<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2006ETA.0700646701.case.xml"><NO.CASE>C-13/05</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62005J0013</NO.CELEX><NO.SEQ>0011.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>6488</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>6508</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20060711">11.7.2006</DATE> — KOHTUASI C-13/05</LEFT><RIGHT>CHACÓN NAVAS</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20060711">11. juuli 2006</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-13/05,</P><P>mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Juzgado de lo Social nr 33 de Madriďi (Hispaania) <DATE ISO="20050107">7. jaanuari 2005</DATE>. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20050119">19. jaanuaril 2005</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P>Sonia Chacón Navas</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P>Eurest Colectividades SA,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas, K. Schiemann ja J. Makarczyk, kohtunikud J.-P. Puissochet, N. Colneric (ettekandja), K. Lenaerts, P. Kūris, E. Juhász, E. Levits ja A. Ó Caoimh,</P><?PAGE NO="I-6489"?><P>kohtujurist: L. A. Geelhoed,</P><P>kohtusekretär: R. Grass,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Eurest Colectividades SA, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">abogada</HT> R. Sanz García-Muro,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: E. Braquehais Conesa,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindaja: T. Boček,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja C. Schulze-Bahr,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindaja: H. G. Sevenster,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,</P></ITEM><?PAGE NO="I-6490"?><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: C White, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> T. Ward,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L Martinez del Peral Cagigal ja D. Martin,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20060316">16. märtsi 2006</DATE>. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000</DATE>. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" DATE.PUB="2000" PAGE.FIRST="16">EÜT L 303, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), tõlgendamist seoses puude alusel diskrimineerimisega ning teise võimalusena haiguse alusel diskrimineerimise võimalikku keelamist.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>See taotlus esitati S. Chacón Navasi ja äriühingu Eurest Colectividades SA (edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>Eurest<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) vahelises kohtuvaidluses seoses S. Chacón Navasi vallandamisega ajal, mil ta haiguse tõttu töölt puudus.</TXT></NP><?PAGE NO="I-6491"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>EÜ artikli 136 esimene lõik sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud <DATE ISO="19611018">18. oktoobril 1961</DATE> Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad ühendus ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>EÜ artikli 137 lõiked 1 ja 2 annavad ühendusele pädevuse toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid EÜ artikli 136 eesmärkide saavutamiseks muuhulgas sellistes valdkondades nagu tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine ja sotsiaalse tõrjutuse tõkestamine.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiiv 2000/78 on vastu võetud EÜ artikli 13 alusel, mis enne Nice'i lepingut kehtinud redaktsioonis sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste sätete kohaldamist ja talle ühenduse poolt antud volituste piires võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga astuda vajalikke samme, et võidelda<?PAGE NO="I-6492"?> diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sattumuse alusel<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sattumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi põhjendused näevad ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>(11)</NO.P><TXT>usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sattumusest tingitud diskrimineerimine võib saada takistuseks EÜ asutamislepingu eesmärkide, eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute vaba liikumise saavutamisel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>seetõttu tuleks kogu ühenduses keelata käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv mis tahes otsene või kaudne diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sattumuse alusel [...]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><?PAGE NO="I-6493"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>(16)</NO.P><TXT>meetmete sätestamine puuetega inimeste vajaduste arvessevõtmiseks töökohal etendab tähtsat osa võitluses puude alusel diskrimineerimise vastu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(17)</NO.P><TXT>käesoleva direktiiviga ei nõuta sellise isiku palkamist, ametialast edutamist, tööl hoidmist või koolitust, kes ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid või läbima vastavat koolitust, aga see ei piira kohustust võtta mõistlikke abinõusid puuetega inimeste arvessevõtmiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>(27)</NO.P><TXT><DATE ISO="19860724">24. juuli 1986</DATE>. aasta soovituses 86/379/EMÜ puuetega inimeste tööhõive kohta ühenduses [<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="225" DATE.PUB="1986" PAGE.FIRST="43">EÜT L 225, lk 43</REF.DOC.OJ>] kehtestas nõukogu suunised, milles tuuakse näiteid positiivsest toimimisviisist puuetega inimeste tööhõive ja koolituse edendamisel, ja <DATE ISO="19990617">17. juuni 1999</DATE>. aasta resolutsioonis puuetega inimeste võrdsete tööhõivevõimaluste kohta kinnitas nõukogu, et erilist tähelepanu tuleb muu hulgas pöörata puuetega inimeste töölevõtmisele, nende töö säilitamisele, koolitusele ja eluaegsele õppele.<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>võrdse kohtlemise põhimõte<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.</TXT></NP><?PAGE NO="I-6494"?><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Lõike 1 kohaldamisel:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab konkreetse usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sattumusega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, või kui</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>teatava puudega inimeste puhul tööandja või iga isik või organisatsioon, kelle suhtes käesolev direktiiv kehtib, on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele kohustatud võtma artiklis 5 sisalduvate põhimõtetega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada sellisest sättest, kriteeriumist või tavast tulenevat halvemust.<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 3 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:</TXT><P>[...]</P><?PAGE NO="I-6495"?><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[...]<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></P></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikkel 5 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Et tagada puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, nähakse ette mõistlikud abinõud. See tähendab seda, et tööandjad võtavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puuetega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust Kui asjaomase liikmesriigi invaliidsuspoliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole see koormus ebaproportsionaalselt suur.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT><DATE ISO="19891209">9. detsembril 1989</DATE> Strasbourgi Euroopa Ülemkogul vastu võetud ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta, millele viitab EÜ artikli 136 lõige 1, näeb punktis 26 ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Kõigil puuetega inimestel on olenemata puude päritolust või liigist õigus kasu saada täiendavatest konkreetsetest meetmetest, mille eesmärk on kaasa aidata nende tööalasele ja sotsiaalsele integratsioonile.</P><?PAGE NO="I-6496"?><P>Need parandusmeetmed puudutavad muu hulgas asjassepuutuvate isikute võimetele vastavat kutsealast väljaõpet, ergonoomikat, ligipääsetavust, mobiilsust, transpordivahendeid ja majutust<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/> [mitteametlik tõlge]</P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Hispaania põhiseaduse artikli 14 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>Kõik hispaanlased on seaduse ees võrdsed; kedagi ei tohi diskrimineerida päritolu, rassi, soo, usutunnistuse, arvamuse või muu tingimuse ja isikliku või sotsiaalse teguri alusel<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Kuninga <DATE ISO="19950324">24. märtsi 1995</DATE>. aasta seadusandlik dekreet nr 1/1995, millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse muudetud tekst (Estatuto de los Trabajadores, BOE nr 75, <DATE ISO="19950329">29.3.1995</DATE>, lk 9654, edaspidi <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>töötajate põhimäärus<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>), teeb vahet ebaseaduslikul ja tühisel vallandamisel.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Töötajate põhimääruse artikli 55 lõiked 5 ja 6 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>5.</NO.P><TXT>Vallandamine põhiseaduse või seadusega keelatud diskrimineerival alusel või töötajate põhiõigusi ja -vabadusi rikkudes on tühine.</TXT><P>[...]</P></NP><?PAGE NO="I-6497"?><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Tühise vallandamise korral ennistatakse töötaja viivitamatult tööle ja makstakse saamata jäänud palk.<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Töötajate põhimääruse artikli 56 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui tööandja otsustab töötaja ebaseadusliku vallandamise korral tööle ennistamata jätta, kaotab töötaja oma töökoha ja talle makstakse hüvitist.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Töösuhetes diskrimineerimise keeluga seoses sätestab töötajate põhimääruse, muudetud <DATE ISO="20031230">30. detsembri 2003</DATE>. aasta seadusega 62/2003 maksu-, haldus- ja sotsiaalmeetmete kohta (BOE nr 313, <DATE ISO="20031231">31.12.2003</DATE>, lk 46874), millega võetakse Hispaania õigusesse üle direktiiv 2000/78, artikkel 17 järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Õigus- ja haldusnormid, kollektiivlepingu sätted, töölepingud ja tööandja ühepoolsed otsused, mis põhjustavad otsest või kaudset negatiivset diskrimineerimist vanuse või puude alusel või positiivset või negatiivset diskrimineerimist töö saamisel, töötasu, tööaja ja muude töötingimustega seoses soo, rassi, etnilise päritolu, perekonnaseisu, sotsiaalse seisundi, usutunnistuse, veendumuse, poliitilise arvamuse, seksuaalse sattumuse, ametiühingute või nende kokkulepetega ühinemise või mitteühinemise, suguluses olevate töötajate ettevõttes koos töötamise ning keele alusel Hispaania riigi territooriumil, on tühised.</TXT><P>[...]<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</P></NP></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-6498"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>S. Chacón Navas töötas toitlustamisega tegelevas äriühingus Eurest <DATE ISO="20031014">14. oktoobril 2003</DATE> pidi ta haiguse tõttu töölt puuduma ning teda ravinud tervishoiuasutuse sõnul ei olnud ta võimeline lühiajaliselt oma tööülesandeid täitma. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esitanud andmeid S. Chacón Navasi haiguse kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Eurest andis <DATE ISO="20040528">28. mail 2004</DATE> S. Chacón Navasile teada tema vallandamisest ilma põhjust esitamata, kuid tunnistas sealjuures töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust ja pakkus talle hüvitist.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>S. Chacón Navas esitas <DATE ISO="20040629">29. juunil 2004</DATE> Euresti vastu hagi, väites, et tema vallandamine on tühine, kuna teda on ebavõrdselt koheldud ja diskrimineeritud tulenevalt sellest, et ta oli kaheksa kuud töölt puudunud. Ta nõudis, et Eurest ta tööle ennistaks.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuna toimikust ei ilmne vastupidist väidet ega tõendit, siis saab tõendamiskohustuse ülemineku alusel järeldada, et S. Chacón Navas vallandati üksnes põhjusel, et ta puudus töölt haiguse tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu sellele, et Hispaania kohtupraktikas eksisteerib kohtupretsedente, mille järgi loetakse selline vallandamine ebaseaduslikuks ja mitte tühiseks, kuna haigus ei ole Hispaania õiguses <HT TYPE="ITALIC">expressis verbis</HT> nimetatud põhjusena, mille alusel on diskrimineerimine eraisikute vahelistes suhetes keelatud.</TXT></NP><?PAGE NO="I-6499"?><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus aga märgib, et puude ja haiguse vahel esineb põhjuslik seos. Mõiste <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/> defineerimisel tuleb lähtuda Maailma Tervishoiu Organisatsiooni koostatud rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonist (CIF). Sellest ilmneb, et <QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/> on üldmõiste, mis hõlmab vaegusi ning tegureid, mis piiravad tegevusvõimet ja ühiskonnaelus osalemist. Haigus võib põhjustada vaegusi, mille tagajärjeks on isiku puudelisus.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on arvamusel, et kuna haigus võib sageli olla pöördumatu puudelisuse põhjuseks, siis tuleb töötajaid aegsasti puude alusel diskrimineerimise keelust tulenevalt kaitsta. Vastasel korral kaotaks seadusandja kavandatud kaitse oma mõju, kuna sellisel juhul oleks võimalik kontrollimatult diskrimineerida.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Kui järeldada, et puue ja haigus on erinevad mõisted ja et ühenduse õigusnorme ei saa haiguse suhtes otse kohaldada, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et haigus on tunnus, mida ei ole küll eraldi nimetatud, kuid mis peaks lisanduma nendele tunnustele, mille alusel on diskrimineerimine direktiivi 2000/78 kohaselt keelatud. Selline järeldus tuleneb EÜ artiklite 13, 136 ja 137 koosmõjust ning Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artikli II-21 sätetest.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Juzgado de lo Social nr 33 de Madrid menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiiv 2000/78 niivõrd, kuivõrd selle artiklis 1 on kehtestatud üldine raamistik puude alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks, kaitseb ka töötajat, kelle tööandja on vallandatud ainuüksi seetõttu, et ta oli haige?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-6500"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Teise võimalusena, kui leitakse, et haigus ei kuulu direktiivi 2000/78 poolt puude alusel diskrimineerimise vastu antava kaitse alla ja esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:</TXT><P>kas haigust võib lugeda täiendavaks tunnuseks, mis lisandub neile tunnustele, mille suhtes on diskrimineerimine direktiivi 2000/78 kohaselt keelatud?<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Komisjon kahtleb, kas esitatud küsimused on vastuvõetavad, kuna eelotsusetaotluses kirjeldatud asjaolud on ebaselged.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et vaatamata andmete puudumisele S. Chacón Navasi haiguse olemuse ja selle võimaliku kulgemise kohta, on Euroopa Kohtul piisavalt teavet, et anda esitatud küsimustele kasulik vastus.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et S. Chacón Navas, kes pidi haiguse tõttu töölt puuduma ja kes ei olnud võimeline lühiajaliselt oma tööülesandeid täitma, vallandati eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul üksnes põhjusel, et ta puudus töölt haiguse tõttu. Samuti nähtub taotlusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul eksisteerib põhjuslik seos haiguse ja puude vahel ning et S. Chacón Navasi olukorras olevat töötajat tuleb puude alusel diskrimineerimise keelust tulenevalt kaitsta.</TXT></NP><?PAGE NO="I-6501"?><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Esimesena esitatud küsimus puudutab eelkõige mõiste <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/> tõlgendamist direktiivi 2000/78 tähenduses. Euroopa Kohtu poolt sellele mõistele antav tõlgendus aitab eelotsusetaotluse esitanud kohtul hinnata, kas S. Chacón Navas oli vallandamise hetkel oma haiguse tõttu kõnealuse direktiivi tähenduses puudega isik, kellele laieneb direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis c ette nähtud kaitse.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Teise võimalusena esitatud küsimus viitab haigusele kui <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>tunnusele<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/> ja puudutab seega kõiki haiguse liike.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Eurest on arvamusel, et eelotsusetaotlus ei ole vastuvõetav, sest Hispaania kohtud, eelkõige Tribunal Supremo, on juba varem ühenduse õigusaktide alusel otsustanud, et haiguse tõttu töölt puuduva töötaja vallandamine ei ole iseenesest diskrimineerimine. Samas ei muuda aga asjaolu, et siseriiklik kohus on varem ühenduse õigusnorme tõlgendanud, eelotsusetaotlust vastuvõetamatuks.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Mis puutub Euresti argumenti, mille kohaselt tuleb arvesse võtta, et see ettevõte vallandas S. Chacón Navasi - sõltumata tema töölt puudumisest haiguse tõttu -põhjusel, et sel ajal tema teeneid enam ei vajatud, tuleb meenutada, et EÜ artikli 234 järgses menetluses, mis põhineb selgel siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete eristamisel, on kogu faktide hindamine siseriikliku kohtu pädevuses. Samuti saab üksnes siseriiklik kohus, kus menetlus toimub ja kes peab lõpuks selle kohta otsuse tegema, hinnata asja eripärast lähtuvalt nii vajadust tema otsuse tegemise vaatepunktist saada Euroopa Kohtult eelotsust kui ka Euroopa Kohtule esitatud küsimuste asjakohasust. Seega niipea, kui need küsimused puudutavad ühenduse õiguse tõlgendamist, peab Euroopa Kohus põhimõtteliselt otsuse tegema (vt eelkõige <DATE ISO="20030225">25. veebruari 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-326/00" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-1703">C-326/00: IKA, EKL 2003, lk<?PAGE NO="I-6502"?> I-1703, punkt 27</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20050412">12. aprilli 2005</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-145/03" YEAR="2005" PAGE.ECR="I-2529">C-145/03: Keller, EKL 2005, lk I-2529, punkt 33</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski tõdenud, et erandjuhtudel peab ta oma pädevuse hindamiseks kindlaks tegema need asjaolud, mille tõttu siseriiklik kohus talle eelotsusetaotluse esitas (vt selle kohta <DATE ISO="19811216">16. detsembri 1981</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="244/80" YEAR="1981" PAGE.ECR="3045">244/80: Foglia, EKL 1981, lk 3045, punkt 21</REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus võib keelduda siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest vaid juhul, kui ühenduse õiguse tõlgendamine, mida siseriiklik kohus on palunud, ilmselgelt ei ole kuidagi seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtul puudub teave nende faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, mida tal on tarvis, andmaks vajalikku vastust talle esitatud küsimustele (vt eelkõige <DATE ISO="20010313">13. märtsi 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-379/98" YEAR="2001" PAGE.ECR="I-2099">C-379/98: PreussenElektra, EKL 2001, lk I-2099, punkt 39</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20020219">19. veebruari 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-35/99" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-1529">C-35/99: Arduino, EKL 2002, lk I-1529, punkt 25</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Kuna käesoleval juhul ei ole ükski nimetatud tingimustest täidetud, on eelotsuse-taotlus vastuvõetav.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiiviga 2000/78 kehtestatud üldine raamistik puude alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks tagab kaitse ka isikule, kelle tööandja on vallandatud üksnes haiguse tõttu.</TXT></NP><?PAGE NO="I-6503"?><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktist c nähtub, et kõnealust direktiivi kohaldatakse ühendusele antud pädevuse piires kõikide isikute suhtes, kui kõne all on muu hulgas töölt vabastamise tingimused.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Eeltoodu põhjal kohaldatakse seega vallandamise suhtes direktiiviga 2000/78 kehtestatud üldist raamistikku puude alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb esiteks tõlgendada mõistet <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> direktiivi 2000/78 tähenduses ja teiseks analüüsida, millises ulatuses kaitseb kõnealune direktiiv puuetega isikuid vallandamise osas.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Mõiste <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/></P></TI></TITLE><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> ei ole direktiivis 2000/78 endas defineeritud. Samuti ei viita see direktiiv liikmesriikide õigusele kõnealuse mõiste defineerimiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Nii ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttest tuleneb, et ühenduse õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ning ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu ühenduses tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning selleks tuleb arvestada õigusnormi konteksti ja vastava regulatsiooniga taotletavat eesmärki (vt eelkõige <DATE ISO="19840118">18. jaanuari 1984</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="327/82" YEAR="1984" PAGE.ECR="107">327/82: Ekro, EKL 1984, lk 107, punkt 11</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20060309">9. märtsi 2006</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-323/03" YEAR="2006" PAGE.ECR="I-2161">C-323/03: komisjon v. Hispaania, EKL 2006, I-2161, punkt 32</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><?PAGE NO="I-6504"?><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Nagu direktiivi 2000/78 artiklist 1 ilmneb, on mainitud direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda selles artiklis toodud põhjuste, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu tööle saamisel ja kutsealale pääsemisel</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellest eesmärgist lähtudes tuleb mõistet <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> direktiivi 2000/78 tähenduses vastavalt käesoleva otsuse punktis 40 meenutatud põhimõttele tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 eesmärk on võidelda teatud liiki diskrimineerimise vastu tööle saamisel ja kutsealale pääsemisel Selles kontekstis tuleb mõistet <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> tõlgendada kui füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud piirangut, mis takistab asjassepuutuvat isikul tööelus osaleda.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuid kasutades kõnealuse direktiivi artiklis 1 mõistet <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/>, on seadusandja sihilikult valinud mõistest <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>haigus<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/> erineva mõiste. Seega ei saa neid kahte mõistet võrdselt käsitleda.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 põhjenduses 16 on öeldud, et <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>meetmete sätestamine puuetega inimeste vajaduste arvessevõtmiseks töökohal etendab tähtsat osa võitluses puude alusel diskrimineerimise vastu<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/>. Tähtsus, mida ühenduse seadusandja on omistanud meetmetele, mis on suunatud puuetega inimeste vajadustele vastavate töökohtade kohandamiseks, osutab sellele, et mõeldud on neid olukordi, mil tööelus osalemine on pikka aega takistatud. Selleks et selline piirang kuuluks mõiste <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>puue<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/> alla, peab olema tõenäoline, et see kestab pikka aega.</TXT></NP><?PAGE NO="I-6505"?><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Direktiiv 2000/78 ei anna mingit põhjust arvata, et töötajad on puude alusel diskrimineerimise keeluga kaitstud niipea, kui ilmneb mis tahes haigus.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et isikule, kelle tööandja on vallandanud üksnes haiguse tõttu, ei laiene direktiiviga 2000/78 kehtestatud üldine raamistik, et võidelda puude alusel diskrimineerimise vastu.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Puuetega isikutele kohaldatav kaitse vallandamisel</P></TI></TITLE><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Puude alusel ebasoodne kohtlemine on direktiivis 2000/78 ette nähtud kaitsega vastuolus vaid niivõrd, kuivõrd see kujutab endast diskrimineerimist nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 põhjenduse 17 kohaselt ei nõuta selle direktiiviga sellise isiku palkamist, ametialast edutamist või tööl hoidmist, kes ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid, aga see ei piira kohustust võtta mõistlikke abinõusid puuetega inimeste arvessevõtmiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 5 järgi nähakse puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks ette mõistlikud abinõud. Nimetatud sätte täpsustuse kohaselt tähendab see seda, et tööandja võtab asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke<?PAGE NO="I-6506"?> meetmeid, et võimaldada puuetega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Vallandamisega seoses on puude alusel diskrimineerimise keeluga, mis on kehtestatud direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 1 punktis c, vastuolus puude alusel vallandamine, mis lähtudes kohustusest võtta mõistlikke abinõusid puuetega inimeste arvessevõtmiseks ei ole põhjendatud asjaoluga, et asjassepuutuv isik ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Kõikidest eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esimesele küsimusele tuleb vastata järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>isikule, kelle tööandja on vallandanud üksnes haiguse tõttu, ei laiene direktiiviga 2000/78 kehtestatud üldine raamistik, et võidelda puude alusel diskrimineerimise vastu;</P></ITEM><ITEM><P>vallandamisega seoses on puude alusel diskrimineerimise keeluga, mis on kehtestatud direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 1 punktis c, vastuolus puude alusel vallandamine, mis lähtudes kohustusest võtta mõistlikke abinõusid puuetega inimeste arvessevõtmiseks, ei ole põhjendatud asjaoluga, et asjassepuutuv isik ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-6507"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Teine kilsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Teise küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas haigust võib lugeda üheks põhjuseks, mis lisandub neile põhjustele, mille alusel on diskrimineerimine direktiivi 2000/78 kohaselt keelatud.</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Siinjuures tuleb nentida, et ükski EÜ asutamislepingu säte ei keela diskrimineerimist haiguse kui sellise alusel</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Mis puutub EÜ artiklitesse 13 ja 137 koosmõjus EÜ artikliga 136, siis kohus tõdeb, et need kehtestavad vaid regulatsiooni ühenduse pädevuse kohta. Peale selle ei näe EÜ artikkel 13 lisaks puude alusel diskrimineerimisele ette diskrimineerimist haiguse alusel ning seega ei saa see ka olla nõukogu poolt sellise diskrimineerimise vastu võitlemiseks võetavate meetmete õiguslikuks aluseks.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Tõsi on see, et mittediskrimineerimise üldpõhimõte kuulub põhiõiguste hulka, mis on lahutamatu osa ühenduse õiguse üldpõhimõtetest. Seega on see põhimõte liikmesriikide jaoks siduv, kui põhikohtuasjas käsitletav siseriiklik olukord kuulub ühenduse õiguse kohaldamisalasse (vt selle kohta <DATE ISO="20021212">12. detsembri 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-442/00" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-11915">0442/00: Rodríguez Caballero, EKL 2002, lk I-11915, punktid 30 ja 32</REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20030612">12. juuni 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-112/00" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-5659">C-112/00: Schmidberger, EKL 2003, lk I-5659, punkt 75</REF.DOC.ECR> ja viidatud kohtupraktika). Sellest aga ei järeldu, et direktiivi 2000/78 kohaldamisala peaks analoogia alusel laiendama ka diskrimineerimisele, mille aluseks on muud põhjused kui need, mis on ammendavalt loetletud kõnealuse direktiivi artiklis 1.</TXT></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Seega tuleb teisele küsimusele vastata, et haigus iseenesest ei saa olla üheks põhjuseks, mis lisandub neile põhjustele, mille alusel on diskrimineerimine direktiivi 2000/78 kohaselt keelatud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-6508"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Isikule, kelle tööandja on vallandanud üksnes haiguse tõttu, ei laiene nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000</DATE>. aasta direktiiviga 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) kehtestatud üldine raamistik, et võidelda puude alusel diskrimineerimise vastu.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Vallandamisega seoses on puude alusel diskrimineerimise keeluga, mis on kehtestatud direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 1 punktis c, vastuolus puude alusel vallandamine, mis lähtudes kohustusest võtta mõistlikke abinõusid puuetega inimeste arvessevõtmiseks, ei ole põhjendatud asjaoluga, et asjassepuutuv isik ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Haigus iseenesest ei saa olla üheks põhjuseks, mis lisandub neile põhjustele, mille alusel on diskrimineerimine direktiivi 2000/78 kohaselt keelatud.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>