KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles käsitletakse 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/JSK (mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes) rakendamist liikmesriikide poolt /* COM/2014/0312 final */
SISUKORD KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE
JA NÕUKOGULE, milles käsitletakse 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/JSK
(mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste
arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes) rakendamist liikmesriikide poolt 1............ Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.1......... Raamotsuse
eesmärk ja reguleerimisala......................................................................... 3 1.2......... Põhiõiguste
kaitse......................................................................................................... 4 1.3......... Raamotsuse
peamised osad........................................................................................... 4 1,4......... Ülevõtmise
olukord ja rakendamata jätmise tagajärjed................................................ 5 2............ Raamotsuse liikmesriikides rakendamise hindamine.................................................... 6 2.1......... Esitatud
ülevõtmisõigusaktide esialgne hindamine...................................................... 6 2.2......... Raamotsuse
olulisemate sätete hindamine.................................................................... 7 2.2.1...... Süüdimõistva
kohtuotsuse määratlemine...................................................................... 7 2.2.2...... Nõuded
välisriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvestamiseks........................ 7 2.2.3...... Samaväärne
õiguslik toime............................................................................................ 8 2.2.3.1... Kohtueelne
etapp.......................................................................................................... 9 2.2.3.2... Kohtumenetluse
etapp.................................................................................................. 9 2.2.3.3... Süüdimõistva
kohtuotsuse täideviimise etapp............................................................ 10 2.2.4...... Piisava
teabe saamine varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta...................... 10 3. Järeldused……………………………………………………………………………..11 KOMISJONI ARUANNE EUROOPA
PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles
käsitletakse 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/JSK (mis käsitleb
Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist
uutes kriminaalmenetlustes) rakendamist liikmesriikide poolt 1.
Sissejuhatus 1.1.
Raamotsuse
eesmärk ja reguleerimisala Vastastikusele
usaldusele rajatud tõelisel õigusalal on Euroopa Liit võtnud meetmeid, et
kaitsta kodanikke kuritegude eest kõikjal Euroopa Liidus ja tagada samal ajal
kodanike põhiõiguste kaitse, kui nad osalevad kriminaalmenetluses kas kannatanu
või süüdistatavana. Euroopa Liidus,
kus inimestel on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida, eeldab tõelise
Euroopa õigusala säilitamine ja arendamine seda, et ühes liikmesriigis isiku
suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust võetakse edasiste kuritegude
ärahoidmise eesmärgil arvesse ka teises liikmesriigis. Kui sama isik paneb
toime uue õiguserikkumise, tuleks seda isiku käitumist iseloomustavat asjaolu
uues kriminaalmenetluses arvesse võtta, tingimusel et see ei mõjuta menetluse
õiglust. ELis
kriminaalasjades tõhusa õigusemõistmise (sealhulgas kuriteoohvrite kaitse)
tagamise eeldus on see, et kõigis liikmesriikides kehtivad normid, mis näevad
ette, et kriminaalmenetluse kõigis etappides võetakse arvesse seda, kas isik on
sooritanud kuriteo esmakordselt või on tema suhtes mõnes teises liikmesriigis
juba süüdimõistev otsus tehtud. Õigusrikkuja kriminaalse mineviku hindamine on
oluline uue kriminaalmenetluse tõhusaks läbiviimiseks, eelkõige selleks, et
tagada teadlike otsuste tegemine eelvangistuse või kautsjoni maksmise kohta ja
omada karistuse määramise etapil täielikku teavet. Sellises
kontekstis võeti vastu 24. juuli 2008. aasta raamotsus 2008/675/JSK, mis
käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste
arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes. See raamotsus võimaldab ühe
liikmesriigi õigusasutustel võtta arvesse teiste liikmesriikide kohtute tehtud
lõplikke otsuseid kriminaalasjades. Raamotsusega on kindlaks määratud
tingimused, mille alusel võtavad õigusasutused isiku vastu alustatud
kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teistes liikmesriikides muude
tegude eest langetatud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Uute
kriminaalmenetluste kontekstis peavad liikmesriigid tagama, et teises
liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid võetakse
nõuetekohaselt arvesse samade normide kohaselt nagu samas liikmesriigis tehtud
varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Kõnealuse
raamotsusega asendatakse 28. mail 1970. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu
kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse konventsiooni[1]
artikkel 56, milles käsitletakse kriminaalasjades tehtud süüdimõistvate
kohtuotsuste arvessevõtmist liikmesriikides, kes on nimetatud konventsiooni
osalised. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste alast teavet saab ELi
karistusregistrite andmete vahetamise süsteemi (ECRIS) kaudu.[2] Käesoleva
aruande eesmärk on koostada esialgne hinnang nende liikmesriikide
ülevõtmisõigusaktide kohta, mis on komisjonile juba laekunud. Alates 1.
detsembrist 2014, mil lõppeb Lissaboni lepingu viieaastane üleminekuperiood,
hakatakse Lissaboni lepingu eelse, kriminaalasjades tehtavat õigusalast
koostööd ja politseikoostööd käsitleva ELi õigustiku suhtes täielikult
kohaldama Euroopa Kohtu õigusemõistmise volitusi ja komisjoni volitusi seoses
rikkumismenetluste algatamisega. 1.2.
Põhiõiguste
kaitse Nagu on
sätestatud raamotsuse artikli 1 lõikes 2 ja põhjenduses 12, austatakse
raamotsuses põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa
Liidu lepingu artiklis 6 ja kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
(edaspidi („harta”). Selles
kontekstis viitavad mõned liikmesriigid oma rakendusaktides sõnaselgelt
põhiõiguste ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete kaitsele varasemate
süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel uute kriminaalmenetluste
kontekstis. Mõnes
liikmesriigis on süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine välistatud juhtudel,
mille puhul on alust arvata, et see rikuks teises liikmesriigis süüdimõistetud
isiku vabadust ja õigusi. Teiste
liikmesriikide rakendusaktides sätestatakse sõnaselge nõue selle kohta, et
varasem süüdimõistev kohtuotsus peab olema kooskõlas õigusega õiglasele
kohtulikule arutamisele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artikli 6 tähenduses (AT, DE, PL). 1.3.
Raamotsuse
peamised osad Raamotsuse 2008/675/JSK
eesmärk on tagada, et siseriiklikele ja teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvatele
kohtuotsustele antakse samaväärne õiguslik toime. Raamotsuse artikli 2 kohaselt
on mõiste „süüdimõistev kohtuotsus” määratletud kui „igasugune kriminaalkohtu
tehtud lõplik otsus, millega mõistetakse isik süüdi kuriteos”. Artikkel 3 on
raamotsuse olulisim säte, mis tugineb süüdimõistvate kohtuotsuste
lihtassimilatsiooni põhimõttele ja milles on kehtestatud põhimõte, mille
kohaselt välisriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste õiguslik toime peab
vastavalt siseriiklikule õigusele olema samaväärne siseriiklike süüdimõistvate
otsuste õigusliku toimega (samaväärsuse põhimõte). See tähendab
kohustust võtta vastavalt siseriiklikule õigusele arvesse välisriigis tehtud
süüdimõistvaid kohtuotsuseid (liikmesriigi ainus kohustus on võtta arvesse
välisriigis tehtud süüdimõistev kohtuotsus sellises ulatuses, nagu võetakse
arvesse siseriiklikke süüdimõistvaid kohtuotsuseid). Varasemaid
süüdimõistvaid kohtuotsuseid tuleb arvesse võtta kohtueelses etapis,
kohtumenetluse etapis ja kohtuotsuse täideviimisel (artikli 3 lõige 2).
Põhjalikult tuleks kaaluda varem tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid eelkõige
seoses kohaldatava menetluskorraga, mis puudutab eelvangistust, kuriteo
määratlemist, karistuse
liigi ja raskusastme määramist, kohtuotsuste
täitmist. Kui uut
menetlust läbi viiv liikmesriik võtab arvesse varasemaid süüdimõistvaid
kohtuotsuseid, ei ole sellel sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet
varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste suhtes. Karistuse määramise puhul uue
kriminaalmenetluse käigus on raamotsuses üldreeglist ette nähtud erandid. Juhtudel, mil
teine liikmesriik ei ole teinud või täielikult täide viinud varasemat
süüdimõistvat kohtuotsust enne selle õigusrikkumise toimepanemist, mille kohta
on algatatud uus menetlus, ei ole liikmesriikidel raamotsuse kohaselt kohustust
kohaldada karistuse määramise suhtes siseriiklikke eeskirju, kui nende
kohaldamine välisriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste suhtes piiraks
kohtunikku karistuse määramisel. Põhjendustes 8
ja 9, mida tuleb käsitada koostoimes raamotsuse artikli 3 lõikega 5, on antud
juhised, milles rõhutatakse karistuse raskusastme ja õigusrikkuja isikliku
olukorra proportsionaalsuse arvessevõtmist. Huvitaval kombel ei viita ühegi
liikmesriigi rakendusmeede põhjendusele 8, milles on sätestatud, et kui
kriminaalmenetluse käigus on ühes liikmesriigis kättesaadav teave teises
liikmesriigis tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, tuleks
võimaluste piires vältida asjaomase isiku ebasoodsamat kohtlemist võrreldes
olukorraga, kui varasemaks süüdimõistvaks kohtuotsuseks oleks olnud siseriiklik
otsus. Artikli 3
lõigetes 1 ja 2 on käsitletud kriminaalõiguse üldpõhimõtteid ja -menetlusi, mis
on sätestatud näiteks kriminaalmenetluse seadustikes teises liikmesriigis
tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmiseks uue kriminaalmenetluse käigus.
Artikli 3 lõigete 4 ja 5 rakendamist tuleb hinnata konkreetselt karistuste
määramisega seotud siseriiklike kriminaalõiguse põhimõtete ja menetluste (näit
liitkaristused) valguses. 1.4.
Ülevõtmise
olukord ja rakendamata jätmise tagajärjed Aruande
koostamise ajal oli komisjon saanud teatised riiklike ülevõtmisõigusaktide
kohta järgmiselt 22 liikmesriigilt: AT, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL,
FI, FR, HU, HR, IE, LU, LV, NL, PL, RO, SE, SI, SK ja UK. Rohkem kui kolm
aastat pärast rakendamise kuupäeva ei ole kuus järgmist liikmesriiki veel
komisjoni teavitanud meetmetest, millega võetakse üle kõnealuse raamotsuse
kohustused: BE, ES, IT, LT, MT ja PT. Neli
liikmesriiki on komisjonile teatanud asjakohaste ülevõtmismeetmete
ettevalmistamisest (BE, ES, LT, MT). Kuid ükski nimetatud
liikmesriikidest ei ole meetmeid vastu võtnud ega komisjonile vastavat teatist
esitanud enne 2014. aasta aprilli. Käesoleva
aruande lisas on esitatud tabel raamotsuse rakendamise olukorra kohta. Liikmesriigid
peavad rakendama raamotsuseid samamoodi nagu kõiki teisi ELi õigustikku
kuuluvaid akte. Raamotsused on saavutatava tulemuse osas liikmesriikide jaoks
siduvad, aga iga riik valib ise rakendamise viisi ja meetodi. Raamotsustel ei
ole vahetut õigusmõju. Samas kehtib endise Euroopa Liidu lepingu VI jaotise
alusel vastu võetud raamotsuste suhtes ühetaolise tõlgendamise põhimõte. Ehkki raamotsuse
ebapiisav rakendamine ühes liikmesriigis ei mõjuta otseselt teisi liikmesriike,
on õigusemõistmise huvides oluline, et ühe liikmesriigi kohtul on võimalik
võtta arvesse teiste liikmesriikide kohtutes kriminaalasjades tehtud lõplikke
otsuseid. Seda lähenemisviisi toetab detsentraliseeritud infotehnoloogia
süsteem ECRIS, mille eesmärk on liikmeriikide kodanike kohta teistes
liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid otsuseid käsitleva teabe tõhus
vahetamine. Euroopa õigusalal on olulise tähtsusega samaväärsuse põhimõtte
korrektne kohaldamine ja vajadus tagada, et välisriigis tehtud süüdimõistvate
kohtuotsuste õiguslik toime on põhimõtteliselt alati samaväärne siseriikliku
süüdimõistva kohtuotsuse õigusliku toimega. 2.
Raamotsuse liikmesriikides rakendamise hindamine 2.1.
Esitatud
ülevõtmisõigusaktide esialgne hindamine Aruandes
hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud raamotsuse järgimiseks
vajalikke meetmeid. Raamotsuse siseriiklikku kriminaalõigusesse ülevõtmise
taseme hindamisel keskendub komisjon eelkõige artiklis 3 sisalduvatele
kohustustele, nimelt samaväärsuse põhimõtte nõuetekohasele kehtestamisele, ja sellele,
et välisriigis tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele antakse
vastavalt siseriiklikule õigusele varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste
õiguslik toime siseriiklikus kriminaalsüsteemis. Üldiselt on
liikmesriigid valinud raamotsuse ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse ja
kriminaalõigusesse väga sarnase lähenemisviisi. Enamikul liikmesriikidest tuli
kõnealust küsimust reguleerivat seadust lihtsalt muuta, samal ajal kui paar
liikmesriiki võttis ülevõtmisvahendina vastu eraldi rakendusakti. Raamotsuse
rakendamist takistab asjaolu, et kuus liikmesriiki ei ole veel raamotsusest
tulenevaid kohustusi täitnud. 2.2.
Raamotsuse
olulisemate sätete hindamine 2.2.1.
Süüdimõistva
kohtuotsuse määratlemine Kõik
liikmesriigid ei ole veel ametlikult üle võtnud mõistet „süüdimõistev
kohtuotsus”, mis on määratletud kui „igasugune kriminaalkohtu tehtud lõplik
otsus, millega mõistetakse isik süüdi kuriteos”. Mitu liikmesriiki ei ole
esitanud sõnaselget määratlust selle kohta, mida nad peavad süüdimõistvaks
kohtuotsuseks kõnealuse raamotsuse tähenduses (AT, BG, DK, EL, FR, IE, LU, LV,
RO, SE, SI, SK ja UK). Need liikmesriigid kohaldavad aga omaenda
kriminaalõiguse üldpõhimõtteid ja määratlusi. Näiteks Läti ja Rumeenia viitasid
varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste sõnaselge määratlemise asemel üksnes
„korduvkuritegevusele”. Mõiste „varasem
süüdimõistev kohtuotsus” ebatäpne kasutamine võib viia erinevusteni raamotsuse
kohaldamisalas (raamotsust kohaldatakse lõplike otsuste suhtes) ja sellest
tulenevalt luua olukorra, kus isikutel puudub õiguskindlus. Lisaks tuleks
raamotsuses sätestatud nõuet, et arvesse võetakse ainult lõplikke otsuseid,
vaadelda ka kahtlustatavate ja süüdistatavate menetluslike õiguste tagamise
valguses kriminaalmenetluses kõikjal liidus. Kohaldamisala piiramine üksnes
lõplike otsustega tähendab seda, et raamotsuses järgitakse ja toetatakse
täielikult süütuse presumptsiooni, mis on kriminaalmenetluses põhiõiguste ja
menetlusõiguste kaitse keskmes. Soome ja
Ühendkuningriigi seadused hõlmavad reaalseid vanglakaristusi, üldkasulikku
tööd, trahve või samaväärseid karistusi kui otsuse liiki, mida saab käsitada
kui tingimusi, mille kohaselt võetakse arvesse varasemaid süüdimõistvaid
kohtuotsuseid. Taani, Soome,
Horvaatia, Luksemburg, Läti, Rootsi ja Sloveenia ei ole kehtestanud täiendavaid
nõudeid varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmiseks. Neis
liikmesriikides saavad kohtud anda samasuguse kaalu teises liikmesriigis tehtud
süüdimõistvale kohtuotsusele, nagu seda tehakse oma riigis tehtud kohtuotsustega
(kohtu kaalutlusõiguse põhimõte). Selline lähenemisviis on kooskõlas
vastastikuse tunnustamise põhimõttega, kuna see peegeldab tugevat usaldust
teiste liikmesriikide lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste ja karistusregistrite
suhtes. 2.2.2.
Nõuded
välisriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvestamiseks Enamikus
liikmesriikides (AT, BG, CZ, CY, EL, FR, HU, NL, PL, RO, SK ja UK) on pädeval
asutusel kohustus varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel
kohaldada konkreetsetel juhtudel kahepoolse karistatavuse nõuet (vastavalt
nende riikide rakendusseadustele ja -meetmetele). See tähendab, et kohus võib
varasemat süüdimõistvat kohtuotsust arvesse võtta üksnes juhul, kui see otsus
on tehtud õigusrikkumise kohta, mida sellisena tunnistatakse ja mis on karistatav
vastavalt selle liikmesriigi õigusele. Kahepoolse
karistatavuse kontroll on õigustatud, kuna vastavalt raamotsusele on
liikmesriikidel lihtsalt kohustus võtta arvesse teises liikmesriigis tehtud
süüdimõistvaid kohtuotsuseid sellises ulatuses nagu siseriiklikult tehtud
varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ning anda neile samaväärne õiguslik
toime. Kui õigusrikkumine, mille kohta varasem süüdimõistev kohtuotsus tehtud
on, ei ole liikmesriigis karistatav, ei saa kohus seetõttu sellele omistada samaväärset
õiguslikku toimet, kuna juhul, kui see tegu oleks toime pandud kohtu asukoha
liikmesriigis, oleks sellel õiguslik toime täielikult puudunud[3]. Ungari seaduse
sõnastus erineb siinkohal mõneti: välisriigi kohtu mõistetud karistused või
kohtuotsusest tulenevad meetmed „ei saa olla vastuolus Ungari õigusega”.
Madalmaade õiguses kasutatakse väljendit „sarnased kuriteod”. Madalmaade
seaduses on sätestatud, et sarnane kuritegu võib olla kuritegu välisriigi
õiguse kohaselt, mis „võib olla erinevalt sõnastatud, aga mille eesmärk on
kaitsta samasuguseid õiguslikke huvisid ja kuulub seetõttu sama liiki
kuritegude alla kui Madalmaade õiguse kohane kuritegu, millega on seotud
korduva õigusrikkumise säte”. Vastupidiselt kirjeldatud lähenemisviisile on
mõned liikmesriigid (näiteks Prantsusmaa) valinud teo kvalifitseerimisel
põhineva lähenemisviisi. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kahepoolse
karistatavuse hindamisel kvalifitseeritakse tegu vastavalt Prantsuse õiguses
määratletud õigusrikkumisele ning karistusi hinnatakse vastavalt Prantsuse
õiguses samaväärsete tegude eest sätestatud karistustele. Slovakkia õiguses
nõutakse kahepoolset karistatavust või seda, et teiste liikmesriikide kohtute
kriminaalasjades tehtud otsuseid saab täita või neile Slovakkias samaväärse
õigusliku toime anda üksnes siis, kui see on ette nähtud rahvusvahelise lepingu
või õigusaktiga. Mõned
liikmesriigid on lisaks kahepoolse karistatavuse nõudele kehtestanud muid
tingimusi. Üks näide on see, et lisaks kahepoolse karistatavuse nõudele on
vajalik piisava teabe olemasolu varasemate süüdimõistvate otsuste kohta (CY,
PL)[4].
Poola õiguses on sätestatud, et varasemat süüdimõistvat otsust ei saa arvesse
võtta, kui määratud karistust on amnestia või armuandmise korras kergendatud
või süüdimõistetu karistuses kandmisest vabastatud. Slovakkia on oma
seadusesse lisanud, et varasemate süüdimõistvate otsuste arvessevõtmine on
võimalik ka siis, kui riigil on sellesisuline kohustus rahvusvahelise lepingu
raames, kus ta osaleb. Iirimaal peab süüdistataval olema võimalus võtta omaks
või eitada kõiki varasemaid süüdimõistvaid otsuseid, kui isikule esitatakse
siseriikliku (või välisriigi) kohtu süüdimõistev otsus. Kui kohtumenetluses
kasutatakse varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid mis tahes eesmärgil, peavad
need olema tõestatud seaduslike tõenditega või peab süüdistatav need
sõnaselgelt omaks võtma. Ungaris
kohaldatakse teises riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste suhtes enne nende
arvessevõtmist ulatuslikku tunnustamise menetlust. Täiendavate nõuete lisamine
teises riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel peaks olema
proportsionaalne raamotsuse eesmärkidega. 2.2.3.
Samaväärne
õiguslik toime Raamotsuse selle
aspekti õiguslikku konteksti on käsitletud punktis 1.3 („Raamotsuse peamised
osad”). Ebaselge on selle normi täitmise ulatus, mille kohaselt välisriigis
tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste õiguslik toime on samaväärne
varasemate siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste õigusliku toimega vastavalt
siseriiklikule õigusele. Üheksa liikmesriiki ei ole selle nõude täitmise kohta
ammendavat teavet esitanud. Esitatud teatistest ilmneb, et üheksa liikmesriiki
keskendus üksnes samaväärsuse põhimõtte (artikli 3 lõige 1) kohaldamisele, aga
ei esitanud muud teavet seoses õigusliku toimega, mida nad omistavad
varasematele teises riigis tehtud süüdimõistvatele kohtuotsustele, ja sellega,
millises menetluse (kohtueelne, kohtumenetlus, kohtuotsuse täideviimine) etapis
seda toimet siseriiklikus kriminaalkohtusüsteemis kohaldatakse (artikli 3 lõige
2): BG, CZ, EE, HU, FR, LU, PL, RO ja SK. Teave
liikmesriikide õigussüsteemide ja varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste
tagajärgede kohta peaks olema kättesaadav kõigile liikmeriikidele ja eelkõige
süüdistatavatele. Selle eesmärk on tugevdada õiguskindluse ja vastastikuse
usalduse põhimõtet. Käesoleva
esialgse hinnangu kohaselt on järgmiste 13 liikmesriigi teatistes raamotsuse
rakendamise kohta käsitletud raamotsuse kõiki olulisi elemente (näit
samaväärsuse põhimõte ja õiguslik toime): AT, CY, DE, DK, FI, EL, HR, IE, LV,
NL, SE, SI ja UK. 2.2.3.1. Kohtueelne
etapp Mõnes
liikmesriigis võib varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse võtta juba
kriminaalmenetluse kohtueelses etapis. Horvaatias saab karistusregistri andmeid
ja muid andmeid kuritegudes süüdimõistmise kohta pidada kõige uuemateks
tõenditeks enne, kui süüdistatava suhtes pärast tõendite kogumise lõpetamist
uurimist toimetama hakatakse. Rootsi õiguses on sätestatud, et varasemal
kriminaalsel tegevusel on oluline kaal otsuste tegemisel enne karistuse
määramist toimetatava uurimise kohta. Kreeka on
täpsustanud, et kohtuotsuseid võetakse arvesse kriminaalmenetluse igas etapis,
olenemata sellest, kas tegemist on Kreeka kohtu või välisriigi kohtu otsusega,
seda ka retsidiivsuse kindlakstegemisel. Mõnes liikmesriigis
võib varasem süüdimõistev kohtuotsus mõjutada otsuse tegemist eelvangistuse
kohta: seda võib käsitada olulise asjaoluna kohtu kaalutlusõiguse teostamisel
ja kohus võib keelduda kautsjoni määramisest, kui isikule on esitatud süüdistus
raske kuriteo toimepanemises (IE). Mõnes liikmesriigis määratakse eelvangistus
juhul, kui kahtlustatav on süüdi mõistetud viimaste aastate jooksul (AT, EL,
NL, SE). Teine võimalus varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse
võtmiseks kriminaalmenetlustes lähtub oportuniteedi ehk otstarbekuse
põhimõttest[5].
(SE, SI) Komisjon on
seisukohal, et kui liikmesriigid võtavad varasemaid süüdimõistvaid
kohtuotsuseid arvesse tegurina eelvangistuse kohaldamist käsitleva otsuse
tegemisel, tuleks seost raamotsuse kriteeriumide ja eelvangistust käsitleva
otsuse tegemisel kohaldatavate siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumide
vahel hinnata rangelt Euroopa Nõukogu asjakohaste soovituste [6]ja
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika valguses. Eelvangistuse kohaldamist
käsitleva otsuse põhjused tuleks selgelt sõnastada vastavalt konkreetsele
juhtumile ja see ei saa põhineda üksnes asjaolul, et isik on varem süüdi
mõistetud. 2.2.3.2. Kohtumenetluse
etapp Paljudes
liikmesriikides võetakse varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse otsuse
tegemisel karistuse liigi, taseme ja ulatuse kohta (AT, CY, DE, DK, HR, HU, IE,
LV, NL, SE, SI ja UK), näiteks otsustava tegurina otsuse tegemisel süü astme
(HR), karistuse eesmärgi (HR) või raskendavate asjaolude olemasolu kohta (DK,
LV, UK). Rootsis välistavad
varasemad kohtumenetlused tingimisi karistuse määramise. Vastavalt Taani ja
Rootsi õigusele saab varasemat süüdimõistvat otsust pidada raskendavaks
asjaoluks juhul, kui õigusrikkumine, mille osas süüdimõistev otsus langetati,
on asjakohane seoses arutluse all oleva õigusrikkumisega. Sloveenia õiguses on
sätestatud, et karistuse raskusastme hindamisel kaalub kohus eelkõige seda, kas
varasem õigusrikkumine on sama liiki kui uus õigusrikkumine, kas mõlemad
õigusrikkumised sooritati sama ajendiga, ning seda, kui palju aega on möödunud
varasema süüdimõistva kohtuotsuse kandmisest, karistuse kergendamisest või
aegumisest. Mõnikord võtavad
liikmesriigid arvesse seda, kui palju aega on möödunud varasema süüdimõistva
kohtuotsuse langetamisest, kandmisest, kergendamisest või aegumisest (DK, NL,
SE, SI). Samuti on võimalik see, et varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid
võetakse arvesse, kui kohtud väljastavad korralduse, mille eesmärk on tagada
süüdistatava kohalolek või kõrvaldada õigusrikkumise kordumise oht, eelkõige
otsuste korral, millega nähakse ette süüdistatava kinnipidamine või muud
meetmed, et tagada süüdistatava kohalolek (SI). Mõnes
liikmesriigis mõjutab varasem süüdimõistev kohtuotsus kuriteo
klassifitseerimist kriminaalseadustiku kohaselt (HU, NL, UK), näiteks
õigusrikkumise raskuse hindamisel (UK). 2.2.3.3. Süüdimõistva
kohtuotsuse täideviimise etapp Mõnes
liikmesriigis võetakse varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse
karistuse täideviimisel (DE, HR, NL ja SE). Näiteks on võimalik, et varasemaid
süüdimõistvaid kohtuotsuseid võetakse arvesse tingimisi karistusi (DE, SE) või
tingimisi ennetähtaegset vabastamist (DE) käsitlevate otsuste tegemisel, või
siis, kui tingimisi mõistetud karistus või vabadusekaotuslik meede täitmisele
pööratakse (AT, DE). Mõnes riigis on kohtutel kohustus võtta arvesse varasemaid
süüdimõistvaid kohtuotsuseid otsustamisel, kas süüdi mõistetud isik viiakse
kõrge turvalisusega vanglaosakonda (SE) või retsidivistide osakonda (NL).
Sageli märgitakse, et kohtud pööravad tingimisi mõistetud karistuse või
vabadusekaotusliku meetme täitmisele, kui isik sooritab katseajal uue
õigusrikkumise (DE, SE). Rootsi võtab varasemat süüdimõistvat kohtuotsust
arvesse otsuse tegemisel eluaegse vanglakaristuse muutmisel tähtajaliseks
vangistuseks. 2.2.4.
Piisav
teave varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta Mõned
liikmesriigid teavitasid komisjoni ka riiklike karistusregistrite korraldamise
õigusaktidest või sise-eeskirjadest (EE, HU ja LV). Vaid kaks
liikmesriiki (EE, IE) on viidanud karistusregistri andmete vahetamisele
(ECRIS). Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et süsteem ECRIS raamotsuse 2008/675/JSK
vastuvõtmise ajal veel ei toiminud. Liikmesriigid hakkasid süsteemi kasutama 2012.
aasta aprillis ja praegu kasutab seda karistusregistris leiduva teabe
vahetamiseks 25 liikmesriigi keskasutust. ECRIS toetab raamotsuse tõhusat
rakendamist. Praeguse seisuga ei ole kõik keskasutused omavahel ühendatud.
3.
JÄRELDUSED
·
Raamotsuses 2008/675/JSK on seatud juhtpõhimõtteks
teise riigi ja siseriikliku süüdimõistva kohtuotsuse samaväärsuse põhimõte
uutes kriminaalmenetlustes. Selles on kinnitatud põhimõtet, mille kohaselt
peaks teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olema
liikmesriigi kohtutes siseriikliku õiguse alusel tehtud süüdimõistvate kohtuotsustega
samaväärne toime olenemata sellest, kas see toime puudutab faktilisi asjaolusid
või menetlus- või materiaalõigust. Raamotsuse põhjenduses 5 on märgitud, et
„käesoleva raamotsuse eesmärk ei ole siiski ühtlustada erinevate siseriiklike
õigusaktidega varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele antud tagajärgi ja
kohustus võtta teistes liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid
kohtuotsuseid arvesse kehtib ainult sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse
kohaselt võetakse arvesse liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid
kohtuotsuseid”. Raamotsusel on
märkimisväärne lisaväärtus: sellega soodustatakse vastastikust usaldust
karistusõiguse ja kohtuotsuste vastu Euroopa õigusalal, kuna sellega
edendatakse sellist õiguskultuuri, milles teises liikmesriigis tehtud
varasemaid süüdimõistvaid otsuseid võetakse põhimõtteliselt arvesse. ·
Ehkki kõnealuse raamotsuse üle võtnud 22
liikmesriigi jõupingutused on tunnustamist väärt, tuleb märkida ka seda, et
raamotsuse teksti ja mõtte järgimise tase erineb liikmesriigiti
märkimisväärselt. Järgmiselt 13 liikmesriigilt saadud siseriiklikud
rakendussätted on üldjoontes rahuldavad: AT, CY, DE, DK, EL, FI, HR, IE, LV,
NL, SE, SI ja UK. ·
Ülejäänud üheksa komisjonile teatise esitanud
liikmesriiki ei ole esitanud ammendavat teavet seoses varasemate teises riigis
tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste õigusliku toime ülevõtmise kohta oma
siseriiklikku kriminaalkohtusüsteemi. Nende liikmesriikide normide järgimise
taset ei saa selles küsimuses hinnata. ·
Raamotsuse ülevõtmata jätmine või osaline ja
mittetäielik ülevõtmine takistab Euroopa õigusala tõhusat toimimist. Samuti
võib see kahjustada ELi kodanike õiguspäraseid ootusi, kuna nad ei saa kasu
raamotsusest, mille eesmärk on vähendada kuritegude korduvat toimepanemist. ·
Hilinenud rakendamine on kahetsusväärne, kuna
raamotsus võimaldab suurendada kriminaalõigussüsteemi tõhusat haldust.
Raamotsusega luuakse õiguserikkuja kriminaalse mineviku hindamiseks ja sellest
tulenevalt ohvrite kaitsmiseks vajalikud õiguslikud võimalused. ·
Komisjon jälgib ka edaspidi hoolikalt, kuidas
liikmesriigid raamotsuse nõudeid täidavad. Komisjon analüüsib eelkõige seda,
kas liikmesriigid kohaldavad nõuetekohaselt samaväärsuse põhimõtet, ja seda,
kas teises riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste õiguslik mõju on
põhimõtteliselt samaväärne siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste õigusliku
mõjuga liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemis. ·
On väga oluline, et kõik liikmesriigid käesolevat
aruannet arvesse võtaksid ja esitaksid komisjonile vajaliku täiendava teabe, et
täita oma aluslepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks ärgitab komisjon neid
liikmesriike, kes on andnud teada, et nad valmistavad ette asjaomaseid
õigusakte, neid õigusakte vastu võtma ja komisjoni nendest meetmetest esimesel
võimalusel teavitama. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole seda veel
teinud, võtma kiiresti meetmeid, et rakendada kõnealust raamotsust täies
ulatuses. Lisaks kutsub ta liikmesriike, kes ei ole raamotsust nõuetekohaselt
üle võtnud, vaatama läbi ja ühtlustama oma riiklikud rakendusaktid raamotsuse
sätetega. [1] http://conventions.coe.int/Treaty/Commun/QueVoulezVous.asp?CL=ENG&CM=1&NT=070. Konventsiooni on
ratifitseerinud 11 ELi liikmesriiki: AT, BE, BG, CY, DK, EE, LT, LV, NL, RO ja
ES. [2] Nõukogu
raamotsus 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis käsitleb karistusregistrite
andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:093:0023:0032:EN:PDF. Nõukogu otsus 2009/316/JSK,
6. aprill 2009, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise
kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:093:0033:0048:ET:PDF. [3] Vt
ka raamotsuse põhjendus 6. [4] Küprose
õiguses on täpsustatud „piisava teabe” mõistet: selle isiku täisnimi, sünniaeg
ja -koht, kelle kohta on tehtud süüdimõistev kohtuotsus; süüdimõistva
kohtuotsuse kuupäev, kohtu nimi, kuupäev, mil otsus muutus lõplikuks; andmed
kuriteo kohta, mille kohta süüdimõistev kohtuotsus langetati, kuriteo
sooritamise kuupäev, kuriteo nimetus või õiguslik määratlus ning viide
kohaldatavatele õigusnormidele; teave süüdimõistva kohtuotsuse sisu ja kuriteo
kohta, lisakaristused, turvameetmed ja süüdimõistva kohtuotsuse täitmist
muutvad hilisemad otsused. [5] See
põhimõte hõlmab prokuröri kaalutlusõigust jätkata uurimist või menetlus
katkestada. [6] Vt
ka Euroopa Nõukogu resolutsioon (65) 11 (vastu võetud ministrite asetäitjate 9.
aprilli 1965. aasta kohtumisel): https://wcd.coe.int/com.instranet.InstraServlet?command=com.instranet.CmdBlobGet&InstranetImage=582145&SecMode=1&DocId=626216&Usage=2. Ülevaade liikmesriikide ülevõtmismeetmetest || Teatis saadud || Ülevõtmise kuupäev / jõustumine || Rakendamise liik AT || JAH || 1. 1. 1975 1. 1. 1989; 1. 8. 2013 1. 1. 2008 || Karistusseadustiku § 73 Karistusseadustiku §§ 39 ja 53 Kriminaalmenetluse seadustiku § 173. BG || JAH || 27. 5. 2011 || Karistusseadustiku artikli 8 uus lõige 2; muutmisakt võeti vastu 13. aprillil 2011. CY || JAH || 29. 7. 2011 || Seadusega 111(I)/2011 muudetakse kriminaalmenetluse seaduse 155. peatükki, kuhu lisatakse uus artikkel 80a. CZ || JAH || 1. 1. 2012 || Karistusregistri seaduse nr 269/1994, mida on muudetud, ja teatavate muude seaduste muutmise seaduse nr 357/2011 kaheksas osa. DE || JAH || 22. 10. 2009 || Karistusseadustiku § 56g lõike 2 muutmine 2. oktoobri 2009. aasta seadusega, millega rakendatakse raamotsus 2006/783/JSK ja raamotsus 2008/675/JSK DK || JAH || Andmed puuduvad. || Karistusseaduse konsolideeritud versiooni (mis on avaldatud 29. oktoobri 2009. aasta määrusega nr 1034) § 84 lõige 2. EE || JAH || Andmed puuduvad. || Kriminaalmenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja karistusregistri seaduse paragrahvid. EL || JAH || Andmed puuduvad. || Kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 574 ja 577. Karistusseadustiku artikkel 10, artikli 11 lõige 2, artiklid 13, 88, 103, kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 282. FI || JAH || 15. 8. 2010 || Karistusseadustiku 7. peatüki § 9 (39/1889); kriminaalasjades tehtava Põhjamaade koostöö seadus (326/1963); teatavate kriminaalkaristuste täitmisel rakendatavat rahvusvahelist koostööd käsitlev seadus (21/1987). FR || JAH || 1. 7. 2010[1] || Ülevõtmine 10. märtsi 2010. aasta seaduse nr 2010-242 artikliga 17. HR || JAH || Andmed puuduvad. || Süüdimõistvate kohtuotsuste õiguslikke tagajärgi, karistusregistrit ja rehabiliteerimist käsitlev seadus nr 143/12, kriminaalmenetluse seadus (nr 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12, 143/12 ja 56/13), karistusseadustik (nr 125/11 ja 144/12) ja vangistuse täideviimise seadus (nr 128/99, 55/00, 59/00, 129/00, 59/01, 67/01, 11/02, 190/03, 76/07, 27/08, 83/09, 18/11, 48/11, 125/11 ja 56/13). HU || JAH || Andmed puuduvad. || Seadus nr 161/2010, millega muudetakse mitut kriminaalasjade seadust; kriminaalmenetluse seadus nr 19/1998; kriminaalasjades osutatava rahvusvahelise õigusabi seadus nr 38/1996; karistusregistrite süsteemi, liikmesriikide kohtute tehtud Ungari kodanikke puudutavate kohtuotsuste registrit ning kriminaalteavet ja politsei registreeritud biomeetrilisi andmeid käsitlev seadus nr 47/2009; välisreise käsitlev seadus nr 12/1998; karistusseadustiku seadus nr 4/1978 IE || JAH || Andmed puuduvad. || Üldise õiguse (common law) põhimõte. LU || JAH || 24. 2. 2012 || 24. veebruari 2012. aasta seadus, millega muudetakse karistusseadustiku artiklit 37 ja 6. oktoobri 2009. aasta seaduse artiklit 34. LV || JAH || Andmed puuduvad. || Karistusseadustiku artiklid 1, 6, 23, 24, 25, 26, 27, 46, 48, 51, 52, 62 ja 63, kriminaalmenetluse seaduse artiklid 1, 2, 5, 25 ja 800 ning karistusregistri seaduse artiklid 1, 2, 3, 4, 5, 14.1, 15 ja 19. NL || JAH || 1. 7. 2010 || 20. mai 2010. aasta seadus raamotsuse 2008/675/JSK rakendamise kohta. PL || JAH || Andmed puuduvad. || 20. jaanuari 2011. aasta seadus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja maksusüütegude seaduse muutmise kohta. RO || JAH || 24. 7. 2009 || Karistusseadustiku seadus nr 286/2009 SE || JAH || Andmed puuduvad. || Olemasolevad õigusaktid: karistusseadustiku 26. peatüki § 3; karistusseadustiku 29. peatüki § 4; karistusseadustiku 30. peatüki §§ 4, 5, 7 ja 9–11; karistusseadustiku 31. peatüki § 3; karistusseadustiku 32. peatüki § 1–3; kohtumenetluse seadustiku 20. peatüki § 7; kohtumenetluse seadustiku 23. peatüki § 4a; kohtumenetluse seadustiku 24. peatüki § 1; noorte õigusrikkujate (erisätted) seaduse (1964:167) §§ 16 ja 17; liikluseeskirja rikkumise seaduse (1951:649) § 3; lähenemiskeeldu käsitleva seaduse (1988:688) § 1; spordiüritustel osalemise keelamise otsuseid käsitleva seaduse (2005:321) § 2; enne karistuse määramist kriminaalasjades jne toimetatava uurimise seaduse (1991:2041) § 1; välismaalaste seaduse (2005:716) 8. peatüki § 8; vanglate seaduse (2010:610) 2. peatüki § 4; vanglate seaduse (2010:610) 6. peatüki § 7; vanglate seaduse(2010:610) 10. peatüki § 1 ja 2; vanglate seaduse (2010:610) 11. peatüki § 3; eluaegse vangistuse muutmise seaduse (2006:45) § 4. SI || JAH || Andmed puuduvad. || KZ-1 – karistusseadustik (KZ-1, Uradni list RS (UL RS; Sloveenia Vabariigi ametlik teataja) nr 55/2008 ja 66/2008; ZKP – kriminaalmenetluse seadus – ametlik konsolideeritud tekst (ZKP-UPB4, UL RS nr 32/2007, 10. aprill 2007) SK || JAH || 1. 1. 2013 || Seadus nr 334/2012 (seaduste kogu) karistusregistri ja teatavate seaduste muutmise seadus nr 330/2007, mida on muudetud, ja teatavate muude seaduste muutmise kohta. UK || JAH || Inglismaa/Wales: 15. 8. 2010 Šotimaa: 13. 12. 2010 Põhja-Iirimaa: 18. 4. 2011 || Šotimaa: 2010. aasta kriminaalasjades õigusemõistmise ja lubade väljaandmise seaduse (Criminal Justice and Licensing) § 71. Inglismaa/Wales/Põhja-Iirimaa: 2009. aasta koroneride ja õigusemõistmise seaduse (Coroners and Justice Act) § 144 ja lisa 17. [1] 1.4.2012 välisriigis tehtud rehabiliteerimisotsuste osas.