–

2M-Locatel A/S, esindajad: advokat T. Gønge ja advokat S. E. Holm,

–

Taani valitsus, esindaja: J. Nymann-Lindegren, keda abistas advokat B. Søes Petersen,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja S. Maaløe,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT 2006, L 301, lk 1) muudetud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) alamrubriiki 8528 71 13.

2

Taotlus on esitatud 2M-Locatel A/S-i ja Skatteministerieti (maksuministeerium, Taani) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on interneti teel edastatud televisioonisignaali vastuvõtmis-, dekodeerimis- ja töötlemisseadmete (edaspidi „IP-teleriboksid“) tariifne klassifitseerimine.

Õiguslik raamistik

GATT 1994 ja ITA

3

Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT 1994, L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu osaks on 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (EÜT 1994, L 336, lk 11; edaspidi „GATT 1994“) ning eelkõige memorandum GATT 1994 II artikli lõike 1 punkti b tõlgendamise kohta.

4

Infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping (edaspidi „ITA“), mis koosneb Singapuris toimunud WTO esimesel konverentsil 13. detsembril 1996 vastu võetud infotehnoloogiatoodetega kauplemist käsitlevast deklaratsioonist ning selle lisadest ja manustest koos selle rakendamist käsitleva teatisega, kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsusega 97/359/EÜ infotehnoloogiatoodete tollimaksude kaotamise kohta (EÜT 1997, L 155, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 3). ITA artikkel 1 täpsustab, et iga osapoole kauplemiskord peab arenema sel moel, et paraneksid infotehnoloogiatoodete turule pääsemise võimalused.

5

ITA artikli 2 kohaselt peab iga osapool konsolideerima ja kõrvaldama tollimaksud ja igasugused muud kohustused ning maksud GATT 1994 II artikli lõike 1 punktis b toodud tähenduses teatud toodete puhul, sealhulgas „sidefunktsiooniga teleriboksid: mikroprotsessoripõhised seadmed, mis sisaldavad modemit Interneti-ühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon“.

Liidu õigus

KN

6

Euroopa Liitu imporditud kauba tolliklassifikatsiooni reguleerib KN, mis tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) ja mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ja kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga ühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

7

KNiga on üle võetud selle süsteemi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

8

KNi esimeses osas on esitatud eelsätted. Selle osa I jaos, mis sisaldab üldreegleid, A-osas „Kaupade [KNi] klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud:

9

KNi teises osa on 21 jaotist. XVI jaotis „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“ hõlmab KNi gruppe 84 ja 85. Grupp 85 „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“ hõlmab KNi rubriike 8501–8548.

10

KNi rubriik 8528 on üles ehitatud järgmiselt:

KNi selgitavad märkused

11

Vastavalt määruse nr 2658/87 (muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele töötab Euroopa Komisjon välja KNi selgitavad märkused, mida ta avaldab regulaarselt Euroopa Liidu Teatajas.

12

Selgitavad märkused, mis on avaldatud 28. veebruaril 2006 (ELT 2006, C 50, lk 1), täpsustavad KNi alamrubriikide 8528 12 90–8528 12 95 kohta komisjoni 7. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1810/2004 (ELT 2004, L 327, lk 1) redaktsioonis järgmist:

13

Vastavalt 7. mail 2008. aastal avaldatud (ELT 2008, C 112, lk 8) KNi selgitavatele märkustele KNi alamrubriikide 8528 71 13–8528 71 90 kohta:

–

Sellesse alamrubriiki kuuluvad sidefunktsiooniga teleriboksid („set-top boxes“), millel ei ole ekraani, kuid on järgmised põhikomponendid:

–

videotuuner.

–

modem.

–

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ekraanita tooted, mis on televisiooni vastuvõtuseadmed, kuid milles ei ole videotuunerit, (näiteks nn „digiboksid“ („IP-streaming boxes“)).“

14

KNi selgitavates märkustes, mis on avaldatud 30. mail 2008 (ELT 2008, C 133, lk 1), on täpsustatud KNi alamrubriikide 8528 71 11–8528 71 19 kohta:

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

15

2M-Locatel importis 21. oktoobrist 2007 8. juulini 2010 kestnud ajavahemikul Hiinast IP-teleribokse. Nende seadmetega ei ole võimalik vastu võtta, dekodeerida ja töödelda analoog-, kaabel- või satelliittelevisiooni signaali.

16

IP-teleriboksides on Etherneti seade ja põhikohtuasja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad on varustatud „modemiga“ KNi tähenduses.

17

Impordil deklareeris 2M-Locatel põhikohtuasjas käsitletava kauba KNi alamrubriiki 8528 71 13 kuuluvana ja seetõttu lubati see vabasse ringlusesse tollimaksuvabalt.

18

Lähtudes sellest, et selline kaup tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 71 90, kuna see ei ole varustatud „videotuuneriga“ KNi tähenduses, tegi Taani maksu- ja tolliamet 20. oktoobril 2010 maksuotsuse, millega nõuti põhikohtuasjas käsitletavate IP-teleribokside impordilt tollivormistusjärgselt 14% tollimaksu ja intressi tasumist.

19

Landsskatteretten (riiklik maksuvaidluskomisjon, Taani), kellele 2M-Locatel esitas vaide, muutis 15. mai 2014. aasta otsusega Taani maksuministeeriumi otsuse ja tühistas sissenõudeotsuse põhjendusel, et kõnealused IP-teleriboksid kuuluvad KNi alamrubriiki 8528 71 13.

20

Maksuministeerium esitas selle otsuse peale kaebuse, mille Byretten, Retten i Glostrup (Glostrupi esimese astme kohus, Taani) 15. juuli 2015. aasta kohtuotsusega rahuldas.

21

2M-Locatel esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

22

Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et põhikohtuasjas käsitletavad IP-teleriboksid vastavad KNi alamrubriiki 8528 71 13 kirjeldavatele tingimustele. Pooled on ka üksmeelel, et GATT 1994 ja ITA kohaselt on liit kohustatud vabastama tollimaksudest infovahetuse funktsiooniga netikarbid, mille hulka kuuluvad ka põhikohtuasjas käsitletavad tooted.

23

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleneb poolte vahel olevast vaidlusest küsimus, kas neid IP-teleribokse tuleb käsitleda seadmetena, mis on varustatud „videotuuneriga“ KNi tähenduses.

24

Arvestades, et seda mõistet ei ole määratletud ei KNis ega selle selgitavates märkustes, otsustas Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

Eelotsuse küsimuse analüüs

25

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et sellised seadmed nagu põhikohtuasjas käsitletavad IP-teleriboksid kuuluvad KNi alamrubriiki 8528 71 13 või alamrubriiki 8528 71 90.

26

Kõigepealt tuleb rõhutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne – selle asemel et kõnealused tooted ise klassifitseerida – pigem selgitada liikmesriigi kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Igal juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kõnealuseks klassifitseerimiseks paremad võimalused (12. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Medtronic, C‑227/17, EU:C:2018:247, punkt 33).

27

Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb õiguskindluse ja kontrolli hõlbustamise huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldjuhul otsida nende kaupade objektiivsetest omaduste ja tunnuste hulgast, nagu need on määratletud KNi rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 14. aprilli 2011. aasta kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, C‑288/09 ja C‑289/09, EU:C:2011:248, punkt 60, ning 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 27).

28

Vastavalt KNi klassifitseerimise üldreeglitele toimub kaupade õiguslikul otstarbel klassifitseerimine ühe rubriigi alamrubriikidesse lähtuvalt nende alamrubriikide kirjeldustest ja alamrubriikide, jaotiste ja gruppide märkustest, kusjuures jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

29

Lisaks sisaldavad komisjoni välja töötatud KNi selgitavad märkused tähtsaid, kuigi mitte siduvaid juhiseid mitmesuguste tariifirubriikide ulatuse tõlgendamise kohta (vt eelkõige 14. aprilli 2011. aasta kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, C‑288/09 ja C‑289/09, EU:C:2011:248, punkt 63, ning 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 33).

30

Käesoleva juhtumi puhul on asjasse puutuv KNi alamrubriik 8528 71, mis käsitleb televisioonisignaali vastuvõtuseadmeid, mis ei sisalda kuvarit ega ekraani.

31

Selles alamrubriigis tehakse vahet KNi alamrubriikides 8528 71 11, 8528 71 13 ja 8528 71 19 käsitletud „videotuuneritel“ ja „muudel“ seadmetel, mis kuuluvad KNi alamrubriiki 8528 71 90. Kuna viimati mainitu on jääkkategooria, siis kuuluvad sellesse alamrubriiki seega televisiooni vastuvõtuseadmed, mis ei sisalda videotuunerit.

32

Selles osas tuleb täpsustada, et väljendid „videosignaali vastuvõtmine“ ja „televisioonisignaali vastuvõtmine“ on sama tähendusega (22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 29).

33

Põhikohtuasjas ei ole vaidlust küsimuses, et IP-teleriboksidega saab vastu võtta televisioonisignaali. Seevastu vaidlevad 2M-Locatel ja maksuministeerium selle üle, kas neid seadmeid tuleb käsitada nii, et need sisaldavad „videotuunerit“ KNi alamrubriigi 8528 71 tähenduses.

34

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu järelduste kohaselt võtab IP-teleriboks vastu digitaalset signaali ja lahutab kanalid internetiprotokolli (IP) aadressi abil, samas kui teleriboks edastab signaali analoog-, kaabel või satelliitvõrgu kaudu ja lahutab kanalid dekodeerimise teel.

35

Eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastamiseks tuleb seega määratleda mõiste „videotuuner“ KNi alamrubriigi 8528 71 tähenduses.

36

Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb liidu õiguses määratlemata terminite tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nende tavakeele tähendusest, võttes arvesse terminite kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osa nad on (22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 38).

37

„Videotuuner“ või „TV-tuuner“ nende sõnade tavatähenduses on seade, mis muundab kõrgsagedusliku televisioonisignaali signaaliks, mida kasutatakse videosalvestus- ja -taasesitusseadmetes ning monitorides. Lisaks võimaldab see valida konkreetsel sagedusel edastatava televisioonisignaali.

38

See mõiste on kooskõlas KNi nende selgitavate märkustega, mis kehtisid põhikohtuasjas käsitletava impordi ajal.

39

Nimelt on 28. veebruaril 2006 avaldatud KNi selgitavate märkuste sõnastuse kohaselt „[n]endesse seadmetesse […] sisse ehitatud selektsioonlülitused, mis võimaldavad häälestada teatavale kanalile või kandesagedusele, ja demodulatsioonlülitused. Sellised seadmed on tavaliselt mõeldud toimimiseks oma antenni abil või ühisantenniga süsteemis (kõrgsageduskaabeljaotus). Väljundsignaali saab kasutada videomonitoride või ‑salvestusseadmete või ‑taasesitusseadmete sisendsignaalina. Väljundsignaal on algupärane kaamerasignaal (st seda ei ole edastamiseks moduleeritud).“

40

Vastavalt 7. mail 2008 avaldatud KNi selgitavatele märkustele kuuluvad KNi alamrubriiki 8528 71 13 „sidefunktsiooniga teleriboksid („set-top boxes“), millel ei ole ekraani, kuid on järgmised põhikomponendid: […] videotuuner. RF-pistmik [raadiosageduspistmik] viitab sellele, et seadmes võib olla videotuuner“.

41

Lõpuks tuleb märkida, et 30. mail 2008 avaldatud KNi selgitavates märkustes on ette nähtud, et KNi alamrubriigid 8528 71 11–8528 71 19 „hõlmavad sisseehitatud videotuuneriga seadmeid, mis muundavad kõrgsagedusliku televisioonisignaali signaaliks, mida kasutatakse videosalvestus‑ ja ‑taasesitusseadmetes ning monitorides. Videotuuneritesse on sisseehitatud selektsioonlülitused, mis võimaldavad seadet häälestada teatavale kanalile või kandesagedusele, ja demodulatsioonlülitused. Sellised seadmed on tavaliselt mõeldud toimimiseks oma antenni abil või ühisantenniga süsteemis (kõrgsageduskaabeljaotus). Väljundsignaali saab kasutada monitoride või salvestusseadmete või taasesitusseadmete sisendsignaalina. Väljundsignaal on algupärane kaamerasignaal (st seda ei ole edastamiseks moduleeritud).“

42

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et KNi alamrubriikidesse 8528 71 11–8528 71 19 klassifitseerimiseks peab seade olema varustatud videotuuneri või „TV-tuuneriga“, see tähendab seadmega, mis võimaldab seadet teatavale kanalile või kandesagedusele häälestada ja muundada kõrgsagedusliku televisioonisignaali signaaliks, mida kasutatakse videosalvestus‑ ja ‑taasesitusseadmetes ning monitorides.

43

Vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 26 viidatud kohtupraktikale tuleb seega eelotsusetaotluse esitanud kohtul hinnata, kas põhikohtuasjas käsitletavatel IP-teleriboksidel on sellised omadused. Juhul kui see ei ole nii, tuleb need klassifitseerida KNi jääkrubriiki 8528 71 90 ja seega tuleb neile kohaldada 14% tollimaksumäära.

44

Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla ITA artikkel 2, mille sõnastuse kohaselt peab iga osapool konsolideerima ja kõrvaldama tollimaksud muu hulgas „sidefunktsiooniga teleribokside: mikroprotsessoripõhiste seadmete, mis sisaldavad modemit internetiühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon“ puhul olenemata sellest, kas need boksid on varustatud TV-tuuneriga või mitte.

45

Peab paika, et Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingute esimuse tõttu teisese õiguse tekstide suhtes teisest õigust tõlgendada, niivõrd kui see on võimalik, kooskõlas nende lepingutega (14. aprilli 2011. aasta kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, C‑288/09 ja C‑289/09, EU:C:2011:248, punkt 83, ning 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 39).

46

Sellegipoolest tuleb asuda seisukohale, et võimalik ei ole tõlgendus, et sidefunktsiooniga teleriboksid tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 71 13, ka juhul, kui nad ei võimalda seadet eri kanalitele või kandesagedusele häälestada ega muundada kõrgsagedusliku televisioonisignaali signaaliks, mida kasutatakse videosalvestus‑ ja ‑taasesitusseadmetes ning monitorides, kuna käesoleva kohtuotsuse punktist 42 nähtub, et see oleks vastuolus KNi sõnastusega ja järelikult ka liidu õiguslooja tahtega.

47

Peale selle tuleb märkida, et liidu kohus ei saa kontrollida liidu aktide õiguspärasust WTO eeskirjade suhtes WTO vaidluste lahendamise organi soovituste või otsuste täitmiseks liidule antud mõistliku tähtaja möödumist, vastasel juhul kaotaks sellise tähtaja seadmine oma mõtte (17. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus Hewlett-Packard Europe, C‑361/11, EU:C:2013:18, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Selles osas olgu täpsustatud, et WTO vaekogu avaldas ITA kontekstis 16. augustil 2010 aruanded seoses juhtumitega WT/DS375/R, WT/DS376/R ja WT/DS377/R (Euroopa Ühendused ja liikmesriigid – Teatavate infotehnoloogiatoodete tariifne käsitlus), mille WTO vaidluste lahendamise organ 21. septembril 2010 heaks kiitis.

49

Neis aruannetes on selgitatud muu hulgas, mida peetakse silmas „teleribokside“ all. See on „seade või seadeldis, mis töötle[b] välise allika saadetud signaali nii, et seda saab kuvada sellisel ekraanil nagu videomonitor või teler“. Neis on täpsustatud, et see seade „võib täita üht või mitut funktsiooni, sealhulgas võtta vastu ja dekodeerida nii satelliidi, kaabli või interneti teel üle kantavat televisioonisignaali“.

50

Kõnealuste WTO vaidluste lahendamise organi vastu võetud aruannete rakendamiseks liidule antud mõistlik tähtaeg möödus 30. juunil 2011 ja komisjon arvestas nendega, kehtestades 24. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 620/2011, millega muudetakse määrust nr 2658/87 (ELT 2011, L 166, lk 16). Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt jõustus see määrus 1. juulil 2011 ja sellel ei ole mingisugust tagasiulatuvat mõju.

51

Sellest tuleneb, et määruse nr 1549/2006 kehtivust ei saa mingil juhul seada kahtluse alla põhjendusel, et selles on KNi alamrubriiki 8528 71 90 klassifitseeritud sidefunktsiooniga teleriboksid, mis ei ole varustatud TV-tuuneriga.

52

Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi peab tõlgendama nii, et sellised seadmed nagu põhikohtuasjas käsitletavad IP-teleriboksid, mis võimaldavad interneti teel edastatud televisioonisignaali vastu võtta, dekodeerida ja töödelda, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 71 90 juhul, kui nad ei ole varustatud videotuuneri või „TV-tuuneriga“, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

Kohtukulud

53

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.