<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-43/21</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62021CC0043</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:64">EU:C:2022:64</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑43/21</HT></P><P><HT TYPE="SC">FCC Česká republika</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220127">27. jaanuaril 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑43/21</P><P>FCC Česká republika s.r.o.</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2010/75/EL</KEYWORD><KEYWORD>Tööstusheited</KEYWORD><KEYWORD>Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll</KEYWORD><KEYWORD>Käitise oluline muutus</KEYWORD><KEYWORD>Jäätmete prügilas ladestamise perioodi pikendamine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kuidas tuleb tööstusheidete direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20101124">24. novembri 2010. aasta</DATE> direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="334" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 334, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kohaldamisel mõista käitise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>olulise muutuse<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> mõistet? Täpsemalt, kas selle perioodi pikendamist, mille jooksul võib prügilasse täiendavalt viia jäätmeid, tuleb pidada prügila oluliseks muutuseks, kui seejuures ei muudeta jäätmete lubatud maksimumkogust ega prügila kogumahtu? See on küsimus, millele peab Euroopa Kohus käesolevas menetluses vastama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>, mida Euroopa Kohus peab tõlgendama esimest korda, tähendab, et käitise olulise muutmise suhtes kehtivad erinõuded, seda eelkõige seoses üldsuse kaasamise ja kolmandate isikute õiguskaitsega tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõike 2 ning artiklite 24 ja 25 kohaselt. Selle mõiste tõlgendamisel võib juhinduda kohtupraktikast keskkonnamõju hindamise direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="026" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 26, lk 1</REF.DOC.OJ>) (viimati muudetud direktiiviga 2014/52/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>)).</P></NOTE> kohta ja Århusi konventsioonist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta konventsioon (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 124, lk 4</REF.DOC.OJ>), vastu võetud nõukogu <DATE ISO="20050217">17. veebruari 2005. aasta</DATE> otsusega 2005/370/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> mis on üle võetud tööstusheidete direktiivi õigusnormidega, mis reguleerivad üldsuse osalemist ja õiguskaitset.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus – Århusi konventsioon</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kuna tööstusheidete direktiivi sätetega, mis reguleerivad üldsuse kaasamist, võetakse üle Århusi konventsioon, tuleb esitada selle asjakohased sätted.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni eesmärk on määratletud selle artiklis 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni artikkel 6 määrab kindlaks üldsuse osalemise eritegevusega seotud asjade otsustamisel:</TXT><P><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG>„1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Konventsiooniosaline:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kohaldab selle artikli sätteid otsuste suhtes, mis tehakse lisas I loetletud tegevuste lubamiseks või keelamiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Et tagada üldsuse osalemise tõhusus, näeb konventsiooniosaline ette tema osalemise juba otsustamise algetapis, kui kõik variandid on lahtised.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>[…] teeb […] pädevale asutusele kohustuseks viivitamata esitada selles artiklis nimetatud otsuste tegemiseks vajalik info asjast huvitatud üldsusele […] tutvumiseks ajal, mil üldsus osaleb otsustamises. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.010"><NO.PARAG>10.</NO.PARAG><ALINEA>Konventsiooniosaline tagab, et lõikes 1 käsitletud tegevuste kohta kehtestatud nõuete muutmise korral kohaldab avaliku võimu organ <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ja juhul kui see on kohane, selle artikli lõikeid 2–9.</ALINEA><ALINEA>[…]“.</ALINEA></PARAG></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Viidatud sätte järgmised lõiked reguleerivad üldsuse osalemise ja tegevuse keskkonnamõju hindamise üksikasju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni I lisas on nimetatud tegevused, mille puhul on artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt üldsuse kaasamine tingimata vajalik. Punkti 5 neljandas taandes on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille üldmaht ületab <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> tonni, välja arvatud püsijäätmete prügilad<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni I lisa punkti 22 esimese lause kohaselt kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>igasuguse muutuse suhtes tegevuses või selle laiendamisel juhul, kui selline muutus või laiendus ise on vastavuses selles lisas esitatud kriteeriumidega, […] selle konventsiooni artikli 6.1(a) sätteid<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus – direktiiv tööstusheidete kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi põhjenduses 18 on selgitatud olulise muutuse mõistet:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Muudatused käitises võivad põhjustada saastuse taseme suurenemist. Käitaja peaks pädevale asutusele teatama kõigist kavandatavatest muudatustest, mis võivad mõjutada keskkonda. Olulisi muudatusi käitistes, mis võivad märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda, ei tohi teha ilma loata, mis on välja antud kooskõlas käesoleva direktiiviga.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi põhjenduse 27 kohaselt võetakse üldsuse kaasamist ja õiguskaitset käsitlevate sätetega üle Århusi konventsioon:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[…] Århusi konventsiooni kohaselt võimaldab üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, aidata tõsta üldsuse teadlikkust keskkonnaküsimustes ning tagada üldsuse toetus vastuvõetavatele otsustele. Asjaomase üldsuse liikmetel peaks olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi ese on sätestatud artiklis 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Käesolevas direktiivis sätestatakse tööstuslikest tegevusvaldkondadest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli eeskirjad.</ALINEA><ALINEA>Selles sätestatakse ka eeskirjad, mille eesmärk on vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse ning vältida jäätmete tekkimist, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktis 9 on määratletud olulise muutuse mõiste kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi artikli 4 lõige 1 sätestab loa vajalikkuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki käitist […] ei käitata ilma loata.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille kogumaht on üle <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> tonni, v.a püsijäätmete prügilad, on tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 3 ja I lisa punkti 5.4 ning prügilate direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19990426">26. aprilli 1999. aasta</DATE> direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="182" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 182, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228) (muudetud nõukogu <DATE ISO="20111205">5. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiiviga 2011/97/EL, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ seoses jäätmetena käsitatava metallilise elavhõbeda ladustamise erikriteeriumidega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="328" PAGE.FIRST="49" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 328, lk 49</REF.DOC.OJ>)).</P></NOTE> artikli 2 punkti g kohaselt käitised tööstusheidete direktiivi artikli 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi artikkel 20 puudutab käitises tehtavaid muudatusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="020.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamisest, mis võivad omada tagajärgi keskkonnale. Pädev asutus ajakohastab vajaduse korral luba.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="020.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühtki käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loata.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>Loataotlus ja pädeva asutuse otsus hõlmavad selliseid käitise osi ja selliseid artiklis 12 loetletud üksikasju, mida oluline muudatus võib mõjutada.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="020.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Iga muudatust käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamist käsitatakse olulisena, kui see muudatus või laiendamine ise ulatub I lisas sätestatud künnisvõimsuseni.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Käitises tehtavaid olulisi muudatusi käsitleva loa andmise menetluses tuleb asjaomane üldsus tööstusheidete direktiivi artikli 24 lõike 1 punkti b kohaselt sellesse õigel ajal ja tõhusalt kaasata. Artikli 25 alusel võivad asjaomase üldsuse liikmed nõuda selle loa sisulise või protseduurilise seaduslikkuse kontrolli.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasja asjaolud ja eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Äriühing FCC Česká republika on Tšehhi Vabariigi äriühing, kes käitab tööstusheidete direktiivi rakendamiseks välja antud loa alusel prügilat Praha-Ďáblice linnaosas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kompleksluba prügila käitamiseks anti välja 2007. aastal ja hiljem on seda mitu korda muudetud; eelkõige on pikendatud jäätmete ladestamise perioodi kaks korda. 2015. aasta lõpus pöördus FCC Magistrát hlavního města Prahy (Praha linnavalitsus) poole taotlusega muuta kompleksluba kolmeteistkümnendat korda, kuna prügila algul kavandatud maht ei olnud veel täielikult ära kasutatud ning olemasoleva loa kohaselt pidi jäätmete ladestamine lõppema 2015. aasta lõpus. Praha linnavalitsus pikendas <DATE ISO="20151229">29. detsembril 2015</DATE> ladestamise perioodi kahe aasta võrra. Prügila kogumahtu ega maksimaalset pindala selle otsusega tehtud muudatused ei puudutanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vaidlusalane luba on kättesaadav veebiaadressil https://ippc.mzp.cz/ippc/ippc.nsf/xsp/.ibmmodres/domino/OpenAttachment/ippc/ippc.nsf/215B32AAF47F72E0C1257F32002C2B15/Files/zmena%20IP.pdf. Lisaandmetega prügilale antud lubade kohta saab tutvuda veebiaadressil https://www.mzp.cz/ippc/ippc4.nsf/$$OpenDominoDocument.xsp?documentId=4D88556E61533616C1257B82004CE066&amp;action=openDocument.</P><P>Komisjoni andmetel on jäätmete ladestamise perioodi sellest ajast alates vähemalt veel üks kord kahe aasta võrra pikendatud. Prügila viimase muudatuse kohta, mida peetakse oluliseks, tehti seevastu otsus 2009. aastal.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Praha linnavalitsuse otsuse peale esitasid vaide Praha linnaosa, kus prügila asub, ning ühing, mille põhieesmärk on kaitsta loodust ja maastikku ning mis kaasab kaitsesse kodanikke. Vastustaja, Ministerstvo životního prostředí (keskkonnaministeerium) jättis nende vaide siiski vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, sest nad ei olnud kompleksloa muutmise menetluse osalised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Mõlemad vaide esitajad esitasid vastustaja otsuse peale kaebuse. Městský soud v Praze (Praha linnakohus) rahuldas kaebuse, tühistas Praha linnavalitsuse otsuse ja saatis asja uue otsuse tegemiseks tagasi. Hinnangu andmisel sellele, kas vaide esitajad on menetlusosalised, on oluline küsimus, kas kompleksloa muutmine tähendas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>olulist muutust<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> FCC käitatava käitise töös. Sellest oleneb, keda saab pidada menetlusosaliseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Městský soud v Praze (Praha linnakohus) leidis, et projekti ulatust saab määratleda ka ajalises perspektiivis ja käitise kasutusaja pikendamist tuleks tõlgendada projekti ulatuse muutmisena. Seega, kuna algul oli käitise kasutamine lubatud vaid kindlaks ajavahemikuks, siis ei hinnatud käitise keskkonnamõju pärast selle lubatud ajavahemiku lõppu, kuivõrd edasist mõju üldse ei eeldatud. Kasutusaja pikendamine tähendab keskkonnamõju pikendamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>FCC esitas Městský soud v Praze (Praha linnakohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse Nejvyšší správní soudile (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt esitab Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus) Euroopa Kohtule järgmise küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kas tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 9 tuleb tõlgendada nii, et käitise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>olulise muutuse<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> mõiste all tuleb mõista ka prügilas jäätmete ladestamise perioodi pikendamist, isegi kui samal ajal ei muutu prügila lubatud maksimaalne pindala või lubatud maht?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Tšehhi Vabariik ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. Kohtuistungi korraldamist ei pidanud Euroopa Kohus vajalikuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse eesmärk on kindlaks teha, kas jäätmete prügilas ladestamise perioodi pikendamine, isegi kui samal ajal ei muutu prügila lubatud maksimaalne pindala või lubatud maht, kujutab endast selle käitise olulist muutust tööstusheidete direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et vaidlusalusele prügilale anti algul luba tööstusheidete direktiivi alusel. Seetõttu – ja internetis kättesaadava teabe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Viidatud eespool 6. joonealuses märkuses, vt ka allpool punktid 54–57.</P></NOTE> põhjal – tuleb lähtuda sellest, et prügila on piisavalt suur, et kuuluda direktiivi kohaldamisalasse, mis tähendab, et sellesse ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või selle üldmaht ületab <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> tonni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kui jäätmete ladestamise vaidlusaluse perioodi pikendamise puhul on tegemist olulise muutusega, on selleks tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõike 2 kohaselt vaja selle direktiivi alusel välja antud luba. Sel juhul peab haldusmenetlus hõlmama üldsuse kaasamist (artikkel 24) ja asjaomane üldsus võib taotleda loa kohtulikku kontrolli (artikkel 25). Muudest muudatustest, mis võivad avaldada mõju keskkonnale, peab käitaja teavitama ainult pädevat asutust (artikli 20 lõige 1).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kuna loa väljaandmise eest vastutav asutus ei lähtunud sellest, et põhikohtuasjas on tegemist olulise muutusega, siis üldsust ei kaasatud. Selle hinnangu õigsuse korral ei saa Tšehhi õiguse kohaselt vastustajad vaidlusalust luba vaidlustada ja eelotsusetaotlus ei anna alust eeldada liidu õigusest tulenevat kaugemale ulatuvat kaebeõigust. Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud kohtul vaja teada, kas vaidlusalune luba puudutas olulist muutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks analüüsin esmalt mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> määratlust tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktis 9 (vt selle kohta allpool jaotis A) ja seejärel Århusi konventsiooni (vt selle kohta allpool jaotis B). Seejärel täpsustan sel viisil välja töötatud tõlgendust, arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid (vt selle kohta allpool jaotis C).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkt 9</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 9 kohaselt kujutab oluline muutus endast muutust käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamist, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>On tõsi, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatab küsimuse, kas keskkonnamõju hindamise direktiivi käsitleva kohtupraktika, mille kohaselt ei nõua loa uuendamine juhul, kui asukohta füüsiliselt muutvaid töid või sekkumisi ei toimu, uut keskkonnamõju hindamist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20110317">17. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brussels Hoofdstedelijk Gewest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑275/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:154">EU:C:2011:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pro-Braine jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:225">EU:C:2012:225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> saab üle kanda tööstusheidete direktiivi tõlgendamisele. Kõnealune kohtupraktika põhineb siiski mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>projekt<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> määratlusel, mis on esitatud keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis a<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20110317">17. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brussels Hoofdstedelijk Gewest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑275/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:154">EU:C:2011:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ning <DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pro-Braine jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:225">EU:C:2012:225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja on sõnastatud kitsamalt kui mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> määratlus tööstusheidete direktiivis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>projekt<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> hõlmab keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt ehitiste või muude käitiste püstitamist või kavade teostamist ning muud sekkumist looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamist. Seega viitab see sõnaselgelt töödele või sekkumistele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Seevastu tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktis 9 sisalduva mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> määratluses kasutatakse abstraktsemaid mõisteid, nimelt on mainitud muutust käitise laadis või toimimisviisis ja käitise laiendamist. Neid mõisteid saab tõlgendada laiemalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa keskkonnamõju hindamise direktiivi käsitlevat kohtupraktikat vahetult üle kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei muuda täiendavate jäätmete ladestamise perioodi pelk pikendamine, isegi kui samal ajal ei muutu prügila lubatud maksimaalne pindala või lubatud maht, prügila toimimisviisi ega laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Samuti ei suurenda kõnealuse perioodi pikendamine prügilat selle territooriumi või ettenähtud mahu poolest. See võimaldab siiski üldse suurendada tegelikult ladestatud jäätmete kogust tõenäoliselt ligikaudu 50 000 tonni täiendavate jäätmete võrra,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vaidlusaluse otsuse lk 4, viidatud eespool 6. joonealuses märkuses.</P></NOTE> mida ilma kõnealust perioodi pikendamata ei oleks seal enam võimalik ladestada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Igal juhul kujutab see pikendamine endast prügila käitamise ajalist pikendamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt juba minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:972">EU:C:2018:972</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> On tõsi, et selline ajaline muudatus ei ole mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>laiendamine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> sõnasõnalise tähenduse põhisisu. Võib eeldada, et see põhisisu vastab ka muudes keeleversioonides, mitte üksnes saksakeelses versioonis,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Inglis- ja prantsuskeelses versioonis on kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>extension<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</P></NOTE> pigem mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>suurendamine<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Siiski ei välista selle mõiste tähendus tingimata seda, et loa pikendamist käsitatakse käitise tegevuse ajalise pikendamisena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Laiendamise mõiste selline tõlgendus on põhjendatud tööstusheidete direktiivi eesmärgiga. Artikli 1 kohaselt järgib direktiiv eesmärki saavutada saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, rakendades meetmeid, millega on võimalik vältida või vähendada I lisas loetletud tegevusest<?PAGE NO="7"?> tulenevat heidet õhku, vette ja pinnasesse, et saavutada keskkonnakaitse kõrge tase.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20090122">22. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association nationale pour la protection des eaux et rivières ja Association OABA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:30">EU:C:2009:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, vt ka punkt 40); <DATE ISO="20110526">26. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Natuur en Milieu jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/09–C‑167/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:348">EU:C:2011:348</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20111215">15. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Møller</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:847">EU:C:2011:847</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Križan jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑416/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:8">EU:C:2013:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuna tööstusheidete direktiivi eesmärk on seega määratletud laialt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20090122">22. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association nationale pour la protection des eaux et rivières ja Association OABA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:30">EU:C:2009:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20111215">15. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Møller</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:847">EU:C:2011:847</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei või mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> tõlgendada kitsendavalt. Määrava tähtsusega peab olema keskkonnakaitse kõrge taseme eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>See nähtub ka tööstusheidete direktiivi põhjendusest 18. Seal on oluliste muudatuste kohta märgitud üksnes seda, et need võivad märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda. Muudatusi käitise toimimisviisis ja laadis ega selle laiendamist ei ole mainitud. Neid muudatusi käsitlevaid muid pidepunkte, mis sisalduvad tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktis 9 esitatud määratluses, ei tule seega mõista kitsendavalt, vaid laialt, nimelt nii, et esitatakse ammendavad selgitused võimalike muudatuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> piirang tuleneb seevastu eelkõige meetme võimalikust lisamõjust keskkonnale. Järelikult ei ole olulised üksnes sellised muudatused, mis võrreldes varasema seisundiga ei kahjusta täiendavalt märkimisväärselt inimeste tervist või keskkonda. Muudatused, mis võivad märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda, nõuavad seevastu suuremat tähelepanu, et tagada kaitse kõrge tase.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Vahejäreldusena tuleb seega asuda seisukohale, et jäätmete prügilas ladestamise perioodi pelk pikendamine seeläbi, et pikendatakse rajatise käitamise aega, ilma et prügila lubatud maksimaalne pindala või lubatud kogumaht samal ajal muutuks, võib kujutada endast olulist muutust tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 9 tähenduses, juhul kui see võib täiendavalt märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Århusi konventsioon</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See tõlgendus on kooskõlas ka Århusi konventsiooniga. Artikli 1 kohaselt järgib konventsioon eesmärki tagada üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises. Sel eesmärgil on artiklis 6 sätestatud teatud eeskirjad üldsuse osalemise kohta. Prügilate suhtes, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille üldmaht ületab <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> tonni, kohaldatakse neid eeskirju kooskõlas Århusi konventsiooni I lisa punkti 5 neljanda taandega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kuna põhjenduse 27 kohaselt järgib tööstusheidete direktiiv eesmärki rakendada Århusi konventsiooni sätteid üldsuse osalemise kohta ning mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>oluline muutus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> on üldsuse osalemise ulatuse seisukohast määrava tähtsusega, tuleb konventsiooni kõnealuse direktiivis sisalduva mõiste tõlgendamisel arvesse võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Selle kohta <DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Križan jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑416/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:8">EU:C:2013:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka keskkonnamõju hindamise direktiivi kohta <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑115/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:289">EU:C:2011:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150416">16. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gruber</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:231">EU:C:2015:231</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni artikli 6 lõike 10 kohaselt tagab konventsiooniosaline, et lõikes 6 käsitletud tegevuste kohta kehtestatud nõuete muutmise korral kohaldab avaliku võimu organ <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ja juhul, kui see on kohane, sätteid üldsuse osalemise kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni vastavuskomitee<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Aarhus Convention Compliance Committee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>vastavuskomitee<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>); vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas Edwards (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑260/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:645">EU:C:2012:645</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtujurist Cruz Villalóni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeinde Altrip jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:422">EU:C:2013:422</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtujurist Jääskineni ettepanek liidetud kohtuasjades Euroopa Liidu Nõukogu jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Vereniging Milieudefensie ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/12 P – C‑403/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:310">EU:C:2014:310</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning liidetud kohtuasjades Euroopa Liidu Nõukogu ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Stichting Natuur en Milieu ja Pesticide Action Network Europe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/12 P ja C‑405/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:309">EU:C:2014:309</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Folk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑529/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1">EU:C:2017:1</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Varkens in Nood jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑826/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:514">EU:C:2020:514</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> praktika, mille konventsiooniosalised, sealhulgas liit, on heaks kiitnud, sisaldab olulisi juhiseid selle sätte tõlgendamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Vastavuskomitee leiab, et tegevuse lubatud kestus kujutab endast selgelt selle tegevuse kohta kehtestatud nõuet, ja nimelt tähtsat nõuet. Seetõttu tähendab selle kestuse iga muutmine – olgu see lühendamine või pikendamine – selle tegevuse kohta kehtestatud nõuete muutmist Århusi konventsiooni artikli 6 lõike 10 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vastavuskomitee <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Stichting Greenpeace Netherlands <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (Borssele tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2014/104, ECE/MP.PP/C.1/2019/3, punkt 65); vastavuskomitee <DATE ISO="20190819">19. augusti 2019. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Cummins <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (Trammoni karjäär) (ACCC/C/2013/107, ECE/MP.PP/C.1/2019/9, punkt 79) ning vastavuskomitee <DATE ISO="20210726">26. juuli 2021. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, OEKOBUERO jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Tšehhi Vabariik (Dukovany tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2016/143, ECE/MP.PP/C.1/2021/28, punkt 97).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>On tõsi, et Århusi konventsiooni artikli 6 lõige 10 nõuab üldsuse osalemist käsitlevate eeskirjade kohaldamist vaid <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ja juhul kui see on kohane. Vastavuskomitee leiab siiski, et erandid artikli 6 kohaldamisest on asjakohased üksnes juhul, kui lubatud kestust muudetakse üksnes minimaalse ajavahemiku võrra ja sellel ei ole ilmselgelt mõju keskkonnale või on see mõju tühine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vastavuskomitee <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Stichting Greenpeace Netherlands <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (Borssele tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2014/104, ECE/MP.PP/C.1/2019/3, punkt 71); vastavuskomitee <DATE ISO="20190819">19. augusti 2019. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Cummins <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (Trammoni karjäär) (ACCC/C/2013/107, ECE/MP.PP/C.1/2019/9, punkt 83) ning vastavuskomitee <DATE ISO="20210726">26. juuli 2021. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, OEKOBUERO jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Tšehhi Vabariik (Dukovany tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2016/143, ECE/MP.PP/C.1/2021/28, punkt 104).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>See seisukoht ulatub küll esmapilgul kaugemale kui minu antud tõlgendus tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktile 9, kuid ka vastavuskomitee jaoks on võimalik keskkonnamõju kõige tähtsam piiritlemiskriteerium.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt tõendid eespool 18. joonealuses märkuses ning vastavuskomitee <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Global 2000 [Friends of the Earth Austria] <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Slovakkia (Mochovce tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2009/41, ECE/MP.PP/2011/11/Add.3, punkt 57) ning vastavuskomitee <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Fons de Defensa Ambiental <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania (Uniland Cementera) (ACCC/C/2013/99, ECE/MP.PP/C.1/2017/17, punkt 85).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Võimaliku olulise keskkonnamõju hindamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb siiski arvesse võtta ka täiendava olulise keskkonnamõju hindamist vaidlusaluse loa alusel, kuna see mõju võimaldab vahet teha käitise oluliste ja ebaoluliste muudatuste vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Prügila keskkonnamõju põhineb esiteks jäätmete ladestamisel, mida rõhutab Tšehhi Vabariik. Eelkõige juhul, kui prügila rajamisel esineb puudusi, võivad jäätmed ohustada põhjavett või saastada muid alasid, kui need ei ole piisavalt kaetud. Samuti võivad asjatundmatult kokku ladestatud jäätmeliigid põhjustada kahjulikke keemilisi reaktsioone või bioloogilisi protsesse, millel on kahjulik keskkonnamõju. See kahjulik mõju ei muutu siiski seni, kuni säilitatakse prügila pindala ja maht ning vajalikud meetmed teatava kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks. Seega ei ole tegemist täiendava keskkonnamõjuga.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nagu komisjon rõhutab, on seevastu ka juba jäätmete veol prügilasse ning seal toimuvatel võimalikel töötlemistoimingutel täiendav keskkonnamõju. Sellega seoses tuleks eelkõige mõelda liiklusele ja sellele, et oskusnõuete kohaselt (<HT TYPE="ITALIC">lege</HT> <HT TYPE="ITALIC">artis</HT>) suletud prügila puhul on heide, eelkõige häirivate lõhnade ja tolmu heide õhku, väiksem kui prügila puhul, mida jäätmetega veel täidetakse. Selline käitise tegevusest tingitud keskkonnamõju pikeneks täiendavate jäätmete ladestamise perioodi pikendamise tõttu vähemasti ajaliselt. See oleks hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>saastus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kuidas tuleb siiski hinnata, kas selline täiendav keskkonnamõju ulatub määrani, mille puhul on tegemist prügila olulise muutusega?</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Künnisvõimsused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõikes 3 on kindlaks määratud, milliseid muudatusi tuleb alati käsitada olulisena. Need on muudatused, mis ise ulatuvad I lisas sätestatud künnisvõimsusteni. Samasugune säte sisaldub ka Århusi konventsiooni I lisa punktis 22. Sedalaadi muudatuste puhul tuleb tingimata eeldada, et need kahjustavad märkimisväärselt keskkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Prügilate puhul peaks vastavalt tööstusheidete direktiivi I lisa punktile 5.4 suurenema ööpäevas ladestamise maht vähemalt 10 tonni või kogumaht vähemalt <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> tonni võrra, selleks et täita artikli 20 lõikes 3 sätestatud tingimust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Århusi konventsiooni I lisa punkti 22 kohaldamiseks on samad künnisväärtused kindlaks määratud I lisa punkti 5 neljandas taandes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Jäätmete üleandmise ja ladestamise mõju pikema perioodi kestel ei ole selle kriteeriumi kohaselt oluline, kuna vaidlusalune luba ei muuda prügila pindala ega kogumahtu. Seetõttu on Tšehhi Vabariik seisukohal, et tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Ilma vaidlusaluse loata aga uusi jäätmeid enam ei ladestataks. Sellest lähtudes tegi komisjon ettepaneku võtta jäätmete ladestamise perioodi pikendamise otsuse hindamisel aluseks prügila algse loaga hõlmatud jääkmaht. Seda seetõttu, et kõnealust jääkmahtu sai kasutada üksnes jäätmete ladestamise perioodi pikendamise otsuse tulemusena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Näib, et jäätmete ladestamise perioodi pikendamise ajal oli prügilas ruumi veel umbes <FT TYPE="NUMBER">50000</FT> tonnile jäätmetele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vaidlusaluse otsuse lk 4, viidatud eespool 6. joonealuses märkuses.</P></NOTE> mis on tunduvalt suurem kogus kui prügilate jaoks tööstusheidete direktiivi I lisa punkti 5 neljandas taandes ette nähtud <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> tonni suurune künnisväärtus. Kui see teave on õige – mida peab kontrollima liikmesriigi kohus –, lubab komisjoni seisukoht kindlalt järeldada, et tegemist on olulise muutusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Asjakohane praktika ja kohtupraktika</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>See kaalutlus on kooskõlas vastavuskomitee praktikaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vastavuskomitee <DATE ISO="20210726">26. juuli 2021. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, OEKOBUERO jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Tšehhi Vabariik (Dukovany tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2016/143, ECE/MP.PP/C.1/2021/28, punkt 99). Vt ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:972">EU:C:2018:972</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> ja esmapilgul näib, et see põhineb ka keskkonnamõju hindamise direktiivi käsitleval Euroopa Kohtu praktikal.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Siiski on Euroopa Kohtu otsus, millele komisjon tugineb,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20200909">9. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Friends of the Irish Environment</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑254/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:680">EU:C:2020:680</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> vähem asjakohane, kui esialgu tundub. Selles käsitletud olukord, kus paluti pikendada gaasiterminali käitamise luba, oli ehitustööde esmakordse teostamise eeltingimus, kuna varem antud luba ei olnud kunagi kasutatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sarnane oli olukord kohtuasjas Wells,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20040107">7. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wells</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑201/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:12">EU:C:2004:12</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> millele tugines Euroopa Kohus eespool nimetatud kohtuotsuses. Kohtuasi Wells puudutas juba pikka aega suletud karjääri, mida ei oleks saanud ilma vaidlusaluse loata uuesti kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Mõlemat juhtumit iseloomustab seega asjaolu, et kõnealused load võimaldasid põhimõtteliselt uue keskkonnamõju tekkimist, mida varem ei esinenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Olemasoleva taristu kasutamise lubade, nagu lennujaama käitamisloa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20110317">17. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brussels Hoofdstedelijk Gewest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑275/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:154">EU:C:2011:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või jäätmete ladestamise loa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pro-Braine jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:225">EU:C:2012:225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> uuendamise korral, mis ei eelda täiendavaid töid, ei ole Euroopa Kohus seevastu keskkonnamõju hindamist koos üldsuse osalemisega nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seega näib, et olukorras, kus keskkonnamõju jääb suures osas samaks, ei näe Euroopa Kohus vajadust korraldada keskkonnamõju hindamine. Tõsiasi, et keskkonnamõju kogumaht mõju jätkumise tõttu aja jooksul suureneb, ei olnud Euroopa Kohtu arvates ilmselt otsustava tähtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kui kanda kõnealused keskkonnamõju hindamise direktiivi käsitlevast kohtupraktikast tulenevad hinnangud üle tööstusheidete direktiivile, on seega kaheldav, et tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõike 3 kohaldamine võib olla põhjendatud ainuüksi võimalusega kasutada ära juba loa saanud ja kasutuses oleva prügila jääkmaht.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Algse loa ulatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Keskkonnamõju hindamise direktiivi käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat saab selgitada esialgse loa eeldatava ulatusega, mis lõppkokkuvõttes juhatab ka teed tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 9 tõlgendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Nimelt juhul, kui teatava keskkonnamõju kohta on seoses selle loaga juba läbi viidud keskkonnamõju hindamine, ei ole põhimõtteliselt vaja seda hindamist loa hilisema pikendamise korral korrata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="20110922">22. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valčiukienė jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑295/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:608">EU:C:2011:608</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dimos Kropias Attikis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:582">EU:C:2015:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010627">27. juuni 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="197" PAGE.FIRST="30" DATE.PUB="2001">ELT 2001, L 197, lk 30</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157).</P></NOTE> Seevastu juhul, kui keskkonnamõju ei ole loamenetluse varasemas etapis hinnatud, võib olla vajalik korraldada see hindamine hilisemas etapis – olenemata sellest, kas hilisema loa keskkonnamõju tuleb eraldi võetuna hinnata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20110317">17. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brussels Hoofdstedelijk Gewest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑275/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:154">EU:C:2011:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Ka selle kohta leiab pidepunkte vastavuskomitee praktikast. Nimetatud komitee võttis arvesse ka seda, kas üldsust teavitati esialgse osalemise ajal loa võimalikust pikendamisest tulevikus, millest tulenevalt oli üldsusel võimalik avaldada arvamust sellega seotud keskkonnamõju kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vastavuskomitee <DATE ISO="20190819">19. augusti 2019. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Cummins <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (Trammoni karjäär) (ACCC/C/2013/107, ECE/MP.PP/C.1/2019/9, punkt 85).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Käitamisloa pikendamise puhul oleneb vahetegemine lihtsa muutuse ja olulise muutuse vahel tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 9 tähenduses seega sellest, kas loa pikem kehtivusaeg võib põhjustada olulist kahjulikku keskkonnamõju, mida algne luba ei hõlmanud ja mida tuleb seetõttu uuesti hinnata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Mis puudutab käesolevat juhtumit, siis märgivad Tšehhi Vabariik ja FCC riigisiseses menetluses, et jäätmete ladestamise loa vaidlusalune pikendamine oli prügilale antud loas juba algusest saadik ette nähtud. Seda seetõttu, et jäätmete ladestamise kestuse otsustav kriteerium ei olnud loa kehtivusaeg, vaid kavandatud kogumaht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seda järeldust toetab selle väite kohaselt ka see, et ilmselt toob loa pikendamisest loobumine tegelikkuses kaasa muude muudatuste tegemise vajaduse. Prügiladirektiivi artikli 7 punkti g kohaselt nõutavat sulgemiskava tuleks võib-olla muuta, kuna see lähtub prügilast, mis on täielikult täidetud. Kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks võib olla koguni vajalik kasutada täitmiseks muud materjali kui jäätmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Teisiti tuleks hinnata juhtumeid, kus pikendatakse luba, mis on antud teatud kindlaks ajavahemikuks. Nii võib ette kujutada, et algse loa puhul lähtuti teatud maksimaalsest käitamisajast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt vastavuskomitee <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Stichting Greenpeace Netherlands <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (Borssele tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2014/104, ECE/MP.PP/C.1/2019/3, punktid 65, 66 ja 71) ning vastavuskomitee <DATE ISO="20210726">26. juuli 2021. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, OEKOBUERO jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Tšehhi Vabariik (Dukovany tuumaelektrijaam) (ACCC/C/2016/143, ECE/MP.PP/C.1/2021/28, punkt 104). Vt ka vastavuskomitee <DATE ISO="20190819">19. augusti 2019. aasta</DATE> järeldused ja soovitused, Cummins <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (Trammoni karjäär) (ACCC/C/2013/107, ECE/MP.PP/C.1/2019/9, punkt 79).</P></NOTE> Sama peaks kehtima ka esialgse või ajutise lahenduse jätkamise korral. Ka varasema loa pikendamist, mille puhul ei olnud üldsuse osalemine veel nõutav, mille mõju ei olnud veel täielikult teada või mille vastavus tänapäeva standarditele on kaheldav, tuleks põhimõtteliselt pidada oluliseks muutuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et täiendavat keskkonnamõju iseloomustab asjaolu, et seda ei ole varasema tegevusloa andmisel ja seejuures üldsuse kaasamisel veel arvesse võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Nende konkreetsete asjaolude hindamine on siiski liikmesriigi kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Eelnevale tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotlusele järgmiselt:</TXT><P>Direktiivi 2010/75 tööstusheidete kohta artikli 3 punkti 9 tuleb tõlgendada nii, et käitise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>olulise muutuse<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> all tuleb mõista ka prügilas jäätmete ladestamise perioodi pikendamist, ilma et prügila lubatud maksimaalne pindala või lubatud kogumaht samal ajal muutuks, juhul kui loa pikendamine võib põhjustada täiendavat olulist keskkonnamõju. Täiendavat keskkonnamõju iseloomustab asjaolu, et seda ei ole varasema tegevusloa andmisel ja seejuures üldsuse kaasamisel veel arvesse võetud.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>