European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/2814

21.5.2025

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2025/2814)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alpes-Maritimes“

PGI-FR-A1148-AM03

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti 4 „Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond“ on täiendatud viitega ametlikule geograafiaseadustikule, millega tunnustatakse ja kehtestatakse kommuunide loetelu departemangude kaupa riiklikul tasandil. See redaktsiooniline kohandus võimaldab kirjutada geograafilise piirkonna ilma muudatusteta ümber kommuunide loendiks ja identifitseerida geograafilise piirkonna vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafiaseadustikule, mida ajakohastab riikliku statistika ja majandusuuringute instituut (INSEE), samuti annab see õiguskindluse geograafilise piirkonna määratlusele.

Selle viite ja kommuunide ajakohastatud loeteluga täiendatakse koonddokumendis punkte „Geograafiline piirkond“ ja „Vahetus läheduses asuv piirkond“.

2.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V punkti „Viinamarjasordid“ puhul on kaitse- ja haldusasutus taotlenud järgmiste sortide lisamist:

—

sordid, mis on vastupidavad viinapuu jahukastmele ja ebajahukastmele:

„Muscaris B“, „Soreli B“, „Souvignier gris B“, „Artaban N“, „Floréal B“, „Vidoc N“, „Voltis B“, „Monarch N“, „Prior N“, „Solaris B“, „Sauvignac B“, „Lilaro N“;

—

põuakindlad sordid:

„Assyrtiko B“, „Verdejo B“, „Xinomavro N“, „Xarello B“, „Nero d’Avola N“, „Agiorgitiko N“, „Moschofilero Rs“.

Kõnealused sordid võimaldavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid, samal ajal vastavad nad selliste viinamarjasortide füsioloogilistele ja önoloogilistele omadustele, mida kasutatakse kaitstud geograafilise tähisega toote valmistamiseks. Nende kasutamisega ei muudeta KGTga veinide organoleptilisi omadusi.

Koonddokumendis ajakohastatakse punkti „Veiniviinamarjasordid“.

3.   Kontrolliasutus

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ hõlmatud toote spetsifikaadi III peatükki on muudetud, et lihtsustada punkti „Kontrolliasutus“ ning täpsustada, et seda, kas tootmisel järgitakse tootespetsifikaati, kontrollib heakskiidetud kontrollikava alusel INAO delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.

See lihtsustamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alpes-Maritimes

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Punased, roosad ja valged vaiksed veinid

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ hõlmatud vaiksed veinid võivad olla punased, roosad ja valged. Kaitstud geograafilist tähist „Alpes-Maritimes“ kandvate vaiksete veinide tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti. Vaiksete veinide tegeliku alkoholisisalduse (minimaalsed ja maksimaalsed) väärtused (ainult vahuveinide puhul), üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (ainult vahuveinide puhul) väärtused on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Punased veinid on tavaliselt tanniinised, väljapeetud ja intensiivsed. Nende värvus ulatub rubiinpunasest granaatpunaseni, selles võib näha tumedaid violetjaid varjundeid. Roosad veinid on kas lillearoomiga või puuviljalised ja vürtsikad ning tugeva maitsestruktuuriga vastavalt kasutatud viinamarjasortide segudele, veinide värskus tuleneb peamiselt sortidest „Grenache N“ ja „Cinsault N“. Veinide värvus on pärlroosa ja selles kumab lõheroosasid varjundeid. Valged veinid on komplekssed ja elegantsed ning neid iseloomustavad eelkõige lille- ja tsitrusviljade aroom. Veinides on ühendatud peened, puuviljalised ja erksad noodid. Veinide värvus on helekollane, rohekate varjunditega või sädelev ja läbipaistev.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

2.   Kvaliteetvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud geograafiline tähist „Alpes-Maritimes“ kannavad punased, roosad ja valged kvaliteetvahuveinid. Kvaliteetvahuveinid on peene ja elegantse mulliga, nendes avaldub meeldiv värskus ning vastavalt kuvees kasutatavatele sortidele lille- või puuviljane aroom. Kõnealuseid roosasid vahuveine toodetakse peamiselt sortidest „Grenache N“ ja „Mourvèdre N“ ning valgeid vahuveine sortidest „Vermentino B“ ja „Sémillon B“. Need on puuviljalise ja lillearoomiga ning nende organoleptilised omadused on sarnased vaiksete veinide omadustega. Kvaliteetvahuveinide tegeliku alkoholisisalduse (minimaalsed ja maksimaalsed) väärtused (ainult vahuveinide puhul), üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (ainult vahuveinide puhul) väärtused on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2.   Maksimaalsed saagikused

120 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ hõlmatud veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade koristamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Alpes-Maritimesi departemangu kõikide kommuunide territooriumil vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafiaseadustikule.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

 

Agiorgitiko N

 

Alicante Henri Bouschet N

 

Aligoté B

 

Altesse B

 

Aramon N

 

Aramon blanc B

 

Aramon gris G

 

Aranel B

 

Arbane B

 

Arinarnoa N

 

Arriloba B

 

Arrouya N

 

Artaban N

 

Assyrtiko B

 

Aubin B

 

Aubin vert B

 

Aubun N - Murescola

 

Auxerrois B

 

Bachet N

 

Barbaroux Rs

 

Baroque B

 

Biancu Gentile B

 

Blanc Dame B

 

Bouchalès N

 

Bouillet N

 

Bouquettraube B

 

Bourboulenc B - Doucillon blanc

 

Brachet N - Braquet

 

Brun Fourca N

 

Brun argenté N - Vaccarèse

 

Béclan N - Petit Béclan

 

Béquignol N

 

Cabernet blanc B

 

Cabernet franc N

 

Cabernet-Sauvignon N

 

Caladoc N

 

Calitor N

 

Camaralet B

 

Carcajolo N

 

Carcajolo blanc B

 

Carignan N

 

Carignan blanc B

 

Carmenère N

 

Castets N

 

Chardonnay B

 

Chasan B

 

Chatus N

 

Chenanson N

 

Chenin B

 

Cinsaut N - Cinsault

 

Clairette B

 

Clairette rose Rs

 

Clarin B

 

Claverie B

 

Codivarta B

 

Colombard B

 

Colombaud B - Bouteillan

 

Corbeau N - Douce noire

 

Cot N - Malbec

 

Couderc noir N

 

Counoise N

 

Courbu B - Gros Courbu

 

Courbu noir N

 

Couston N

 

Crouchen B - Cruchen

 

César N

 

Duras N

 

Durif N

 

Egiodola N

 

Ekigaïna N

 

Elbling B

 

Etraire de la Dui N

 

Fer N - Fer Servadou, Braucol, Mansois, Pinenc

 

Feunate N

 

Floreal B

 

Folignan B

 

Folle blanche B

 

Fuella nera N

 

Furmint B

 

Gamaret

 

Gamay N

 

Gamay de Bouze N

 

Gascon N

 

Genovèse B

 

Gewurztraminer Rs

 

Goldriesling B

 

Gouget N

 

Graisse B

 

Gramon N

 

Grassen N - Grassenc

 

Grenache N

 

Grenache blanc B

 

Grenache gris G

 

Gringet B

 

Grolleau N

 

Grolleau gris G

 

Gros Manseng B

 

Joubertin

 

Jurançon blanc B

 

Jurançon noir N - Dame noire

 

Knipperlé B

 

Lauzet B

 

Lilaro N

 

Liliorila B

 

Listan B - Palomino

 

Lledoner pelut N

 

Macabeu B - Macabeo

 

Mancin N

 

Manseng noir N

 

Marsanne B

 

Marselan N

 

Maréchal Foch N

 

Mauzac B

 

Mauzac rose Rs

 

Mayorquin B

 

Melon B

 

Merlot N

 

Merlot blanc B

 

Meslier Saint-François B - Gros Meslier

 

Meunier N

 

Milgranet N

 

Molette B

 

Mollard N

 

Monarch N

 

Mondeuse N

 

Mondeuse blanche B

 

Monerac N

 

Montils B

 

Morrastel N - Minustellu, Graciano

 

Moschofilero Rs

 

Mourvaison N

 

Mourvèdre N - Monastrell

 

Mouyssaguès

 

Muresconu N - Morescono

 

Muscadelle B

 

Muscardin N

 

Muscaris B

 

Muscat Ottonel B - Muscat, Moscato

 

Muscat cendré B - Muscat, Moscato

 

Muscat d'Alexandrie B - Muscat, Moscato

 

Muscat de Hambourg N - Muscat, Moscato

 

Muscat à petits grains blancs B - Muscat, Moscato

 

Muscat à petits grains roses Rs - Muscat, Moscato

 

Muscat à petits grains rouges Rg - Muscat, Moscato

 

Mérille N

 

Müller-Thurgau B

 

Nero d'avola N

 

Nielluccio N - Nielluciu

 

Noir Fleurien N

 

Négret de Banhars N

 

Négrette N

 

Oberlin noir N

 

Ondenc B

 

Orbois B

 

Pagadebiti B

 

Pascal B

 

Perdea B

 

Persan N

 

Petit Courbu B

 

Petit Manseng B

 

Petit Meslier B

 

Petit Verdot N

 

Picardan B - Araignan

 

Pineau d'Aunis N

 

Pinot blanc B

 

Pinot gris G

 

Pinot noir N

 

Piquepoul blanc B

 

Piquepoul gris G

 

Piquepoul noir N

 

Plant de Brunel N

 

Plant droit N - Espanenc

 

Portan N

 

Portugais bleu N

 

Prior N

 

Prunelard N

 

Précoce Bousquet B

 

Précoce de Malingre B

 

Raffiat de Moncade B

 

Riesling B

 

Riminèse B

 

Rivairenc N - Aspiran noir

 

Rivairenc blanc B - Aspiran blanc

 

Rivairenc gris G - Aspiran gris

 

Rosé du Var Rs

 

Roublot B

 

Roussanne B

 

Roussette d'Ayze B

 

Sacy B

 

Saint Côme B

 

Saint-Macaire N

 

Saint-Pierre doré B

 

Sauvignac B

 

Sauvignon B - Sauvignon blanc

 

Sauvignon gris G - Fié gris

 

Sciaccarello N

 

Segalin N

 

Seinoir N

 

Select B

 

Semebat N

 

Semillon B

 

Servanin N

 

Solaris B

 

Soreli B

 

Souvignier gris B

 

Sylvaner B

 

Syrah N - Shiraz

 

Tannat N

 

Tempranillo N

 

Terret blanc B

 

Terret gris G

 

Terret noir N

 

Tibouren N

 

Tourbat B

 

Tressot N

 

Téoulier N

 

Ugni blanc B

 

Valdiguié N

 

Varousset N

 

Velteliner rouge précoce Rs

 

Verdejo B

 

Verdesse B

 

Vermentino B - Rolle

 

Vidoc N

 

Villard blanc B

 

Villard noir N

 

Viognier B

 

Voltis B

 

Xarello B

 

Xinomavro N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Geograafilise piirkonna ja toote eripära

Kaitstud geograafilise tähise „Alpes-Maritimes“ geograafiline piirkond asub Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas Vahemere ääres ja hõlmab kogu Alpes-Maritimesi departemangu. Piirkonda iseloomustavad eelkõige väga vahelduvad maastikud. Selle departemangu põllumajanduslik osa on piiratud ja koondunud rannikuriba lähedusse, kus on maakasutuse vallas tihe konkurents, samuti mägedesse viivatesse orgudesse ja kõige avatumatele nõlvadele. Nendel nõlvadel asuvatel maalappidel kasvatatakse traditsiooniliselt viinapuid koos oliivipuudega, orgudes tegeletakse rohkem lille- või köögiviljakasvatusega.

Kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ hõlmatud veine toodetakse väikeses viinamarjaistanduste piirkonnas (kasutusel on vähem kui 50 hektarit), mis on jagatud suuremateks või väiksemateks maatükkideks (Nice’i, Saint Jeannet’, Saint-Paul-de-Vence’i kommuunid), mis on omakorda jaotatud väikeste põllumajandusettevõtete vahel.

Nende istanduste hulka, mis asuvad Provence’i Alpide osa südames, lubjakiviste pinnavormidega Alam-Provence’i piiril, kuuluvad peamiselt Nice’is ja selle ümbruses asuvad viinamarjaistandused. Nende aluspinnas pärineb pliotseeniajastul toimunud suurest muudatusest, mille tulemusel nihkus Provence lõunapoole ja tekkis ulatuslik mereala. Sellest tulenevad settekihid olid kaetud paksude konglomeraatidega, mida nimetatakse Vari pliotseeniajastu delta konglomeraadid. Kvaternaariajastul tekkisid maastikud ja Provence nihkus taas, seekord lääne poole ning selle nihke käigus tõugati need konglomeraadid kuni 600 m kõrgusele. Nõnda moodustusid järsud nõlvad.

Selliste formatsioonide tulemusel tekkinud mullad koosnevad lubjaliivasettekivimitest ja punasest lubjakiviveeristikust, mis on tekkinud naabruses asuvate Alpide erosiooni tagajärjel. Märkimisväärsed erandid on Lérinsi saarte dolomiitmullad ja magneesiumirikkad savi-lubjamullad.

Viinamarjaistandused asuvad kuni 400 meetri kõrgusel, peaaegu eranditult põhja-lõunasuunalistel nõlvadel, harva küngaste tipus asuvatel platoodel. Maatükid, mis on viinamarjade koristamiseks hoolikalt välja valitud, avanevad idasse või läände. Viinapuud kasvavad inimeste kujundatud kitsastel terrassidel (restanques), mis koosnevad punasest lubjakiviveeristikust, mida on segatud väga heleda jämeda liivaga (poudingue) ja saviviirgudega.

Aasta keskmine sademete hulk on 830 mm ja päike paistab lausa 2 820 tundi aastas.

Vari org on viinapuude kasvatamise kliima iseloomustamisel määrava tähtsusega. Org võimaldab tuultel ringelda piki nõlvade telge, viinamarjaistandused on seega avatud põhjatuultele, mis laskuvad Alpidest öisel ajal ja osaliselt hommikul, ning seejärel meretuultele, mis saabuvad idast päeva lõpus. Kuigi põllumajandusettevõtete majanduslik tasakaal põhineb osaliselt vajadusel istutada kõiki viinamarjasorte, millest on võimalik toota originaalsegusid, ja rahuldada turutingimusi, on selle kaitstud geograafilise tähise üks eripärasid veinivalmistajate soov säilitada kohalikke viinamarjasorte, nagu „Braquet N“, „Fuella nera N“, „Grassen N“ ja „Mourvaison N“ punaste veinide valmistamiseks. Sortidest „Braquet N“ ja „Fuella nera N“ valmistatud veinide laagerdamisomadused on head. Samuti kasvatatakse ülejäänud Provence’ile omaseid viinamarjasorte, nagu „Mourvèdre N“, „Cinsault N“, „Carignan N“ ja isegi „Grenache N“ või „Alicante N“.

Selliste tumedate viinamarjasortide baasil toodetakse põllumajandusettevõtetes punaseid, tanniiniseid, väljapeetud ja intensiivseid veine.

Roosasid veine toodetakse segudest, millest saadakse lillearoomiga või puuviljaliste ja vürtsikate nootidega veine, millel on tugeva struktuuriga maitse, kuid mida iseloomustab siiski meeldiv värskus.

Valged veinid, mida saadakse peamiselt sordist „Vermentino B“, kohaliku nimetusega „Rolle“, on komplekssed ja elegantsed ning neil on lille- ja tsitrusviljade aroom. Nende veinide laagerdamisomadused on head. Kasutada võib ka muid viinamarjasorte, nagu „Roussanne B“, „Clairette B“, „Bourboulenc B“ ja „Chardonnay B“.

Kõnealuseid roosasid vahuveine toodetakse peamiselt sortidest „Grenache N“ ja „Mourvèdre N“ ning valgeid vahuveine sortidest „Vermentino B“ ja „Sémillon B“. Need on puuviljalise ja lillearoomiga ning nende organoleptilised omadused on sarnased vaiksete veinide omadustega.

8.2.   Põhjuslik seos

See viinamarjaistandus ühendab Provence’i viinamarjaistanduste omadused teatavate põhjapoolsete mõjudega ja on ise tugevalt mõjutatud mitmekülgsetest kontrastsetest maastikest Vahemere rannikult kuni kõrgete mägedeni. Meri ja mäed, päike ja külm tuul ning silmatorkavad kontrastid varjuliste ja päikeseliste mäekülgede vahel mõjutavad ühtmoodi nii viina- ja oliivipuid kui ka inimesi.

Päikesele avatud mäenõlvad ja vett läbilaskev pinnas soodustavad viinapuude juurdumist ja kasvu, kaitstes taimi samas suvistest tormidest põhjustatud kahjustuste eest. Päikeseline ja tuuline ilmastik võimaldab viinamarjadel hästi küpseda ja kaitseb neid seenhaiguste eest. Sellised ilmastikutingimused võimaldavad viinamarjade aeglast küpsemist, mis on eriti oluline valgete ja roosade veinide ning vahuveinide värskuse ja elegantsuse saavutamiseks. Ilmastikust tuleneb ka punaste veinide intensiivne ja tanniinine olemus.

Viinapuude istutamist on ajalooliselt soosinud ka nõlvade asukoht, mis on rannikust piisavalt kaugel, et hoida ära barbarite sissetungi, ja samas üsna lähedal merele, et võimaldada kaubanduse arengut.

Vaatamata konkurentsile teiste põllumajanduskultuuride, eelkõige Nice’i nelkide kasvatamisega, mis oli väga tulus pärast teist maailmasõda, arenesid viinamarjaistandused järk-järgult tänu viinamarjakasvatajate perekondadele, kes suutsid säilitada sellele piirkonnale omased vanad ja väga eripärased kohalikud sordid.

Ligikaudu 15 põllumajanduslikku pereettevõtet tegeleb Côte d’Azuri rannikul endiselt veinivalmistamisega. Nad toodavad aastas ligikaudu 600–700 hl vaikseid veine, millest 50 % on punased, 35 % valged ja 15 % roosad veinid, mille kvaliteeti on alates 1979. aastast tunnustatud märgisega „Vin de Pays“. Igal aastal toodetakse 3 000–4 000 pudelit vahuveini.

Kaitstud geograafilise tähisega veinidel on oma identiteet ja väljakujunenud maine, Lérinsi munkade toodang on suutnud seda mainet märkimisväärselt tõendada tunnustatud ja väärtustatud veinide näol. Alpes-Maritimes’i piirkonna veinide mainest annab tunnistust toodangu hea majanduslik seisund. Seda turustatakse pudelites piirkondlikul tasandil 70 % ulatuses väga kõrge hinnaga (vahemikus 8–10 eurot ühiku kohta) peamiselt turistidele, 20 % ulatuses riigi territooriumil ja 10 % ulatuses ekspordiks.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud geograafilisele tähisele „Alpes-Maritimes“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.

Kaitstud geograafilist tähist „Alpes-Maritimes“ võib täiendada väljendiga primeur või nouveau. Väljendeid primeur või nouveau kasutatakse vaiksete veinide puhul.

Kui märgis „Kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse märgisega „Vin de pays“, lisatakse märgistusele Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega „Alpes-Maritimes“ hõlmatud veinide tarbeks viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmisi geograafilise piirkonna piiri ääres asuvaid piirkondi vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafiaseadustikule.

Edelas piirneb ala Vari departemanguga järgmiste kommunide puhul:

Adrets-de-l'Estérel, Ampus, Les Arcs, Bagnols-en-Forêt, Bargème, Bargemon, La Bastide, Le Bourguet, Brenon, Callas, Callian, Cavalaire-sur-Mer, Châteaudouble, Châteauvieux, Claviers, Cogolin, Comps-sur-Artuby, La Croix-Valmer, Draguignan, Fayence, Figanières, Flayosc, Fréjus, La Garde-Freinet, Gassin, Grimaud, Lorgues, La Martre, La Môle, Mons, Montauroux, Montferrat, La Motte, Le Muy, Le Plan-de-la-Tour, Puget-sur-Argens, Ramatuelle, Rayol-Canadel-sur-Mer, Roquebrune-sur-Argens, La Roque-Esclapon, Saint-Antonin-du-Var, Sainte-Maxime, Saint-Paul-en-Forêt, Saint-Raphaël, Saint-Tropez, Salernes, Seillans, Sillans-la-Cascade, Tanneron, Taradeau, Tourrettes, Trans-en-Provence, Trigance, Vidauban.

Põhjas piirneb ala Alpes de Haute-Provence’i departemanguga järgmistes kommuunides:

Allons, Allos, Angles, Annot, Barcelonnette, Beauvezer, Braux, Castellane, Castellet-lès-Sausses, Colmars, La Condamine-Châtelard, Demandolx, Enchastrayes, Entrevaux, Faucon-de-Barcelonnette, Le Fugeret, La Garde, Jausiers, Lambruisse, Le Lauzet-Ubaye, Méailles, Moriez, La Mure-Argens, Méolans-Revel, Peyroules, Pontis, La Rochette, Rougon, Saint-André-les-Alpes, Saint-Benoît, Saint-Julien-du-Verdon, Saint-Paul-sur-Ubaye, Saint-Pierre, Saint-Pons, Sausses, Soleilhas, Thorame-Basse, Thorame-Haute, Les Thuiles, Ubaye-Serre-Ponçon, Ubraye, Uvernet-Fours, Val-de-Chalvagne, Val d'Oronaye, Vergons, Villars-Colmars.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-21d7b276-d069-4cd5-84ee-9bb99da97e7c


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2814/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)