Euroopa Liidu
Teataja
ET
L-seeria
|
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2026/1849 |
23.7.2026 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2026/1849,
23. juuli 2026,
millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1). |
|
(2) |
Liit toetab endiselt vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. |
|
(3) |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee tuletas oma 24. veebruari 2025. aasta resolutsioonis ES-11/7 meelde vajadust täielikult rakendada tema asjakohaseid resolutsioone, mis on võetud vastu selleks, et reageerida Ukraina-vastasele agressioonile, eelkõige oma nõudmist, et Venemaa Föderatsioon viiks kõik oma relvajõud viivitamata, täielikult ja tingimusteta välja Ukraina territooriumilt selle riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, ning oma nõudmist lõpetada viivitamata Venemaa Föderatsiooni vaenutegevus Ukraina vastu, eelkõige rünnakud tsiviilisikute ja tsiviilobjektide vastu. |
|
(4) |
Kuni Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku tegevusega rikutakse jätkuvalt rahvusvahelise õiguse alusnorme, sealhulgas eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud jõu kasutamise keeldu, või rahvusvahelist humanitaarõigust, on asjakohane jätta jõusse kõik liidu kehtestatud meetmed ja võtta vajaduse korral lisameetmeid. |
|
(5) |
Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni jätkuvat ja eskaleeruvat agressiooni Ukraina vastu, eelkõige hiljutist, tahtlikult tsiviiltaristu, sealhulgas energia-, vee- ja tervishoiurajatiste vastu suunatud jõhkrat sõjalist kampaaniat, mis on põhjustanud tsiviilelanikkonnale tõsiseid kannatusi ja mille eesmärk on õõnestada Ukraina vastupanuvõimet, peab nõukogu vajalikuks võtta vastu täiendavad piiravad meetmed. |
|
(6) |
Eelkõige on asjakohane muuta erandeid, et tagada selliste kaupade ja teenuste jätkuv pakkumine, mida on vaja üldsuse poolt kasutatava internetitaristu säilitamiseks Venemaal. |
|
(7) |
On põhjendatud lisada 51 üksust otsuse 2014/512/ÜVJP IV lisasse. Need üksused kuuluvad Venemaa sõjatööstuskompleksi või neil on äri- või muud sidemed Venemaa sõjatööstuskompleksi või kaitse- ja julgeolekusektoriga või nad toetavad neid muul viisil. Nendele üksustele kehtestatakse rangemad ekspordipiirangud seoses kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga ning kaupade ja tehnoloogiaga, mis võivad aidata kaasa Venemaa kaitse- ja julgeolekusektori tehnoloogilise suutlikkuse tugevdamisele. On asjakohane kanda nimetatud loetellu muude kolmandate riikide kui Venemaa üksused, kes aitavad kaudselt kaasa Venemaa sõjalise ja tehnoloogilise suutlikkuse suurendamisele, võimaldades seeläbi hoida kõrvale liidu piiravatest meetmetest või nurjates nende eesmärki, sealhulgas mikroelektroonikat ning arvjuhtimisega tööpinkide ja pooljuhtide töötlemise seadmeid puudutavad liidu piiravad meetmed. |
|
(8) |
On asjakohane täiendada selliste kaupade loetelu, mis võivad aidata kaasa Venemaa sõjalise ja tehnoloogilise suutlikkuse tugevdamisele või kaitse- ja julgeolekusektori arendamisele, kandes loetellu kaubad, mida Venemaa on kasutanud Ukraina-vastases agressioonisõjas, ning kaubad, mis aitavad kaasa tema sõjaliste süsteemide arendamisele või tootmisele, sealhulgas niklipulbrid, metalliline nikkel ja niklisulamid, mida kasutatakse reaktiivmootorite korrosioonikindlas kattes; raketikütustes ja kõrgtehnoloogilistes sulamites kasutatav berülliumipulber; lennunduses ja kaitsesektoris kasutatavad isekleepuvad kiled, lindid ja ribad; mehitamata õhusõidukitele eriomased lennundustooted, nagu maapealse hooldamise seadmed; segamis-/püüdursüsteemid, stardisüsteemid ja servomootorid, ning mehitamata õhusõidukite või rakettide lennu lõpetamise süsteemid. |
|
(9) |
Samuti on asjakohane kehtestada täiendavad piirangud selliste kaupade impordile, mis toovad Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldavad seeläbi Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda jätkata, sealhulgas piirangud vasemaagile, niklimaagile, pliimaagile, väärismetallimaakidele, survetöötlemata tsingile, leelismuldmetallidele, teatavatele anorgaanilistele kemikaalidele (tsinkoksiidid ja kroomoksiidid), tallõlile, klaastoodetele ja autoosadele. |
|
(10) |
On asjakohane kehtestada kaks erandit, et võimaldada riiklikel pädevatel asutustel arestitud ja konfiskeeritud Venemaa naftalasti ohutult kõrvaldada. Selleks kehtestatakse otsusega kaks erandit, et võimaldada asjakohaseid toiminguid, nagu import, üleandmine, ladustamine, haldamine ja müük. |
|
(11) |
On asjakohane anda pädevatele asutustele võimalus lubada rangetel tingimustel juhtumiteks, mil päritolutõendit on raske saada, et importijad ei pea esitama tõendeid toornafta päritoluriigi kohta seoses kolmandas riigis toodetud naftatoodete tarnimisega äärepoolseimatesse piirkondadesse ning liiduga assotsieerunud ülemeremaadesse ja -territooriumidele, võttes arvesse nende piirkondade, riikide ja territooriumide geograafilist eripära ning tarnepiiranguid. |
|
(12) |
On asjakohane pikendada vabastust naftahinna ülempiirist, et võimaldada Venemaal asuvast projektist Sahhalin-2 pärit toornafta vedu alusega Jaapanisse, võttes arvesse energiajulgeoleku kaalutlusi. |
|
(13) |
On põhjendatud peatada toornafta hinnalae muutmine. Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2025/1495 (2) nähti ette menetlus Venemaa toornafta hinnalae muutmiseks sõltuvalt Venemaa toornafta keskmisest turuhinnast. Nagu kõnealuses otsuses viidatakse, peaks selline menetlus tagama, et toornafta hinnalagi on igal ajal piisavalt madal, et vähendada Venemaa naftaekspordist saadavat tulu, võttes arvesse varasemaid hinnakõikumisi. Võttes arvesse erakorralisi häireid toornafta ja naftatoodete turgudel ning tagamaks, et toornafta hinnalagi on oma eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt tõhus, on asjakohane kehtiva hinnalae muutmine peatada. Samal ajal on asjakohane näha ette kõnealuse peatamise vahepealne läbivaatamine, et tagada mehhanismi jätkuv vajalikkus ja proportsionaalsus, võttes arvesse turusuundumusi. Pärast vahepealset läbivaatamist peaks nõukogul olema võimalik otsustada hinnalage muuta. Kui nõukogu otsust ei tee, jääb kohaldatav hinnalagi kehtima. Hinnalae muutmise algset menetlust hakatakse uuesti kohaldama 15. juulist 2027 ning komisjon avaldab sel kuupäeval teate uue hinnalae ning nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (3) XXVIII lisa muutmise kohta vastavalt otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 4p lõikele 12 ja määruse nr (EL) 833/2014 artikli 3n lõikele 11 ja artiklile 7a. |
|
(14) |
On asjakohane kehtestada erand keelust teha ülekandeid ja anda tehnilist abi, osutada vahendusteenuseid või rahastada või anda rahalist abi seoses Venemaalt pärit või sealt eksporditud veeldatud maagaasi (LNG) üleandmisega kolmandatele riikidele. Kõnealuse erandi eesmärk on leevendada negatiivseid tagajärgi teatavate partnerriikide energiavarustusele. |
|
(15) |
Otsusega (ÜVJP) 2025/2032 (4) muudeti otsust 2014/512/ÜVJP, et kehtestada keeld otse või kaudselt osta, importida või üle anda Venemaalt pärit või sealt eksporditavat veeldatud maagaasi (LNG). Seda keeldu kohaldatakse liitu ja kolmandatesse riikidesse suunatud ostude ja üleandmiste suhtes. |
|
(16) |
On asjakohane kehtestada ajutine erand Venemaalt pärit või sealt eksporditava LNG üleandmise või selle üleandmisega seotud ostmise suhtes, kui selline üleandmine või selle üleandmisega seotud ostmine on ette nähtud kolmandatele riikidele. Tagamaks, et ajutine erand ei kahjusta liidu piiravate meetmete eesmärke, tuleks selles sättes sõnaselgelt kehtestada reegel, et liidu ettevõtjate poolt ajutise erandi alusel kolmandatesse riikidesse üleantava Venemaa LNG kogumaht ei tohi ületada 2025. aastal Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud LNG mahtu, hoides seeläbi ära eksporditulu suurenemise, mis sellisest üleandmisest Venemaale tuleneks. Tagamaks, et kõnealune ajutine erand täidab jätkuvalt liidu piiravate meetmete eesmärke, võttes arvesse liidu ettevõtjaid mõjutavaid arenguid, peaks komisjon neid meetmeid korrapäraselt hindama ja esitama nõukogule oma hinnangu. Selle hinnangu põhjal peaks nõukogu ajutise erandi toimimise läbi vaatama ja saama asjakohasel juhul teha otsuse selle kohaldamise lühendamise, pikendamise või lõpetamise kohta. |
|
(17) |
Selleks et tagada õiguskindlus ja otsusega 2014/512/ÜVJP hõlmatud tegevuste korrakohane järkjärguline lõpetamine, on asjakohane selgitada, et ajutist erandit, mis puudutab kolmandatele riikidele ette nähtud LNG ostu ja üleandmist, tuleks kohaldada üksnes juhul, kui ost on otseselt seotud liidu ettevõtja teostatava konkreetse üleandmisega. Selline üleandmine peaks toimuma LNG pikaajalise tarnelepingu alusel (v.a maagaasi tuletisinstrumendid), mille kehtivusaeg on pikem kui üks aasta ja mis on sõlmitud enne 24. veebruari 2022 ning mida ei ole pärast seda kuupäeva muudetud muudel kui otsusega 2014/512/ÜVJP lubatud piiratud eesmärkidel. Lisaks peaks asjaomase üleandmisega seotud ost ise olema tehtud pikaajalise lepingu alusel, mille kehtivusaeg on pikem kui üks aasta ja mis on sõlmitud enne 24. veebruari 2022 ning mida ei ole pärast seda kuupäeva muudetud muudel kui samadel piiratud eesmärkidel. Selline pikaajaline leping peab üldjuhul sisaldama kõiki selle kehtivuseks ja tehingu tegemiseks vajalikke elemente, näiteks peavad olema märgitud osapooled, hind, kogused, tarnekuupäevad, pealelaadimis- või tarnekoht, täitmise kord. Selliste elementidega seotud lepingud, mille puhul on vaja lepingupoolte täiendavat kokkulepet, ei kuulu ajutise erandi alla, välja arvatud muudatused, mis on seotud käesoleva otsusega sõnaselgelt lubatud piiratud eesmärkidega, näiteks seoses selliste tööprotseduuridega nagu iga-aastased tarneprogrammid või muud sarnased tegevuse rutiinsed kohandused. Selliste elementide muutmine ühepoolsete lepingutingimuste alusel, mida teine lepinguosaline ei saa vaidlustada, ei välista ajutise erandi kohaldamist. Kõik muud ostud, mis ei ole seotud liidu ettevõtja teostatava konkreetse üleandmisega, tuleks alates 1. jaanuarist 2027 keelata. Kuna alates nimetatud kuupäevast ei saa selliseid oste enam seaduslikult teha, välja arvatud juhul, kui need on seotud liidu ettevõtjate teostatavate ja kõnealuse ajutise erandi tingimustele vastavate üleandmistega, on selge, et sellest tulenevat täitmise võimatust võib käsitada vääramatu jõuna, et lõpetada olemasolevad lepingulised kohustused, niivõrd kui neid kohustusi ei saa liidu ettevõtjate teostatavate üleandmiste raames enam täita. |
|
(18) |
Mis puudutab LNG terminali teenuste osutamise keeldu, siis on asjakohane täpsustada selle keelu kohaldamisala veelgi. |
|
(19) |
Liit on juba määranud kindlaks konkreetsed keelu alla määratavad alused, et nende tegevust piirata. Selline tegevus võib tugineda kolmandate riikide aluste osutatavatele teenustele nagu punkerdamine, puksiirteenused ja laevalt laevale ümberlaadimine. Selliste teenuseosutajatega tegelemiseks ja nende takistamiseks on asjakohane laiendada aluseid puudutavaid kriteeriume nii, et see hõlmaks selliseid teenuseid osutavaid aluseid. Samuti on asjakohane määrata keelu alla täiendavad alused. |
|
(20) |
Venemaa saab nafta müügist märkimisväärset tulu. On asjakohane keelata kõik tehingud Venemaal ja muudes kolmandates riikides kui Venemaa asuvate rafineerimistehastega, mida kasutatakse otsuse 2014/512/ÜVJP XIII lisas loetletud Venemaalt pärit toornafta töötlemiseks või rafineerimiseks või nafta- või mineraalsete toodete töötlemiseks või segamiseks, või rafineerimistehastega, mida kasutatakse piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks. Sellised tehingud hõlmavad juurdepääsu loetellu kantud rafineerimistehaste rajatistele ja teenuste osutamist. On asjakohane tuvastada kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide alusel üks rafineerimistehas ja kanda see otsuse 2014/512/ÜVJP asjaomasesse lisasse. |
|
(21) |
On asjakohane selgitada erandi kohaldamisala tehingutes, mis puudutavad maagaasi torujuhtmeid Nord Stream ja Nord Stream 2 seoses nende valmisehitamise, käitamise, hooldamise ja kasutamisega. |
|
(22) |
Liit on juba võtnud meetmeid Venemaa LNG ekspordiga seotud tulude piiramiseks. See eksport sõltub LNG-tankerite kättesaadavusest ning seetõttu on oluline piirata Venemaa võimalust LNG-tankereid koguda ja kasutada. Selleks on asjakohane kehtestada LNG-tankerite müügist teatamise kohustus ja võimalus kehtestada uued piirangud LNG-tankerite müügile, et need tankerid ei tooks kasu Venemaa huvidele. |
|
(23) |
Liit on korduvalt võtnud meetmeid, et teha kindlaks finantseerimisasutused, krediidiasutused või üksused, mis krüptovarateenuste või makseteenuste osutamise kaudu võimaldavad kas Venemaa Föderatsiooni Keskpanga finantssõnumite edastamise süsteemiga liitumise või liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise võimaldamise kaudu jätkata Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja rahastamist, ning keelata kõik nende asutute või üksuste ja liidu ettevõtjate vahelised tehingud. Tõendid näitavad, et sellised üksused kolmandates riikides jätkavad Venemaal ebaseadusliku tegevuse elluviimise võimaldamist. Seetõttu on asjakohane lisada otsuse 2014/512/ÜVJP asjaomastesse lisadesse neli sellist finantssektori ettevõtjat ja 14 krüptovarateenuseid osutavat üksust eesmärgiga keelata tehingud nende ja liidus asuvate isikute vahel. Peale selle on asjakohane jätta üks üksus välja otsuse 2014/512/ÜVJP XVIII lisast. On samuti asjakohane lisada viis üksust selliste kolmandate riikide juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu, kes nurjavad märkimisväärselt otsuse 2014/512/ÜVJP artiklites 4o, 4p ja 4x sätestatud keeldude eesmärki. |
|
(24) |
On põhjendatud laiendada keeldu, mille kohaselt on Venemaa kodanikel või Venemaal elavatel füüsilistel isikutel omada või kontrollida liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud teatavat juriidilist isikut, üksust või asutust või kuuluda sellise juriidilise isiku, üksuse või asutuse juhtorganisse, selliselt, et kõnealust keeldu kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 (5) määratletud krüptovarateenuseid osutavate üksuste suhtes. |
|
(25) |
Et säiliks juurdepääs krüptovarateenuse osutajatele ja platvormidele pärast seda, kui nõukogu otsusega (ÜVJP) 2026/508 (6) ja nõukogu määrusega (EL) 2026/506 (7) keelati tehingud kõigi Venemaal asutatud krüptovarateenuse osutajate ja platvormidega, kasutavad Venemaa pangad ja muud isikud, sealhulgas loetellu kantud pangad, platvorme, mis on asutatud muudes kolmandates riikides kui Venemaa. Otsusega 2014/512/ÜVJP ja määrusega (EL) nr 833/2014 on loetellu kantud mitu sellist krüptoplatvormi, kuna need nurjavad märkimisväärselt kõnealuste õigusaktide või nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (8) ja nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (9) kohaldamist. |
|
(26) |
Selleks et tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist kolmandate riikide jurisdiktsioonide kaudu, on asjakohane kehtestada võimalus keelata täielikult tehingud juriidiliste isikute, üksuste või asutustega, mis on krüptovarateenuseid osutavad üksused või krüptovara vahetamist või ülekandmist võimaldavad platvormid, mis on asutatud otsuse 2014/512/ÜVJP asjaomases lisas loetletud kolmandates riikides. |
|
(27) |
Võttes arvesse olukorra tõsidust, on põhjendatud lisada nende juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse tehingukeeldu, 33 krediidi- või finantseerimisasutust. Seda tehingukeeldu kohaldatakse teatavate (sealhulgas finantssõnumiteenuseid kasutavate) Venemaa krediidi- ja finantseerimisasutuste ning kolmandate riikide krediidiasutuste selliste Venemaa tütarettevõtjate suhtes, mis on olulised kogu Venemaa finants- ja pangandussüsteemi seisukohalt eelkõige seetõttu, et tegu on kas suurte või mõjukate piirkondlike pankadega, mis hõlbustavad seega piirkondlikku ja föderaalset rahandust ja äritegevust, või pankadega, mis hõlbustavad piiriüleseid makseid või mis on olulised Venemaa Ukraina-vastase agressiooni seisukohast, kuna tegu on eelkõige pankadega, mis kahjustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, tegutsedes Ukraina okupeeritud aladel või osutades finantsteenuseid Ukraina okupeeritud aladel, või pankadega, mis pakuvad finantsteenuseid Venemaa relvajõudude sõjaväelastele, või pankadega, mille suhtes juba kehtivad liidu või partnerriikide piiravad meetmed. |
|
(28) |
On asjakohane kehtestada erand, mis võimaldab pädevatel asutustel lubada liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikel võtta välja rahalisi vahendeid, mida nad hoiavad teatavates krediidi- ja finantseerimisasutustes ning krüptovarateenuseid või makseteenuseid osutavates üksustes, mille suhtes kohaldatakse tehingukeeldu, et lõpetada neis oma toimingud ning lepingud või muud kokkulepped asjaomase asutuse või üksusega. Sellise lõpetamise näiteks on olukord, kus füüsiline isik sulgeb oma kontod või võtab välja kõik oma rahalised vahendid, mida ta hoiab asjaomases üksuses, ning ei loo ega oma asjaomase üksusega enam lepingulisi suhteid. Kõrvalehoidmise riski vähendamiseks tuleks rahalised vahendid üle kanda liikmesriigi õiguse alusel asutatud krediidi- või finantseerimisasutustele või liikmesriigi õiguse alusel asutatud krediidi- või finantseerimisasutuste omandis või kontrolli all olevatele krediidi- või finantseerimisasutustele. See vabastus ei piira liidu ettevõtjatele kehtestatud keeldu osutada finantssõnumiteenuseid otsuse 2014/512/ÜVJP VIII, XVIII ja XIX lisas loetletud üksustele. Seetõttu ei tule seda erandit tõlgendada nii, nagu see lubaks pädeval asutusel anda loa selliste teenuste osutamiseks. |
|
(29) |
Samuti on asjakohane kehtestada kitsalt piiritletud erand, et lubada teha tehinguid otsuse 2014/512/ÜVJP XVIII lisa kandes nr 4 nimetatud konkreetse üksusega üksnes juhul, kui seda on vaja liidus asutatud krediidiasutusele tasu maksmiseks müügioptsiooni õiguse alusel, milles on lepingus kokku lepitud ja mida on nõuetekohaselt kasutatud enne 28. veebruari 2022. Erand ei kahjusta määruse (EL) nr 833/2014 üldeesmärke ja on põhjendatud üksnes vajadusega tegeleda liidu ettevõtja jaoks soovimatute negatiivsete tagajärgedega. Kooskõlas liidu seisukohaga ei tohiks erandiga lubada osutada spetsiaalset finantssõnumiteenust, mis peaks igal juhul jääma keelatuks. |
|
(30) |
Kolmandad riigid on vastu võtnud piiravad meetmed, mis on sarnased nendega, mis käsitlevad Venemaa diplomaatide ja konsulaarametnike ning Venemaa diplomaatiliste või konsulaaresinduste haldus-, tehniliste või teenindavate töötajate või nende pereliikmete reisimist läbi liidu. Seega on asjakohane laiendada asjaomaste piiravate meetmete võimalikke rikkumisi käsitleva teabe jagamist kõnealuste kolmandate riikidega. |
|
(31) |
On asjakohane kehtestada sihipärane erand keelust osutada teenuseid, mis on otseselt seotud turismitegevusega Venemaal. |
|
(32) |
On asjakohane kehtestada teatavatele teadusasutustele sihipärane erand kehtivast keelust võtta Venemaalt otse või kaudselt vastu rahastust, annetusi ning muid majanduslikke hüvesid ja toetusi, et täita näiteks asjaomase teadusasutuse toimimise, hooldamise, moderniseerimise või ehitamisega seotud kehtivaid kohustusi. |
|
(33) |
Venemaa provotseerimata ja õigustamatul agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud laialdane mõju, sealhulgas on suurenenud liitu ähvardavad riskid ja ohud, mis on seotud liidu väärtuste, põhihuvide julgeoleku ning avaliku korraga. Paljud võitlejad, kes on osalenud Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas, kas teenides Venemaa Föderatsiooni relvajõududes või seotud poolsõjalistes rühmitustes, naasevad rindelt Venemaale või asuvad ümber kolmandatesse riikidesse. Paljud neist võitlejatest on varem süüdi mõistetud, kes värvati Venemaa vanglatest ja saadeti rindele. Need võitlejad radikaliseerusid Venemaa taktika tulemusel ning on olnud tunnistajaks Ukraina elanikkonna vastu toime pandud jõhkratele kuritegudele või osalenud ise sõjakuritegudes. Oma tausta tõttu ja indoktrinatsiooni tulemusel kujutavad need isikud endast üldist vägivallakuritegude ohtu. Kui neil lubatakse Euroopasse reisida või ümber asuda, võivad nad end siduda organiseeritud kuritegevuse või äärmusliikumistega või hakata vaenulikke operatsioone toime panevateks agentideks. Võttes arvesse Venemaa laiemaid hübriidsõja strateegiaid, võidakse neid isikuid kasutada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja retoorika kaitsjatena või nad võivad osaleda desinformatsiooni levitamises nii täiemahulise sissetungi põhjuste kui ka Venemaa sõjategevuse kohta. Seega kujutab nende isikute viibimine liidus endast ohtu liidu väärtustele, põhihuvidele ja julgeolekule, samuti ühe või mitme liikmesriigi või liidu kui terviku avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvusvahelistele suhetele. Eesmärgiga aidata kaasa rahu hoidmisele, ennetada konflikti ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, on arvestades Venemaa jätkuvat agressioonisõda, selle pidevat eskaleerumist ja alates 24. veebruarist 2022 vastu võetud asjakohaseid nõukogu otsuseid, millega kehtestatakse meetmed majandus- ja finantssuhete vähendamiseks Venemaaga, asjakohane kehtestada liikmesriikidele kohustus keelduda lühiajalise viisa andmisest isikutele, kes alates 24. veebruarist 2022 teenivad või on teeninud tegevteenistuses Venemaa Föderatsiooni relvajõududes või mis tahes poolsõjalises, sõjalises või ebaseaduslikus relvastatud rühmituses, mis on seotud Venemaa valitsusega, on selle kontrolli all või tegutseb selle juhiste kohaselt. Selleks et tagada nimetatud meetme proportsionaalsus ja otsuste tegemine individuaalse käitumise alusel, on asjakohane kohaldada seda keeldu üksnes nende suhtes, kes on aidanud lahinguoperatsioonides otseselt kaasa Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Et teha keelu ühetaoline kohaldamine konsulaarasutustele lihtsamaks, on asjakohane lükata keelu kohaldamine edasi kuni nõukogu on pärast selle rakendamiseks vajalike meetmete võtmist otsuse teinud. Kooskõlas põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõiguste ja -vabadustega, eelkõige selle artiklis 7 tunnustatud õigusega era- ja perekonnaelu austamisele, ei tohiks seda keeldu kohaldada juhul, kui liikmesriik leiab, et tema territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik humanitaareesmärkidel, riiklikes huvides või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt, ja seda ei tuleks kohaldada taotlejate suhtes, kes on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude või Venemaa valitsusega seotud, selle kontrolli all oleva või selle juhiste kohaselt tegutseva mis tahes poolsõjalise, sõjalise või ebaseadusliku relvastatud rühmituse teisitimõtlejad või ülejooksikud. Sellistel juhtudel tuleks anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa. |
|
(34) |
Venemaa õigusaktid ja kohtupraktika võimaldavad isikutel esitada hagi teatavatesse Venemaa kohtutesse, kes seejärel kinnitavad oma jurisdiktsiooni vaidlustes liidu äriühingute vastu seoses lepingute või toimingutega, mida liidu piiravad meetmed mõjutavad. Seega Venemaa isikud, üksused või asutused või sellise Venemaa isiku, üksuse või asutuse kaudu või nimel tegutsevad või selliste isikute, üksuste või asutuste omandis või kontrolli all olevad isikud, üksused või asutused püüavad või võivad püüda algatada ja jätkata kohtumenetlusi seoses otsuste 2014/145/ÜVJP ja 2014/512/ÜVJP ning määruste (EL) nr 269/2014 ja (EL) nr 833/2014 alusel kehtestatud meetmetega või püüavad või võivad püüda saavutada sellise kohtumenetluse kaudu tehtud kohtuotsuste tunnustamist või täitmist. Liidu piiravate meetmete tõhususe säilitamiseks on liidul vaja võtta meetmeid sellise kohtupraktika mõju leevendamiseks, nõudes liikmesriikidelt, et nad ei tunnustaks ega täidaks ühtegi ettekirjutust, kohtumäärust, õiguskaitsemeedet, kohtulahendit või kohtu muud otsust ega haldusotsust, mille Venemaa kohus või asutus on teinud seoses lepingu või tehinguga, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud otsuste 2014/145/ÜVJP ja 2014/512/ÜVJP ning määruste (EL) nr 269/2014 ja (EL) nr 833/2014 alusel kehtestatud meetmed. |
|
(35) |
On tähtis pikendada tähtaegu, mida kohaldatakse teatavate erandite suhtes, mis on vajalikud Venemaal asuva vara võõrandamiseks. Ettevõtjad peaksid olema teadlikud sellest, et Venemaa Föderatsioon on riik, kus õigusriigi põhimõtet enam ei kohaldata, ning et Venemaa on võtnud vastu mitu õigusakti, milles on sihikule võetud ebasõbralikeks riikideks peetavate, sealhulgas liikmesriikide äriühingute varad. Kõnealuse olukorra tulemuseks on pidev oht, et liidu vara hoitakse Venemaal kinni võimaluseta seda korrakohaselt välja viia. Eeltoodud arvesse võttes soovitatakse liidu ettevõtjatel tungivalt võtta kõik võimalikud meetmed Venemaal asuvate ettevõtete likvideerimiseks ja mitte asutada seal uusi ettevõtteid. Kahjuks on uued Venemaa õigusaktid, kohtuotsused ja tavad muutnud liidu ettevõtjate jaoks Venemaa turult korrakohase väljumise veelgi raskemaks. Seepärast on asjakohane pikendada võõrandamise erandeid, et liidu ettevõtjad saaksid Venemaa turult võimalikult kiiresti lahkuda. Liikmesriigid teevad pikendatud tähtajaga erandeid igal üksikjuhul eraldi, keskendudes sellele, et see võimaldaks nõuetekohast võõrandamisprotsessi, mis ei oleks ilma kõnealuste tähtaegade pikendamiseta võimalik. |
|
(36) |
Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid. |
|
(37) |
Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2014/512/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 1aa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artiklisse 1ad lisatakse järgmised lõiked: „8. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigi pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda loa teha tehinguid, mis on rangelt vajalikud liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna riigi või Šveitsi kodaniku või liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ajutist või alalist elamisluba omavate füüsiliste isikute selliste rahaliste vahendite väljavõtmiseks, mida nad hoiavad XVIII lisas loetletud juriidilistes isikutes, üksustes või asutustes, mis lisati kõnealusesse lisasse 24. juulil 2026 või hiljem, või nimetatud isikutes, üksustes või asutustes kontode sulgemiseks, olles eelnevalt kindlaks teinud, et:
Käesoleva lõike kohane luba antakse maksimaalselt kolmeks kuuks. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest. 9. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigi pädevad asutused anda tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa teha tehinguid XVIII lisa kandes nr 4 nimetatud üksusega, olles eelnevalt kindlaks teinud, et tehingute tegemine on vajalik liidus asutatud krediidiasutusele tasu maksmiseks müügioptsiooni õiguse alusel, milles on lepingus kokku lepitud ja mida on nõuetekohaselt kasutatud enne 28. veebruari 2022. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.“ |
|
3) |
Artiklisse 1ae lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigi pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda loa teha tehinguid, mis on rangelt vajalikud liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna riigi või Šveitsi kodaniku või liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ajutist või alalist elamisluba omavate füüsiliste isikute selliste rahaliste vahendite väljavõtmiseks, mida nad hoiavad XIX lisas loetletud juriidilistes isikutes, üksustes või asutustes, mis lisati kõnealusesse lisasse 24. juulil 2026 või hiljem, või nimetatud isikutes, üksustes või asutustes kontode sulgemiseks, olles eelnevalt kindlaks teinud, et:
Käesoleva lõike kohane luba antakse maksimaalselt kolmeks kuuks. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.“ |
|
4) |
Artiklisse 1af lisatakse järgmised lõiked: „2a. Keelatud on teha otse või kaudselt tehinguid XXI lisa D osas loetletud rafineerimistehastega. XXI lisa D osa hõlmab Venemaa rafineerimistehaseid ning muude kolmandate riikide kui Venemaa rafineerimistehaseid, mida:
2b. Lõikes 2a osutatud keeldu kohaldatakse XXI lisa D osa kande nr 1 suhtes alates 25. jaanuarist 2027. Komisjon esitab hiljemalt 25. oktoobriks 2026 nõukogule oma hinnangu selle kohta, kas XXI lisa D osa kande nr 1 alla tehtud kirje tuleks säilitada.“ |
|
5) |
Artikli 1ag lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „3. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, anda loa teha tehinguid, mida on rangelt vaja:“. |
|
6) |
Artikli 1b lõige 2a asendatakse järgmisega: „2a. Alates 18. jaanuarist 2024 on Venemaa kodanikel või Venemaal elavatel füüsilistel isikutel keelatud otse või kaudselt omada või kontrollida liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilist isikut, üksust või asutust, mis osutab krüptovara rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid, või kuuluda sellise juriidilise isiku, üksuse või asutuse juhtorganisse. Alates 25. augustist 2026 kohaldatakse seda keeldu ka liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes, kes osutab muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 (*1) määratletud krüptovarateenuseid. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).“" |
|
7) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 1bc 1. Keelatud on otse või kaudselt osaleda tehingutes XXX lisas loetletud kolmandas riigis asutatud juriidilise isiku, üksuse või asutusega, mis on krüptovarateenuseid osutav üksus või krüptovara vahetamist või ülekandmist võimaldav platvorm. 2. XXX lisasse kuuluvad ainult kolmandad riigid, mille kohta on nõukogu kindlaks teinud, et nad on süstemaatiliselt ja järjepidevalt võimaldanud krüptovarateenuste osutamist või ei ole takistanud platvormidel krüptovara vahetada või üle kanda, nurjates käesoleva otsuse ja otsuse 2014/145/ÜVJP või määruste (EL) nr 269/2014 ja (EL) nr 833/2014 sätete kohaldamist. 3. Lõiget 1 ei kohaldata tehingute suhtes, mille on teinud liikmesriigi kodanikud, kes on XXX lisas loetletud riigi kodanikud ja olid seda enne nimetatud lisas osutatud asjaomast kuupäeva.“ |
|
8) |
Artiklisse 1e lisatakse järgmine lõige: „3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigi pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda loa teha tehinguid, mis on rangelt vajalikud liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna riigi või Šveitsi kodaniku või liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ajutist või alalist elamisluba omavate füüsiliste isikute selliste rahaliste vahendite väljavõtmiseks, mida nad hoiavad VIII lisas loetletud juriidilistes isikutes, üksustes või asutustes, mis lisati kõnealusesse lisasse 24. juulil 2026 või hiljem, või nimetatud isikutes, üksustes või asutustes kontode sulgemiseks, olles eelnevalt kindlaks teinud, et:
Käesoleva lõike kohane luba antakse maksimaalselt kolmeks kuuks. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.“ |
|
9) |
Artiklisse 1k lisatakse järgmine lõige: „2a. Lõikes 2 sätestatud keeldu ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 80/2009 (*2) või seda asendavas hilisemas määruses määratletud arvutipõhise ettetellimissüsteemi pakkumise suhtes. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89 (ELT L 35, 4.2.2009, lk 47, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/80/oj).“" |
|
10) |
Artiklit 1p muudetakse järgmiselt:
|
|
11) |
Artikli 3 lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega:
|
|
12) |
Artikli 3a lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega:
|
|
13) |
Artiklit 4k muudetakse järgmiselt:
|
|
14) |
Artiklit 4m muudetakse järgmiselt:
|
|
15) |
Artiklisse 4o lisatakse järgmine lõige: „11. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda loa osta, importida või üle anda XIII lisas loetletud toornaftat või naftatooteid, mis on pärit Venemaalt või neid eksporditakse Venemaalt, ning osutada tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi või muid seotud teenuseid, kui nad on kindlaks teinud, et:
|
|
16) |
Artiklisse 4oa lisatakse järgmine lõige: „3. Pädevad asutused võivad tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, lubada importijatel mitte esitada lõike 1 teise lõigu kohaselt tõendeid kolmandas riigis toote rafineerimiseks kasutatud toornafta päritoluriigi kohta, kui nad on kindlaks teinud, et:
|
|
17) |
Artiklit 4p muudetakse järgmiselt:
|
|
18) |
Artiklisse 4pb lisatakse järgmine lõige: „5. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda loa ajutiselt ladustada ja suunata määruse (EL) nr 952/2013 artikli 245 lõike 3 kohaselt vabatsooniprotseduurile liidu territooriumil Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud XIII lisas loetletud toornaftat või naftatooteid, kui nad on teinud kindlaks, et:
|
|
19) |
Artiklit 4r muudetakse järgmiselt:
|
|
20) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 4va 1. Kui liikmesriigi kodanik, liikmesriigis elav füüsiline isik või liidus asutatud juriidiline isik, üksus või asutus müüb CN-koodi ex 8901 20 alla kuuluva veeldatud maagaasi (LNG) tankeri kolmandasse riiki või annab muul viisil selle omandiõiguse üle, tuleb sellest viivitamata teatada selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille kodanik tankeri omanik on või kus ta elab või on asutatud. Pädevale asutusele esitatakse teates vähemalt järgmist teavet:
2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõike 1 kohastest teadetest ühe nädala jooksul pärast teate esitamist. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teabe komisjonipoolse hindamise põhjal teeb nõukogu hiljemalt 25. oktoobriks 2026 selgeks, kas lõigetes 4–9 sätestatud keeld peaks jõustuma. 4. Alates nõukogu poolt lõike 10 kohaselt määratud kuupäevast on liikmesriigi kodanikul, liikmesriigis elaval füüsilisel isikul ning liidus asutatud juriidilisel isikul, üksusel või asutusel keelatud otse või kaudselt müüa CN-koodi ex 8901 20 alla kuuluvaid LNG-tankereid Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või Venemaal kasutamiseks selliste tankerite omandiõigust muul viisil üle anda. 5. Kooskõlas lõikega 4 peab iga liikmesriigi kodanik, iga liikmesriigis elav füüsiline isik ja iga liidus asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kes müüb kolmanda riigi isikutele, üksustele ja asutustele CN-koodi ex 8901 20 alla kuuluvaid LNG-tankereid või annab muul viisil otse või kaudselt üle selliste tankerite omandiõiguse, tegema järgmist:
6. Lõikes 5 osutatud füüsilised ja juriidilised isikud, üksused või asutused, kes omandavad LNG-tankereid, esitavad kogu teabe, mida on vaja kõnealuse lõike punktis a osutatud etappide lõpuleviimiseks. 7. Lõike 5 punktis a osutatud sammude puhul võetakse arvesse kogu müügi või üleandmise ajal kättesaadavat asjakohast teavet. 8. Müügilepingu või muu kokkuleppega, millega liikmesriigi kodanik, liikmesriigis elav füüsiline isik või liidus asutatud juriidiline isik, üksus või asutus annab CN-koodi ex8901 20 alla kuuluva LNG-tankeri omandiõiguse üle mõnesse kolmandasse riiki, nähakse ette lepinguline keeld müüa tanker edasi või anda see üle Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või kasutamiseks Venemaal. 9. Lõikes 8 osutatud müügileping või muu kokkulepe sisaldab ka kirjalikke lepingutingimusi, millega kolmanda riigi pool, kes tankeri omandab,
10. Lõikeid 4–9 kohaldatakse alates kuupäevast, mil jõustub otsus, mille nõukogu võtab vastu kõrge esindaja ettepaneku alusel, tuginedes lõikes 3 osutatud komisjoni tehtud hindamisele.“ |
|
21) |
Artiklisse 4wa lisatakse järgmised lõiked: „4. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud keelde ei kohaldata XII lisa B osas loetletud toodete alusega veo suhtes või selle veoga seotud tehnilise abi, vahendusteenuste, rahastamise või rahalise abi suhtes, kui see vedu toimub samas lisas nimetatud kolmandatesse riikidesse ja samas lisas märgitud ajavahemikul. 5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 kuni 25. juulini 2027 ja seejärel üheaastaste järjestikuste ajavahemike kaupa, kui nõukogu ei otsusta pärast iga-aastast läbivaatamist teisiti, üleandmiste, ja kui see on asjakohane, nende üleandmistega seotud ostude suhtes, mis on ette nähtud kolmandatele riikidele, kui nii üleandmine kui ka ost toimuvad lepingute alusel, mis on sõlmitud enne 24. veebruari 2022 ja mille kestus on üle ühe aasta ning mida ei ole pärast seda kuupäeva muudetud, välja arvatud juhul, kui selline muudatus piirdub järgmisega:
Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud ajutist erandit käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keelust LNG üleandmise suhtes kohaldatakse asjaomasel aastal üksnes Venemaalt pärit või sealt eksporditud LNG 2025. aasta mahu ulatuses, mille määruse (EL) nr 833/2014 artiklis 13 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus on üle andnud selle isiku, üksuse või asutuse kehtivate pikaajaliste lepingute alusel, nagu on täpsustatud käesoleva lõike esimeses lõigus, olenemata selle sihtkohast. Füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kes annavad Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud LNG üle kolmandatesse riikidesse, teatavad asjaomased varasemad kogused oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt 25. augustiks 2026 ja kõnealune liikmesriik esitab selle teabe põhjendamatu viivituseta komisjonile. Käesolevas lõikes sätestatud meetmed vaadatakse korrapäraselt läbi. 25. juuniks 2027 ja seejärel iga 12 kuu tagant esitab komisjon nõukogule hinnangu käesolevas lõikes sätestatud meetmete Venemaale avaldatava majandusliku mõju kohta. Selle hinnangu võib esitada varasemal kuupäeval, kui komisjon peab seda põhjendatuks. Nõukogu vaatab komisjoni hinnangu alusel igal aastal ja põhjendamatu viivituseta läbi käesolevas lõikes sätestatud meetmete toimimise, pidades silmas nende majanduslikku mõju ja käesoleva otsuse eesmärke. Pärast läbivaatamist võib nõukogu kõrge esindaja ettepaneku alusel otsustada käesolevas lõikes sätestatud ajutise erandi kohaldamist lühendada, pikendada või see lõpetada, võttes arvesse käesolevas artiklis sätestatud keelu tõhusust, teatavate liikmesriikide konkreetset olukorda ning määruse (EL) nr 833/2014 artiklis 13 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste majanduslikku olukorda. Hiljemalt 25. augustiks 2026 ja seejärel iga kolme kuu tagant esitavad määruse (EL) nr 833/2014 artiklis 13 osutatud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kes annavad üle või sellise üleandmisega seoses ostavad Venemaalt pärit või Venemaalt kolmandatesse riikidesse eksporditud LNG, oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele iga saadetise kohta vähemalt järgmise kättesaadava teabe, mis on seotud kõnealuse üleandmise või ostmisega, mille liikmesriik esitab põhjendamatu viivituseta komisjonile:
Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva artikli kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas liidu ja asjakohase liikmesriigi õigusega. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva artikli alusel edastatud või vahetatud salastatud teabe salastatuse taset ei alandata ega kaotata ilma kõnealuse salastatud teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.“ |
|
22) |
Artikkel 4wb asendatakse järgmisega: „Artikkel 4wb Alates 1. jaanuarist 2027 on keelatud otse või kaudselt osutada LNG terminali teenuseid Venemaa füüsilistele ja juriidilistele isikule, üksustele ja asutustele ning juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, millest üle 50 % on otse või kaudselt Venemaa kodaniku või Venemaal asuva juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis või kontrolli all. Pärast 1. jaanuari 2027 on keelatud jätkata käesoleva artikliga keelatud LNG teenuseid käsitlevate lepingute täitmist.“ |
|
23) |
Artikli 4x lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
|
|
24) |
Artikli 5d lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriigid teavitavad nõukogu, Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi kõigist lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise juhtudest.“ |
|
25) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5f 1. Lühiajalist viisat ei anta taotlejale, kes alates 24. veebruarist 2022 teenib või on teeninud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tegevteenistuses või mis tahes poolsõjalises, sõjalises või ebaseaduslikus relvastatud rühmituses, mis on seotud Venemaa valitsusega, on selle kontrolli all või tegutseb selle juhiste kohaselt, kui taotleja on aidanud otseselt lahinguoperatsioonides kaasa Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Taotlused lükatakse tagasi, kui esineb oht mis tahes liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule või rahvusvahelistele suhetele. 2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui liikmesriik leiab, et tema territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik humanitaareesmärkidel, riiklike huvidega seotud põhjustel või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, ning ei kohaldata seoses taotlejaga, kes esitab usaldusväärseid tõendeid, et ta on teisitimõtleja või ülejooksik Venemaa Föderatsiooni relvajõududest või mõnest nimetatud lõikes osutatud rühmitusest. Sellisel juhul antakse piiratud territoriaalse kehtivusega viisa. Selline viisa kehtib viisa andnud liikmesriigi territooriumil. See võib erandkorras kehtida rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, tingimusel et iga asjaomane liikmesriik kiidab selle heaks. 3. Käesoleva artikli lõiget 1 rakendatakse piiramata asjaomases viisade õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009 (*3), sätestatud norme ja menetlusi ning nendega kooskõlas. 4. Nõukogu teeb kõrge esindaja ettepaneku põhjal otsuse käesolevas artiklis sätestatud meetmete jõustumise kohta, kui on võetud vajalikud meetmed nende meetmete rakendamiseks, sealhulgas seoses viisade õigusraamistikuga, kui see on asjakohane. (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/810/oj).“" |
|
26) |
Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused konkreetse juhtumipõhise hindamise põhjal anda 31. detsembrini 2027 loa mõne lõike 1 punktis b osutatud isiku, üksuse või asutuse esitatud nõude rahuldamiseks tingimustel, mida need pädevad asutused asjakohaseks peavad, olles kindlaks teinud, et nõude rahuldamine on rangelt vajalik Venemaal asuva vara võõrandamiseks või Venemaal äritegevuse lõpetamiseks.“ |
|
27) |
Artiklisse 7a lisatakse järgmine lõige: „3. Liikmesriigis ei tunnustata, jõustata ega täideta ühtegi ettekirjutust, kohtumäärust, õiguskaitsemeedet, kohtulahendit ega kohtu muud otsust ega haldusotsust, mis on tehtud või võetud Venemaa Föderatsiooni vahekohtumenetluse seadustiku artikli 248.1 või artikli 248.2 või nimetatud seadustikuga samaväärse Venemaa õigusakti alusel või tuleneb sellest, või mis on tehtud Venemaa kohtus või asutuses mõne muu Venemaa Föderatsiooni seaduse alusel, mille kohaselt on määruse (EL) nr 833/2014 artikli 13 punktis c või d osutatud isik vastutav kas lepingu alusel või lepinguväliselt või muul õiguslikul alusel – või millega jõustatakse otse või kaudselt sellise isiku vastu esitatud nõudeid, õigusi või väidetavaid kohustusi, sealhulgas maksejõuetus-, pankroti-, saneerimis- või muu samalaadse menetluse raames – tekkinud kahju eest seoses lepingu või tehinguga, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed.“ |
|
28) |
Artikkel 8c asendatakse järgmisega: „Artikkel 8c Nõukogu muudab Euroopa Liidu lepingu artiklite 29 ja 30 alusel ühehäälselt I, II, III, IV, V, VI, VIII, IX, X, XI, XIV, XVI, XVII, XVIII, XIX, XX, XXI, XXII, XXIII, XXIV, XXV, XXVI, XXVII, XXVIII, XXIX ja XXX lisa.“ |
|
29) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 23. juuli 2026
Nõukogu nimel
eesistuja
T. BYRNE
(1) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/512/oj).
(2) Nõukogu 18. juuli 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/1495, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L, 2025/1495, 19.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1495/oj).
(3) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/833/oj).
(4) Nõukogu 23. oktoobri 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/2032, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L, 2025/2032, 23.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/2032/oj).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).
(6) Nõukogu 23. aprilli 2026. aasta otsus (ÜVJP) 2026/508, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L, 2026/508, 23.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/508/oj).
(7) Nõukogu 23. aprilli 2026. aasta määrus (EL) 2026/506, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L, 2026/506, 23.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/506/oj).
(8) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/145(1)/oj).
(9) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/269/oj).
LISA
Otsust 2014/512/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
VIII lisasse lisatakse järgmised kanded:
|
|
3) |
XII lisa asendatakse järgmisega: „XII LISA A osa: artikli 4p lõike 6b punktis b osutatud toodete ja kolmandate riikide loetelu
B osa: artikli 4wa lõikes 4 osutatud toodete ja kolmandate riikide loetelu
|
|
4) |
XIV lisa asendatakse järgmisega: „XIV LISA Artiklis 5a osutatud kaupade ja tehnoloogia ning riikide loetelu“.
|
|
5) |
XVI lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
XVIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
7) |
XIX lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
8) |
XXI lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
9) |
lisatakse järgmine lisa: „XXX LISA Artiklis 1bc osutatud riikide loetelu“.
|
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1849/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)