konsolideeritud TEKST: 32004R0796 — ET

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuste ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 ette nähtud nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, ( 1 ) millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001(1), ning eriti selle artikli 7 lõiget 1, artikli 10 lõiget 3, artikli 24 lõiget 2, artikli 34 lõiget 2, artikli 52 lõiget 2 ning artikli 145 punkte b, c, d, g, j, k, l, m, n ja p,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati ühtne otsemaksete kava ning teatavad muud otsetoetuskavad. Samal ajal ühendas see mitmed olemasolevad otsetoetuskavad. Lisaks kehtestatakse sellega põhimõte, mille kohaselt otsetoetusi põllumajandustootjale, kes ei vasta teatavatele tingimustele loomade, taimede ja rahvatervise, keskkonna ja loomade heaolu valdkondades (nõuetele vastavus), vähendatakse või ta arvatakse toetusesaajate hulgast välja.

(2)

Otsetoetuskavu, mis algselt viidi sisse ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusena 1992. aastal ja mida arendati edasi Agenda 2000 meetmete alusel, hallatakse nüüd ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi ühtne süsteem) abil. See süsteem on osutunud mõjusaks ja tõhusaks vahendiks otsetoetuskavade rakendamisel. Määrus (EÜ) nr 1782/2003 lähtub sellest ühtsest süsteemist ja jätab süsteemi hooleks nii sellega loodud otsetoetuskavade kui ka nõuetele vastavuse halduse ja kontrolli.

(3)

Seetõttu on vaja tühistada komisjoni 11. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2419/2001, millega kehtestati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 ( 2 ) kehtestatud teatavatele ühenduse toetuskavadele ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, ning võtta käesoleva määruse aluseks määrusega (EÜ) nr 2419/2001 kehtestatud põhimõtted.

(4)	Selguse eesmärgil on asjakohane sätestada teatavad mõisted.

(5)

Määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatakse nõuetele vastavuse ühe osana ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt põllumajandustootjate teatavad kohustused püsirohumaade säilitamise suhtes. Tuleb kehtestada säilitatavate püsirohumaade ja põllumajandusmaa suhtarvu määramise üksikasjad ning ette näha individuaalkohustused põllumajandustootjate tasandil järgimiseks, kus on määratud, et see suhtarv väheneb püsirohumaa all oleva maa kahjuks.

(6)	Tõhusa kontrolli huvides ning ühe liikmesriigi piires eri makseasutustele korduvate toetustaotluste esitamise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetustaotlusi esitavate põllumajandustootjate jaoks kehtestama ühtse registreerimissüsteemi.

(7)

Liikmesriikides kasutatavate põldude identifitseerimise süsteem eeldab üksikasjalikke eeskirju kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 20. Selle sätte kohaselt tuleb kasutada elektroonilisi geoinfosüsteemi tehnoloogiaid (GIS). Tuleb selgitada, millisel tasandil peaks süsteem töötama, samuti teabe üksikasjalikkuse tasand, mis peab GISis kättesaadav olema.

(8)

Lisaks tekitab määruse (EÜ) nr 1782/2203 4. jaotise 4. peatükis pähklite eest pindalatoetuse juurutamine vajaduse uue teabekihi järele GISis. Siiski on asjakohane vabastada sellest kohustusest need liikmesriigid, kus suurim tagatud pindala on 1500 ha või väiksem, ja selle asemel ette näha suurema tihedusega kohapealsed kontrollid.

(9)

Ühtse otsemaksete kava nõuetekohase rakendamise tagamiseks vastavalt määruse nr 1782/2003 III jaotisele tuleks liikmesriikidel luua identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mille alusel toetusõigused peavad olema jälgitavad ning mis võimaldab muu hulgas üle kontrollida ühtse otsemaksete kava jaoks deklareeritud maa-alasid igale põllumajandustootjale eraldatud toetusõiguste suhtes ja erinevaid toetusõigusi omavahel.

(10)

Erinevatele nõuetele vastavuse järelevalveks tuleb sisse seada kontrollisüsteem ja asjakohased sanktsioonid. Selleks on liikmesriikide erinevatel ametiasutustel vaja vahetada teavet toetustaotluste, kontrolliproovide, kohapealsete kontrollide jms kohta. Tuleks sätestada sellise süsteemi põhielemendid.

(11)	Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks tuleks ette näha, et määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel sooritatavaid makseid võib teostada üksnes pärast seda, kui toetuskõlblikkuskriteeriumite kontrollimised on lõpetatud.

(12)

Määrus (EÜ) nr 1782/2003 jätab liikmesriikidele valiku selles ette nähtud teatavate toetuskavade rakendamise suhtes. Käesolevas määruses tuleb seega sätestada haldus- ja kontrollivajadused võimalikke valikuid silmas pidades. Käesolevas määruses kehtestatavaid selliseid sätteid võib seega kohaldada üksnes sellises ulatuses, milles liikmesriigid on neid valikuid teinud.

(13)	Kontrollide tõhususe eesmärgil tuleks mis tahes kasutusotstarbega maa ja vastavad toetuskavad deklareerida samaaegselt. Tuleks seega sätestada kõiki pindalatoetusega mis tahes viisil seotud toetustaotlusi hõlmava ühtse toetustaotluse esitamine.

(14)	Ühtse taotluse vormi peaksid lisaks sellele esitama ka põllumajandustootjad, kes ei taotle ühtki neist toetustest, mida ühtne taotlus hõlmab, kui nende käsutuses on põllumajandusmaad.

(15)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikega 2 ei või liikmesriigid ühtse otsemaksete kava toetustaotluste esitamiseks määrata hilisemat kuupäeva kui antud aasta 15. mai. Kuna ühtne taotlus hõlmab kõiki pindalatoetuste taotlusi, on asjakohane seda reeglit rakendada ka kõigi muude pindalatoetuste taotluste puhul. Eriliste kliimatingimuste tõttu Soomes ja Rootsis tuleks nimetatud sätte teise lõigu alusel neil liikmesriikidel lubada määrata hilisem kuupäev, mis poleks hilisem kui 15. juuni. Lisaks tuleks erandlikke üksikjuhtumeid käsitleda samadel õiguslikel alustel, kui seda peaksid tulevikus tingima asjaomase aasta kliimatingimused.

(16)

Ühtses taotluses peaks põllumajandustootja deklareerima mitte ainult põllumajandusotstarbel kasutatava maa-ala, vaid ka oma toetusõigused. Lisaks sellele tuleks nõuda, et koos ühtse taotlusega esitatakse kanepi, kõva nisu, riisi, pähklite, energiakultuuride, tärklisekartuli ja seemne tootmisega seotud mis tahes eriteave.

(17)	Taotlusmenetluste lihtsustamist silmas pidades ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 22 lõikega 2 tuleks selles kontekstis sätestada, et liikmesriigid, kuivõrd see on võimalik, varustavad põllumajandustootjat eeltrükitud teabega.

(18)	Tõhusaks järelevalveks peaks iga liikmesriik lisaks sellele määrama toetuskõlblike põldude minimaalsuuruse.

(19)

Lisaks sellele tuleks sätestada, et ühtse taotluse vormil deklareeritaks ka maa-alad, mille osas toetust ei taotleta. Kasutusotstarbest sõltuvalt võib olla oluline omada täpset teavet, mistõttu tulebki teatavad otstarbed eraldi deklareerida, samas kui teatavaid muid otstarbeid võib deklareerida ühe rubriigi all. Juhul kui liikmesriigid sellist teavet juba saavad, tuleks siiski lubada sellest reeglist kõrvale kalduda.

(20)

Selleks, et maa-ala kasutada kavatsevatele põllumajandustootjatele lubada võimalikult suurt paindlikkust, tuleks lubada neil oma ühtseid taotlusi muuta kuni harilike külvikuupäevadeni, tingimusel et on täidetud kõik eri toetuskavade erinõuded ja pädev ametiasutus pole põllumajandustootjat veel teavitanud ühtses taotluses leiduvatest vigadest ega ka kohapealsest kontrollist, mille käigus avastataks vigu seoses muudetud osaga. Muudatuse järel tuleb võimaldada korrigeerida vastavaid täiendavaid dokumente või esitatavaid lepinguid.

(21)	Juhul kui liikmesriik otsustab rakendada erinevaid loomakasvatuse toetuskavu, tuleks ühtselt sätestada loomakasvatuse toetustaotlustes nõutavad üksikasjad.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise ning veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta ( 3 ) nõutakse veisepidajatelt neid loomi käsitleva teabe esitamist infotehnoloogilisse andmebaasi. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 138 võib veisetoetuskavade alusel toetusi maksta üksnes kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1760/2000 nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud loomade eest. Infotehnoloogiline andmebaas on omandanud ulatusliku tähtsuse ka toetuskavade haldamisega seoses. Asjakohane teave tuleks toetuskavade alusel taotlusi esitavatele põllumajandustootjatele seetõttu õigeaegselt kättesaadavaks teha.

(23)

Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada infotehnoloogilises andmebaasis leiduvat teavet lihtsustatud taotlusmenetluste juurutamiseks, tingimusel et infotehnoloogiline andmebaas on usaldusväärne. Tuleks ette näha eri võimalused, mis lubaksid liikmesriikidel kasutada infotehnoloogilises andmebaasis leiduvat teavet veiste puhul seoses toetustaotluste esitamise ja haldamisega. Kui selliste tingimustega aga nähakse ette, et põllumajandustootja ei pea ükshaaval identifitseerima veiseid, millele ta toetusi taotleb, tuleks teha selgeks, et potentsiaalselt toetuskõlbliku looma, mille suhtes avastatakse identifitseerimise ja registreerimise süsteemi eeskirjade eiramisi, võib sanktsioonide rakendamise eesmärgil lugeda loomaks, millele on toetust taotletud.

(24)	Tuleb määrata piimatoetuste taotluste esitamise ja sisu ning seotud lisamaksete üksikasjad.

(25)

Tuleb luua üldraamistik lihtsustatud menetluste juurutamiseks põllumajandustootja ja liikmesriikide ametiasutuste teabevahetuse kontekstis. See raamistik peaks eelkõige ette nägema elektrooniliste vahendite kasutamist. Siiski tuleb tagada eelkõige, et selliselt edastatavad andmed on täiesti usaldusväärsed ning et selliseid menetlusi rakendatakse põllumajandustootjate vahel ebavõrdsust tekitamata.

(26)	Kui toetustaotlustes leidub ilmseid vigu, peaks neid saama igal ajal parandada.

(27)

Toetustaotluste, pindalatoetuste taotluste muudatuste ja mis tahes täiendavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide esitamise ajaliste piirangute austamine on möödapääsmatu selleks, et võimaldada siseriiklikel asutustel planeerida ja seejärel läbi viia toetustaotluste õigsuse tõhusat kontrolli. Seetõttu tuleks sätestada ajalised piirangud hilinenud taotluste vastuvõtmiseks. Lisaks tuleks kohaldada vähendamist, et ergutada põllumajandustootjaid tähtaegadest kinni pidama.

(28)

Põllumajandustootjatel tuleks lubada oma toetustaotlusi täielikult või osaliselt tagasi võtta igal ajal, tingimusel et pädev asutus ei ole põllumajandustootjat veel teavitanud toetustaotluses leiduvatest vigadest ega ka kohapealsest kontrollist, mille käigus avastataks vigu osas, mida tagasivõtmine mõjutab.

(29)

Ühtse süsteemi raames hallatavate toetuskavade sätete täitmist tuleks tõhusalt jälgida. Sel eesmärgil ning järelevalvetasandi ühtlustamiseks kõikides liikmesriikides tuleb üksikasjalikult sätestada haldus- ja kohapealsete kontrollide kriteeriumid ja tehnilised menetlused nii toetuskavadele kehtestatud toetuskõlblikkuskriteeriume kui ka nõuetele vastavust silmas pidades. Lisaks sellele peaksid valikukriteeriumite täitmise kohapealsed kontrollid reeglina toimuma ette teatamata. Võimalusel peaksid liikmesriigid üritama käesoleva määruse kohaseid eri kontrolle kombineerida.

(30)

Tuleks määrata eri toetuskavade alusel kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate miinimumarv. Juhul kui liikmesriigid otsustavad taotleda toetusi erinevate loomakasvatuse toetuskavade alusel, tuleks ette näha ühtne põllumajandusettevõttepõhine lähenemine nende kavade alusel toetusitaotlevatele põllumajandustootjatele.

(31)	Eeskirjade oluliste eiramiste määramiseks tuleks tõsta kohapealsete kontrollide tihedust jooksval ja järgmisel aastal, et saavutada vastuvõetaval tasemel kindlustunne asjaomaste toetustaotluste õigsuse suhtes.

(32)	Kohapealsete kontrollide miinimummäära valim tuleks koostada osaliselt riskianalüüsi põhjal ja osaliselt juhuslikult. Tuleks täpsustada peamised riskianalüüsi puhul arvessevõetavad tegurid.

(33)

Toetustaotlusi esitavate põllumajandustootjate kohapealsed kontrollid ei pea tingimata hõlmama iga üksiklooma või põldu. Teatavatel juhtudel võib kontrolle läbi viia valimipõhiselt. Kui see aga on lubatud, siis võib valimit laiendada usaldusväärse ja esindusliku kindlustunde taseme tagamiseks vajalikul määral. Mõningatel juhtudel võib vajalikuks osutuda valimi laiendamine täiskontrolliks. Liikmesriigid peaksid määrama kontrollvalimite valikukriteeriumid.

(34)	Kohapealse kontrolli tõhususe jaoks on oluline, et kontrollivaid töötajaid teavitatakse kohapealse kontrolli valikupõhjustest. Liikmesriigid peaksid pidama sellise teabe kohta arvestust.

(35)

Lisaks sellele, et võimaldada riigiasutustel ja ühenduse pädevatel asutustel kohapealseid kontrolle jälgida, tuleks koostada protokoll kontrollide üksikasjade kohta. Põllumajandustootjale või tema esindajale tuleks anda võimalus protokollile alla kirjutada. Kaugseire abil tehtavate kontrollide puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud sellist õigust ette näha üksnes juhul, kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi. Olenemata tehtud kohapealse kontrolli liigist, peaks põllumajandustootja eeskirjade eiramise avastamise korral saama protokolli koopia.

(36)

Maa-alade kohapealsed kontrollid on üldreeglina kaheosalised, esimene osa on seotud deklareeritud põldude tõendamiste ja mõõtmistega graafilise materjali, aerofotograafia jne alusel. Teine osa hõlmab põldude füüsilist kontrolli deklareeritud põldude tegeliku suuruse ning kõnealusest toetuskavast olenevalt deklareeritud saagi ja selle kvaliteedi tõendamiseks. Vajaduse korral tuleks sooritada mõõtmised. Põllul võib füüsilise kontrolli läbi viia valimipõhiselt.

(37)

Tuleks sätestada üksikasjalikud reeglid maa-alade määramise ja kasutatavate mõõtmismeetodite kohta. Kui toetust makstakse teatavate põllukultuuride tootmise eest, siis kogemus näitab, et koos pindalatoetusteks kõlblike põldude pindala määramisega on vaja määratleda ka põldude teatavate tunnusjoonte, eelkõige hekkide, kraavide ja piirete aktsepteeritav laius. Eri keskkonnavajadusi arvestades on asjakohane ette näha mõningat paindlikkust piirkondlike saagikuse kinnitamisel arvestatavate määrade puhul.

(38)	Ühtse otsemaksete kava alusel toetuse saamiseks deklareeritud maa-aladesse tuleks siiski suhtuda eristavalt, arvestades fakti, et sellised maksed pole enam seotud tootmiskohustusega.

(39)	Seemnetoetuskava iseärasusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 99 arvesse võttes tuleks kehtestada kontrolli erisätted.

(40)	Tuleks sätestada kaugseire kohapealseks kontrolliks kasutamise tingimused ning füüsiliste kontrollide sooritamine neil juhtudel, kui fototõlgendus ei võimalda selgeid tulemusi.

(41)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 52 on sätestatud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisalduse erikontrollid juhuks, kui põllumajandustootja kasvatab kanepit ühtse otsemaksete kava jaoks deklareeritud põldudel. Tuleb määratleda selliste kontrollide üksikasjad.

(42)

Juhul kui liikmesriik otsustab rakendada erinevaid loomakasvatuse toetuskavu, mille alusel toetusi taotletakse, tuleks sätestada kohapealsete kontrollide ajastamine ja miinimumsisu. Veistetoetuste taotlustes deklareeritud või veiste infotehnoloogilisse andmebaasi sisestatud andmete õigsuse tõhusaks kontrollimiseks tuleb enamik sellistest kontrollidest eelkõige läbi viia siis, kui kestab looma karjas hoidmise kohustus.

(43)

Juhul kui liikmesriik otsustab rakendada erinevaid veiste toetuskavasid, mille puhul veiste nõuetekohane identifitseerimine ja registreerimine vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 138 on üks toetuskõlblikkuskriteeriume, tuleks tagada, et ühenduse toetus määratakse üksnes nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud veistele. Selliseid kontrolle tuleks samuti teostada veiste suhtes, kelle puhul pole veel taotlust esitatud, kuid kelle puhul toetustaotlus võidaks esitada tulevikus, sest mitmete veisetoetuskavade ülesehituse tõttu esitatakse selliste loomade puhul toetustaotlus alles pärast seda, kui nad on põllumajandusettevõttest juba lahkunud.

(44)

Juhul kui liikmesriik otsustab rakendada loomade tapatoetust, tuleks eraldi sätestada kontrollimised tapamajades eesmärgiga kontrollida, et loomad, mille kohta toetustaotlused on esitatud, on toetuskõlblikud ning et infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvad andmed on õiged. Liikmesriikidel tuleks lubada sellisteks kontrollimisteks tapamaju valida kahel erineval alusel.

(45)	Sel juhul, kuivõrd see käsitleb pärast veiste eksporti makstavat loomade tapatoetust, on vaja erisätteid lisaks ekspordiga üldiselt seotud ühenduse kontrollisätetele kontrollieesmärkide erinevuse tõttu.

(46)	Loomakasvatuse toetustega seoses ette nähtud kontrollisätted peaksid vajaduse korral olema kohaldatavad ka lisamaksete suhtes määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 133 alusel.

(47)

Komisjoni 23. juuni 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1082/2003 alusel, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidavate kontrollide minimaalse taseme kohta) ( 4 ) rakendamise üksikasjalikud reeglid, on kehtestatud kontrolli erisätted. Selliste kontrollide läbiviimisel kõnesoleva määruse alusel tuleks tulemusi ühtse süsteemi tarbeks kajastada kontrolliaruandes.

(48)

Piimatoetuste ja nendega seotud lisamaksete toetustaotluste suhtes on peamisteks toetuskõlblikkuskriteeriumiteks põllumajandustootjale eraldatud piimakvoodi raames toota lubatud piimakogus ning kas põllumajandustootja on tegelikult piimatootja. Liikmesriikide pädevaid asutusi on sellest piimakvoodist juba teavitatud. Seetõttu tuleb kohapeal peamiselt kontrollida seda, kas põllumajandustootja on tegelikult piimatootja. Selliseid kontrollimisi võib teha eelkõige põllumajandustootja raamatupidamise või muude registrite alusel.

(49)

Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 juurutatakse nõuetele vastavuse kohustus põllumajandustootjatele, kes saavad toetusmakseid kõikide nimetatud määruse I lisas loetletud otsetoetuskavade alusel. Sellega nähakse ette vähendamiste ja väljaarvamiste süsteem selliste kohustuste mittetäitmise puhuks. Tuleks kindlaks määrata selle süsteemi üksikasjad.

(50)	Tuleks kindlaks määrata üksikasjad seoses küsimusega, millised ametiasutused liikmesriikides viivad läbi nõuetele vastavuse kohustuse kontrolli.

(51)	Teatavatel juhtudel võib liikmesriikidel olla kasulik viia läbi nõuetele vastavuse kohustuste halduskontrolli. Seda kontrollivahendit ei peaks siiski liikmesriikidele kohustuslikuks muutma, samas kui on kasulik ette näha selle kaalutluslik kasutamine.

(52)

Tuleb määrata nõuetele vastavuse kohustuste miinimumkontrollimäär. Selleks kontrollimääraks tuleks kinnitada 1 % iga kontrolliameti pädevusvaldkonda jäävatest põllumajandustootjatest, kes valitakse asjakohase riskianalüüsi alusel. Selle valimi aluseks tuleks võtta kas toetuskõlblikkuskriteeriumite kohapealseks kontrolliks valitud põllumajandustootjate valimid või otsetoetusteks toetustaotlusi esitanud põllumajandustootjate üldkogum. Viimasel juhul tuleks lubada teatavaid alternatiive.

(53)

Üldreeglina, võttes arvesse nõuetele vastavuse kohustuste mitmekesisust, tuleks kohapealsetes kontrollides tähelepanu keskendada kõikidele kohustustele, mille vastavust selle külastuse ajal on võimalik kontrollida. Lisaks peaks kontrollija nende nõuete ja standardite osas, mille eiramisi ei olnud võimalik külastuse ajal selgelt tuvastada, määratlema juhtumid, mis vajaduse korral esitatakse edasisteks kontrollimisteks.

(54)

Tuleb määrata üksikasjalike ja spetsiifiliste kontrolliaruannete koostamise reeglid. Valdkonnale spetsialiseerunud kontrollijad peaksid osutama kõikidele leidudele, samuti leidude tõsidusele, et võimaldada makseasutusel määrata vastavad vähendamised või vajaduse korral tootja otsetoetuste saajate hulgast välja arvata.

(55)	Ühenduse finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks tuleks võtta asjakohased meetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. Eraldi tuleks sätestada juhtumid, kus leitakse erinevate asjaomaste toetuskavade toetuskõlblikkuskriteeriumite eiramisi.

(56)	Määruses (EÜ) nr 1782/2003 kavandatud vähendamiste ja väljaarvamiste süsteemil on aga nõuetele vastavuse kohustustega seoses hoopis muu eesmärk, nimelt motiveerida põllumajandustootjaid austama nõuetele vastavuse valdkonnas juba olemasolevaid õigusakte.

(57)

Vähendamiste ja väljaarvamiste määramisel tuleks arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ja toetuskõlblikkuskriteeriumite puhul vääramatu jõu juhtumitega seotud eriprobleeme ja ka erandlikke ja looduslikke tingimusi. Nõuetele vastavuse kohustustega seotud vähendamisi ja väljaarvamisi võib kohaldada üksnes siis, kui põllumajandustootja tegutses hoolimatult või tahtlikult. Vähendamised ja väljaarvamised tuleks liigitada vastavalt eeskirjade eiramise tõsidusele ning näha vajaduse korral teatavaks ajaks ette täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast. Toetuskõlblikkuskriteeriumite osas tuleks nende puhul arvestada erinevate toetuskavade iseärasusi.

(58)

Pindalatoetuste taotluste osas mõjutavad eeskirjade eiramised tavaliselt maa-alade osi. Seetõttu saab ühepõllu üledeklareerimisi tasaarvestada teiste sama põllukultuuri põldude aladeklareerimistega. Teatava tolerantsuspiiri ulatuses tuleks ette näha lihtsalt toetustaotluste kohandamine tegelikult määratud pindalale vastavaks ja vähendamisi rakendada üksnes alates selle piiri ületamisest.

(59)

Seetõttu tuleb määratleda sama põllukultuurirühma all olevad maa-alad. Ühtse otsemaksete kava jaoks deklareeritud maa-alad peaksid põhimõtteliselt olema ühe põllukultuurirühma all. Siiski tuleks määrata erireeglid selleks, et määratleda seotud aktiveeritud toetusõigused juhul, kui tuvastatakse deklareeritud ja määratletud maa-ala erinevus. Lisaks tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõikega 6 maa tootmisest kõrvale jätmisega seotud toetusõigused aktiveerida enne mis tahes muid õigusi. Sellega seoses tuleb sätestada kaks olukorda. Esiteks tuleb maa-ala, mis tootmisest kõrvale jätmisega seotud toetusõiguste aktiveerimiseks on deklareeritud tootmisest kõrvale jäetuks, kuid tegelikkuses tootmisest kõrvale jäetud pole, lahutada ühtse otsemaksete kava jaoks deklareeritud kogu maa-alast kui määratlemata maa-ala. Teiseks tuleks teoreetiliselt niisamuti toimida tootmisest kõrvale jätmisega seotud toetusõigustele vastava maa-ala suhtes, kui neid õigusi pole aktiveeritud, kui samal ajal aktiveeritakse teisi õigusi vastava maa-alaga seoses.

(60)

Tärklisekartuli ja seemnetoetuskavade toetustaotluste üksikasjade arvesse võtmiseks on vaja erisätteid. Juhul kui liikmesriik otsustab rakendada erinevaid loomakasvatuse toetuskavu, mille puhul põllumajandustootjad taotlevad loomakasvatuse toetust ja sel eesmärgil deklareerivad söödamaad, kuid selliste maa-alade üledeklareerimise tulemusel ei maksta suuremat toetust loomade eest, ei peaks karistusi ette nägema.

(61)

Loomakasvatuse toetustaotluste puhul on eiramiste tulemuseks asjaomase looma toetuskõlbmatuks määramine. Vähendamisi tuleks ette näha alates esimesest eeskirjade eiramistega seotud looma avastamisest, kuid vähendamise määrast sõltumata peaks karistus olema leebem, kui eeskirjade eiramisi leitakse üksnes kuni kolme looma puhul. Kõikidel muudel juhtudel peaks karistuse raskusaste sõltuma loomade protsendist, mille puhul eeskirjade eiramisi on leitud.

(62)	Põllumajandustootjatel tuleks lubada veiseid ja lambaid/kitsi asendada asjaomase sektori reeglitega lubatud piires. Kui põllumajandustootja loodusliku olukorra tõttu ei suuda täita loomapidamiskohustust sektori reeglite kohaselt, ei peaks vähendamisi ja väljaarvamisi rakendama.

(63)	Juhul kui liikmesriik otsustab rakendada tapatoetust, tuleks tapamajade olulisuse tõttu mõnede veisetoetuskavade nõuetekohaseks funktsioneerimiseks ette näha ka juhtumid, kui tapamajad raske hooletuse tõttu või tahtlikult väljastavad valesertifikaate või -deklaratsioone.

(64)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 133 sätestatud lisamakseid käsitlevate eeskirjade eiramiste osas tuleks liikmesriikidel ette näha sanktsioonid, mis peaksid olema samaväärsed pindala- ja loomakasvatuse toetuskavade puhul ette nähtud sanktsioonidega, välja arvatud juhul, kui see on ebasobiv. Viimasel juhul tuleks liikmesriikidel ette näha sobilikud samaväärsed sanktsioonid.

(65)	Tuleks määrata piimatoetuste ja lisamaksete vähendamised ja sanktsioonid juhuks, kui toetust taotlev põllumajandustootja ei täida oma piimatootmiskohustust.

(66)

Nõuetele vastavuse kohustuste puhul, välja arvatud vähendamis- või väljaarvamisastme reguleerimine proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades, tuleks sätestada, et teatavast hetkest alates tuleks ühe ja sama nõuetele vastavuse kohustuse korduvaid eiramisi pärast põllumajandustootja eelnevat hoiatamist käsitleda tahtliku nõuetele mittevastavusena.

(67)	Toetuskõlblikkuskriteeriumitega seotud vähendamisi ja väljaarvamisi ei peaks reeglina kohaldama, kui põllumajandustootja esitas faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.

(68)

Põllumajandustootjate suhtes, kes mis tahes ajal teavitavad pädevaid riiklikke asutusi ebaõigetest toetustaotlustest, ei peaks kohaldama vähendamisi ega väljaarvamisi ebaõigsuse põhjusest olenemata, tingimusel et põllumajandustootjat ei ole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest läbi viia kohapealne kontroll ja see asutus ei ole veel teavitanud põllumajandustootjat taotluses esinevast eeskirjade eiramisest. Sama tuleks kohaldada toetustaotluste aluseks olevate veiste kohta infotehnoloogilises andmebaasis leiduva ebaõige teabe suhtes, mille puhul eiramine tähendab nii nõuetele vastavuse kohustuse tõsist rikkumist kui ka toetuskõlblikkuskriteeriumi rikkumist, kui sellised eeskirjade eiramised on olulised üksnes nõuetele vastavuse kohustusega seoses.

(69)	Väikeste summade haldamine on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks koormav ülesanne. Seetõttu on asjakohane lubada liikmesriikidel mitte maksta toetussummasid, mis jäävad alla kindla miinimummäära, ja mitte nõuda ebaõigesti makstud summade tagastamist, kui kõnealused summad on minimaalsed.

(70)

Tuleb sätestada spetsiifilised ja üksikasjalikud nõuded ühe põllumajandustootja ühele või mitmele toetustaotlusele erinevate vähendamiste erapooletu kohaldamise kindlustamiseks. Käesoleva määrusega ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine ei tohiks piirata muude ühenduse või siseriiklike sätetega kehtestatud täiendavate sanktsioonide kohaldamist.

(71)	Kui vääramatu jõu või erandlike asjaolude tagajärjel pole põllumajandustootja suuteline täitma sektori reeglites ette nähtud kohustusi, ei peaks ta kaotama õigust toetusmaksele. Tuleks täpsustada, milliseid asjaolusid võib pädev asutus tunnistada erandlikeks asjaoludeks.

(72)

Hea usu põhimõtte ühetaolise kohaldamise tagamiseks ühenduse kõikides osades tuleks alusetult makstud summade tagasinõudmise puhul sätestada tingimused, mille alusel võib sellele põhimõttele tugineda, ilma et see piiraks nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 5 ) kehtestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames asjaomaste kulude käsitlemist.

(73)	Tuleks kehtestada reeglid, millega sätestatakse selliste terviklike põllumajandusettevõtete üleandmiste tagajärjed, millel on teatavaid kohustusi ühtse süsteemi otsetoetuskavadega seoses.

(74)	Üldreeglina peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud täiendavad meetmed käesoleva määruse nõuetekohase toimimise tagamiseks. Liikmesriigid peaksid üksteist vajadusel vastastikku abistama.

(75)

Komisjoni tuleks teavitada liikmesriikide meetmetest, mida nad võtavad ühtse süsteemi rakendamise endapoolseks muutmiseks. Selleks, et võimaldada komisjonil ühtse süsteemi tõhusat järelevalvet, tuleks liikmesriikidel komisjonile saata teatavat iga-aastast kontrollistatistikat. Liikmesriikidel tuleks lisaks teavitada komisjoni kõikidest meetmetest, mida nad võtavad püsirohumaa all oleva maa säilitamiseks.

(76)

Tuleb kehtestada reeglid rakendatavate muutmiste arvutamiseks, kui toetust muudetakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 10, kasutatavaks muutuv rahaliste vahendite jaotusmeetod, samuti täiendavate toetussummade arvutamine nimetatud määruse artikli 12 alusel, et sätestada reeglid, mille abil määrata, kas nimetatud artiklis osutatud 5000 euro piir on saavutatud.

(77)

Käesolevat määrust tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2005. Samast kuupäevast alates tuleks määrus (EÜ) nr 2419/2001 kehtetuks tunnistada. Siiski tuleks jätkata nimetatud määruse kohaldamist enne 1. jaanuari 2005 algavate turustusaastate või toetusperioodidega seotud toetustaotluste puhul. Määrusega (EÜ) nr 2419/2001 kehtestatud reeglite tagajärjel kohaldatavate vähendamiste kehtetuks muutumise vältimiseks käesolevale uuele režiimile üleminekul on vajalikud erisätted.

(78)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotises kehtestatud nõuetele vastavuse, toetuste ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 ( 6 ) artiklite 20 ja 103 kohase nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud reeglid. Käesolev määrus ei piira individuaalseid toetuskavasid käsitlevates määrustes sätestatud erinõuete kohaldamist.

Nõuetele vastavuse kohustuste kohaldamisel määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 tähenduses tähistab väljend „pärast toetuse maksmise aega” pärast esimese toetuse maksmise aastale järgneva aasta 1. jaanuari.

Käesoleva määruse kohaldamisel on „uued liikmesriigid” Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud erandite kohaldamist, tagavad liikmesriigid vastavalt nimetatud artikli esimesele lõikele püsirohumaa all oleva maa osakaalu säilimise kogu põllumajandusliku maa suhtes, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punktis a. Seda kohustust kohaldatakse siseriiklikul või piirkondlikul tasandil.

Kui aga säilitatakse püsirohumaa all oleva maa suurus absoluutväärtuses, mis on kehtestatud kooskõlas lõike 4 punktiga a, loetakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohustus täidetuks.

2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 lõike 2 teise lõigu kohaldamiseks tuleb liikmesriikidel tagada, et käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud suhtarv ei väheneks püsikarjamaa all oleva maa kahjuks üle 10 % kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus viidatud asjakohase võrdlusaasta (edaspidi võrdlusarv) suhtes.

3. Lõikes 1 viidatud suhtarv kehtestatakse igal aastal lähtudes maa-aladest, mida põllumajandustootjad on asjaomaseks aastaks deklareerinud.

4. ►M1 Liikmesriikide suhtes, kes ei ole uued liikmesriigid, kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt: ◄

5. Uute liikmesriikide suhtes, kes ei ole 2004. aastal kohaldanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143b viidatud ühtse pindalatoetuse kava, kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt:

6. Uute liikmesriikide suhtes, kes on 2004. aastal kohaldanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143b viidatud ühtse pindalatoetuse kava, kehtestatakse võrdlusarv järgmiselt:

1. Kui tehakse kindlaks, et käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 viidatud suhtarv väheneb, sätestab asjaomane liikmesriik siseriiklikul või piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud mis tahes otsetoetuskava alusel abi taotlevatele põllumajandustootjatele kohustuse mitte muuta püsirohumaa all olevat maa otstarvet ilma eelneva kooskõlastuseta.

Kui esimeses lõigus viidatud kooskõlastuse suhtes kohaldatakse tingimust, et maa-ala võetakse tarvitusele püsikarjamaana, peab sellist maad otstarbe muutmise esimesest päevast alates lugema püsikarjamaaks erandina artikli 2 punktis 2 sätestatud määratlusest. Neid maa-alasid peab viiel järjestikusel aastal alates otstarbe muutmise päevast kasutama rohu ja muude rohttaimede kasvatamiseks.

2. Kui tehakse kindlaks, et käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 viidatud kohustust pole võimalik tagada, sätestab asjaomane liikmesriik lisaks lõike 1 alusel võetavatele meetmetele siseriiklikul või piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud mis tahes otsetoetuskava alusel abi taotlevatele põllumajandustootjatele kohustuse muuta maad tagasi püsirohumaaks nende põllumajandustootjate puhul, kelle käsutuses on maad, mille otstarvet muudeti püsirohumaa all olevast maast muu kasutusotstarbega maaks.

See kohustus kehtib 2005. aastal sellise maa suhtes, mis on muudetud muu kasutusotstarbega maaks pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus viidatud asjakohast kuupäeva. 2006. aasta 1. jaanuarist alates kehtib see kohustus maa suhtes, mille otstarvet on niimoodi muudetud kooskõlas käesoleva määruse artikli 11 lõikega 2 asjaomases liikmesriigis ühtsete taotluste esitamise viimasele kuupäevale eelnenud 24 kuulise ajavahemiku algusest alates.

Sellisel juhul tuleb põllumajandustootjatel protsentuaalne osa sellest maast püsirohumaaks tagasi muuta või rajada uus vastava pindalaga püsirohumaa. Protsentuaalse osa arvutamise aluseks võetakse pindala, mida põllumajandustootja on niimoodi muutnud, ja tasakaalu taastamiseks vajalik pindala.

Kui aga sellisele maale kohaldati üleandmist pärast selle muutmist muu kasutusotstarbega maaks, kohaldatakse seda kohustust ainult siis, kui üleandmine leidis aset pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikli 2 punkti 2 erandina loetakse püsirohumaaks tagasi muudetud või muudetud maa-alad tagasimuutmise või muutmise esimesest päevast alates püsirohumaaks. ►M1 Neid maa-alasid peab viiel järjestikusel aastal alates otstarbe muutmise päevast kasutama rohu ja muude rohttaimede kasvatamiseks. ◄

3. Lõigetes 1 ja 2 põllumajandustootjatele sätestatud kohustust ei kohaldata siiski juhul, kui põllumajandustootjad rajasid püsirohumaa all oleva maa nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2078/92 keskkonnakaitsenõuete ja loodushoiuga ühilduvate põllumajanduslike tootmismeetodite kohta ( 16 ) ja 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta, millega muudeti ja tunnistati kehtetuks teatavad määrused ( 17 ) ja nõukogu 26. aprilli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1017/94, milles käsitletakse praegu põllukultuuride all oleva maa-ala ümberkorraldamist ekstensiivseks loomakasvatuseks Portugalis, ( 18 ) vastavate kavade raames.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 22 lõike 3 kohaldamist, peab kõnesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis f sätestatud ühtne süsteem iga põllumajandustootja identiteedi registreerimiseks tagama kõikide sama põllumajandustootja esitatavate toetustaotluste unikaalse identifitseerimise.

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 20 viidatud põldude identifitseerimissüsteem peab toimima võrdlusmaaüksuste, näiteks katastriüksus, või põllumassiivi tasandil, mis tagab iga võrdlusmaaüksuse unikaalse identifitseerimise.

Liikmesriigid peavad lisaks sellele tagama põldude usaldusväärse identifitseerimise ning peavad eelkõige nõudma, et ühtses taotluses esitataks üksikasjad või lisataks pädeva asutuse nimetatud dokumendid, mis võimaldavad määrata iga põllu asukoha ja põldu mõõta. GIS peab toimima riikliku geodeetilise süsteemi alusel.

2. Liikmesriik peab tagama, et vähemalt 75 % toetustaotlusega hõlmatud võrdlusmaaüksuste puhul on vähemalt 90 % vastavast maa-alast toetuskõlblik ühtse otsemaksete kava alusel. Hindamine teostatakse kord aastas asjakohaseid statistilisi meetodeid kasutades.

1. Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 21, on infotehnoloogiline register liikmesriigi tasandil ning, eriti käesoleva määruse artiklis 24 sätestatud ristkontrolle silmas pidades, tagab toetusõiguste tõhusa jälgitavuse eelkõige järgmiste elementide suhtes:

2. Liikmesriigid, kus on üle ühe makseasutuse, võivad otsustada pidada elektroonilist registrit makseasutuse tasandil. Sel juhul peavad asjaomased liikmesriigid tagama erinevate registrite omavahelise ühilduvuse.

1. Puid hõlmav (põld)maatükk loetakse põlluks pindala toetuskavade otstarbel, kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta põldudel.

2. Kui maa-ala kasutatakse ühiselt, jaotavad pädevad asutused selle põllumajandustootjate vahel mõtteliselt vastavalt põllumajandustootjate maakasutusele või selle maa kasutusõigusele.

Liikmesriigid rajavad süsteemi, mis tagab nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli. See süsteem peab kooskõlas käesoleva määruse III jaotise III peatükiga eelkõige võimaldama:

Liikmesriigid võivad lisaks sellele sätestada menetluse, mille kohaselt põllumajandustootja annab makseasutusele teada tema puhul rakendatavate nõuete ja standardite identifitseerimiseks vajalikud tegurid.

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõikes 2 sätestatud ajavahemikku või reegleid, mis sätestavad ettemaksude sooritamise kooskõlas kõnesoleva artikli lõikega 3, ei maksta käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävaid otsetoetusi enne, kui liikmesriigid vastavalt käesolevale määrusele on lõpetanud toetuskõlblikkuskriteeriumite kontrolli.

2. Käesoleva määruse III jaotise III peatükis kirjeldatud nõuetele vastavuse kontrollide puhul, kui neid pole võimalik lõpetada enne makse sooritamist, nõutakse alusetult makstud toetuste tagasimaksmist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 73.

1. Põllumajandustootja, kes taotleb toetust mis tahes pindalatoetuskava alusel, võib esitada üksnes ühe ühtse taotluse aastas.

Põllumajandustootja, kes ei taotle toetust ühegi pindalatoetuskava alusel, kuid taotleb toetust mõne muu määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuskava alusel või määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel, esitab ühtse toetustaotluse vormi, kui tema käsutuses on põllumajanduslikku maad määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 2 punkti a mõistes, ning kooskõlas artikliga 14 loetleb sellel need maa-alad.

Põllumajandustootja, kelle suhtes kohaldatakse ainult nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel, esitab ühtse toetustaotluse vormi igal kalendriaastal, mil nõuetele vastavuse kohustused kehtivad.

Liikmesriigid võivad siiski põllumajandustootjaid käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus ette nähtud kohustustest vabastada, kui asjaomane teave on tehtud kättesaadavaks pädevatele asutustele teiste haldus- ja kontrollisüsteemide raames, mis kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 26 tagavad ühilduvuse ühtse süsteemiga.

2. ►M1 Ühtne taotlus esitatakse liikmesriikide poolt määrataval kuupäeval, mis pole hilisem kui 15. mai. Siiski Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi võivad määrata hilisema kuupäeva, mis pole hilisem kui 15. juuni. ◄

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 lõikes 2 viidatud menetlusega võib lubada käesoleva lõike esimeses lõigus viidatud kuupäevi edasi lükata teatavates tsoonides, kus erandlike kliimatingimuste tõttu tavalised kuupäevad pole kohaldatavad.

Selle kuupäeva määramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse ajavahemikku, mille vältel kogu asjakohane andmestik peaks olema kättesaadav toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks, ning tagama tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse, eriti võttes arvesse, et see kuupäev määratakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikega 3.

3. Kui sama põllumajandustootja esitatud ühtsele taotlusele vastavate toetuskavade haldamise eest vastutab üle ühe makseasutuse, võtab asjaomane liikmesriik vajalikke meetmeid tagamaks, et käesolevas artiklis nõutav teave tehtaks kättesaadavaks kõigile asjaomastele makseasutustele.

1. Ühtne taotlus peab sisaldama toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku kogu teavet, eelkõige:

2. Lõike 1 punktis c viidatud toetusõiguste identifitseerimiseks tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 22 lõikega 2 põllumajandustootjale jagatud eeltrükitud vormidel näidata makseõiguste identifikatsioon kooskõlas artiklis 7 sätestatud identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga maa tootmisest kõrvalejätmisega seotud toetusõiguste ja muude õiguste kaupa.

Põllumajandustootja deklareerib eraldi maa tootmisest kõrvalejätmise õigusi toetava maa-ala ja teisi õigusi toetava maa-ala. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõikega 6 taotleb põllumajandustootja maa tootmisest kõrvalejätmise õigusi enne muid õigusi. Sellest tulenevalt deklareerib põllumajandustootja oma maa tootmisest kõrvale jätmisega seotud toetusõiguste arvule vastava maa tootmisest kõrvalejätmise pindala, kui tema käsutuses on piisav kogus toetuskõlblikku maad. Juhul kui toetuskõlbliku maa-ala suurus on väiksem kui maa tootmisest kõrvalejätmisega seotud toetusõiguste arv, võib põllumajandustootja taotleda tema käsutuses oleva maa suurusele vastavat maa tootmisest kõrvalejätmisega seotud toetusõiguste arvu.

3. Lõike 1 punktis d viidatud kõigi põllumajanduslike maatükkide identifitseerimiseks majandis tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 22 lõikega 2 põllumajandustootjale jagatud eeltrükitud vormidel näidata maksimaalne abikõlblik pindala võrdlusmaatüki kohta ühtse toetuskava puhul. Lisaks sellele tuleb põllumajandustootjale kooskõlas nimetatud sättega esitatud graafilisel materjalil märkida võrdlusmaatükkide piirid ja nende kordumatu identifitseerimistunnus ning põllumajandustootja peab tähistama iga põllumajandusliku maatüki asukoha.

Liikmesriikides, kes lisavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 20 kohasesse põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi oliivikasvatust käsitleva geograafilise informatsiooni süsteemi, sisaldab põllumajandustootjale seoses oliivimaatükkidega edastatav graafiline materjal iga oliivimaatüki puhul abikõlblike oliivipuude arvu ja nende paiknemist maatükil, samuti oliivisalu pindala oliivisaluhektarites (GIS-ha) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktiga 3.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalude abitaotluse puhul peab põllumajandustootjale esitatud graafiline materjal iga oliivimaatüki puhul sisaldama:

4. Taotluse vormi esitamisel parandab põllumajandustootja lõigetes 2 ja 3 viidatud eeltrükitud vormi, kui on tehtud muudatusi, eeskätt toetusõiguste üleandmisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 46, või kui mingid andmed eeltrükitud vormil on ebaõiged.

►M10 Kui parandus on seotud võrdlusmaatüki pindalaga, deklareerib põllumajandustootja iga asjaomase põllumajandusliku maatüki ajakohastatud pindala ning vajaduse korral märgib võrdlusmaatükkide uued piirid. ◄ Kui märgitud oliivipuude asukoht on vale, ei ole põllumajandustootja kohustatud märkima sellest tulenevat õiget pindala oliivisalu GIS-hektarites, vaid peab märkima ainult puude tegeliku asukoha.

1. Juhul kui põllumajandustootja kavatseb kasvatada kanepit vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 52 või kasvatada kanepit kiu saamiseks, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 106, peab ühine taotlus sisaldama järgmist:

Erandina esimese lõigu punktist c, kui külvatakse pärast ühise taotluse esitamise tähtaega, esitatakse etiketid hiljemalt 30. juuniks. Kui etiketid tuleb esitada ka teistele riigi ametiasutustele, võib liikmesriik ette näha, et need etiketid tuleb pärast kõnealuse punkti kohaselt esitamist põllumajandustootjale tagastada. Tagastatud etiketid märgistatakse taotluseks kasutatutena.

Juhul kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatüki kohaselt põllukultuuride pindalatoetuse saamiseks esitatud taotlus sisaldab põllukultuurideklaratsiooni kõnealuse määruse artiklis 106 osutatud kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi kohta, peab ühine taotlus sisaldama koopiat kõnealuses artiklis osutatud lepingust või kohustusest juhul, kui liikmesriik ei ole ette näinud, et koopia võib esitada hilisemaks kuupäevaks, kuid hiljemalt 15. septembriks.

2. Juhul kui tootmisest kõrvale jäetud maad kasutatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punktiga b või nimetatud määruse artikli 107 lõike 3 esimese taandega, peab ühtne taotlus sisaldama kohaldatavate sektorireeglite kohaselt nõutavat tõendust.

3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise I peatükis sätestatud kõva nisu spetsiaalse kvaliteeditoetuse (toetustaotluse) taotlemise puhul ja nimetatud määruse artiklis 105 sätestatud kõva nisu lisatoetuse ja eritoetuse puhul peab ühtne taotlus sisaldama vastavalt liikmesriigi kehtestatud reeglitele tõestust, et kasutatud on minimaalses koguses kõva nisu sertifitseeritud seemneid.

4. Riisi jaoks põllukultuurist sõltuva toetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatükis, peab ühtne taotlus sisaldama külvatud riisisordi spetsifikatsiooni ja vastavate põldude identifikatsiooni.

5. Pähklite pindalatoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatükis, peab ühtne taotlus sisaldama pähklipuude arvu sortide kaupa.

6. Energeetiliste põllukultuuride taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis, peab ühtne taotlus sisaldama koopiat lepingust, mille taotleja on sõlminud kokkuostja või esmatöötlejaga vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklile 25, või kõnealuse määruse artikli 33 lõike 2 rakendamisel kirjalikku deklaratsiooni vastavalt kõnesolevale artiklile.

7. Tärklisekartuli toetustaotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 6. peatükis, peab ühtne taotlus sisaldama kasvatuslepingu koopiat. Liikmesriigid võivad siiski sätestada selle koopia esitamise hilisemal kuupäeval, mis ei ole hilisem kui 30. juuni.

8. Seemnetoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis, peab ühtne taotlus sisaldama järgmist:

9. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 68a sätestatud täiendava humalatoetuse puhul peab ühtne taotlus sisaldama vastavaid maa-alasid.

10. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10a sätestatud puuvilla jaoks eritoetuse taotlemise puhul peab ühtne taotlus sisaldama:

11. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalude eest toetuse taotlemise puhul peab ühtne taotlus iga oliivimaatüki kohta sisaldama puude arvu ja asukohta maatükil:

12. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud tubakatoetuse taotluse puhul peab ühtne taotlus sisaldama:

Liikmesriik võib sätestada, et punktis c viidatud teavet võib esitada eraldi hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui saagikoristusele järgneva aasta 15. maiks.

13. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 peatükis 10g sätestatud puu- ja köögivilja üleminekutoetuse puhul ja sama määruse peatükis 10h sätestatud marjade üleminekutoetuse puhul peab ühtne taotlus sisaldama töötlemist käsitleva lepingu või tarnekohustuse koopiat vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklile 171db.

Liikmesriik võib sätestada, et esimeses lõigus osutatud teavet võib esitada eraldi hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui kohaldamisaasta 1. detsembril.

14. Käesoleva artikli kohast tõendavates dokumentides nõutavat teavet võib pädev asutus võimaluse korral paluda otse teabeallikalt.

Üldreeglid seoses ühtse taotluse ja pindala erikasutusviise käsitlevate deklaratsioonidega

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 51 ning nimetatud määruse V lisas viidatud maa-ala kasutusviisid, samuti kiuks kasvatatava lina tootmiseks kasutatavad maa-alad, kui neid maa-alasid ei tule deklareerida kooskõlas nimetatud määruse artikliga 13, deklareeritakse ühtse taotluse vormil eraldi rubriigi all.

Lisaks sellele, kui liikmesriik kasutab vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 68a võimalust anda toetust kõnealuse artikli teises lõikes viidatud heakskiidetud tootjagruppidele, siis peab põllumajandustootja deklareerima oma humala viljelemiseks kasutatavad põllumajanduslikud maatükid ühtse taotluse vormil eraldi rubriigi all. Sellisel juhul näitab põllumajandustootja ühtse taotluse vormil ühtlasi ära oma kuuluvuse asjaomasesse tootjagruppi.

Maa-ala kasutusviisid, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavadele ega ole ka loetletud nimetatud määruse V lisas, deklareeritakse ühe või mitme muude kasutusviiside rubriigi all.

Liikmesriigid võivad sätestada, et esimest ja teist lõiku ei kohaldata, kui asjaomane teave tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele muude haldus- ja kontrollisüsteemide raames, mis tagavad ühilduvuse ühtse süsteemiga kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 26.

1a. Kui põllumajandustootja ei deklareeri jooksvaks aastaks kõiki lõikes 1 viidatud maa-alasid ning kui erinevus ühelt poolt ühtses taotlusvormis deklareeritud kogu maa ja teiselt poolt deklareeritud maa-ala pluss deklareerimata põldude kogupindala vahel on rohkem kui 3 % deklareeritud maa-alast, siis vähendatakse sellele põllumajandustootjale kõnealuseks aastaks makstavate otsetoetuste kogusummat kuni 3 % võrra olenevalt väljajätmise tõsidusest.

Kui põllumajandustootja suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel, kehtib esimene lõik ka kõnealuse määruse artiklite 11, 12 ja 98 alusel makstavate toetuste suhtes. Toetuse vähendamise määra kohaldatakse otsetoetuse kogusumma suhtes, mis on jagatud kõnealuse määruse artiklites 20 ja 103 osutatud aastate arvuga.

2. Ühtse otsemakse esimesel taotlusaastal võivad liikmesriigid artiklites 12 ja 13 sätestatust kõrvale kalduda, kui toetusõigused pole veel lõplikult kindlaks määratud ühtse taotluse esitamiseks kinnitatud hiliseimaks kuupäevaks.

Liikmesriigid võivad samadel tingimustel lubada muudatusi kasutuses või toetuskavas ühtses toetusetaotluses juba deklareeritud üksikute põllumajanduslike maatükkide puhul.

Esimeses ja teises lõigus ette nähtud erandeid kohaldatakse ka esimese aasta puhul, kui uusi sektoreid lisatakse ühtsesse otsemaksete kavasse ja toetuseõigused ei ole veel lõplikult kehtestatud põllumajandustootjate suhtes, keda nimetatud lisamine puudutab.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et ühtne taotlus hõlmab kõiki määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise alusel esitatavaid toetustaotlusi. Sel juhul kohaldatakse nimetatud jaotise II ja III peatükki mutatis mutandis nende toetuskavade alusel toetuse taotlemisele kehtestatud erinõuete suhtes.

4. Iga liikmesriik määrab põllu miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit.

1. Pärast ühtse taotluse esitamise tähtaja möödumist võib üksikuid põlde koos vastavate toetusõigustega, mida pole veel deklareeritud ühtses taotluses ühegi pindala toetuskava puhul, ühtsesse taotlusse lisada, tingimusel et peetakse kinni asjaomaste toetuskavade nõuetest.

Muudatusi kasutuses või toetuskavas ühtses toetusetaotluses juba deklareeritud üksikute põllumajanduslike maatükkide või toetuseõiguste puhul võib teha samadel tingimustel.

Kui esimeses ja teises lõigus viidatud muudatused mõjutavad mis tahes esitatavaid tõendavaid dokumente või lepinguid, lubatakse seotud muudatusi ka sellistes dokumentides või lepingutes.

2. Ilma et see piiraks tähtaegu, mille Eesti, Läti, Leedu, Soome või Rootsi määravad ühtse taotluse esitamiseks kooskõlas artikli 11 lõike 2 esimese lõiguga, teatatakse muudatustest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 pädevale asutusele kirjalikult hiljemalt asjaomase kalendriaasta 31. maiks, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul 15. juuniks.

2007. aastal tuleb siiski käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud muudatustest teavitada pädevat asutust hiljemalt 15. juuniks liikmesriikides, kes kohaldavad määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 48c lõiget 8. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võetakse teatised kõnealuste muudatuste kohta vastu kuni 20 päeva pärast määruse (EÜ) nr 972/2007 ( 21 ) avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kui pädev asutus on juba teavitanud põllumajandustootjat ühtses taotluses esinevatest eeskirjade eiramisest või kui see asutus on põllumajandustootjat teavitanud oma kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ning see kohapealne kontroll avastab eeskirjade eiramisi, siis ei lubata eeskirjade eiramisega seotud põldude puhul muudatusi kooskõlas lõikega 1.

Tootjagruppide abitaotlused, kus taotletakse abi vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 ( 22 ) artiklile 171, peavad sisaldama kogu toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning eelkõige järgmist:

Tootjagrupid tohivad deklareerida üksnes humalate viljelemiseks kasutatavaid põlde mis vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 teisele lõigule samal kalendriaastal deklareeriti tootjagrupi liikmete poolt.

Liikmesriigid võivad taotlusmenetlust lihtsustada, saates tootjagruppidele taotlusblanketid, milles on loetletud kõik sel eesmärgil nende vastavate liikmete poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 teisele lõigule deklareeritud maatükid.

1. Loomakasvatuse toetustaotlus peab sisaldama toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku kogu teavet ja eelkõige järgmist:

Kui looma asukohta loomapidamisperioodil muudetakse, teavitab põllumajandustootja pädevat asutust sellest eelnevalt kirjalikult.

2. Liikmesriigid tagavad igale loomapidajale õiguse saada pädevalt asutuselt piiranguteta mõistlike ajavahemike järel ning ülemäärase viivituseta teavet teda ja ta loomi käsitlevate andmete kohta, mida hoitakse veiste infotehnoloogilises andmebaasis. Toetustaotlust esitades deklareerib põllumajandustootja selles, et need andmed on õiged ja täielikud või et ta parandab ebaõiged või lisab puuduvad andmed.

3. Kui need andmed on juba pädevale asutusele edastatud, võib liikmesriik otsustada, et osa lõikes 1 viidatud teabest ei ole enam vaja toetustaotluses esitada.

Liikmesriigid võivad eelkõige rakendada protseduure millega võimaldatakse veiste infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvate andmete kasutamist toetustaotlustes, tingimusel et veiste infotehnoloogiline andmebaas pakub asjaomaste toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalikku kindlusastet ja rakenduslikkust. Sellised menetlused võivad hõlmata süsteemi, mille kohaselt põllumajandustootja võib taotleda toetust kõikide loomade puhul, mis liikmesriigi määratud kuupäeval on toetuskõlblikud veiste infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvate andmete alusel. Sel juhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et:

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et osa lõikes 1 viidatud teabest võib või tuleb edastada nende poolt heaks kiidetud asutuse või asutuste kaudu. Edastatavate andmete eest vastutab siiski põllumajandustootja.

Iga piimatootja, kes taotleb määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükis sätestatud piimatoetust ja lisamakset, esitab toetustaotluse, mis sisaldab toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku kogu teavet ja eelkõige järgmist:

Toetustaotlus esitatakse liikmesriikide määrataval kuupäeval, mis pole hilisem kui 15. mai või Soome ja Rootsi puhul 15. juuni.

SUHKRUPEEDI JA SUHKRUROOTOOTJATE TOETUS, SUHKRU ERITOETUS NING PUU- JA KÖÖGIVILJA ERITOETUS

►M11 Suhkrupeedi ja suhkrurootootjate toetuse, suhkru eritoetuse ning puu- ja köögivilja eritoetuse taotlustega seotud nõuded ◄

1. ►M11 Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10f sätestatud suhkrupeedi ja suhkruroo tootjate toetust taotlevad põllumajandustootjad, kõnealuse määruse artiklis 143ba sätestatud suhkru eritoetust taotlevad põllumajandustootjad ning kõnealuse määruse artiklis 143bb sätestatud puu- ja köögivilja eritoetust taotlevad põllumajandustootjad esitavad toetusetaotluse, mis sisaldab kogu abikõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ja eelkõige järgmist: ◄

Suhkrupeedi ja suhkruroo tootjate toetuse taotlus sisaldab ka koopiat määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110r osutatud tarnelepingust.

2. Suhkrupeedi ja suhkrurootootjate toetuse, suhkru eritoetuse või puu- ja köögivilja eritoetuse taotlus esitatakse liikmesriikide määratud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 15. mail ning Eesti, Läti ja Leedu puhul hiljemalt 15. juunil.

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 erisätete rakendamist, võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et teabe edastamisel käesoleva määruse alusel nii põllumajandustootjalt asutustele kui ka vastupidi kasutatakse elektroonilisi vahendeid. Sel juhul tuleb võtta asjakohased meetmed, et tagada eelkõige järgmist:

2. Toetustaotluste esitamise osas võivad liikmesriigid lõike 1 punktides a–e sätestatud tingimustel ette näha lihtsustatud menetlused juhul, kui andmed on juba asutustele kättesaadavad, eelkõige kui pärast viimase toetustaotluse esitamist asjaomase toetuskava puhul pole olukord muutunud.

Ilma et see piiraks artiklite 11–18 kohaldamist, võib toetustaotlust parandada igal ajal pärast selle esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu.

Erandid seoses toetustaotluste, täiendavate dokumentide, lepingute ja deklaratsioonide esitamise lõpptähtajaga

Kui käesoleva jaotise alusel toetustaotluste või mis tahes täiendavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide esitamise viimane kuupäev on riigipüha, laupäev või pühapäev, siis nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 ( 23 ) artikli 5 lõike 1 erandina lükatakse see edasi esimesele järgmisele tööpäevale.

Esimest lõiku kohaldatakse samuti ühtse otsemaksete kava taotluste esitamisel põllumajandustootjate poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikele 2.

1. Artiklis 72 viidatud vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud välja arvatud, on käesoleva määruse kohaselt toetustaotluse esitamisel pärast asjakohast tähtaega tulemuseks sellele põllumajandustootjale taotluse õigeaegsel esitamisel ettenähtud summade vähendamine 1 % võrra iga tööpäeva kohta.

Ilma et see piiraks erimeetmete rakendamist liikmesriikide poolt vajaduse suhtes esitada täiendavad dokumendid õigeaegselt võimaldamaks kavandada ja läbi viia tõhusaid kontrolle, kohaldatakse esimest lõiku ka kooskõlas artiklitega 12 ja 13 pädevale asutusele esitatavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide puhul, kui sellised dokumendid, lepingud või deklaratsioonid on olulised kõnealusel juhul toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks. Sellisel juhul rakendatakse vähendamist asjaomase toetuse puhul makstavale summale.

Kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus mittevastuvõetavaks.

2. Ühtse taotluse muudatuse esitamisel pärast artikli 15 lõikes 2 sätestatud hiliseimat kuupäeva on tulemuseks asjaomaste põldude tegeliku kasutamisega seotud summade vähendamine 1 % võrra iga tööpäeva kohta.

Muudatusi ühtsele taotlusele võetakse vastu ainult ühtse taotluse hiliseima hilinenud esitamise kuupäevani, nagu on määratletud lõike 1 kolmandas lõigus. Kui see kuupäev on siiski varasem või sama kui artikli 15 lõikes 2 sätestatud hiliseim kuupäev, loetakse ühtse taotluse muudatused mittevastuvõetavateks pärast artikli 14 lõikes 2 sätestatud kuupäeva.

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõike 3 esimeses lõigus viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtude kohaldamist ja erandina käesoleva määruse artiklist 21 kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotisele ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimesel aastal, kui kõnealuses liikmesriigis toetusõiguste taotlus vastavalt kõnealuse määruse artikli 34 lõikele 3 ning ühtne taotlus kõnealuseks aastaks tuleb põllumajandustootjal esitada koos ning kui põllumajandustootja esitab need taotlused pärast asjakohast tähtaega, kõnealusel aastal põllumajandustootjale määratud toetusõiguste suhtes ettenähtud summade vähendamist 4 % võrra iga tööpäeva kohta.

Kui selline hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus mittevastuvõetavaks ning põllumajandustootjale toetusõigusi ei anta.

2. Kui kõnealuses liikmesriigis tuleb ühtse otsemaksete kava taotlus ja ühtne taotlus esitada üksteisest sõltumatult, kohaldatakse ühtse taotluse esitamise suhtes artiklit 21.

Sellisel juhul, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõike 3 esimeses lõigus viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtude kohaldamist, on kõnealuse artikli kohaselt ühtse otsemaksete kava taotluse esitamisel pärast asjakohast tähtaega tulemuseks ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal makstavate, põllumajandustootjale määratud toetusõiguste suhtes ettenähtud summade vähendamine 3 % võrra iga tööpäeva kohta.

Kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus mittevastuvõetavaks ning põllumajandustootjale toetusõigusi ei anta.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka esimesel aastal, mil ühtsesse otsemaksete kavasse lisatakse uusi sektoreid, kõnealustes sektorites tegutsevate põllumajandustootjate avalduste puhul.

1. Toetustaotluse võib igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta.

Kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalusi, võib see liikmesriik sätestada, et põllumajandusettevõtte karjast välja viidud looma puhul võivad teated veiste infotehnoloogilisse andmebaasi asendada kirjalikku teadet looma liikumise kohta.

Kui pädev asutus on juba teavitanud põllumajandustootjat toetustaotluses esinevatest eeskirjade eiramistest või kui pädev asutus on põllumajandustootjat teavitanud kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ning see kohapealne kontroll avastab eeskirjade eiramisi, siis ei lubata väljajätmisi toetustaotluse nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad.

2. Väljajätmised kooskõlas lõikega 1 viivad taotleja tagasi positsioonile, kus ta asus enne kõnealuse toetustaotluse või selle osa esitamist.

1. Käesolevas määruses sätestatud haldus- ja kohapealsed kontrollid viiakse läbi viisil, mis võimaldab tõhusalt tõendada toetuse võimaldamise nõuetele vastavust ning nõuetele vastavuse suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimist.

2. Asjaomase toetuse taotlused lükatakse tagasi, kui põllumajandustootja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist.

1. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kohapealsest kontrollist eelnevalt teatada. Etteteatamine on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva.

Loomapidamise toetusetaotluste kohapealse kontrolli puhul ei tohi esimeses lõigus osutatud teatamine siiski ületada 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui nõuetele vastavuse seisukohast olulistes õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatud õigusaktides on nõutud etteteatamata kohapealset kontrolli, siis kehtivad kõnealused eeskirjad lisaks ka nõuetele vastavuse kohapealse kontrollimise kohta.

2. Vajaduse korral teostatakse käesolevas määruses sätestatud ja mis tahes muud ühenduse eeskirjades sätestatud kontrollimised samal ajal.

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 23 viidatud halduskontrollid peavad võimaldama eeskirjade eiramise avastamist, eelkõige automatiseeritud avastamist infotehnoloogiliste vahendite abil, sealhulgas järgmisi ristkontrolle:

2. Ristkontrollimisel leitud märke eeskirjade eiramistest järelkontrollitakse mis tahes teise asjakohase menetluse abil ja vajaduse korral kohapealse kontrolli abil.

Kui teatava võrdlusmaatüki kohta tuleb esitada kahe või enama põllumajandustootja ►C2 toetustaotlus ◄ sama toetuskava alusel ja kui kogu deklareeritud pindala ületab põllumajandusliku maatüki suuruse, kusjuures erinevus ei ületa artikli 30 lõikes 1 kindlaksmääratud lubatud mõõtehälvet, võivad liikmesriigid ette näha asjaomaste maade proportsionaalse vähendamise. Sel juhul võivad asjaomased põllumajandustootjad kaevata vähendamisotsuse peale põhjusel, et teised asjaomased põllumajandustootjad on nende kahjuks oma alasid üle deklareerinud, ületades nimetatud lubatud hälbe.

1. Igal aastal teostatavate kohapealsete kontrollide koguarv peab hõlmama vähemalt 5 % ühtse otsemaksete kava või ühtse pindalatoetuse kava raames taotlusi esitavatest põllumajandustootjatest.

Liikmesriigid tagavad, et kohapealsed kontrollid hõlmavad vähemalt 3 % põllumajandustootjatest, kes esitavad abitaotlusi määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotisega ettenähtud pindalal põhinevate toetuskavade raames.

2. Lisaks peab igal aastal teostatavate kohapealsete kontrollide koguarv hõlmama vähemalt järgmist:

3. Kui kohapealsed kontrollid peaksid tuvastama olulisi eeskirjade eiramisi antud toetuskava või piirkonna või selle osas kontekstis, suurendab pädev asutus asjakohaselt kohapealsete kontrollide arvu jooksval aastal, samuti suurendab asjakohaselt kohapeal järgmisel aastal kontrollitavate põllumajandustootjate protsenti.

4. Kui on sätestatud, et kohapealse kontrolli teatavaid osi võib läbi viia valimi alusel, peab see valim tagama usaldusväärse ja esindusliku kontrollitaseme. Liikmesriigid määravad kontrollvalimi valikukriteeriumid. Kui selle valimi kontrollimisel avastatakse eeskirjade eiramisi, laiendatakse valimi ulatust ja mahtu asjakohaselt.

1. Riskianalüüsi ja esitatud abitaotluste representatiivsuse alusel valib pädev asutus vastavalt käesolevale määrusele kohapealse kontrolli kontrollvalimid. Riskianalüüsi tõhusust hinnatakse ja ajakohastatakse igal aastal järgmiselt:

Esinduslikkuse saavutamiseks valivad liikmesriigid juhumeetodil 20–25 % kohapealse kontrolliga hõlmatavast põllumajandustootjate miinimumarvust kooskõlas artikli 26 lõigetega 1 ja 2.

Kui kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate arv ületab artikli 26 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate miinimumarvu, ei tohi juhuslikult valitud põllumajandustootjate osakaal lisavalimis ületada 25 %.

3. Pädev asutus säilitab toimikud iga põllumajandustootja kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli teostavat inspektorit teavitatakse vastavalt enne kohapealse kontrolli algust.

4. Enne kõnealuse toetuse taotlemise tähtaega võidakse olemasoleva teabe alusel vajaduse korral valida osa kontrollvalimist. Esialgset valimit täiendatakse, kui kõik asjaomased taotlused on kättesaadavad.

1. Iga käesoleva jaotise alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis võimaldab läbi viidud kontrollide üksikasju läbi vaadata. Eelkõige märgitakse aruandes järgmist:

2. Põllumajandustootjale antakse võimalus sellele aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Eeskirjade eiramiste leidmisel saab põllumajandustootja kontrolliaruande koopia.

Kui kohapealne kontroll viiakse läbi kaugseire teel kooskõlas artikliga 32, võivad liikmesriigid otsustada mitte anda põllumajandustootjale või tema esindajale võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada, kui kaugseire teel kontrollimisel ei avastata eeskirjade eiramisi. Kui selliste kontrollide tulemusena avastatakse eeskirjade eiramisi, antakse aruandele allakirjutamise õigus enne, kui pädev asutus teeb järeldused leidudest mis tahes tulenevate vähendamiste või väljaarvamiste suhtes.

Kohapealsed kontrollid hõlmavad kõiki põllumajanduslikke maatükke, mille puhul on toetust taotletud määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuskavade alusel, välja arvatud seemnetoetuste taotlused kooskõlas nimetatud määruse artikliga 99. Sellest olenemata võib kohapealse kontrolli käigus pindalade kindlaksmääramisel kasutatavat valimit piirata kuni 50 %ni põllumajanduslikest maatükkidest, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotise kohaste toetuskavadega, tingimusel et kõnealune valim tagab usaldusväärse ja esindusliku kontrollitaseme kontrollitud maa-ala ja taotletud abi osas. Kui kõnealuse valimi kohase kontrolli käigus ilmnevad kõrvalekalded, siis suurendatakse tegelikult kontrollitud põllumajanduslike maatükkide valimit.

Liikmesriigid võivad kasutada kaugseiret ning ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi.

1. Põllumajanduslikud maatükid määratakse kindlaks selliste vahendite abil, mis tõendatult tagavad ühenduse tasandil koostatud kohaldatavate tehniliste standarditega vähemalt samaväärse mõõtmiskvaliteedi.

Lubatav mõõtmishälve on kuni 1,5 m põllumajandusliku maatüki ümbermõõdu kompenseerimisel. Lubatud maksimumhälve iga põllumajandusliku maatüki puhul ei tohi absoluutväärtuses ületada 1,0 ha.

Lubatavat hälvet, mis on sätestatud teises lõigus, ei kohaldata oliivipõldude puhul, mille pindala on väljendatud oliivisalu GIS-hektarites vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktidele 2 ja 3.

2. Põllu kogupindala võib arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi kohalike tavade kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala.

Piirkondade puhul, kus teatavad iseärasused, eelkõige hekid, kraavid ja tarad on traditsiooniliselt hea põllumajandusliku taimekasvatus- või käitamispraktika osa, võivad liikmesriigid otsustada vastava pindala lugeda täielikult kasutatava pindala osaks, tingimusel et see ei ületa liikmesriikide määratavat kogulaiust. See laius peab vastama kõnealuses piirkonnas traditsioonilisele laiusele ega ületa 2 meetrit.

Liikmesriigid võivad pärast komisjoni eelnevat teavitamist lubada laiust, mis ületab 2 meetrit, kui asjaomaste viljeldavate põllukultuuride pindaladega on arvestatud asjaomaste piirkondade saagikuste määramisel.

3. Lisaks lõikele 2 loetakse kõik iseärasused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas loetletud õigusaktides või mis võivad moodustada osa headest põllumajandus- ja keskkonnatingimustest, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 5 ja IV lisas, põllumajandusliku maatüki kogupindala osaks.

4. Põldude toetuskõlblikkust kontrollitakse asjakohaste vahenditega. Selleks võib vajaduse korral küsida lisatõendeid.

Kohapealsed kontrollid, mis on seotud seemnetoetuse taotlustega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 99, peavad hõlmama eelkõige:

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10a sätestatud heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohapealse kontrolli puhul puuvilla eritoetuse taotlemise raames kontrollitakse nimetatud organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide täitmist, nende liikmete nimekirja ja nimetatud määruse artiklis 110e viidatud skaalat.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10f sätestatud suhkrutootjate kohapealsed kontrollid suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate suhkrupeeditoetuse taotlemise raamistikus hõlmavad järgmist:

1. Kui liikmesriik kasutab artikli 29 teise lõikega ettenähtud võimalust viia läbi kohapealseid kontrolle kaugseire teel, peab ta:

2. Artikli 26 lõikes 3 osutatud täiendavad kontrollid viiakse läbi tavapäraste kohapealsete kontrollide abil, kui sama aasta jooksul ei ole neid enam võimalik läbi viia kaugseire abil.

1. Otsetoetuskõlblikud on kanepisordid, mis on loetletud ühises põllumajandustaimesortide kataloogis toetuse maksmise aasta 15. märtsil ja avaldatud nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artikli 17 kohaselt, välja arvatud „Finola” ja „Tiborszallasi”.

2. Süsteem, mida liikmesriigid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõikega 1 kasutavad kasvatatavate põllukultuuride tetrahüdrokannabinoolisisalduse (edaspidi „THC-sisalduse”) määramiseks, peab vastama käesoleva määruse I lisas sätestatule.

3. Liikmesriigi pädev asutus peab arvestust THC-sisalduse mõõtmise kohta. Arvestusdokumendid peavad iga sordi puhul sisaldama vähemalt THC-sisalduse määramise tulemusi, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlust, tehtud analüüside arvu, märget proovi võtmise ajahetke kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmeid.

Kui mõni proov näitab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõikes 1 sätestatust suuremat THC-sisaldust, saadab liikmesriik komisjonile hiljemalt asjaomase turustusaasta 15. novembriks aruande kõikide selle sordi suhtes tehtud THC-sisalduse mõõtmiste kohta. Aruandes märgitakse iga sordi puhul vähemalt THC-sisalduse mõõtmise tulemus, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlus, tehtud analüüside arv, märge proovi võtmise ajahetke kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmed.

4. Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõikes 1 sätestatust suuremat THC-sisaldust, kasutab liikmesriik asjakohase sordi suhtes järgmise turustusaasta jooksul menetlust B, mis on sätestatud käesoleva määruse I lisas. Seda menetlust kasutatakse ka järgmistel turustusaastatel, välja arvatud juhul, kui kõikide kõnealuse sordi suhtes tehtud analüüside tulemused näitavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõikes 1 sätestatust väiksemat THC-sisaldust.

Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõikes 1 sätestatust suuremat THC-sisaldust ka teisel järjestikusel turustusaastal, taotleb liikmesriik asjaomase sordi turustamise keelustamist vastavalt nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artiklile 18. Vastav taotlus tuleb saata komisjonile hiljemalt kõnealuse turustusaasta 15. novembriks. Järgnevast aastast alates arvatakse kõnealuses taotluses nimetatud kanepisort asjaomases liikmesriigis otsetoetuskõlblike kanepisortide hulgast välja.

5. Kanepi viljelemist tuleb jätkata tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt seni, kuni õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva, et teha lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kontrollimisi.

Liikmesriik võib siiski lubada kanepi koristamist pärast õitsemise algust, kuid enne õitsemise lõpule järgneva 10päevase ajavahemiku lõppu tingimusel, et inspektorid viitavad iga maatüki tüüpilistele osadele, millel tuleb I lisas sätestatud korras jätkata kontrolli eesmärgil kultuuride kasvatamist kuni 10 päeva jooksul pärast õitsemisperioodi.

Artikli 26 lõike 2 punktis e osutatud kohapealsed kontrollimised tuleb teha, kohaldades artikli 29, artikli 30 lõike 1 ja artikli 30 lõike 2 esimese ja teise lõigu, artikli 30 lõigete 3 ja 4 ning artikli 32 sätteid mutatis mutandis.

Kontrollimised peavad kindlaks tegema, kas täidetakse määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklis 171 ettenähtud sätteid.

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud tubakatoetuse taotlustega seoses kontrollitakse kõiki tarneid. Igal tarnel peab olema pädeva asutuse luba ja pädevat asutust tuleb eelnevalt teavitada, et nimetatud asutusel oleks võimalik kindlaks määrata tarnekuupäev. Kontrolli käigus peab pädev asutus kontrollima, kas ta on tarne suhtes eelnevalt loa välja andnud.

2. Kui tarnitakse tunnustatud sisseostmiskeskusesse, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171ck lõikes 2, võib kontrollitud toortubakat viia ostukeskusest välja ainult töötlemisettevõttesse. Pärast kontrollimist tuleb tubakas paigutada eraldi.

Nende koguste üleviimiseks töötlemisettevõttesse peab olema pädeva kontrolliasutuse kirjalik luba ning nimetatud asutust tuleb sellest eelnevalt teavitada, et oleks võimalik täpselt identifitseerida kasutatud transpordivahend, marsruut, väljumis- ja saabumisaeg ning eraldi veetavad tubakakogused.

3. Tubaka saabumisel töötlemisettevõttesse kontrollib pädev kontrolliasutus eelkõige tubakakoguste kaalumise teel, kas tõepoolest on tarnitud sisseostmiskeskuses kontrollitud eri kogused.

Pädev kontrolliasutus võib kehtestada eritingimused, mida ta peab toimingute kontrollimiseks vajalikuks.

Järelevalve ning kontrollimine esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada toortubaka järelevalve kohe, kui see on tarnitud põllumajandusettevõtjalt esmase töötlemise ettevõttesse.

Järelevalve tagab, et toortubakat ei viida ettevõttest välja enne esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise lõpetamist ning et toortubakas esitatakse kontrollimiseks ainult üks kord.

2. Tubaka esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul kontrollitakse määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171cb järgimist, eeskätt seoses toortubaka kogustega igas kontrollitavas ettevõttes, tehes vahet ühenduses toodetud toortubaka ja kolmandatest riikidest pärineva või neist tuleva toortubaka vahel. Selleks hõlmab kontroll:

3. Vastavalt käesolevale artiklile tehakse kontrollimisi toortubaka töötlemise kohas. Tähtaja jooksul, mille määrab liikmesriik, teatavad asjassepuutuvad ettevõtted pädevatele asutustele kirjalikult kohtadest, kus tubakat töötlema hakatakse. Selleks võivad liikmesriigid täpsustada andmeid, mille esmase töötlemise ettevõtted peavad pädevatele asutustele esitama.

4. Vastavalt käesolevale artiklile tehtavad kontrollimised peavad alati toimuma etteteatamata.

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõikes 6 ja artiklis 130 sätestamata toetuskavade puhul viiakse vähemalt 60 % käesoleva määruse artikli 26 lõike 2 punkti b viimases lauses sätestatud kohapealsetest kontrollide miinimummäärast läbi asjaomase toetuskava loomapidamisperioodil. Ülejäänud protsentuaalne osa kohapealsetest kontrollidest viiakse läbi vähemalt ühe sellise toetuskava loomapidamisperioodil.

Kui aga liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 68 sätestatud võimalusi, tuleb artikli 26 lõike 2 punkti b viimases lauses sätestatud kohapealsete kontrollide miinimummäär täielikult läbi viia asjaomase toetuskava loomapidamisperioodil.

2. Vähemalt 50 % artikli 26 lõike 2 punktis c sätestatud kohapealsete kontrollide miinimummäärast tuleb läbi viia loomapidamisperioodil. Kohapealsete kontrollide miinimummäär tuleb aga täies ulatuses läbi viia loomapidamisperioodil neis liikmesriikides, kus määrusega (EÜ) nr 21/2004 kehtestatud süsteem, mis käsitleb lambaid ja kitsi, eelkõige loomade identifitseerimise ja nõuetekohase registripidamisega seoses, pole täielikult juurutatud ega rakendatud.

1. Kohapealsed kontrollid hõlmavad kogu karja, mille kohta on kontrollitavate toetuskavade alusel toetusetaotlused esitatud ja, veisetoetuskavade puhul, ka hõlmamata veiseid.

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõikes 6 sätestatud veiseliha eritoetuse ja nimetatud määruse artiklis 130 sätestatud tapatoetuse puhul ning juhtumitel, kui liikmesriik kasutab nimetatud määruse artiklis 68 sätestatud võimalusi, viiakse kohapealsed kontrollid läbi tapamajades. Sellisel juhul viivad liikmesriigid kohapealsed kontrollid läbi ühes järgmistest:

Kohapealsed kontrollid tapamajades peavad hõlmama dokumentide järelkontrolli, võrdlust veiste infotehnoloogilise andmebaasi kannetega ja tapasertifikaatide või neid asendava, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 121 lõikega 3 teistele liikmesriikidele saadetud teabega seotud kokkuvõtete kontrolli.

2. Kohapealsed kontrollid tapamajades peavad hõlmama kohapealse kontrolli päeval läbi viidavate tapatoimingute füüsilist kontrolli valimi alusel. Vajadusel kontrollitakse, kas kaalumiseks esitatavad rümbad on toetuskõlblikud.

1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 130 kolmandatesse riikidesse eksporditavate veiste eest makstava tapatoetuse puhul ning kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 68 sätestatud võimalusi, kohaldatakse kõikide laadimisoperatsioonide suhtes kohapealset kontrolli, mis viiakse läbi järgmiselt:

2. Loomapassid antakse üle pädevale asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 6 lõikega 5.

3. Makseasutus tutvub hoolikalt toetustaotlustega maksetoimikute ja muu kättesaadava teabe põhjal, pöörates erilist tähelepanu ekspordiga seotud dokumentidele ja pädevate kontrolliasutuste märkustele, ning kontrollib, kas loomapassid on kooskõlas lõikega 2 üle antud.

►M10 Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 sätestatud lisatoetuste puhul, mida antakse teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise puhul, kohaldavad liikmesriigid vajaduse korral käesoleva jaotise sätteid. ◄ Kui see ei ole asjassepuutuva kava struktuuri tõttu asjakohane, näevad liikmesriigid ette kontrollid, et tagada käesolevas jaotises sätestatuga samaväärne kontrollitase.

1. Kui liikmesriigid viivad läbi kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevale määrusele koos inspektsioonidega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1082/2003, lisatakse käesoleva määruse artiklis 28 sätestatud kontrolliaruandele aruanded kooskõlas määruse (EÜ) nr 1082/2003 artikli 2 lõikega 5.

2. Tapamajades kontrollimiste puhul, mis on sätestatud artikli 36 lõikes 1, võib artiklis 28 sätestatud kontrolliaruanne koosneda märkest tapamaja raamatupidamises, mis näitab, milliseid loomi on kontrollitud.

Artikli 36 lõikes 2 sätestatud kontrollide puhul peab aruanne muu hulgas sisaldama identifitseerimisnumbreid, rümpade kaalu ja tapakuupäeva kõikide kohapealse kontrolli päeval tapetud ja kontrollitud loomade osas.

3. Artiklis 37 sätestatud kontrollide puhul võib kontrolliaruanne koosneda üksnes märgetest selliselt kontrollitud loomade kohta.

4. Kui käesoleva määrusega kooskõlas läbi viidud kontrollimistel avastatakse määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotise sätetele mittevastavusi, saadetakse koopiad käesoleva määruse artiklis 28 sätestatud kontrolliaruandest viivitamatult pädevatele asutustele, kes vastutavad määruse (EÜ) nr 1082/2003 rakendamise eest.

Kohapealsed kontrollid hõlmavad toetuskõlblikkuse tingimusi, eelkõige põllumajandustootjate raamatupidamise või muude registrite põhjal.

1. Spetsialiseeritud kontrolliasutused vastutavad kõnealuste nõuete ja standardite järgimise kontrollide teostamise eest.

Makseasutused vastutavad vähendamiste või väljaarvamiste määramise eest individuaaljuhtumitel kooskõlas käesoleva määruse IV jaotise II peatükiga.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et nõuetele vastavusega seotud kõikide või teatavate nõuete, standardite, õigusaktide või valdkondade kontrollimised viib läbi makseagentuur, tingimusel et liikmesriik tagab, et kontrollide tõhusus on vähemalt samaväärne sellega, kui kontrollimisi teostab spetsialiseeritud kontrolliasutus.

Kõnealust nõuetele vastavustkäsitlevatest nõuetest, standarditest või õigusaktidest olenevalt võivad liikmesriigid otsustada teostada halduskontrolle, eelkõige vastava nõuetele vastavuse nõude, standardi, õigusakti või valdkonna puhul rakendatavas kontrollisüsteemis juba sätestatud kontrolle.

1. Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse standardeid ja nõudeid, mille eest ta vastutab, kontrollib vähemalt 1 % kõigist põllumajandustootjatest, kes esitasid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 lõike d tähenduses abitaotluse otsetoetuskavade alusel, mille eest kõnealune pädev asutus vastutab. ►M15 Võttes arvesse standardeid ja nõudeid, mille eest ta vastutab, kontrollib pädev kontrolliasutus vähemalt 1 % kõigist põllumajandustootjatest, kelle suhtes asjaomasel kalendriaastal kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel nõuetele vastavuse kohustusi, mille täitmise eest kõnealune pädev asutus vastutab. ◄

Esimeses lõigus osutatud minimaalne kontrollimäär on võimalik saavutada iga pädeva kontrolliasutuse tasandil või õigusakti või standardi tasandil või õigusaktide või standardite kogumi tasandil. Juhul kui kontrollimisi ei vii läbi artiklis 42 sätestatud makseasutused, on võimalik saavutada kõnealune minimaalne kontrollimäär iga makseasutuse tasandil.

Kui õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatavates õigusaktides on juba miinimummäärad kinnitatud, kohaldatakse neid määrasid selles ulatuses esimeses lõigus nimetatud minimaalse määra asemel. Teise võimalusena võivad liikmesriigid otsustada, et kõikidest nõuetele vastavuse rikkumistest, mis on avastatud õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud kohapealse kontrolli käigus, tuleb teada anda pädevale kontrolliasutusele, kes vastutab asjaomase õigusakti või standardi eest ja teostab järelkontrolli. Kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid.

1a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud minimaalse kontrollimäära kehtestamisel ei võeta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 6 lõikes 3 või artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus nõutavaid tegevusi arvesse.

2. Kui kohapealse kontrolli käigus peaks avastatama oluline rikkumisaste, suurendatakse järgmisel kontrolliperioodil asjaomase õigusakti või standardi suhtes läbiviidavate kohapealsete kontrollimiste arvu.

1. Ilma et see piiraks järelkontrolli rikkumisi, millest pädev asutus on mõnel muul viisil teada saanud, võetakse kooskõlas artikliga 44 kontrollitavate põllumajandusettevõtete valimi valiku aluseks (vajaduse korral) kohaldatavatele õigusaktidele vastav riskianalüüs või nõuete või standardite puhul asjakohane riskianalüüs. Kõnealuse riskianalüüsi aluseks võib olla individuaalse põllumajandustootja tasand või põllumajandustootjate kategooriate või geograafiliste tsoonide tasand või käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punkti b puhul ettevõtjate tasand.

Ilma et see piiraks artikli 44 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada nii otsetoetust saavate põllumajandustootjate kui ka nende põllumajandustootjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklitele 20 ja 103, võtta kontrollitavate põllumajandustootjate valimi valiku aluseks üks ja sama riskianalüüs.

1a. Esinduslikkuse saavutamiseks valitakse juhumeetodil 20–25 % kohapealse kontrolliga hõlmatavast põllumajandustootjate miinimumarvust kooskõlas artikli 44 lõike 1 esimese lõiguga.

Kui kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate arv ületab artikli 44 lõike 1 esimese lõiguga ette nähtud kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate miinimumarvu, ei tohi juhuslikult valitud põllumajandustootjate osakaal lisavalimis ületada 25 %.

1b. Enne kõnealuse toetuse taotlemise tähtaega võidakse olemasoleva teabe alusel vajaduse korral valida osa kontrollvalimist. Esialgset valimit täiendatakse, kui kõik asjaomased taotlused on kättesaadavad.

2. Kooskõlas artikliga 44 kontrollitavate põllumajandustootjate valimid valitakse nende põllumajandustootjate valimite hulgast, kes juba valiti vastavalt artiklitele 26 ja 27 ning kellele asjakohased nõuded või standardid on kohaldatavad. ►M15 Artikli 44 lõike 1 teises lauses viidatud valim tuleb siiski valida nende põllumajandustootjate hulgast, kelle suhtes asjaomasel kalendriaastal kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel. ◄

3. Erandina lõikest 2 võib kooskõlas artikliga 44 kontrollitavate põllumajandustootjate valimeid valida ka nende põllumajandustootjate hulgast, kes esitavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti d tähenduses toetustaotlusi otsetoetuskavade alusel ja nende põllumajandustootjate hulgast, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel ning kes peavad järgima asjakohaseid nõudeid või standardeid.

4. Kui selline kombinatsioon suurendab kontrollisüsteemi tõhusust, võib otsustada jätkata lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluste kombinatsiooni kasutades.

1. Vajaduse korral määratakse nõuete ja standardite järgimine kindlaks kõnealusele nõudele või standardile kohaldatavates õigusaktides ette nähtud vahendite abil.

2. Muudel juhtudel ja vajaduse korral viiakse määramine läbi pädeva kontrolliasutuse määratletud mis tahes asjakohaste vahenditega, mis tagavad vähemalt riiklike reeglite alusel ametlikeks määramisteks vajaliku samaväärse täpsuse.

3. Vajaduse korral võib kohapealseid kontrolle läbi viia kaugseire tehnikate rakendamise teel.

1. Artiklis 44 sätestatud valimi kontrollimisi teostades tagab pädev asutus, et kõigi selliselt valitud põllumajandustootjate puhul kontrollitakse nendele nõuetele ja standarditele vastavust, mille eest asutus vastutab.

Olenemata esimesest lõigust, kui minimaalne kontrollimäär saavutatakse iga õigusakti või standardi tasandil või õigusaktide või standardite kogumi tasandil vastavalt artikli 44 lõikele 1, kontrollitakse valitud põllumajandustootjate vastavust asjaomase õigusakti või standardi või õigusaktide või standardite kogumi tasandil.

Üldiselt kontrollitakse iga kohapealse kontrolli jaoks valitud põllumajandustootjat ajal, kui saab kontrollida enamikku nõuetest ja standarditest, mis tema puhul kontrollimiseks valiti. Liikmesriigid tagavad siiski, et kõiki nõudeid ja standardeid aasta jooksul nõuetekohasel tasemel kontrollitakse.

1a. Kohapealne kontroll hõlmab vajaduse korral ettevõtte kogu põllumajandusmaa. Sellest olenemata võib tegelik kontroll põllul kohapealse kontrolli osana piirduda valimiga, mille moodustab vähemalt pool asjaomase nõude või standardiga hõlmatud põllumajanduslikest maatükkidest, kui selline valim tagab usaldusväärse ja esindusliku kontrollitaseme seoses nõuete ja standarditega. Kui kõnealuse valimi kontrollimise käigus ilmnevad rikkumised, siis suurendatakse tegelikult kontrollitud põllumajanduslike maatükkide valimit.

Kui asjaomaste õigusaktide või standardite suhtes kohaldatavates õigusaktides on nii sätestatud, võib tegelik kontroll nõuetele ja standarditele vastavuse kohapealse kontrolli osana piirduda ka kontrollitavate objektide esindava valimiga. Liikmesriigid tagavad siiski, et viiakse läbi kõigi nõuete ja standardite kontroll, mille vastavust nõuetele saab asjaomase kontrollkäigu ajal kontrollida.

2. Lõikes 1 viidatud kontrollimised viiakse üldreeglina läbi ühe kontrollkülastuse osana ja need koosnevad nendele nõuetele ja standarditele vastavuse kontrollist, millele vastavust saab selle külastuse ajal kontrollida eesmärgiga avastada võimalikud nende nõuete ja standardite mittevastavused ja lisaks identifitseerida edasisteks kontrollimisteks esitatavad juhtumid.

3. Kui liikmesriik tagab, et kontrolli tõhusus on vähemalt samaväärne sellega, mis kohapealsete kontrollimiste puhul, võib kontrolli põllumajandusettevõtte tasandil asendada halduskontrolliga või artikli 45 lõike 3 teise lõigu punktis b osutatud halduskontrolliga.

4. Kohapealse kontrolli teostamisel võivad liikmesriigid kasutada teatavatele nõuetele ja standarditele eriomaseid objektiivseid näitajaid, kui nad tagavad, et asjaomaste nõuete ja standardite kontroll on vähemalt sama tõhus kui kohapealne kontroll ilma neid näitajaid kasutamata.

Kõnealustel näitajatel on otsene side nõuete ja standarditega, mida nad esindavad ja need hõlmavad kõik kontrollitavad elemendid, kui kontrollitakse üht või teist nõuet või standardit.

5. Artikli 44 lõikes 1 sätestatud valimi kohapealsed kontrollimised tehakse sama kalendriaasta jooksul, mil esitati abitaotlused.

1. Iga käesoleva peatüki alusel läbi viidava kohapealse kontrolli kohta, olenemata sellest, kas kõnealune põllumajandustootja valiti kohapealseks kontrolliks kooskõlas artikliga 45 või pädevale asutusele muul moel teatavaks saanud mittevastavuse järelkontrollina, peab pädev kontrolliasutus koostama kontrolliaruande.

2. Põllumajandustootjat teavitatakse leitud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli läbiviimise kuupäeva.

Juhul kui põllumajandustootja ei ole viivitamata võtnud parandusmeetmeid, et kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 7 lõike 2 kohane rikkumine, teatatakse põllumajandustootjale, et parandusmeetmed tuleb võtta kõnealuse sätte kohaselt esimeses lõigus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

Juhul kui liikmesriik kasutab võimalust mitte kohaldada vähendamist või tühistamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 6 lõikes 3, teavitatakse asjaomast põllumajandustootjat hiljemalt ühe kuu jooksul pärast makse vähendamise või tühistamise mittekohaldamise otsuse tegemist sellest, et tuleb võtta parandusmeetmed.

3. Ilma et see piiraks nõuetele ja standarditele kohaldatavate õigusaktide erisätete kohaldamist, lõpetatakse kontrolliaruanne ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli. Seda perioodi võib siiski pikendada kolme kuuni piisavalt tõestatud olukorras, eelkõige kui seda nõuab keemiline või füüsikaline analüüs.

Kui pädev kontrolliasutus pole makseasutus, saadetakse aruanne makseasutusele ühe kuu jooksul pärast selle lõpetamist.

1. Käesolevas jaos eristatakse vastavalt vajadusele järgmisi põllukultuurirühmi:

Erandina punktist b punkti a eesmärgil võetakse arvesse erinevate toetusõiguste väärtuste keskmist vastavalt deklareeritud maa-ala suhtes.

2. Kui ühtse otsemakse eesmärgil kindlaksmääratud maa-ala on väiksem kui deklareeritud maa-ala, siis selleks, et määrata, milline makseõigustest tuleks tagastada riiklikku reservi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 45 lõikega 1 ja artikli 42 lõike 8 teise lõiguga, kohaldatakse järgmist:

Käesoleva lõigu eesmärgil käsitletakse tootmisest kõrvalejätmisega seotud toetusõigusi ja muidu toetusõigusi eraldi.

3. Kui sama maa-ala on toetustaotluse aluseks mitme pindalatoetuskava puhul, arvestatakse seda maa-ala eraldi iga sellise toetuskava puhul.

1. Pindalatoetuskavade alusel esitatavate taotluste puhul, välja arvatud tärklisekartul, seeme ja tubakas vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkidele 6, 9 ja 10c, kui määratud põllukultuuri pindala leitakse olevat suurem kui abitaotluses deklareeritud, kasutatakse toetuse arvutamiseks deklareeritud pindala.

2. Kui ühtse otsemaksete kava alusel tehtud toetusetaotluses deklareeritud toetuseõigused ja deklareeritud maa-ala erinevad, võetakse toetuse arvutamise aluseks väiksem suurus.

3. Ilma et see piiraks mis tahes vähendamiste või väljaarvamiste kohaldamist pärast pindala tegelikku kindlaksmääramist kooskõlas artiklitega 51 ja 53 pindalatoetuskava alusel esitatava abitaotluse puhul, välja arvatud tärklisekartul, seeme ja tubakas vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkidele 6, 9 ja 10c, kui ühtses taotluses deklareeritud pindala on suurem kui põllukultuuri puhul deklareeritud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks selle põllukultuuri puhul deklareeritud pindala.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 29 kohaldamist, loetakse kindlaksmääratud pindala võrdseks deklareeritud pindalaga, kui kindlaksmääratud kogupindala ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskava alusel antava toetuse raames deklareeritud kogupindala erinevus on kuni 0,1 hektarit. Kõnealuse toetuse arvutamisel võetakse arvesse üksnes selle põllukultuurirühma puhul üledeklareeritud pindala.

Teises lõigus osutatud sätteid ei kohaldata, kui kõnealune erinevus on rohkem kui 20 % abitaotlusega hõlmatud deklareeritud kogupindalast.

4. Ilma et see piiraks vähendamisi ja väljaarvamisi kooskõlas artiklitega 51 ja 53 ühtse otsemaksete kava toetustaotluste puhul, kohaldatakse tootmisest kõrvale jäetud maa-ala suhtes artikli 2 punkti 22 mõiste „kindlaksmääratud maa-ala” eesmärgil järgmist:

5. Kõva nisu spetsiaalse kvaliteeditoetuse eesmärgil deklareeritud maa-alade puhul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 72 ning kõva nisu lisatoetuse ja eritoetuse puhul kooskõlas nimetatud määruse artikliga 105 ning kui leitakse erinevus liikmesriigi määratud sertifitseeritud seemne miinimumkoguse ja tegelikult kasutatud koguse vahel, määratletakse maa-ala põllumajandustootja üldkoguse jagamisel sertifitseeritud seemne miinimumkogusega hektari kohta, mille liikmesriik on asjaomasele tootmistsoonile kinnitanud.

7. Kui põllumajandustootja pole suutnud täita oma kohustusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, nagu on viidatud artiklis 72, säilitab ta oma õiguse toetusele selle maa-ala suhtes, mis oli toetuskõlblik vääramatu jõu või erandliku asjaolu toimumise ajal.

Kui põllukultuuri puhul pindalatoetuskavade jaoks deklareeritud pindala, välja arvatud tärklisekartuli, seemne ja tubaka puhul, nagu on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkides 6, 9 ja 10c, ületab kooskõlas käesoleva määruse artikli 50 lõigetega 3, 4 ja 5 kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel miinus kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte suurem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Kui see erinevus on suurem kui 20 % määratletud maa-alast, siis ei anta asjaomase põllukultuurirühma puhul pindalaga seotud toetust.

Kui ühtse taotlusega hõlmatud kogu kindlaksmääratud pindala puhul, välja arvatud tärklisekartul, seeme ja tubakas, nagu on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise artiklites 6, 9 ja 10c, ületab deklareeritud pindala kooskõlas käesoleva määruse artikli 50 lõigetega 3, 4 ja 5 kindlaksmääratud pindala enam kui 30 % võrra, siis ei maksta toetust, millele põllumajandustootjal olnuks õigus käesoleva määruse artikli 50 lõigete 3, 4 ja 5 alusel, kõnealusel kalendriaastal nende toetuskavade alusel.

Kui erinevus on üle 50 %, arvatakse põllumajandustootja taas toetuse saajate hulgast välja kuni selle summa ulatuses, mis vastab deklareeritud maa-ala ja kooskõlas artikli 50 lõigetega 3–5 kindlaksmääratud maa-ala vahele. ►M8 See summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele põllumajandustootjal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. ◄ Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nende toetusmaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

2a. Kui põllumajandustootja deklareerib toetuseõigustest suurema maa-ala ja deklareeritud maa-ala vastab kõigile teistele abikõlblikkuse tingimustele, ei kohaldata lõikes 1 ja 2 ette nähtud vähendamisi või väljaarvamisi.

Kui põllumajandustootja deklareerib toetuseõigustest suurema maa-ala ja deklareeritud maa-ala ei vasta kõigile teistele abikõlblikkuse tingimustele, on lõigetes 1 ja 2 viidatud erinevus kõigile teistele abikõlblikkuse tingimustele vastava maa-ala ja deklareeritud toetuseõiguste arvu vaheline erinevus.

3. Käesoleva artikli eesmärgil, kui põllumajandustootja, kes taotleb energiakultuuride toetust kooskõlas määruse (EÜ) nr 782/2003 artikliga 88 või deklareerib põllud tootmisest kõrvalejäetuna kooskõlas nimetatud määruse artikli 55 punktiga b või artikli 107 lõike 3 esimese taandega, ei tarni nõutavas koguses asjakohast toorainet, loetakse ta oma kohust täitnuks energiakultuuride või tootmisest kõrvalejäetud põldude suhtes sellise maa-ala ulatuses, mis leitakse tema poolt haritud ja nende toorainete tootmiseks kasutatava maa-ala korrutamisel puudujäägiprotsendiga selle tooraine tarnetes.

Vähendamised tärklisekartuli-, seemne- ja tubakatoetuse maksmiseks deklareeritud ala suurust käsitlevate eeskirjade eiramise puhul

1. Kui leitakse, et kartuli või tubaka all tegelikult olev maa on üle 10 % väiksem kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkides 6 ja 10c sätestatud vastavalt tärklisekartulitoetuse või tubakatoetuse maksmiseks deklareeritud pindala, vähendatakse makstavat toetust kahekordse leitud erinevuse võrra.

2. Kui leitakse, et seemne all tegelikult olev maa on üle 10 % suurem kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis sätestatud seemnetoetuse maksmiseks deklareeritud pindala, vähendatakse makstavat toetust kahekordse leitud erinevuse võrra.

3. Kui leitakse, et lõigetes 1 ja 2 viidatud eiramised on põllumajandustootja tahtliku käitumise tulemus, keeldutakse kogu lõigetes 1 ja 2 viidatud toetuse maksmisest.

Sel juhul arvatakse põllumajandustootja veel kord kõnealuse summaga võrduva toetuse saajate hulgast välja. ►M8 See summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III ja IV jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele põllumajandustootjal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. ◄ Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nende toetusmaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

Kui erinevused deklareeritud maa-ala ja kooskõlas artikli 50 lõikega 3, lõike 4 punktiga b ja lõikega 5 kindlaksmääratud maa-ala vahel tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, siis jäetakse andmata toetus, millele põllumajandustootjal olnuks õigus käesoleva määruse artikli 50 lõike 3, lõike 4 punkti b ja lõike 5 alusel kõnealuseks kalendriaastaks asjaomase toetuskava puhul, kui erinevus on suurem kui 0,5 % kindlaksmääratud pindalast või rohkem kui üks hektar.

Lisaks sellele, kui see erinevus on üle 20 % määratletud maa-alast, arvatakse põllumajandustootja veel kord toetusesaajate hulgast välja kuni selle summa ulatuses, mis võrdub deklareeritud maa-ala ja kooskõlas artikli 50 lõike 3, lõike 4 punkti b ja lõikega 5 määratletud maa-ala erinevusega. ►M8 See summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele põllumajandustootjal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. ◄ Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nende toetusmaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

Kui põllumajandustootja deklareerib toetuseõigustest suurema maa-ala ja deklareeritud maa-ala vastab kõigile teistele abikõlblikkuse tingimustele, ei kohaldata esimeses ja teises lõigus ette nähtud vähendamisi või väljaarvamisi.

Kui põllumajandustootja deklareerib toetuseõigustest suurema maa-ala ja deklareeritud maa-ala ei vasta kõigile teistele abikõlblikkuse tingimustele, on esimeses ja teises lõigus viidatud erinevus kõigile teistele abikõlblikkuse tingimustele vastava maa-ala ja deklareeritud toetuseõiguste arvu vaheline erinevus.

1. Kui leitakse, et põllumajandustootja tegelikult ei turustanud toetustaotluse aluseks olevat seemet külvamiseks artikli 31 punkti b iii alapunkti tähenduses, siis asjaomaste liikide puhul makstavat toetust pärast mis tahes vähendamiste kohaldamist kooskõlas artikliga 52 vähendatakse 50 % võrra, kui turustamata kogus on suurem kui 2 %, kuid väiksem kui 5 % toetustaotlusega hõlmatud kogusest. Kui turustamata kogus on suurem kui 5 %, ei anta asjaomasel turustusaastal seemnetoetust.

2. Kui leitakse, et toetust on taotletud seemne puhul, mida pole kõnealuses liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud ega koristatud sel kalendriaastal, mil algab toetuseks määratud turustusaasta, siis ei anta toetust selleks ega järgmiseks turustusaastaks.

Kui leitakse, et tubakat ei taasistutatud külvieelses lepingus osutatud maatükile saagiaasta 20. juuniks:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud vähendamisi või väljaarvamisi ei kohaldata juhul, kui vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171cd lõikele 4 suudab põllumajandustootja pädevale asutusele esitada viivituse kohta rahuldava põhjenduse.

Kui leitakse, et maatükk, millel kasvatatakse tubakat, erineb külvieelses lepingus nimetatud maatükist, vähendatakse asjakohasele põllumajandustootjale jooksva aasta saagi eest makstavat toetust 5 %.

Kui leitakse, et põllumajandustootja ei järgi määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171af punktidest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, siis kaotab põllumajandustootja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikega 2 sätestatud ►C2 toetus ◄ suurendamise õiguse, ilma et see piiraks vastavalt artiklile 51 või 53 kohaldatavaid mis tahes vähendamisi ja väljaarvamisi. Lisaks vähendatakse nimetatud põllumajandustootjale artikli 110c kohaselt antavat puuvillatoetust abikõlbliku hektari kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud suurendamise summa võrra.

1. Kui kohaldatakse individuaalset piirmäära või ülemmäära, tuleb toetustaotlustes näidatud loomade arvu vähendada asjaomase põllumajandustootja puhul määratud piirmäära või ülemmäärani.

2. Toetust ei tohi mingil juhul maksta suurema arvu loomade eest, kui toetustaotluses on märgitud.

3. Ilma et see piiraks artiklite 59 ja 60 kohaldamist, kui toetustaotluses deklareeritud loomade arv ületab kindlaksmääratud arvu haldus- või kohapealse kontrolli tulemusel, arvutatakse toetus kindlaksmääratud loomade alusel.

Kui põllumajandustootja siiski pole suutnud täita oma loomapidamiskohustust vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, nagu on viidatud artiklis 72, säilitab ta oma õiguse toetusele selle arvu loomade suhtes, kes olid toetuskõlblikud vääramatu jõu või erandliku asjaolu juhtumi toimumise ajal.

4. Kui eeskirjade eiramisi avastatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi suhtes, kohaldatakse järgmist:

Veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi kannete ja teadete suhtes kohaldatakse artiklit 19.

1. Põllumajandusettevõttes olemasolevad veised tunnistatakse kindlaksmääratuteks üksnes siis, kui need on toetustaotluses identifitseeritud. ►M10 Ammlehmi või mullikaid, kelle puhul toetust taotletakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 125 või artikliga 129 võib loomapidamisperioodil siiski asendada nimetatud artiklites sätestatud piirides ilma taotletud toetuseõigust kaotamata. ◄

2. Asendamised vastavalt lõikele 1 peavad toimuma 20 päeva jooksul pärast asendamist tinginud sündmust ja kantakse registrisse hiljemalt kolm päeva pärast asendamispäeva. Pädevat asutust, kellele toetustaotlus esitati, teavitatakse seitsme päeva jooksul pärast asendamist.

Kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalusi, võib see liikmesriik sätestada, et looma lahkumisel põllumajandusettevõttest ja teise looma saabumisel põllumajandusettevõttesse esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku piires lahkunud looma puhul võib pädevale asutusele saadetava teabe asemel andmed edastada veiste infotehnoloogilisse andmebaasi.

3. Kui põllumajandustootja taotleb toetust nii uttede kui kitsede suhtes ja makstava toetuse tasemes pole erinevusi, võib ute asendada kitsega ja kitse utega. Uttesid ja kitsi, mille suhtes toetust taotletakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 113, võib loomapidamisperioodil asendada nimetatud artiklites sätestatud piirides ilma taotletud toetusõigust kaotamata.

4. Asendamised vastavalt lõikele 3 peavad toimuma 10 päeva jooksul pärast asendamist tinginud sündmust ja kantakse registrisse hiljemalt kolm päeva pärast asendamispäeva. Pädevat asutust, kellele toetustaotlus esitati, teavitatakse viie tööpäeva jooksul pärast asendamist.

1. Kui veisetoetuskava toetustaotluse puhul avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 57 lõikega 3 määratletud loomade arvu vahel, vähendatakse toetuse kogusummat, millele põllumajandustootjal on õigus nende kavade alusel asjaomaseks toetusperioodiks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratava protsendi võrra, kui eeskirjade eiramisi ei leita enam kui kolme looma puhul.

2. Kui eeskirjade eiramisi leitakse enam kui kolme looma puhul, siis kogu toetussummat, millele põllumajandustootjal on õigus lõikes 1 viidatud kavade alusel asjaomaseks toetusperioodiks vähendatakse järgmiselt:

Kui kooskõlas lõikega 3 määratav protsent on suurem kui 20 %, siis keeldutakse toetusest, millele põllumajandustootjal olnuks õigus artikli 57 lõike 3 alusel nende kavade alusel asjaomaseks toetusperioodiks.

Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratud protsent on suurem kui 50 %, arvatakse põllumajandustootja lisaks sellele veel kord välja toetuse saajate hulgast sellise summa ulatuses, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 57 lõikega 3 määratletud loomade arvu erinevusele. ►M8 See summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele põllumajandustootjal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. ◄ Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nende toetusmaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

3. Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsentide määramiseks jagatakse kõik asjaomasel toetusperioodil veisetoetusekavade alusel toetusetaotlustega hõlmatud veised, mille puhul on avastatud eeskirjade eiramisi asjaomasel toetusperioodil, määratletud veiste koguarvuga.

4. Kui erinevused deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 57 lõikega 3 määratletud loomade arvu vahel tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, jäetakse andmata toetus, millele põllumajandustootjal olnuks õigus käesoleva määruse artikli 57 lõike 3 alusel, asjaomase veisetoetuskava või -kavade puhul kõnealuseks toetusperioodiks.

Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratud erinevus on suurem kui 20 %, arvatakse põllumajandustootja lisaks sellele veel kord välja toetuse saajate hulgast sellise summa ulatuses, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas artikli 57 lõikega 3 määratletud loomade arvu erinevusele. ►M8 See summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele põllumajandustootjal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. ◄ Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nende toetusmaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

Vähendamised ja väljaarvamised toetusetaotlusega hõlmatud lammaste või kitsede puhul

1. Kui lammaste/kitsede toetuskava alusel makstavate toetustaotluste puhul leitakse erinevus kooskõlas artikli 57 lõikega 3, kohaldatakse artikli 59 lõikeid 2, 3 ja 4 mutatis mutandis alates esimesest loomast, kelle puhul eeskirjade eiramisi leitakse.

2. Kui tehakse kindlaks, et lambapiima ja lambapiimatooteid turustav tootja ei ole sellist tegevust toetustaotlusel deklareerinud, lahutatakse toetuse summast, mida lambapiima ja lambapiimatooteid turustaval tootjal on õigus saada, kõnealuse summa ning ute kohta makstava toetuse kogusumma vahe.

3. Kui täiendava toetuse taotluste puhul määratakse, et alla 50 % põllumajandusettevõte põllumajandusotstarbelisest maast asub määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 1 viidatud piirkondades, täiendavat toetust ei maksta ning toetust ute ja kitse kohta vähendatakse summa võrra, mis võrdub 50 %ga täiendavast toetusest.

4. Kui tehakse kindlaks, et põllumajandusettevõtte põllumaast asub vähem kui 50 % määruse (EÜ) nr 1973/2004 X lisas loetletud piirkondades, jäetakse kitse kohta makstav lisatasu maksmata.

5. Kui tehakse kindlaks, et rändkarjatamisega tegelev tootja, kes esitab täiendava toetuse taotluse, ei ole karjatanud 90 % oma loomadest määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõike 2 punktis b viidatud piirkonnas, täiendavat toetust ei maksta ning toetust ute ja kitse kohta vähendatakse summa võrra, mis võrdub 50 %ga täiendavast toetusest.

6. Kui avastatakse, et lõigetes 2, 3, 4 või 5 osutatud eeskirjade eiramine tuleneb tahtlikust eeskirjade järgimata jätmisest, ei maksta kõnealustes lõigetes osutatud toetust.

Sel juhul arvatakse põllumajandustootja veel kord kõnealuse summaga võrduva toetuse saajate hulgast välja. ►M8 See summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele põllumajandustootjal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. ◄

7. Põllumajandustootjate puhul, kes peavad nii uttesid kui kitsi, kes on õigustatud saama samal tasemel toetust, kui kohapealsel kontrollimisel avastatakse erinevus karja koosseisus, loomade arvu osas liigi kohta, käsitletakse neid loomi samasse rühma kuuluvatena.

Artiklites 59 ja 60 sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata juhtumite puhul, kui põllumajandustootja ei saa täita oma kohustust pidada toetusega hõlmatud loomi kogu loomapidamisperioodi vältel karjas looduslike tingimuste tõttu, tingimusel et ta on teavitanud pädevat asutust kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast loomade arvu vähenemise avastamist.

Ilma et see piiraks üksikjuhtudel arvesse võetavaid tingimusi, võivad pädevad asutused tunnistada tootjast sõltumata asjaoludeks järgmisi looduslikke tingimusi:

►M7 Kui deklaratsioonide või sertifikaatide puhul, mida tapamajad väljastavad seoses määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklis 121 sätestatud tapalisatasuga, leitakse, et tapamaja väljastas võltssertifikaadi või -deklaratsiooni raske hooletuse tõttu või tahtlikult, rakendab asjaomane liikmesriik asjakohaseid siseriiklikke sanktsioone. ◄ Kui selliseid eiramisi leitakse teist korda, siis võetakse asjaomaselt tapamajalt vähemalt üheks aastaks õigus vormistada deklaratsioone või väljastada sertifikaate toetuste taotlemiseks.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 69 ettenähtud teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise eest antavate lisatoetuste puhul näevad liikmesriigid ette vähendamisi ja väljaarvamisi, mis on sisuliselt võrdsed käesolevas jaotises sätestatutega. Kui antakse pindala- või loomapidamistoetusi, siis käesoleva osa sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Piimatoetuse ja lisamaksete toetustaotluste puhul avastatud leidude puhul kohaldatakse artiklit 50, artikli 51 lõiget 1 ja artiklit 53 selliselt, et maa-ala tähistab individuaalset piimakvooti ja kindlaksmääratud maa-ala kehtestatud individuaalset piimakvooti.

Kui määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklis 22 viidatud juhtumi korral ei alusta asjaomane isik tootmist taotluse esitamise tähtajaks, määratakse individuaalseks piimakvoodiks null. Sellisel juhul lükatakse asjaomase isiku ►C2 toetustaotlus ◄ kõnealuseks aastaks tagasi. ►M8 Tagasilükatud taotlusega hõlmatud summaga võrdne summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud mis tahes toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel makstavate toetustega, millele isikul on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab eeskirjade eiramise avastamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta jooksul. ◄

2a. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 6 lõike 1 kohaldamisel nende põllumajandustootjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel, tähendab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 6 lõikes 1 nimetatud toetusetaotluse esitamine iga-aastast ühtse taotlusvormi esitamist.

3. Kui erinevate otsetoetuskavade haldamise eest määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti d määratluses vastutab üle ühe makseasutuse, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid käesoleva peatüki sätete nõuetekohaseks rakendamiseks, eelkõige selles, et põllumajandustootja taotletavale kogu otsetoetuste hulgale kohaldatakse ühte vähendamismäära.

4. Nõuetele mittevastamine loetakse kindlaksmääratuks, kui need avastatakse käesoleva määrusega kooskõlas teostatud kontrollide tagajärjel või pärast seda, kui pädev asutus on neist mis tahes muul moel teada saanud.

5. Nende põllumajandustootjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 20 ja 103 alusel ja kes ei esita ühtset taotlust käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tähtaja jooksul, kohaldatakse toetuse summa vähendamist 1 % võrra iga tööpäeva kohta, välja arvatud juhul, kui esitamata jätmise on põhjustanud artiklis 72 osutatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtumid. Maksimaalne vähendamine ei ületa 25 %. Vähendamist kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel ette nähtud maksete kogusumma suhtes, mis on jagatud sama määruse artiklites 20 ja 103 osutatud aastate arvuga.

1. Ilma et see piiraks artikli 71 kohaldamist, kui kindlaksmääratud rikkumine tuleneb põllumajandustootja hooletusest, kohaldatakse vähendamist otsetoetuste kogusummale, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis d, mis on määratud või määratakse asjaomasele põllumajandustootjale avastamise kalendriaastal esitatud või esitatavate toetustaotluste põhjal. Üldreeglina on vähendamise ulatuseks 3 % kogusummast.

Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse poolt kontrolliaruandes esitatud hinnangu alusel kooskõlas artikli 48 lõike 1 punktiga c siiski otsustada kas vähendada seda protsenti 1 %le või suurendada seda 5 %le sellest kogusummast või artikli 48 lõike 1 punktis c viidatud juhtudel vähendamisi mitte kohaldada.

Vähendamise määra kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11, 12 ja 98 alusel ette nähtud maksete kogusumma suhtes, mis on jagatud sama määruse artiklites 20 ja 103 osutatud aastate arvuga.

2. Kui sama valdkonna õigusaktide või standardite nõuetele mittevastavus on kindlaks tehtud enam kui ühel määratletud juhtumil, käsitletakse neid juhtumeid vähendamise kindlaksmääramiseks kooskõlas lõikega 1 ühe nõuetele mittevastavusena.

2a. Juhul kui liikmesriik kasutab võimalust mitte kohaldada vähendamist või tühistamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 6 lõikes 3, ja põllumajandustootja ei ole kehtestatud ajavahemiku jooksul olukorda parandanud, kohaldatakse vähendamist või tühistamist.

Pädev asutus määrab kindlaks tähtaja, mis on hiljemalt rikkumise avastamise aastale järgneva aasta lõpus.

2b. Juhul kui liikmesriik kasutab võimalust käsitada nõuetele mittevastavuse juhtumit väiksema rikkumisena, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 7 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus, ning põllumajandustootja ei ole kehtestatud ajavahemiku jooksul olukorda parandanud, kohaldatakse vähendamist.

Pädev asutus määrab kindlaks tähtaja, mis on hiljemalt rikkumise avastamise aastale järgneva aasta lõpus.

Kõnealust nõuetele mittevastavust ei käsitata väiksema rikkumisena ja kohaldatakse vähemalt 1 %-list vähendamist, nagu on sätestatud lõikes 1.

Väiksema rikkumisena käsitatud nõuetele mittevastavust, mille põllumajandustootja on kõrvaldanud esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, ei käsitata lõike 4 kohaldamisel nõuetele mittevastavusena.

3. Kui mitme valdkonna tingimusi pole täidetud enam kui ühel kindlaksmääratud juhul, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust vastavalt lõike 1 sätetele individuaalselt iga üksiku nõuetele mittevastavuse suhtes.

Standardile, mis kujutab endast ka nõuet, mittevastavust loetakse siiski üheks nõuetele mittevastavuseks.

Tulemuseks saadud vähendusprotsendid liidetakse. Siiski maksimaalne vähendamine ei ületa 5 % lõikes 1 viidatud kogusummast.

4. Ilma et see piiraks tingimuste tahtliku rikkumise juhtumite käsitlemist kooskõlas artikliga 67, kui on kindlaks tehtud tingimuste korduv rikkumine, korrutatakse kooskõlas lõikega 1 kinnitatav protsent korduva rikkumise esimese korduse puhul kolmega. Selleks määrab makseasutus, juhul kui see protsent kinnitati kooskõlas lõikega 2, protsendi, mida oleks kohaldatud asjaomase nõude või standardi korduvale rikkumisele.

Edasiste kordusjuhtumite korral kohaldatakse eelmise korduva nõuetele mittevastavuse suhtes kinnitatud vähendamise suhtes iga kord korrutustegurit kolm. Maksimaalne vähendamine ei ületa siiski 15 % lõikes 1 viidatud kogusummast.

Kui on jõutud maksimumprotsendini 15 %, teavitab makseasutus asjaomast põllumajandustootjat, et sama rikkumise veelkordsel kindlaksmääramisel käsitletakse seda tema tahtliku käitumisena artikli 67 tähenduses. Kui seejärel määratakse kindlaks veelkordne rikkumine, määratakse kohaldatav vähendusprotsent nii, et eelmine korrutustulemus korrutatakse vajaduse korral kolmega enne 15 % piirmäära kohaldamist, nagu on sätestatud teise lõigu viimases lauses.

5. Juhul kui määratakse kindlaks korduv rikkumine samaaegselt muu rikkumisega või muu korduva rikkumisega, liidetakse sellest tulenevad vähendusprotsendid. Ilma et see piiraks lõike 4 kolmanda lõigu kohaldamist, ei tohi maksimaalne vähendamine siiski ületada 15 % lõikes 1 osutatud kogusummast.

Vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine tahtliku nõuetele mittevastavuse puhul

1. Ilma et see piiraks artikli 71 kohaldamist, kui määratletud nõuetele mittevastavus on olnud põllumajandustootja poolt tahtlik, on artikli 66 lõike 1 esimeses lõigus viidatud kogusummale kohaldatavaks vähendamiseks üldreeglina 20 % sellest kogusummast.

Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse poolt kontrolliaruandes esitatud hinnangu alusel kooskõlas artikli 48 lõike 1 punktiga c siiski otsustada vähendada seda protsenti, kuid mitte alla 15 %, või vajaduse korral suurendada seda 100 %ni sellest kogusummast.

2. Kui tahtlik nõuetele mittevastavus on seotud konkreetse toetuskavaga, arvatakse põllumajandustootja sellest toetuskavast välja kõnealuseks kalendriaastaks.

Äärmusliku ulatuse, raskusastme või kestvuse korral või kui on määratletud korduvaid tahtlikke nõuetele mittevastavusi, arvatakse põllumajandustootja asjaomasest toetuskavast välja veel ka järgmiseks kalendriaastaks.

1. I peatükis sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui põllumajandustootja esitas faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.

2. I peatükis sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata toetustaotluse nende osade suhtes, mille puhul põllumajandustootja teavitab pädevat asutust kirjalikult, et toetustaotlus on ebaõige või on muutunud ebaõigeks pärast selle esitamist, tingimusel et põllumajandustootjat pole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest viia läbi kohapealne kontrollimine ja see asutus pole põllumajandustootjat juba teavitanud taotluses esinevatest eeskirjade eiramistest.

Kui põllumajandustootja esitab teabe vastavalt esimesele lõigule, tuleb selle tulemusena toetustaotlus tegeliku olukorraga kooskõlla viia.

Toetusetaotlusega hõlmatud veiste puhul kohaldatakse artiklit 68 alates toetustaotluse esitamisest veiste infotehnoloogilise andmebaasi kannetes olevate vigade ja väljajätmiste suhtes.

Toetusetaotlusega hõlmamata veiste puhul kohaldatakse sama käesoleva jaotise II peatükiga kooskõlas kohaldatavate vähendamiste ja väljaarvamiste suhtes.

Liikmesriigid võivad otsustada toetusi mitte anda, kui summa ühe taotluse kohta ei ületa 100 eurot.

1. Kui rikkumisjuhtum on ühtlasi eiramine ja on seega asjakohane seoses vähendamiste või väljaarvamiste rakendamisega kooskõlas IV jaotise I ja II peatükiga:

Esimeses lõigus osutatud vähendamisi või väljaarvamisi kohaldatakse artikli 71a lõikes 2 ettenähtud korra kohaselt.

2. Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 ( 26 ) artiklist 6 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva määrusega ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi, ilma et see piiraks täiendavate sanktsioonide kohaldamist ühenduse või siseriikliku õiguse muude sätete alusel.

1. Liikmesriigid arvutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuskavade alusel põllumajandusettevõtjatele antava toetuse summa kõnealuse toetuskavaga kehtestatud tingimuste alusel, võttes vajaduse korral arvesse põhipindala ületamist, tagatud maksimumala või loomade arvu, kelle eest on õigus lisatasu saada.

2. Vajaduse korral vähendatakse toetuskava või arvatakse see välja eeskirjade eiramise, hilinenud esitamise, põllumajanduslike maatükkide mittedeklareerimise, eelarve ülemmäära ületamise, ümbersuunamise, finantsdistsipliini ning täidetavate tingimuste eiramise tõttu järgmisel viisil ning järgmises järjestuses:

Vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtumitest määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 alusel koos pädevat asutust rahuldavate asjakohaste tõendite esitamisega teatatakse sellele asutusele kirjalikult kümne päeva jooksul kuupäevast, mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha.

1. Alusetult tehtud väljamakse korral peab põllumajandustootja kõnealuse summa koos lõike 3 kohaselt arvutatud intressiga tagasi maksma.

2. ►M8 Liikmesriigid võivad otsustada, et alusetult väljamakstud toetused makstakse tagasi vastava summa mahaarvamise teel mis tahes ettemaksudest või toetustest määruse (EÜ) nr 1782/2003 III, IV ja IVa jaotises osutatud toetuskavade või kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud täiendava summa alusel, mis kantakse põllumajandustootjatele üle pärast tagasimaksmise otsuse kuupäeva. ◄ Põllumajandustootja võib selle summa siiski enne mahaarvamist tagasi maksta.

3. Intress arvutatakse ajavahemiku alusel, mis jääb põllumajandustootjale tagasimaksekohustusest teatamise ja tagasimakse või mahaarvamise vahele.

Kohaldatav intressimäär arvutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, kuid see ei tohi olla madalam kui intressimäär, mida kohaldatakse alusetult makstud summade tagastamisel siseriiklike sätete alusel.

4. Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui makse on tehtud pädeva asutuse või mõne teise asutuse vea tõttu ning põllumajandustootjal ei olnud tõenäoliselt võimalik seda avastada.

Kui viga on seotud faktiliste andmetega, mida kasutatakse asjaomase makse väljaarvutamisel, kehtib esimene lõik ainult juhul, kui tagasimaksmisotsusest ei ole teatatud 12 kuu jooksul alates makse tegemisest.

5. Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui ajavahemik toetuse maksmise kuupäevast kuni kuupäevani, mil pädev asutus toetuse saajat esimest korda teavitab, et makse oli alusetu, on pikem kui kümme aastat.

Esimeses lõigus osutatud ajavahemikku vähendatakse siiski nelja aastani, kui toetuse saaja tegutses heauskselt.

6. Vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamise tulemusel vastavalt artiklile 21 ja IV jaotisele tagasi makstavad summade suhtes kohaldatakse igal juhul iganemistähtaega neli aastat.

8. Liikmesriigid võivad otsustada, et tagasimaksmist ei nõuta summade puhul, mis ilma intressita ei ületa 100 eurot põllumajandustootja ning toetusperioodi kohta, tingimusel et liikmesriikide siseriiklikud õigusaktid sisaldavad sellistel juhtudel kehtivaid eeskirju tagasi nõudmata jätmise kohta.

Kui intressiga seotud summad on tagasi makstud alusetult makstud summadest eraldi, võivad liikmesriigid samadel tingimustel otsustada mitte nõuda 50 euro suuruste või väiksemate intressiga seotud summade tagasimaksmist.

1. Kui põllumajandustootjale on pärast toetuse maksmist vastavalt määrusele (EÜ) nr 795/2004 antud toetusõigusi ja tehakse kindlaks, et antud on alusetu hulk toetusõigusi, tagastab kõnealune põllumajandustootja alusetult saadud hulga õigusi määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 osutatud riiklikku reservi.

Juhul kui kõnealune põllumajandustootja on vahepeal toetusõigused teistele põllumajandustootjatele üle andnud, on õiguste ülevõtjad samuti seotud esimeses lõigus sätestatud kohustusega võrdeliselt nendele üle antud toetusõiguste hulgaga, kui põllumajandustootja käsutuses, kellele toetusõigused algselt anti, ei ole piisavat hulka toetusõigusi.

2. Kui pärast toetusõiguste andmist põllumajandustootjatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 795/2004 tehakse kindlaks, et toetusõiguste väärtus on liiga kõrge, peab nimetatud väärtust vastavalt kohandama. Selline kohandamine viiakse läbi ka toetusõiguste suhtes, mis on vahepeal teistele põllumajandustootjatele üle antud. Vähendatud hulk antakse üle määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 osutatud riiklikku reservi.

Toetusõigused loetakse ab initio antuks väärtuses, mis on saadud kohandamise teel.

2a. Kui lõigete 1 ja 2 rakendamisel tehakse kindalaks, et põllumajandustootjale määruse (EÜ) nr 795/2004 kohaselt eraldatud toetusõiguste arv on väär ning kui mittenõuetekohane eraldamine ei mõjuta põllumajandustootjale antud toetusõiguste koguväärtust, siis arvutab asjaomane liikmesriik toetusõigused uuesti ning vajaduse korral parandab põllumajandustootjale antud toetusõiguste liigi. Kuid see ei kehti, kui põllumajandustootjad oleksid saanud vead hõlpsasti avastada.

2b. Liikmesriigid võivad otsustada mitte tagasi nõuda alusetult eraldatud toetusi, kui asjaomasele põllumajandustootjale alusetult makstud summa ei ületa 50 eurot. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada ümberarvutusi mitte teha, kui lõikes 2a osutatud kogusumma ei ületa 50 eurot.

3. Kui põllumajandustootja on toetusõigusi üle andnud, järgimata määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 2 teist lõiku, siis kehtestatakse olukord, nagu ei oleks üleandmine aset leidnud.

2. Kui põllumajandusettevõte antakse tervikuna üle ühelt põllumajandustootjalt teisele põllumajandustootjale pärast toetusetaotluse esitamist ja enne kui toetuse taotlemise tingimused on täidetud, ei määrata üleandjale üleantud põllumajandusettevõtte suhtes toetust.

4. Kui ülevõtja teavitab pädevat asutust ja taotleb toetuse maksmist kooskõlas lõike 3 punktiga a:

5. Kui toetustaotlus esitatakse pärast toetuse määramiseks vajalike toimingute sooritamist ja põllumajandusettevõte antakse tervikuna ühelt põllumajandustootjalt teisele üle pärast nende toimingutega alustamist, kuid enne kõigi toetuse määramiseks vajalike tingimuste täitmist, võidakse toetus määrata vastuvõtjale, tingimusel et on täidetud lõike 3 punktid a ja b. Sel juhul kohaldatakse lõike 4 punkti b.

6. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid otsustada määrata toetuse üleandjale. Sel juhul:

1. Liikmesriigid võtavad kõik ühtse süsteemi nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud [lisa]meetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesolevas määruses sätestatud kontrollide teostamiseks. Kui käesolevas määruses asjakohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi ei sätestata, võivad liikmesriigid selles suhtes sätestada asjakohased siseriiklikud sanktsioonid tootjate või muude turuosaliste suhtes, näiteks tapamajad või toetuse määramise menetlusega seotud ühingud, et tagada kontrollnõuete täitmine, näiteks põllumajandusettevõtte praeguse karja register või teavitamiskohustuste järgimine.

2. Liikmesriigid osutavad vastastikust abi tõhusate kontrollide tagamiseks ning et tagada esitatud dokumentide autentsus ja/või vahetatavate andmete õigsus.

1. Hiljemalt iga aasta 15. juuliks esitavad liikmesriigid komisjonile ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetuskavade puhul eelmist kalendriaastat hõlmava aruande, mis eelkõige käsitleb järgmisi punkte:

2. Lisaks sellele saadavad liikmesriigid hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks komisjonile teabe püsirohumaade all oleva maa osakaalust kogu põllumajandusmaa suhtes, millele osutatakse artikli 3 lõikes 1. Hiljemalt 31. oktoobriks 2005 saadavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabe nimetatud osakaalu kohta võrdlusaastal 2003, millele on viidatud artikli 3 lõikes 2.

Bulgaaria ja Rumeenia saadavad komisjonile artikli 3 lõikes 7 osutatud teabe püsikarjamaade all oleva maa osakaalu kohta võrdlusaastal 2007 hiljemalt 31. märtsiks 2008.

3. Erandlikes piisavalt tõestatud olukordades võivad liikmesriigid komisjoniga kokkuleppel kõrvale kalduda lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuupäevadest.

4. Ühtse süsteemi osana loodud elektroonilisi andmeid kasutatakse sektorireeglite raames määratletud teabe toetuseks, mida liikmesriigid on kohustatud komisjonile saatma.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 kohane vähendamissumma arvutatakse otsetoetuste alusel, millele talupidajatel on käesoleva määruse artiklis 71a sätestatud korra kohaselt õigus, või määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuskavade puhul, mis ei kuulu aga nimetatud määruse III või IV jaotise alla, nende suhtes kohaldatavate eriõigusaktide alusel.

Jaotusmeetod jääksummade puhul, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõike 3 esimeses lõigus, saadakse nii, et liikmesriikide põllumajandusmaade ja põllumajandusliku tööhõive osakaaluks võetakse vastavalt 65 % ja 35 %.

Iga liikmesriigi osa pindalas ja tööhõives jagatakse tema suhtelise siseriikliku kogutoodanguga (SKP) elaniku kohta väljendatuna ostujõu pariteedis, kasutades üht kolmandikku nende liikmesriikide keskmiste vahest, kelle suhtes toetuste ümbersuunamist kohaldatakse.

Sel eesmärgil kasutatakse järgmisi baasandmeid, mis põhinevad Eurostatilt augustis 2003 kättesaadavatel andmetel:

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 12 osutatud 5 000 euro suuruse läve saavutamise kindlaksmääramiseks võetakse arvesse otsetoetuste kogusumma, mis tuleks määrata enne ümbersuunamistest tulenevate vähendamiste kohaldamist vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10, või määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuskavade puhul, mis ei kuulu nimetatud määruse III ega IV jaotise alla, nende suhtes kohaldatavate eriõigusaktide alusel.

Lisatoetust ei määrata, kui põllumajandustootja on mis tahes otsetoetuste saajate hulgast välja arvatud eeskirjade eiramiste või rikkumiste tõttu.

2. Hiljemalt 31. oktoobriks teatavad liikmesriigid komisjonile eelmise aasta eest määratud lisatoetuste kogusumma.

1. Määrus (EÜ) nr 2419/2001 tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt enne 2005. aasta 1. jaanuari algavate turustusaastate või toetusperioodide puhul esitatavate toetustaotluste suhtes.

Juhul kui kohaldatavaid vähendamisi pole veel saadud täielikult tasaarvestada määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikli 32 lõike 2, artikli 33 teise lõigu, artikli 34 lõike 2, artikli 35 lõike 3 viimase lause, artikli 38 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 38 lõike 4 teise lõigu ja artikli 40 lõigete 1 ja 6 alusel enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, tasaarvestatakse tasumata jääk käesolevas määruses reguleeritud mis tahes toetuskavade alusel määratavate maksetega, tingimusel et nimetatud sätetes ette nähtud tasaarvestamistähtajad pole veel lõppenud.

Kui liikmesriik kehtestab ühtse otsemaksete kava pärast 2005. aastat, tasaarvestatakse juhtudel, kui artikli 59 lõike 2 kolmanda lõigu ja artikli 59 lõike 4 teise lõigu kohaselt tasaarvestamise teel kohaldatavaid vähendamisi ei ole veel saadud täielikult tasaarvestada enne ühtse otsemaksete kava kohaldamise kuupäeva, tasumata jääk käesolevas määruses reguleeritud mis tahes toetuskavade alusel määratavate maksetega, tingimusel et nimetatud sätetega ette nähtud tasaarvestamise tähtajad pole veel lõppenud.

2. Viiteid määrusele (EÜ) nr 2419/2001 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 2005. aasta 1. jaanuaril algavate turustusaastate või toetusperioodidega seotud toetustaotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

ÜHENDUSE MEETOD KANEPISORTIDES Δ-9-TETRAHÜDROKANNABINOOLISISALDUSE KVANTITATIIVSEKS MÄÄRAMISEKS

Seda meetodit kasutatakse kanepisortide (Cannabis sativa L.) Δ-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) määramiseks. Seda kohaldatakse vastavalt vajadusele allpool kirjeldatud menetluse A või menetluse B kohaselt.

Selle meetodi aluseks on Δ9-THC kvantitatiivne määramine gaasikromatograafia (GC) abil pärast sobiva lahustiga ekstraheerimist.

Menetlust A kasutatakse tootmiskontrollideks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõike 1 ja käesoleva määruse artikli 26 lõike 2 punkti a kohaselt.

Menetlust B kasutatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 lõikes 2 ja käesoleva määruse artikli 33 lõikes 4 viidatud juhtudel.

Iga proov pannakse muljumist vältides riidest või paberist kotti ja saadetakse analüüsimiseks laboratooriumisse.

Liikmesriik võib ette näha, et kontrollanalüüsiks võetakse vajaduse korral teine proov, mida säilitab kas tootja või analüüsi eest vastutav asutus.

Näidiste kuivatamine algab niipea kui võimalik ja igal juhul 48 tunni jooksul, kasutades mis tahes meetodit alla 70 °C. Näidised tuleks kuivatada püsimassini ja niiskusesisalduseni 8–13 %.

Pärast kuivatamist säilitatakse proovid ilma neid muljumata pimedas kohas, temperatuuril alla 25 °C.

Kuivatatud proovid jahvatatakse poolpeeneks pulbriks (läbib 1 mm avadega sõela).

Pulbrit võib säilitada 10 nädalat pimedas, kuivas kohas, temperatuuril alla 25 °C.

100 mg pulbristatud uuritavat proovi kaalutakse, asetatakse tsentrifuugitopsi ja lisatakse 5 ml sisestandardit sisaldavat ekstraheerimislahust.

Asetatakse 20 minutiks ultrahelivanni. Tsentrifuugitakse viis minutit kiirusel 3000 pööret minutis, seejärel eemaldatakse THC-supernatant. Lahus injekteeritakse kromatograafi ja tehakse kvantitatiivne analüüs.

Tulemused esitatakse kahe kümnendkohani ümardatult grammides delta-9-THCd 100 g püsiva kaaluni kuivatatud analüüsitava proovi kohta. Lubatud hälve on 0,03 g 100 g kohta.

( 1 ) EÜT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (EÜT L 5, 9.1.2004, lk 8).

( 2 ) EÜT L 327, 12.12.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 118/2004 (EÜT L 17, 24.1.2004, lk 7).

( 3 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi ühinemistingimuste aktiga ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatustega – II lisa: ühinemisakti artiklis 20 viidatud nimekiri – 6. Põllumajandus – B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid – I. Veterinaarõigusaktid (EÜT L 236, 23.9.2003, lk 381).

( 25 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1783/2003 (EÜT L 270, 21.10.2003, lk 70).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 239/2005, 11. veebruar 2005,	L 42	3	12.2.2005
M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 436/2005, 17. märts 2005,	L 72	4	18.3.2005
►M3	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1954/2005, 29. november 2005,	L 314	10	30.11.2005
►M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2184/2005, 23. detsember 2005,	L 347	61	30.12.2005
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 263/2006, 15. veebruar 2006,	L 46	24	16.2.2006
M6	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2006, 24. märts 2006,	L 88	7	25.3.2006
►M7	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 659/2006, 27. aprill 2006,	L 116	20	29.4.2006
►M8	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2025/2006, 22. detsember 2006,	L 384	81	29.12.2006
►M9	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 381/2007, 4. aprill 2007,	L 95	8	5.4.2007
►M10	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 972/2007, 20. august 2007,	L 216	3	21.8.2007
►M11	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1550/2007, 20. detsember 2007,	L 337	79	21.12.2007
M12	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 145/2008, 19. veebruar 2008,	L 44	9	20.2.2008
►M13	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 319/2008, 7. aprill 2008,	L 95	63	8.4.2008
►M14	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1124/2008, 12. november 2008,	L 303	7	14.11.2008
►M15	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1266/2008, 16. detsember 2008,	L 338	34	17.12.2008

►C1	Parandus, EÜT L 998, 1.5.2004, lk 1 (796/04)
►C2	Parandus, EÜT L 120, 5.5.2006, lk 27 (2184/05)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklid	Käesoleva määruse artiklid
1	–
2	2
3	5
4 lõige 1	6 lõige 1
4 lõige 2	14 lõige 4
5	8
6	–
7	–
8	15
9	–
10	16
11	18
12	19
13	21
14	22
15	23 lõige 1
16	24
17 lõige 1	25 lõige 1
17 lõige 2	25 lõige 2
17 lõige 3	23 lõige 2
18	26
19	27
2	28
21	29
22	30
23	32
24	34
25	35
26	36
27	37
28	38
29	39
30	49
31 lõige 1	50 lõige 1
31 lõige 2	50 lõige 3
31 lõige 3	50 lõige 6
31 lõige 4	50 lõige 7
32	51
33	53
34	55
35	56
36	57
37	58
38	59
39	–
40	60
41	61
42	62
43	63
44	68
45	69
46	70
47	71
48	72
49	73
50	74
51	75
52	76
53	–
54	–