L_2020406ET.01001701.xml

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1818,

17. juuli 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 19a lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu poolt 5. oktoobril 2016 heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (2) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärk on tugevdada kliimamuutustele reageerimist, muu hulgas viies investeerimisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu saavutamisele.

(2)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (3). Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, kaasaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja, et investoritele antaks selgeid ja pikaajalisi signaale, et hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata kestlikku rahastust.

(3)

Määrusega (EL) 2016/1011 on kehtestatud ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused. Nende võrdlusaluste metoodika põhineb Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustustel. Tuleb kindlaks määrata mõlemat liiki võrdlusaluste suhtes kohaldatavad miinimumnõuded. ELi kliimaülemineku võrdlusalustel ja Pariisi kokkulepet järgivatel ELi võrdlusalustel on sarnased eesmärgid, kuid nende ambitsioonikus on erinev. Seepärast peaks enamik miinimumnõudeid olema mõlema võrdlusaluse puhul samad, kuid künnised peaksid varieeruma sõltuvalt võrdlusaluse liigist.

(4)	Praegu ei ole piisavalt andmeid, et hinnata suveräänsete üksuste tehtud otsustest tulenevat CO2 jalajälge. Seepärast ei tohiks riigipõhised emissioonid olla ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kõlblikud komponendid.

(5)

Kuna ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodika põhineb Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustustel, tuleb kasutada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes „Globaalne soojenemine 1,5 °C“ (4) osutatud 1,5 °C stsenaariumit, ilma ületamiseta või piiratud ületamisega (edaspidi „IPCC stsenaarium“). IPCC stsenaarium on kooskõlas komisjoni eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes. Selleks et olla kooskõlas IPCC stsenaariumiga, tuleks investeeringud suunata fossiilkütustest sõltuvatest tegevusaladest ümber keskkonnahoidlikesse või taastuvenergiaga seotud tegevusaladesse ning nende investeeringute kliimamõju peaks aasta-aastalt paranema.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (5) I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorid, sealhulgas nafta-, gaasi-, kaevandus- ja transpordisektorid, on sektorid, mis olulisel määral aitavad kaasa kliimamuutuste tekkele. Tagamaks, et ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused annavad realistliku pildi reaalmajandusest, sealhulgas sektoritest, mis peaksid Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks kasvuhoonegaaside heidet aktiivselt vähendama, ei tohiks nende võrdlusaluste riskipositsioon nende sektorite suhtes olla väiksem kui aluseks oleva investeerimisuniversumi riskipositsioon. Seda nõuet tuleks siiski kohaldada üksnes selliste ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste suhtes, mis on kapitaliväärtpaberite võrdlusalused, tagamaks, et Pariisi kokkuleppe eesmärke toetavad aktsiainvestorid säilitavad kaasamise ja hääletamise kaudu oma mõju ettevõtte üleminekul kestlikumale tegevusele.

(7)	Kasvuhoonegaaside heite arvutamine peaks olema võrreldav ja järjepidev. Seepärast tuleb kehtestada eeskirjad selle kohta, kui sageli neid arvutusi tuleb ajakohastada, ja kui see on asjakohane, millist valuutat tuleb kasutada.

(8)

Üksnes 1. ja 2. valdkonna (kasvuhoonegaaside) heitel põhinev CO2-heite vähendamine ei pruugi anda ootuspäraseid tulemusi. Seepärast tuleks täpsustada, et ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetes tuleks arvesse võtta mitte üksnes ettevõtete otsest heidet, vaid ka olelusringi alusel hinnatud heidet, hõlmates seega 3. valdkonna (kasvuhoonegaaside) heite. Kuna praegu 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite kohta kättesaadavad andmed ei ole piisavalt kvaliteetsed, tuleb kehtestada asjakohane järkjärgulise arvesse võtmise ajakava ja lubada kasutada piiratud aja jooksul fossiilkütuste varusid. Kõnealune järkjärgulise kasutuselevõtu ajakava peaks põhinema määruses (EÜ) nr 1893/2006 sätestatud majandustegevusalade loetelul.

(9)	Võrdlusaluste halduritel peaks olema võimalus määrata ettevõtetele suurem kaal, võttes aluseks nende ettevõtete seatud CO2-heite vähendamise eesmärgid. Seepärast tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad, mis käsitlevad üksikute ettevõtete seatud CO2-heite vähendamise eesmärke.

(10)

ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused peaksid näitama nende suutlikkust vähendada CO2-heidet aastast aastasse. Kõnealune minimaalne CO2-heite vähendamise trajektoor tuleks arvutada IPCC stsenaariumi alusel. Lisaks tuleks rohepesu vältimiseks kindlaks määrata tingimused, mille alusel võib CO2-heite vähendamise trajektoorist kõrvale kalduda ja mille alusel on õigus jätkata võrdlusaluse märgistamist ELi kliimaülemineku võrdlusalusena või Pariisi kokkulepet järgiva ELi võrdlusalusena.

(11)

Peamine parameeter CO2-heite vähendamise trajektoori arvutamisel peaks olema kasvuhoonegaaside heitemahukus, kuna see parameeter tagab võrreldavuse sektorite lõikes ega ole kallutatud konkreetse sektori poole ega vastu. Kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamiseks on vaja teada asjaomase ettevõtte turukapitalisatsiooni. Kui aga võrdlusaluseid kohaldatakse ettevõtete fikseeritud tulumääraga instrumentide suhtes, ei pruugi turukapitalisatsioon olla kättesaadav selliste ettevõtete puhul, kelle kapitaliväärtpaberid ei ole noteeritud. Seepärast tuleks sätestada, et kui ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusaluseid kohaldatakse ettevõtete fikseeritud tulumääraga instrumentide suhtes, peaks võrdlusaluste halduritel olema lubatud kasutada kasvuhoonegaaside heidet, mis on arvutatud pigem absoluutsel alusel kui kasvuhoonegaaside heitemahukuse alusel.

(12)	Kasvuhoonegaaside heite andmete võrreldavuse ja järjepidevuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad selle kohta, kuidas arvutada kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite muutust.

(13)

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja, et nii ELi kliimaülemineku võrdlusaluste kui ka Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul oleks kindlaks määratud kasvuhoonegaaside heite mahukate varadega seotud riskipositsiooni protsentuaalne baasvähenemine võrreldes aluseks olevate võrdlusaluste või investeerimisuniversumitega. See protsentuaalne vähendamine peaks siiski olema suurem Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul, mis on oma olemuselt ambitsioonikamad kui ELi kliimaülemineku võrdlusalused.

(14)

Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused ei tohiks aidata edendada investeerimist finantsinstrumentidesse, mida emiteerivad ettevõtted, kes rikuvad ülemaailmseid standardeid, näiteks ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtteid. Seepärast tuleb sätestada konkreetsed väljajätmiskriteeriumid, mis põhinevad kliimaga seotud või muudel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlustel. ELi kliimaülemineku võrdlusalused peaksid vastama kõnealustele väljajätmiskriteeriumidele 31. detsembriks 2022 kooskõlas määruses (EL) 2016/1011 sätestatud ajakavaga.

(15)

Selleks et toetada saastavate energiaallikate kasutamise vähendamist ja nõuetekohast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, on samuti asjakohane, et Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest jäetakse välja ettevõtted, kes saavad rohkem kui kindlaksmääratud protsendi oma tuludest söest, naftast või gaasist. Nende konkreetsete väljajätmiste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta muutusi kõnealuste energiaallikate osakaalus ülemaailmses primaarenergiaga varustatuses aastatel 2020–2050, nagu on prognoositud IPCC stsenaariumis. IPCC eriaruande „Globaalne soojenemine 1,5 °C“ tabeli 2.6 kohaselt peaks aastatel 2020–2050 söe kasutamine vähenema 57–99 % ja nafta kasutamine vähenema 9–93 %, samas kui gaasi kasutamine peaks suurenema 85 % või vähenema 88 %. Gaasi saab kasutada üleminekul vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige söe asendajana; see selgitab gaasi laiemat prognoositavat arenguvahemikku, kuigi keskmiselt prognoositakse gaasi kasutamise vähenemist 40 %. Samal põhjusel tuleb välja jätta ettevõtted, kes saavad rohkem kui kindlaksmääratud protsendi oma tuludest elektritootmisest.

(16)

Selleks et tagada ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul kasutatava metoodika läbipaistvus, on asjakohane sätestada eeskirjad CO2-heite vähendamise trajektooriga seotud teabe avalikustamise ja mõlema võrdlusaluste kategooria andmeallikate kohta. Samal põhjusel on asjakohane kehtestada avalikustamisnõuded võrdlusaluste halduritele, kes kasutavad kasvuhoonegaaside heite andmete hinnanguid, olenemata sellest, kas neid esitavad välised andmepakkujad või mitte.

(17)	Selleks et toetada ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodika ühtlustamist, on asjakohane sätestada eeskirjad andmeallikate kvaliteedi ja täpsuse kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kasvuhoonegaaside heide“ – kasvuhoonegaaside heide, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (6) artikli 3 punktis 1;

b)	„absoluutne kasvuhoonegaaside heide“ – CO2-ekvivalenttonnid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (7) artikli 2 punktis 7;

c)	„kasvuhoonegaaside heitemahukus“ – absoluutne kasvuhoonegaaside heide, jagatuna miljonites eurodes väljendatud ettevõtte väärtusega, sealhulgas raha;

d)	„ettevõtte väärtus, sealhulgas raha“ või „EVSR – lihtaktsiate turukapitalisatsiooni, eelisaktsiate turukapitalisatsiooni ning koguvõla ja mittekontrollivate osaluste bilansilise väärtuse summa majandusaasta lõpu seisuga, ilma raha või raha ekvivalente maha arvamata;

e)	„investeerimisuniversum“ – kõigi teatavasse varaklassi või varaklasside rühma kuuluvate investeerimiskõlblike instrumentide kogum;

f)	„võrdlusaasta“ – esimene aasta võrdlusaluse aastatest.

II PEATÜKK

VÕRDLUSALUSE METOODIKA VÄLJATÖÖTAMISE MIINIMUMNÕUDED

1. JAGU

ELi KLIIMAÜLEMINEKU VÕRDLUSALUSTE JA PARIISI KOKKULEPET JÄRGIVATE ELi VÕRDALUSTE ÜHISED MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 2

Võrdlustemperatuuri stsenaarium

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid kasutavad kõnealuste võrdlusaluste koostamise metoodika väljatöötamiseks võrdlustemperatuuri stsenaariumina 1,5 °C stsenaariumi, ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, millele on osutatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes „Globaalne soojenemine 1,5 °C“.

Artikkel 3

Kapitalipaigutuse piirang

ELi kliimaülemineku võrdlusalustel ja Pariisi kokkulepet järgivatel ELi võrdlusalustel, mis põhinevad kapitaliväärtpaberitel, mis on lubatud kauplemisele avalikul turul liidus või muus jurisdiktsioonis, on määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H jaos ja L jaos loetletud sektorite suhtes koondriskipositsioon, mis on vähemalt samaväärne aluseks oleva investeerimisuniversumi koondriskipositsiooniga nende sektorite suhtes.

Artikkel 4

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite arvutamine

1. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid kasutavad kõnealuste võrdlusaluste kasvuhoonegaaside heitemahukuse või, kui see on asjakohane, absoluutse kasvuhoonegaaside heite arvutamisel kõigi alusvarade puhul sama valuutat.

2. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid arvutavad kõnealuste võrdlusaluste kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja absoluutse kasvuhoonegaaside heite igal aastal uuesti.

Artikkel 5

3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmete arvessevõtmine võrdlusaluste metoodikas

1. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodikas hakatakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmeid arvesse võtma järgmiselt:

a)	alates 23. detsembrist 2020 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed vähemalt määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osades 05–09, 19 ja 20 osutatud energia- ja kaevandussektorite kohta;

b)	kahe aasta jooksul alates 23. detsembrist 2020 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed vähemalt määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osades 10–18, 21–33, 41, 42, 43, 49–53 ja 81 osutatud transpordi-, ehitus-, hoonete-, materjali- ja tööstussektorite kohta;

c)	nelja aasta jooksul alates 23. detsembrist 2020 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed kõigi muude määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisas osutatud sektorite kohta.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel võivad ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid alates 23. detsembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kasutada fossiilkütuste varusid, kui nad tõendavad, et nad ei saa arvutada ega hinnata 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmeid.

Artikkel 6

Ettevõtted, kes seavad ja avaldavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid võivad suurendada nendes võrdlusalustes võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite selliste emitentide osakaalu, kes seavad ja avaldavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite emitendid avaldavad järjepidevalt ja täpselt oma 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite;

võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite emitendid on vähemalt kolmel järjestikusel aastal vähendanud oma kasvuhoonegaaside heitemahukust või, kui see on asjakohane, oma absoluutset kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet, keskmiselt vähemalt 7 % aastas.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitletakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas artiklis 5 sätestatud järkjärgulise arvessevõtmise perioodiga.

Artikkel 7

CO2-heite vähendamise trajektoori kindlaksmääramine

1. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste CO2-heite vähendamise trajektooril on järgmised eesmärgid:

a)	liidus või muus jurisdiktsioonis avalikul turul kauplemisele lubatud kapitaliväärtpaberite puhul kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas;

muude kui avaliku emitendi emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, kui kõnealuste võlaväärtpaberite emitendil on kapitaliväärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele avalikul turul liidus või muus jurisdiktsioonis, kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas või absoluutse kasvuhoonegaaside heite vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas;

c)	muude kui avaliku emitendi emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, kui kõnealuste võlaväärtpaberite emitendil ei ole kapitaliväärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele avalikul turul liidus või muus jurisdiktsioonis, absoluutse kasvuhoonegaaside heite vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgid arvutatakse geomeetriliselt, mis tähendab, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite vähendamine vähemalt 7 % aastal „n“ arvutatakse aasta n-1 kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite põhjal võrdlusaastaga võrreldes geomeetrilises progressioonis.

3. Kui võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite keskmine EVSR on viimase kalendriaasta jooksul suurenenud või vähenenud, kohandatakse iga komponendi EVSRi, jagades selle ettevõtte väärtuse inflatsiooni korrigeerimisteguriga. Ettevõtte väärtuse inflatsiooni korrigeerimisteguri arvutamiseks jagatakse võrdlusaluse komponentide keskmine EVSR kalendriaasta lõpu seisuga võrdlusaluse komponentide keskmise EVSRiga eelmise kalendriaasta lõpu seisuga.

4. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid kompenseerivad iga aasta puhul, mil lõikes 1 sätestatud eesmärke ei saavutata, täitmata jäänud eesmärgid, kohandades ülespoole CO2-heite vähendamise trajektoori järgmise aasta eesmärke.

5. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid ei tohi oma võrdlusaluseid enam selliselt märgistada, kui:

a)	lõikes 1 sätestatud eesmärke asjaomasel aastal ei saavutata ja eesmärgi saavutamata jätmist järgmisel aastal ei kompenseerita või

b)	lõikes 1 sätestatud eesmärke ei saavutata kümne järjestikuse aasta jooksul kolmel korral.

Võrdlusaluste haldurid võivad võrdlusaluse ümber märgistada ELi kliimaülemineku võrdlusaluseks või Pariisi kokkulepet järgivaks ELi võrdlusaluseks, kui asjaomane võrdlusalus saavutas CO2-heite vähendamise trajektoori eesmärgi kahel järjestikusel aastal pärast märgisest ilmajäämist, välja arvatud juhul, kui asjaomane võrdlusalus jäi märgisest ilma kaks korda.

Artikkel 8

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja absoluutse kasvuhoonegaaside heite muutus

1. Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite muutus arvutatakse järgmiste näitajate protsentuaalse muutusena: ühest küljest ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kõigi komponentide kaalutud keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide aasta „n“ lõpus ja teiselt poolt võrdlusaluste kõigi komponentide kaalutud keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide aasta n-1 lõpus.

2. Võrdlusaluste haldurid kasutavad uut võrdlusaastat iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite arvutamise metoodikas.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab uus võrdlusaasta aastat, mille alusel arvutatakse artiklis 7 osutatud CO2-heite vähendamise trajektoor.

Uue võrdlusaasta kasutuselevõtt ei piira artikli 7 lõikes 5 sätestatud eeskirjade kohaldamist.

2. JAGU

ELi KLIIMAÜLEMINEKU VÕRDLUSASLUSTE MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 9

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite baasvähendamine ELi kliimaülemineku võrdlusaluste puhul

Kasvuhoonegaaside heitemahukus või, kui see on asjakohane, absoluutne kasvuhoonegaaside heide on ELi kliimaülemineku võrdlusaluste puhul, sealhulgas 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite puhul, vähemalt 30 % väiksem kui kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide investeerimisuniversumi puhul.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitletakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas artiklis 5 sätestatud järkjärgulise arvessevõtmise perioodiga.

Artikkel 10

ELi kliimaülemineku võrdlusalustest väljajätmine

1. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid avalikustavad oma metoodikas, kas ja kuidas nad ettevõtteid välja jätavad.

2. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid täidavad artikli 12 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõudeid 31. detsembriks 2022.

3. JAGU

PARIISI KOKKULEPET JÄRGIVATE ELi VÕRDLUSASLUSTE MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 11

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite baasvähendamine Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul

Kasvuhoonegaaside heitemahukus või, kui see on asjakohane, absoluutne kasvuhoonegaaside heide on Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul, sealhulgas 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite puhul, vähemalt 50 % väiksem kui kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide investeerimisuniversumi puhul.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitletakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas artiklis 5 sätestatud järkjärgulise arvessevõtmise perioodiga.

Artikkel 12

Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest väljajätmine

1. Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest välja kõik järgmised ettevõtted:

a)	ettevõtted, kes osalevad vastuoluliste relvadega seotud tegevuses;

b)	tubaka kasvatamise ja tootmisega tegelevad ettevõtted;

c)	ettevõtted, kes võrdlusaluste haldajate arvates rikuvad ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (UNGC) põhimõtteid või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid hargmaistele ettevõtetele;

d)	ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest, jaotamisest või rafineerimisest;

e)	ettevõtted, kes saavad 10 % või rohkem oma tulust vedelkütuste uurimisest, ammutamisest, jaotamisest või rafineerimisest;

f)	ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust gaaskütuste uurimisest, ammutamisest, tootmisest või jaotamisest;

g)	ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust elektritootmisest, mille puhul kasvuhoonegaaside heitemahukus on üle 100 g CO2 e/kWh.

Punkti a kohaldamisel tähendavad vastuolulised relvad rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides osutatud vastuolulisi relvi.

2. Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaste hinnanguid käsitlevate eeskirjadega välja ettevõtted, kelle puhul nad või välised andmepakkujad leiavad, et need ettevõtted kahjustavad märkimisväärselt üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärki.

3. Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid avalikustavad oma võrdlusaluse metoodikas kõik täiendavad väljajätmiskriteeriumid, mida nad kasutavad ja mis põhinevad kliimaga seotud või muudel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritel.

III PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS JA TÄPSUS

Artikkel 13

Hinnangute puhul kohaldatavad läbipaistvusnõuded

1. Lisaks määruse (EL) 2016/1011 III lisas sätestatud nõuetele peavad ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid täitma järgmisi nõudeid:

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis ei põhine välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)	lähenemisviis, mida nad on kasutanud kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks, ning nende hinnangute aluseks olevad peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted;

ii)	uuringumetoodika puuduva, teatamata jäetud või väiksemana kajastatud kasvuhoonegaaside heite hindamiseks;

iii)	välised andmekogumid, mida kasutatakse puuduva, teatamata jäetud või väiksemana kajastatud kasvuhoonegaaside heite hindamisel;

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis põhinevad välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)	andmepakkuja nimi ja kontaktandmed;

ii)	kasutatud metoodika ning peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted, kui need on kättesaadavad;

iii)	hüperlink andmepakkuja veebisaidile ja kasutatud asjakohasele metoodikale, kui see on kättesaadav.

2. Artikli 12 lõike 2 kohaldamisel peavad Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid täitma järgmisi nõudeid:

Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis ei põhine välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)	lähenemisviis ja uurimismetoodika, mida nad on kasutanud, ning nende hinnangute aluseks olevad peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted;

ii)	hindamisel kasutatud välised andmekogumid;

Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis põhinevad välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)	andmepakkuja nimi ja kontaktandmed;

ii)	kasutatud metoodika ning peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted, kui need on kättesaadavad;

iii)	hüperlink andmepakkuja veebisaidile ja kasutatud asjakohasele metoodikale, kui see on kättesaadav.

Artikkel 14

CO2-heite vähendamise trajektoori avalikustamine

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad kõnealuste võrdlusaluste CO2-heite vähendamise trajektoorid, kõnealuste CO2-heite vähendamise trajektooride kindlaksmääramiseks kasutatud võrdlusaasta ning juhul, kui CO2-heite vähendamise trajektooris sätestatud eesmärke ei ole saavutatud, siis selle ebaõnnestumise põhjused ja meetmed, mida nad võtavad artikli 7 lõikes 4 osutatud kohandatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 15

Andmeallikate täpsus

1. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid tagavad, et andmed 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite kohta on täpsed ning kooskõlas ülemaailmsete või Euroopa standarditega, nagu toote keskkonnajalajälg (PEF), organisatsiooni keskkonnajalajälje (OEF) meetodid, (9) ettevõtete väärtusahela (3. valdkonna) arvestus- ja aruandlusstandard, (10) EN ISO 14064 või EN ISO 14069.

2. Lõike 1 kohaldamisel avalikustavad ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid oma metoodikas, millist standardit nad kasutavad.

3. ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid tagavad kasvuhoonegaaside heite andmete võrreldavuse ja kvaliteedi.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3) COM(2019) 640 final.

(4) IPCC, 2018: „Globaalne soojenemine 1,5 °C“. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruanne, milles käsitletakse globaalset soojenemist 1,5 °C võrra võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega ja sellega seotud globaalseid kasvuhoonegaaside heite suundumusi seoses ülemaailmsete jõupingutuste tõhustamisega kliimamuutuste ohule reageerimisel, kestliku arengu tagamisel ja vaesuse kaotamisel“.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(9) Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

(10) Väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandard (september 2011), kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtte arvestus- ja aruandlusstandardi täiendus.