<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-327/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0327</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:23">EU:C:2022:23</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220113">13.1.2022</DATE> – Kohtuasi C‑327/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">New Media Development &amp; Hotel Services</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (üheksas koda)</P><P><DATE ISO="20220113">13. jaanuar 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: poola.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2011/7/EL</KEYWORD><KEYWORD>Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>äritehingud<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtja võlausaldajaks olev riigiasutus</KEYWORD><KEYWORD>Välistamine</KEYWORD><KEYWORD>Riigiasutuse poolt kinnisasja andmine aastatasu eest ettevõtja kasutusvaldusse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑327/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Okręgowy w Opolu (Opole regionaalne kohus, Poola) <DATE ISO="20200310">10. märtsi 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200722">22. juulil 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Skarb Państwa – Starosta Nyski</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">New Media Development &amp; Hotel Services sp. z o.o.,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (üheksas koda),</P><P>koosseisus: kolmanda koja president K. Jürimäe üheksanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud S. Rodin ja N. Piçarra (ettekandja),</P><P>kohtujurist: J. Richard de la Tour,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Brauhoff ja G. Gattinara,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000629">29. juuni 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="200" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 200, lk 35</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 226) artikli 6 lõike 3 punkti b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110216">16. veebruari 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="048" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 48, lk 1</REF.DOC.OJ>; parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="269" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 269, lk 4</REF.DOC.OJ>, ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="218" PAGE.FIRST="82" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 218, lk 82</REF.DOC.OJ>) artikli 2 punkti 1 ja artikli 12 lõiget 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Skarb Państwa – Starosta Nyski (riigikassa – Nysa maakond, Poola) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>riigikassa<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja New Media Development &amp; Hotel Services Sp. z o.o. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>New Media<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab New Mediale üle antud kinnistu kasutusvalduse eest riigikassale tasumisele kuuluva aastatasu hilinenud maksmise eest kohaldatavat viivist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2011/7</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/7 põhjendustes 3, 8, 9, 14 ja 23 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>(3)</NO.P><TXT>Sageli toimub ettevõtjatevaheliste või ettevõtjate ja riigiasutuste vaheliste äritehingute puhul maksmine hiljem kui lepingus sätestatud või üldiste äritingimustega ette nähtud. Kuigi kaubad on tarnitud või teenused osutatud, tasutakse suur hulk vastavaid arveid määratud tähtpäevast palju hiljem. Hilinenud maksmine avaldab negatiivset mõju likviidsusele ja raskendab ettevõtjate finantsjuhtimist. See mõjutab ka ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest võlausaldaja peab hilinenud maksmise tõttu otsima rahalisi vahendeid väljastpoolt. Nimetatud negatiivse mõju oht suureneb märgatavalt majanduslanguse ajal, mil rahaliste vahendite leidmine on raskem.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi reguleerimisala peaks piirduma maksetega, millega tasutakse äritehingute eest. Käesoleva direktiiviga ei tohiks reguleerida tehinguid tarbijatega ega viivitusintresse muudelt maksetelt, näiteks tšekke ja veksleid käsitlevate õigusaktide kohaselt tehtud maksetelt või kahjuhüvitistelt, sealhulgas kindlustushüvitistelt. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(9)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiiviga tuleks reguleerida kõiki äritehinguid, olenemata sellest, kas need toimuvad eraõiguslike või riigi osalusega ettevõtjate vahel või ettevõtjate ja riigiasutuste vahel, arvestades sealjuures, et riigiasutused teevad märkimisväärse hulga ettevõtjatele suunatud makseid. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Liidu õigusaktide ühtsuse huvides tuleks käesolevas direktiivis kohaldada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>ostja<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> mõistet selliselt[,] nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivis 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">EÜT 2004, L 134, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19),] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">EÜT 2004, L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132)].</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(23)</NO.P><TXT>Üldreeglina on riigiasutuste käsutuses palju kindlamad, prognoositavamad ja pidevamad tuluvood kui ettevõtjatel. Lisaks on paljudel riigiasutustel võimalik saada rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui ettevõtjatel. Samal ajal ei sõltu riigiasutused oma eesmärkide saavutamisel nii palju stabiilsete ärisuhete loomisest nagu ettevõtjad. Riigiasutuste pikkade maksetähtaegade ja hilinenud maksmisega kaupade ja teenuste eest kaasneb põhjendamatu kulu ettevõtjatele. Seepärast on asjakohane võtta kasutusele erieeskirjad, mis käsitlevad äritehinguid kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks ettevõtjate poolt riigiasutustele ning milles tuleks eelkõige ette näha maksetähtajad, mis üldreeglina ei ületa 30 kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui lepingus on selgesõnaliselt teisiti kokku lepitud ja kui see on lepingu eripära või konkreetse suunitluse tõttu objektiivselt põhjendatud, ning mingil juhul ei ületa 60 kalendripäeva.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Sisu ja reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi eesmärk on võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate ja eelkõige [väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>VKE<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>)] konkurentsivõimet.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi maksete suhtes, millega tasutakse äritehingute eest.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>äritehingud<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – ettevõtjatevahelised või ettevõtjate ja riigiasutuste vahelised tehingud, mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>riigiasutus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – igasugune ostja vastavalt direktiivi [2004/17] artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus ja direktiivi [2004/18] artikli 1 lõikes 9 esitatud määratlusele, olenemata lepingu objektist või maksumusest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> – organisatsioon, mis ei ole riigiasutus ning mis tegeleb iseseisva majandus- või kutsetegevusega (ka siis, kui sellega tegeleb üks isik);</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>seadusjärgne viivis<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> – maksmisega hilinemise korral makstav lihtintress, mis vastab viiteintressimäärale, millele on lisatud vähemalt kaheksa protsendipunkti;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/7 artikli 3, mis käsitleb ettevõtjatevahelisi äritehinguid, lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriigid tagavad, et ettevõtjatevaheliste tehingute puhul on võlausaldajal õigus saada hilinenud maksmise korral viivist ilma vastavat meeldetuletust esitamata, kui on täidetud selles sättes esitatud tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Ettevõtjate ja riigiasutuste vahelised tehingud<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Liikmesriigid tagavad, et selliste äritehingute puhul, kus võlgnik on riigiasutus, on võlausaldajal õigus saada ilma vastavat meeldetuletust esitamata seadusjärgset viivist pärast lõigetes 3, 4 või 6 kindlaks määratud ajavahemike möödumist, kui on täidetud järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>võlausaldaja on täitnud oma lepingujärgsed ja õiguspärased kohustused ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>võlausaldaja ei ole saanud makstavat summat õigel ajal, välja arvatud juhul, kui võlgnik ei ole viivituse eest vastutav.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 13 esimese lõigu kohaselt tunnistati direktiiv 2000/35 alates <DATE ISO="20130316">16. märtsist 2013</DATE> kehtetuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/17</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/17 artikli 2 lõike 1 punktis a on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>tellivad asutused<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>riik, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>See määratlus vastab sisuliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse [alates 18. aprillist 2016] kehtetuks direktiiv 2004/17 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="243" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 243</REF.DOC.OJ>), artikli 3 lõikes 1 esitatud määratlusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/18</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 9 oli mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>ostja<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> määratletud samas sõnastuses kui direktiivi 2004/17 artikli 2 lõike 1 punktis a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/18 tunnistati kehtetuks ja asendati alates 18. aprillist 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18 kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 65</REF.DOC.OJ>). Direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkt 1 ja artikli 10 punkt a vastavad direktiivi 2004/18 vastavalt artikli 1 lõikele 9 ja artikli 16 punktile a.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC"><DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT><DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seadusega ülemäärase hilinemisega võitlemise kohta äritehingute puhul (konsolideeritud versioon) (ustawa o przeciwdziałaniu nadmiernym opóźnieniom w transakcjach handlowych, <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2019, jrk nr 118) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/><DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seadus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) võeti direktiiv 2011/7 üle Poola õigusesse ja see jõustus <DATE ISO="20130428">28. aprillil 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[Selle] seaduse sätteid kohaldatakse äritehingutele, milles osalevad üksnes:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>ettevõtjad [<DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> seaduse ettevõtjate kohta] ustawa […] – Prawo przedsiębiorcówi tähenduses;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>[<DATE ISO="20040129">29. jaanuari 2004. aasta</DATE> riigihangete seaduse] ustawa […] – Prawo zamówień publicznychi artikli 3 lõikes 1 nimetatud üksused.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse artikli 4 punktid 1, 2 ja 3 sisaldavad järgmisi määratlusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> – leping, mille esemeks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest, kui artiklis 2 nimetatud lepinguosalised sõlmivad selle lepingu oma majandustegevuse raames;</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>riigiasutus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> – <DATE ISO="20040129">29. jaanuari 2004. aasta</DATE> riigihangete seaduse artikli 3 lõike 1 punktides l–3a nimetatud üksused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>seadusjärgne viivis äritehingutes, milles võlgnik:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on meditsiinisektori avalik-õiguslik asutus: Poola keskpanga viiteintressimäärale vastav intress, millele on lisatud kaheksa protsendipunkti,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ei ole meditsiinisektori avalik-õiguslik asutus: Poola keskpanga viiteintressimäärale vastav intress, millele on lisatud kümme protsendipunkti […]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Välja arvatud tehingud, mille puhul võlgnik on riigiasutus, on äritehingu poolteks olevatel võlausaldajatel õigus meeldetuletust esitamata ning välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud kõrgemas intressimääras, saada seadusjärgset viivist ajavahemikus, mis jääb maksetähtaja ja võla tasumise kuupäeva vahele, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>võlausaldaja on oma kohustused täitnud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>võlausaldaja ei ole makset saanud lepingus määratud tähtaja jooksul.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kinnisasjade haldamise seadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="19970821">21. augusti 1997. aasta</DATE> kinnisasjade haldamise seadus (ustawa o gospodarce nieruchomościami) (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2018, jrk nr 2204) sätestab artikli 71 lõigetes 1 ja 4:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="071.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>„Kinnistule kasutusvalduse seadmise eest tuleb maksta esimene tasu ja aastatasu.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="071.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Aastatasud makstakse ette hiljemalt iga aasta 31. märtsiks kogu kasutusvalduse kestuse vältel. […]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tsiviilseadustik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="19640423">23. aprilli 1964. aasta</DATE> tsiviilseadustiku (Kodeks cywilny) (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 1964, nr 16, jrk nr 93) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>tsiviilseadustik<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) artikli 232 lõigetes 1 ja 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Riigile kuuluvaid kinnistuid, mis asuvad linnade halduspiirides, riigile kuuluvaid kinnistuid, mis asuvad väljaspool neid piire, kuid mis on hõlmatud linna planeeringuga ja mida kasutatakse selle majanduslike eesmärkide elluviimiseks, ning omavalitsusüksustele või nende liitudele kuuluvaid kinnistuid võib füüsiliste või juriidiliste isikute kasuks koormata kasutusvaldusega.</ALINEA><ALINEA>Erisätetega ette nähtud juhtudel võib kasutusvaldus olla seotud ka muude riigi, kohalike omavalitsuste või nende liitude kinnistutega.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Selle seadustiku artiklis 238 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>[k]asutusvaldaja maksab selle õiguse kehtivuse ajal aastatasu<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nimetatud seadustiku artikli 481 lõikes 1 on sätestatud, et kui võlgnik tasub rahalise kohustuse hilinenult, võib võlausaldaja nõuda viivist ka siis, kui ta ei ole kandnud mingit kahju ja hilinemine on tingitud võlgnikust sõltumatutest asjaoludest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>New Media omandas <DATE ISO="20140515">15. mail 2014</DATE> sõlmitud lepingu alusel kinnistu kasutusvalduse isikult, kellele riigikassa oli kasutusvalduse algul üle andnud. Vastavalt kinnisasjade haldamise seaduse artiklile 71 peab New Media kasutusvaldajana tasuma riigikassale aastatasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kuna riigikassa seda tasu <DATE ISO="20180331">31. märtsiks 2018</DATE> ei saanud, esitas ta Sąd Rejonowy w Nysiele (Nysa rajoonikohus, Poola) nõude mõista New Medialt <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse sätete alusel välja põhisumma 3365,55 Poola zlotti (PLN) (ligikaudu 755 eurot), millele lisandub seadusjärgne viivis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nimetatud kohus mõistis <DATE ISO="20190524">24. mai 2019. aasta</DATE> otsusega New Medialt välja põhisumma, millele lisandus alates 1. aprillist 2018 arvestatud viivis, tsiviilseadustiku artikli 481, mitte aga <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse sätete alusel, kuna leidis, et aastatasu maksmise kohustus ei tulene <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>äritehingust<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> selle seaduse tähenduses, vaid selle õiguslik alus on kinnisasjade haldamise seaduse artikkel 71 ja tsiviilseadustiku artikkel 238. Lisaks tuvastas ta, et riigikassa ei ole selle <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> lepingu pool, millega New Media omandas asjaomase kinnistu kasutusvalduse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Riigikassa esitas nimetatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule Sąd Okręgowy w Opolule (Opole regionaalne kohus, Poola). Ta vaidlustab otsuse jätta rahuldamata tema nõue saada viivist <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse alusel, väites, et põhikohtuasi kuulub selle seaduse kohaldamisalasse. Kasutusvaldus, olgugi et see on kehtestatud kinnisasjade haldamise seadusega, tekitab automaatselt lepingulise suhte kinnisasja omanikuks oleva riigikassa ja kasutusvaldaja vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tekib seega küsimus, kas kasutusvalduse tasu hilinenud maksmine võimaldab riigikassal nõuda viivise tasumist <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse alusel, millega rakendati Poola õiguses direktiivi 2011/7, või tsiviilseadustiku sätete alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nimetatud kohtul on kõigepealt kahtlusi seoses küsimusega, kas kinnistu kasutusvaldusse andmine kuulub mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kaupade tarnimine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>teenuste osutamine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> alla direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 tähenduses ja kas seetõttu võib kasutusvalduse eest makstav aastatasu kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> alla selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib seejärel, kas aastatasu on seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>riigiasutuse<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> vahelise tehinguga ning seetõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>äritehinguga<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 tähenduses. Kuna New Media omandas kasutusvalduse mitte riigikassalt, vaid kolmandalt isikult, kellele riigikassa oli kasutusvalduse algul üle andnud, siis küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsemalt, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> alla kuulub ainult algne üleandmine, mille üks pool oli riigikassa, või tuleb New Mediat pidada oma lepingupartneri õigusjärglaseks, mille tagajärjel laienevad selle lepingupartneri ja riigikassa vahelise algse üleandmise õiguslikud tagajärjed ka New Mediale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Lõpuks, juhul kui kõnealune olukord kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> alla direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 tähenduses, tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas see äritehing kuulub selle direktiivi, mis on Poola õigusesse üle võetud <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seadusega, ajalisse kohaldamisalasse. Nimetatud kohus täpsustab, et Poola seadusandja kasutas direktiiviga 2011/7 antud võimalust ja jättis <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse kohaldamisalast välja lepingud, mis on sõlmitud enne <DATE ISO="20130316">16. märtsi 2013</DATE>. Põhikohtuasjas, kus kasutusvaldus anti algul üle <DATE ISO="19901205">5. detsembril 1990</DATE>, kuulub direktiivi 2011/7 kohaldamisalasse üksnes <DATE ISO="20140515">15. mail 2014</DATE> toimunud kasutusvalduse üleminek New Mediale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Sąd Okręgowy w Opolu (Opole regionaalne kohus, Poola) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2011/7] artikli 2 punkti 1 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus [<DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse] artikli 2 ja artikli 4 punkti 1 tõlgendamine selliselt, et kauba mõiste ei hõlma kinnisasju ja kaupade tarnimise mõiste ei hõlma kinnisasja kasutusvaldusse andmist [tsiviilseadustiku] artiklite 232 jj tähenduses, või nii, et sellist tehingut ei saa käsitada teenuste osutamisena?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on [jaatav], siis kas [direktiivi 2011/7] artikli 2 punkti 1 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus [kinnisasjade haldamise seaduse] artiklite 71 jj ning [tsiviilseadustiku] artikli 238 tõlgendamine selliselt, et riigikassa poolt kasutusvalduse aastatasude sissenõudmine majandusüksustelt, kes ei olnud need isikud, kellele riigikassa algul kasutusvaldusõiguse seadis, vaid kes omandasid selle õiguse teistelt kasutusvaldajatelt, ei<?PAGE NO="8"?> kuulu äritehingu ja riigiasutuse mõistete alla direktiivi 2011/7 artikli 2 punktide 1 ja 2 ning <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse […] artikli 4 punkti 1 tähenduses, või nii, et selline tehing ei kuulu direktiivi 2011/7 ja selle seaduse reguleerimisalasse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus [esimesele ja teisele küsimusele] on [jaatav], siis kas [direktiivi 2011/7] artikli 12 lõiget 4 ning [direktiivi 2000/35] artikli 6 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus <DATE ISO="20130308">8. märtsi 2013. aasta</DATE> seaduse […] artikli <DATE ISO="20030615">15</DATE> ja <DATE ISO="20030612">12. juuni 2003. aasta</DATE> seaduse äritehingute maksetähtaegade kohta (ustawa o terminach zapłaty w transakcjach handlowych) (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2003, nr 139, jrk nr 1323) artikli 12 tõlgendamine selliselt, et need välistavad viidatud direktiivi ja selle rakendamise seaduse sätete kohaldamise võimaluse lepingute suhtes, millega anti kasutusvaldusõigus üle praegusele kasutusvaldajale, kes on kohustatud tasuma aastatasu, ja mis on sõlmitud pärast <DATE ISO="20130428">28. aprilli 2013</DATE> ja <DATE ISO="20040101">1. jaanuari 2004</DATE>, juhul kui riigikassa andis kinnistu algul teise isiku kasutusvaldusse enne <DATE ISO="20130428">28. aprilli 2013</DATE> ja <DATE ISO="20040101">1. jaanuari 2004</DATE>?<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Teise küsimusega, mida tuleb analüüsida esimesena, kuna see puudutab direktiivi 2011/7 artikli 2 punktiga 1 nõutud esimest tingimust, mis peab olema täidetud, et tehingut saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>äritehinguks<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> selle sätte tähenduses, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas seda mõistet tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab riigiasutuse poolt kinnistu kasutusvalduse eest tasu saamist ettevõtjalt, kelle võlausaldaja on see riigiasutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et direktiivi 2011/7 artikli 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi kõigi maksete suhtes, millega tasutakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>äritehingute<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> eest, ning et see mõiste on määratletud direktiivi 2011/7 artikli 2 punktis 1 kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>ettevõtjatevahelised või ettevõtjate ja riigiasutuste vahelised tehingud, mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>. Viimati nimetatud sätet tuleb tõlgendada koostoimes selle direktiivi põhjendustega 8 ja 9, millest nähtub, et see hõlmab kõiki makseid, millega tasutakse äritehingute eest, sealhulgas eraettevõtjate vahelisi tehinguid, välja arvatud tarbijatega tehtud tehingud ja muud liiki maksed (<DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RL (hilinenud maksmisega võitlemise direktiiv)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑199/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:548">EU:C:2020:548</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/7 artikli 2 punktis 1 on seega sätestatud kaks tingimust, mis peavad olema täidetud, et tehingut saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>äritehinguks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> selle sätte tähenduses ja see saaks kuuluda nimetatud direktiivi kohaldamisalasse, nagu see on määratletud direktiivi artikli 1 lõikes 2. Ühelt poolt peab see olema sõlmitud kas ettevõtjate vahel või ettevõtjate ja riigiasutuste vahel. Teiselt poolt peab selle tulemuseks olema kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest (<DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RL (hilinenud maksmisega võitlemise direktiiv)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑199/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:548">EU:C:2020:548</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Mis puudutab nendest tingimustest esimest, mida käsitleb arutusel olev eelotsuse küsimus, siis on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>riigiasutus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> direktiivi 2011/7 artikli 2 punktis 2 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>igasugune ostja vastavalt [direktiivi 2004/17] artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus ja [direktiivi 2004/18] artikli 1 lõikes 9 esitatud määratlusele, olenemata lepingu objektist või maksumusest<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Nagu nähtub direktiivi 2011/7 põhjendusest 14, otsustati selle määratluse kasuks liidu õigusaktide ühtsuse huvides.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Direktiivide 2004/17 ja 2004/18 nende sätete kohaselt on ostja mõiste määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>riik, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Riigi mõiste hõlmab kõiki seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu teostavaid organeid ning seda tuleb sarnaselt hankija mõistega tõlgendada funktsionaalselt ja laialt (vt selle kohta <DATE ISO="19980917">17. septembri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:411">EU:C:1998:411</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20171005">5. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LitSpecMet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑567/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:736">EU:C:2017:736</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/7 artikli 2 punktis 1 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> on omakorda määratletud selle direktiivi artikli 2 punktis 3 kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>organisatsioon, mis ei ole riigiasutus ning mis tegeleb iseseisva majandus- või kutsetegevusega (ka siis, kui sellega tegeleb üks isik)<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. Vastavalt sellele määratlusele ei saa üksust, mis kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>riigiasutus<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> alla selle direktiivi artikli 2 punkti 2 tähenduses, pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>ettevõtjaks<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> selle direktiivi artikli 2 punkti 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 sõnastus üksi ei võimalda siiski kindlaks teha, kas tehing, milles riigiasutus on ettevõtja võlausaldaja, kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> alla selle sätte tähenduses ja seega nimetatud direktiivi kohaldamisalasse. Neil asjaoludel tuleb vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale keskenduda selle sätte kontekstile ja eesmärkidele, mida taotletakse õigusaktiga, mille osa on see säte (vt selle kohta <DATE ISO="20201118">18. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Techbau</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑299/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:937">EU:C:2020:937</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RL (hilinenud maksmisega võitlemise direktiiv)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑199/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:548">EU:C:2020:548</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Mis puudutab direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 konteksti, siis selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>[l]iikmesriigid tagavad, et selliste äritehingute puhul, kus võlgnik on riigiasutus, on võlausaldajal õigus saada ilma vastavat meeldetuletust esitamata seadusjärgset viivist pärast lõigetes 3, 4 või 6 kindlaks määratud ajavahemike möödumist, kui on täidetud [punktides a ja b sätestatud] tingimused<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Sellest järeldub, et artikkel 4 on kohaldatav üksnes olukorras, kus ettevõtja võlausaldaja on riigiasutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Lisaks on oluline märkida, et direktiivi 2011/7 artikkel 3 peab silmas üksnes ettevõtjatevahelisi tehinguid. Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 36, välistab selles direktiivis kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> sõnaselgelt selle, et riigiasutus selle direktiivi artikli 2 punkti 2 tähenduses võiks ettevõtja võlausaldajana kuuluda selle kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega tuleneb direktiivi 2011/7 artikli 2 punktide 2 ja 3, artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 koostoimes tõlgendamisest, et kui ettevõtja võlausaldaja on riigiasutus – nagu see on käesolevas asjas –, siis ei kuulu see olukord mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> alla nimetatud direktiivi artikli 2 punkti 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Direktiiviga 2011/7 taotletavate eesmärkide kohta tuleb märkida, et liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise meetmena on nimetatud direktiivi eesmärk selle artikli 1 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate ja eelkõige VKEde konkurentsivõimet<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Selle kohta on direktiivi põhjenduses 3 märgitud, et hilinenud maksmine avaldab negatiivset mõju nende ettevõtjate likviidsusele, konkurentsivõimele ja kasumlikkusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seevastu, nagu nähtub direktiivi 2011/7 põhjendusest 23, on riigiasutuste käsutuses üldreeglina palju kindlamad, prognoositavamad ja pidevamad tuluvood kui ettevõtjatel ning neil on võimalik saada rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui ettevõtjatel. Lisaks ei sõltu riigiasutused oma eesmärkide saavutamisel nii palju stabiilsete ärisuhete loomisest nagu ettevõtjad. Viimastele võib omalt poolt riigiasutuste pikkade maksetähtaegadega kaupade ja teenuste eest tasumisel kaasneda põhjendamatu kulu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Võttes arvesse neid erinevusi, mis on riigiasutuste ja ettevõtjate, eelkõige VKEde vahel, ning seda, et esimesed teevad märkimisväärse hulga viimastele suunatud makseid – nagu on märgitud direktiivi 2011/7 põhjenduses 9 –, pidas liidu seadusandja asjakohaseks kehtestada direktiivi 2011/7 artiklis 4 sätted, mis on kohaldatavad üksnes ettevõtjatele, kes on nende riigiasutuste võlausaldajad, kellele nad on tarninud kaupu või osutanud teenuseid, jättes reguleerimata olukorra, kus need riigiasutused on ettevõtjate võlausaldajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seega tuleneb direktiivi 2011/7 artikli 2 punktist 1 koostoimes selle konteksti ja direktiiviga taotletavate eesmärkidega, et kui riigiasutus selle artikli punkti 2 tähenduses on ettevõtja võlausaldaja, ei kuulu nende kahe üksuse vahelised suhted mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> alla selle sätte tähenduses ega kuulu seetõttu ka nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasi sai alguse sellest, et New Media, kes on direktiivi 2011/7 artikli 2 lõike 2 punkti 3 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> nagu ka isik, kes talle kasutusvalduse üle andis, tasus kinnistu kasutusvalduse aastatasu riigikassale hilinenult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kuna aga ettevõtja New Media poolt kasutusvalduse eest tasumisele kuuluvate rahasummade võlausaldaja on riigikassa kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>riigiasutus<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole täidetud esimene tingimus selleks, et tehingut saaks kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>äritehinguks<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 tähenduses, nagu seda on tõlgendatud käesoleva kohtuotsuse punktis 44. Neil asjaoludel ei ole riigikassal õigust selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 ette nähtud seadusjärgsele viivisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> direktiivi 2011/7 artikli 2 punkti 1 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma riigiasutuse poolt kinnistu kasutusvalduse eest tasu saamist ettevõtjalt, kelle võlausaldaja on see riigiasutus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Teisele küsimusele antud vastust arvestades ei ole esimesele ja kolmandale küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>äritehing<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110216">16. veebruari 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artikli 2<?PAGE NO="11"?> punkti 1 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma riigiasutuse poolt kinnistu kasutusvalduse eest tasu saamist ettevõtjalt, kelle võlausaldaja on see riigiasutus.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>