<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-433/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0433</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1074">EU:C:2019:1074</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20191212">12.12.2019</DATE> – Kohtuasi C‑433/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Aktiva Finants</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20191212">12. detsember 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: soome.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 44/2001</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades</KEYWORD><KEYWORD>Võistleva menetluse ja tõhusa edasikaebeõiguse nõuded</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohtu otsus, millega tunnistatakse teise liikmesriigi kohtu poolt tehtud kohtuotsus täidetavaks</KEYWORD><KEYWORD>Apellatsioonkaebuse esitamiseks loa andmise riigisisene menetlus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑433/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Korkein oikeuse (Soome kõrgeim kohus) <DATE ISO="20180628">28. juuni 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180702">2. juulil 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">ML</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Aktiva Finants OÜ,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.‑C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta (ettekandja), kohtunikud M. Safjan, L. Bay Larsen ja C. Toader,</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190515">15. mai 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Soome valitsus, esindajad: H. Leppo ja J. Heliskoski,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Heller ja M. Huttunen,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 43 lõikeid 1 ja 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus on esitatud MLi ja Aktiva Finants OÜ vahelises vaidluses seoses Eesti kohtu sellise otsuse täitmisega, millega mõisteti MLilt selle äriühingu kasuks välja teatud rahasumma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 põhjendustes 6 ja 16–18 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>(6)</NO.P><TXT>Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(16)</NO.P><TXT>Tulenevalt vastastikusest usaldusest õigusemõistmisse ühenduses tunnustatakse liikmesriikide kohtuotsuseid automaatselt ilma täiendavate menetlusteta, välja arvatud juhul, kui vaidluse aluseks on kohtuotsuse tunnustamine.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(17)</NO.P><TXT>Sama vastastikuse usalduse põhimõtte tõttu peab olema kord, millega ühe liikmesriigi kohtuotsus teises liikmesriigis jõustatakse, tulemuslik ja kiire. Selleks tuleks deklaratsioon kohtuotsuse jõustatavuse kohta tegelikult välja anda automaatselt pärast esitatud dokumentide formaalset kontrollimist, ilma et kohus saaks omal algatusel esitada käesoleva määruse kohaseid jõustamata jätmise põhjusi.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(18)</NO.P><TXT>Kaitseõiguse austamine tähendab siiski, et kostjal peab olema võimalus esitada võistleva menetluse raames apellatsioonkaebus täidetava[ks] kuulutamise vastu, kui tema arvates on olemas mõni põhjus täitmata jätmiseks. Apellatsioonimenetlust peab saama kasutada ka nõude esitaja, kui tema avaldus täidetavaks kuulutamise kohta on tagasi lükatud.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse artiklis 41 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artikli 43 lõigetes 1–3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="043.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="043.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Apellatsioonkaebus esitatakse III lisas nimetatud kohtusse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="043.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade menetluskorra kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse artikkel 45 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="045.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellatsioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Soome õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Kohtumenetluse seaduse (oikeudenkäymiskaari) peatüki 25a § 5 esimese lõigu kohaselt on esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonikohtule kaebuse esitamiseks vaja saada menetlusluba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 11 esimeses lõigus on ette nähtud, et menetlusluba antakse, kui on põhjust kahelda selle otsuse põhjendatuses, kui menetlusluba andmata ei ole otsuse põhjendatust võimalik hinnata, kui menetlusloa andmine on oluline teistes sarnastes kohtuasjades õiguse kohaldamise seisukohast või kui menetlusloa andmiseks on muu kaalukas põhjus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Kohtumenetluse seaduse peatüki 25a §-s 13 on sätestatud, et kui apellatsioonikohus peab seda vajalikuks, nõuab ta enne menetlusloa andmist vastustajalt apellatsioonkaebusele kirjalikku vastamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 14 esimese lõigu kohaselt on menetlusloa andmise menetlus kirjalik menetlus ning apellatsioonikohus otsustab, lähtudes esimeses kohtuastmes tehtud otsusest, talle esitatud apellatsioonkaebusest, nende olemasolul vastustaja kirjalikest seisukohtadest ning vajadusel teistest toimiku materjalidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 18 kohaselt antakse menetlusluba, kui loa andmise poolt on vähemalt üks kolmeliikmelise kohtukolleegiumi liige.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Harju Maakohus (Eesti) tegi <DATE ISO="20091207">7. detsembril 2009</DATE> otsuse, millega mõistis Helsingis (Soome) elavalt MLilt Eesti äriühingu Aktiva Finants kasuks välja <FT TYPE="DECIMAL">14838,50</FT> Eesti krooni (EEK) (ligikaudu 948 eurot).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Aktiva Finantsi taotlusel tunnistas Helsingin käräjäoikeus (Helsingi esimese astme kohus, Soome) MLi suhtes tehtud <DATE ISO="20091207">7. detsembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsuse määruse nr 44/2001 alusel Soomes täidetavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Olles täidetavaks tunnistamise otsuse kätte saanud, esitas ML selle peale Helsingin hovioikeusele (Helsingi apellatsioonikohus, Soome) apellatsioonkaebuse, milles palus see otsus tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Helsingin hovioikeusele (Helsingi apellatsioonikohus) esitatud apellatsioonkaebuses väitis ML kõigepealt, et Harju Maakohtu <DATE ISO="20191207">7. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus tehti tagaselja. Seejärel väitis ML, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta. Lisaks sai ta kogu menetlusest teada alles siis, kui Helsingin käräjäoikeus (Helsingi esimese astme kohus) toimetas talle kätte otsuse, mis puudutas Harju Maakohtu otsuse täidetavaks tunnistamist. Veel väitis ML, et viimati nimetatud kohus ei olnud pädev tema menetluses olnud kohtuasja lahendama, kuna MLi elukoht on alates <DATE ISO="20071126">26. novembrist 2007</DATE> Soomes. Sellega seoses tugines ML oma argumentide põhjendamiseks määruse nr 44/2001 artiklitele 34 ja 35.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Helsingin hovioikeus (Helsingi apellatsioonikohus) ei andnud MLile kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 5 esimeses lõigus ette nähtud menetlusluba ning sellega tema esitatud kaebuse menetlemine lõpetati. Helsingin käräjäoikeuse (Helsingi esimese astme kohus) otsus jäeti seega muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>ML palus eelotsusetaotluse esitanud kohtult Korkein oikeuselt (Soome kõrgeim kohus) luba esitada kaebus Helsingin hovioikeuse (Helsingi apellatsioonikohus) otsuse peale; see luba anti talle <DATE ISO="20170124">24. jaanuaril 2017</DATE>. Korkein oikeusele (kõrgeim kohus) esitatud kaebuses palus ML see otsus tühistada, anda apellatsioonkaebusele menetlusluba ja saata kohtuasi tagasi Helsingin hovioikeusele (Helsingi apellatsioonikohus) tema apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas määruse nr 44/2001, täpsemalt selle artikli 43 lõigetega 1–3 on kooskõlas selline menetlusloa andmise menetlus nagu on ette nähtud põhikohtuasjas asjasse puutuvates riigisisestes õigusnormides, kui tegemist on apellatsioonkaebusega esimeses kohtuastmes tehtud otsuse peale, mis puudutab kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Esiteks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisisestest õigusnormidest ilmneb, et kõikides kohtuasjades toimub edasikaebemenetlus kahes etapis. Esimeses etapis hinnatakse liikmesriigi õiguses ette nähtud menetlusloa andmise tingimuste täidetust. Kui luba antakse, vaadatakse teises etapis kaebus läbi täies ulatuses. Kui aga luba ei anta, esimeses kohtuastmes tehtud otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse alusel seda keelduvat otsust ei tühistata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Teiseks ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus kindel, et määruse nr 44/2001 artikli 43 lõikes 3 kehtestatud võistleva menetluse nõue on täidetud, kui liikmesriigi õiguse kohaselt võidakse menetlusloa andmise otsus teha ka, ilma et poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, käesolevas asjas ML, oleks antud võimalus esitada eelnevalt oma seisukoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Korkein oikeus (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigis kehtivas edasikaebesüsteemis ette nähtud kord apellatsioonkaebustele menetlusloa andmiseks on kooskõlas määruse nr 44/2001 artikli 43 lõikes 1 mõlemale poolele tagatud tõhusa edasikaebuse esitamise võimalusega, kui edasikaebus esitatakse esimese astme kohtu otsuse peale, mis puudutab kohtuotsuse tunnustamist või täitmist määruse nr 44/2001 alusel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas apellatsioonkaebustele menetlusloa andmise kord täidab võistleva kohtumenetluse tingimusi määruse nr 44/2001 artikli 43 lõike 3 tähenduses, kui enne edasikaebusele menetlusloa andmise kohta otsuse tegemist ei kuulata vastustajat esitatud apellatsioonkaebuse suhtes ära? Kas nimetatud tingimused on täidetud, kui vastustaja kuulatakse ära enne apellatsioonkaebusele menetlusloa andmise kohta otsuse tegemist?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas tõlgendamisel on oluline asjaolu, et isikuks, kes edasikaebuse esitab, võib lisaks sellele poolele, kes on täitmist taotlenud ja kelle taotlus on rahuldamata jäetud, olla ka pool, kelle suhtes on täitmist taotletud, juhul kui kõnealune taotlus on rahuldatud?<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 44/2001 artikli 43 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus menetlusloa andmise menetlus, mille käigus esiteks apellatsioonikohus otsustab loa andmise üle, lähtudes esimeses kohtuastmes tehtud otsusest, talle esitatud apellatsioonkaebusest, nende olemasolul vastustaja seisukohtadest ja vajaduse korral muudest toimiku materjalidest, ning teiseks menetlusluba antakse muu hulgas juhul, kui on põhjust kahelda otsuse põhjendatuses, kui menetlusluba andmata ei ole otsuse põhjendatust võimalik hinnata või kui menetlusloa andmiseks on muu kaalukas põhjus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et nagu nähtub põhikohtuasjas ajaliselt kohaldatava määruse nr 44/2001 põhjendustest 16 ja 17, põhineb määrusega loodud tunnustamise ja täitmise kord vastastikusel usaldusel õigusemõistmise vastu Euroopa Liidus. Selline usaldus nõuab, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid mitte ainult ei tunnustata teises liikmesriigis automaatselt, vaid ka seda, et kõnealuste kohtuotsuste teises liikmesriigis täidetavaks tunnistamise kord on tulemuslik ja kiire. Menetlus peab seisnema üksnes nende dokumentide formaalses kontrollis, mida on taotluse saanud liikmesriigis täidetavaks tunnistamiseks vaja, kusjuures deklaratsioon kohtuotsuse täidetavuse kohta antakse välja peaaegu automaatselt (vt selle kohta <DATE ISO="20111013">13. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prism Investments</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑139/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:653">EU:C:2011:653</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Just seetõttu kuulutatakse kohtuotsus määruse nr 44/2001 artikli 41 kohaselt täitmisele pööratavaks kohe pärast määruse artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma määruse artiklites 34 ja 35 ette nähtud täitmisest keeldumise aluste kontrollimiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Nimelt, nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, on määruse eesmärk vorminõuete lihtsustamise kaudu tagada liikmesriikidest pärinevate tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vaba liikumine, et nende tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Seda eesmärki ei tohi siiski saavutada ükskõik millisel viisil kaitseõigusi nõrgendades (<DATE ISO="20061214">14. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ASML</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑283/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:787">EU:C:2006:787</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus on sellega seoses meelde tuletanud, et kõik määruse nr 44/2001 sätted väljendavad kavatsust tagada, et määruse eesmärkide raames toimuvad kohtuotsuse tegemisega lõppevad menetlused kaitseõigusi järgides (<DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑292/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:142">EU:C:2012:142</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Ent selleks, et tagada kaitseõigused, on määruse nr 44/2001 artikli 43 lõikes 1 koosmõjus määruse põhjendusega 18 tunnustatud kummagi poole õigust esitada apellatsioonkaebus täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse peale: vastustaja võib selle esitada juhul, kui ta leiab, et esineb üks täitmata jätmise alus ning taotleja juhul, kui – vastupidi – tema kasuks täidetavaks tunnistamise otsust keelduti tegemast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Tuleb siiski tõdeda, et määruses nr 44/2001 ei ole ette nähtud selle otsuse puhul kasutatavate õiguskaitsevahendite laadi ega konkreetset korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb vastavalt liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttele Euroopa Liidu õigusnormide puudumisel iga liikmesriigi sisemise õiguskorraga kehtestada menetlusnormid, mille eesmärk on tagada õigussubjektidele liidu õigusega antud õiguste kaitse. Need menetluseeskirjad ei tohi siiski olla ebasoodsamad kui liikmesriigi õigusest tulenevate õiguste kaitseks ette nähtud samalaadsete õiguskaitsevahendite puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist tegelikult võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (<DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Mis puudutab esiteks võrdväärsuse põhimõtet, siis see nõuab, et kõik õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatavad reeglid oleksid ühtemoodi kohaldatavad nii liidu õiguse rikkumisel rajanevate õiguskaitsevahendite kui ka liikmesriigi õiguse rikkumisel rajanevate õiguskaitsevahendite puhul (<DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kantarev</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑571/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:807">EU:C:2018:807</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb märkida, et Euroopa Kohtul ei ole mingit alust kahelda põhikohtuasja menetlusnormide kooskõlas selle põhimõttega. Vastupidi, Euroopa Kohtu käsutuses oleva toimiku materjalidest nähtub, et riigisisene õigusnorm, mille kohaselt on esimeses kohtuastmes tehtud otsuse peale apellatsioonikohtule kaebuse esitamiseks vaja menetlusluba, on üldkohaldatav ega puuduta ainult apellatsioonkaebusi, mis on määruse nr 44/2001 alusel esitatud täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuste peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks tõhususe põhimõtet, siis tuleb meeles pidada, et Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et iga juhtumit, mille puhul kerkib küsimus, kas mingi riigisisene menetlusnorm muudab liidu õiguskorraga isikule antud õiguste kohaldamise võimatuks või ülemäära raskeks, tuleb analüüsida, võttes arvesse nende sätete kohta menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja eripära liikmesriigi eri ametiasutustes. Seda silmas pidades tuleb vajaduse korral arvesse võtta liikmesriigi õigussüsteemi aluseks olevaid niisuguseid põhimõtteid nagu kaitseõiguste tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse nõuetekohane läbiviimine (<DATE ISO="20190911">11. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Călin</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑676/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:700">EU:C:2019:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 11 esimese lõigu kohaselt antakse menetlusluba juhul, kui on põhjust kahelda otsuse põhjendatuses, kui menetlusluba andmata ei ole otsuse põhjendatust võimalik hinnata, kui menetlusloa andmine on oluline teistes sarnastes kohtuasjades õiguse kohaldamise seisukohast või kui menetlusloa andmiseks on muu kaalukas põhjus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Ent nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 51, võimaldavad Soome õigusnormides sätestatud menetlusloa andmise alused arvesse võtta määruse nr 44/2001 artiklites 34 ja 35 ette nähtud asjasse puutuva otsuse täitmata jätmise aluseid, mille puhul võib kohus, kellele esitatakse määruse artiklis 43 osutatud apellatsioonkaebus, artikli 45 kohaselt keelduda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või see tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Seega ei ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid muudaksid liidu õigusega antud õiguste kasutamise peaaegu võimatuks või ülemäära raskeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Tuleb siiski märkida, et õigus kohtusse pöörduda ei hõlma mitte ainult võimalust esitada kaebus, vaid ka tagatist, et see kohus on pädev uurima kõiki faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mis talle lahendada antud kohtuvaidluses asjasse puutuvad (vt selle kohta <DATE ISO="20121106">6. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Otis jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑199/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:684">EU:C:2012:684</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellega seoses nähtub Euroopa Kohtu käsutuses oleva toimiku materjalidest, et Soome õigusnormide kohaselt toimub kaebuse läbivaatamine apellatsioonikohtus kahes etapis. Esimeses etapis otsustab apellatsioonikohus kirjalikus menetluses loa andmise üle, lähtudes esimeses kohtuastmes tehtud otsusest, talle esitatud apellatsioonkaebusest, nende olemasolul vastustaja seisukohtadest ja vajaduse korral muudest toimiku materjalidest. Menetlusluba antakse, kui loa andmise poolt on vähemalt üks kolmeliikmelise kohtukolleegiumi liige. Igal juhul antakse menetlusluba, kui esineb üks kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 11 esimeses lõigus ette nähtud alus. Kui luba antakse, lahendab apellatsioonikohus teises etapis kaebuse täies ulatuses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Seega on apellatsioonikohtul menetlusloa andmise otsustamise etapist alates võimalik määruse nr 44/2001 artikli 43 alusel esitatud apellatsioonkaebuse puhul kontrollida, kas selle määruse artiklites 34 ja 35 sätestatud täitmata jätmise alused nõuavad kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud esimese astme kohtu otsuse põhjalikku läbivaatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 43 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus menetlusloa andmise menetlus, mille käigus esiteks apellatsioonikohus otsustab loa andmise üle, lähtudes esimeses kohtuastmes tehtud otsusest, talle esitatud apellatsioonkaebusest, nende olemasolul vastustaja seisukohtadest ja vajaduse korral muudest toimiku materjalidest, ning teiseks menetlusluba antakse muu hulgas juhul, kui on põhjust kahelda otsuse põhjendatuses, kui menetlusluba andmata ei ole otsuse põhjendatust võimalik hinnata või kui menetlusloa andmiseks on muu kaalukas põhjus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 44/2001 artikli 43 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus menetlus, milles lahendatakse apellatsioonkaebust täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse peale, ja milles ei ole nõutud, et vastustaja kuulataks ära enne talle soodsa otsuse tegemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 43 lõikele 3 koostoimes määruse põhjendusega 18 menetletakse apellatsioonkaebust täitmiseks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse peale võistleva menetluse normide kohaselt, tagades kaitseõigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Käesolevas asjas, nagu nähtub eelotsusetaotlusest, peab Helsingin hovioikeus (Helsingi apellatsioonikohus) kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 13 kohaselt enne menetlusloa andmise otsuse tegemist nõudma vastustajalt apellatsioonkaebusele kirjalikku vastamist, kui ta seda vajalikuks peab. Järelikult võidakse loa andmise otsus teha, ilma et vastustajale antaks võimalus esitada seisukoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Siiski nähtub Euroopa Kohtu käsutuses oleva toimiku materjalidest, et kohtumenetluse seaduse peatüki 25a § 5 esimeses lõigus ette nähtud esimeses etapis, mis puudutab menetlusloa andmist, ei tohi apellatsioonikohus teha ebasoodsat otsust vastustaja suhtes ilma teda ära kuulamata. Nimelt, esiteks, kui kaebus on esitatud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise otsuse peale, ei kahjusta see, et apellatsioonikohus ei anna menetlusluba, isikut, kelle kasuks kohtuotsus tehti, see tähendab poolt, kelle kasuks otsus täidetavaks tunnistati. Teiseks, kui apellatsioonkaebus on esitatud otsuse peale, millega keelduti kohtuotsust täidetavaks tunnistamast, ei kahjusta see, et apellatsioonikohus ei anna menetlusluba, isikut, kelle kasuks kohtuotsus tehti, see tähendab poolt, kelle suhtes täitmist taotleti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Järelikult, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 76 ja 82, ei saa apellatsioonikohus menetlusloa andmise etapis teha otsust, mis oleks vastustaja jaoks ebasoodne või tema huve kahjustav, mistõttu ei rikuta selle poole õigust võistlevale menetlusele, kui tal ei palutud oma seisukohta esitada. Lisaks palutakse vastustajal tingimata oma seisukoht esitada apellatsioonkaebuse täies ulatuses läbivaatamise etapis, mistõttu on võistlevuse põhimõtte järgimine tagatud etapis, kus apellatsioonikohtu otsus võib selle poole õigusi kahjustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 43 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus menetlus, milles lahendatakse apellatsioonkaebust täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse peale, ja milles ei ole nõutud, et vastustaja kuulataks ära enne talle soodsa otsuse tegemist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, millised on võimalikud tagajärjed, mis tulenevad asjaolust, et apellatsioonkaebust ei saa esitada mitte ainult täitmist taotlev pool, vaid ka pool, kelle suhtes täitmist lubati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellega seoses, kuigi on tõsi, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased, tuleb toonitada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole eelotsuse taotlemise mõte saada juhendavaid arvamusi üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid eelotsusetaotlus esitatakse vajadusest vaidluse tõhusa lahenduse järele (<DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei täpsusta aga eelotsusetaotluse esitanud kohus selle küsimuse esitamise põhjuseid. Samuti ei täpsusta ta, kuidas on see küsimus seotud põhikohtuasjaga, ega põhjusi, miks on Euroopa Kohtu vastus vajalik tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kolmas küsimus on vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 43 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus menetlusloa andmise menetlus, mille käigus esiteks apellatsioonikohus otsustab loa andmise üle, lähtudes esimeses kohtuastmes tehtud otsusest, talle esitatud apellatsioonkaebusest, nende olemasolul vastustaja seisukohtadest ja vajaduse korral muudest toimikumaterjalidest, ning teiseks menetlusluba antakse muu hulgas juhul, kui on põhjust kahelda otsuse põhjendatuses, kui menetlusluba andmata ei ole otsuse põhjendatust võimalik hinnata või kui menetlusloa andmiseks on muu kaalukas põhjus.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 44/2001 artikli 43 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus menetlus, milles lahendatakse apellatsioonkaebust täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse peale, ja milles ei ole nõutud, et vastustaja kuulataks ära enne talle soodsa otsuse tegemist.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>