<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑576/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010CJ0576</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:510">EU:C:2013:510</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20130711">11.7.2013</DATE> – KOHTUASI C-576/10</P><P>KOMISJON <HT TYPE="ITALIC">VS</HT>. MADALMAAD</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20130711">11. juuli 2013</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/18/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Ratione temporis kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Riiklike ehitustööde kontsessioon</KEYWORD><KEYWORD>Maa müük avalik-õigusliku asutuse poolt</KEYWORD><KEYWORD>Selle asutuse määratletud kinnisvaraprojekt avaliku ruumi ajakohastamiseks</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-576/10,</P><P>mille ese on ELTL artikli 258 alusel <DATE ISO="20101209">9. detsembril 2010</DATE> esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: M. van Beek, A. Tokár ja C. Zadra, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Madalmaade Kuningriik</HT>, esindajad: C. Wissels ja J. Langer,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><P>keda toetab</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Saksamaa Liitvabariik</HT>, esindajad: T. Henze ja J. Möller ning A. Wiedmann,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud G. Arestis, J-C. Bonichot, A. Arabadjiev ja J. L. da Cruz Vilaça (ettekandja),</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Oma hagis palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Eindhoveni valla poolt riiklike ehitustööde kontsessiooni andmine oli vastuolus riigihankeid reguleeriva liidu õigusega ja täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="114" NO.OJ="134" DATE.PUB="2004">ELT L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132), siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud selle direktiivi artiklist 2 ning III jaotisest tulenevaid kohustusi.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõiked 2 ja 3 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>2.</NO.PARAG><ALINEA><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Riigihankelepingud</HT> – ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ehitustööde riigihankelepingud</HT> – riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitustöö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. <HT TYPE="ITALIC">Ehitustöö</HT> – ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><HT TYPE="ITALIC">Riiklike ehitustööde kontsessioon</HT> – sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 kohaselt kohtlevad ostjad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.</TXT></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 III jaotis kehtestab riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 80 lõige 1 mis kuulub V jaotise alla, sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt <DATE ISO="20060131">31. jaanuariks 2006</DATE>. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. […]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Käesoleva vaidluse asjaolud on seotud Eindhoveni vallas (commune d’Eindhoven, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>vald<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) kinnisvaraprojekti elluviimisega maa-alal, mis jääb olemasoleva Doornakkersi kvartali ja valla omandis oleva uue Tongelresche Akkersi elamukvartali vahele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Doornakkersi keskus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Vallavolikogu kinnitas 7. augustil 2001 Doornakkersi keskust puudutava teatise. See dokument kirjeldas plaane rajada teatud sotsiaal- ja kultuuriteenuste keskus (tervisekeskus ning vabaaja-, integratsiooni- ja koolituskeskus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>SPILcentrum<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>) ning kaubanduskeskus korterite ja eluruumidega. Vallavolikogu kiitis <DATE ISO="20010912">12. septembril 2001</DATE> heaks Doornakkersi keskust puudutavad detailplaneeringud. Need planeeringud sisaldasid suuniseid kvartali hoonestamiseks ning neis on olemasoleva Doornakkersi kvartali ühendamiseks uue Tongelresche Akkersi elamukvartaliga ette nähtud infrastruktuur ja rajatised.</TXT></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Vallavolikogu kiitis <DATE ISO="20020423">23. aprillil 2002</DATE> heaks teatise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Arendaja valimine Doornakkersi lähikeskuse jaoks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/><DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>), mille olid koostanud valla teenistused <DATE ISO="20020411">11. aprillil 2002</DATE>. Selles teatises olid välja toodud kriteeriumid, mida tuleb kohaldada nende maatükkide ostja valimisel, kus teostatakse Doornakkersi keskuse projekt. Selles teatises täpsustati ka, et müügilepingus tuleb järgida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>omavalitsusüksuse kindlaksmääratud raamtingimusi ja suuniseid, nimelt tehnilist kirjeldust<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>, ning et see leping peab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>vastama […] ostjate/lõppkasutajate soovidele<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>. Seal oli veel märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>asjaolu, et vald otsustas tingimusliku müügi kasuks, viitab sellele, et hanget ei toimu ning riigihankealaseid õigusnorme ei kohaldata<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Eelmises punktis nimetatud raamtingimustes ja suunistes on omakorda täpsustatud eeskätt ehitiste otstarve ja kõrgus vastavalt detailplaneeringule. Nendes on ette nähtud korterite ja eluruumide ehitamine, olemasoleva tervisekeskuse laiendamine, ühendusvöönd kahe peamise ala vahel, hea juurdepääs, maa-alune parkla kooskõlas omavalitsuse parkimiseeskirjadega, väärtuslike haljasalade säilitamine ning väljaku ja uue kvartalipargi rajamine.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> teatisele paluti äriühingutel Hurks Bouw en Vastgoed BV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Hurks<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>) ja Haagdijk BV koostada oma planeeringud.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Vallavolikogu tegi <DATE ISO="20030715">15. juulil 2003</DATE> otsuse valida Hurks Doornakkersi keskuse arendajaks ja võimalikuks lepingupartneriks.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Hurks täpsustas 2003. aasta juulist kuni 2005. aasta oktoobrini oma ehitusjooniseid üldplaneeringus, mille vald kiitis heaks <DATE ISO="20060214">14. veebruaril 2006</DATE>. Selle planeeringu elluviimiseks sõlmisid vald ja Hurks koostöölepingu, millele Hurks kirjutas alla <DATE ISO="20070612">12. juunil 2007</DATE> ning vald <DATE ISO="20070716">16. juulil 2007</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>koostööleping<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Selle koostöölepingu põhjenduse F kohaselt on vald ja Hurks jõudnud kokkuleppele hoonestamises ja SPILcentrumi rajamises. Selle kokkuleppe osapooled lepivad kokku, et SPILcentrum hõlmab tervisekeskust, vabaaja-, integratsiooni- ja koolituskeskust koos korteritega, et laiendatakse olemasolevat tervisekeskust koos maa-aluse parklaga, rajatakse kaubanduskeskus eluruumide ja maa-aluse parklaga ning eluruumid. Nähti ette, et Hurks teostab need tööd omal riisikol ja enda vahenditest. Nende projektide elluviimiseks jõudsid vald ja Hurks kokkuleppele veel selles, et vald müüb maa Hurksile.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Paralleelselt nende läbirääkimistega valis vald <DATE ISO="20070213">13. veebruaril 2007</DATE> sihtasutuse Woonbedrijf SPILcentrumi omanikuks. Valla ja sihtasutuse Woonbedrijf koostööleping kirjutati alla <DATE ISO="20080415">15. aprillil 2008</DATE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Pärast seda, kui komisjon sai kaebuse Doornakkersi keskuse projekti hanketingimuste kohta, palus ta <DATE ISO="20080702">2. juuli 2008. aasta</DATE> kirjas Madalmaade Kuningriigilt selle keskuse kohta teavet. Liikmesriik vastas <DATE ISO="20081219">19. detsembri 2008. aasta</DATE> kirjaga.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20090224">24. veebruaril 2009</DATE> Madalmaade Kuningriigile märgukirja, mis käsitles hankeid reguleeriva liidu õiguse, täpsemalt direktiivi 2004/18 rikkumist. Madalmaade valitsus vastas sellele <DATE ISO="20090630">30. juuni 2009. aasta</DATE> kirjaga, väites eelkõige, et direktiiv 2004/18 ei ole <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20091009">9. oktoobril 2009</DATE> põhjendatud arvamuse, milles ta sisuliselt kinnitas oma märgukirjas väljendatud seisukohta ja esitas argumendid tõendamaks, et direktiiv 2004/18 oli käesoleval juhul kohaldatav. Komisjon tegi Madalmaade Kuningriigile ka ettepaneku võtta vajalikud meetmed kahe kuu jooksul.</TXT></NP><?PAGE NO="4"?><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Nimetatud liikmesriik vastas põhjendatud arvamusele <DATE ISO="20091208">8. detsembri 2009. aasta</DATE> kirjaga. Oma vastuses vaidlustas ta komisjoni seisukoha direktiivi 2004/18 rikkumise kohta ning kinnitas, tuginedes <DATE ISO="20001005">5. oktoobri 2000. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-337/98" PAGE.ECR="I-8377" YEAR="2000">C-337/98: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, (EKL 2000, lk I-8377</REF.DOC.ECR>, punktid 36 ja 37), et käesolevas asja asjaoludele ei kohaldata mitte direktiivi 2004/18, vaid nõukogu <DATE ISO="19930614">14. juuni 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="54" NO.OJ="199" DATE.PUB="1993">EÜT L 199, lk 54</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163).</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20110517">17. mai 2011. aasta</DATE> määrusega lubati Saksamaa Liitvabariigil astuda menetlusse Madalmaade Kuningriigi nõuete toetuseks.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hagi</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik esitab kaks vastuvõetamatuse vastuväidet.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Esiteks väidab ta, et komisjoni hagi on vastuvõetamatu, kuna viimane kasutab dokumente, millele Madalmaade Kuningriik ei ole saanud kohtueelses menetluses reageerida, mis rikub tema kaitseõigusi.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Nimelt, pärast Madalmaade Kuningriigi vastust põhjendatud arvamusele, palus komisjon <DATE ISO="20110512">12. mail 2011</DATE> sellel liikmesriigil esitada teatud hulga dokumente, seal hulgas <DATE ISO="20100115">15. jaanuari 2010. aasta</DATE> SPILcentrumi koostööprotokolli ja sellest tuleneva valla ja sihtasutuse Woonbedrijf vahelise koostöölepingu. Viimane esitati komisjonile välisministri <DATE ISO="20100611">11. juuni 2010. aasta</DATE> kirjaga, milles mainiti, et komisjon ei tohiks seda teavet käesolevas menetluses kasutada.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Lisaks heitis Madalmaade Kuningriik komisjonile ette selles menetluses kolme sellise dokumendi kasutamist, mis ei olnud lisatud <DATE ISO="20100611">11. juuni 2010. aasta</DATE> kirjale ja mida lisaks ei olnud kohtueelses menetluses arutatud. Tegemist on Eindhoveni volikogu <DATE ISO="20080318">18. märtsi 2008. aasta</DATE> infokirjaga valla algatatud elamuarenduse kohta ajavahemikuks 2005–2010, <DATE ISO="20091006">6. oktoobri 2009. aasta</DATE> haldusmäärusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>2009. aasta elamuehitusprojektide edendamise ajutine kord<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/> ja teatisega, mis pärineb elamumajanduse, linnaplaneerimise ja keskkonnajuhtimise ministeeriumi veebilehelt.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Teiseks leiab Madalmaade Kuningriik, et komisjon on vaidluse eset võrreldes kohtueelse menetlusega laiendanud.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Nimelt kinnitas komisjon tõendamaks, et tegemist on tasulise lepinguga esimest korda alles oma hagiavalduses, et vald oli saanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>. Kohtueelse menetluse käigus jäi komisjon tõendamaks, et tegemist oli niisugust tüüpi lepinguga, eranditult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>vastutasu<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> juurde, mida vald andis Hurksile. Komisjoni hagiavaldus sisaldas seega uut väidet, mis on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga (<DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-458/08" PAGE.ECR="I-11599" YEAR="2010">C-458/08: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal, EKL 2010, lk I-11599</REF.DOC.ECR>, punkt 43).</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Komisjon palub kõik need väited tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Esimese vastuvõetamatuse vastuväitega seoses tuleb meeles pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt piiritlevad komisjoni poolt liikmesriigile edastatud märgukiri ja selle järel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus kohtuvaidluse eseme, mida ei saa hiljem laiendada. Asjaomase liikmesriigi võimalus esitada omapoolseid seisukohti, isegi kui ta otsustab seda mitte kasutada, on oluline asutamislepinguga ette nähtud tagatis, millest kinnipidamine on liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse õiguspärasuse seisukohalt oluline vorminõue. Järelikult peavad põhjendatud arvamus ja komisjoni esitatud hagi põhinema samadel etteheidetel, mis on toodud kohtueelset menetlust algatanud märgukirjas (vt <DATE ISO="20071218">18. detsembri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-186/06" PAGE.ECR="I-12093" YEAR="2007">C-186/06: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania, EKL 2007, lk I-12093</REF.DOC.ECR>, punkt 15, ja <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-535/07" PAGE.ECR="I-9483" YEAR="2010">C-535/07: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria, EKL 2010, lk I-9483</REF.DOC.ECR>, punkt 41).</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus veel sedastanud, et põhimõtteliselt ei saa välistada komisjoni poolt täiendavate tõendite esitamist, millega Euroopa Kohtu menetluse käigus soovitakse näidata, et väidetav rikkumine on üldine ja juurdunud (<DATE ISO="20050426">26. aprilli 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-494/01" PAGE.ECR="I-3331" YEAR="2005">C-494/01: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa, EKL 2005, lk I-3331</REF.DOC.ECR>, punkt 37, ja <DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas C-189/07: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania, punkt 29).</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriigi sõnul kasutas komisjon neid esmakordselt hagiavalduses esitletud nelja dokumenti selleks, et tõendada valla otsest majandushuvi Doornakkersi keskuse projekti elluviimisel ja sellest tulenevalt valla ja Hurksi vahel sõlmitud lepingu tasulist iseloomu.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Igal juhul, nagu ka kohtujurust on oma ettepaneku punktis 31 märkinud, puudutavad käesolevas asjas komisjoni esitatud dokumendid, mille kasutamise Madalmaade valitsus vaidlustab, eranditult faktilist olukorda, mida käsitleti kohtueelses menetluses ja nendega soovitakse üksnes selgitada selles menetluses esitatud väidet.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Neil asjaoludel oleks komisjon saanud neid dokumente kasutada ka oma selle etteheite põhjenduseks, mis oli sõnastatud märgukirjas ja mis puudutas ehitustööde kontsessioonilepingut, mille üheks tingimuseks on lepingu tasuline iseloom (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa, punkt 36).</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Järelikult tuleb esimene vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Teise vastuvõetamatuse vastuväite osas tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et ELTL artikli 258 alusel esitatud hagi ese on piiratud nimetatud artiklis ette nähtud kohtueelse menetlusega ja et seetõttu peavad komisjoni märgukiri, põhjendatud arvamus ja hagi tuginema samadele väidetele, ei tähenda selline nõue ometi, et mõlemas tuleks igal juhul kasutada täpselt sama sõnastust, kui vaidluse eset ei ole laiendatud ega muudetud (<DATE ISO="20030612">12. juuni 2003. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-229/00" PAGE.ECR="I-5727" YEAR="2003">C-229/00: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome, EKL 2003, lk I-5727</REF.DOC.ECR>, punktid 44 ja 46; <DATE ISO="20050714">14. juuli 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-433/03" PAGE.ECR="I-6985" YEAR="2005">C-433/03: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, EKL 2005, lk I-6985</REF.DOC.ECR>, punkt 28, ja <DATE ISO="20070426">26. aprilli 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-195/04" PAGE.ECR="I-3351" YEAR="2007">C-195/04: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome, EKL 2007, lk I-3351</REF.DOC.ECR>, punkt 18).</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Seega võib komisjon hagiavalduses oma esialgset etteheidet täpsustada, tingimusel et see vaidluse eset ei muuda (eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa, punkt 38, ja <DATE ISO="20070426">26. aprilli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome, punkt 18).</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Antud juhul on pelgalt märgukirja, põhjendatud arvamuse ja Euroopa Kohtule esitatud hagiavalduse läbilugemisest selge, et käesoleva liikmesriigi kohustuse rikkumise menetluse käigus ei ole komisjon vaidluse eset muutnud.</TXT></NP><?PAGE NO="6"?><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Nimelt ilmneb kõikidest nendest dokumentidest sõnaselgelt, et komisjoni eesmärk oli tuvastada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Madalmaade Kuningriik ei ole täitnud direktiivi 2004/18 artiklist 2 ja III jaotisest tulenevaid kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Täpsemalt heitis komisjon oma põhjendatud arvamuses sellele vallale ette, et Hurksiga ei sõlmitud mitte koostöölepingut, vaid ehitustööde kontsessioonileping, mille olemasolu sõltus eelkõige selle lepingu tasulisest iseloomust.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Oma hagiavalduses viitab komisjon sama etteheidet korrates <DATE ISO="20100325">25. märtsi 2010. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-451/08" PAGE.ECR="I-2673" YEAR="2010">C-451/08: Helmut Müller (EKL 2010, lk I-2673)</REF.DOC.ECR>, milles Euroopa Kohus täpsustas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>tasuline leping<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>. Need selgitused, mis järgivad seda mõistet käsitlevat kohtupraktikat, puudutavad sooritust, mida hankija saab riigihanke kaudu teatava vastutasu eest.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Seda tehes tõi komisjon detailselt välja üksnes need argumendid, mis toetasid tema järeldust valla ja Hurksi vahel sõlmitud lepingu tasulise iseloomu kohta, mis ta oli üldisel kujul esitanud juba märgukirjas ja põhjendatud arvamuses, ning seega ei ole ta vaidluse eset muutnud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, punkt 29, ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal, punkt 47).</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Kuna ka teine Madalmaade Kuningriigi esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tuleb tagasi lükata, peab komisjoni hagi tunnistama vastuvõetavaks.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Põhiküsimus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Oma hagiavalduses analüüsib komisjon kõigepealt direktiivi 2004/18 <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldamisala küsimust, mille tõstatas Madalmaade Kuningriik kohtueelses menetluses.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Tuletades meelde, et direktiiv 2004/18 tuli liikmesriikidel üle võtta hiljemalt <DATE ISO="20060131">31. jaanuariks 2006</DATE>, märgib komisjon, et need kaks osapoolt sõlmisid koostöölepingu alles <DATE ISO="20070716">16. juulil 2007</DATE>, st 18 kuud pärast nimetatud ülevõtmise tähtaega.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuigi komisjoni sõnul vastab tõele, et vald oli võtnud teatud otsused vastu enne seda kuupäeva, seal hulgas otsuse valida Hurks arendajaks ja lepingupartneriks, algasid läbirääkimised koostöölepingu sisuliste elementide üle siiski alles pärast <DATE ISO="20060214">14. veebruari 2006</DATE>, mil vald kinnitas Hurksi esitatud üldplaneeringu,.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Nimelt ilmneb valla <DATE ISO="20070522">22. mai 2007. aasta</DATE> kirjast, et vald ja Hurks olid pidanud rohkem kui aasta jooksul läbirääkimisi koostöölepingu sisu üle. Esiteks puudutasid läbirääkimised küsimust, kas vald peab Hurksilt ostma teatud osa rajatud ehitistest, eelkõige SPILcentrumi, et välistada olukord, kus Hurks kannab üksi kõik projektiga seotud finantsriskid, ja teiseks arutati küsimust, kas finantskohustuste jagamine puudutab niisuguse avaliku ruumi nagu väljak ja park väljaehitamist.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Selles osas väidab komisjon, et Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt tuleb riigihange uuesti läbi viia, kui on muudetud lepingu üht olulist tingimust ning see toob kaasa uue lepingu sõlmimise (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, punkt 44), tuleb kohaldada <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> niisuguses olukorras nagu käesolevas asjas käsitlusel.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Komisjon lisab, et kui vald otsustas <DATE ISO="20020423">23. aprillil 2002</DATE> paluda kahel ettevõtjal koostada oma planeeringud, ei olnud ta üldse otsustanud, millised peaksid olema sõlmitava lepingu sisulised tingimused, ja ta ei olnud veel ka kindlaks määranud, kas tegemist saab olema riigihanke või kontsessiooniga.</TXT></NP><?PAGE NO="7"?><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul algasid valla ja Hurksi vahelised läbirääkimised, mis puudutasid kõiki või vähemalt põhilisi koostöölepingu tingimusi, tegelikult alles pärast direktiivi 2004/18 ülevõtmise tähtaega. Järelikult, ja võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat eespool viidatud kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, leiab komisjon, et see direktiiv on käesolevas asjas kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik väidab sisuliselt, et vallavolikogu nägi <DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> teatise kinnitamise otsusega ette üksnes maa müügi ja arendaja kasutusse andmise, mis on ainuke otsustav tegur kontrollimaks, kas direktiiv 2004/18 on <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik järeldab sellest, et vaidlus sai alguse enne direktiivi 2004/18 ülevõtmise tähtaega. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et määravaks ei ole mitte lepingu sõlmimise kuupäev, vaid see, millal tehti liidu õigust väidetavalt rikkuv otsus.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Väide, mida toetab komisjon ja mille kohaselt määravaks hetkeks on see, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kui kõik või vähemalt põhilised [koostöö]lepingu tingimused<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/> on tegelikult olemas, tuleneb eespool viidatud kohtuotsuse komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa väärast tõlgendamisest.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 56 meelde tuletanud, kuulub kohaldamisele direktiiv, mis kehtib hetkel, mil hankija valib selle menetluse liigi, mida ta kavatseb järgida, ning lahendab lõplikult küsimuse, kas riigihankelepingu sõlmimiseks on nõutav eelneva hankemenetluse korraldamine (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, punktid 36 ja 37).</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Nimelt oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kui kohaldatav õigus määratakse kindlaks hankelepingu sõlmimise kuupäeva alusel, kuna see kuupäev tähistab menetluse lõppu, samas kui hankija otsus eelnevalt hankemenetlus korraldada või mitte tehakse tavaliselt menetluse algusstaadiumis (eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, punkt 40).</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Sellegipoolest täpsustab Euroopa Kohus samas kohtuotsuses, et kui pärast seda otsust peetud läbirääkimised puudutavad juba läbiräägitust oluliselt erinevaid tingimusi ja kui neist järelikult nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe, võib direktiivi, mille ülevõtmistähtaeg oli pärast nimetatud otsuse tegemist, sätete kohaldamine olla põhjendatud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, punkt 44).</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Esiteks tuleb käesoleval juhul nentida, et otsus viia Doornakkersi keskuse kinnisvaraprojekt ellu ilma eelneva hankemenetluseta tehti hetkel, mil vallavolikogu kinnitas <DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> teatise.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Nimelt, selle teatise punkti 2.5 sõnastusest ilmneb, et asjaolu, et vald otsustas tingimusliku maamüügi kasuks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>viitab sellele, et hanget ei toimu ning riigihankealaseid õigusnorme ei kohaldata<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb jätta kõrvale komisjoni argument, et kui vald otsustas <DATE ISO="20020423">23. aprillil 2002</DATE> kutsuda kaks ettevõtjat oma planeeringuid koostama, ei olnud ta veel kindlaks määranud, kas tegemist saab olema riigihanke või kontsessiooniga.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Valla <DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> otsus teatise kinnitamise kohta kujutab endast seega põhimõtteliselt otsust, millega on väidetavalt liidu õigust rikutud ja mille vastuvõtmise kuupäev määrab kindlaks niisuguse väite suhtes kohaldatava õiguse (vt selle kohta <DATE ISO="20091015">15. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-138/08" PAGE.ECR="I-9889" YEAR="2009">C-138/08: Hochtief ja Linde-Kca-Dresden, EKL 2009, lk I-9889</REF.DOC.ECR>, punkt 29).</TXT></NP><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Teisalt, mis puudutab komisjoni argumenti, et vald ei olnud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>menetluse<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> alguses siduvalt määratlenud kontsessiooni tingimusi ega peamisi tunnuseid, vaid oli lepingu sisu ja põhilised tingimused seadnud sõltuvusse Hurksiga peetavatest läbirääkimistest, siis tasub esiteks rõhutada, et komisjon ise kinnitas<?PAGE NO="8"?> hagiavalduse punktis 76, et valla poolt 2002. aasta juunis arendajakandidaatidele saadetud teabedokumendist tuleneb, et viimasel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>oli piisavalt selge ettekujutus oodatud tulemusest<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>. Komisjoni sõnul sisaldas see dokument <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>täpsustusi kruntide arvu, ehitiste maksimaalse kõrguse, ärimaa üldise paiknemise, tervisekeskuse sissepääsude asukoha või ka kvartalipargi teatud funktsioonide uuesti kasutuselevõtu kohta<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Teiseks tunnistas komisjon hagiavalduse punktis 77, et koostöölepingu artikli 1.1 ning nimetatud teabedokumendi võrdlemisel ilmneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>põhiosas oli [vald] ehitatavate hoonetega seonduva kindlaks määranud alates 2002. aastast<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Kolmandaks, nagu ka kohtujurist on oma ettepaneku punktides 70 ja 71 rõhutanud, asjaolu, et projekti teatud poolte vahel SPILcentrumit puudutavate finantsriskide jaotuse ja avaliku ruumi kujundamise kohustuse võtmise osas oleks võinud lõpliku otsuse teha pärast <DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> otsust, ei ole määrav. Nimelt, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ei saa kumbagi Doornakkersi keskuse projekti olulist aspekti pidada sisuliselt erinevaks sellest, mis oli esialgu ette nähtud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, punkt 44, ja <DATE ISO="20080619">19. juuni 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-454/06" PAGE.ECR="I-4401" YEAR="2008">C-454/06: pressetext Nachrichtenagentur, EKL 2008, lk I-4401</REF.DOC.ECR>, punktid 34–37).</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Seega ei ole käesoleval juhul kinnitust leidnud eeldused, millel tugineb Euroopa Kohtu praktika, millele komisjon viitab käesoleva kohtuotsuse punktis 46, nimelt lepingu oluliste tingimuste muutmine ja sellest tulenev nõue sõlmida uus leping.</TXT></NP><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Võttes arvesse nii valla otsust Doornakkersi keskuse projekti puhul hankemenetlust eelnevalt mitte korraldada kui ka selle projekti peamiste tunnuste valikut, mis selgelt nähtuvad <DATE ISO="20020423">23. aprilli 2002. aasta</DATE> teatisest, st ajast, mil direktiiv 2004/18 ei olnud isegi veel vastu võetud, tuleb tõdeda, et see direktiiv ei ole <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Kuna komisjoni hagis on väga täpselt märgitud, et selle eesmärk on tuvastada Madalmaade Kuningriigi poolt direktiivi 2004/18 artiklist 2 ja III jaotisest tulenevate kohustuste rikkumine, siis tuleb see hagi jätta rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Madalmaade Kuningriik on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.</TXT></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 140 lõike 1 alusel kannab Saksamaa Liitvabariik ise oma kohtukulud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>