EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.9.2025
COM(2025) 485 final
KOMISJONI ARUANNE,
mis käsitleb liikmesriikidelt maksekontodega seotud konkreetsete andmete kogumist, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL (maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta) artikliga 27
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS
2. ARTIKLITE 4, 5 JA 6 JÄRGIMINE MAKSETEENUSE PAKKUJATE POOLT
3. SELLISTE NÕUETE JÄRGIMINE LIIKMESRIIGI POOLT, MILLEGA TAGATAKSE VÕRDLUSVEEBISAITIDE OLEMASOLU VASTAVALT ARTIKLILE 7
4. VAHETATUD MAKSEKONTODE ARV NING TAGASILÜKATUD VAHETAMISTAOTLUSTE OSAKAAL
5. PÕHIMAKSEKONTOT PAKKUVATE KREDIIDIASUTUSTE ARV, AVATUD PÕHIMAKSEKONTODE ARV NING PÕHIMAKSEKONTO AVAMISEKS ESITATUD JA TAGASI LÜKATUD TAOTLUSTE OSAKAAL
6. KOKKUVÕTE
1. SISSEJUHATUS
Maksekontode direktiiv (edaspidi „direktiiv“) jõustus 2014. aasta septembris. Liikmesriigid pidid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu võtma ja avaldama 18. septembriks 2016. Direktiivi artikli 27 kohaselt peab komisjon koostama aruande, mis sisaldab järgmist teavet:
1.direktiivi artiklite 4, 5 ja 6 järgimine makseteenuse pakkujate poolt;
2.selliste nõuete järgimine liikmesriigi poolt, millega tagatakse võrdlusveebisaitide olemasolu vastavalt direktiivi artiklile 7;
3.vahetatud maksekontode arv ning maksekonto vahetamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal;
4.põhimaksekontot pakkuvate krediidiasutuste arv, avatud põhimaksekontode arv ning põhimaksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal.
Nagu artiklis 27 sätestatud, põhineb aruanne üksnes liikmesriikide esitatud andmetel. Andmetes esineb aga teatavaid lünki (nt kui teave ei olnud liikmesriigis kättesaadav). Ka võisid andmete kogumise meetodid ja andmeallikad olla liikmesriigiti erinevad, mis võib muuta võrdlemise ja hindamise keeruliseks.
Käesolev aruanne on teine direktiivi artiklil 27 põhinev aruanne ning see hõlmab 2022. ja 2023. aastaga seotud teavet 1 . Aruande koostamisel lähtuti küsimustikust, mida arutati ja milles lepiti kokku 27 ELi liikmesriigi valitsuste esindajatega.
2.ARTIKLITE 4, 5 JA 6 JÄRGIMINE MAKSETEENUSE PAKKUJATE POOLT
Direktiivi II peatükis on sätestatud eeskirjad, millega tagatakse, et makseteenuse pakkujad teevad kättesaadavaks selge ja läbipaistva teabe maksekontodega seotud tasude kohta. Direktiivi põhjenduste kohaselt on selle kaks peamist eesmärki järgmised: i) tugevdada jaepanganduse siseturgu ning ii) anda tarbijatele võimalus pakkumisi tulemuslikult võrrelda ja teha teadlikke valikuid.
Esimene samm nende eesmärkide saavutamisel on kehtestada standarditud mõisted, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 3. Selle saavutamiseks on liikmesriikidel võimalik kasutada kõige levinumate maksekontoga seotud tasuliste teenuste loetelu, mis on välja töötatud tervikliku ja järkjärgulise lähenemisviisi abil. Standarditud mõisted on sätestatud delegeeritud määruses 2 . Need on ka II peatüki järgnevate artiklite aluseks, kuna kõnealuse peatüki ülejäänud sätete järgimiseks on makseteenuse pakkujad kohustatud kasutama neid kokkulepitud mõisteid.
Kooskõlas direktiivi artikliga 27 on liikmesriigid esitanud artiklite 4, 5 ja 6 kohta järgmise teabe, mis puudutab makseteenuse pakkujate nõuetele vastavuse taset.
a)Artikkel 4: teenuste hinnakiri ja sõnastik
Artiklis 4 on sätestatud, et makseteenuse pakkujad peavad esitama tarbijale aegsasti enne maksekonto lepingu sõlmimist teenuste hinnakirja. Hinnakiri tuleb esitada paberkandjal või muul püsival andmekandjal ning see peab sisaldama standarditud mõisteid ja iga makseteenuse pakkuja poolt osutatava teenuse eest võetavat tasu. Teenuste hinnakirja esitamise suhtes kohaldatakse rakendusmääruses 3 sätestatud täpseid eeskirju. Lisaks sellele peavad makseteenuse pakkujad tegema kättesaadavaks standarditud mõistete ja määratluste sõnastiku ning tagama, et teenuste hinnakiri ja sõnastik on tarbijate taotluse korral igal ajal tasuta ja eri vormingutes, sealhulgas elektroonilisel kujul, makseteenuse pakkuja veebisaidil ja ruumides, samuti paberkandjal või muul püsival andmekandjal hõlpsasti juurdepääsetavad.
Mis puudutab artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõuet esitada tarbijatele õigel ajal teenuste hinnakiri, siis andmetest nähtub, et makseteenuse pakkujad üldiselt täidavad seda nõuet. See järeldus põhineb läbiviidud uuringutel, inspekteerimistel või muudel järelevalvealastel kontrollidel ja analüüsidel (nt BE, CZ, DE, ES, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LV, MT, PL, PT, RO, SI) 4 ning kaebuste väga väikesel arvul või muude tõendite puudumisel selle kohta, et makseteenuse pakkujad ei täida seda nõuet (nt AT, BG, CY, DK, EE, EL, ES, FI, LT, NL, SE, SK). Üldiselt viitavad need järeldused sellele, et makseteenuse pakkujad täidavad kõnealust nõuet. Hinnakiri esitatakse tarbijatele ka eri vormingutes, sealhulgas füüsilisel kujul filiaalides ja digitaalselt veebisaitidel. Sellega seoses toonitasid Madalmaad, et kuigi teenuste hinnakirjad on veebisaitidel kättesaadavad, ei ole tarbijatel alati lihtne neid leida. Prantsusmaa viitas hiljutisele juhtumile, kus krediidiasutus esitas hinnateabe ruutkoodi abil, pidades seda nõudele vastavaks, kui see on seotud püsiva andmekandjaga, mida saab alla laadida, printida või salvestada, ning kui teave on tarbijale soovi korral kättesaadav.
Mis puudutab artikli 4 lõikes 4 sätestatud nõuet, et makseteenuse pakkujad peavad tegema kättesaadavaks standarditud mõistete sõnastiku, siis andmetest nähtub, et makseteenuse pakkujad üldiselt täidavad seda nõuet. See järeldus põhineb uuringutel, inspekteerimistel või muudel järelevalvealastel kontrollidel ja analüüsidel (nt BE, BG, CZ, DE, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LV, MT, PL, PT, RO, SI) ning kaebuste väga väikesel arvul või muude tõendite puudumisel selle kohta, et makseteenuse pakkujad ei täida seda nõuet (nt AT, CY, DK, EL, ES, FI, LT, NL, SE, SK). Üldiselt viitavad need järeldused sellele, et makseteenuse pakkujad täidavad kõnealust nõuet.
Mis puudutab artikli 4 lõikes 5 sätestatud nõuet teha teenuste hinnakiri ja sõnastik tarbijatele (ja mittetarbijatele) veebisaidil ja ruumides igal ajal kättesaadavaks, siis andmetest nähtub, et makseteenuse pakkujad üldiselt täidavad seda nõuet. Taas kord põhineb see järeldus uuringutel, inspekteerimistel või muudel järelevalvealastel kontrollidel ja analüüsidel (nt BE, BG, CZ, DE, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LV, MT, PL, PT, RO, SI) ning kaebuste väga väikesel arvul või muude tõendite puudumisel selle kohta, et makseteenuse pakkujad ei täida seda nõuet (nt AT, CY, DK, EL, ES, FI, LT, NL, SE, SK). Üldiselt viitavad need järeldused sellele, et makseteenuse pakkujad täidavad kõnealust nõuet.
Piiratud arvul juhtudel tuvastati kõrvalekaldeid seoses mittestandarditud mõistete kasutamisega ning teenuste hinnakirja ja sõnastiku esitamisega. Asjaomastele makseteenuse pakkujatele anti korraldus tuvastatud probleemid asjakohaste parandusmeetmete abil kõrvaldada, kuid karistusi ei määratud, sest makseteenuse pakkujad võtsid nõude täitmise tagamiseks meetmeid (nt ES, IT, PT). Prantsusmaal tehti ühele asutusele, kes ei esitanud teenuste hinnakirja, pärast korduvat mittevastavust ettekirjutus kõnealune nõue täita. Peaaegu kõik liikmesriigid teatasid siiski, et artikli 4 rikkumisega seoses ei ole täitemeetmeid algatatud.
Enamik liikmesriike märkis, et tarbijatele tekitatud kahju on artiklis 4 sätestatud nõuete tulemusena vähenenud. Mitu liikmesriiki juhtis aga tähelepanu sellele, et kõnealuse probleemi kindlaks ja täielikuks hindamiseks ei ole piisavalt andmeid.
b)Artikkel 5: makstud tasude ülevaade
Direktiivi artikkel 5 sisaldab makstud tasude ülevaadet käsitlevaid nõudeid. Ülevaates tuleb esitada kõigi maksekontoga seotud teenuste eest makstud tasude üksikasjalik jaotus. Euroopa Komisjon on järjepidevuse ja selguse tagamiseks vastu võtnud rakendusmääruse, 5 millega standarditakse makstud tasude ülevaate esitlusvorming ja kehtestatakse ühine sümbol. Kõnealuse kohustuse eesmärk on suurendada läbipaistvust ja aidata tarbijatel paremini mõista oma maksekontoga seotud tasusid.
Mis puudutab artiklis 5 sätestatud kohustust esitada vähemalt kord aastas tasuta ülevaade kõigist makstud tasudest, siis andmetest nähtub, et makseteenuse pakkujad üldiselt täidavad seda kohustust. See järeldus põhineb uuringutel, inspekteerimistel või muudel järelevalvealastel kontrollidel ja analüüsidel (nt CZ, DE, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LV, MT, PL, PT, SI) ning kaebuste puudumisel või muude tõendite puudumisel selle kohta, et makseteenuse pakkujad ei täida seda kohustust (nt AT, BE, BG, CY, EL, ES, FI, LT, PL, RO, SE, SK). Üldiselt viitavad need järeldused sellele, et makseteenuse pakkujad täidavad kõnealust kohustust.
Piiratud arvul juhtudel on tuvastatud puudusi, näiteks Ungari ja Portugali puhul ülevaates esitatava teabe nõuete täitmisel. Itaalias on samuti tuvastatud mõningaid puudusi, mis on seotud toodete ebaõige liigitamisega direktiivi kohaldamisalast välja jäävateks toodeteks ning makstud tasude ülevaate esitamisega nõutavast sagedusest harvem. Nende puuduste tõttu pidid pädevad asutused võtma meetmeid kõnealuse kohustuse täitmise tagamiseks (nt HU, IT). Peaaegu kõik liikmesriigid teatasid siiski, et artikli 5 rikkumiste asjus ei ole täitemeetmeid algatatud.
Enamik liikmesriike märkis, et tarbijatele tekitatud kahju on artiklis 5 sätestatud nõuete tulemusena vähenenud. Mitu liikmesriiki juhtis aga tähelepanu sellele, et kõnealuse probleemi kindlaks ja täielikuks hindamiseks ei ole piisavalt andmeid.
c)Artikkel 6: tarbijatele esitatav teave
Direktiivi artikliga 6 kohustatakse makseteenuse pakkujaid kasutama tarbijatele esitatavas lepingulises, äri- ja turundusteabes asjakohasel juhul standarditud mõisteid. See tähendab, et tuleb kasutada järjepidevat ja selget sõnastust, mis aitab tarbijatel mõista oma maksekontoga seotud teenuseid ja tasusid. Kuigi makseteenuse pakkujad võivad teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates kasutada oma kaubamärkide nimetusi, võib neid kasutada ainult asjaomaste teenuste sekundaarse nimetusena.
Mis puudutab artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustust kasutada tarbijatele esitatavas lepingulises, äri- ja turundusteabes standarditud mõisteid, siis andmetest nähtub, et makseteenuse pakkujad üldiselt täidavad seda kohustust. See järeldus põhineb uuringutel, inspekteerimistel või muudel järelevalvealastel kontrollidel (nt BE, CZ, DE, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LV, MT, PL, PT, RO) ning kaebuste puudumisel või muude tõendite puudumisel selle kohta, et makseteenuse pakkujad ei täida seda kohustust (nt AT, CY, BG, DK, EE, EL, ES, FI, LT, NL, SE, SI, SK). Andmetest ilmneb, et makseteenuse pakkujad üldiselt täidavad kõnealust kohustust.
Mis puudutab seda, kui sageli kasutavad makseteenuse pakkujad teenuste hinnakirjas ja makstud tasude ülevaates oma kaubamärgi nimetust, siis üldiselt lisavad makseteenuse pakkujad sageli kaubamärgi nimetuse. Mitme liikmesriigi väitel ei ole neil selle küsimuse hindamiseks piisavalt andmeid.
Artikli 6 rikkumistega seotud täitemeetmete kohta teatasid peaaegu kõik liikmesriigid, et selliseid meetmeid ei ole võetud. Portugal märkis, et aastatel 2022–2023 avastati kolm rikkumist, mille peale esitati hoiatused asjaomase kohustuse täitmiseks. Edasisi täitemeetmeid ei ole siiski võetud. 2022. aastal tehtud uuringu kohaselt tõi Prantsusmaa esile, et üks makseteenuse pakkuja ei esitanud kogu nõutavat teavet. Pärast ettekirjutust täitis kõnealune makseteenuse pakkuja siiski direktiivi artiklis 6 sätestatud kohustuse.
Enamik liikmesriike märkis, et tarbijatele tekitatud kahju on artiklis 6 sätestatud nõuete tulemusena vähenenud. Mitu liikmesriiki tõi siiski välja, et selle küsimuse kindlaks ja täielikuks hindamiseks ei ole piisavalt andmeid, ning paar liikmesriiki juhtisid tähelepanu ka artikli 6 tõenäoliselt piiratud mõjule.
3.SELLISTE NÕUETE JÄRGIMINE LIIKMESRIIGI POOLT, MILLEGA TAGATAKSE VÕRDLUSVEEBISAITIDE OLEMASOLU VASTAVALT ARTIKLILE 7
Vastavalt artiklile 7 peavad liikmesriigid tagama, et tarbijatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele veebisaidile, kus võrreldakse tasusid, mida makseteenuse pakkujad nõuavad vähemalt selliste teenuste eest, mis on esitatud kõige tüüpilisemate maksekontoga seotud tasuliste teenuste riiklikus loetelus. Samuti on selles artiklis sätestatud, et võrdlusveebisaiti võib hallata kas eraettevõtja või avaliku sektori asutus, võrdlusveebisaiti tegutseb sõltumatult, avalikustab veebisaidi omaniku, esitab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb, on lihtsas ja üheselt mõistetavas keeles, on ajakohane, hõlmab märkimisväärset osa turust ning tagab tõhusa menetluse avaldatud tasusid puudutavast ebaõigest teabest teatamiseks.
Peaaegu kõigil liikmesriikidel 6 on vähemalt üks toimiv võrdlusveebisait, nagu on nõutud artiklis 7. Enamik liikmesriike on määranud vastutuse veebisaidi loomise ja ajakohastamise eest avaliku sektori asutusele. Iirimaal, Poolas ja Hispaanias on lisaks avalikule veebisaidile mitu eraveebisaiti. Taanis ja Tšehhis haldavad olemasolevaid veebisaite eraettevõtjad. Soomes, Madalmaades ja Rootsis on kaasatud nii avaliku sektori asutused kui ka eraettevõtjad.
Horvaatia märkis, et tema veebisaidil eristatakse ka eri liiki kontosid (nt haavatavasse rühma kuuluvate tarbijate põhikontod). Mõnel veebisaidil antakse teavet ka muude toodete või võrdlusveebisaitide kohta, mis on seotud eri toodetega, mis on asjaomastes liikmesriikides olemas. Täiendavad tooted on krediitkaardid, kindlustus, hüpoteeklaenud, tarbijakrediit ja säästukontod. Näib, et ühelgi liikmesriikides avalikult kättesaadaval võrdlusveebisaidil ei anta tarbijatele individuaalset nõu (v.a mõned Tšehhi eraveebisaidid).
Üldiselt näib, et võrdlusveebisaite ajakohastatakse korrapäraselt. Samuti toonitab mitu liikmesriiki, et nad nõuavad, et makseteenuse pakkujad teavitaksid veebisaidi haldajaid kõigist muudatustest enne uute tingimuste jõustumist või hiljemalt nende jõustumisel (nt BG, DE, ES, HR, HU, LT, MT, LV, PL, PT, RO, SI, SK).
Vaid üksikud liikmesriigid teatasid, et kasutusele on võetud avaldatud tasusid puudutavast ebaõigest teabest teatamise mehhanism (nt BE, BG, EL, FI, FR, LU, MT), ning tavaliselt on vaja teha vaid väikeseid parandusi. Üldiselt viitab see sellele, et võrdlusveebisaitidel kuvatakse õiget teavet. Vigade parandamisega seoses tõi Prantsusmaa esile oma automaatse kontrolliprotsessi, mis näeb ette veebisaidil avaldatava teabe kvaliteedi kontrollimist selle teabe sisestamisel. Malta rõhutas ka, et tema pädev asutus vaatab kõik muudatused enne võrdlusveebisaidil avaldamist läbi, et vältida ebaõige teabe avaldamist.
Mitu liikmesriiki on algatanud ka spetsiaalsed üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniad mitmesuguste sidekanalite, näiteks televisiooni, raadio ja sotsiaalmeedia kaudu (nt BE, DE, EE, HR, IE, PT). Lisaks sellele levitab mitu teist liikmesriiki asjakohast teavet seotud avalikel veebisaitidel, pressiteadetes ja aruannetes (nt BG, ES, FI, LV, NL, PL, SE, SI). Austria ja Ungari märkisid pealegi, et makseteenuse pakkujad peavad teavitama tarbijaid võrdlusveebisaidi kättesaadavusest.
Vaid üksikud liikmesriigid on oma veebisaite eraldi hinnanud või kavatsevad seda teha tulevikus. Näiteks 2020. aastal viidi läbi Madalmaade võrdlusveebisaidi hindamine, milleks kasutati muu hulgas nii kasutajatele kui ka makseteenuse pakkujatele suunatud küsimustikke. Hindamise tagasiside põhjal on lisatud selge teave selle kohta, millal veebisaiti ajakohastatakse. Luksemburgi veebisait vaadati läbi 2023. aastal ning see muudeti tarbijasõbralikumaks ja käepärasemaks. Kuigi Hispaania ei viinud läbi laiaulatuslikku hindamist, viitavad mõned tõendid sellele, et tarbijatel on kasutamisel raskusi ja et teave ei näi alati olevat tarbijate praegusi eelistusi arvesse võttes täiesti ajakohane. Seetõttu vaatab Hispaania praegu oma veebisaiti läbi. Malta märkis, et ta analüüsib korrapäraselt veebisaidi külastusi ja hindab võrdlusveebisaidi tulemuslikkust. Rumeenia viib ellu projekti, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Projekti eesmärk on vähendada üksikisikute ja ettevõtjate halduskoormust tarbijakaitse valdkonnas ning see hõlmab võrdlusveebisaidi täiustamist, et muuta see kasutajasõbralikumaks.
4.VAHETATUD MAKSEKONTODE ARV NING TAGASILÜKATUD VAHETAMISTAOTLUSTE OSAKAAL
a)Vahetatud maksekontod
Direktiiviga kehtestati kiire menetlus tarbijatele, kes soovivad viia oma konto samas liikmesriigis üle ühest pangast teise.
Tabelis 1 on esitatud aastatel 2016–2023 vahetatud maksekontode arv. Kogu teave ei ole kõigis liikmesriikides kättesaadav ja tabelis on teatavad lüngad. Võttes arvesse hilinenud ülevõtmist mõnes liikmesriigis, ei pruukinud vahetamisteenus 2016. või 2017. aastal veel kättesaadav olla või nende aastate kohta ei ole andmeid kogutud. Lisaks sellele ei ole mõnes liikmesriigis andmeid alati igal aastal kogutud.
Pealegi ei pruugi esitatud andmed andmete kogumiseks kasutatud erinevate meetodite tõttu alati võrreldavad olla. Kuigi mõnes liikmesriigis on krediidiasutustel kohustus esitada korrapäraselt (või juhtumipõhiselt) aruandeid, kogutakse teistes liikmesriikides andmeid üksnes vabatahtlikkuse alusel või ainult krediidiasutuste valimilt. Liikmesriikide esitatud 2016. aasta andmed võivad mõnel juhul sisaldada vahetusi, mis toimusid direktiivi jõustumisele eelnenud kuudel (nt kui sarnane vahetamisteenus oli nendes liikmesriikides olemas juba enne direktiivi rakendamist).
Alates andmete kogumise algusest on vahetusteenuse abil vahetatud 17,6 miljonit maksekontot.
Tabel 1. Vahetatud maksekontode arv aastas
Andmelünki ja täielikult võrreldavate andmete puudumist 7 arvesse võttes on keeruline teha selgeid järeldusi vahetusteenuse kasutuselevõtu kohta või teha kindlaks aja jooksul toimunud selgeid suundumusi. Siiski on võimalik märgata olulisi erinevusi. Kui mõnes liikmesriigis on toimunud märkimisväärne arv vahetusi, siis teistes on vahetuste arv väga väike. Erilist tähelepanu väärib maksekontode vahetamise kõrge tase Prantsusmaal (2023. aastal 1,2 miljonit, 2022. aastal 1,5 miljonit), kus protsess on hästi sisse seatud.
Liikmesriikide vastuste kohaselt võib vahetuste väikest arvu mõnes liikmesriigis seostada mitme teguriga. Need on i) vähene teadlikkus vahetusteenustest, ii) nõudluse puudumine (maksekontode ja eri pakkujate juures mitme konto kasutamise minimaalsete erinevuste tõttu), ii) protsessi peetakse liiga keeruliseks, iv) inertsus, v) raskused paremate alternatiivide leidmisel või vi) krediidilimiidid või muud finantseerimisasutuse seotud teenused, mida võib olla raske üle kanda, ning vii) IBAN-numbri muutmisega seotud ebamugavused. Mõnes liikmesriigis on võetud meetmeid konto vahetamise protsessi täiendavaks lihtsustamiseks 8 . Vahetamisteenuste vähest kasutuselevõttu mõnes liikmesriigis võib olla vaja täiendavalt hinnata ja arutada.
b)Tagasilükatud vahetamistaotluste arv (ja osakaal)
Tabelis 2 on esitatud aastatel 2016–2023 tagasi lükatud vahetamistaotluste arv. Osakaalude arvutamiseks jagati tagasilükatud vahetamistaotluste arv taotluste koguarvuga 9 . Teave on puudulik, sest mõnes liikmesriigis ei koguta tagasilükatud taotluste andmeid. Peale selle ei pruugi esitatud andmed andmete kogumiseks kasutatud erinevate meetodite tõttu täielikult võrreldavad olla.
Tabel 2. Tagasilükatud vahetamistaotluste arv ja osakaal
Andmelünki ja erinevaid meetodeid arvesse võttes on raske teha kindlaid järeldusi. Siiski on võimalik täheldada liikmesriikide vahel väga suuri erinevusi ja anda teavet küsimustikule antud liikmesriikide vastustes esitatud võimalike selgituste kohta. Tagasilükatud taotluste osakaal oli suurim Rumeenias (2023. aastal 85 %), Hispaanias (2020. aastal 49 %), Poolas (2023. aastal 29 %), Iirimaal (2023. aastal 27 %) ja Ungaris (2023. aastal 27 %), samas kui enamikus teistes liikmesriikides on tagasilükatud taotluste osakaal palju väiksem 10 . Liikmesriigid esitasid mitu põhjust, miks vahetamistaotlused tagasi lükati. Need on i) vahetamistaotluse vormiga seotud vead (puuduv, ebaõige või ebajärjekindel teave, sobimatud kontoliigid, loetamatud/puudutavad allkirjad jne), ii) mittetäielikud dokumendid, iii) pankadevahelise koostöö puudumine, iv) negatiivne kontojääk, v) suutmatus järgida konkreetseid tähtaegu või vi) kasutaja poolt taotluse tühistamine.
5.PÕHIMAKSEKONTOT PAKKUVATE KREDIIDIASUTUSTE ARV, AVATUD PÕHIMAKSEKONTODE ARV NING PÕHIMAKSEKONTO AVAMISEKS ESITATUD JA TAGASI LÜKATUD TAOTLUSTE OSAKAAL
a)Põhimaksekontosid pakkuvate krediidiasutuste arv
Enamikus liikmesriikides peavad kõik tavamaksekontosid pakkuvad krediidiasutused pakkuma põhimaksekontosid (BE 11 , BG, CZ, DK, DE, EE, IE, ES, FR, IT, LV, LT, HU, NL 12 , AT, PL, PT, RO, SI, FI, SE). Teistes liikmesriikides on põhimaksekontode pakkumise kohustus vaid mõnel krediidiasutusel, st nendel, kes vastavad asjaomastes liikmesriikides kehtestatud erikriteeriumidele. Viimati nimetatud juhul katavad kohustatud krediidiasutused maksekontode arvu poolest üldiselt suure osa turust.
Tabel 3. Liikmesriigid, kus põhimaksekontosid pakuvad ainult mõned krediidiasutused
|
Riik |
Liikmesriigi konkreetsed kriteeriumid krediidiasutuste poolt põhimaksekonto pakkumiseks |
Põhimaksekontot pakkuma kohustatud krediidiasutuste koguarv (võrreldes maksekontosid pakkuvate krediidiasutuste koguarvuga) ja turuosa |
|
Kreeka |
Kõik tarbijatele makseteenuseid pakkuvad krediidiasutused, v.a krediidiasutused, kes pakuvad maksekontot ainult internetirakenduste kaudu |
|
|
Horvaatia |
Põhimaksekontot peavad pakkuma krediidiasutused, kelle varad on üle 1,99 miljardi euro; muud krediidiasutused võivad pakkuda põhimaksekontot |
20st pangast 7 (varad on üle 1,99 miljardi euro), kelle turuosa on 94 % |
|
Küpros |
Kõik Küprosel tegutsevad krediidiasutused, välja arvatud kolm väga väikest kohalikku panka, on kohustatud pakkuma põhimaksekontot |
14 krediidiasutust, kelle turuosa on ligikaudu 94 % |
|
Luksemburg |
Põhimaksekontot peavad pakkuma krediidiasutused, kellel on vähemalt 25 esindust Luksemburgis ja vähemalt 2,5 % tagatud hoiustest |
5 krediidiasutust, kes koos moodustavad suurema osa turust |
|
Malta |
Põhimaksekontot peavad pakkuma krediidiasutused, kellel on Maltal viis või enam filiaali |
Põhimaksekontot pakub 5 krediidiasutust, kelle turuosa on 93,7 % |
|
Slovakkia |
Ainult krediidiasutused, kes osutavad oma äritegevuse raames tarbijatele kõiki põhimaksekontoga seotud pangandusteenuseid |
10 krediidiasutust |
b)Põhimaksekontode arv
Liikmesriikide esitatud ja tabelis 4 kajastatud teave põhimaksekontode arvu kohta ei ole teatavate aastate kohta täielik. Mõnes liikmesriigis ei pruugi krediidiasutused tavamaksekontol ja põhimaksekontol vahet teha, nii et põhimaksekontode kohta ei olegi andmeid. Samuti ei pruugi teave erinevate andmete kogumise meetodite tõttu alati võrreldav olla. Mõnes liikmesriigis pakuvad ainult mõned krediidiasutused põhimaksekontosid eritootena, samas kui teised krediidiasutused ei tee eri liiki kontodel vahet. Seetõttu hõlmavad nende riikide andmed ainult eritootena pakutavaid põhimaksekontosid.
Tabel 4. Igal aastal avatud põhimaksekontode arv
Andmelünki ja võrreldavate andmete puudumist arvesse võttes on raske teha kindlaid järeldusi 13 . Kuna artiklis 27 ei ole sellise teabe esitamist nõutud, puuduvad andmed, mis näitaksid olemasolevate põhimaksekontode koguarvu iga aasta lõpu seisuga. Tabelis 4 esitatud teave näitab, et aruandeperioodil on avatud märkimisväärne arv põhimaksekontosid, kusjuures 2023. aastal ulatus nende arv peaaegu 2 miljonini. Avatud kontode väga suur arv Rumeenias on seletatav asjaoluga, et andmed kajastavad kõiki avatud kontoliike, mitte üksnes põhimaksekontosid. Samuti tuleneb Kreekas avatud uute kontode suur arv asjaolust, et kliendid kasutavad tavakontosid põhimaksekontona. Prantsusmaal, Itaalias 14 ja Slovakkias on avatud uute kontode arv silmatorkavalt väike.
c)Põhimaksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste arv (ja osakaal)
Andmeid põhimaksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste arvu kohta kogusid liikmesriigid (tabel 5). Osakaalud on arvutatud, võttes avatud põhimaksekontode arvu ja tagasilükatud põhimaksekonto taotluste arvu protsendina taotluste koguarvust 15 .
Tabel 5. Põhimaksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste arv ja osakaal
Andmed ei ole kõigi liikmesriikide kohta kättesaadavad ja need ei pruugi olla täielikult võrreldavad. Seetõttu ei ole võimalik teha kindlaid järeldusi. Andmetest ilmneb siiski, et põhimaksekonto taotluste tagasilükkamise määr on üldiselt väga madal.
Tagasilükkamise põhjused on liikmesriigiti väga erinevad. Küsimustiku vastuste põhjal on tagasilükkamise peamised põhjused järgmised: i) rahapesuvastaste meetmete ja põhimõttega „tunne oma klienti“ seotud nõuete järgimine; ii) kliendil on juba maksekonto; iii) kliendi varasemad suhted pangaga on olnud negatiivsed; iv) probleemid dokumentidega või v) taotleja ei ela ELis.
6.KOKKUVÕTE
Aruandes kinnitatakse, et direktiivi peamised läbipaistvuse ja võrreldavuse, vahetamisteenuse ja põhimaksekontole juurdepääsu õiguse meetmed on üldiselt kasutusele võetud. Andmete kogumise meetodite erinevus liikmesriigiti ja märkimisväärsete andmelünkade püsimine raskendavad aga kindlate järelduste tegemist selle kohta, kui suurt kasu on direktiivi kehtestamine Euroopa tarbijatele toonud.
Neid asjaolusid silmas pidades võib siiski teha järgmised esialgsed järeldused.
·Artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud teavitamis- ja läbipaistvusnõudeid üldiselt täidetakse, mis viitab tarbijatele tekitatud kahju üldisele vähenemisele. Et teha kindlaid järeldusi nende sätete positiivse mõju kohta Euroopa tarbijatele, oleks siiski vaja põhjalikumaid ja usaldusväärsemaid andmeid.
·Võrdlusveebisaidid on peaaegu kõigis liikmesriikides täielikult toimivad. Mitu liikmesriiki on korraldanud ka üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja nad annavad teavet erinevate sidekanalite kaudu, millel võib olla oluline roll tarbijate teadlikkuse suurendamisel. Oma võrdlusveebisaite on hinnanud või kavatsevad hinnata vaid üksikud liikmesriigid. Korrapärased hindamised, milles võetakse arvesse nii tarbijatelt kui ka makseteenuse pakkujatelt saadud tagasisidet, tagaksid kasutajasõbralikumad liidesed ning tarbijatele asjakohasema ja kergemini kättesaadava teabe.
·Maksekonto vahetamise teenust kasutas 2023. aastal üle 2,5 miljoni kliendi, mis on vähem kui varasem 2022. aasta rekordtase (2,86 miljonit klienti). Alates 2016. aastast on toimunud kokku 17,6 miljonit maksekonto vahetust. Mõnes liikmesriigis kasutatakse vahetamisteenust sageli, kuid paljudes teistes liikmesriikides ei kasutata seda praktiliselt üldse. Selliste lahknevuste põhjused ei ole täiesti selged ja neid võib olla vaja täiendavalt uurida. Liikmesriikide esitatud tõendid osutavad siiski sellele, et oma osa võib olla inertsusel, vähesel teadlikkusel ja väikesel nõudlusel, tajutaval keerukusel (sh seoses olemasolevatest seotud kokkulepetest loobumisega), klientide lojaalsusel, vahetamisest saadava ilmse kasu puudumisel või IBANi muutmise ebamugavusel.
·Liikmesriigiti on märkimisväärseid erinevusi ka tagasilükatud vahetamistaotluste arvus. Liikmesriigid esitasid järgmised tagasilükkamise põhjused: i) vahetamistaotluse vormiga seotud vead (puuduv või ebaõige teave, ebajärjekindlad kliendiandmed, sobimatud kontoliigid, valed vormid, ebaõige IBAN, loetamatud/puudutavad allkirjad); ii) liiga lühikesed tähtajad; iii) mittetäielikud dokumendid; iv) pankadevahelise koostöö puudumine; v) negatiivne kontojääk; vi) suutmatus järgida konkreetseid tähtaegu või vii) kasutaja poolt taotluse tühistamine.
·Põhimaksekontode puhul esineb endiselt andmelünki – mõned liikmesriigid ei ole esitanud avatud uute kontode arvu. Komisjonil puuduvad andmeid põhimaksekontode koguarvu kohta iga aasta lõpus ning seetõttu ei ole võimalik näidata, kui paljudel inimestel on praegu selline konto. Liikmesriigiti on märkimisväärseid erinevusi avatud uute kontode arvus. Osaliselt võivad põhjuseks olla erinevused selles, kuidas pangad selliseid funktsioone oma klientidele pakuvad. Näiteks mõnel juhul ei eristata põhimaksekontosid sellistest tavakontodest, millel on põhimaksekonto põhifunktsioonid. Aastalõpu andmed põhimaksekontode koguarvu kohta ei ole kättesaadavad. Liikmesriikide esitatud andmete põhjal on võimalik kindlaks teha aastane kasv – 2023. aastal oli avatud uute kontode arv peaaegu 2 miljonit.
·Põhimaksekonto taotluste tagasilükkamise määr on liikmesriigiti väga erinev. Selle põhjused on muu hulgas rahapesuga seotud probleemid, asjaolu, et kliendil on juba maksekonto, varasemad negatiivsed kogemused pangaga, probleemid dokumentidega või asjaolu, et isik ei ela ELis. Kokku registreeriti 2023. aastal 24 545 põhimaksekonto avamisest keeldumist, mis moodustab 1,2 % avatud põhimaksekontode koguarvust.
Komisjon võtab järelmeetmeid seoses aruandes esitatud tähelepanekutega, sealhulgas vahetamisteenuse vähese kasutuselevõtu või põhimaksekonto taotluste tagasilükkamise kõrge määraga mõnes liikmesriigis, arutab neid liikmesriikidega ja uurib, kas edasised meetmed, sealhulgas liikmesriigi tasandil, võiksid olla kasulikud. Samuti jätkab komisjon koostööd liikmesriikidega, et tagada edaspidi usaldusväärsemad ja võrreldavamad andmed.
Aruanne sisaldab ka 2021. aasta ajakohastatud/täielikke andmeid, mida nõuti ka nendelt liikmesriikidelt, kelle 2021. aasta andmed ei olnud esimese aruande esitamise ajal veel kättesaadavad.
Komisjoni 28. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/32, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega liidu standarditud terminoloogia kohta kõige tüüpilisemate maksekontoga seotud teenuste puhul (C/2017/6451) (ELT L 6, 11.1.2018, lk 3).
Komisjoni 28. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/34, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses teenuste hinnakirja standarditud esitlusvormingu ja ühise sümboliga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/92/EL (C/2017/6456) (ELT L 6, 11.1.2018, lk 37).
Käesolevas aruandes kasutatud riigikoodid: AT (Austria), BE (Belgia), BG (Bulgaaria), CY (Küpros), CZ (Tšehhi), DE (Saksamaa), DK (Taani), EE (Eesti), EL (Kreeka), ES (Hispaania), FI (Soome), FR (Prantsusmaa), HR (Horvaatia), HU (Ungari), IE (Iirimaa), IT (Itaalia), LT (Leedu), LU (Luksemburg), LV (Läti), MT (Malta), NL (Madalmaad), PL (Poola), PT (Portugal), RO (Rumeenia), SE (Rootsi), SI (Sloveenia), SK (Slovakkia).
Komisjoni 28. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/33, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses makstud tasude ülevaate standarditud esitlusvormingu ja ühise sümboliga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/92/EL (C/2017/6453) (ELT L 6, 11.1.2018, lk 26).
Saksamaal tehti 2025. aasta jaanuaris kättesaadavaks avaliku sektori asutuse BaFin pakutav uus võrdlusveebisait. Saksamaa kohtuotsuse kohaselt ei vastanud eraettevõtja poolt varem pakutud võrdlusveebisait direktiivi nõuetele. Peamine põhjus oli turu ebapiisav hõlmatus. Samuti ei olnud veebisaidil esitatud teave alati ajakohane, sest pangad ei olnud kohustatud veebilehe pakkujale oma andmeid esitama. Seetõttu on pangad nüüd kohustatud esitama BaFinile pidevalt asjaomaseid andmeid. Kuigi mõned erasektori võrdlusveebisaidid on olnud internetis juba mõni aasta kättesaadavad, on Itaalias veel väljatöötamisel ka direktiivi artikli 7 nõuetele vastav võrdlusveebisait.
Näiteks hõlmavad teatavad andmed igat liiki kontosid, mitte ainult maksekontosid.
Näiteks Portugalis on võetud meetmeid, et vähendada muret kontode vahetamise väikese arvu pärast. Portugali keskpank on esitanud ringkirja vormis suunised, milles märgitakse, et makseteenuse pakkujad i) peavad tegema kättesaadavaks konto vahetamise vormi, ii) tegema konto vahetamise kättesaadavaks digitaalsete kanalite kaudu, kui maksekonto avamine on samuti nende kanalite kaudu kättesaadav, iii) teavitama tarbijaid konto vahetamisest keeldumise põhjustest, iv) tegema kättesaadavaks uue konto teabevormid, mille tarbijad saavad esitada oma võlausaldajatele ja/või võlgnikele, kui tarbija otsustab seda teha (makseteenuse pakkuja asemel), v) tegema oma veebisaitidel kättesaadavaks teabe maksekonto vahetamise kohta ja vi) andma oma töötajatele vahetamisteenuse alased teadmised.
(Tagasilükatud taotluste arv) / (tagasilükatud taotluste arv + vahetuste arv).
Taani pangaliidu Finance Denmark hinnangul ei ole Taanis ühtegi vahetamistaotlust tagasi lükatud. Samuti ei ole Leedus hinnangute kohaselt ühtegi vahetamistaotlust tagasi lükatud.
2023. aasta lõpus pakub põhimaksekontot 14 krediidiasutust. Nende arvele langeb 95 % tarbijate maksekontode turuosast.
Enamik panku pakub põhimaksekontosid oma tavamaksekonto kõige piiratuma versioonina: mõned pangad pakuvad põhimaksekontosid tavamaksekontost esineva eritootena.
Näiteks 2018. aastal Saksamaa kohta esitatud arv on aastaid 2016–2018 hõlmav koondarv ning mõne liikmesriigi andmed ei ole kõigi aastate kohta kättesaadavad.
Itaalias loetakse põhikonto pakkumise kohustus täidetuks, kui makseteenuse pakkuja pakub põhimaksekontot eritootena või kui makseteenuse pakkuja pakub „tavamaksekontot“, mis on vähemalt põhimaksekontoga seotud teenuste ja tehingute osas tasuta; viimasel juhul täpsustatakse kontot käsitlevas lepingueelses teabes, et see asendab põhikontot.
Taotluste võimalikku tagasivõtmist ei ole arvesse võetud (andmete puudumise tõttu).