<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-851/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0851</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:607">EU:C:2021:607</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210715">15.7.2021</DATE> – Kohtuasi C‑851/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">DK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Euroopa välisteenistus</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20210715">15. juuli 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Distsiplinaarmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Distsiplinaarkaristus</KEYWORD><KEYWORD>Selle karistuse kindlaksmääramine</KEYWORD><KEYWORD>Pensionist teatava summa kinnipidamine</KEYWORD><KEYWORD>Kriminaal- ja tsiviilkorras süüdimõistmine liikmesriikide kohtutes</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidule tekitatud mittevaralise kahju täielik või osaline hüvitamine</KEYWORD><KEYWORD>Hüvitamise mõju puudumine</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikkel 10</KEYWORD><KEYWORD>Võrdse kohtlemise põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsuse põhimõte</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑851/19 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20191119">19. novembril 2019</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">DK</HT>, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocats</HT> S. Orlandi ja T. Martin, hiljem S. Orlandi,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa välisteenistus</HT>, esindajad: S. Marquardt ja R. Spáč,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Arabadjiev, kohtunikud A. Kumin, T. von Danwitz (ettekandja), P. G. Xuereb ja I. Ziemele,</P><P>kohtujurist: G. Hogan,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20201126">26. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>DK palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20190910">10. septembri 2019. aasta</DATE> <NAME.CASE>otsus DK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa välisteenistus</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑217/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:571">EU:T:2019:571</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega jäeti rahuldamata tema hagi, milles paluti esiteks tühistada Euroopa välisteenistuse <DATE ISO="20170523">23. mai 2017. aasta</DATE> otsus, millega talle määrati distsiplinaarkaristus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), ja teiseks hüvitada kahju, mille Euroopa välisteenistus väidetavalt tekitas, rikkudes apellandi kaitseõigusi viimase suhtes Belgias algatatud kriminaalmenetluses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Vaidluse suhtes kohaldatavas redaktsioonis Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) II jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Ametniku õigused ja kohustused<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> sisalduva artikli 22 esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Ametnikult võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt liidu kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud tõsisest üleastumisest.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Personalieeskirjade VI jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Distsiplinaarmeetmed<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> sisalduvas artiklis 86 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="086.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ametnik või endine ametnik, kes kas tahtlikult või süülise hooletuse tõttu ei täida oma käesolevatest personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kannab distsiplinaarvastutust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="086.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik või Euroopa Pettustevastane Amet [(OLAF)] saab teada tõenditest, mis annavad põhjust oletada, et kohustused lõike 1 tähenduses on täitmata jäetud, võivad nad algatada haldusjuurdluse, et tõendada, kas selline täitmatajätmine on aset leidnud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="086.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Distsiplinaareeskirjad, -menetlused ja -meetmed ning haldusjuurdlusi käsitlevad eeskirjad ja menetlused on sätestatud IX lisas.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Personalieeskirjade IX lisa (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Distsiplinaarmenetlused<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) käsitleb, nagu nähtub selle pealkirjast, distsiplinaarmenetlusi. Selle lisa 3. jao <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Distsiplinaarmeetmed<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> artiklis 9 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib määrata järgmised karistused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kirjalik hoiatus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>noomitus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamine üheks kuni 23 kuuks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>madalamasse järku tagandamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>palgaastme ajutine alandamine 15 päevaks kuni üheks aastaks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>palgaastme alandamine samas tegevusüksuses;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>liigitamine madalamasse tegevusüksusesse koos palgaastme alandamisega või ilma selleta;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>ametist kõrvaldamine ning vajaduse korral pensioni ajutine vähendamine või invaliidsustoetuse teatava osa kinnipidamine kindlaksmääratud ajaks; sellise meetme mõju ei laiene ametniku ülalpeetavatele. Sellise vähenduse korral ei või endise ametniku tulu olla siiski väiksem kui VIII lisa artiklis 6 kehtestatud elatusmiinimum, millele lisanduvad mis tahes makstavad peretoetused.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ametnik saab vanaduspensioni või invaliidsustoetust, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik pensionist või invaliidsustoetusest pidada kinni teatava osa teatavaks ajavahemikuks; käesoleva meetme mõju ei laiene ametniku ülalpeetavatele. Ametniku tulu ei või olla siiski väiksem kui VIII lisa artiklis 6 kehtestatud elatusmiinimum, millele lisanduvad mis tahes makstavad peretoetused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Iga süüteo suhtes võib kohaldada üksnes ühte distsiplinaarkaristust.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud lisa artiklis 10 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Kehtestatud distsiplinaarkaristuse raskusaste peab vastama süüteo raskusastmele. Süüteo raskusastme kindlaksmääramisel ja kehtestatava distsiplinaarkaristuse üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>süüteo laadi ja asjaolusid, milles see aset leidis,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>institutsioonide usaldatavusele, mainele või huvidele süüteost tuleneva kahju suurust,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>seda, mil määral süütegu tuleneb tahtlikust tegevusest või hooletust,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ametniku süüteo motiive,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>ametniku palgaastet ja staaži,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>ametniku isikliku vastutuse astet,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>ametniku tööülesannete ja vastutuste taset,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>seda, kas süütegu hõlmab korduvat tegevust või käitumist,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>ametniku käitumist kogu tema teenistuskäigu jooksul.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Nimetatud lisa 7. jaos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Paralleelsed kriminaalmenetlused<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> sisalduvas artiklis 25 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kui ametnikule esitatakse samade tegude eest süüdistus, tehakse lõplik otsus pärast seda, kui asja arutav kohus on teinud oma lõpliku otsuse.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluste taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>DK asus Euroopa Ühenduste Komisjoni teenistusse 1994. aastal ametnikuna. Aastal 1999 usaldati talle kolmandates riikides asuvate selle institutsiooni hoonete haldamine. Alates <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> oli ta lähetatud tööle Euroopa välisteenistusse. DK jäi <DATE ISO="20160101">1. jaanuaril 2016</DATE> eelpensionile.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kriminaalmenetlus DK suhtes Belgias</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>2004. aastal algatati DK suhtes Belgias kriminaalmenetlus riigihangete haldamisega seotud korruptiivsete tegude kohta mitme aasta jooksul alates aastast 1999. Liit, keda esindas komisjon, oli selles menetluses tsiviilhageja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus, Belgia) mõistis <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsusega DK‑le mitme tema ametikohustuste täitmisel toime pandud süüteo eest järgmised karistused:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kaks aastat vangistust viieaastase katseajaga;</P></ITEM><ITEM><P>trahv summas <FT TYPE="NUMBER">27500</FT> eurot;</P></ITEM><ITEM><P>kohtumäärus, millega keelati tal kümne aasta jooksul tegutseda äriühingu juhatuse liikme, juhi või audiitorina;</P></ITEM><ITEM><P>konfiskeeriti summa <FT TYPE="DECIMAL">176367,15</FT> eurot.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nimetatud kohus mõistis DK‑lt tsiviilkohtumenetluses liidu kasuks solidaarselt välja <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> eurot hüvitist liidu mainele tekitatud mittevaralise kahju eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia) jättis <DATE ISO="20150630">30. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega eespool nimetatud esimese astme kohtu otsuse muutmata, pikendades siiski DK vangistuse aega kolme aastani viieaastase katseajaga ning määrates temalt liidule tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise summaks <FT TYPE="NUMBER">38814</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Cour de cassation (kassatsioonikohus, Belgia) jättis <DATE ISO="20160210">10. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega DK kassatsioonkaebuse selle apellatsioonikohtu otsuse peale rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Distsiplinaarmenetlus vastavalt personalieeskirjadele</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Komisjoni ametisse nimetav asutus algatas <DATE ISO="20070502">2. mai 2007. aasta</DATE> otsusega DK suhtes distsiplinaarmenetluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Kuna see distsiplinaarmenetlus peatati DK suhtes samade tegude eest algatatud riigisisese kriminaalmenetluse lahendi selgumiseni, jätkas Euroopa välisteenistus <DATE ISO="20160712">12. juuli 2016. aasta</DATE> otsusega DK suhtes algatatud distsiplinaarmenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Pärast DK ärakuulamist võttis distsiplinaarnõukogu <DATE ISO="20161212">12. detsembril 2016</DATE> vastu põhjendatud arvamuse, mis tehti asjaomasele isikule teatavaks. Arvamuses märkis distsiplinaarnõukogu muu hulgas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>liikmesriigi kriminaalkohtud on tuvastanud faktilised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>asjaomase ametniku käitumine rikub personalieeskirjade artikleid 11, 11a, 12 ja 21<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>ainus võimalik karistus [on] teatava summa kinnipidamine pensionist<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. Erinevate raskendavate ja kergendavate asjaolude hindamisel võttis distsiplinaarnõukogu muu hulgas arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>seda, et liikmesriigi kohtud on juba mõistnud ametnikult välja hüvitise varalise ja mittevaralise kahju eest<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>. Selle põhjal soovitas distsiplinaarnõukogu, et ametisse nimetav asutus määraks distsiplinaarkaristuse, mis seisneb DK pensioni netosummast igal kuul 400 euro mahaarvamises kolme aasta kestel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Olles DK ära kuulanud, määras ametisse nimetav asutus talle vaidlusaluse otsusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>personalieeskirjade IX lisa artikli 9 lõike 2 alusel karistuse vähendada pensioni 1105 euro võrra kuus kuni <DATE ISO="20250930">30. septembrini 2025</DATE><QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Ametisse nimetav asutus jättis vaidlusaluse otsuse peale DK esitatud kaebuse <DATE ISO="20171220">20. detsembril 2017</DATE> rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20180328">28. märtsil 2018</DATE> saabunud hagiavaldusega esitas DK hagi, paludes esiteks tühistada vaidlusaluse otsuse ja teiseks hüvitada kahju, mis DK‑le oli väidetavalt tekitatud seetõttu, et Euroopa välisteenistus rikkus tema suhtes Belgias algatatud kriminaalmenetluses tema kaitseõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>DK esitas oma tühistamisnõuete põhjendamiseks kaks väidet, mis olid seotud vastavalt määratava distsiplinaarkaristuse kindlaksmääramisega ja selle raames kergendavate asjaolude arvessevõtmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus DK hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata osas, milles paluti vaidlusalune otsus tühistada, ja vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata osas, milles paluti väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Samuti mõistis Üldkohus kohtukulud välja DK‑lt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Täpsemalt, mis puudutab vaidlusaluse otsuse tühistamise nõuet, siis lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 28–53 tagasi DK esimese väite esimese osa, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga, kui on võetud arvesse kahju, mis on juba hüvitatud. Üldkohus leidis sisuliselt, et ametisse nimetav asutus ei pidanud personalieeskirjade IX lisa artikli 10 kohaldamisel võtma arvesse liidule tekitatud kahju hüvitamist liikmesriigi tasandil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>DK palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada vaidlusalune otsus ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja Euroopa välisteenistuselt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistus palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja DK‑lt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab DK ainsa väite. Ta väidab selles, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 õigusnormi, kui ta tõlgendas personalieeskirjade IX lisa artikli 10 teise lause punkti b nii, et sellega on ametisse nimetaval asutusel lubatud võtta arvesse liidule tekitatud mittevaralist kahju, et põhjendada rangema distsiplinaarkaristuse kehtestamist võrreldes distsiplinaarnõukogu soovitatud karistusega, kuigi kahju on liikmesriigi tasandil juba hüvitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>See väide koosneb kolmest osast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Esiteks väidab DK, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 õigusnormi, kui ta märkis, et ametisse nimetav asutus ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta otsustas, et personalieeskirjade IX lisa artikli 10 teise lause punkti b kohaselt ei pea ta võtma arvesse seda, et liidule tekitatud mittevaraline kahju on liikmesriigi tasandil juba hüvitatud. Ta leiab, et vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklile 25 oli ametisse nimetav asutus seotud liikmesriigi tasandil tuvastatud faktiliste asjaoludega ning põhimõttega, et täielikult hüvitatud kahju peetakse niisuguseks, mida ei ole tekkinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Teiseks väidab DK sisuliselt, et leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52, et ametisse nimetav asutus ei olnud kohustatud võtma arvesse seda, et liidule tekitatud mittevaraline kahju on liikmesriigi tasandil juba hüvitatud, eiras Üldkohus ka distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuse nõuet ja põhimõtet, et täielikult hüvitatud kahju peetakse niisuguseks, mida ei ole tekkinud. Viidates <DATE ISO="19990909">9. septembri 1999. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lucaccioni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:402">EU:C:1999:402</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tulenevale kohtupraktikale, väidab DK, et vastupidi sellele, mida Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 34, ei ole viimati nimetatud põhimõte tagatud mitte üksnes Belgia õigusega, vaid see kujutab endast liikmesriikide õiguskordade ühist õiguse üldpõhimõtet, mis keelab sama kahju kaks korda hüvitamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kolmandaks märgib DK, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 38 leidis Üldkohus tema arvates õigesti, et personalieeskirjade IX lisa artikkel 10 väljendab liidu seadusandja soovi mitte kahjustada võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, võimaldades kohelda süüteo toime pannud ametnikke erinevalt sõltuvalt selle kahju ulatusest, mis on tekitatud liidu institutsioonile, kus nad töötavad. Ta väidab siiski, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39–41 rikkus Üldkohus seda põhimõtet, asudes seisukohale, et nimetatud artikli 10 alusel distsiplinaarmenetluses määratavate karistuste kindlaksmääramisel ei ole oluline, et liidule tekitatud kahju on täielikult või osaliselt hüvitatud. DK sõnul ei ole ametnik, kes on liidule tekitatud kahju hüvitanud, samas olukorras nagu ametnik, kes ei ole seda kahju hüvitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistus väidab kõigepealt, et DK argumendid, mille kohaselt ametisse nimetav asutus suurendas talle määratud karistust seeläbi, et ta võttis arvesse kahju, mis väidetavalt on juba hüvitatud, on apellatsiooniastmes vastuvõetamatud, kuna nende argumentidega ei soovita tõendada võimalikku õigusnormi rikkumist Üldkohtu poolt, vaid seatakse kahtluse alla ametisse nimetava asutuse hinnang ja see kujutab endast esimeses kohtuastmes esitatud väite ümbersõnastamist. Lisaks, kuigi DK viitas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele, seavad need argumendid samuti kahtluse alla ametisse nimetava asutuse hinnangu, mitte vaidlustatud kohtuotsuse. Peale selle esitas DK samad argumendid esimest korda apellatsiooniastmes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Sisu osas väidab Euroopa välisteenistus, et apellatsioonkaebuse ainus väide tuleb tagasi lükata. Tema arvates ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et liidule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine, nagu see tõendatud riigisisesel tasandil, ei mõjuta distsiplinaarsüüteo raskusastme hindamist personalieeskirjade IX lisa artikli 10 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa välisteenistuse esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistuse esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu tugineb esiteks sellele, et DK argumentide eesmärk ei ole tõendada võimalikku õigusnormi rikkumist Üldkohtu poolt, vaid seada kahtluse alla ametisse nimetava asutuse hinnang, ning pealegi on tegemist esimeses kohtuastmes esitatud väite ümbersõnastamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>ELTL artiklist 256, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ning Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d ja artiklist 169 tuleneb sellega seoses, et apellatsioonkaebuses tuleb näidata täpselt kritiseeritavad osad kohtuotsuses, mille tühistamist nõutakse, samuti seda nõuet konkreetselt põhjendavad õiguslikud argumendid. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei vasta apellatsioonkaebus sellele nõudele, kui selles piirdutakse juba Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide kordamisega, esitamata argumente, milles oleks konkreetselt välja toodud vaidlustatud kohtuotsuses väidetavalt sisalduv õigusnormi rikkumine. Selline apellatsioonkaebus on tegelikult käsitatav nõudena, millega soovitakse ainult saavutada Üldkohtule juba esitatud hagiavalduse uuesti läbivaatamine, mis ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse (<DATE ISO="20201216">16. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. K. Chrysostomides &amp; Co. jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑597/18 P, C‑598/18 P, C‑603/18 P ja C‑604/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1028">EU:C:2020:1028</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Ent kui apellant vaidlustab selle, kuidas Üldkohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud, võib esimeses kohtuastmes läbi vaadatud õiguslikke asjaolusid apellatsioonimenetluses uuesti arutusele võtta. Nimelt, kui apellant ei saaks oma apellatsioonkaebust juba Üldkohtus kasutatud väidete ja argumentidega sel viisil põhjendada, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte (<DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Haswani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑241/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:545">EU:C:2020:545</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20201209">9. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Canal + <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑132/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1007">EU:C:2020:1007</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb märkida, et DK kritiseerib apellatsioonkaebuses Üldkohtu järeldust, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 ja mille kohaselt ametisse nimetav asutus ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta otsustas, et personalieeskirjade IX lisa artikli 10 kohaldamisel ei tule arvesse võtta seda, et liidule tekitatud mittevaraline kahju on liikmesriigi tasandil juba hüvitatud, ega õiguslikku analüüsi, mille tulemusena lükati Üldkohtus esitatud esimese väite esimene osa tagasi. Lisaks, kuigi apellatsioonkaebuses viidatakse ametisse nimetava asutuse hinnangule, tehakse seda üksnes osas, milles Üldkohus on sellega nõustunud, ja selleks, et seada kahtluse alla väidetavaid õigusnormi rikkumisi Üldkohtu poolt, ega piirduta Üldkohtus juba esitatud väidete ja argumentide kordamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks Euroopa välisteenistuse argumente, et DK viitas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele esimest korda alles apellatsiooniastmes, siis tuleb meenutada, et apellatsioonimenetluses piirdub Euroopa Kohtu pädevus Üldkohtus arutatud väidetele ja argumentidele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega. Vastuvõetava väite puhul peab<?PAGE NO="8"?> põhimõtteliselt siiski apellant esitama selle põhjenduseks omal äranägemisel argumente, kas tuginedes Üldkohtus varem kasutatud argumentidele või esitades eelkõige Üldkohtu seisukohavõtu suhtes uusi argumente. Kui see oleks teisiti, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt mõtte (vt selle kohta <DATE ISO="20070118">18. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑229/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑460/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1119">EU:C:2019:1119</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et personalieeskirjade IX lisa artikli 10 tõlgendamist ja kohaldamist sellise liidu kahju kontekstis, mis on juba hüvitatud, arutati esimeses kohtuastmes toimunud menetluses Üldkohtus. Samas on DK argumentidega, mille kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, soovitud vaielda vastu Üldkohtu analüüsile, mis puudutab Üldkohtule esitatud hagi esimese väite esimest osa. Selle analüüsi raames rõhutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 38–41 asjaolu, et liidu ametnike süütegusid tuleb kohelda erinevalt sõltuvalt tekitatud kahju ulatusest, leides samas, et asjaolu, et see kahju on juba tervikuna või osaliselt hüvitanud, ei oma selle sätte tähenduses tähtsust süüteo raskusastme kindlakstegemisel. Seega on käesolevate argumentide eesmärk vaielda vastu Üldkohtu poolt sellele sättele antud tõlgendusele ja selle kohaldamisele nendes vaidlustatud kohtuotsuse punktides ning tegemist ei ole uue väitega, mille esitamine apellatsiooniastmes on keelatud (vt analoogia alusel <DATE ISO="20070118">18. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑229/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑460/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1119">EU:C:2019:1119</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb Euroopa välisteenistuse esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse ainsa väite esimeses osas, mille kohaselt on eiratud personalieeskirjade IX lisa artikli 10 teise lause punkti b koostoimes personalieeskirjade selle lisa artikliga 25, väidab DK sisuliselt, et kahju, mis on täielikult hüvitatud, ei saa distsiplinaarsüütegude raskusastme hindamisel arvesse võtta, kuna selle sätte kohaselt on liikmesriigi kriminaalkohtute tuvastatud faktilised asjaolud ametisse nimetava asutuse jaoks siduvad, nagu ka põhimõte, et kahju, mis on hüvitatud, peetakse niisuguseks, mida ei ole kunagi tekkinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et personalieeskirjade IX lisa artikli 10 esimese lause kohaselt peab määratud distsiplinaarkaristuse raskusaste vastama süüteo raskusastmele. Selle lisa artikli 10 teises lauses on punktides a–i täpsustatud mitteammendavalt rida asjaolusid, mida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>eelkõige<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> võetakse arvesse süüteo raskusastme kindlaksmääramisel ja määratava distsiplinaarkaristuse üle otsustamisel. Nende asjaolude hulgas on nimetatud lisa artikli 10 teise lause punkti b kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>institutsioonide usaldatavusele, mainele või huvidele süüteost tuleneva kahju suurus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Lisaks tuleb meenutada, et personalieeskirjade IX lisa artiklis 25 on sätestatud, et kui ametnikule esitatakse samade tegude eest süüdistus, mis on distsiplinaarmenetluse aluseks, tehakse lõplik otsus pärast seda, kui asja arutav liikmesriigi kriminaalkohus on teinud oma lõpliku otsuse. See säte vastab ühest küljest soovile mitte nõrgendada asjaomase ametniku olukorda kriminaalmenetluses, mis on algatatud tema suhtes selliste asjaolude tõttu, mis on pealegi distsiplinaarmenetluse esemeks tema institutsioonis, ning teisest küljest võimaldab see võtta distsiplinaarmenetluses arvesse faktilisi asjaolusid, mille liikmesriigi kriminaalkohus on tuvastanud, kui viimase otsus on jõustunud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nimetatud sättes ei ole täpsustatud, kas liikmesriigi kriminaalkohtu tuvastatud faktilised asjaolud võivad ametisse nimetavale asutusele selle distsiplinaarmenetluse raames olla siduvad. Igal juhul on faktiliste asjaolude õiguslik kvalifitseerimine liidu õiguse asjakohaste sätete alusel, nagu personalieeskirjade IX lisa artikkel 10, üksnes pädevate liidu ametiasutuste pädevuses. Need ametiasutused ei saa olla seotud nende tegude võimaliku kvalifitseerimisega riigisiseses kriminaalmenetluses (vt analoogia alusel komisjoni liiget puudutava distsiplinaarmenetlusega seoses <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kuna osutatud artikkel 10 ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele, et määrata kindlaks selle tähendus ja ulatus, tuleb seda liidu õiguskorras tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt, et tagada ametnike võrdne kohtlemine personalieeskirjade sätete kohaldamisel (vt analoogia alusel personalieeskirjade artikli 85a kohta <DATE ISO="20151015">15. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Axa Belgium</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑494/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:692">EU:C:2015:692</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub siinse kohtuotsuse punktidest 8, 10 ja 11, et tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) ja apellatsiooniastmes Cour d’appel de Bruxelles mõistsid DK‑lt välja hüvitise summas <FT TYPE="NUMBER">38814</FT> eurot mittevaralise kahju eest, mille ta nendes kriminaalkohtutes tuvastatu kohaselt liidule tekitas aastatel 1999–2005 toimepandud korruptiivsete tegudega riigihankelepingute haldamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>See, et kriminaalkohtud määravad riigisisese õiguse raames kindlaks liidule tekitatud mittevaralise kahju ulatuse ja sellest tuleneva hüvitise, ei mõjuta kuidagi selle kahju ja võimaliku hüvitamise arvessevõtmist asjaomase isiku distsiplinaarsüüteo raskusastme kindlaksmääramisel, kui selline toiming ei ole faktiküsimus, vaid see kuulub nende faktiliste asjaolude õigusliku kvalifikatsiooni alla, mille ametisse nimetav asutus peab personalieeskirjade IX lisa artikli 10 sätetega seoses läbi viima, ilma et liikmesriigi tasandil kriminaalmenetluses antud võimalik kvalifikatsioon oleks selles suhtes ametisse nimetavale asutusele siduv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Personalieeskirjade IX lisa artikli 10 teise lause punkti b sõnastuses ei ole aga selleks, et määrata kindlaks asjaomase ametniku süüteo raskusaste ja talle määratav distsiplinaarkaristus, arvestades liidu institutsioonide usaldatavusele, mainele või huvidele süüteost tuleneva kahju suurust, kehtestatud tingimust, et seda kahju ei ole veel hüvitatud. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 õigesti märkis, on personalieeskirjade IX lisa artikli 10 distsiplinaarmenetluse kontekstis vähe oluline, et kahju võidakse olla täielikult või osaliselt hüvitatud, sest see asjaolu on ebaoluline, kuna selle sätte eesmärk on mitte kahju hüvitamine, vaid karistuse määramine. Igal juhul, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktides 40 ja 41 esitatud kaalutlusi, ei saa personalieeskirjade IX lisa artiklist 25 järeldada, et distsiplinaarmenetluses võib <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> kohaldada liikmesriigi tsiviilõiguse põhimõtet, mille kohaselt kahju, mis on hüvitatud, peetakse niisuguseks, mida ei ole kunagi tekkinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb ainsa väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmandas osas, mida tuleb analüüsida teisena, väidab DK sisuliselt, et Üldkohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39–41, et süüteo raskusastme kindlaksmääramisel on vähe oluline, kas liidule tekitatud kahju on juba täielikult või osaliselt hüvitatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (<DATE ISO="20170307">7. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:174">EU:C:2017:174</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20200625">25. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Satcen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. KF</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑14/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:492">EU:C:2020:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb eri olukordi iseloomustavad asjaolud ja nende olukordade võimalik sarnasus kindlaks teha ning neile tuleb anda hinnang, pidades silmas asjasse puutuvate õigusnormide eset ja eesmärki, kusjuures tuleb mõistagi arvesse võtta asjaomase valdkonna põhimõtteid ja eesmärke (<DATE ISO="20170307">7. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:174">EU:C:2017:174</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180906">6. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Piessevaux <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑454/17 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:680">EU:C:2018:680</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Käesoleval juhul väidab DK, et liidule tekitatud kahju hüvitanud ametnik ei ole samas olukorras kui ametnik, kes ei ole sellist hüvitist maksnud, mistõttu tema arvates ei tule nendest ametnikest esimese tekitatud kahju personalieeskirjade IX lisa artikli 10 teise lause punkti b kohaldamisel arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktis 39 on meenutatud, et osutatud artikkel 10 reguleerib määratava distsiplinaarkaristuse kindlaksmääramist ja selles on sätestatud, et karistuse raskusaste peab vastama süüteo raskusastmele, võttes eelkõige arvesse liidule tekitatud kahju suurust. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 37 sisuliselt märkis, tuleneb osutatud artikli 10 sõnastusest endast, et selles ette nähtud distsiplinaarmeetme eesmärk on karistada süülist käitumist. Personalieeskirjade artikli 86 lõike 1 kohaselt tuleneb selline süüline käitumine ametniku mis tahes personalieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Seega, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 58, on personalieeskirjade eesmärk tagada nende normide ja kohustuste järgimine, mis peavad distsiplinaarkaristuste kehtestamise kaudu tagama liidu institutsiooni nõuetekohase toimimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Seevastu, olles DK suhtes Belgias algatatud kriminaalmenetluses tsiviilhageja, soovis liit saada hüvitist oma mainele tekitatud mittevaralise kahju eest. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 57 sisuliselt märkis, ei ole sellise hüvitise maksmise eesmärk mitte asjaomase ametniku süülise käitumise karistamine, vaid tsiviilkorras hüvitise saamine, mis taastab olukorra enne sellist käitumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et ühelt poolt DK‑le määratud distsiplinaarkaristuse ese ja eesmärk ning teiselt poolt DK viidatud liidule tekitatud kahju hüvitamise ese ja eesmärk on erinevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>See on nii seda enam, et kui personalieeskirjade artikli 86 lõikes 1 on sätestatud põhimõte, et ametniku mis tahes personalieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral võidakse asjaomasele isikule kohaldada distsiplinaarkaristust, on personalieeskirjade artikli 22 esimeses lõigus ette nähtud, et ametnikult võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt liidule tekitatud kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud tõsisest üleastumisest, mistõttu distsiplinaarkaristuse kohaldamine ja liidule tekitatud kahju hüvitamine on teineteisest sõltumatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Seega asjaolu, et ametnik hüvitas mittevaralise kahju, mida ta liidule tekitas, ei pane teda erinevasse olukorda ametnikust, kes sellist hüvitist ei maksnud, selleks et määrata kindlaks süüteo raskusaste ja talle määratav distsiplinaarkaristus, arvestades personalieeskirjade IX lisa artikli 10 teise lause punkti b alusel eelkõige liidule tekitatud kahju suurust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Järelikult ei rikkunud Üldkohus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39–41, et ametniku distsiplinaarsüüteo raskusastme ja talle selle sätte alusel määratava distsiplinaarkaristuse kindlaksmääramisel on vähe oluline, kas liidule tekitatud kahju on juba täielikult või osaliselt hüvitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Seega tuleb ainsa väite kolmas osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Mis puudutab lõpuks apellatsioonkaebuse ainsa väite teist osa, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, siis tuleb märkida, et kuigi ametisse nimetav asutus määras DK‑le rahalise karistuse, ei ole käesoleva kohtuotsuse punktis 50 esitatud kaalutlusi arvestades selle ese ega eesmärk hüvitada liidule tekitatud kahju, vaid karistada distsiplinaarsüüteo eest, mille DK pani toime talle personalieeskirjades ette nähtud kohustusi eirates. Seega vastupidi sellele, mida väidab DK, ei saa sellise karistuse kohaldamist pidada selliseks, mis tähendab kahju hüvitamist kaks korda, rikkudes proportsionaalsuse põhimõtet. Sellest järeldub, et küsimus, kas käesoleva kohtuotsuse punktis 26 nimetatud põhimõte ei ole mitte ainult Belgia tsiviilõiguse põhimõte, vaid kujutab endast – nagu apellant väidab – liikmesriikide õiguskordade ühist õiguse üldpõhimõtet, mis keelab sama kahju kaks korda hüvitamise, ei ole käesoleval juhul asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla kohtupraktika, mis tuleneb <DATE ISO="19990909">9. septembri 1999. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lucaccioni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:402">EU:C:1999:402</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millele DK viitas apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmanda osa põhjendamiseks, kuna see kohtuotsus ei puudutanud – nagu käesoleval juhul – hüvitise ja distsiplinaarkaristuse kumuleerumist, vaid käsitles ametnikule tekitatud kahju hüvitamise erinevate vormide kumuleerumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmas osa põhjendamatuse tõttu samuti tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Arvestades kõiki eespool toodud kaalutlusi, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Kuna Euroopa välisteenistus on kohtukulude hüvitamist nõudnud ning DK on oma ainsa väite osas kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja DK‑lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>