Üldtingimused

Kasutatud mõiste

Määratlus

Vaba söötmine/jootmine

Vaba juurdepääsu andmine söödale või veele, millega lastakse loomal söömust ise reguleerida vastavalt oma bioloogilistele vajadustele.

Loomapidamishoone

Spetsiaalselt loomade pidamiseks ette nähtud käitis või käitiseosa põllumajandusettevõttes.

Loomakoht

Loomapidamissüsteemis looma jaoks ettenähtud ruum, võttes arvesse käitise või käitiseosa maksimaalset mahutavust.

Minimeeritud mullaharimine

Mullaharimisviis, milles jäetakse enne ja pärast järgmise põllumajanduskultuuri rajamist põllule maha eelmise põllukultuuri taimejäänused (nt maisivarred või nisukõrred), et vähendada mulla erosiooni ja äravoolu.

Muldvallidega ümbritsetud vedelsõnnikuhoidla

Vedelsõnniku ladustamiseks ettenähtud muldvallidega ümbritsetud hoidla (nt laguun, mahuti).

Olemasolev käitis

Käitis, mis ei ole uus.

Olemasolev käitis või käitiseosa

Käitis või käitiseosa, mis ei ole uus.

Käitis

Tööstusheidete direktiivi artikli 3 punkti 3 kohaselt määratletud käitis, kus kasvatatakse sigu või kodulinde.

Lahtised loomapidamissüsteemid poegivatele emistele

Loomapidamissüsteem poegivatele emistele, milles on loomade jaoks suurem liikumisala kui kinniste latritega ruumis, et tagada loomade heaolu kõrgemad standardid, sealhulgas loomale ümberkeeramiseks ja loomulikult käitumiseks piisav minimaalne ruum emise kohta.

Sõnnik

Vedelsõnnik ja/või tahesõnnik.

Hiljuti hõlmatud käitis

Olemasolev käitis, mis tegutseb Ia lisas osutatud tegevusalal ja mis ei kuulunud tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse enne 4. augustit 2024.

Uus käitis

Käitis, mille ehitamiseks on luba antud või registreeritud pärast direktiivi (EL) 2024/1785 artikli 3 lõikes 5 määratud kohaldatavat tähtpäeva, või pärast kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 5 määratud kohaldatavat tähtpäeva täielikult asendatud käitis.

Uus käitis või käitiseosa

Käitis või käitiseosa, mille ehitamiseks käitise asukohta on luba antud või registreeritud pärast direktiivi (EL) 2024/1785 artikli 3 lõikes 5 määratud kohaldatavat tähtpäeva, või pärast kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 5 määratud kohaldatavat tähtpäeva olemasolevale tegevuskohale rajatud uus käitiseosa.

Käitises

Tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitise valdustes.

Mahepõllumajanduslik tootmine

Määruses (EL) 2018/848 määratletud mahepõllumajanduslik tootmine.

Käitis või käitiseosa

Käitis või käitiseosa, kus teostatakse üht järgmistest protsessidest või tegevustest: loomade pidamine, sõnniku ladustamine, sõnniku töötlemine. Käitis või käitiseosa koosneb ühest hoonest (või rajatisest) ja/või protsesside või tegevuse jaoks vajalikest seadmetest.

Tundlik vastuvõtja

Ala, mis vajab erikaitset, näiteks:

Vedelsõnnik

Roe ja uriini segu koos allapanumaterjali ja veega või ilma nendeta, mis on piisavalt vedel, et voolata raskusjõu toimel ja mida saab pumbata.

Vedelsõnnikuhoidla

Vedelsõnniku hoidmiseks ettenähtud paikne rajatis.

Tahesõnnik

Roe ja uriini segu koos allapanumaterjaliga või ilma selleta, mis ei voola raskusjõu toimel ja mida ei saa pumbata.

Reovesi

Sõnnikuga saastunud sademevesi, pindade (nt põrandate) ja seadmete puhastamisel tekkiv vesi ning õhupuhastussüsteemide käitamisel tekkiv vesi. Käesoleva dokumendi tähenduses ei hõlma mõiste muudest tegevustest pärinevat reovett või saastunud vett, näiteks olmereovett, käitises surnud loomade hoiuala puhastamisel tekkivat reovett ega kütuste või õliga saastunud vett.

Saasteained ja näitajad

Kasutatud mõisted

Määratlus

Üldine ammoniakaalne lämmastik

Ammooniumis ja selle ühendites olev lämmastik (NH4-N), sealhulgas kusihape, mis laguneb kergesti NH4-N-ks.

Üldlämmastik

Üldlämmastik, mis väljendatakse N-na, hõlmab vaba ammoniaaki ja ammooniumlämmastikku (NH4-N), nitritlämmastikku (NO2-N), nitraatlämmastikku (NO3-N) ja orgaanilisi lämmastikuühendeid.

Eritatud üldlämmastik

Looma ainevahetusprotsessist uriini ja roojaga eemaldatud üldlämmastik.

Üldfosfor

Üldfosfor, mis väljendatakse P2O5-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi fosforiühendeid, mis on kas lahustunud või seotult osakestes.

Eritatud üldfosfor

Looma ainevahetusprotsessist uriini ja roojaga eemaldatud üldfosfor.

Loomakategooriad

Kasutatud mõisted

Määratlus

Aretuslinnud

Aretuskari (isas- ja emaslinnud), keda peetakse haudemunade saamiseks.

Broilerid

Liha tootmiseks kasvatatavad kanad, v.a aretuslinnud.

Pardid

Perekondade Anas ja Cairina linnud, keda kasvatatakse liha või munade tootmiseks, v.a aretuslinnud.

Poegivad emised

Emased sead poegimiseelsest perioodist kuni põrsaste võõrutamiseni.

Nuumsead

Tarbesead eluskaaluga alates 30 kg, keda tavaliselt kasvatatakse kuni tapmise või esmaseemenduseni. Nimetatud kategooriasse kuuluvad kesikud, nuumikud ja nooremised, keda ei ole seemendatud.

Tiined emised

Tiined emised, sealhulgas nooremised.

Nooremised

Suguküpsed emased sead enne poegimist.

Paarituvad emised

Esmaseemenduseks valmis ja tiinuseelses eas emised.

Rasked sead

Sead, kelle tapakaal on üldjuhul üle 130 kg, mis tuleneb pikemast tootmistsüklist.

Siga

Mis tahes vanuses siga, keda peetakse aretuse või nuumamise eesmärgil.

Põrsad

Sead sünnist võõrutuseni (tavaliselt eluskaaluni umbes 8 kg).

Kodulinnud

Kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid ja põldpüüd, keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ettenähtud liha või munade tootmiseks või uluklinnuvarude täiendamiseks.

Munakanad

Täiskasvanud kanad, kui nad hakkavad munema 16–20 nädala vanuses, v.a aretuslinnud ja noorkanad.

Noorkanad

Kui noorkanu ja -kukki kasvatatakse aretuseks, nimetatakse neid kuni 20 nädala vanuseks saamiseni noorkanadeks.

Kui noorkana kasvatatakse munatootmiseks, saab temast munakana siis, kui ta 16–20 nädala vanuses hakkab munema.

Emised

Emased sead kasvatusperioodil, kus nad paarituvad, on tiined ja poegivad.

Kalkunid

Perekonna Meleagris linnud, keda kasvatatakse liha tootmiseks, v.a aretuslinnud.

Võõrdepõrsad

Noored sead, keda kasvatatakse võõrutusest kuni nuumamiseni, tavaliselt alates eluskaalust umbes 8 kg eluskaaluni umbes 30 kg.

Näitaja

Seakategooria

Eritatud üldlämmastiku maksimaalväärtused

(eritatud N kg/loomakoht/aasta)  (9)  (10)

Eritatud üldlämmastik, väljendatud N-na

Võõrdepõrsad

3,6

Nuumsead

12,0

Emised (sealhulgas põrsad)

25,0

Näitaja

Seakategooria

Eritatud üldfosfori maksimaalväärtused

(eritatud P2O5 kg/loomakoht/aasta)  (11)

Eritatud üldfosfor, väljendatud P2O5-na

Võõrdepõrsad

1,5

Nuumsead

4,5

Emised (sealhulgas põrsad)

12,0

Tehnika  (12)

Näitaja(d)

Kohaldatavus

a

Toorproteiini sisalduse vähendamine söödas, kasutades lämmastiku suhtes tasakaalustatud sööta, mis põhineb energiavajadusel ja seeditavatel aminohapetel

Üldlämmastik

Üldkohaldatav.

b

Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele

Üldlämmastik,

üldfosfor

Üldkohaldatav.

c

Aminohapete reguleeritud koguste lisamine vähendatud toorproteiini sisaldusega söödale

Üldlämmastik

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud vähese proteiinisisaldusega sööda ja/või sünteetiliste aminohapete kättesaadavusega turul.

d

Lubatud söödalisandite kasutamine, mis vähendavad eritatava üldlämmastiku kogust / ammoniaagiheidet

Üldlämmastik

Üldkohaldatav.

e

Selliste lubatud söödalisandite kasutamine, mis vähendavad eritatava üldfosfori kogust (nt fütaas)

Üldfosfor

Üldkohaldatav.

f

Hästi seeditavate anorgaaniliste fosfaatide kasutamine tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks söödas

Üldfosfor

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud hästi seeditavate anorgaaniliste fosfaatide kättesaadavusega turul.

g

Täppissöötmine seakasvatuses üksikloomade puhul

Üldlämmastik, üldfosfor

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

Aine

Seakategooria

Ammoniaagi õhkuheite maksimaalväärtused

(eritatud NH3 kg/loomakoht/aasta)  (13)  (14)

Uued käitised või käitiseosad (muud kui spetsiifilised käitised või käitiseosad)

Olemasolevad käitised või käitiseosad

(muud kui spetsiifilised käitised või käitiseosad)

Spetsiifilised käitised või käitiseosad  (15), (16)

Ammoniaak, väljendatud NH3-na

Võõrdepõrsad

0,4

0,5  (18)

0,7

Nuumsead

2,0

2,4  (19)

3,5

Paarituvad ja tiined emised (17)

2,3

2,7

4,0

Poegivad emised (sealhulgas põrsad) (17)

3,6

4,2  (20)

7,0

Tehnika  (21)

Kohaldatavus

a

Sügav sõnnikukanal (täis- või osalise restpõrandaga), mis kombineeritakse

Üldkohaldatav.

b

Vedelsõnniku sage eemaldamine nt vaakumsüsteemi, vedelsõnnikukraabi, uhtmise abil (täis- või osalise restpõranda korral)

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

Vedelsõnniku eemaldamine uhtmise abil ei pruugi olla kohaldatav käitistes või käitiseosades, mis paiknevad tundlike vastuvõtjate lähedal, kui see tekitab intensiivset lõhna.

c

Kaldseinad või lehtrisüsteemid (täis- või osalise restpõranda korral)

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

d

Väiksem sõnnikukanal (osalise restpõranda korral)

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

Kohaldatav üksnes nuumsigade ning paarituvate ja tiinete emiste suhtes.

e

Täisallapanusüsteem (kõva betoonpõranda korral)

Täisallapanusüsteemid ja kaetud lamamisalaga pidamissüsteemid on kohaldatavad ainult paarituvate ja tiinete emiste, võõrdepõrsaste ja nuumsigade puhul. Põhu juurdevoolu süsteem on kohaldatav üksnes võõrdepõrsaste, nuumsigade ja tiinete emiste puhul.

Ei pruugi olla kohaldatav soojas kliimas paiknevates loomuliku ventilatsiooniga käitistes või käitiseosades ega olemasolevates sundventilatsiooniga käitistes või käitiseosades, kus peetakse võõrdepõrsaid või nuumsigu.

Kaetud lamamisalaga pidamissüsteemid ei pruugi olla kohaldatavad olemasolevates käitistes või käitiseosades ruumipuuduse tõttu.

f

Kaetud lamamisalaga/lamamiskastidega pidamissüsteem (osalise restpõranda korral)

g

Põhu juurdevoolu süsteem (kõva betoonpõranda korral)

h

Kumer põrand ja eraldatud sõnniku- ja veekanalid (osalise restpõrandaga sulgude puhul)

Kohaldatav üksnes võõrdepõrsaste ja nuumsigade puhul.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes või käitiseosades tehniliste piirangute tõttu.

i

Allapanuga sulud, kus tekib mitut liiki sõnnikut (vedelsõnnik ja tahesõnnik)

Kohaldatav üksnes poegivate emiste puhul.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes või käitiseosades tehniliste piirangute tõttu.

j

Söötmis-/lamamislatrid kõval põrandal (allapanupõhiste sulgude korral)

Kohaldatav üksnes paarituvate ja tiinete emiste suhtes.

Ei ole kohaldatav kõvade betoonpõrandateta olemasolevate käitiste puhul.

k

Sõnniku nõrgumisvann (täis- või osalise restpõranda korral)

Kohaldatav üksnes poegivate emiste puhul.

l

Sõnniku kogumine veega täidetud sõnnikukanalisse

Kohaldatav üksnes võõrdepõrsaste, nuumsigade ning paarituvate ja tiinete emiste suhtes.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes või käitiseosades tehniliste piirangute tõttu.

m

V-kujulised sõnnikulindid (osalise restpõranda korral)

Kohaldatav üksnes nuumsigade puhul.

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

n

Vee- ja sõnnikurennide kombinatsioon (täisrestpõranda korral)

Kohaldatav üksnes poegivate emiste puhul.

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoone konstruktsioonist ja muudest struktuurilistest piirangutest tulenevalt.

o

Allapanuga väliaedik (kõva betoonpõranda korral)

Kohaldatav üksnes nuumsigade puhul.

Ei ole kohaldatav külmas kliimas.

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

p

Õhupuhastussüsteemi kasutamine, nt

Kohaldatav olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul, kus kasutatakse tsentraliseeritud ventilatsiooni süsteemi.

q

Sõnnikurennis ujuvate kuulide kasutamine

Kohaldatav üksnes nuumsigade puhul.

Ei ole kohaldatav kaldseintega sõnnikukanalitega käitistes või käitiseosades ega käitistes või käitiseosades, kus vedelsõnnik eemaldatakse uhtmisega.

r

Vedelsõnniku jahutamine

Ei ole kohaldatav, kui soojuse taaskasutamine ei ole võimalik või kui kasutatakse allapanu. Vedelsõnniku jahutamine jahutuselementide abil ei pruugi olla kohaldatav vedelsõnniku suure kuivainesisalduse korral.

s

Vedelsõnniku hapestamine

Ei pruugi olla kohaldatav struktuuriliste piirangute korral (nt betooni ebasobiv kvaliteet) ega juhul, kui vedelsõnniku käitlemis- ja ladustamissüsteemi pinnad ei ole happekindlad või happekindla kaitsekihiga kaitstud.

t

Eristatud funktsionaalsete aladega pidamine

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

u

Sõnniku töötlemine järgmiste lisaainetega:

Mikroorganismide kasutamise kohaldatavus võib olla piiratud tervise ja ohutuse kaalutlustel.

v

Gaase läbilaskvad membraanid ammoniaagi kogumiseks gaasilisest keskkonnast

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes või käitiseosades ruumipuuduse tõttu.

Näitaja

Kodulinnukategooria

Eritatud üldlämmastiku maksimaalväärtused

(eritatud N kg/loomakoht/aasta)  (22)

Eritatud üldlämmastik, väljendatud N-na

Munakanad

0,80

Broilerid

0,55

Pardid

0,80

Isaskalkunid

2,00

Koos peetavad isas- ja emaskalkunid

1,70

Emaskalkunid

1,20

Näitaja

Kodulinnukategooria

Eritatud üldfosfori maksimaalväärtused

(eritatud P2O5 kg/loomakoht/aasta)  (23)

Eritatud üldfosfor, väljendatud P2O5-na

Munakanad

0,40

Broilerid

0,20

Pardid

0,30

Isaskalkunid

1,00

Koos peetavad isas- ja emaskalkunid

0,80

Emaskalkunid

0,50

Tehnika  (24)

Näitaja(d)

Kohaldatavus

a

Toorproteiini sisalduse vähendamine söödas, kasutades lämmastiku suhtes tasakaalustatud sööta, mis põhineb energiavajadusel ja seeditavatel aminohapetel

Üldlämmastik

Üldkohaldatav.

b

Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele

Üldlämmastik,

üldfosfor

Üldkohaldatav.

c

Aminohapete reguleeritud koguste lisamine vähendatud toorproteiini sisaldusega söödale

Üldlämmastik

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud vähese proteiinisisaldusega sööda ja/või sünteetiliste aminohapete kättesaadavusega turul.

Sünteetilisi aminohappeid ei kasutata mahepõllumajandusliku tootmise korral.

d

Lubatud söödalisandite kasutamine, mis vähendavad eritatava üldlämmastiku kogust / ammoniaagiheidet

Üldlämmastik

Üldkohaldatav.

e

Selliste lubatud söödalisandite kasutamine, mis vähendavad eritatava üldfosfori kogust (nt fütaas)

Üldfosfor

Fütaasi kasutamine ei pruugi olla kohaldatav mahepõllumajandusliku tootmise korral.

f

Hästi seeditavate anorgaaniliste fosfaatide kasutamine tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks söödas

Üldfosfor

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud hästi seeditavate anorgaaniliste fosfaatide kättesaadavusega turul.

Aine

Kodulinnukategooria

Ammoniaagi õhkuheite maksimaalväärtused

(NH3 kg/loomakoht/aasta)  (25)

Uued käitised või käitiseosad

Olemasolevad käitised või käitiseosad

Ammoniaak, väljendatud NH3-na

Munakanad (puurides peetavad)

0,04

0,08

Munakanad (puurivabades pidamissüsteemides)

0,10

0,13  (26)

Broilerid

0,05

0,07

Pardid

0,17

Isaskalkunid

0,55 (27)

Koos peetavad isas- ja emaskalkunid

0,44 (28)

Emaskalkunid

0,35

Tehnika  (29)

Kohaldatavus

Kõik kodulinnukategooriad

a

Õhupuhastussüsteemi kasutamine, nt

Kohaldatav olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul, kus kasutatakse tsentraliseeritud ventilatsiooni süsteemi.

b

Gaase läbilaskvad membraanid ammoniaagi kogumiseks gaasilisest keskkonnast.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes või käitiseosades ruumipuuduse tõttu.

Munakanad, aretusbroilerid, noorkanad (puurisüsteemid)

c

Sõnniku eemaldamine sõnnikutransportööri abil vähemalt:

Üldkohaldatav.

Munakanad, aretusbroilerid, noorkanad (puurivabad pidamissüsteemid)

d

Sund- või loomuliku ventilatsiooni süsteem sagedase sõnniku eemaldamiseta olemasolevates sügava allapanu ja sõnnikukanaliga käitistes või käitiseosades koos vähemalt ühe täiendava leevendusmeetmega (nt sõnnikus kuivainesisalduse suure sisalduse saavutamine, õhupuhastussüsteem).

Üldkohaldatav.

e

Sõnnikutransportöör või sõnnikukraap (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral).

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

f

Sõnniku sundõhkkuivatus torude kaudu (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral).

Kohaldatav üksnes käitise või käitiseosa puhul, kus restide all on piisavalt ruumi.

g

Sõnniku sundõhkkuivatus augustatud materjalist põranda kaudu (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral).

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

h

Allapanu kuivatamine sõnnikutransportööril (lindlate korral).

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevas käitises või käitiseosas, kui lauda laius ei ole piisav.

i

Allapanu sundõhkkuivatus sõnnikutransportööril (lindlate korral).

Üldkohaldatav.

j

Allapanu sundkuivatus, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral).

Üldkohaldatav.

k

Allapanu eemaldamise renn (lindlate korral).

Kohaldatav üksnes munakanade puhul.

Broilerid

l

Allapanu sundkuivatus, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral).

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevas käitises või käitiseosas, kui lagi ei ole piisavalt kõrge.

Ei pruugi olla kohaldatav soojas kliimas, sõltuvalt sisetemperatuurist.

m

Allapanu sundkuivatus, kasutades soojendatud siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral).

Ei pruugi olla kohaldatav soojas kliimas, sõltuvalt sisetemperatuurist.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevas käitises või käitiseosas, kui lagi ei ole piisavalt kõrge.

n

Loomulik või sundventilatsioon lekkevaba jootmissüsteemiga (sügava allapanuga kõva põranda korral).

Loomulik ventilatsioon ei ole kohaldatav tsentraalse ventilatsioonisüsteemiga käitistes või käitiseosades.

Loomulik ventilatsioon ei pruugi olla kohaldatav kasvatamise algetapis või äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu.

o

Köetud ja jahutatud allapanuga põrand (Combideck-süsteemide korral).

Olemasoleva käitise või käitiseosa korral sõltub kohaldatavus võimalusest paigaldada ringlusvee jaoks suletud maa-alune hoidla.

Kohaldatavus võib olla piiratud loomade heaolu kaalutlustel.

p

Põhust ja naatriumvesiniksulfaadist koosnev allapanu.

Üldkohaldatav.

Pardid

q

Sagedane allapanu lisamine (sügava allapanuga kõva põranda või sügava allapanuga restpõranda korral).

Olemasoleva käitise või käitiseosa puhul, kus on sügava allapanuga restpõrand, võib kohaldatavust piirata olemasoleva ehitise struktuur.

r

Sõnniku sagedane eemaldamine (täisrestpõranda korral).

Sanitaarsetel põhjustel kohaldatav üksnes berberi partide / muskuspartide (Cairina Moschata) kasvatamise puhul.

Kalkunid

s

Loomulik või sundventilatsioon lekkevaba jootmissüsteemiga (sügava allapanuga kõva põranda korral).

Loomulik ventilatsioon ei ole kohaldatav tsentraalse ventilatsioonisüsteemiga käitistes või käitiseosades.

Loomulik ventilatsioon ei pruugi olla kohaldatav kasvatamise algetapis või äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu.

t

Allapanu sundkuivatus, kasutades soojendatud siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral).

Ei pruugi olla kohaldatav soojas kliimas, sõltuvalt sisetemperatuurist.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevas käitises või käitiseosas, kui lagi ei ole piisavalt kõrge.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

Ammoniaagi- ja metaaniheide

Vt punkt 1.2 ammoniaagi- ja metaaniheite kohta sigalates ning punkt 2.2 ammoniaagiheite kohta lindlates.

Tolmuheide

a

Loomakasvatushoonetes tolmu tekkimise vältimine või vähendamine, kasutades näiteks allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat tehnikat, jämedamat allapanumaterjali, allapanu eemaldamise renni, vaba söötmist, vähe tolmu tekitavat sööta, tolmuseparaatoreid, optimeeritud õhuvoolukiirusega ventilaatoreid

Vt punkt 4.2.4

Jämedama allapanumaterjali korral kasutatakse pikki õlgi üksnes allapanupõhistes süsteemides.

Vaba söötmise kohaldatavus võib piirduda konkreetsete sööda transpordisüsteemidega (nt kuivsöödasüsteemid).

Optimeeritud õhuvoolukiirusega ventileerimise kohaldatavus võib olla piiratud loomade heaolu kaalutlustel.

b

Loomapidamishoonetes tolmu kontsentratsiooni vähendamine, kasutades nt vee pihustamist, ionisatsiooni, õli pihustamist

Vee pihustamise kohaldatavus võib olla piiratud loomade heaolu kaalutlustel. Kohaldatavus võib olla piiratud ka tahesõnnikusüsteemide puhul kasvatusperioodi lõpul ammoniaagiheite kõrge taseme tõttu.

Ionisatsioon ei pruugi olla kohaldatav sigalates või olemasolevates lindlates tehniliste piirangute tõttu (nt elektrijuhtmestik).

Õli pihustamise kohaldatavus võib olla piiratud loomade heaolu kaalutlustel. Seda tehnikat kohaldatakse üksnes lindlates, kus linnud on vanemad kui umbes 21 päeva. Munakanade jaoks ette nähtud käitistes võib kohaldatavus olla piiratud lindlasse paigaldatud seadmete saastumisohu tõttu.

c

Tolmu vähendamine õhupuhastussüsteemiga, nt kuivfilter, kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem, märgskraber, veeseparaator, happepõhine märgskraber, biofilter, bioskraber

Märgskraberi, happepõhise märgskraberi ja bioskraberi kasutamine on kohaldatav üksnes olemasolevates käitistes või käitiseosades, kus on kasutusel tsentraliseeritud ventilatsioonisüsteem.

Biofiltrit kasutatakse vaid vedelsõnnikupõhistes käitistes või käitiseosades ning põhupõhistes süsteemides.

Veeseparaatorit kasutatakse üksnes tunnelventilatsioonisüsteemiga käitistes või käitiseosades.

Kuivfiltrit kasutatakse üksnes tunnelventilatsioonisüsteemiga lindlates.

Lõhnaheide

d

Lõhna vältimise ja vähendamise meetmed loomapidamissüsteemides, nt loomade ja pindade hoidmine kuiva ja puhtana, heidet tekitava sõnnikupinna vähendamine, sõnniku sagedane eemaldamine, sõnniku ja sisekeskkonna temperatuuri alandamine, õhu voolukiiruse vähendamine

Vt punkt 4.2.4

Õhutemperatuuri ja/või -voolu vähendamise tehnika ei pruugi olla kohaldatav loomade heaolu kaalutlustel.

Sõnniku sagedane eemaldamine uhtmise abil ei pruugi olla kohaldatav käitistes või käitiseosades, mis paiknevad tundlike vastuvõtjate lähedal, kui see tekitab intensiivset lõhna.

e

Heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimuste optimeerimine, nt suurendades väljalaskekõrgust ja/või ventilatsiooni kiirust

Üldkohaldatav.

f

Lõhna vähendamine, kasutades õhupuhastussüsteemi, nagu bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter), biofilter, kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem

Kohaldatav olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul, kus kasutatakse tsentraliseeritud ventilatsiooni süsteemi.

Vee tarbimine

g

Konkreetse loomakategooria jaoks sobiva seadme valimine (nt nippeljooturid, ringjooturid, veekünad) ja kasutamine, tagades samal ajal vee (vaba jootmine) kättesaadavuse

Vt punkt 4.2.4

Üldkohaldatav.

h

Joogiveeseadmete korrapärane kalibreerimine ja (vajaduse korral) reguleerimine

Üldkohaldatav.

i

Loomapidamishoonete ja seadmete mehaanilise kuivpuhastuse või kõrgsurvepuhastuse kasutamine

Kõrgsurvepuhastid ei ole kohaldatavad kuivpuhastussüsteemidega lindlates.

Energiakulu

j

Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid

Vt punkt 4.2.4

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

k

Kütte-/jahutus ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti õhupuhastussüsteemide kasutamise korral

Üldkohaldatav.

l

Loomapidamishoone seinte, põrandate ja/või lagede soojustamine

Ei pruugi olla kohaldatav loomulikku ventilatsiooni kasutavate käitiste või käitiseosade puhul.

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

m

Soojuse taaskasutamine (nt Combideck-süsteem, soojust taaskasutavad ventilatsioonisüsteemid, vedelsõnniku jahutamisest lähtuva soojuse taaskasutamine)

Kohaldatavus sõltub võimalusest paigaldada ringlusvee jaoks suletud maa-alune hoidla.

n

Loomuliku ventilatsiooni kasutamine

Ei ole kohaldatav tsentraalse ventilatsioonisüsteemiga käitistes või käitiseosades.

Sigalates ei pruugi see tehnika olla kohaldatav järgmistel juhtudel:

Lindlates ei pruugi see tehnika olla kohaldatav järgmistel juhtudel:

o

Kombineeritud ventilatsiooni kasutamine

Sigalates ei pruugi see tehnika olla kohaldatav allapanuga põrandaga pidamissüsteemi puhul soojas kliimas.

p

Aurustusjahutussüsteemid, milles kasutatakse täidiselemente ja veeringlust

Kohaldatav üksnes pidamissüsteemide puhul, kus peab reguleerima temperatuuri.

Tehnika  (30)

Peamised lahendatavad keskkonnaprobleemid

Kohaldatavus

Kõik sõnnikuliigid

a

Sellise hoidla kasutamine, millel on piisav mahutavus sõnniku ladustamiseks ajavahemikel, mil sõnniku laotamine ei ole võimalik

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid, ammoniaak, lõhn

Üldkohaldatav.

Vedelsõnnik – üldised tehnikad

b

Mehaanilisele, keemilisele ja termilisele mõjule vastupidavate hoidlate kasutamine

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

c

Lekkekindlate rajatiste ja seadmete kasutamine vedelsõnniku kogumiseks ja teisaldamiseks (nt süvendid, kanalid, rennid, pumbajaamad)

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

d

Hoidlate konstruktsiooni terviklikkuse kontrollimine vähemalt üks kord aastas

Ammoniaak, metaan, lõhn, lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Ei pruugi olla kohaldatav maa-aluste vedelsõnnikuhoidlate puhul.

e

Parimat keskkonnatoimet tagav katmine, kasutades üht järgmistest tehnikatest:

Ammoniaak, lõhn

Kõvad katted ei ole kohaldatavad muldvallidega ümbritsetud hoidlate puhul ja ei pruugi olla kohaldatavad olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul struktuuriliste piirangute tõttu, kui on vaja vastupidavust suurele koormusele.

Painduvad katted ei ole kohaldatavad piirkonnas, kus valitsevad ilmastikutingimused võivad ohustada nende struktuuri.

Ujuvkatete korral:

f

Lekketuvastussüsteemide paigaldamine

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Kohaldatav üksnes uute käitiste või käitiseosade puhul

g

Vedelsõnniku segamise minimeerimine

Ammoniaak, lõhn

Üldkohaldatav.

Vedelsõnnik – vedelsõnnikuhoidlate suhtes kohaldatavad tehnikad

h

Vedelsõnnikuhoidla asjakohane projekteerimine, kasutades näiteks järgmisi tehnikaid:

Ammoniaak, lõhn

Heidet tekitava pinna pindala ja mahu suhte vähendamine ei pruugi olla kohaldatav olemasolevate vedelsõnnikuhoidlate puhul.

i

Vedelsõnniku hapestamine

Ammoniaak, metaan

Ei pruugi olla kohaldatav struktuuriliste piirangute korral (nt betooni ebasobiv kvaliteet) ja juhul, kui vedelsõnniku ladustamise süsteemil puudub happekindel kate.

Ei pruugi olla kohaldatav kõva kattega hoidlate puhul.

j

Vedelsõnniku jahutamine

Ammoniaak, metaan

Ei pruugi olla kohaldatav kõva kattega hoidlate puhul.

Vedelsõnnik – muldvallidega ümbritsetud hoidla puhul kohaldatav tehnika

k

Läbilaskmatu põhi ja seinad, nt plastvooderdusega (või kahekordse vooderdusega), ja lekkekindlad struktuurid

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

Tahesõnniku ladustamine

l

Kuivatatud sõnniku ladustamine hoidlas

Ammoniaak, metaan, lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

m

Betoonhoidla kasutamine tahesõnniku ladustamiseks

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

n

Tahesõnniku ladustamine kõval läbilaskmatul põrandal, mis on projekteeritud nii, et see takistab keskkonda lekkimist

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

Tahesõnniku ajutine ladustamine aunades

o

Tahesõnnikuaunade piisav kaugus veekogudest, vahetades igal aastal nende asukohta ja minimeerides põllul hoidmise aega

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

p

Heidet tekitava pinna pindala ja ajutise tahesõnnikuauna mahu suhte vähendamine

Ammoniaak, lõhn

Üldkohaldatav.

q

Ajutiste tahesõnniku aunade katmine

Ammoniaak, lõhn, lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldiselt kohaldatav, kui tahesõnnik kuivatatakse või eelkuivatatakse loomapidamishoones. Ei pruugi olla kohaldatav kuivatamata tahesõnniku puhul, kui sõnnikut lisatakse auna tihti.

Tehnika  (31)

Kohaldatavus

a

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine, kasutades näiteks:

Polüakrüülamiidi kasutamine flokulandina ei pruugi olla kohaldatav akrüülamiidi moodustumise ohu tõttu.

b

Anaeroobne kääritamine

Ei pruugi olla kohaldatav, kui käitises puudub piisav sõnnikumass.

c

Sõnniku kuivatamine välistunnelis

Kohaldatav üksnes munakanadele ettenähtud lindlast pärit sõnniku puhul. Ei ole kohaldatav olemasolevate käitiste puhul, kus puuduvad sõnnikutransportöörid.

d

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine tahkeks ja vedelaks osaks, millele järgneb vedela osa aeroobne kääritamine (õhustamine) koos toitainete kogumisega

Kohaldatavus võib olla piiratud külmas kliimas, kuna talvel on raske säilitada tuulutuse vajalikku taset.

e

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine tahkeks ja vedelaks osaks, millele järgneb vedela osa nitrifikatsioon-denitrifikatsioon koos toitainete kogumisega

Üldkohaldatav.

f

Tahesõnniku kompostimine

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevate käitiste puhul ruumipuuduse tõttu, kui kompostimiseks kasutatakse vaalusid.

g

Vaakumaurustamine koos ammoniaagi kogumisega

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevate käitiste puhul, kui teistest protsessidest ei saada heitsoojust.

h

Vaakum-sõelpuhastid

Üldkohaldatav.

i

Rõhu- ja flokulatsioonipõhised tahke ja vedela faasi separaatorid

Üldkohaldatav.

j

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine tahkeks ja vedelaks osaks, millele järgneb vedela osa töötlemine tehismärgalal koos toitainete kogumisega

Kohaldatavus võib olla piiratud külmas kliimas.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes või käitiseosades ruumipuuduse tõttu.

Tehnika  (32)

Peamised lahendatavad keskkonnaprobleemid

Kohaldatavus

a

Piisava vahemaa jätmine sõnniku laotamisala ning selliste alade ja objektide vahele, kus esineb vette leostumise või pindmise äravoolu oht, samuti laotamisala ja naaberkinnistute vahele

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

b

Sõnniku laotamise piirangute rakendamine ajal, mil esineb pindmise äravoolu oht

Lämmastik, fosfor, mikroobsed patogeenid

Üldkohaldatav.

c

Sõnnikuga väetamisel kasvatatava kultuuri toitainete tarbe arvestamine

Lämmastik, fosfor

Üldkohaldatav.

d

Vedelsõnniku hapestamine enne maale laotamist

Ammoniaak

Üldkohaldatav.

e

Lahjendatud vedelsõnniku kasutamine madalrõhul veega niisutamise süsteemides

Ammoniaak

Ei ole saastamisohu tõttu kohaldatav põllukultuuride puhul, mida süüakse toorelt.

Ei ole kohaldatav, kui mullatüüp ei võimalda lahjendatud vedelsõnniku kiiret imbumist mulda.

Ei ole kohaldatav, kui põllukultuurid ei vaja niisutamist.

f

Vedelsõnniku laotamine vedelsõnniku laoturiga, kasutades üht järgmistest tehnikatest:

lohisvoolik,

lohisking

Ammoniaak, lõhn

Kohaldatavus võib olla piiratud, kui vedelsõnniku põhusisaldus on liiga suur või kui vedelsõnniku kuivainesisaldus on üle 10 %.

Lohisking ei ole kohaldatav kitsa reavahega külvatud põllukultuuride puhul.

g

Vedelsõnniku pinnalähedane muldaviimine avatud lõhega sisestusseadmega

Ammoniaak, lõhn

Ei ole kohaldatav kivisel, õhukese mullakihiga või tihenenud mullal, kus on raske saavutada vedelsõnniku ühtlast muldaviimist.

Kohaldatavus võib olla piiratud, kui masinad võivad kahjustada põllukultuure.

h

Vedelsõnniku sügav muldaviimine suletud lõhega sisestuslaoturiga

Ammoniaak, lõhn

Ei ole kohaldatav kivisel, õhukese mullakihiga või tihenenud mullal, kus on raske saavutada vedelsõnniku ühtlast muldaviimist ja lõhe tõhusat sulgemist.

Ei ole kohaldatav põllukultuuride kasvuperioodil.

Ei ole kohaldatav rohumaal, välja arvatud selle põllumaaks muutmisel või rohumaa uuendamisel.

i

Sõnniku muldaviimine võimalikult kiiresti pärast laotamist (viitaeg kuni neli tundi või, kui tingimused ei võimalda kiiremat muldaviimist, kuni 12 tundi)

Ammoniaak, lõhn

Ei ole kohaldatav rohumaal ega minimeeritud mullaharimise korral, välja arvatud põllumaaks muutmisel või rohumaa uuendamisel.

Ei ole kohaldatav kasvava kultuuriga haritaval maal, kui sõnniku muldaviimine võib kultuuri kahjustada.

Ei ole kohaldatav vedelsõnniku puhul, mis on laotatud avatud või suletud lõhega injektorlaotusega.

Tehnika  (33)

Kohaldatavus

a

Käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest vastuvõtjatest

Kohaldatav üksnes uute käitiste või käitiseosade puhul.

b

Seadmete sobiv asukoht

Olemasolevates käitistes võib seadmete ümberpaigutamist piirata ruumipuudus.

c

Töökorralduslikud meetmed

Üldkohaldatav.

d

Vähest müra tekitavad seadmed

Söötmissüsteemid, mis vähendavad söötmiseelseid mõjureid, on kohaldatavad vaid sigalate puhul.

Vaba söötmise passiivautomaate kasutatakse üksnes siis, kui seadmed on uued või need vahetatakse välja või kui loomad ei vaja piiratud söötmist.

e

Müratõrjeseadmed

Kohaldatavust võivad piirata ruuminõuded ning tervise ja ohutusega seotud probleemid.

Ei pruugi olla kohaldatav, kui müra neelavad materjalid takistavad käitise või käitiseosa tõhusat puhastamist.

f

Müra vähendamise tehnikad

Kohaldatavust võivad piirata bioohutusega seotud põhjused.

Tehnika  (35)

Kohaldatavus

a

Veelekete kindlakstegemine ja kõrvaldamine

Üldkohaldatav.

b

Reovee juhtimine selleks ettenähtud mahutisse või vedelsõnnikuhoidlasse

Üldkohaldatav, kui reovesi juhitakse selleks ettenähtud mahutisse.

Kohaldatavus võib olla piiratud, kui reovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse bioohutusega seotud ohtude ja/või reovee keemiliste omaduste tõttu.

c

Saastamata sademevee eraldamine puhastamist vajavatest reoveevoogudest

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevate käitiste puhul.

d

Saastamata sademevee taaskasutamine puhastusveena

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevate käitiste puhul.

Kohaldatavust võivad piirata bioohutusriskid ja/või sademevee keemilised omadused.

e

Reostuvate jalutus- ja puhkealade hoidmine võimalikult väikesena

Üldkohaldatav.

f

Reovee puhastamine

Üldkohaldatav.

g

Reovee kasutamine niisutamiseks ja laotamiseks

Kohaldatavus võib olla piiratud sobiva käitisega külgneva maa-ala puudumise ja/või reovee keemiliste omaduste tõttu.

Kohaldatavus võib olla piiratud reovee kasutamist käsitlevatest õigusaktidest tulenevate nõuete tõttu (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/741, (34) mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid).

Tehnika  (36)

Kohaldatavus

a

Energiatõhusa valgustuse kasutamine

Üldkohaldatav.

b

Soojusvahetite kasutamine. Kasutada võib üht järgmistest süsteemidest:

Kuna õhk-maa-tüüpi soojusvahetite jaoks on vaja suurt maa-ala, on nende kasutamine kohaldatav üksnes siis, kui on vaba ruumi.

c

Soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine

Maasoojusel põhinevate horisontaalsete torudega soojuspumpade kasutamise kohaldatavus on piiratud, kui nende jaoks puudub vaba ruum.

d

Taastuvenergia tootmine

Spetsiifilise taastuvenergia tootmise kohaldatavust võivad piirata ilmastikutingimused.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes hoonest tulenevate ja/või ruumipiirangute tõttu.

e

Hoonete/rajatiste seinte, põrandate ja/või lagede soojustamine

Olemasolevate käitiste või käitiseosade puhul võib kohaldamine olla piiratud hoonetest tulenevate ja muude struktuuriliste piirangute tõttu.

Tehnika  (37)

Sagedus

Kohaldatavus

a

Lämmastiku ja fosfori massibilanss, mis põhineb söödakulul, toorproteiini ja üldfosfori sisaldusel söödas ning loomade jõudlusel (38)

Üks kord aastas iga loomakategooria puhul (39)

Üldkohaldatav.

Tehnika  (40)

Sagedus

Kohaldatavus

a

Massibilanss, mis põhineb eritumisel ja igas sõnnikukäitlusetapis esineval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel lämmastikul)2

Üks kord aastas3.

Üldkohaldatav.

b

Heitekoefitsiendid (41)

Üks kord aastas (42).

Üldkohaldatav.

Tehnika  (43)

Sagedus

Kohaldatavus

a

Heitekoefitsiendid (44)

Üks kord aastas (45).

Üldkohaldatav.

Meetod  (46)

Sagedus

Kohaldatavus

a

Heitekoefitsiendid (47)

Üks kord aastas (48).

Üldkohaldatav.

Tehnika  (49)

Sagedus

Kohaldatavus

a

Õhupuhastussüsteemide tõhususe kontrollimine, mõõtes ammoniaagi, lõhna ja/või tolmu esinemist käitise tegelikes tingimustes vastavalt ettenähtud mõõtmiseeskirjale ning kasutades ENi standardtehnikaid või muid liikmesriigi või rahvusvahelisi meetodeid, mis tagavad andmete samaväärse teadusliku taseme

Üks kord kasutuselevõtu etapis.

Ei kohaldata, kui õhupuhastussüsteemi on kontrollitud sarnases pidamissüsteemis ja sarnastes käitamistingimustes.

b

Õhupuhastussüsteemi tõhusa toimimise kontrollimine (nt tööparameetrite pideva salvestamise või häiresüsteemi kasutamisega)

Üks kord kuus.

Üldkohaldatav.

Tehnika  (50)

Sagedus

Kohaldatavus

a

Veekulu ja peamiste vee tarbimise protsesside seire käitises

Üks kord aastas (51).

Peamiste vee tarbimise protsesside eraldi jälgimine ei pruugi olla kohaldatav sõltuvalt veevarustusvõrgu konfiguratsioonist.

b

Elektrikulu seire

Peamiste energia tarbimise protsesside eraldi jälgimine ei pruugi olla kohaldatav sõltuvalt energiavarustussüsteemi konfiguratsioonist.

c

Kütusekulu seire

Kütusekulu seire loomapidamishoonetes ei pruugi olla kohaldatav, kui käitises on üks soojusjaam, mis varustab soojusenergiaga mitut loomapidamishoonet ja ka eluhooneid.

d

Loomade arvu, sealhulgas sündide ja surmade arvu seire

Üldkohaldatav.

e

Söödakulu seire

Üldkohaldatav.

f

Tekkinud sõnnikukoguse seire

Üldkohaldatav.

Tehnika

Kirjeldus

Teave heite kohta

a

Toorproteiini sisalduse vähendamine söödas, kasutades lämmastiku suhtes tasakaalustatud sööta, mis põhineb energiavajadusel ja seeditavatel aminohapetel

Söödaratsiooni tasakaalustatakse, et see vastaks loomade energia- ja seeditavate aminohapete vajadustele, vältides liigset toorproteiini sisaldust söödas ning võttes samal ajal arvesse loomade toitainevajadusi ja heaolu.

Söödaratsioon, mis ei ole looma energia- ja seeditavate aminohapete vajadust arvestades nõuekohaselt tasakaalustatud, annab üksnes väheste toitainete vajaliku koguse, sisaldab aga liiga palju teisi toitaineid. Selle tulemusel suureneb eritatud toitainete kogus, millega kaasneb suurem heide keskkonda. Tasakaalustatud söödaratsioon tagab aga aminohapete õige koguse, vältides nii liigseid kui ka puudulikke koguseid. See võimaldab loomadel realiseerida nende kasvupotentsiaali ja saavutada optimaalne jõudlus valgusünteesi maksimeerimise kaudu, minimeerides samal ajal heidet keskkonda.

Ei kohaldata

b

Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele

Söödasegu vastab täpsemini looma energia, aminohapete, fosfori ja mineraalide vajadustele, sõltuvalt looma kehamassist ja/või kasvatusetapist, võttes samal ajal arvesse looma toitainevajadusi ja heaolu.

Tavaliselt jaotatakse söötmine sõltuvalt loomakategooriast kaheks kuni viieks etapiks ja seda võib teha loomade rühmade kaupa.

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 20 % sigade ja vähemalt 10 % kodulindude puhul.

c

Aminohapete reguleeritud koguste lisamine vähendatud toorproteiini sisaldusega söödale

Teatav kogus proteiinirikast sööta asendatakse proteiinivaese söödaga, et veelgi vähendada toorproteiini sisaldust, võttes samal ajal arvesse loomade toitainevajadust ja heaolu.

Söödaratsiooni täiendatakse aminohapetega (nt lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin), et sööt sisaldaks vajalikus koguses kõiki aminohappeid.

Ei kohaldata

d

Lubatud söödalisandite kasutamine, mis vähendavad eritatavat üldlämmastikku / ammoniaagiheidet

Söödale või veele lisatakse lubatud (52) aineid, mikroorganisme või preparaate, nagu ensüümid (nt muud kui tärklise polüsahhariide lagundavad ensüümid, proteaasid) või probiootikume, et mõjutada soodsalt sööda tõhusust, nt hõlbustades sööda seedimist või mõjutades seedetrakti floorat.

Lisaks lubatud ainetele, mis vähendavad otseselt eritatud üldlämmastiku kogust, võib kasutada ka teisi söödalisandeid, mis mõjutavad ammoniaagiheidet kaudselt. Näiteks võib uriini pH väärtuse vähendamiseks lisada bensoehapet sisaldavaid lubatud (53) söödalisandeid nuumsigade (söödalisandid 4d210 ja 4d211) ja emiste (söödalisand 4d210) söödale koguses 0,5–1 % täissöödast, mille niiskusesisaldus on 12 %.

Bensoehappe lisamisega on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 16 % võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda söödalisandit ei kasutata.

e

Selliste lubatud söödalisandite kasutamine, mis vähendavad eritatava üldfosfori kogust (nt fütaas)

Söödale või veele lisatakse lubatud aineid, mikroorganisme või preparaate, nagu ensüümid (nt fütaas), et mõjutada soodsalt sööda tõhusust, nt parandades söödas olevas fütiinhappes sisalduva fosfori seedimist või mõjutades seedetrakti floorat.

Ei kohaldata

f

Hästi seeditavate anorgaaniliste fosfaatide kasutamine tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks söödas

Tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks söödas kasutatakse hästi seeditavaid anorgaanilisi fosfaate. Need võib lisada loomasööta (nt pulbri või graanulitena) ning nende keemiline koostis ja seeditava fosfori sisaldus on prognoositavad.

Ei kohaldata

g

Täppissöötmine seakasvatuses üksikloomade puhul

Täppissöötmine tähendab toitainesisalduse pidevat (nt igapäevast) kohandamist söödas tasemeni, mis vastab paremini iga looma toitainevajadustele, millega maksimeeritakse toitainete kasutamist ja vähendatakse seeläbi lämmastiku ja fosfori eritumist. Selle tehnikaga on võimalik vähendada ka soolestikust pärinevat metaaniheidet. Sööda sobiva koostise saamiseks võib iga sea jaoks segada sööturis erinevad söödad õiges vahekorras, mis võimaldab optimeerida tõhusust ja majanduslikku mõju. Selle tehnika puhul on vaja asjakohast loomade identifitseerimissüsteemi (nt kiibid) ja konkreetseid mõõtmistulemusi (nt kaal). Lisaks hõlmab see iga sööturi kohta andmete töötlemist ja kontrollimeetmeid (nt reaalajas algoritm iga looma vajaduste prognoosimiseks ja tarkvara sööturisse juhiste saatmiseks). Peale selle on nõuetekohase söötmisala jaoks vaja piisavalt ruumi.

Ei kohaldata

Põranda liik

Kirjeldus

Täisrestpõrand

Loomapidamissüsteemi põrand, kus kogu suluala pind on moodustatud metall-, betoon- või plastkattega restidest, mille avauste kaudu väljaheited ja uriin tilguvad allolevasse renni või kanalisse.

Osaline restpõrand

Loomapidamissüsteemi põrand, kus igas sulus on kasutatud nii restpõrandat kui ka kõva (betoon-) põrandat või kus on mitmesuguse funktsiooniga alad loomade heaolu tagamiseks. Kõva põranda saastamist välditakse hoones kliimanäitajate nõuetekohase juhtimisega, eriti kuumades tingimustes, ja/või pidamissüsteemi nõuetekohase projekteerimisega.

Kui osaline restpõrand moodustab 50 % põrandapinnast, saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 15 % võrreldes võrdlussüsteemiga, milleks on „täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“.

Kõva betoonpõrand

Loomapidamissüsteemi põrand, kus kogu suluala pind on kõvast betoonist. Põrandat saab katta erinevas ulatuses allapanuga (nt põhk). Põrand võib olla kaldu, et hõlbustada uriini äravoolu.

Tehnika

Kirjeldus

Teave heite kohta

a

Sügav vedelsõnnikukanal (täis- või osalise restpõrandaga), mis kombineeritakse

Sulud on varustatud restpõranda all paikneva sügava kanaliga, mis võimaldab vedelsõnniku ladustamist harvade eemaldamiste vahel. Nuumsigade puhul võib kasutada ülevoolusõnnikukanalit. Vedelsõnnik eemaldatakse maapinnale laotamiseks või välihoidlas ladustamiseks võimalikult sagedasti (nt vähemalt iga kahe kuu tagant), kui ei ole tehnilisi piiranguid (nt ladustamismaht).

Sügavad kanalid kombineeritakse vähemalt söötmise korralduse tehnikate (olemasolevates käitistes või käitiseosades) ja ammoniaagi heite vähendamiseks võetavate täiendavate leevendusmeetmetega (nt õhupuhastussüsteem, vedelsõnniku pH vähendamine, vedelsõnniku jahutamine) uutes käitistes või käitiseosades.

Ei kohaldata

b

Vedelsõnniku sage eemaldamine nt vaakumsüsteemi, vedelsõnnikukraabi, uhtmise abil (täis- või osalise restpõranda korral)

Vaakumsüsteem: kanali või renni põhjas olevad väljalaskeavad ühendatakse allpool paikneva väljalasketoruga, mille kaudu teisaldatakse vedelsõnnik välihoidlasse. Vedelsõnnik juhitakse sagedasti välja vedelsõnniku peatoru ventiili või tropi avamisega, nt üks või kaks korda nädalas; tekib kerge vaakum, mis võimaldab kanali või renni täielikku tühjenemist. Enne kui süsteem saab nõuetekohaselt tööle hakata, on vaja saavutada teatav vedelsõnniku sügavus, et vaakum oleks tõhus. Vaakumpumpa ei ole vaja, kui vedelsõnnik voolab raskusjõu mõjul mahutisse, mis paikneb laudast madalamal. Mahutist saab vedelsõnnikut pumbata hoiupaaki või teisaldatavasse paaki.

Vaakumsüsteem: võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 25 % (kui vedelsõnnik eemaldatakse nädalas vähemalt kaks korda) ja 15 % (kui vedelsõnnik eemaldatakse vähemalt iga kahe nädala tagant). Vähendatakse ka metaaniheidet.

Sõnnikukraap: keskrenni mõlemal küljel on V-kujuline kahe kaldpinnaga renn, kust uriini saab sõnnikurenni põhjas oleva väljalaskeava kaudu juhtida kogumiskanalisse. Sõnniku tahke osa eemaldatakse kanalist sagedasti (nt kuni 12 korda päevas) sõnnikukraabi abil. Lisaks soovitatakse sõnnikukraabiga puhastatav põrand katta kattekihiga, et saavutada sile(dam) pind.

Sõnnikukraap: võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 45 %. Vähendatakse ka metaaniheidet.

Uhtmine: vedelsõnniku väga sagedaseks (nt üks või kaks korda päevas) lahjendamiseks ja eemaldamiseks uhutakse kanaleid vedelsõnniku vedela osaga (kuivaine sisaldus kuni ligikaudu 5 %). Enne uhtmist võib vedelsõnniku vedelat osa ka õhustada. Uhtmiseks võib kasutada ka puhast vett, kuigi sellega kaasneb suur veekulu. Tehnikat võib kombineerida kanali või renni mitmesuguste põhjadega, nagu rennid, torud või alaline vedelsõnnikukiht.

Uhtmine: võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 25 %.

c

Kaldseinad või lehtrisüsteemid (täis- või osalise restpõranda korral)

Kaldseinte puhul moodustub sõnnikurenni põhjas väljalaskekohaga V-kujuline osa. Sõnnikut eemaldatakse vähemalt kaks korda nädalas.

Lehtrisüsteemide puhul paigaldatakse restpõranda alla ridadena plastist lehtrid, mis suunavad sõnniku ühisesse kogumiskanalisse, kust see eemaldatakse kiiresti mehaaniliselt reguleeritava uhtmisega varem kindlaksmääratud ajavahemike järel.

Pinna kalle ja siledus hõlbustavad vedelsõnniku äravoolu.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 40 %. Vähendatakse ka metaaniheidet.

d

Väiksem sõnnikukanal (osalise restpõranda korral)

Sulg on varustatud kitsa kanaliga, mille laius on umbes 0,6 m. Kanali saab paigaldada väliaedikusse.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 30 %.

e

Täisallapanusüsteem (kõva betoonpõranda korral)

Täisbetoonpõrand, mis on peaaegu täielikult kaetud põhu- või muu lignotselluloosse materjali kihiga.

Allapanuga kaetud põranda süsteemis kõrvaldatakse tahesõnnikut sagedasti (nt kaks korda nädalas). Teise võimalusena, sügava allapanu süsteemis lisatakse peale värsket põhku ja kogunenud sõnnik eemaldatakse kasvatustsükli lõpus. Loomade heaolu kaalutlustel võib eraldi funktsionaalsed alad korraldada lamamis-, söötmis-, jalutamis- ja roojamisalaks.

Ei kohaldata

f

Kaetud lamamisalaga/lamamiskastidega pidamissüsteem (osalise restpõranda korral)

Loomuliku ventilatsiooniga pidamishoonete sulgudes on korraldatud eraldi funktsionaalsed alad. Lamamisala (umbes 50–60 % kogupinnast) koosneb rõhtsast soojustatud betoonpõrandast, kus on kaetud, soojustatud lamamiskastid või -alad ja millel on hingedega katus, mida saab üles tõsta või alla lasta, et reguleerida temperatuuri ja ventilatsiooni. Tegevus- ja söötmisalad on restpõrandaga, mille all on sõnnikukanal ja kust eemaldatakse sageli sõnnikut nt vaakumiga. Kõval betoonpõrandal võib kasutada põhku.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 33 %.

g

Põhu juurdevoolu süsteem (kõva betoonpõranda korral)

Sigu kasvatatakse kõva põrandaga ja tavaliselt loomuliku ventilatsiooniga sulgudes, kus on võimalik piiritleda kallakuga lamamisala ja roojamisala. Põhku pannakse loomadele alla iga päev. Sead lükkavad oma liikumisega allapanu ja ajavad selle sulu kallakut mööda allapoole. Tahket osa võib sagedasti (nt iga päev) eemaldada sõnnikukraabiga.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 33 %. Tehnika tulemusena võib suureneda metaaniheide.

h

Kumer põrand ja eraldatud sõnniku- ja veerennid (osalise restpõrandaga sulgude puhul)

Kumera põranda ja sileda tugeva betoonpõranda vastaskülgedele rajatakse sõnniku- ja veerennid. Veerenn paigaldatakse selle sulukülje alla, kus sead enamasti söövad ja joovad. Veerennide täitmiseks võib kasutada sulgude puhastamiseks ette nähtud vett. Renn täidetakse osaliselt, vähemalt 10 cm ulatuses veega. Sõnnikurenni võib ehitada pinnatud rennide või kaldseintega, mida tavaliselt uhutakse kaks kord päevas näiteks teisest rennist pärit vee või vedelsõnniku vedela osaga (kuivaine sisaldus mitte suurem kui umbes 5 %).

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 40 %.

i

Allapanuga sulud, kus tekib mitut liiki sõnnikut (vedelsõnnik ja tahesõnnik)

Poegimissulud on varustatud eraldi funktsionaalsete aladega: allapanuga lamamisala, jalutamis- ja roojamisala, millel on rest- või augustatud materjalist põrand, ja kõva põrandaga söötmisala. Põrsastele tagatakse allapanuga ja kaetud pesa. Vedelsõnnik eemaldatakse sagedasti sõnnikukraabiga. Tahesõnnikut eemaldatakse kõva põrandaga aladelt käsitsi iga päev. Allapanu tuuakse korrapäraselt juurde. Süsteemiga on võimalik ühendada jalutusala.

Ei kohaldata

j

Söötmis-/lamamislatrid kõval põrandal (allapanupõhiste sulgude korral)

Emiseid peetakse sulus, mis on jagatud kaheks funktsionaalseks alaks: allapanuga kaetud peamine ala ja kõval põrandal mitmed söötmis-/lamamislatrid. Sõnnik koguneb põhku või muusse lignotselluloossesse materjali, mida korrapäraselt lisatakse ja välja vahetatakse.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 50 %.

k

Sõnniku nõrgumisküna (täis- või osalise restpõranda korral)

Restpõranda alla paigutatakse tehases toodetud sõnnikuvann (või -renn). Sõnnikuvann on ühest otsast sügavam ja selle kalle on vähemalt 3° sõnniku keskrenni suunas; sõnnik valgub välja, kui selle tase jõuab ligikaudu 12 cm kõrgusele. Kui on olemas veerenn, on sõnnikuvanni võimalik omakorda jaotada veeosaks ja sõnnikuosaks.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 65 %.

l

Sõnniku kogumine veega täidetud sõnnikukanalisse

Sõnnik kogutakse puhastusvette, mida hoitakse sõnnikurennis ja lisatakse juurde kuni ligikaudu 120–150 mm kõrguseni. Kaldseinad ei ole kohustuslikud. Sõnnikurenn tühjendatakse pärast iga kasvatustsüklit. Veekulu vähendamiseks võib värske vee asemel kasutada muid vedelikke (nt ruumide puhastamiseks kasutatud loputusvett), tingimusel et vedelikul on selliseks kasutamiseks sobivad füüsikalis-keemilised ja bioloogilised kvaliteediomadused.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 20 %.

m

V-kujulised sõnnikutransportöörid (osalise restpõranda korral)

V-kujulised sõnnikutransportöörilindid käivad sõnnikurennides ringi, kattes terve pinna, nii et kõik väljaheited ja kogu uriin langeb nende peale. Transportöörilinte käitatakse vähemalt kaks korda päevas, et viia uriin ja väljaheited eraldi suletud sõnnikuhoidlasse. Transportöörilindid on valmistatud plastist (polüpropüleen või polüetüleen).

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 60 %.

n

Vee- ja sõnnikurennide kombinatsioon (täisrestpõranda korral)

Emiseid hoitakse poegimislatriga piiratud kohas, millel on eriline roojamisala. Sõnnikukanal on jagatud laiaks veerenniks ees ja väikeseks sõnnikurenniks taga, kus on vähem sõnnikupinda. Esimene renn täidetakse osaliselt veega.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 50 %.

o

Allapanuga väliaedik (kõva betoonpõranda korral)

Loomi peetakse kombineeritud ventilatsiooniga hoones, mille väikese ukse kaudu saavad sead minna allapanuga betoonpõrandaga väliaedikusse roojama. Sõnnik kukub renni, kust see kord päevas ära kraabitakse.

Ei kohaldata

p

Õhupuhastussüsteemi kasutamine, nt

Vt punkt 4.2.3.

q

Sõnnikurennis ujuvate pallide kasutamine

Sõnnikurennide pinnal ujuvad pooleldi veega täidetud, kleepumatu kattekihiga eriplastist pallid.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 25 %. Vähendatakse ka metaaniheidet.

r

Vedelsõnniku jahutamine

Vedelsõnniku temperatuuri vähendamiseks (tavaliselt temperatuurini 15 °C) paigaldatakse jahutussüsteem (pinnajahutus jahutuselementidega) vedelsõnniku kohale, betoonpõranda kohale või põrandasse (põhjajahutus). Süsteem koosneb torudest, milles ringleb jahutusvedelik või vesi. Torud on ühendatud soojusvahetiga, et võtta taas kasutusse energia, mida võib kasutada käitise teiste osade kütmiseks. Kanalit või renne tuleb torude suhteliselt väikese soojusvahetuspinna tõttu sagedasti tühjendada. Kui jahutamiseks ei saa kasutada heitsoojusenergiat või põhjavett, võib selle tehnika kasutamise korral suureneda energiakulu.

Põhjajahutuse korral saab võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 20 %. Vähendatakse ka metaaniheidet.

Ribidega jahutuse korral saab võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 45 %. Vähendatakse ka metaaniheidet.

s

Vedelsõnniku hapestamine

Vedelsõnnikule lisatakse hapet (nt väävelhapet), et alandada vedelsõnnikukanalis pH tase umbes 5,5ni. Hapet võib lisada töötlemismahutis ning sellele järgneb õhustamine ja homogeenimine. Osa töödeldud vedelsõnnikust pumbatakse tagasi pidamishoone põrandate all paiknevasse hoidlasse. Töötlemissüsteem on täisautomaatne. Enne (või pärast) laotamist happelistele muldadele võib olla vaja lisada lupja, et neutraliseerida mulla pH-d. Teise võimalusena võib hapestada vahetult vedelsõnnikuhoidlas või pidevalt maapinnale laotamise ajal.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 60 %. Vähendatakse ka metaaniheidet.

t

Eraldi elutsoonidega loomapidamishooned

Loomi kasvatatakse rühmadena pidamishoonetes, milles on vähemalt kolm funktsionaalset ala: lamamis-/puhkamisala, söötmis-/jalutamisala ja roojamisala. Pindala sea kohta on suurem kui tavapärases loomapidamishoones. Hoone juures võib olla ka väliala, kus loomad saavad viibida värskes õhus ja loomuliku valguse käes, mis parandab loomade heaolu. Mitmesuguste funktsionaalsete alade olemasolu korral saab konkreetse tehnikaga mõjutada igas alas esinevate saasteainete omadusi. Näiteks võib väliaedikus olla roojamisala, millel on väike heidet tekitav pind ja millest eemaldatakse sõnnikut sagedasti (nt kuni 12 korda päevas, kasutades V-kujulist sõnnikukraapi koos uriinirenni ning rooja eraldamisega uriinist põranda all). Tavaliselt hoiavad loomad lamamis- ja söötmisala puhtana (sellist loomulikku käitumisviisi soodustab loomulik/kombineeritud ventilatsioon, millega hoitakse roojamisalal teistest aladest erinevat temperatuuri). Võrreldes tavapäraste süsteemidega on veekulu sea kohta üldiselt suurem (sest pindala sea kohta on suurem), energiakulu aga väiksem (loomuliku/kombineeritud ventilatsiooni tulemusel). Ka tööjõuvajadus on tavaliselt suurem (nt seetõttu, et põhku on vaja koristada suuremalt pinnalt).

Võrreldes võrdlussüsteemiga („täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 75 %.

u

Sõnniku töötlemine järgmiste lisaainetega:

Lisandeid, mille eesmärk on muuta vedelsõnniku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, võib kanda käsitsi või mehaaniliselt heidet tekitavatele (saastatud) pindadele (nt restid, kõvakattega või kõva põrand, restidealune pind), kanalitesse või sõnnikuhoidlasse. Pärast esimest kasutamist lisatakse neid aineid perioodiliselt varieeruva sagedusega (mis sõltub iga aine toimimispõhimõttest). Vedelsõnnikulisandeid on mitut liiki, näiteks bakterite või mikroorganismide kompleksid, tseoliidid ja kemikaalid. Nende toime muudab näiteks looduslikku mikroobset tasakaalu, kutsudes esile pH-d alandavat (ja seega ammoniaagi lenduvust vähendavat) bioloogilist hapestumist (orgaaniliste hapete teke), mis tõkestab sulfiidi moodustumist esilekutsuvaid bioloogilisi protsesse. Selle tulemusena väheneb näiteks ammoniaagi, metaani, vesiniksulfiidi ja/või lõhna heide. Lisaks heite vähendamisele võivad lisaained hõlbustada vedelsõnniku käitlemist, kutsudes esile vedelsõnniku vedeldumist (väiksem viskoossus) ja/või kooriku pehmenemist/purunemist (muutes vedelsõnniku paremini pumbatavaks ja vähem vahutavaks), mis kaitseb seadmeid ning vähendab vajadust vedelsõnnikut segada ja käsitsi sekkuda (sealhulgas viisil, mis on seotud ohtliku vesiniksulfiidiga kokkupuutega).

Ei kohaldata

v

Gaase läbilaskvad membraanid ammoniaagi kogumiseks gaasilisest keskkonnast

Mikropoorseid, hüdrofoobseid membraane kasutatakse ammoniaagi kogumiseks õhust. Ammoniaak liigub läbi membraanide kontsentratsioonigradiendi toimel. Protsess toimub atmosfäärirõhul. Kui ammoniaak jõuab happelisse lahusesse (membraani teisel küljel), ühineb see vabade prootonitega ja tekivad mittelenduvad ammooniumioonid (NH4 +). Happelise lahuse valmistamiseks võib kasutada mitmesuguseid anorgaanilisi ja orgaanilisi happeid, nagu väävel-, sool-, fosfor- ja piimhape. Niiviisi saab õhus sisalduva ammoniaagi muuta väärtuslikuks ammooniumväetiseks (nt ammooniumsulfaat, ammooniumkloriid, ammooniumfosfaat, ammooniumlaktaat), mille saab transportida käitisest välja. Tehnika sobib nii loomuliku kui ka sundventilatsiooniga hoonete puhul, sest selle toimimine ei sõltu ventilatsioonisüsteemist. Süsteem paikneb tavaliselt hoonest väljas ja selle hooldamiseks on vaja piisavalt ruumi.

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 75 % sea- ja vähemalt 45 % kodulinnukasvatuseettevõttes.

Pidamissüsteemid

Kirjeldus

Puuris pidamine

Kodulindude pidamissüsteemidele ehitatakse kaldpõrandad, puurid valmistatakse keevitatud traatvõrgust või plastrestist ning varustatakse sisseseadega ja söötmis-, jootmis-, pesitsemis-, kraapimis-, õrrel istumise ning munakorjamise alaga. Puurid paigutatakse tavaliselt kolme või enama korrusena. Pidamissüsteem peab vastama nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ (54) viimases versioonis või seda asendavates õigusaktides.

Sõnnikukanaliga sügav allapanu

Vähemalt üks kolmandik pidamishoone üldpõrandapinnast on kaetud allapanuga (nt liiv, puidulaastud, põhk). Ülejäänud põrandapind kaetakse restidega, mille all on sõnnikukanal. Söötmis- ja jootmisseadmed paiknevad restidega kaetud ala kohal. Lisaks võib olla täiendavaid rajatisi, mida peetakse välialadeks, nagu jalutusalad, verandad, vabapidamisalad või talveaiad.

Lindlad

Lindlad on jaotatud erinevateks funktsionaalseteks aladeks söötmise, jootmise, munemise, kraapimise ja puhkamise jaoks. Kasutuskõlblikku ala suurendatakse kõrgemal asetsevate restpõrandate ja puurikorrustega. Restpõrandaga kaetud ala moodustab 30–60 % üldpõrandapinnast. Ülejäänud põrand on tavaliselt kaetud allapanuga.

Lisaks võib olla täiendavaid rajatisi, mida peetakse välialadeks, nagu jalutusalad, verandad, vabapidamisalad või talveaiad.

Tehnika

Kirjeldus

Teave heite kohta

Kõik kodulinnuliigid

a

Õhupuhastussüsteemi kasutamine, nt

Vt punkt 4.2.3.

b

Gaase läbilaskvad membraanid ammoniaagi kogumiseks gaasilisest keskkonnast

Vt punkt 4.2.1.

Munakanad, aretusbroilerid ja noorkanad

c

Sõnniku eemaldamine sõnnikutransportööri abil vähemalt:

Sõnniku eemaldamiseks paigaldatakse puuride alla transportöörlindid. Eemaldamissagedus võib olla üks kord nädalas (õhkkuivatusega) või sagedamini (õhkkuivatuseta). Kogumistransportööri võib sõnniku kuivatamiseks ventileerida. Sõnnikutransportööris võib kasutada ka õhkkuivatust lehvikute abil.

Kahe õhkkuivatusega sõnnikueemaldusega nädalas saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 30 % võrreldes võrdlussüsteemiga, milleks on „kaks eemaldust nädalas ilma ventilatsioonita“.

d

Sund- või loomuliku ventilatsiooni süsteem sagedase sõnniku eemaldamiseta olemasolevates sõnnikukanali ja sügava allapanuga käitistes või käitiseosades koos vähemalt ühe täiendava leevendusmeetmega (nt sõnnikus suure kuivainesisalduse saavutamine, õhupuhastussüsteem)

Sügava allapanu süsteem (vt kirjeldus eespool) kombineeritakse sõnniku harva eemaldamisega, nt kasvatustsükli lõpus. Tagatakse sõnniku minimaalne kuivainesisaldus umbes 50–60 %. See saavutatakse asjakohase ventilatsioonisüsteemiga (nt põranda tasandil paiknevad ventilaatorid ja väljatõmbeseadmed).

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 40 %. Tehnika kasutamine võib suurendada metaaniheidet.

e

Sõnnikutransportöör või -kraap (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral)

Sõnnik eemaldatakse (korrapäraselt) sõnnikukraabi või transportööriga (üks kord nädalas kuivatatud sõnniku korral, kaks korda nädalas ilma kuivatamata).

Ventileerimata sõnnikutransportööriga saab võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 70 %.

Ventileeritud sõnnikutransportööriga saab võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 80 %.

f

Sõnniku sundõhkkuivatus torude kaudu (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral)

Sügava allapanu süsteem (vt kirjeldus eespool) kombineeritakse sõnniku kuivatamisega sundventilatsiooni abil, mida rakendatakse torude kaudu, mis puhuvad õhku (nt temperatuuril 17–20 °C ja 1,2 m3 linnu kohta) üle restpõranda all asuva sõnniku.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 45 %.

g

Sõnniku sundõhkkuivatus augustatud materjalist põranda kaudu (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral).

Sügava allapanu süsteem (vt kirjeldus eespool) varustatakse sõnniku all paikneva augustatud materjalist põrandaga, mis võimaldab sundõhu puhumist altpoolt. Sõnnik eemaldatakse kasvatustsükli lõpus.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 45 %.

h

Allapanu kuivatamine sõnnikutransportööril (lindlate korral)

Sõnnik kogutakse restpõranda all paiknevale transportöörile ja eemaldatakse ventileeritud või ventileerimata transportööridega vähemalt üks kord nädalas. Noorkanadele ettenähtud lindlates võib ühendada allapanuga kaetud ja kõvast materjalist pindu.

Ventileerimata sõnnikutransportööriga saab võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 70 %.

Ventileeritud sõnnikutransportööriga saab võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 80 %.

i

Allapanu sundõhkkuivatus sõnnikutransportööril (lindlate korral)

Selle tehnika abil vähendatakse ammoniaagiheidet sõnnikust, suunates selle ümber õhuvoolu, mis aeglustab mikroobide toimet (vähendades linnusõnnikus kusihappe lagunemist) ja vähendab lämmastikuühendite muundamist lenduvaks ammoniaagiks. Sõnnik kukub restpõranda all paiknevale transportöörile, kus see kuivatatakse õhuga (nt 0,3 m3 looma kohta tunnis temperatuuril vähemalt 20 °C), mis suunatakse sinna läbi restpõranda all või kõrval olevate kanalite. Õhuvoolu suunatakse nii, et on tagatud ühtlane kuivamine ja välditakse suure niiskusega tsoonide teket. Süsteem töötab pidevalt, millega tagatakse, et sõnnik püsib poolkuivana (nt kuivainesisaldusega vähemalt 50 %) alates selle eritumisest kuni eemaldamiseni (vähemalt üks või kaks korda nädalas, kui kasutatakse lisakuivatamist).

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 62 %. Vähendatakse ka tolmuheidet.

j

Allapanu sundkuivatus, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral)

Sõnnikukanalita sügava allapanu süsteemis on võimalik kasutada siseõhu retsirkulatsioonisüsteeme allapanu kuivatamiseks, rahuldades samal ajal lindude füsioloogilised vajadused. Selleks võib kasutada ventilaatoreid, soojusvaheteid ja/või soojendeid.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 25 %.

k

Allapanu eemaldamise renn (lindlate korral)

Tehnikaga hoitakse allapanukiht õhukesena (nt maksimaalselt 3 cm) kogu allapanuga kaetud põrandapinna ulatuses, eemaldades renni kaudu sagedasti osa allapanukihist.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 15 %. Vähendatakse ka tolmuheidet.

Broilerid

l

Allapanu sundkuivatus, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral)

Kasutada võib siseõhu retsirkulatsioonisüsteeme allapanu kuivatamiseks, rahuldades samal ajal lindude füsioloogilised vajadused.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 25 %.

m

Allapanu sundkuivatus, kasutades soojendatud siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral)

Ammoniaagiheite vähendamiseks kuivatatakse allapanu sooja õhuga ja eemaldatakse aurustunud niiskus soojendatud õhuga (mille saamiseks kasutatakse soojusvaheteid ja/või soojendeid). Võimalikud on järgmised kaks konfiguratsiooni.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 55 %.

n

Loomulik või sundventilatsioon lekkevaba jootmissüsteemiga (sügava allapanuga kõva põranda korral)

Kõva põrand kaetakse täielikult allapanuga, mida saab vajaduse korral juurde lisada. Põranda isoleerimine (kasutades näiteks betooni, savi) hoiab ära vee kondenseerumise allapanus. Tahesõnnik eemaldatakse kasvatustsükli lõpus. Joogiveesüsteemi projekteerimise ja käitamisega välditakse veeleket ja vee valgumist allapanule. Lisaks võib olla välialaks peetavaid lisarajatisi, nagu jalutusalad, verandad, vabapidamisalad või talveaiad. Loomuliku ventilatsiooni võib kombineerida vabapidamissüsteemiga.

Ei kohaldata

o

Köetud ja jahutatud allapanuga põrand (Combideck-süsteemide korral)

Põranda alla paigaldatakse suletud veetorustik ja veel üks kontuur ehitatakse sügavamale, et hoida seal liigset soojust või vajaduse korral see lindlasse tagasi saata. Soojuspump ühendab kahte veetorustikku. Kasvatusperioodi alguses köetakse põrandat varutud soojusega, et hoida allapanu kuiv, vältides niiskuse kondensatsiooni; teise kasvatustsükli ajal toodavad linnud ülemäärast soojust, mida säilitatakse säilituskontuuris, ja jahutatakse samal ajal põrandat, mis vähendab kusihappe lagunemist, vähendades mikroobide aktiivsust.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 40 %.

p

Põhust ja naatriumvesiniksulfaadist koosnev allapanu

Selleks et alandada pH väärtust, mis omakorda pärsib mikrobioloogilist toimet, kasutatakse allapanuna graanuleid, mille koostisest 80 % moodustab põhk (või muu taastuv materjal) ja 20 % naatriumvesiniksulfaat (NaHSO4).

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 58 %.

Pardid

q

Sagedane allapanu lisamine (sügava allapanuga kõva põranda või sügava allapanuga restpõranda korral)

Allapanu kuivana hoidmiseks lisatakse vajaduse korral sagedasti (nt iga päev) värsket allapanu. Tahesõnnik eemaldatakse kasvatustsükli lõpus.

Pidamissüsteem võib olla varustatud loomuliku või sundventilatsiooniga ja kombineeritud vabapidamissüsteemiga.

Kui sügav allapanu kombineeritakse restpõrandaga, on põrandal restid ka joomisalas (umbes 25 % üldpõrandapinnast).

Ei kohaldata

r

Sõnniku sage eemaldamine (täisrestpõranda korral)

Restid katavad kanalit, milles sõnnikut ladustatakse ja millest see eemaldatakse välihoidlasse. Sõnniku sage eemaldamine välihoidlasse võib toimuda

Pidamissüsteem võib olla varustatud loomuliku või sundventilatsiooniga ja kombineeritud vabapidamissüsteemiga.

Võrreldes võrdlussüsteemiga („sügav allapanu / kanal osalise allapanuga“) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 15 % (raskusjõu toimel pideva allapoole valgumise korral) või 30 % (kraapimise korral).

Kalkunid

s

Loomulik või sundventilatsioon lekkevaba jootmissüsteemiga (sügava allapanuga kõva põranda korral)

Vt tehnika kirjeldus punktis n (broilereid käsitlevas osas).

t

Allapanu sundkuivatus, kasutades soojendatud siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral)

Vt tehnika kirjeldus punktis m (broilereid käsitlevas osas).

Tehnika

Kirjeldus

Teave heite kohta

a

Biofilter

Heitõhk juhitakse läbi orgaanilise aine filtreeriva kihi, nt puujuured või hakkpuit, jäme puukoorepuru, kompost või turvas. Filtreerivat materjali hoitakse alati niiskena pinna vahelduva pritsimisega. Märg kiht absorbeerib õhule lõhna andvad ühendid ja tolmuosakesed ning niisutatud allapanumaterjali peal elavad mikroorganismid oksüdeerivad või lagundavad neid. Valitud mikroorganismide segude lisamine võib suurendada biofiltrite tõhusust.

Biofiltri puhul on loomapidamishoone juures vaja piisavat pinda, et mahutada filtriplokke.

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 70 %. Sõltuvalt töötingimustest võib väheneda ka metaani õhkuheide. Esineda võib N2O heidet.

b

Bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter)

Täidisega filtertorni, milles on inertne täitematerjal, hoitakse tavaliselt pihustusveega pidevalt märjana. Õhusaasteained absorbeeritakse vedelfaasis ja seejärel toimub nende lagundamine filterelementidel asuvate mikroorganismide abil. Valitud mikroorganismide segude lisamine võib suurendada biofiltrite tõhusust.

Teatavates olukordades võib kasutada ka õhu osalist puhastamist (mis on suunatud nt heitõhu osale, milles sisaldub rohkem saasteaineid).

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 70 %. Vähendatakse ka lõhna ja tolmu heidet.

c

Kuivfilter

Heitõhk puhutakse vastu katet, mis on valmistatud näiteks mitmekihilisest plastist ning paigutatud otsaseina ventilaatori ette. Läbimineva õhu suund muutub järsult, põhjustades osakeste eraldumise tsentrifugaaljõu mõjul, mille tulemusena väheneb tolmuheide.

Ei kohaldata

d

Kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem

Kaheetapilises süsteemis ühendatakse tavaliselt esimene etapp (happepõhine märgskraber) bioskraberiga (teine etapp). Kolmeetapilises süsteemis ühendatakse tavaliselt esimene etapp, mis koosneb märgskraberist, teise etapiga (happepõhine märgskraber), millele järgneb biofilter (kolmas etapp). Teatavates olukordades võib kasutada ka õhu osalist puhastamist (mis on suunatud nt heitõhu osale, milles on suurem saasteainete sisaldus).

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 70 %. Vähendatakse ka lõhna ja tolmu heidet.

e

Märgskraber

Heitõhk puhutakse risti läbi filtreeriva materjalina kasutatava filtritäidise. Täidisele pihustatakse pidevalt vett. Tolm eemaldatakse ja see settib veemahutisse, mis tühjendatakse enne uuesti täitmist. Tehnikat nimetatakse ka vihmutatava kihiga reaktoriks.

Ei kohaldata

f

Veeseparaator

Ventilaatorid suunavad heitõhu alla veevannile, kus tolmuosakesed veega läbi immutatakse. Seejärel suunatakse vool 180 kraadi ülespoole. Veetaset tõstetakse korrapäraselt, et kompenseerida aurustumist.

Ei kohaldata

g

Happepõhine märgskraber

Heitõhk surutakse läbi filtri (nt täidisest koosnev sein), kuhu pihustatakse ringlevat happelist vedelikku (nt väävelhapet). Teatavates olukordades võib kasutada ka õhu osalist puhastamist (mis on suunatud nt heitõhu osale, milles on suurem saasteainete sisaldus).

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 70 %. Vähendatakse ka lõhna ja tolmu heidet.

Tehnika

Kirjeldus

Tolmuheide

a

Loomakasvatushoones tolmu tekkimise vältimine või vähendamine, kasutades allapanu laotamisel näiteks vähe tolmu tekitavat tehnikat, jämedamat allapanumaterjali, allapanu eemaldamise renni, vaba söötmist, vähe tolmu tekitavat sööta, tolmuseparaatoreid, optimeeritud õhuvoolukiirusega ventilaatoreid

Loomapidamishoones tolmu tekke vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse näiteks järgmisi tehnikaid:

b

Loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni vähendamine, kasutades nt vee pihustamist, ionisatsiooni, õli pihustamist

Loomapidamishoones vähendatakse tolmu teket näiteks järgmiste tehnikatega:

c

Tolmu vähendamine õhupuhastussüsteemiga, nt kuivfilter, kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem, märgskraber, veeseparaator, happepõhine märgskraber, biofilter, bioskraber

Vt punkt 4.2.3.

Lõhnaheide

d

Lõhna vältimise ja vähendamise meetmed loomapidamissüsteemides, nt loomade ja pindade hoidmine kuiva ja puhtana, heidet tekitava sõnnikupinna vähendamine, sõnniku sagedane eemaldamine, sõnniku ja sisekeskkonna temperatuuri alandamine, õhu voolukiiruse vähendamine

Lõhnaheite vältimiseks ja/või vähendamiseks loomapidamishoones kasutatakse näiteks järgmisi tehnikaid:

e

Heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimuste optimeerimine, nt suurendades väljalaskekõrgust ja/või ventilatsiooni kiirust

Heitõhu väljutamiseks loomapidamishoonest kasutatakse näiteks järgmisi tehnikaid:

f

Lõhna vähendamine, kasutades õhupuhastussüsteemi, nagu bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter), biofilter, kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem

Vt punkt 4.2.3.

Vee tarbimine

g

Konkreetse loomakategooria jaoks sobiva seadme valimine (nt nippeljooturid, ringjooturid, veekünad) ja selle kasutamine, tagades samal ajal vee (vaba) kättesaadavuse

Valitakse veesäästlikud jootmissüsteemid (nt nippeljooturid, ringjooturid, veekünad) ja kasutatakse neid, võttes arvesse eri loomaliikide joomisharjumusi. Loomade optimaalne veega varustatus ja nende heaolu on tagatud vaba juurdepääsuga veele.

h

Joogiveeseadmete korrapärane kalibreerimine ja (vajaduse korral) reguleerimine

Joogiveeseadmeid kontrollitakse ja vajaduse korral reguleeritakse korrapäraselt, et tagada ühtlane voolukiirus ja seadmete töö, vältides samal ajal vee mahavoolamist.

i

Loomapidamishoonete ja seadmete mehaanilise kuivpuhastuse või kõrgsurvepuhastuse kasutamine

Loomapidamishooneid ja seadmeid puhastatakse viisil, mis tagab puhtuse, aga ka veetõhususe, kasutades näiteks eelpuhastusmeetodeid, nagu mehaaniline kuivpuhastus, või sobivat tehnikat, nagu kõrgsurvepuhastid.

Energiakulu

j

Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid

Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemides kasutatakse tehnilisi lahendusi, millega minimeeritakse energia tarbimist, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu nõudeid.

k

Kütte-/jahutus ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti õhupuhastussüsteemide kasutamise korral

Olemasolevaid kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteeme täiustatakse, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu nõudeid (nt õhusaasteainete kontsentratsioon, nõuetekohane temperatuur). Seda on võimalik saavutada näiteks järgmiste meetmetega:

l

Loomapidamishoone seinte, põrandate ja/või lagede soojustamine

Isolatsioonimaterjal võib olla ise läbilaskmatu või kaetud läbilaskmatu kattega. Läbilaskvatele materjalidele lisatakse aurutõke, sest niiskus on peamine isolatsioonimaterjali kahjustamise põhjus.

Üks kodulinnukasvatusettevõtetes kasutatav isolatsioonimaterjali variant on soojust peegeldav membraan, mis koosneb lamineeritud plastkilest, mis kaitseb pidamishoonet õhulekke ja niiskuse eest.

m

Soojuse taaskasutamine (nt Combideck-süsteem, soojust taaskasutavad ventilatsioonisüsteemid, vedelsõnniku jahutamisest lähtuva soojuse taaskasutamine)

Ventilatsioonist, jäätmetekkest või sisestruktuuridest lähtuva soojusenergia ringlussevõtmine.

Keskseade kasutab õhk-õhk-tüüpi soojusvahetit soojuse ülekandmiseks soojast seisnud õhust värskesse sissetulevasse õhku.

Combideck-süsteem: vt kirjeldus punktis 4.2.2.

n

Loomuliku ventilatsiooni kasutamine

Vaba (loomulik) ventilatsioon tekib loomapidamishoones soojusliku mõju ja/või tuule toimel. Loomapidamishoones võivad lisaks reguleeritavatele avaustele külgseintes olla avaused ka katuseharjas ja vajaduse korral katuseviilu külgedel. Avaustele võib kinnitada tuulekaitsevõrgud. Kuuma ilma korral võib abiks kasutada ventilaatorit.

o

Kombineeritud ventilatsiooni kasutamine

Loomapidamishoone eri osades on kombineeritud sund- ja loomulik ventilatsioon. Sundventilatsiooniga osas on loomad kaitstud külma, kuuma, päikesekiirguse ja vihma eest. Loomuliku ventilatsiooniga osades on loomadel võimalus minna õue (sigade puhul paikneb roojamisala tavaliselt välisalal).

p

Aurustusjahutussüsteemid, milles kasutatakse täidiselemente ja veeringlust

Täidiselementidega aurustusjahutussüsteemides kasutatakse loomapidamishoone ühele seinale paigaldatud jäiku tselluloosist, haavapuust või sünteetilisest materjalist poorseid paneele, mida pumpamise teel küllastatakse pidevalt veega. Vesi, mis ei aurustu ega muutu uduks, kogutakse kokku ja suunatakse tagasi süsteemi. Tunnelventilaatoriga tõmmatakse välisõhk läbi märgade paneelide, mis aurustab vett ja jahutab õhku.

Tehnika

Kirjeldus

Teave heite kohta

a

Sellise hoidla kasutamine, millel on piisav mahutavus sõnniku ladustamiseks ajavahemikel, mil sõnniku laotamine ei ole võimalik

Hoidlad projekteeritakse nii, et nende mahutavus on piisav sõnniku ladustamiseks ajavahemikel, mil sõnniku laotamine ei ole võimalik. Ajavahemike pikkus oleneb kliimast ja põllukultuuride lämmastikuvajadusest.

Ei kohaldata

b

Mehaanilisele, keemilisele ja termilisele mõjule vastupidavate hoidlate kasutamine

Hoidlate ehitamiseks kasutatakse materjale (nt kaitsekihiga teras, läbilaskmatu betoon, lekkekindel vooder), mis on vastupidavad mehaanilisele survele, kemikaalidega kokkupuutele ja temperatuuri kõikumisele, millega tagatakse vastupidavus, keskkonnakaitse ja töökindlus.

Ei kohaldata

c

Lekkekindlate rajatiste ja seadmete kasutamine vedelsõnniku kogumiseks ja teisaldamiseks (nt süvendid, kanalid, rennid, pumbajaamad)

vedelsõnniku kogumiseks ja teisaldamiseks projekteeritakse rajatised ja seadmed (nt süvendid, kanalid, rennid, pumbajaamad), mis hoiavad ära lekkeid ja seeläbi ka saastumist. See hõlmab sobivate lekke- ja korrosioonikindlate materjalide kasutamist.

Ei kohaldata

d

Hoidlate konstruktsiooni terviklikkuse kontrollimine vähemalt üks kord aastas

Hoidlate töökindlust kontrollitakse korrapäraselt (vähemalt üks kord aastas) ja tulemused dokumenteeritakse (kasutatakse näiteks visuaalset kontrolli, fotosid, katseprotokolle, lekketuvastust, veega täidetud mahuti veetaseme muutuse jälgimist, andurite abil saadud teavet), sealhulgas kontrollitakse hoidla kõikide detailide, torude ja liitmike kindlust, et tagada lekkekindel terviklikkus ja käitamisnõuete täitmine.

Ei kohaldata

e

Parimat keskkonnatoimet tagav katmine, kasutades üht järgmistest tehnikatest:

Hoidlad kaetakse kõvade, painduvate või ujuvkatetega.

Kõvad katted võib valmistada betoonist, klaaskiudpaneelidest või polüestertahvlitest, neil on lameda platvormi või koonuse kuju ja need on paigaldatakse betoonist või terasest mahutitele või silodele. Katted suletakse kindlalt ja tihedalt, et viia õhuvahetus miinimumini ning takistada vihma ja lume sissetungimist.

Kõvad katted: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada peaaegu 100 %.

Painduvate katete hulka kuuluvad:

Telkkatted: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 85 %.

Kuppelkatted: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 80 %.

Lamekatted: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 60 %.

Ujuvkatete hulka kuuluvad:

Koorikutaoline kiht: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 20 %.

Hõljuvad puistematerjalid: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 40 %.

Täispuhutavad katted: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 60 %.

Painduvad ujuvkatted: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 80 %.

Painduvad plastlehed: võrreldes katteta hoidlaga saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 60 %.

f

Lekketuvastussüsteemide paigaldamine

Paigaldatakse süsteem, mis koosneb näiteks geomembraanist, seda toetavast drenaažikihist ja drenaažitorustiku süsteemist, mis võimaldab lekkeid kiiresti avastada (nt piesomeetriga) ja tõkestada.

Ei kohaldata

g

Vedelsõnniku segamise minimeerimine

Vedelsõnnik segatakse võimalikult vähe. See hõlmab järgmist:

Ei kohaldata

h

Vedelsõnnikuhoidla asjakohane projekteerimine, kasutades näiteks järgmisi tehnikaid:

Hoidlate projekteerimisel võetakse arvesse struktuuriomadusi ja tööparameetreid, et vähendada õhkuheidet. See hõlmab heidet tekitava pinna pindala ja vedelsõnniku mahu suhte vähendamist, hoidla käitamist väiksema täituvuse taseme juures, et vähendada tuule kiirust ja õhuvahetust vedelsõnniku pinnal, ning vaba kõrguse suurendamist, et kaitsta pinda tuule eest, mis surub maha turbulentse õhuvoolu.

Ei kohaldata

i

Vedelsõnniku hapestamine

Vt punkt 4.2.1.

j

Vedelsõnniku jahutamine

Vt punkt 4.2.1.

k

Läbilaskmatu põhi ja seinad, nt savi- või plastvooderdusega (või kahekordse vooderdusega), ja lekkekindlad struktuurid

Muldvallidega ümbritsetud hoidla ehitatakse lekkekindlate struktuuridega (nt liigendid, kinnitusvahendid) ning läbilaskmatute põhjade ja seintega, kasutades selliseid materjale nagu kokkupressitud savi, suure tihedusega polüeteenist (HDPE) plastvooderdus või kahekordne vooderdus (nt geomembraan, savi), et vältida põhjavee lekkeid ja saastamist.

Ei kohaldata

l

Kuivatatud tahesõnniku ladustamine hoidlas

Hoidla on tavaliselt lihtsa konstruktsiooni, läbilaskmatu põranda ja katusega ehitis, mille ventilatsioon on piisav selleks, et vältida anaeroobseid tingimusi, ja millel on sõidukitele juurdepääsu võimaldav uks. Kuivatatud kodulinnusõnnik (nt broilerite ja munakanade allapanu, transportööridele kogunenud, munakanade õhkkuivatatud väljaheited) transporditakse tavaliselt transportööride või eestlaadurite abil lindlast hoidlasse, kus seda saab ladustada pika aja jooksul ilma uuesti niiskumise ohuta.

Ei kohaldata

m

Betoonhoidla kasutamine tahesõnniku ladustamiseks

Vett läbilaskmatust betoonist vundamendiplaat, mida saab ühendada seintega kolmel küljel, ning mille sõnnikuplatvormi kohal on kate (nt katus, UV-stabiliseeritud plast). Põrand on eesmise väljalaskerenni suunas kaldu (nt 2 %). Vedelad osad ja igasugune vihmasaju põhjustatud äravooluvedelik kogutakse lekkekindlasse betoonkanalisse ja käideldakse hiljem.

Ei kohaldata

n

Tahesõnniku ladustamine kõval läbilaskmatul põrandal, mis on projekteeritud nii, et see takistab keskkonda lekkimist

Hoidlal on kõva läbilaskmatu põrand ning sinna on paigaldatud drenaaž, nt äravooluavad, ja ühendatud kogumispaak vedelate osade ja vihmasaju põhjustatud mis tahes äravoolu jaoks.

Ei kohaldata

o

Tahesõnniku aunade piisav kaugus veekogudest, asukoha muutmine igal aastal ja põllul hoidmise aja minimeerimine

Kui tahesõnnik kuhjatakse enne laotamist otse põllule mulla peale, jäetakse see põllule võimalikult lühikeseks ajaks, ladustamise kohta muudetakse vähemalt üks kord aastas ja see on võimalikult kaugel veekogudest.

Ei kohaldata

p

Heidet tekitava pinna pindala ja tahesõnniku auna mahu suhte vähendamine

Heidet tekitava pinna pindala ja sõnnikuauna mahu suhte vähendamiseks võib näiteks sõnnikut kokku pressida või kasutada kolme külgseinaga hoidlat.

Ei kohaldata

q

Ajutiste tahesõnniku aunade katmine

Tahesõnniku aunad kaetakse näiteks UV-stabiliseeritud plastkatte, turba, saepuru või hakkpuiduga. Tihedad katted vähendavad õhuvahetust ja aeroobset lagunemist sõnnikuaunas.

Ei kohaldata

Tehnika

Kirjeldus

a

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine, kasutades näiteks:

Vedela ja erineva kuivainesisaldusega tahke osa eraldamiseks kasutatakse näiteks kruvipress-separaatoreid, tsentrifuugseparaatoriga setiteid, eraldamist sõelte abil ja pressfiltriga filtrimist. Eraldamist saab tõhustada lisaainetega või erineva temperatuuri ja rõhu kohaldamisega.

Tehnikat kasutatakse näiteks siis, kui tahkes osas on vaja vähendada lämmastiku- ja fosforisisaldust, kuna olemasolev maa-ala sõnniku laotamiseks on piiratud.

b

Anaeroobne kääritamine

Anaeroobsed mikroorganismid lagundavad sõnniku orgaanilist ainet kinnises reaktoris, kus ei ole hapnikku. Biogaasi toodetakse ja kogutakse energia tootmiseks, st soojuse tootmiseks, soojuse ja elektri koostootmiseks ja/või transpordikütuse tootmiseks. Osa toodetud soojusest võetakse protsessis ringlusse. Stabiliseeritud kääritusjääki (digestaati) on võimalik kasutada väetisena (pärast kompostimist piisavalt tahke digestaadi korral). Tahesõnnikut saab kääritada koos vedelsõnniku ja/või teiste kaassubstraatidega, tagades samal ajal väiksema kui 18 % kuivainesisalduse. Valitud mikroorganismide segude lisamine võib suurendada protsessi kiirust ja tõhusust.

c

Sõnniku kuivatamine välistunnelis

Sõnnik kogutakse munakanade pidamise hoonetest ja eemaldatakse transportöörilintidega, millega kantakse sõnnik väljas asuvasse selleks ette nähtud kinnisesse ehitisse, milles on mitu üksteise kohal paiknevat augustatud linti, mis moodustavad tunneli. Läbi lintide juhitakse sooja õhku, mis kuivatab sõnniku umbes kahe või kolme päevaga. Tunnelit ventileeritakse munakanade pidamise hoonest võetava õhuga.

d

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine tahkeks ja vedelaks osaks, millele järgneb vedela osa aeroobne kääritamine (õhustamine) koos toitainete kogumisega

Vedelsõnnik eraldatakse vedelaks ja tahkeks osaks, kasutades mehaanilise eraldamise seadet, ning toitained kogutakse, kui vedelat ja tahket osa kasutatakse põllukultuuride varustamiseks toitainetega. Suurem osa fosforist ja oluline osa lämmastikust jääb tahkesse osasse, mis on väiksema mahu ja kaaluga saadus.

Vedelat osa õhustatakse hooti ja vähese intensiivsusega, kasutades sukel- või ujuvaeraatoreid pidevas või perioodilises protsessis, mis kutsub esile lenduvate orgaaniliste ühendite bioloogilise oksüdeerumise. Protsessi juhtimiseks reguleeritakse tööparameetreid, nagu õhustamise intensiivsus (lahustunud hapniku kontsentratsioon), pH tõusu piiramine, temperatuur (nt vahemikus 45–75 oC) ja vedelfraktsiooni võimalikult vähene segamine, mille eesmärk on vähendada ammoniaagi (NH3) heidet atmosfääri, pärssides samal ajal anaeroobsete tingimuste teket ja metaani moodustumist. Õhustamise käigus eralduvat ammoniaaki saab soovi korral koguda (vt nt tehnika „Gaase läbilaskvad membraanid ammoniaagi kogumiseks gaasilisest keskkonnast“). Vaht ja vedelfraktsioon, mis sisaldab mõnda vedelasse osasse jäänud toitainet (nt P), kogutakse reaktorist, kuivatatakse mehaaniliste separaatoritega ja käideldakse edasi koos tahke osaga.

Tehnikat kasutatakse tavaliselt siis, kui patogeenide ja lõhna vähendamine enne maale laotamist on oluline. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikule keskkonnamõjule.

e

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine tahkeks ja vedelaks osaks, millele järgneb vedela osa nitrifikatsioon-denitrifikatsioon koos toitainete kogumisega

Vedelsõnnik eraldatakse mehaanilise seadme abil vedelaks ja tahkeks osaks ning toitained võetakse taaskasutusse, kui vedelat ja tahket osa kasutatakse põllukultuuride varustamiseks toitainetega. Suurem osa fosforist ja oluline osa lämmastikust jääb tahkesse osasse, mis on väiksema mahu ja kaaluga saadus.

Vedel osa nitrifitseeritakse bioloogilise töötlemisega kontrollitud aeroobsetes tingimustes, milles ammoniaak (NH3) oksüdeerub nitrititeks (NO2 –) ja nitraatideks (NO3 –), mille tulemusena väheneb ammoniaagiheide atmosfääri. Protsessi tõhustamiseks lisatakse koagulante ja flokulante. Heitvett, mis sisaldab palju nitraate, ja ka ülejäänud fosforit, samuti kaaliumi, naatriumi ja kaltsiumi, võib kasutada uuesti põllumajanduslikul eesmärgil (nt kastmisväetamise kaudu). Teise võimalusena võib seda kasutada denitrifikatsioonietapis, milles nitrit ja nitraat muudetakse orgaanilise süsiniku juuresolekul N2-ks.

Mõned mikroorganismid võib suunata uuesti õhustatavasse mahutisse, et säilitada seal bioloogiline toime. Vaht ja vedelfraktsioon, mis sisaldab mõnda vedelasse osasse jäänud toitainet (nt P), kogutakse neist mahutitest, kuivatatakse mehaaniliste separaatoritega ja käideldakse edasi koos tahke osaga.

Nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooniprotsessi võib teha ühes mahutis või mitmes mahutis järjestikku. Mahutite läbimise aja (retentsiooniaja) seadistamisega saab reguleerida nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni määra, sealhulgas nitraatide kontsentratsiooni heitvees. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikule keskkonnamõjule.

f

Tahesõnniku kompostimine

Tahesõnnik, sealhulgas vedelsõnniku tahke osa, lagundatakse mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes, mille tulemusel tekkinud lõppsaadus (kompost) on piisavalt stabiilne transportimiseks, ladustamiseks ja maale laotamiseks. Bioloogilist inokulaati, põhku, haljasmassijääke ja orgaanilisi jäätmeid (nt kääritusjääk) võib kompostida koos tahesõnnikuga. Vähendatakse lõhnateket ning mikroobsete patogeenide ja vee sisaldust sõnnikus. Hapnikuga varustatus saavutatakse vaalude mehaanilise ümberpööramise või hunnikute sundõhutamisega. Kasutada võib ka trumleid ja (vertikaalseid ja horisontaalseid) kompostimismahuteid või hoidlaid. Valitud mikroorganismide segude lisamine võib suurendada protsessi kiirust ja tõhusust.

Tehnikat võib kasutada näiteks siis, kui patogeenide ja lõhna vähendamine enne maale laotamist on oluline. Vaalude jaoks peab käitises olema piisavalt ruumi. Teisteks kompostimisvõimalusteks (nt mahutid/hoidlad, trumlid) on tavaliselt vaja vähem ruumi.

g

Vaakumaurustamine koos ammoniaagi kogumisega

Aurustamist kasutatakse kääritussaaduse mahu vähendamiseks (kuni 70 %), selle tulemusena moodustub suure toitainesisaldusega saadus. Sõnniku vedel osa aurustatakse tavaliselt vaakumis madalal temperatuuril (nt ligikaudu 60 °C). Aurustamise ajal seotakse gaasiline ammoniaak ammooniumsulfaadi lahusena. Vaakumaurustamine on käitises sõnniku mahu vähendamise peamine meetod.

h

Vaakum-sõelseparaatorid

Tehnika põhineb pideval peeneraldustehnoloogial, mis on ette nähtud toitainerikaste vedelsuspensioonide (nt vedelsõnnik, kääritussaadused) töötlemiseks, et optimeerida toitainete sisaldust. Tehnika võimaldab tahke ja vedela osa eraldamist nii, et saadakse energiarikas tahke faas ja vähendatud toitainesisaldusega vedelfaas, mis sobib täiendavaks membraanfiltreerimiseks või väetise töötlemiseks. Tehnika sobib kasutamiseks vedelikega, millel on väike kuivainesisaldus (nt 1 %), kasutades näiteks kiudaineid säilitavaid, erineva ava suurusega sõelu. Tehnikat võib kasutada koos eeleraldusmeetoditega.

i

Rõhu- ja flokulatsioonipõhised tahke ja vedela faasi separaatorid

Vedelsõnniku töötlemise tehnika hõlmab mitut etappi. Esmalt jaotatakse sõnnik tahkeks ja vedelaks osaks. Seejärel töödeldakse vedelat osa füüsikalis-keemiliselt ja dekanteeritakse, mille tulemusel settinud heljum eemaldatakse. Töödeldud vedelfaas hapestatakse, et vähendada ammoniaagiheidet. Samal ajal veetustatakse tahke osa ja vedelfaasi töötlemise eri etappides moodustunud sete ning kuivatatakse saadus päikese käes.

Võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, on võimalik vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 63 %.

j

Vedelsõnniku mehaaniline eraldamine tahkeks ja vedelaks osaks, millele järgneb vedela osa töötlemine tehismärgalal koos toitainete kogumisega

Vedelsõnnik eraldatakse vedelaks ja tahkeks osaks, kasutades mehaanilist separaatorit. Kui on piisavalt ruumi, võib eraldamise hõlbustamiseks teha selle järel ka dekanteerimisetapi. Suurem osa fosforist ja oluline osa lämmastikust jääb tahkesse osasse, mis on väiksema mahu ja kaaluga saadus.

Vedel osa voolab tehismärgalasse ja imbub seal pinnase alla läbi kruusakihi, millesse on istutatud spetsiaalsed taimeliigid (nt Phragmites australis, Juncus, Typha, Apium nodiflorum), ujutamata üle liivapinda. Taimed neelavad lämmastikku (NO3 –- ja NH4 +-na), millega vähendatakse ammoniaagi (NH3) heidet atmosfääri. Lämmastikoksiidi (N2O) võimalikku heidet hoitakse väiksena tööparameetrite nõuetekohase reguleerimisega. Vähendatakse ka hõljuvaine kogust ja bioloogilist hapnikutarvet. Töödeldud heitvesi vajub tehismärgalast raskusjõu mõjul läbi drenaažitoru kogumistiiki ja seda saab kasutada uuesti põllumajanduslikul eesmärgil (nt kastmisväetamise kaudu), sest see sisaldab ülejäänud lämmastikku ja/või fosforit. Tehismärgalade käitamiseks ei ole vaja kulutada energiat.

Süsteem on vedelfraktsiooni kogumahu käitlemiseks piisava suurusega (hüdrauliline retentsiooniaeg 3–5 päeva) ja valmistatud nii, et sellega välditakse lekkeid keskkonda (st pinnasesse ja põhjavette), kasutades läbilaskmatuks muutvat kahekihilist plasti. Nõuetekohane korraldus hõlmab taimestiku/biomassi perioodilist kogumist (mida saab kasutada kaassubstraadina anaeroobseks kääritamiseks või lähteainena kompostimisel) ja kogunenud orgaanilise aine eemaldamist. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikule keskkonnamõjule.

Tehnika

Kirjeldus

Lubatud ladustamissüsteemide kasutamine

Hukkunud loomad, keda kohe ei kogu kokku volitatud koguja või keda kohe ei käidelda, ladustatakse lubatud ladustamissüsteemis, nagu suletud lekkekindlad mahutid. Olenevalt temperatuurist ja eemaldamise sagedusest (nt kogutakse hukkunud loomi harvemini kui üks kord nädalas) võib olla vajalik külmutamine. Ladustamissüsteemide asukoht valitakse asjakohaste õigusaktide alusel.

Tehnika

Kirjeldus

Käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest vastuvõtjatest

Käitise või käitiseosa planeerimisel tagatakse selle piisav kaugus tundlikest vastuvõtjatest, kohaldades minimaalseid standardkaugusi või modelleerides lõhna hajumist, et prognoosida/simuleerida lõhna kontsentratsiooni ümberkaudsetes piirkondades.

Lõhnaheite vältimine ja vähendamine loomapidamishoones

Vt punkt 4.2.2.

Sõnniku ladustamisest lähtuva lõhnaheite vältimine ja vähendamine

Vt punkt 4.3.

Sõnniku töötlemisest lähtuva lõhnaheite vältimine ja vähendamine

Vt punkt 4.4.

Sõnniku laotamisest lähtuva lõhnaheite vältimine ja vähendamine

Vt punkt 4.5.

Tehnika

Kirjeldus

a

Käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest vastuvõtjatest

Käitise või käitiseosa planeerimisel tagatakse selle piisav kaugus tundlikest vastuvõtjatest, kohaldades minimaalseid standardkaugusi.

b

Seadmete sobiv asukoht

See hõlmab järgmisi tehnikaid:

c

Töökorralduslikud meetmed

Need hõlmavad näiteks järgmisi meetmeid:

d

Vähest müra tekitavad seadmed

Need hõlmavad näiteks järgmisi seadmeid:

e

Müratõrjeseadmed

See hõlmab järgmist:

f

Müra vähendamise tehnikad

Tõkete seadmine müraallikate ja vastuvõtjate vahel.

Tehnika

Kirjeldus

a

Energiatõhusa valgustuse kasutamine

Energiatõhusama valgustuse saavutamiseks võib teha järgmist:

b

Soojusvahetite kasutamine. Kasutada võib üht järgmistest süsteemidest:

Õhk-õhk-tüüpi soojusvahetis neelab sissetulev õhk soojust käitisest või käitiseosast väljuvast heitõhust. Soojusvaheti võib koosneda anooditud alumiiniumplaatidest või PVC-torudest.

Õhk-vesi-tüüpi soojusvahetis voolab vesi läbi väljatõmbekanalites paiknevate alumiiniumribide ja neelab soojust väljatõmbeõhust.

Õhk-maa-tüüpi soojusvahetis suunatakse värske õhk maa-alustesse (nt umbes kahe meetri sügavusel asuvatesse) torudesse ja kasutatakse ära mulla temperatuuri vähest kõikumist aastaaegade lõikes.

c

Soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine

Soojust absorbeeritakse eri keskkondadest (vesi, vedelsõnnik, maapind, õhk jne) ja see teisaldatakse vedelikuga, mis ringleb tihendatud kontuuris, kasutades soojuspumba (pööratud külmutustsükli) tööpõhimõtet. Soojust saab kasutada puhastatud vee tootmiseks või kütte- või jahutussüsteemi toiteks. Tehnika võimaldab võtta soojust eri süsteemidest, nagu vedelsõnniku jahutussüsteem, maasoojusenergia, skraberivesi, vedelsõnniku bioloogilise puhastamise reaktor või biogaasimootorite heitgaasid.

d

Taastuvenergia tootmine

Asukohta sobivate taastuvenergia generaatorite paigaldamine hoonetesse ja maapinnale, sealhulgas vastavad akupõhised energiasalvestussüsteemid, kui see on asjakohane.

e

Hoonete/rajatiste seinte, põrandate ja/või lagede soojustamine

Isolatsioonimaterjal võib olla ise läbilaskmatu või kaetud läbilaskmatu kattega. Läbilaskvatele materjalidele lisatakse aurutõke, sest niiskus on peamine isolatsioonimaterjali kahjustamise põhjus.

Meetod

Kirjeldus

a

Lämmastiku ja fosfori massibilanss, mis põhineb söödakulul, toorproteiini ja üldfosfori sisaldusel söödas ning loomade jõudlusel

Massibilanss arvutatakse kasvatustsükli lõpus iga käitises kasvatatava loomakategooria kohta järgmiste võrrandite alusel:

Neritatud = Nsöödud – Nkinnipeetud

Peritatud = Psöödud – Pkinnipeetud

Näitaja Nsöödud põhineb tarbitud sööda kogusel ja söödaratsiooni toorproteiini sisaldusel. Näitaja Psöödud põhineb tarbitud sööda kogusel ja söödaratsiooni üldfosfori sisaldusel. Toorproteiini- ja üldfosfori sisalduse võib kindlaks määrata ühega järgmistest meetoditest:

Väärtuste Nkinnipeetud ja Pkinnipeetud hindamiseks võib kasutada üht järgmistest meetoditest:

Massibilansi puhul võetakse eriti arvesse kõiki olulisi muutusi tavapäraselt kohaldatavas söödaratsioonis (nt segasööda muutus).

Seiremeetodit arendatakse edasi liikmesriigi tasandil. Seiremeetodi rakendamiseks peab käitises säilitama peamiste parameetrite kohta kogutud andmeid (liikmesriigis kindlaksmääratud metoodika kohaselt), nt loomade arv, tarbitud sööt, toorproteiini ja üldfosfori sisaldus söödaratsioonis, tekkinud sõnniku kogus.

Meetod

Kirjeldus

a

Heitekoefitsiendid

Metaaniheite arvutamiseks kasutatakse heitekoefitsiente, tuginedes riigisisestele või rahvusvahelistele meetoditele (nt IPCC suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride koht). Nende hulka kuuluvad järgmised:

1. tasand – selle tasandi meetodis korrutatakse loomade eritatud lenduvate tahkete ainete üldkogus (eritatud sõnniku kogus) heitekoefitsiendiga, mis on omane seda liiki loomakategooriale konkreetses kliimavöötmes ja konkreetse sõnnikukäitlusmeetodi kasutamise korral.

2. tasand – selle tasandi meetod hõlmab üksikasjalike andmete kogumist loomakategooriate ja sõnnikukäitlustavade kohta, et määrata kohandatud heitekoefitsiendid. Erinevalt 1. tasandi meetodist võimaldab see täpsemaid arvutusi, sest kasutatakse riigipõhiseid andmeid, mitte standardväärtusi, ja tulemused kajastavad üksikasjalikult sõnnikukäitlussüsteeme loomakategooriate ja soojusrežiimide (kliimavööndite) lõikes.

3. tasand – sõnnikukäitlusest lähtuva metaaniheite hindamiseks kasutatakse selle tasandi meetodis kohandatud mudeleid või mõõtmisel põhinevaid meetodeid.

Seiremeetodit arendatakse edasi liikmesriigi tasandil. Seiremeetodi rakendamiseks peab käitises säilitama peamiste parameetrite kohta kogutud andmeid (liikmesriigis kindlaksmääratud metoodika kohaselt), nt loomade arv, tarbitud sööt, tekkinud sõnniku kogus, käitises kasutatavad sõnnikukäitluse tavad.

a

Heitekoefitsiendid

Vt meetod b punktis 4.8.2.

Meetod

Kirjeldus

a

Veekulu ja peamiste vee tarbimise protsesside seire käitises.

Andmete salvestamine, kasutades nt mõõtureid või arveid. Peamisi vee tarbimise protsesse loomapidamishoones (nt puhastamine, söötmine) jälgitakse eraldi.

b

Elektrikulu seire

Andmete salvestamine, kasutades nt mõõtureid või arveid. Elektrikulu loomapidamishoonetes jälgitakse eraldi. Ka peamisi energia tarbimise protsesse (küte, ventilatsioon, valgustus jne) võib jälgida eraldi.

c

Kütusekulu seire

Andmete salvestamine, kasutades nt mõõtureid või arveid.

d

Loomade arvu, sealhulgas sündide ja surmade arvu seire.

Sissetulevate ja väljaminevate loomade arvu, sealhulgas sündide ja surmade dokumenteerimine, kasutades näiteks registreid.

e

Söödakulu seire

Andmete salvestamine, kasutades nt arveid või registreid.

f

Tekkinud sõnnikukoguse seire.

Andmete salvestamine, kasutades nt registreid.

Tehnika

Kirjeldus

Teave heite kohta

a

Ammoniaagi adsorptsioon gaasilisest keskkonnast

Ammoniaagi eemaldamiseks õhust ja vedelsõnnikust kasutatakse happelisi poorseid adsorbente (nt metalloksiididega modifitseeritud savi). Õhu puhastamiseks paigutatakse adsorbendid ventilatsioonišahtidesse, kus šahti läbivas õhus sisalduv ammoniaak imendub adsorbendi pinnale keemilise või füüsikalise adsorptsiooni teel. Mõne adsorbendi puhul on võimalik taasteke termilise või vaakumdesorptsiooni teel, mis võimaldab neid uuesti kasutada, kuigi nende maksumus võib olla kõrgem ja käitise energiakulu võib suureneda. Vedelsõnniku puhastamiseks võib adsorbendid lisada otse kanalisse või sõnnikuhoidlasse, ilma et oleks vaja spetsiifiliselt muuta hoone struktuuri (nt paigaldada šahtidega õhuventilatsioonisüsteem) ja suurendada energiakulu nende taaskasutamiseks. Kuna aga taastumatud materjalid jäävad vedelsõnniku tahkesse osasse püsima, ei tohi need sisaldada ühtki mürgist ainet.

Eeldatakse, et võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 38 %.

b

Alternatiivsed allapanumaterjalid

Kasutatakse alternatiivseid allapanumaterjale, millel on ammoniaagi tekke ja sellest tuleneva heite vältimise ning vähendamise seisukohalt soodsad omadused võrreldes tavapäraste allapanumaterjalidega (nt põhk, graanulid, puidulaastud). Heidet vähendavate omaduste võimendamiseks võib tavapärastes materjalides kasutada lisaaineid. Allapanu keemiliste ja mikroobsete omaduste muutmisega saab aeglustada protsesse, mille toimel tekib ammoniaaki. Allapanumaterjali ja selles kasutatavate lisaainete valimisel tuleb arvesse võtta nende edasist kasutamist või kõrvaldamist.

Ei kohaldata.

c

Muude vedelsõnnikulisandite kasutamine

Lisaks punktis 4.2.1 kirjeldatud vedelsõnnikulisanditele on kujunemisjärgus tehnoloogiana kindlaks tehtud ka võimalus kasutada muid vedelsõnnikulisandeid (nt ureaasi inhibiitor PPDA, H2O2 vesilahus).

Eeldatakse, et võrreldes võrdlussüsteemiga (täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta) saab ureaasi inhibiitori PPDA lisamise puhul vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 28 % (kui seda lisatakse restpõranda alla) või 32 % (kui seda lisatakse kõvale põrandale).

Eeldatakse, et võrreldes võrdlussüsteemiga (täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta) saab 35–50 % H2O2 vesilahuse lisamisega vähendada ammoniaagiheidet vähemalt 50 %.

d

Vedelsõnniku eemaldamise robot

Vedelsõnniku vaakumrobotid on autonoomsed seadmed, mis töötavad sigala restpõranda all. Nende eesmärk on eemaldada pidevalt vedelsõnnikut, vähendades sellega ammoniaagi ja lõhna heidet ning luues sigadele ja inimestele mugavamaid tingimusi. Sagedust, millega robotid läbivad puhastatava pinna, saab kohandada (nt mitu korda päevas). Tehnika rakendamiseks olemasolevates käitistes peab restide all olema piisavalt vaba ruumi (nt üle 80 cm), põranda kalle peab olema väike (nt alla 10 %) ja ruumide seinte vahel peab olema võimalik puurida.

Eeldatakse, et võrreldes võrdlussüsteemiga (täisrestpõrandaga sügav kanal ilma täiendavate tehniliste lahendusteta) saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 28 %. Vähenema peaks ka metaaniheide.

Tehnika

Kirjeldus

a

Vedelsõnnikuhoidlast pärineva metaani põletamine

Vedelsõnnikuhoidlatest kogutud suure metaanisisaldusega gaasid suunatakse madalrõhupõletisse, kus metaan oksüdeerub süsinikdioksiidiks ja veeauruks, millega vähendatakse kliimamõju märkimisväärselt võrreldes metaani otsese heitega atmosfääri. Tehnika rakendamiseks on vaja varustada vedelsõnnikumahutid süsteemidega, nt tiheda telkkattega, et vältida lekkeid õhku ja hoida metaani kontsentratsioon üle 5 %. Esmalt tõmmatakse gaas vaakumpumbaga välja, seejärel läbib see kondensaadi püüduri (kogutud kondensaat pumbatakse tagasi vedelsõnnikuhoidlasse) ja jõuab põletisse, kusjuures põlemisõhku lisatakse kohe põletipea alt. Protsessi optimaalsete põlemistingimuste saavutamiseks kasutatakse näiteks sädesüütajat, samuti leegi-, temperatuuri- ja hapnikujäägi andurit. Põlemisprotsessis tekkinud energiat võib osaliselt koguda soojusvahetitega, kui selleks on käitises vajadus. Tehnika rakendamiseks ei ole vaja leegi tekitamiseks kasutada lisakütust.

Tehnika

Kirjeldus

a

Sõnnikust fosfori kogumine

Fosfaadid sadestatakse ioonide (nt magneesiumi ja kaaliumi) ning pH-d reguleerivate ainete lisamisega, mida sageli tehakse reaktoris. Protsessi optimeerimiseks ja soovimatu kaassadestumise vähendamiseks on vaja jälgida lahuse pH-d ja protsessi vältel lahuses esinevate ioonide molaarset suhet. Fosfori võib koguda sooladena (nt struviit ehk magneesium-ammooniumfosfaat), mida saab kasutada uuesti väetisena.

b

Ressursside kogumine kääritussaadustest, kasutades kipsi

Käitises tekkinud kääritussaadust töödeldakse mineraalväetiste saamiseks kipsiga, mis võib olla looduslik või sünteetiline, st tekkinud suitsugaasi kasutavates väävlitustamissüsteemides (gaasipuhastussüsteemid, mida kasutatakse vääveldioksiidi eraldamiseks suitsugaasidest). Kui kääritussaadusele lisatakse kipsi, eralduvad järk-järgult ammoniaak ja süsinikdioksiid madalal temperatuuril ja rõhul (nt 50–85 °C / 200–700 mbar, ilma õhu või auruta). Keemilise ja termodünaamilise tasakaalu täpse reguleerimisega igas etapis tagatakse väike energia- ja soojuskulu ning protsessi suur tõhusus. Energiakulu vähendamiseks võib kasutada teistes protsessides tekkinud soojust. Moodustunud suspensioon eraldatakse pressfiltriga kaheks mineraalväetiseks, ammooniumsulfaadiks (lahus) ja kaltsiumkarbonaadiks (tahke aine).

c

Gaase läbilaskvad membraanid ammoniaagi kogumiseks gaasilisest keskkonnast

Tehnika hõlmab kahte etappi: esimeses etapis eraldatakse ammoniaak suure ammoniaagisisaldusega vedelikuvoost (nt anaeroobne kääritussaadus, vedelsõnnik) hapnikuga küllastamise ja pihustamisega, moodustades suure ammoniaagisisaldusega õhuvoo; teises etapis suunatakse see gaasivoog läbi mikropoorse hüdrofoobse membraani, nii et ammoniaak läbib membraani poorid. Ammoniaak liigub läbi membraanide kontsentratsioonigradiendi toimel. Protsess tehakse atmosfäärirõhul. Kui ammoniaak jõuab happelisse lahusesse (membraani teisel küljel), ühineb see vabade prootonitega ja tekivad mittelenduvad ammooniumioonid (NH4 +). Happelise lahuse valmistamiseks võib kasutada mitmesuguseid anorgaanilisi ja orgaanilisi happeid, nagu väävel-, sool-, fosfor- ja piimhape. Niiviisi muudetakse vedelikus sisalduv ammoniaak väärtuslikuks ammooniumväetiseks (nt ammooniumsulfaat, ammooniumkloriid, ammooniumfosfaat, ammooniumlaktaat). Süsteem paikneb tavaliselt hoonest väljas ja selle hooldamiseks on vaja piisavalt ruumi.

Eeldatakse, et võrreldes võrdlussüsteemiga, milles seda tehnikat ei kasutata, saab ammoniaagiheidet vähendada vähemalt 30 %.

Meetod

Kirjeldus

a

Õhus ja ventilatsioonivoolus sisalduva ammoniaagi ja/või metaani kontsentratsiooni reaalajas mõõtmisel põhinev arvutamine

Anduritega mõõdetakse pidevalt ammoniaagi ja metaani kontsentratsiooni loomapidamishoonest ventilatsioonisüsteemi kaudu väljuvas õhuvoolus. Ventilatsiooni voolukiiruse mõõtmiseks kasutatakse mõõteventilaatoreid või sagedusregulaatoriga ventilaatoreid, salvestades andmed. Mõlemad mõõtmised tehakse range protokolli järgi teaduslikult tunnustatud meetoditega. Loomapidamishoones tekkinud heite koguse arvutamiseks korrutatakse mõõdetud kontsentratsioon ventilatsiooni voolukiirusega. Seda seiremeetodit saab kasutada sundventilatsiooniga käitistes.