<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-720/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0720</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:603">EU:C:2022:603</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220801">1.8.2022</DATE> – Kohtuasi C‑720/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Bundesrepublik Deutschland (pagulaste laps, kes on sündinud väljaspool vastuvõtvat riiki)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20220801">1. august 2022</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ühine varjupaigapoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid ja mehhanismid</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 604/2013 (Dublin III)</KEYWORD><KEYWORD>Alaealise poolt tema sünniliikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus</KEYWORD><KEYWORD>Alaealise vanemad, kes on varem saanud pagulasseisundi teises liikmesriigis</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 9</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 20 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2013/32/EL</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 33 lõike 2 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetavus ja vastutus taotluse läbivaatamise eest</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑720/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Verwaltungsgericht Cottbusi (Cottbusi halduskohus, Saksamaa) <DATE ISO="20201214">14. detsembri 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20201224">24. detsembril 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">RO</HT>, kes on seaduslikult esindatud,</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Bundesrepublik Deutschland,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid A. Arabadjiev, A. Prechal, K. Jürimäe, S. Rodin, I. Ziemele ja J. Passer (ettekandja), kohtunikud M. Ilešič, M. Safjan, D. Gratsias, M. L. Arastey Sahún, M. Gavalec, Z. Csehi ja O. Spineanu-Matei,</P><P>kohtujurist: J. Richard de la Tour,</P><P>kohtusekretär: osakonnajuhataja D. Dittert,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20211214">14. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>RO, kes on seaduslikult esindatud, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> V. Gerloff,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja M. Van Regemorter,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> W. Ferrante,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman, A. Hanje, J. Langer ja M. A. M. de Ree,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: C. Cattabriga, L. Grønfeldt ja C. Ladenburger,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20220324">24. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 31</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Dublini III määrus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), eelkõige selle määruse artikli 20 lõiget 3, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 60</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>menetlusdirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), eelkõige selle direktiivi artikli 33 lõike 2 punkti a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud seaduslikult esindatud alaealise RO ja Bundesrepublik Deutschlandi (Saksamaa Liitvabariik) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et vastuvõetamatuse tõttu lükati tagasi rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitas seesama alaealine, kes on sündinud selles liikmesriigis ja kelle vanemad ning viis õde-venda said rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis enne tema sündimist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EÜ) nr 343/2003</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20030218">18. veebruari 2003. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="050" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 50, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 109), artikli 16 lõike 1 punktis c oli sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Käesoleva määruse kohaselt varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on kohustatud […] võtma artiklis 20 sätestatud tingimustel tagasi taotleja, kelle taotlus on läbivaatamisel ja kes viibib loata mõnes muus liikmesriigis<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määrus nr 343/2003 tunnistati kehtetuks ja asendati Dublini III määrusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Dublini III määrus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Dublini III määruse põhjendustes 4, 5 ja 14 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(4)</NO.P><TXT>Tampere kohtumise järeldustes tõdetakse […], et Euroopa ühine varjupaigasüsteem peaks lühiajaliselt hõlmama selget ja toimivat menetlust varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramiseks.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Selline menetlus peaks põhinema liikmesriikide ja asjaomaste isikute seisukohast erapooletutel ja õiglastel alustel. Eelkõige peaks see võimaldama kiiresti määrata vastutav liikmesriik, et tagada tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele ja mitte seada ohtu rahvusvahelise kaitse taotluste kiire menetlemise eesmärki.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Vastavalt [Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> allkirjastatud] Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartale peaksid liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel pidama esmatähtsaks austust pereelu vastu.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Dublini III määruses sätestatakse määruse artikli 1 sõnastuse kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>taotleja<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>rahvusvahelise kaitse saaja<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellele on antud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE>] direktiivi 2011/95/EL[, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 337, lk 9</REF.DOC.OJ>),] artikli 2 punktis a määratletud rahvusvaheline kaitse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – kui perekond oli olemas juba päritoluriigis, siis liikmesriikide territooriumil viibivad järgmised taotleja pereliikmed:</TXT><P>[…]</P><P>kui taotleja on alaealine ja vallaline, siis tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on taotleja eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või siseriikliku tava alusel, kus asjaomane täiskasvanu viibib;</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse II peatükk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Üldpõhimõtted ja tagatised<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> sisaldab muu hulgas artiklit 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetlusele<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, mille lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid vaatavad läbi selliste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset mõne liikmesriigi territooriumil […]. Taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, kelleks on III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesolevas määruses loetletud kriteeriumide põhjal ei saa vastutavat liikmesriiki määrata, vastutab taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Dublini III määruse III peatükk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> sisaldab muu hulgas määruse artikleid 7, 9 ja 10.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse artikli 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Kriteeriumide tähtsusjärjestus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Vastutava liikmesriigi määramise kriteeriume kohaldatakse käesolevas peatükis esitatud järjestuses.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Dublini III määruse artiklis 9 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Rahvusvahelise kaitse saanud pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Kui taotlejal on pereliige, kellel on lubatud elada rahvusvahelise kaitse saajana mõnes liikmesriigis, sõltumata sellest, kas perekond oli päritoluriigis juba olemas, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Määruse artiklis 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Rahvusvahelist kaitset taotlevad pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Kui taotlejal on mõnes liikmesriigis pereliige, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole selles liikmesriigis veel esimest sisulist otsust tehtud, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Määruse IV peatükk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Ülalpeetavad isikud ja kaalutlusõigust käsitlevad sätted<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> sisaldab muu hulgas artiklit 17 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Kaalutlusõigust käsitlevad sätted<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, mille lõikes 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ja kes teostab vastutava liikmesriigi määramise menetlust, või vastutav liikmesriik, võib igal ajal, enne kui tehakse esimene sisuline otsus, mõnelt muult liikmesriigilt paluda taotleja vastuvõtmist, et viia kokku perekonda kuuluvaid isikuid humaansetel põhjustel, lähtudes eeskätt perekondlikest või kultuurilistest kaalutlustest, isegi kui selline liikmesriik ei ole artiklites 8–11 ja 16 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik. See eeldab asjaomaste isikute kirjalikku nõusolekut.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Määruse VI peatüki <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Vastuvõtmise ja tagasivõtmise menetlus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> I jaos <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Menetluse alustamine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> on artikkel 20, millel on jaoga sama pealkiri ning milles on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="020.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vastutava liikmesriigi määramine algab niipea, kui rahvusvahelise kaitse taotlus on esimest korda esitatud mõnele liikmesriigile.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="020.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Rahvusvahelise kaitse taotlus loetakse esitatuks, kui taotleja esitatud vorm või asutuste koostatud aruanne on laekunud asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele. Kui taotlus ei ole tehtud kirjalikult, peaks tahteavalduse ja protokolli koostamise vaheline aeg olema võimalikult lühike.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="020.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva määruse kohaldamisel ei või taotlejaga kaasas oleva ja pereliikme määratlusele vastava alaealise olukorda käsitleda taotleja omast eraldi ning seda käsitleb liikmesriik, kes vastutab kõnealuse alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, isegi kui alaealine ise ei ole taotleja, tingimusel et see on alaealise parimates huvides. Samamoodi koheldakse lapsi, kes on sündinud pärast taotleja saabumist liikmesriikide territooriumile, ilma et oleks vaja algatada uut menetlust nende vastuvõtmiseks.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Selle VI peatüki II jagu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Vastuvõtmispalve menetlemine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> sisaldab muu hulgas artiklit 21 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Vastuvõtmispalve esitamine<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, mille lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Kui liikmesriik, kellele on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, leiab, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni muu liikmesriik, võib ta võimalikult kiiresti ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist artikli 20 lõikes 2 määratletud tähenduses paluda sellisel muul liikmesriigil taotleja vastu võtta.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Menetlusdirektiiv</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Menetlusdirektiivi põhjenduses 43 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Liikmesriigid peaksid vaatama läbi kõikide taotluste sisu, st hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt [direktiivile 2011/95], kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, eelkõige juhul, kui on põhjust oletada, et teine riik vaatab taotluse läbi või annab piisava kaitse. Eriti ei tohiks liikmesriike kohustada hindama rahvusvahelise kaitse taotluse sisu, kui esimene varjupaigariik on taotlejale andnud pagulasseisundi või muul moel piisava kaitse ja taotleja lubatakse sellesse riiki tagasi.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 33 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Vastuvõetamatud taotlused<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="033.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt [Dublini III määrusele], ei ole liikmesriigid kohustatud hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt [direktiivile 2011/95], kui taotlust peetakse vastavalt käesolevale artiklile vastuvõetamatuks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="033.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks ainult juhul, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="19920626">26. juuni 1992. aasta</DATE> varjupaigaseaduse (Asylgesetz, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1992 I, lk 1126) <DATE ISO="20080902">2. septembril 2008</DATE> avaldatud redaktsiooni (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2008 I, lk 1798) § 29 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Vastuvõetamatud taotlused<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> lõike 1 punkti 1 alapunktis a on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="029.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Varjupaigataotlus on vastuvõetamatu, kui:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>mõni teine riik on</TXT><P>a) [Dublini III määruse] alusel […]</P></NP></ITEM></LIST><P>varjupaigamenetluse eest vastutav,</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja vanemad ning viis õde-venda, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, said <DATE ISO="20120319">19. märtsil 2012</DATE> Poolas pagulasseisundi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Detsembris 2012 lahkusid nad selle liikmesriigi territooriumilt, et asuda elama Saksamaale, kus nad esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik palus <DATE ISO="20130425">25. aprillil 2013</DATE> Poola Vabariigil need isikud määruse nr 343/2003 artikli 16 lõike 1 punkti c alusel tagasi võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Poola Vabariik keeldus <DATE ISO="20130503">3. mail 2013</DATE> seda palvet rahuldamast põhjendusel, et nimetatud isikutele on tema territooriumil juba antud rahvusvaheline kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik lükkas kõnealuste isikute rahvusvahelise kaitse taotlused <DATE ISO="20131002">2. oktoobri 2013. aasta</DATE> otsusega vastuvõetamatuse tõttu tagasi, sest nad olid juba saanud pagulasseisundi Poolas, ning andis neile väljasaatmise ähvardusel korralduse Saksamaa territooriumilt lahkuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>See otsus tühistati <DATE ISO="20141107">7. novembril 2014</DATE> üksnes osas, mis puudutas väljasaatmise ähvardusel Saksamaa territooriumilt lahkumise ettekirjutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja, kes sündis <DATE ISO="20151221">21. detsembril 2015</DATE> Saksamaal ja kes on nagu tema vanemad ja viis õde-venda Vene Föderatsiooni kodanik, esitas <DATE ISO="20180307">7. märtsil 2018</DATE> Saksamaa ametiasutustele rahvusvahelise kaitse taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kahe otsusega, mille tegi Bundesamt für Migration und Flüchtlinge (föderaalne rände- ja pagulasamet, Saksamaa) vastavalt <DATE ISO="20190214">14. veebruaril 2019</DATE> ja <DATE ISO="20190319">19. märtsil 2019</DATE>, tehti põhikohtuasja kaebaja vanematele ja õdedele-vendadele uus ettekirjutus väljasaatmise ähvardusel Saksamaa territooriumilt lahkumiseks, sest neile on Poolas tagatud rahvusvaheline kaitse. Nende otsuste peale esitatud kaebuse menetlemine on veel pooleli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Föderaalne rände- ja pagulasamet lükkas <DATE ISO="20190320">20. märtsi 2019. aasta</DATE> otsusega põhikohtuasja kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi vastuvõetamatuse tõttu, tuginedes varjupaigaseaduse § 29 lõike 1 punkti 1 alapunktile a koostoimes Dublini III määruse artikli 20 lõike 3 teise lausega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Selle tagasilükkamisotsuse peale esitas põhikohtuasja kaebaja eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse. Kõnealuse kohtu sõnul ei ole põhikohtuasja kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta alustatud Dublini III määruse kohast vastutava liikmesriigi määramise menetlust. Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas Saksamaa Liitvabariik on Dublini III määruse kohaselt liikmesriik, kes on põhikohtuasja kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav, ning kas jaatava vastuse korral on sellel liikmesriigil siiski õigus lükata see taotlus vastuvõetamatuse tõttu tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgericht Cottbus (Cottbusi halduskohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>1.</NO.P><TXT>Kas seoses liidu õiguse sooviga vältida teisest rännet, samuti Dublini III määruses väljendatud perekonna ühtsuse üldpõhimõttega tuleb nimetatud määruse artikli 20 lõiget 3 kohaldada analoogia alusel sellises olukorras, milles alaealine laps ja tema vanemad esitavad samas liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlused, vanemad on saanud aga juba rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis, samas kui laps alles sündis selles liikmesriigis, milles esitas rahvusvahelise kaitse taotluse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sellisel juhul tuleb alaealise lapse rahvusvahelise kaitse taotlus jätta Dublini III määruse kohaselt läbi vaatamata ja teha üleandmisotsus vastavalt määruse artiklile 26, nt seoses sellega, et alaealise lapse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise pädevus on sellel liikmesriigil, milles on rahvusvahelise kaitse saanud tema vanemad?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas Dublini III määruse artikli 20 lõige 3 on ka selles osas analoogia alusel kohaldatav, kuivõrd selle teise lause kohaselt ei ole vaja algatada eraldi menetlust hiljem sündinud lapse vastuvõtmiseks, kuigi sellisel juhul tekib oht, et vastuvõttev liikmesriik ei tea alaealise lapse võimalikust vastuvõtmise vajadusest või keeldub oma halduspraktika kohaselt määruse artikli 20 lõike 3 analoogia alusel kohaldamisest, ja seega on oht, et alaealisest lapsest saab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>refugee in orbit<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> (ringlev pagulane)?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui vastused teisele ja kolmandale küsimusele on eitavad, siis kas sellisel juhul võib alaealise lapse ühes liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust pidada vastuvõetamatuks vastavalt menetlusdirektiivi artikli 33 lõike 2 punktile a seda analoogia alusel kohaldades ka siis, kui mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse küll mitte lapsele endale, aga tema vanematele?<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas Dublini III määruse eesmärki – ära hoida teisest rännet ning tagada põhiõigus rahvusvahelise kaitse taotlejate perekonnaelu austamisele ja eelkõige perekonna ühtsus – arvesse võttes tuleb selle määruse artikli 20 lõiget 3 tõlgendada nii, et see on analoogia alusel kohaldatav olukorrale, kus alaealine ja tema vanemad esitavad rahvusvahelise kaitse taotlused liikmesriigis, kus see alaealine on sündinud, samas kui tema vanemad on juba saanud rahvusvahelise kaitse mõnes teises liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Seoses sellega olgu meenutatud, et Dublini III määruse artikkel 20 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>Menetluse alustamine<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, mis kuulub VI peatükki <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>Vastuvõtmise ja tagasivõtmise menetlus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, näeb lõike 3 esimeses lauses ette, et selle määruse kohaldamisel ei või taotlejaga kaasas oleva ja pereliikme määratlusele vastava alaealise olukorda käsitleda taotleja omast eraldi ning seda käsitleb liikmesriik, kes vastutab kõnealuse alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, isegi kui alaealine ise ei ole taotleja, tingimusel et see on alaealise parimates huvides. Artikli 20 lõike 3 teises lauses on täpsustatud, et samamoodi koheldakse lapsi, kes on sündinud pärast taotleja saabumist liikmesriikide territooriumile, ilma et oleks vaja algatada uut menetlust nende vastuvõtmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Dublini III määruse artikli 20 lõike 3 selgest sõnastusest tuleneb, et see eeldab, et alaealise pereliikmetel peab veel olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>taotleja<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> staatus määruse artikli 2 punkti c tähenduses ning et järelikult ei reguleeri see niisuguse alaealise olukorda, kes sündis pärast seda, kui need pereliikmed on saanud rahvusvahelise kaitse muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus laps on sündinud ja elab koos oma perekonnaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Vastupidi Saksamaa valitsuse väidetele ei ole seejuures oluline, kas nimetatud pereliikmed esitasid viimati nimetatud liikmesriigis uue rahvusvahelise kaitse taotluse ja kas see liikmesriik lükkas niisugused taotlused vastuvõetamatuse tõttu tagasi enne või pärast alaealise sündi. Väärib nimelt meenutamist, et liikmesriik ei saa teiselt liikmesriigilt õiguspäraselt nõuda, et ta võtaks selle määrusega kindlaks määratud menetluste raames vastu või tagasi kolmanda riigi kodaniku, kes on esitanud esimesena nimetatud liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle on teises liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse (vt selle kohta <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ibrahim jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas Dublini III määruse artikli 20 lõige 3 võib siiski olla analoogia alusel kohaldatav sellisele olukorrale, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis tuleb rõhutada, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 28 sisuliselt märkis, ei ole sellise alaealise olukord, kelle pereliikmed on rahvusvahelise kaitse taotlejad, ja sellise alaealise olukord, kelle pereliikmed on rahvusvahelise kaitse juba saanud, Dublini III määrusega kehtestatud süsteemi kontekstis võrreldavad, sest kõnealuse määruse artikli 2 punktis c määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>taotleja<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> ja punktis f määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>rahvusvahelise kaitse saaja<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> hõlmavad erinevaid õiguslikke staatusi, mida reguleerivad selle määruse erinevad sätted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku samas punktis märkis, on liidu seadusandja seega eelkõige eristanud sellise alaealise olukorda, kelle pereliikmed on liikmesriigis juba rahvusvahelise kaitse saajad, mis on ette nähtud Dublini III määruse artiklis 9, ja sellise alaealise olukorda, kelle pereliikmed on rahvusvahelise kaitse taotlejad, mis on ette nähtud selle määruse artiklis 10 ja artikli 20 lõikes 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Esimeses neist olukordadest, mis vastab põhikohtuasjas kõne all olevale olukorrale, takistaks asjaomase alaealise suhtes Dublini III määruse artikli 20 lõike 3 analoogia alusel kohaldamine määruses ette nähtud mehhanismide kohaldamist nii asjaomase alaealise suhtes kui ka selle alaealise pereliikmetele rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Eeskätt tooks niisuguse alaealise suhtes Dublini III määruse artikli 20 lõike 3 teise lause analoogia alusel kohaldamine kaasa selle, et tema suhtes võidakse teha üleandmisotsus, ilma et algatataks menetlust selle alaealise vastuvõtmiseks. Dublini III määruse artikli 20 lõike 3 teises lauses ette nähtud erand jätta vastuvõtmismenetlus algatamata alaealise suhtes, kes on sündinud pärast<?PAGE NO="9"?> taotleja saabumist liikmesriikide territooriumile, eeldab aga, et alaealine kaasatakse tema pereliikmete suhtes algatatud menetlusse, ning järelikult seda, et menetlus on pooleli, millega aga ei ole tegemist juhul, kui pereliikmed on juba saanud rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Peale selle tooks see, kui Dublini III määruse artikli 20 lõike 3 teist lauset analoogia alusel kohaldades võimaldatakse alaealise sünniliikmesriigil teha üleandmisotsus väljaspool igasugust vastuvõtmismenetlust, kaasa eelkõige tagajärje, et määruse artikli 21 lõike 1 esimeses lõigus selleks ette nähtud tähtajast minnakse mööda ning et liikmesriigil, kes on enne selle alaealise sündimist andnud pereliikmetele rahvusvahelise kaitse, tuleb tegeleda sellise üleandmisotsusega, kuigi teda ei ole sellest teavitatud ning tal pole olnud võimalust tunnistada oma vastutust nimetatud alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Lisaks tuleb tõdeda, et liidu seadusandja on näinud ette erinormid juhuks, kui alaealise pereliikmete suhtes algatatud menetlus on lõpetatud ja kui need pereliikmed ei ole seetõttu enam taotlejad Dublini III määruse artikli 2 punkti c tähenduses, vaid neil on lubatud elada liikmesriigis rahvusvahelise kaitse saajatena. Seda olukorda reguleerib eelkõige sama määruse artikkel 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Dublini III määruse artiklis 9 on nimelt sätestatud, et kui taotlejal on pereliige, kellel on lubatud elada rahvusvahelise kaitse saajana mõnes liikmesriigis, sõltumata sellest, kas perekond oli päritoluriigis juba olemas, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>On tõsi, nagu mõned huvitatud isikud kohtuistungil märkisid, et asjaolu, et Dublini III määruse artiklis 9 sätestatud vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumi kohaldamine sõltub sõnaselgest tingimusest, et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult, välistab kõnealuse kriteeriumi kohaldamise juhul, kui sellist soovi ei ole väljendatud. Niisugune olukord võib tekkida eelkõige siis, kui asjaomase alaealise rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud pärast seda, kui tema perekond on reeglitevastaselt liikunud esimesest liikmesriigist edasi liikmesriiki, kus see taotlus esitati. Nimetatud asjaolu ei muuda aga kuidagi seda, et liidu seadusandja nägi artikliga 9 ette sätte, mis hõlmab just niisugust olukorda, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus taotleja pereliikmed ei ole ise enam taotlejad, vaid liikmesriik on neile juba rahvusvahelise kaitse andnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Arvestades veel määruse artikli 9 selget sõnastust, ei saa teha erandit selles artiklis sätestatud nõudest, et asjaomaste isikute soov peab olema väljendatud kirjalikult. Selle artikli teistsugust tõlgendust ei saa järelikult põhjendada teisese rände ärahoidmisega, mis on üks Dublini III määruse eesmärkidest, nagu Euroopa Kohus on märkinud (<DATE ISO="20190402">2. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>H. ja R.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑582/17 ja C‑583/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:280">EU:C:2019:280</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Sama kehtib ka Dublini III määruse artikli 17 lõikes 2 ette nähtud menetluse kohta, mille kohaselt võib liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, igal ajal enne esimese sisulise otsuse tegemist paluda mõnelt muult liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtmist, et viia kokku perekonda kuuluvaid isikuid humaansetel põhjustel, eeldusel et asjaomased isikud väljendavad oma nõusolekut kirjalikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Olukorras, kus asjaomased isikud ei ole väljendanud kirjalikult soovi, et alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik oleks see liikmesriik, kus alaealise pereliikmetele on antud rahvusvahelise kaitse saajatena elamisluba, toimub vastutava liikmesriigi määramine Dublini III määruse artikli 3 lõike 2 alusel. Vastavalt sellele subsidiaarselt<?PAGE NO="10"?> kohaldatavale sättele vastutab juhul, kui Dublini III määruses loetletud kriteeriumide põhjal ei saa vastutavat liikmesriiki määrata, taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et Dublini III määruse artikli 20 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole analoogia alusel kohaldatav olukorrale, kus alaealine ja tema vanemad esitavad rahvusvahelise kaitse taotlused liikmesriigis, kus see alaealine on sündinud, samas kui tema vanemad on juba saanud rahvusvahelise kaitse mõnes teises liikmesriigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine ja kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teist ja kolmandat küsimust vaja käsitleda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Neljanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas menetlusdirektiivi artikli 33 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et analoogia alusel kohaldades võimaldab see lükata alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, kui teises liikmesriigis on rahvusvahelise kaitse saanud mitte see alaealine ise, vaid tema vanemad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et menetlusdirektiivi artikli 33 lõike 1 kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt direktiivile 2011/95, kui taotlust peetakse vastavalt sellele artiklile vastuvõetamatuks. Nimetatud artikli lõikes 2 on ammendavalt loetletud olukorrad, kus liikmesriigid võivad pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks (<DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ibrahim jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20220222">22. veebruari 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides (perekonna ühtsus – juba antud kaitse)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑483/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:103">EU:C:2022:103</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Loetelu ammendavus põhineb nii selle viimati nimetatud sätte sõnastusel, eelkõige sõnal <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>ainult<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, mis eelneb vastuvõetamatuse aluste loetelule, kui ka sätte eesmärgil, mis on – nagu Euroopa Kohus on juba sedastanud – rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustuste leevendamine, määratledes juhud, mil niisugust taotlust peetakse vastuvõetamatuks (<DATE ISO="20200319">19. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal (Tompa)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑564/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:218">EU:C:2020:218</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Lisaks tuleb seda eesmärki arvestades tõdeda, et menetlusdirektiivi artikli 33 lõige 2 on tervikuna erand liikmesriikide kohustusest vaadata kõik rahvusvahelise kaitse taotlused sisuliselt läbi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Menetlusdirektiivi artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks juhul, kui mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse. Seda võimalust selgitab eelkõige vastastikuse usalduse põhimõtte tähtsus liidu õiguses, eelkõige seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga, mille liit moodustab, ning nimetatud säte kujutab endast selle põhimõtte väljendust direktiiviga kehtestatud ühise varjupaigamenetluse raames (vt selle kohta <DATE ISO="20220222">22. veebruari 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides (perekonna ühtsus – juba antud kaitse)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑483/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:103">EU:C:2022:103</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleneb nii menetlusdirektiivi artikli 33 lõikes 2 toodud loetelu ammendavusest kui ka selles loetelus sisalduvate vastuvõetamatuse aluste erandlikkusest, et direktiivi artikli 33 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada kitsalt ja seega ei saa seda kohaldada olukorra suhtes, mis ei vasta selle punkti sõnastusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Selle sätte isikuline kohaldamisala ei saa järelikult laieneda rahvusvahelise kaitse taotlejale, kellel endal ei ole kõnealuses sättes nimetatud rahvusvahelist kaitset. Niisugust tõlgendust kinnitab menetlusdirektiivi põhjendus 43, milles on – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 40 märkis – selle vastuvõetamatuse aluse ulatust täpsustatud, märkides, et liikmesriike ei tohiks kohustada hindama rahvusvahelise kaitse taotluse sisu, kui esimene varjupaigariik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>taotlejale<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> andnud pagulasseisundi või muul moel piisava kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Järelikult ei kuulu sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus taotleja on alaealine, kelle pereliikmed on saanud rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis, kuid kellel endal sellist kaitset ei ole, see taotleja menetlusdirektiivi artikli 33 lõike 2 punktis a ette nähtud erandi kohaldamisalasse. Seetõttu ei saa tema taotlust sel alusel vastuvõetamatuks tunnistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Lisaks ei saa seda sätet kohaldada analoogia alusel, et põhjendada niisuguses olukorras vastuvõetamatuks tunnistamise otsust. Nimelt eiraks selline kohaldamine mitte ainult menetlusdirektiivi artikli 33 lõikes 2 sisalduva loetelu ammendavust, vaid ka asjaolu, et niisuguse alaealise olukord ei ole võrreldav rahvusvahelise kaitse taotleja olukorraga, kellele on mõnes teises liikmesriigis juba antud rahvusvaheline kaitse, mis välistab igasuguse analoogia.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et menetlusdirektiivi artikli 33 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et see ei ole analoogia alusel kohaldatav rahvusvahelise kaitse taotlusele, mille on liikmesriigis esitanud alaealine, kui teises liikmesriigis on rahvusvahelise kaitse saanud mitte see alaealine ise, vaid tema vanemad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, artikli 20 lõiget 3</HT></TXT><P><HT TYPE="BOLD">tuleb tõlgendada nii, et</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">see ei ole analoogia alusel kohaldatav olukorrale, kus alaealine ja tema vanemad esitavad rahvusvahelise kaitse taotlused liikmesriigis, kus see alaealine on sündinud, samas kui tema vanemad on juba saanud rahvusvahelise kaitse mõnes teises liikmesriigis.</HT></P></NP></ITEM><?PAGE NO="12"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 33 lõike 2 punkti a</HT></TXT><P><HT TYPE="BOLD">tuleb tõlgendada nii, et</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">see ei ole analoogia alusel kohaldatav rahvusvahelise kaitse taotlusele, mille on liikmesriigis esitanud alaealine, kui teises liikmesriigis on rahvusvahelise kaitse saanud mitte see alaealine ise, vaid tema vanemad.</HT></P></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>