|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/413 |
31.3.2025 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2025/413,
18. detsember 2024,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1114 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks varapõhise tokeni emitendis olulise osaluse kavandatava omandamise hindamiseks vajaliku teabe üksikasjalik sisu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrust (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937, (1) eriti selle artikli 42 lõike 4 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 41 lõikele 1 esitab kavandav omandaja, kes kavatseb omandada olulise osaluse varapõhise tokeni emitendis, pädevale asutusele olulise osaluse kavandatavast omandamisest või suurendamisest teatamise ajal üksikasjaliku teabe, mida on vaja kavandatava omandamise usaldatavushindamiseks. |
|
(2) |
Kavandava omandaja esitatud teates sisalduv teave peaks olema tõene, täpne, täielik ja ajakohane alates teate esitamisest kuni pädeva asutuse tehtava hindamise lõpuleviimiseni. Selleks peaks kavandav omandaja teavitama pädevat asutust igast teates esitatud teabe muutusest. |
|
(3) |
Teade peaks sisaldama andmeid kavandava omandaja, sealhulgas selle juhtorgani liikmete, kaudsete aktsionäride ja tegeliku kasusaaja kohta, ning huvipakkuva üksuse juhtorgani liikmete kohta, kui kavandaval omandajal on kavas neid ametisse nimetada. Kõnealune teave sisaldaks isikuandmeid. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktis c (2) sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega tuleks pädevale asutusele esitada üksnes need isikuandmed, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et pädev asutus saaks põhjalikult hinnata määruse (EL) 2023/1114 artikli 42 lõike 1 punktides a–e sätestatud kriteeriume. Pädevad asutused peaksid kavandatavat omandamist käsitlevat teadet hinnates ja selles sisalduvaid isikuandmeid töödeldes järgima määrust (EL) 2016/679. Lisaks ei tohiks pädevad asutused määruse (EL) 2016/679 artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete kohaselt säilitada selliseid isikuandmeid kauem, kui on vaja nende järelevalveülesannete täitmiseks. |
|
(4) |
Kui kavandav omandaja on juriidiline isik, on usaldatavushindamise jaoks vajalik ka teave tegeliku kasusaaja ning kavandava omandaja äritegevust tegelikult juhtivate isikute maine ja kogemuse kohta viimase kümne aasta jooksul. Seega peaks kavandav omandaja esitama selle teabe pädevatele asutustele. |
|
(5) |
Kui kavandav omandaja on või temast kava kohaselt saab usaldusfondi struktuur, on huvipakkuva üksuse pädeval asutusel vaja saada teavet nii usaldusfondi varasid juhtima asuvate usaldusisikute kui ka nende varade algse omaniku ja nende tegelike kasusaajate kohta, et tal oleks võimalik hinnata nende isikute mainet ja kogemusi. |
|
(6) |
Kui kavandav omandaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (3) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond (edaspidi „AIF“) või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (edaspidi „eurofond“), kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (4) artiklile 5, peaks selle alternatiivse investeerimisfondi valitseja (AIFi valitseja) või siseselt valitsetava AIFi puhul AIF või selle eurofondi valitseja või fondivalitsejata eurofondi puhul äriühinguna asutatud eurofond esitama huvipakkuva üksuse pädevale asutusele fondi investeerimisotsuste tegemise eest vastutavate isikute identifitseerimisandmed ja nende maine hindamiseks vajaliku teabe. |
|
(7) |
Kui kavandav omandaja on riiklik investeerimisfond, peaks see kavandav omandaja esitama pädevale asutusele maine hindamiseks vajaliku põhjaliku teabe, sealhulgas teabe ministeeriumis, valitsusasutuses või muus fondi investeerimisotsuste tegemise eest vastutavas avalik-õiguslikus asutuses kõrgetel ametikohtadel olevate isikute identiteedi ja maine kohta. |
|
(8) |
Kui kavandav omandaja on füüsiline isik, on vaja kõnealune teave saada nii kavandava omandaja kui ka kõigi kavandava omandaja poolt viimase kümne aasta jooksul juhitud või kontrollitud ettevõtjate kohta, et tagada huvipakkuva üksuse pädevale asutusele täielik maine hindamiseks vajalik teave. |
|
(9) |
Kui kavandav omandaja on juriidiline isik, on vaja kõnealune teave saada nii kavandava omandaja kontrollitava iga ettevõtja kui ka kavandavas omandajas olulist osalust omava iga aktsionäri kohta, et tagada huvipakkuva üksuse pädevale asutusele täielik maine hindamiseks vajalik teave. |
|
(10) |
Maine hindamiseks vajalik teave peaks sisaldama teavet süüdimõistvate kohtuotsuste ja minevikus toimunud või pooleliolevate kriminaalmenetluste puudumise kohta ning tsiviil- või haldusasjade kohta. Samuti tuleks esitada teave kõigi pooleliolevate uurimiste, menetluste, sanktsioonide või muude kavandava omandaja suhtes tehtud täiteotsuste kohta ning igasugune muu asjakohane teave, sealhulgas registreerimisest keeldumise või töökohalt vallandamise või usaldusisiku kohalt tagandamise kohta, mida peetakse kavandava omandaja maine hindamise jaoks vajalikuks. |
|
(11) |
Tagamaks, et huvipakkuva üksuse pädev asutus võtab kavandava omandaja hindamisel nõuetekohaselt arvesse teiste asutuste läbi viidud uurimiste tulemusi, peaks kavandav omandaja esitama teabe selle kohta, kas mõni teine pädev asutus või muu asutus on teda kui omandajat või asjakohase üksuse tegevust juhtivat isikut juba hinnanud, ning kui seda on tehtud, peaks kavandav omandaja esitama kõnealuse hindamise tulemuse. |
|
(12) |
Selleks et hõlbustada varasemate hinnangute leidmist järelevalve andmebaasidest ja pädevate asutuste koostööd, peaks kavandav omandaja esitama pädevale asutusele koos teates sisalduva muu teabega isiku tunnuse. Sel eesmärgil tuleks kasutada selliseid tunnuseid, mida võib kasutada juriidiliste isikute identifitseerimiseks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (millega kehtestatakse tehnilised standardid, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 68 lõike 10 esimese lõigu punktile b) artikliga 14, kuna neil tunnustel on omadused, mis muudavad need järelevalve eesmärgil sobivaks. |
|
(13) |
Huvipakkuvas üksuses kaudse olulise osaluse kavandatava omandamisega seoses on vaja teabenõude sisu proportsionaalselt kohandada. Selleks tuleb eristada kahte olukorda. Esiteks olukord, kus füüsiline või juriidiline isik, kes omandab kaudselt või suurendab kaudselt huvipakkuvas üksuses olulist osalust, kavatseb omandada kontrolli huvipakkuvas üksuses olulist osalust juba omava omaniku üle või omab kontrolli huvipakkuvas üksuses olulist osalust otseselt omandava kavandava omandaja üle. Teiseks olukord, kus olulise osaluse olemasolu määratakse kindlaks, korrutades huvipakkuvas üksuses hoitava olulise osaluse hoidmisahelas kaudselt hoitavate oluliste osaluste protsentidega. Teisel juhul, mil mõju, mida selline kaudselt olulist osalust omav aktsionär või osakuomanik võib huvipakkuvale üksusele avaldada, on väiksem, peab kavandav omandaja esitama teavet väiksemas mahus. |
|
(14) |
Kavandavad omandajad võivad näha ette huvipakkuva üksuse juhtorgani ühe või mitme liikme ametisse nimetamise. Selleks et huvipakkuva üksuse pädev asutus saaks kõnealuse huvipakkuva üksuse juhtorgani uusi liikmeid hinnata, peaks kavandav omandaja esitama sama teabe, mida nõutakse varapõhiste tokenite emitentide juhtorganite liikmetelt tegevusloa andmise ajal. |
|
(15) |
Kõnealuse kavandava omandaja majandusliku usaldusväärsuse hindamiseks tuleks huvipakkuva üksuse pädevale asutusele esitada kõnealust kavandavat omandajat puudutav finantsteave, sealhulgas tema praeguse äritegevuse kirjeldus. |
|
(16) |
On oluline, et huvipakkuva üksuse pädev asutus hindaks, kas võimalik huvide konflikt võiks ohustada kavandava omandaja majanduslikku usaldusväärsust ning huvipakkuva üksuse kindlat ja usaldusväärset juhtimist. Seega peaksid kavandavad omandajad esitama teabe selle kohta, millised on kavandava omandaja finantshuvid ja mittefinantshuvid ning suhted huvipakkuva üksuse aktsionäride või juhtide või kõrgema juhtkonna liikmetega või huvipakkuvas üksuses hääleõiguse kasutamise õigusega isikutega või huvipakkuva üksuse endaga või kontserniga, millesse üksus kuulub. |
|
(17) |
Kui kavandav omandaja on juriidiline isik, on vaja esitada täiendavat teavet. See täiendav teave peaks võimaldama huvipakkuva üksuse pädeval asutusel viia lõpule kavandatava omandamise hindamine, sealhulgas olukorras, kus õiguslikud ja kontserni struktuurid võivad olla keerukad ning eeldada üksikasjalikku läbivaatamist, mis puudutab mainet, teiste isikutega koos tehtavaid võimalikke toiminguid ja huvipakkuva üksuse pädeva asutuse suutlikkust jätkata huvipakkuva üksuse suhtes tõhusa järelevalve tegemist. |
|
(18) |
Kui kavandav omandaja on kolmandas riigis asutatud üksus või kuulub kontserni, mille otsene või põhiemaettevõtja on asutatud väljaspool liitu, tuleks esitada täiendavat teavet, et huvipakkuva üksuse pädev asutus saaks hinnata, ega kolmanda riigi õiguskord ei loo takistusi, mis vähendavad huvipakkuva üksuse suutlikkust täita usaldatavusnõudeid, ning teha kindlaks kavandava omandaja maine asjaomases kolmandas riigis. |
|
(19) |
Selleks et võimaldada hinnata, kas kavandatav omandamine mõjutab huvipakkuva üksuse pädeva asutuse suutlikkust teha huvipakkuva üksuse suhtes tõhusat järelevalvet, peab kavandav omandaja esitama teatavat eriteavet. Juriidilise isiku puhul peab pädev asutus hindama kavandatava omandamise mõju huvipakkuva üksuse ja sellise kontserni konsolideeritud järelevalvele, millesse kõnealune üksus pärast omandamist kuuluks. |
|
(20) |
Selleks et võimaldada kavandatava omandamise hindamist, peab kavandav omandaja esitama huvipakkuva üksuse identifitseerimisandmed, üksikasjad kavandava omandaja kavatsuse ja strateegilise investeeringu kohta ning teabe aktsiate kohta, mida kavandav omandaja omab või kavatseb omada. See teave peab sisaldama üksikasju iga toimingu kohta, mida kavandav omandaja on kavandatava omandamise eesmärgil teinud koos teiste osapooltega, ning teavet kavandatava omandamise hinna kohta. |
|
(21) |
Veel peab kavandav omandaja esitama teabe kavandatava omandamise rahastamise kohta, sealhulgas teabe kõigi rahastamisvahendite ja -allikate kohta. Samuti peab kavandav omandaja olema suuteline esitama tõendid kõigi selliste rahaliste vahendite ja varade, sealhulgas krüptovara või muu digivara allika päritolu ja õiguspärasuse kohta, et huvipakkuva üksuse pädev asutus saaks hinnata nende kindlust, piisavust ja seaduslikku päritolu, sealhulgas rahapesu või terrorismi rahastamise riski olemasolu. |
|
(22) |
Kavandatava omandamise põhjaliku hindamise tagamiseks peab kavandav omandaja, kes kavatseb omandada huvipakkuvas üksuses üle 20 %, kuid mitte suurema kui 50 % olulise osaluse, esitama huvipakkuva üksuse pädevale asutusele teabe oma strateegia kohta. Kavandav omandaja, kes kavatseb omandada huvipakkuvas üksuses kuni 20 % olulise osaluse, kuid kes avaldab kõnealusele üksusele samaväärset olulist mõju muu kaudu, sealhulgas kavandava omandaja ja praeguste aktsionäride vahelised suhted, aktsionäride lepingud, aktsiate jaotus, märkimisväärne osalus ja hääleõigus aktsionäride lõikes või kavandava omandaja positsioon huvipakkuva üksuse kontserni struktuuris, peab samuti esitama kõnealuse teabe, et tagada kavandatava omandamise võimalikult ühtne hindamine. |
|
(23) |
Huvipakkuva üksuse kontrollimises muudatuste kavandamise korral peab kavandav omandaja üldjuhul esitama täiemahulise äriplaani. Kui aga huvipakkuva üksuse kontrollimises muudatusi ei kavandata, peaks piisama teabest, mis käsitleb üksuse tulevikustrateegiat ja kavandava omandaja kavatsusi seoses huvipakkuva üksusega, et hinnata, kas kavandatav omandamine avaldab mõju kavandava omandaja majanduslikule usaldusväärsusele. |
|
(24) |
Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, peab kavandav omandaja teatavatel juhtudel esitama teavet väiksemas mahus. Eelkõige juhul, kui huvipakkuva üksuse pädev asutus on hinnanud kavandavat omandajat seoses olulise osaluse omandamise või suurendamisega viimase kahe aasta jooksul, tuleb kõnealuselt kavandavalt omandajalt nõuda üksnes sellise teabe esitamist, mis on pärast eelmist hindamist muutunud. Sarnaselt tuleks juhul, kui kavandav omandaja on tegevusloa saanud ettevõtja ja tema üle teeb usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet huvipakkuva üksuse pädev asutus, vabastada see kavandav omandaja teatava sellise teabe esitamise kohustusest, mis juba on kõnealuse pädeva asutuse valduses. Mõlemal juhul peaks kavandav omandaja esitama üksnes kavandatava omandamisega seotud teabe koos allkirjastatud avaldusega, milles ta kinnitab, et ülejäänud teave, mille ta jättis esitamata, kuna see juba on pädeva asutuse valduses, on tõene, täpne ja ajakohane. |
|
(25) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 16. juulil 2024. |
|
(26) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mis töötati välja tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. |
|
(27) |
Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Üldteave kavandava omandaja kohta
1. Kui kavandav omandaja on füüsiline isik, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmised identifitseerimisandmed:
|
a) |
kõik järgmised isikuandmed:
|
|
b) |
üksikasjalik elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitused ning mis tahes tööalane kogemus äriühingutes osaluste haldamisel, juhtimiskogemus, praegune tööalane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine ning samuti varasem töökogemus, mis on seotud finantsteenuste, krüptovara või muu digivara, hajusraamatu tehnoloogia, infotehnoloogia, küberturvalisuse ja digitaalse innovatsiooniga. |
2. Kui kavandav omandaja on juriidiline isik, esitab kavandav omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:
|
a) |
juriidilise isiku nimi; |
|
b) |
asjakohasel juhul teate koostamisel kasutatud peamise kutsenõustaja nimi ja kontaktandmed; |
|
c) |
kui juriidiline isik on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (7) artiklis 16 osutatud riiklikus äriregistris, siis selle registri nimi, kuhu juriidiline isik on kantud, registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvahend selles registris ning registreerimistunnistuse koopia; |
|
d) |
tunnus, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (millega kehtestatakse tehnilised standardid, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 68 lõike 10 esimese lõigu punktile b) artiklis 14; |
|
e) |
juriidilise isiku registrijärgse asukoha aadress ning peakontori ja peamise tegevuskoha aadressid, kui need on erinevad; |
|
f) |
selle isiku kontaktandmed, kellega kavandavas omandajas teatega seoses ühendust võtta; |
|
g) |
äridokumendid või kokkulepped, mis reguleerivad juriidilist isikut, ja kokkuvõtlik selgitus juriidilise isiku õigusliku vormi peamiste õiguslike tunnuste kohta ning ajakohane ülevaade tema äritegevusest; |
|
h) |
teave selle kohta, kas juriidilist isikut on kunagi reguleerinud või reguleerib finantsteenuste sektori pädev asutus või muu valitsusasutus, ning juhul, kui see on nii, siis sellise pädeva asutuse või muu valitsusasutuse nimi; |
|
i) |
kui juriidiline isik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (8) artiklis 2 osutatud kohustatud isik, siis kohaldatavad rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise vastased põhimõtted ja menetlused; |
|
j) |
kavandava omandaja äritegevust tegelikult juhtivate isikute täielik nimekiri ja iga sellise isiku nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed, ametliku isikut tõendava dokumendi koopia, riiklik isikukood (kui see on olemas), üksikasjalik elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitused, varasem töökogemus ning praegune tööalane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine, sealhulgas töökogemus, mis on seotud ärihingutes osaluste haldamise, finantsteenuste, krüptovara või muu digivara, hajusraamatu tehnoloogia, infotehnoloogia, küberturvalisuse ja digitaalse innovatsiooniga, koos artikli 2 lõike 1 punktides a–c osutatud teabega; |
|
k) |
kõigi nende isikute identifitseerimisandmed, kes on juriidiliste isikute puhul tegelikult kasu saavad omanikud (st tegelikud kasusaajad) direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 lõike 6 punkti a alapunkti i või artikli 3 lõike 6 punkti c tähenduses, ning iga sellise isiku nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed ja riiklik isikukood (kui see on olemas) koos käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punktides a–c osutatud teabega. |
Direktiivi (EL) 2017/1132 kohaldamisalasse kuuluvate juriidiliste isikute puhul vastab punktide a ja e kohane teave direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud riiklikus äriregistris esitatud teabele.
3. Kui kavandav omandaja on usaldusfond, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:
|
a) |
kõigi nende usaldusisikute identifitseerimisandmed, kes valitsevad varasid usaldusfondi dokumendi tingimuste kohaselt, sealhulgas iga sellise isiku kohta tema nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed, ametliku isikut tõendava dokumendi koopia, riiklik isikukood (kui see on olemas), üksikasjalik elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitused, varasem töökogemus ning praegune tööalane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine, sealhulgas töökogemus, mis on seotud ärihingutes osaluste haldamise, finantsteenuste, krüptovara või muu digivara, hajusraamatu tehnoloogia, infotehnoloogia, küberturvalisuse ja digitaalse innovatsiooniga, koos artikli 2 lõike 1 punktides a–c osutatud teabega; |
|
b) |
kõigi nende isikute identifitseerimisandmed, kes on usaldusfondi vara algsed omanikud, sellest tulu saajad või kaitsjad (asjakohasel juhul), sealhulgas nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed, ametliku isikut tõendava dokumendi koopia ning asjakohasel juhul nende vastavad osad usaldusvarast saadava tulu jaotamisel; |
|
c) |
usaldusfondi asutamisdokumentide ja seda reguleerivate dokumentide koopiad; |
|
d) |
usaldusfondi ja selle toimimise peamiste õiguslike tunnuste kirjeldus ning ajakohastatud ülevaade selle äritegevusest ning usaldusfondi vara liik ja väärtus; |
|
e) |
usaldusfondi investeerimispoliitika ja võimalike investeerimispiirangute kirjeldus, sealhulgas teave investeerimisotsuseid mõjutavate tegurite ja varapõhiste tokenite emitendi puhul väljumisstrateegia kohta; |
|
f) |
lõike 2 punktis i osutatud teave. |
4. Kui kavandav omandaja on alternatiivne investeerimisfond (edaspidi „AIF“) direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (edaspidi „eurofond“), kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 5, esitab selle alternatiivse investeerimisfondi valitseja (AIFi valitseja) või siseselt valitsetava AIFi puhul AIF või selle eurofondi valitseja või fondivalitsejata eurofondi puhul äriühinguna asutatud eurofond huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:
|
a) |
üksikasjad investeerimispoliitika ja investeerimispiirangute kohta, sealhulgas investeerimisotsuseid mõjutavaid tegureid käsitlev teave, ning väljumisstrateegiate kohta; |
|
b) |
nende isikute nimed ja ametikohad, kes kas üksikult või komiteena vastutavad AIFi või eurofondi investeeringute kindlaksmääramise ja investeerimisotsuste tegemise eest, ning koopia mis tahes lepingust, mis on sõlmitud portfelli valitsemise delegeerimise kohta kolmandale isikule või asjakohasel juhul komitee pädevuse kohta, ning iga kõnealuse isiku puhul tema sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed, ametliku isikut tõendava dokumendi koopia, riiklik identifitseerimisnumber (kui see on olemas), üksikasjalik elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitused, varasem töökogemus ning praegune tööalane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine, koos artikli 2 lõike 1 punktides a–c osutatud teabega; |
|
c) |
lõike 2 punktis i osutatud teave; |
|
d) |
selliste oluliste osaluste tootluse kirjeldus, mille AIFi valitseja või eurofondi valitseja oma valitsetavate AIFide või eurofondide nimel või AIF või fondivalitsejata eurofond on viimase kolme aasta jooksul omandanud muudes sarnastes äriühingutes või äriühingutes, mis osutavad krüptovaraga seotud teenuseid või emiteerivad krüptovarasid, märkides ära, kas selliste oluliste osaluste omandamise on heaks kiitnud pädev asutus, ja kui see on nii, siis selle pädeva asutuse andmed. |
5. Kui kavandav omandaja on riiklik investeerimisfond, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:
|
a) |
riikliku investeerimisfondi investeerimispoliitika kindlaksmääramise eest vastutava ministeeriumi, valitsusasutuse või muu avalik-õigusliku asutuse nimi; |
|
b) |
andmed riikliku investeerimisfondi investeerimispoliitika kohta ja võimalikud investeerimispiirangud; |
|
c) |
nende isikute nimed ja ametikohad, kes on kõrgel juhtival ametikohal ministeeriumis, valitsusasutuses või muus sellises avalik-õiguslikus asutuses ning kes määravad kindlaks riikliku investeerimisfondi investeerimispoliitika ja vastutavad selle investeerimisotsuste tegemise eest, ning iga sellise isiku sünnikuupäev ja -koht, aadress, kontaktandmed, ametliku isikut tõendava dokumendi koopia, riiklik isikukood (kui see on olemas), üksikasjalik elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitused, varasem töökogemus ning praegune tööalane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine, sealhulgas töökogemus, mis on seotud ärihingutes osaluste haldamise, finantsteenuste, krüptovara või muu digivara, hajusraamatu tehnoloogia, infotehnoloogia, küberturvalisuse ja digitaalse innovatsiooniga, koos artikli 2 lõike 1 punktides a–c osutatud teabega; |
|
d) |
üksikasjad mõju kohta, mida punktis a osutatud ministeerium, valitsusasutus või muu avalik-õiguslik asutus avaldab riikliku investeerimisfondi igapäevasele tegevusele; |
|
e) |
asjakohasel juhul lõike 2 punktis i osutatud teave. |
Artikkel 2
Lisateave füüsilisest isikust kavandava omandaja kohta
1. Lisaks artikli 1 lõikes 1 osutatud teabele tuleb füüsilisest isikust kavandaval omandajal esitada huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kogu järgmine teave:
|
a) |
kavandava omandaja ja kõigi kavandava omandaja poolt viimase kümne aasta jooksul juhitud või kontrollitud ettevõtjate kohta avaldus, mis sisaldab järgmist teavet:
|
|
b) |
kui sellised dokumendid on olemas, siis ametlik sertifikaat või muu samaväärne dokument, või kui selliseid dokumente ei ole, siis mis tahes usaldusväärne teabeallikas, mis tõendab kõnealuse isiku puhul punkti a alapunktides i–v osutatud sündmuste puudumist; |
|
c) |
kui mõni teine järelevalveasutus on asjaomast isikut juba hinnanud, siis selle asutuse nimi, hinnangu andmise kuupäev ja tõend kõnealuse hindamise tulemuse kohta; |
|
d) |
teave isiku praeguse finantsseisundi kohta, sealhulgas andmed tuluallikate, varade ja kohustuste ning antud või saadud tagatishuvide ja tagatiste kohta; |
|
e) |
isiku ja kõigi tema juhitavate või kontrollitavate ettevõtjate praeguse äritegevuse kirjeldus; |
|
f) |
finantsteave, sealhulgas krediidireitingud ja avalikult kättesaadavad aruanded mis tahes ettevõtja kohta, keda isik juhib või kontrollib. |
Punkti b kohaldamisega seoses peavad ametlikud andmed, sertifikaadid ja dokumendid olema väljastatud kolme kuu jooksul enne teate esitamist.
2. Lisaks artikli 1 lõikes 1 osutatud teabele tuleb füüsilisest isikust kavandaval omandajal esitada huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kõik järgmine:
|
a) |
isiku finantshuvide ja isiku selliste mittefinantshuvide kirjeldus, mis on seotud mis tahes järgmise füüsilise või juriidilise isikuga:
|
|
b) |
kui punktis a osutatud suhetest tuleneb huvide konflikt, kavandatavad meetodid sellise konflikti ohjamiseks; |
|
c) |
mis tahes seosed riikliku taustaga isikutega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 9 tähenduses; |
|
d) |
isiku muud huvid või tegevusvaldkonnad, mis võivad olla vastuolus huvipakkuva üksuse omadega, ja kavandatavad meetodid selliste huvide konfliktide ohjamiseks. |
Punkti a kohaldamisel loetakse finantshuvide hulka krediiditehingud, antud või saadud tagatised ja tagatishuvid, sealhulgas krüptovara või muu digivaraga seotud tehingud, mittefinantshuvide hulka loetakse aga perekondlikud või lähedased suhted.
Artikkel 3
Lisateave juriidilisest isikust kavandava omandaja kohta
1. Lisaks artikli 1 lõikes 2 osutatud teabele tuleb juriidilisest isikust kavandaval omandajal esitada huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kogu järgmine teave:
|
a) |
teave, millele osutatakse
|
|
b) |
kavandava omandaja või asjakohasel juhul selle kontserni, millesse ta kuulub, ning tema äritegevust tegelikult juhtivate isikute finantshuvide ja mittefinantshuvide või suhete kirjeldus seoses järgmiste isikutega:
|
|
c) |
kui punktis b osutatud suhetest tuleneb huvide konflikt, kavandatavad meetodid sellise konflikti ohjamiseks; |
|
d) |
teave kavandava omandaja muude huvide või tegevusvaldkondade kohta, mis võivad olla vastuolus huvipakkuva üksuse huvide või tegevusega, ning võimalikud lahendused nende huvide konfliktide ohjamiseks; |
|
e) |
kavandava omandaja aktsiaosaluse struktuur, sealhulgas kõigi märkimisväärset mõju omavate aktsionäride andmed ning nende vastav kapitaliosalus ja hääleõigused ning teave kõigi aktsionärilepingute kohta; |
|
f) |
kui kavandav omandaja kuulub tütarettevõtja või emaettevõtjana kontserni, siis kontserni struktuuri kirjeldav üksikasjalik organisatsiooniskeem ja teave selliste aktsionäride kapitali ja hääleõiguste osakaalu kohta, kellel on märkimisväärne mõju kontserni üksustele ja nende üksuste praegusele tegevusele; |
|
g) |
kui kavandav omandaja kuulub tütarettevõtja või emaettevõtjana kontserni, siis teave kontserni finants- ja muude kui finantsüksuste vaheliste seoste kohta; |
|
h) |
andmed kõigi kontserni kuuluvate krediidiasutuste, makseasutuste või e-rahaasutuste, elukindlustus-, kahjukindlustus- või edasikindlustusandjate, investeerimisfondide ja nende valitsejate ning investeerimisühingute kohta ja nende asjaomaste järelevalveasutuste nimed; |
|
i) |
aruandeaasta finantsaruanded individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul kontserni konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil viimase kolme majandusaasta kohta, kui juriidiline isik on tegutsenud kõnealusel ajavahemikul, või sellise lühema ajavahemiku kohta, mille jooksul juriidiline isik on tegutsenud ja mille kohta on finantsaruanded koostatud. |
Punkti b kohaldamisel loetakse finantshuvide hulka krediiditehingud, antud või saadud tagatised ja tagatishuvid, sealhulgas krüptovara või muu digivaraga seotud tehingud, mittefinantshuvide hulka loetakse aga perekondlikud või lähedased suhted.
2. Kavandav omandaja esitab lõike 1 punktis i osutatud aruandeaasta finantsaruanded, mis sisaldavad kõike järgmist ja mille on vajaduse korral heaks kiitnud vannutatud audiitor või audiitorühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (9) artikli 2 punktide 2 ja 3 tähenduses:
|
a) |
bilanss; |
|
b) |
kasumiaruanded; |
|
c) |
aastaaruanded ja finantslisad ning kõik muud dokumendid, mis on registreeritud juriidilise isiku registris või pädevas asutuses; |
|
d) |
kui kavandav omandaja on alles asutatud juriidiline isik või üksus, kelle kohta finantsaruanded puuduvad, siis teate esitamise kuupäevale võimalikult lähedasel ajal koostatud ajakohastatud kokkuvõte kavandava omandaja finantsseisundist, järgmise kolme aasta finantsprognoosidest ning põhi- ja stressistsenaariumis kasutatud kavandamiseeldustest. |
3. Juriidilisest isikust kavandav omandaja, kelle peakontor asub kolmandas riigis, esitab lisaks lõikes 1 osutatud teabele huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kogu järgmise teabe:
|
a) |
kui juriidilise isiku üle teeb järelevalvet kolmanda riigi finantsteenuste sektori asutus:
|
|
b) |
üldteave kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra kohta, mida kohaldatakse juriidilise isiku suhtes, sealhulgas teave selle kohta, mil määral on kolmanda riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kord kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega. |
Artikkel 4
Teave, mille esitavad huvipakkuvas üksuses kaudse olulise osaluse omandavad isikud
1. Kui kavandav omandaja kavatseb otseselt või kaudselt omandada kontrolli huvipakkuvas üksuses olulist osalust omava praeguse omaniku üle, olenemata sellest, kas selline praegune osalus on otsene või kaudne, või omab otseselt või kaudselt kontrolli huvipakkuvas üksuses olulise osaluse otseselt omandava kavandava omandaja üle, esitab ta järgmise teabe:
|
a) |
kui kavandav omandaja on füüsiline isik, siis artikli 1 lõikes 1, artiklites 2, 6 ja 8 ning vastavalt vajadusele artiklites 9, 10 või 11 osutatud teave; |
|
b) |
kui kavandav omandaja on juriidiline isik, siis vastavalt vajadusele artikli 1 lõigetes 2–5, artiklites 3, 6 ja 8 ning vastavalt vajadusele artiklites 9, 10 või 11 osutatud teave. |
2. Kui kavandav omandaja ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, esitab ta lõike 3 punktides a ja b osutatud teabe, kui kontserni kogu kontrolliahela osaluste (alustades huvipakkuvas üksuses omatavast otsesest olulisest osalusest) protsendid korrutatuna kontrolliahelas nendele vahetult järgmisel (kõrgemal) tasandil oleva osalusega annavad tulemuseks 10 % või suurema olulise osaluse. Korrutamist jätkatakse, liikudes mööda kontserni kontrolliahelat ülespoole, kuni korrutamise tulemusena saadakse 10 % või rohkem.
3. Kui kavandav omandaja kontrollib füüsilist või juriidilist isikut, kellel on lõike 2 kohane oluline osalus, esitab kavandav omandaja järgmise teabe:
|
a) |
kui kavandav omandaja on füüsiline isik, siis artikli 1 lõikes 1, artikli 2 punktides a, b–f ja h, artikli 6 punktides a–f ning artiklis 8 osutatud teave; |
|
b) |
kui kavandav omandaja on juriidiline isik, siis artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 või 5, artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv, artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis iii, artikli 3 lõike 1 punktides f–i, artikli 3 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 punktides a–f ning artiklis 8 osutatud teave. |
Artikkel 5
Teave huvipakkuva üksuse äritegevust juhtima asuvate isikute kohta
Kui kavandav omandaja kavatseb nimetada ametisse huvipakkuva üksuse juhtorgani ühe liikme või mitu liiget, peab teade sisaldama iga sellise kavandatava liikme kohta kogu teavet, millele on osutatud määruse (EL) 2023/1114 artikli 18 lõike 6 kohaste tehniliste standardite kehtestamiseks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 7.
Artikkel 6
Teave kavandatava omandamise kohta
Seoses kavandatava omandamisega esitab kavandav omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:
|
a) |
andmed huvipakkuva üksuse kohta; |
|
b) |
andmed kavandava omandaja kavatsuste kohta seoses kavandatava omandamisega, sealhulgas kas tegemist on strateegilise investeeringu või portfellinvesteeringuga; |
|
c) |
teave huvipakkuva üksuse aktsiate kohta, mida kavandav omandaja omab või kavatseb omandada, kavandatava omandamise eel ja järel, sealhulgas:
|
|
d) |
teiste isikutega koos tehtud toimingud, sh teiste isikute osalemine kavandatava omandamise rahastamises, kavandatava omandamisega seotud finantskokkulepetes osalemise vahendid ja kavandatava omandamisega seotud tulevane organisatsiooniline korraldus; |
|
e) |
teiste aktsionäridega huvipakkuva üksuse suhtes sõlmida kavatsetavate aktsionärilepingute sisu; |
|
f) |
kavandatav soetushind ja selle hinna kindlaksmääramisel kasutatud kriteeriumid ning juhul, kui kavandatav soetushind erineb turuhinnast, selgitus selle erinevuse kohta; |
|
g) |
omandamist käsitleva lepingu koopia, kui selline leping on olemas. |
Artikkel 7
Teave, mis käsitleb kavandatavat uut kontserni struktuuri ja selle mõju järelevalvele
1. Juriidilisest isikust kavandav omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele analüüsi selle kontserni konsolideeritud järelevalve ulatuse kohta, millesse huvipakkuv üksus pärast kavandatavat omandamist kuuluma hakkab. Analüüs sisaldab teavet selle kohta, millised kontserni üksused jääksid kavandatava omandamise järel konsolideeritud järelevalve nõuete kohaldamisalasse ning millisel kontserni tasandil neid nõudeid täiel määral või allkonsolideeritud alusel kohaldataks.
2. Kavandav omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele ühtlasi analüüsi, mis käsitleb kavandatava omandamise mõju huvipakkuva üksuse suutlikkusele esitada oma järelevalveasutusele jätkuvalt õigeaegset ja täpset teavet, sh mõju, mis tuleneb kavandava omandaja ja huvipakkuva üksuse märkimisväärsest seosest.
Artikkel 8
Teave kavandatava omandamise rahastamise kohta
1. Kavandav omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele üksikasjaliku selgituse kavandatava omandamise konkreetsete rahastamisallikate kohta, mis sisaldab järgmist:
|
a) |
selle tegevuse üksikasjalik kirjeldus, mille tulemusena saadi omandamiseks kasutatud rahalised vahendid ja vara, ning asjakohased tõendavad dokumendid, sealhulgas finantsaruanded, pangaväljavõtted, maksutõendid ja mis tahes muud dokumendid või teave, mis tõendavad pädevale asutusele, et kavandatava omandamise kaudu ei püüta tegeleda rahapesuga ega rahastada terrorismi; |
|
b) |
üksikasjalik teave vara, sealhulgas krüptovara kohta, mida kavatsetakse müüa kavandatava omandamise rahastamiseks, sealhulgas müügitingimused, hind, hindamisakt ja vara omadustega seotud üksikasjad, muu hulgas teave selle kohta, millal, kuidas ja kellelt vara omandati; |
|
c) |
üksikasjad kapitaliallikatele ja finantsturgudele juurdepääsu kohta, sealhulgas andmed emiteeritavate finantsinstrumentide kohta; |
|
d) |
kui osaluse omandamiseks kasutatavad vahendid on laenatud, siis teave laenatud vahendite kasutamise kohta, sealhulgas asjaomaste laenuandjate nimed ja andmed antud vahendite kohta, muu hulgas lõpptähtajad, tingimused, pandid ja tagatised, ning teave laenu tagasimaksmiseks kasutatava tulu allika kohta; |
|
e) |
andmed kavandatava omandamise korral kasutatavate maksevahendite ning muude vahendite kui e-raha tokenite ülekandmiseks kasutatava võrgu kohta; |
|
f) |
üksikasjad osaluse omandamiseks kasutatava krüptovara ja sellega seotud hajusraamatu tehnoloogia kohta, rahakoti kohta, kus hoiti osaluse omandamiseks kasutatud või ametlikku vääringusse teisendatud krüptovara või sellisele krüptovarale juurdepääsu vahendeid, sealhulgas rahakoti laad või liik ja see, kas tegemist on kolmanda isiku või muu kui kolmanda isiku hallatava rahakotiga, ning kasutatud krüptovarateenuse osutaja, algataja ja saaja hajusraamatu aadressid või kontod; |
|
g) |
teave selliste teiste isikutega sõlmitud finantskokkulepete kohta, kes on või kellest saavad huvipakkuva üksuse aktsionärid. |
Punkti d kohaldamisel esitab kavandav omandaja juhul, kui laenuandja ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutus, kellel on luba anda krediiti, põhjaliku teabe ja seda kinnitavad tõendid laenatud vahendite päritolu kohta, sealhulgas laenuandja tegevus, õiguslik vorm ja asukoht, ning kõigi lepingutingimuste kohta, millega antakse laenuandjale õigus anda laenuvõtjale juhiseid seoses olulise osalusega.
2. Kui kavandav omandaja on usaldusfond, siis esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele teabe usaldusfondi rahastamise meetodi ja vahendite kohta, millega tagatakse usaldusfondi rahaline usaldusväärsus, et toetada varapõhiste tokenite emitenti.
Artikkel 9
Lisateave kuni 20 % olulise osaluse puhul
Kui kavandav omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses kuni 20 % olulise osaluse, esitab kavandav omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele strateegiat käsitleva dokumendi, mis sisaldab asjakohasel juhul järgmist teavet:
|
a) |
kavandava omandaja strateegia seoses kavandatava omandamisega, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul kavandav omandaja kavatseb osalust kavandatava omandamise järel hoida, ning kavandava omandaja kavatsus osalust lähemas tulevikus suurendada, vähendada või hoida; |
|
b) |
osutus kavandava omandaja kavatsuste kohta seoses huvipakkuva üksusega ja eelkõige selle kohta, kas ta kavatseb olla aktiivne vähemusaktsionär või mitte, ja sellise tegutsemisviisi põhjendus; |
|
c) |
teave kavandava omandaja finantsseisundi ja selle kohta, kuivõrd ta on valmis huvipakkuvat üksust täiendava rahastusega toetama, kui see on vajalik üksuse tegevuse arendamiseks või finantsraskuste korral. |
Artikkel 10
Lisateave üle 20 %, kuid mitte suurema kui 50 % olulise osaluse puhul
1. Kui kavandav omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses üle 20 %, kuid mitte suurema kui 50 % olulise osaluse, esitab kavandav omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele strateegiat käsitleva dokumendi, mis sisaldab asjakohasel juhul järgmist teavet:
|
a) |
kogu artikli 9 kohaselt nõutav teave; |
|
b) |
üksikasjalikud andmed mõju kohta, mida kavandav omandaja kavatseb avaldada huvipakkuva üksuse finantsseisundile, sh dividendipoliitikale, strateegilisele arengule ja vahendite eraldamisele; |
|
c) |
kavandava omandaja huvipakkuva üksusega seotud kavatsuste ja strateegia kirjeldus, mis hõlmab kõiki artikli 11 lõikes 2 osutatud elemente niisugusel üksikasjalikkuse tasemel, mis on proportsionaalne omandamisest tuleneva mõjuga huvipakkuvale üksusele. |
2. Ka iga artiklis 9 osutatud kavandav omandaja esitab lõikes 1 osutatud teabe huvipakkuva üksuse pädevale asutusele, kui asjaomase üksuse osalust käsitleva põhjaliku hindamise tulemuse kohaselt on kavandava omandaja osaluse avaldatav mõju võrdväärne mõjuga, mida avaldab üle 20 %, kuid mitte suurem kui 50 % oluline osalus.
Artikkel 11
Lisateave üle 50 % olulise osaluse puhul
1. Kui kavandatava omandamise tulemusel saab kavandav omandaja huvipakkuvas üksuses üle 50 % olulise osaluse või kui huvipakkuvast üksusest saab selle kavandava omandaja tütarettevõtja, esitab kavandav omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kolme aasta äriplaani. Äriplaan sisaldab järgmist:
|
a) |
strateegiline arengukava; |
|
b) |
huvipakkuva üksuse prognoosipõhised finantsaruanded; |
|
c) |
omandamise mõju huvipakkuva üksuse juhtimisele ja organisatsiooni üldstruktuurile. |
2. Lõike 1 punktis a osutatud strateegilises arengukavas tuuakse üldjoontes välja kavandatava omandamise peamised eesmärgid ning nende eesmärkide saavutamise põhimeetodid, sealhulgas
|
a) |
kavandatava omandamise üldeesmärk; |
|
b) |
finantseesmärgid, mille võib esitada omakapitali tootluse või kulude ja tulude suhtena, kasumina aktsia kohta või muul asjakohasel moel; |
|
c) |
tegevuse, toodete, sihttarbijate võimalik ümbersuunamine ning rahaliste vahendite või ressursside võimalik ümberjaotamine, mis avaldab huvipakkuvale üksusele eeldatavalt mõju; |
|
d) |
üldised protsessid huvipakkuva üksuse kaasamiseks kavandava omandaja kontserni struktuuri ja tema integreerimiseks, sealhulgas teiste kontserni äriühingutega taotletava peamise koostoime kirjeldus, ning grupisiseseid suhteid reguleeriva poliitika kirjeldus. |
Punkti d kohaldamisel piisab nende kavandavate omandajate puhul, kellele on antud tegevusluba liidus ja kelle üle tehakse järelevalvet liidus, teabest, mis käsitleb vaid neid osakondi kontserni struktuuris, mida kavandatav tehing mõjutab.
3. Lõike 1 punktis b osutatud huvipakkuva üksuse prognoosipõhised finantsaruanded sisaldavad nii individuaalsel tasandil kui ka (vajaduse korral) konsolideeritud alusel järgmist teavet kolme aasta kohta:
|
a) |
prognoosipõhine bilanss ja kasumiaruanne; |
|
b) |
prognoositav usaldatavusnõuete kohane kapitalinõue ja tagatisvara; |
|
c) |
teave riskipositsioonide prognoositava taseme kohta, sealhulgas turu- ja operatsiooniriski, küber- ja pettuseriski, krediidi- ja keskkonnariski ning muude asjaomaste riskide kohta; |
|
d) |
grupisiseste tehingute prognoos. |
4. Omandamise mõju huvipakkuva üksuse juhtimisele ning organisatsiooni üldstruktuurile, millele on osutatud lõike 1 punktis c, hõlmab mõju järgmistes valdkondades:
|
a) |
juhtorgani koosseis ja liikmete ülesanded ning asjakohasel juhul selle otsustamisõigusega organi asutatud peamiste komiteede koosseis ning ülesanded, sealhulgas teave juhtorgani liikmeteks nimetatavate isikute kohta; |
|
b) |
juhtimis- ja raamatupidamistavad ning sisekontroll, sealhulgas muudatused raamatupidamisarvestuse, siseauditi, rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise vastaste nõuete täitmise ja riskijuhtimisega seotud menetlustes ja süsteemides, sealhulgas selliste oluliste ülesannete täitjate ametisse nimetamine nagu siseaudiitor, vastavuskontrolli spetsialist ja riskijuht; |
|
c) |
üldine IKT arhitektuur, sealhulgas kõik muudatused, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 (10) artikli 28 lõikes 2 osutatud kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone täitvate kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate suhtes kohaldatava poliitikaga või puudutavad andmevooskeemi, kasutatava organisatsioonisiseselt ja -väliselt välja töötatud tarkvara, oluliste andmete ja süsteemide turvalisuse tagamise korda ning vahendeid, sh varundamine, talitluspidevuse kavad ja kontrolljäljed; |
|
d) |
poliitika, mida kohaldatakse olulisi funktsioone täitvate kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate suhtes, sealhulgas teave asjaomaste valdkondade kohta, teenuseosutajate valiku ja lepingus sätestatud lepinguosaliste õiguste ja kohustuste kohta, samuti auditeerimiskord ning tagatisvara portfelli hoidmise ja investeerimise kord ning teenuseosutajalt oodatav teenuse kvaliteet; |
|
e) |
muu asjakohane teave seoses omandamise mõjuga huvipakkuva üksuse juhtimisele ning organisatsiooni üldstruktuurile, sealhulgas kõik muudatused aktsionäride hääleõigustes. |
Artikkel 12
Vähendatud teabenõuded
1. Kui huvipakkuva üksuse pädev asutus on hinnanud kavandavat omandajat olulise osaluse omandamise või suurendamisega seoses vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 41 lõikele 1 või artikli 83 lõikele 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (11) artiklile 13, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (12) artiklile 23, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (13) artiklile 59 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (14) artiklile 32 viimase kahe aasta jooksul enne teate esitamist, esitab kavandav omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele üksnes asjaomase kavandatava omandamisega seotud konkreetse teabe või teabe, mis on pärast eelmist hindamist muutunud.
Kavandav omandaja esitab allkirjastatud avalduse, milles on märgitud täpselt, milline käesolevas määruses osutatud teave jäeti esitamata, ja kinnitatud, et kõnealune teave ei ole pärast eelmist hindamist muutunud ning et see on endiselt tõene, täpne ja ajakohane.
2. Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaldamist, kui kavandav omandaja on huvipakkuva üksuse pädevalt asutuselt tegevusloa saanud ettevõtja, kelle üle kõnealune pädev asutus teeb pidevat usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, esitab kõnealune kavandav omandaja üksnes sellise käesolevas määruses osutatud teabe, mis puudutab konkreetselt kõnealust kavandatavat omandamist, ega pea esitama teavet, mis on juba kõnealuse pädeva asutuse valduses.
Kavandav omandaja esitab allkirjastatud avalduse, milles on märgitud täpselt, milline käesolevas määruses osutatud teave jäeti esitamata, kuna see on juba kõnealuse pädeva asutuse valduses, ja kinnitatud, et kõnealune teave on tõene, täpne ja ajakohane.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel sisaldab käesolevas määruses osutatud kavandatava omandamisega seotud teave järgmist:
|
a) |
kui kavandav omandaja on füüsiline isik:
|
|
b) |
kui kavandav omandaja on juriidiline isik, usaldusfond, alternatiivne investeerimisfond direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses või eurofond direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses või riiklik investeerimisfond:
|
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. detsember 2024
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/849/oj).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/43/oj).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/648/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/413/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)