6.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 92/48


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/648,

5. aprill 2017,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1942/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit okuumeavineeri impordi suhtes. Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr jäi nelja tootja puhul vahemikku 6,5 % – 23,5 % ning oli ülejäänud tootjate puhul 66,7 %. Pärast meetmete aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine läbivaatamine“) jäeti nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 82/2011 (3) need meetmed kehtima.

2.   Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(2)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (4) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (5) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste Hiina RV vastaste meetmete aegumise läbivaatamine (edaspidi „aegumise läbivaatamise taotlus“ või „taotlus“).

(3)

Taotluse esitas 22. oktoobril 2015 Euroopa puitpaneelide föderatsioon (EPF) (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu okuumeavineeri kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(4)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõikega 1 loodud komiteega arupidamist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 29. jaanuaril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

4.   Uurimine

4.1.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(5)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

4.2.   Uurimisega seotud isikud

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning Hiina RV ametiasutustele.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

4.3.   Väljavõtteline uuring

(8)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

4.3.1.   Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(9)

Arvestades Hiina RV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(10)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust, kui neid on.

(11)

Kuna endast andis teada ainult kaks Hiina RV äriühingut, ei olnud väljavõttelist uuringut vaja teha.

4.3.2.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise tootmismahu alusel, võttes arvesse ka müügimahtu ja geograafilist paiknemist. Valimisse kaasati viis liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 74 % liidu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

4.3.3.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring, küsimustikud ja koostöö

(13)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valimi, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(14)

Algatamise käigus võeti ühendust ligi 35 teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev sõltumatutele importijatele mõeldud väljavõttelise uuringu vorm.

(15)

Väljavõttelise uuringu vormi esitas 13 importijat. Kõik nad märkisid, et nad ei importinud Hiina RVst okuumeavineeri. Seega ei peetud valimi moodustamist põhjendatuks.

4.4.   Küsimustikud ja kontrollkäigud

(16)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(17)

Komisjon saatis küsimustikud, mis olid mõeldud põhjenduses 11 nimetatud kahe Hiina RV äriühingu eksportivatele tootjatele, võimalikes võrdlusriikides (Gabon, Maroko, Šveits ja Türgi) paiknevale 12 teadaolevale tootjale ning viiele valimisse kaasatud liidu tootjale.

(18)

Ainult üks Hiina RV äriühing vastas osaliselt küsimustikule; täielikud vastused küsimustikule saadi kahelt Gaboni tootjat, ühelt Maroko tootjalt ja viielt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(19)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

Liidu tootjad:

—

F.A. MOURIKIS S.A. (Kreeka),

—

GARNICA PLYWOOD SA (Hispaania),

—

JEAN THÉBAULT SAS (Prantsusmaa),

—

JOUBERT LES ELIOTS SAS (Prantsusmaa),

—

JOUBERT ST-JEAN-D'ANGÉLY SAS (Prantsusmaa).

b)

Tootja turumajanduslikus riigis:

—

CEMA BOIS DE L'ATLAS (Maroko).

4.5.   Teabe avaldamine

(20)

Komisjon teatas 13. veebruaril kõigile huvitatud isikutele olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatseb jätkata kehtivate dumpinguvastaste meetmete võtmist, ja kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(21)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises ning seda määratletakse järgmiselt: Hiina RVst pärit ja praegu CN-koodi ex 4412 31 10 (TARICi kood 4412311010) alla kuuluv vineer, mis koosneb ainult spoonilehtedest, kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm ning vähemalt üks välimine kiht on okuumeapuidust ja ei ole kaetud muust materjalist püsiva kilega. Vaatlusalust toodet saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel. Ehitustööstuses kasutavad laud- ja puusepad seda välitöödel laudise, aknaluukide, välikeldrite, rinnatiste ja jõeäärsete tahveldiste jaoks. Kõnealust vineeri kasutatakse ka dekoratiivotstarbel muu hulgas maanteesõidukite (nt autod, bussid, haagissuvilad, autoelamud), meretranspordi (jahtlaevad), mööblitööstuse ja uste jaoks.

(22)

Okuumeavineeri on kahte tüüpi, ainult okuumeapuidust valmistatud vineer (nn täisokuumea) ja vineer, millel vähemalt üks pealiskiht on okuumeapuidust ja ülejäänud kihid on muust puidust (nn okuumeaspooniga vineer) (viimast võib nimetada ka „kombineeritud vineeriks“). Mõlema okuumeavineeritüübi väljanägemine on sarnane. Mehaaniliste omaduste erinevustest hoolimata on mõlemal samad põhilised füüsikalised ja tehnilised näitajad ning samad põhilised kasutusotstarbed.

2.   Samasugune toode

(23)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

—

vaatlusalune toode;

—

toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(24)

Komisjon järeldas, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.   Sissejuhatavad märkused

(25)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks dumpingu tõenäoline jätkumine või kordumine.

(26)

Nagu märgitud põhjenduses 18, vastas küsimustikule osaliselt ainult üks Hiina RV äriühing. Kõnealune äriühing teatas, et ta ei tootnud ega müünud vaatlusalusel perioodil okuumeavineeri.

(27)

Kuna ükski teine Hiina RV tootja koostööd ei teinud, teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võidakse kasutada kättesaadavaid andmeid. Hiina ametiasutustelt ei laekunud komisjonile ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(28)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, mille hulka kuulusid eelkõige:

i)

aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave;

ii)

Eurostati andmed ja liikmesriikide poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmed (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“)

iii)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt avaldatud statistika.

Hiina ekspordistatistika andmebaasi ei saanud kasutada, sest selle koodisüsteem ei olnud andmete kasutamiseks piisavalt täpne.

(29)

Eurostati ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi kohaselt ei imporditud Hiina RVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet, seepärast ei olnud võimalik sellel ajavahemikul liidu turul dumpingut tuvastada.

(30)

Dumpinguarvutused tehti dumpingu kordumise tõenäosuse seisukohast.

2.   Impordi suundumused meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(31)

Et selgitada välja dumpingu kordumise tõenäosus juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, analüüsiti järgmisi elemente: i) võimaliku dumpingu tase liidu turul ja muudes kolmandates riikides, ii) Hiina RV toodang ja tootmisvõimsus ja iii) liidu turu atraktiivsus.

(32)

Vastavalt algmääruse artiklile 18 lähtuti dumpingu kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, nimelt põhjenduses 28 nimetatud allikatest.

i)    Võimaliku dumpingu tase liidu turul ja muudes kolmandates riikides

Võrdlusriik

(33)

Esialgse uurimise raames kohaldati nelja eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a tuleb ülejäänud eksportivate tootjate puhul määrata normaalväärtus kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik“).

(34)

Esialgse uurimise ja eelmise läbivaatamise ajal oli võrdlusriigiks valitud Türgi. Käesoleva läbivaatamise algatamisteates tegi komisjon ettepaneku kasutada võrdlusriigina Türgit.

(35)

Komisjon kogus teavet okuumeavineeri tootjate kohta teistes võimalikes võrdlusriikides ja võttis ühendust teadaolevate okuumeavineeri tootjatega Gabonis, Marokos ja Šveitsis ning palus neil vajalikku teavet esitada.

(36)

Kaks Gabonis paiknevat tootjat ja üks Maroko tootja võtsid ühendust ja esitasid soovitud teabe. Ükski Türgi tootja ei teinud koostööd.

(37)

Gaboni ei peetud sobivaks võrdlusriigiks, sest kohalikel okuumeavineeri tootjatel oli selge ja võrreldav eelis, sest nad said kasutada oluliselt madalama hinnaga toorainet, (7) ning Gabonis toodetud ja kohalikul turul müüdava toote kvaliteet osutus madalaks, samuti oli kohalik turg väike ja okuumeavineeri ei imporditud (imporditollimaks oli 30 %).

(38)

Sobivaks võrdlusriigiks peeti Marokot, sest hoolimata kõrgetest imporditollimaksudest, imporditi sealt olulisel määral samasugust toodet, mis konkureerib kohaliku toodetud tootega.

(39)

Huvitatud isikuid kutsuti üles selle valiku kohta arvamust avaldama. Ühtegi märkust ei esitatud.

Normaalväärtus

—   nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist

(40)

Nagu öeldud eespool põhjenduses 33, kohaldati esialgses uurimises nelja eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kuna nad ei teinud koostööd, siis võeti nende puhul normaalväärtuse arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud hinnanguid.

—   nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud

(41)

Üks Maroko tootja tegi koostööd ja vastas küsimustikule. Algmääruse artikli 2 lõike 7 alapunkti a kohaselt arvutati normaalväärtus selle tootja valdustes kontrollitud teabe põhjal, nagu on allpool kirjeldatud.

(42)

Normaalväärtus määrati kindlaks põhjenduses 22 kirjeldatud mõlema peamise tootetüübi puhul.

(43)

Uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Maroko turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(44)

Samasuguse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 % samasuguse toote müügi kogumahust, seega määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub üksnes tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

Ekspordihind

(45)

Nagu eespool põhjenduses 28 märgiti, siis Hiina tootjate koostöö puudumise tõttu võeti ekspordihinna arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet. Täpsemalt võeti mõlema põhjenduses 22 kirjeldatud toote põhitüübi ekspordihinna arvutamisel aluseks liidu turule ja teistesse kolmandatesse riikidesse (nimelt Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Türgi, Pärsia lahe riigid ja Norra) suunatud rohkem kui kümmet kaubapakkumist, mis tehti e-kirja teel või Hiina RV veebisaitide üldkättesaadavate kaubapakkumiste kujul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja mis olid lisatud aegumise läbivaatamise taotlusele. Kaubapakkumistes toodud hinnad jäid vahemikku 313 eurot/m3 kuni 540 eurot/m3 (CIF-hind). Olgu märgitud, et see hinnatase oli sama, mis oli Hiina RVst pärit okuumeavineeri impordi puhul Eurostati andmete ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel (2016. aasta kolmandas kvartalis) määratud hinnatase. Kuigi kogused olid marginaalsed, kinnitab see kaubapakkumiste hinnataseme tüüpilisust ja osutab Hiina RVst pärit okuumeavineeri võimalikele ekspordihindadele.

Võrdlus

(46)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda ja kehtestas põhjenduses 22 kirjeldatud tootetüüpide kohta tehasehinnad. Õiglase võrdluse eesmärgil põhjendatud juhtudel kohandati kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 ekspordihinda ja normaalväärtust hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks. Alusmääruse artikli 18 kohaselt, st kättesaadavaid andmete, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal kohandati transpordikulusid (riigisisese veo ja mereveo kulud).

Dumpingumarginaal

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon tootetüüpide kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

—   nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist

(48)

Selle põhjal oli tuvastatud kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina kulust, kindlustusest, transpordist (CIF-hinnad) liidu piiril enne tollimaksu tasumist nii liidu turul kui ka muude kolmandate riikide turul üle 45 %.

—   nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud

(49)

Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina kulust, kindlustusest, transpordist (CIF-hinnad) liidu piiril enne tollimaksu tasumist nii liidu turul kui ka muude kolmandate riikide turul üle 100 %.

ii)    Tootmine ja tootmisvõimsus Hiina RVs

Tootmine Hiina RVs

(50)

Kuna Hiina RV tootjad koostööd ei teinud ja avalik teave puudus, siis määrati Hiina RV tootmine kindlaks nende hinnangute põhjal, mille taotluse esitaja esitas aegumise läbivaatamise praeguses taotluses oma parimate turuteadmiste alusel.

(51)

Taotluse esitaja hindas Hiina RV okuumeavineeri tootmist 2014. aastal Hiina RVsse imporditud ja vineeri tootmiseks kasutatud okuumeapuidu koguste alusel. Selle põhjal hinnati okuumeavineeri toodangu suuruseks vahemik alates 290 000 m3-st kuni kõige rohkem 2,9 miljoni m3-ni olenevalt toodetud toote tüübist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 22 (vastavalt täisokuumeavineeri ja okuumeaspooniga vineeri puhul). Seega on see liidu kogutarbimisest vähemalt 1,5 või maksimaalselt 15 korda suurem.

Tootmisvõimsus Hiina RVs

(52)

Kuna Hiina RV okuumeavineeritootjad koostööd ei teinud ja avalik teave okuumeavineeri tööstuse kohta puudus, siis kontrolliti Hiina RV vineeritööstuse olukorda tervikuna (arvestamata kasutatud puidu tüüpi), nagu seda tehti ka eelmise läbivaatamise ajal. Eelmise uurimisega sarnaselt leidis kinnitust, et vineeri toodavad samad ettevõtjad samade vahenditega, olenemata puiduliigist. Ka eelmise läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et okuumeavineer on tulutoovam kui muud vineeri tüübid. Seega on meetmete puudumise korral tõenäoline, et Hiina RV tootjad hakkavad muud tüüpi vineeri tootmise asemel edaspidi tootma tulusamat okuumeavineeri.

(53)

Seega leiti, et Hiina RVs on potentsiaalse tootmisvõimsuse maht väga suur, seda näitas FAO statistika kõigi vineeritüüpide tootmismahtude osas (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus see 113 miljoni m3-ni). Seega piisaks vaid väikese osa muu tüüpi puidu ümbervahetamisest okuumeapuidu vastu, et suurendada okuumeavineeri tootmismahtu olulisel määral ja kasutada seda mahtu ekspordiks.

iii)    Liidu turu atraktiivsus

(54)

Liidu turu atraktiivsuse kindlaksmääramisel olukorras, kus meetmed oleksid kehtetuks tunnistatud, kasutati peamise tegurina Hiina RVst teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset, mida võrreldi Hiina RVst pärit liitu suunatud ekspordi hinnatasemega. Eespool põhjenduses 45 nimetatud pakkumised liidu turule ja teistesse kolmandatesse riikidesse näitasid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu turg tõepoolest atraktiivne, sest Hiina RVst pärit okuumeavineeri ekspordihinnad liidu turule olid kõrgemad kui ekspordi hinnad kõigisse teistesse kolmandatesse (mille kohta olid olemas pakkumiste kohta) riikidesse suunatud ekspordi puhul, v.a Norra. Nimelt olid liidu turule suunatud pakkumistes esitatud ekspordihinnad umbes 30 % kõrgemad Bosnia ja Hertsegoviina omadest ning umbes 40 % kõrgemad Türgi ja Pärsia lahe riikide omadest. Kuna neisse riikidesse eksporditud Hiina RVst pärit okuumeavineeri ekspordimahu statistilised andmed ei olnud kättesaadavad, ei olnud mahu suhtes võimalik tüüpilisust kindlaks määrata. Samas muudaksid liitu suunatud ekspordi potentsiaalselt kõrgemad hinnad liidu turu atraktiivseks, sest eksport liitu oleks kasumlikum.

(55)

Lisaks sellele on Hiina RVst pärit vineeri impordile kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud (8) Korea Vabariigis, Marokos ja Türgis, samas kui Ameerika Ühendriigid otsustas 2017. aasta jaanuaris määrata Hiina RVst pärit vineeri suhtes esialgsed tasakaalustavad meetmed. Seega on Hiina RV eksportivate tootjate pääs nendele turgudele piiratud ning võimalus toodangut neile turgudele eksportida või ümber suunata on piiratum. See muudab liidu turu Hiina RV vineeri impordi jaoks veelgi atraktiivsemaks.

(56)

Seega on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks Hiina RV suurt tootmisvõimsust (mida saab lihtsasti veelgi suurendada) arvestades Hiina RVst pärit ekspordimaht liidu turule märgatavalt. Tuleb ka meelde tuletada, et 2004. aastal, enne esialgsete meetmete kehtestamist ulatusid Hiina RV asjakohased müügimahud liidu turule 83 606 m3-ni, see vastab käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 %-le liidu tarbimisest.

3.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(57)

Järelikult arvestades Hiina RV märkimisväärset olemasolevat tootmisvõimsust ning võimalust, et Hiina RV tootjad saavad ekspordiks suunatavat müügimahtu lihtsasti suurendada, samuti teistele kolmandatele turgudele ja ka liidu turule suunatava ekspordil kasutatavaid võimalikke dumpinguhindu ja liidu turu atraktiivsust, on selge, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa selle, et Hiina RV eksportivad tootjad tooksid oma dumpinguhinnaga toodangu suurtes kogustes taas liidu turule. Seega leitakse, et juhul, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

D.   LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(58)

On teada, et liidusiseselt toodavad samasugust toodet 13 Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias ja Hispaanias paiknevat tootjat. Liidu kogutoodang on hinnanguliselt 162 000 m3. Need liidu tootjad, kelle toodang esindab liidu kogutoodangut, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(59)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, moodustati valim viiest liidu tootjast, kelle toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 74 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

E.   OLUKORD LIIDU TURUL

1.   Tarbimine liidus

(60)

Liidus tarbitud okuumeavineeri koguse kindlaksmääramisel võeti aluseks kaebuse esitanud liidu tootjate ja muude liidu tootjate müügimaht liidu turul ning Eurostati andmed kolmandatest riikidest liitu suunatud impordimahu kohta.

(61)

ELi tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 1

Liidu tarbimine

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tarbimine kokku (m3)

181 749

176 005

175 652

188 727

Indeks (2012 = 100)

100

97

97

104

Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(62)

2012 – 2013 liidu tarbimine vähenes. 2012 – 2014 vähenemistrend järk-järgult stabiliseerus ja muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenemistrendiks, see kajastas mõne tööstusharu tegevuse mõningast paranemist. Selle tulemusena on liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil veidi, st 4 % võrra suurenenud.

(63)

Seda tuleks aga käsitada eelmise läbivaatamise järgsete arengute seisukohast. Eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (1. oktoober 2008 – 30. september 2009) ja käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 35 % võrra (eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 291 421 m3-lt 188 727 m3-ni käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), seda vaatamata käesoleva läbivaatamise jaoks määratud vaatlusaluse perioodi jooksul esinenud vähest suurenemist kajastavale trendile. Üldine langustrend, mis tegelikult algas juba enne eelmist läbivaatamist, on seletatav asjaoluga, et okuumeavineer asendati teatavas osas muudest troopilise puidu liikidest valmistatud vineeriga. Ka majanduskriis ja sellest tulenev teatavate tööstuslike tegevusalade (sh ehitus, sukeldumistööstus ja väike tarbesõidukite/turismis kasutatavate sõidukite tootmine) langus suurendasid okuumeavineeri nõudluse vähenemistrendi liidus.

2.   Hiina RVst pärit impordi maht, hinnad ja turuosa

2.1.   Hiina RV impordi maht ja turuosa

Tabel 2

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosad

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Impordi maht (m3)

1 043

0

62

0

Indeks (2012 = 100)

100

0

6

0

Turuosa (%)

0,57

0,00

0,04

0,00

Allikas: Eurostati andmed.

(64)

Esialgse uurimise vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa kiiresti praktiliselt nullist kuni 18,7 % (9). Seejärel vähenes turuosa eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 %-le (12 620 m3) (10). Käesoleva läbivaatamise vaatlusalusel perioodil kuivas Hiina RVst pärit import praktiliselt kokku, erandiks oli 2012. aasta, mil Hiina RVst pärit impordimahud ulatusid umbes 1 000 m3-ni.

2.2.   Impordi hind ja hinna allalöömine

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind ja hinna allalöömine

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine hind (eurot/m3)

549

0,00

168

0,00

Indeks (2012 = 100)

100

0

31

0

Allikas: Eurostati andmed.

(65)

Ainus aasta, mil Hiina RVst imporditi suures koguses asjaomast toodet, oli 2012. aasta. Kõnealusel aastal oli Hiina RVst pärit impordi hind 549 eurot/m3, mis oli oluliselt madalam kui liidu tootmisharu hind samal aastal (756 eurot/m3).

3.   Import muudest kolmandatest riikidest

Tabel 4

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, turuosad ja hinnad

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Gabon

40 467

43 964

41 029

42 711

Indeks (2012 = 100)

100

109

101

106

Turuosa (%)

22,3

25,0

23,4

22,6

Keskmine hind (eurot/m3)

628,64

625,76

636,40

645,32

Indeks (2012 = 100)

100

100

101

103

Maroko

15 431

7 298

5 182

4 492

Indeks (2012 = 100)

100

47

34

29

Turuosa (%)

8,5

4,1

3,0

2,4

Keskmine hind (eurot/m3)

662,27

678,51

696,75

700,81

Indeks (2012 = 100)

100

102

105

106

Muud kolmandad riigid  (*1)

774

549

1 550

78

Indeks (2012 = 100)

100

71

200

10

Turuosa (%)

0,4

0,3

0,9

0,0

Keskmine hind (eurot/m3)

545,80

572,55

576,47

842,50

Indeks (2012 = 100)

100

105

106

154

Muud kolmandad riigid kokku

56 672

51 812

47 761

47 281

Indeks (2012 = 100)

100

91

84

83

Turuosa (%)

31,2

29,4

27,2

25,1

Keskmine hind (eurot/m3)

636,66

632,63

641,01

650,92

Indeks (2012 = 100)

100

99

101

102

Allikas: Eurostati andmed.

(66)

Vaatlusaluse perioodi jooksul oli muude kolmandate riikide import peaaegu eranditult pärit Gabonist ja Marokost ning muudest kolmandatest riikidest pärit import oli kaduvväike. Gabonist ja Marokost pärit liitu suunatud import vähenes järjest, 55 899 m3-lt 2012. aastal kuni umbes 47 203 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 16 %. Kuna liidu tarbimine kasvas samal perioodil vaid 4 % (vt põhjendus 62 ja tabel 1), langes Gabonist ja Marokost pärit impordi vastav turuosa veelgi enam, st 30,8 %-lt 2012. aastal 25,0 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ehk 5,7 protsendi võrra.

(67)

Praeguse uurimise vaatlusalusel perioodil olid Gabonist ja Marokost pärit impordi hinnad keskmiselt 16 % – 17 % madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul (vt tabel 8). Võrreldes Hiina RVst pärit impordi hindadega 2012. aastal, mis oli vaatlusaluse perioodi ainus aasta, mil Hiina RVst eksporditi liitu asjaomast toodet olulises koguses, olid impordihinnad kõnealustest riikidest keskmiselt 16 % kõrgemad Hiina RVst pärit impordi hindadest.

(68)

Täpsemalt öeldes on Gaboni kolmandate riikide hulgas suurim liitu importija. Gabonist pärit impordi maht suurenes 40 467 m3-lt (2012. aastal) 42 711 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 6 %. See kasv avaldus turuosa mõningases suurenemises 22,3 %-lt (2012. aastal) 22,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 0,3 % võrra. Gabonist pärit impordi keskmised hinnad olid 17 – 18 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (vt tabel 8), kuid keskmisest Hiina RVst pärit impordi hinnast kõrgemad 2012. aastal, mis oli ainus aasta, mil Hiina RVst eksporditi liitu asjaomast toodet olulises koguses. Hinnad olid ka kõrgemad kui potentsiaalsed Hiina RVst pärit impordi hinnad, mis sisaldusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud kaubapakkumistes, millele osutati põhjenduses 45. Need hinnad kasvasid veidi 628,64 eurolt/m3 (2012. aastal) 645,32 eurole/m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, seega oli suurenemine 3 %.

(69)

Mis puutub Marokosse, siis vähenesid vaatlusalusel perioodil impordimahud märgatavalt (15 431 m3-lt 2012. aastal 4 492 m3-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Turuosa vähenes 8,5 %-lt 2012. aastal 2,4 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Marokost pärit impordi hinnad olid kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordihinnad 2012. aastal ja kõrgemad kui potentsiaalsed impordihinnad, mis sisaldusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud kaubapakkumistes, millele osutati põhjenduses 45.

4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.1.   Üldised tähelepanekud

(70)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid.

(71)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutati kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(72)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid, tuginedes taotleja poolt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetele ja valimisse kaasatud liidu tootjate andmetele. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(73)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(74)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(75)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (m3)

143 729

145 002

146 287

147 767

Indeks (2012 = 100)

100

101

102

103

Tootmisvõimsus (m3)

179 561

182 583

184 388

184 738

Indeks (2012 = 100)

100

102

103

103

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

80

79

79

80

Indeks (2012 = 100)

100

99

99

100

Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(76)

Tootmine suurenes vaatlusalusel perioodil veidi,143 729 m3-lt 2012. aastal 147 767 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 3 %. See suurenemine peegeldas liidu okuumeavineeri turu kerget paranemist, nagu on märgitud põhjenduses 62. Vaatamata kergele suurenemisele jäi liidu tootmisharu tootmismaht allapoole esialgse uurimise ja eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi omast, st alla 267 591 m3. See kajastas tarbimise langust turul ja asjaolu, et tootmine toimub peamiselt tellimuste alusel.

(77)

Tootmisvõimsus (sarnaselt tootmismahule) suurenes veidi vaatlusalusel perioodil, 179 561 m3-lt 2012. aastal 184 738 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 3 %. Tootmisvõimsus on aga märgatavalt väiksem kui eelmise läbivaatamise ajal, st 68 % madalamal tasemel kui eelmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud 577 205 m3. Tootmisvõimsuse vähenemine oli põhjustatud sellest, et mitu okuumeavineeri tootjat liidus, sh suurim liidu tootja Plysorol, sulgesid oma ettevõtted, ja need, kes siiani toodavad, vähendasid tootmist.

(78)

Kuna tootmisvõimsust kohandati tarbimise madalama taseme järgi peamiselt enne vaatlusalust perioodi, on tootmisvõimsuse rakendamise tase olnud püsiv ja kõrgemal tasemel võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud tasemega (41 %) (11).

4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(79)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht (m3)

124 033

124 193

127 829

141 446

Indeks (2012 = 100)

100

100

103

114

Turuosa (%)

68,2

70,6

72,8

74,9

Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(80)

Müügimaht suurenes vaatusalusel perioodil 124 033 m3-lt 2012. aastal umbes 141 446 m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 14 %, mis tähendab rohkem kui 4 %-list tarbimise kasvu, mida käsitleti põhjenduses 62. Seetõttu aitas müügimahu suurenemine, võttes arvesse ka paralleelset muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vähenemist, mida on kirjeldatud põhjenduses 66, kaasa sellele, et liidu tootmisharu turuosa suurenes 68,2 %-lt 2012. aastal 74,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu turuosa on siiski kaugel tasemest 80,2 %, mis oli eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tase.

4.2.3.   Kasv

(81)

Kui liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kasvas märksa rohkem, st 14 %, mis tähendas turuosa suurenemist 6,7 protsendi võrra.

4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(82)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

543

480

470

492

Indeks (2012 = 100)

100

88

87

91

Tootlikkus (m3 töötaja kohta)

265

302

311

300

Indeks (2012 = 100)

100

114

118

113

Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(83)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes vahemikus 2012–2014 kokku 13 %, seejärel alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni see suurenes veidi (4 % võrra). Vaatlusalusel perioodil kokku vähenes see 9 % võrra. Ettevõtete sulgemiste ja ümberstruktureerimise tõttu oli tööhõive tase vaatlusalusel perioodil vaid ligikaudu pool sellest, mis eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehti (983 isikut).

(84)

Nagu on selgitatud põhjenduses 76 suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 3 % võrra. Seega suurenes tootlikkus, mida mõõdetakse töötava inimese kohta aastase väljundina (kuupmeetrites) vaatlusalusel perioodil 13 %. See kajastab asjaolu, et tootlikkus suurenes veidi, kuigi tööhõive tase vähenes. See osutab sellele, et liidu tootjate tõhusus paranes ja ümberstruktureerimine andis tulemusi.

4.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(85)

Nagu on märgitud põhjenduses 29, ei imporditud Hiina RVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet. Seepärast ei olnud võimalik sellel ajavahemikul liidu turul dumpingut kindlaks määrata ja dumpingumarginaali suurust hinnata. Kokkuvõttes ei olnud vaatlusalusel perioodil liidu turule otsest survet. Selle põhjal olid kehtivad dumpinguvastased meetmed üldiselt tõhusad.

4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(86)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidus (eurot/m3)

756

760

771

780

Indeks (2012 = 100)

100

101

102

103

Ühiku tootmiskulu (eurot/m3)

783

762

759

778

Indeks (2012 = 100)

100

97

97

99

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(87)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad müügi puhul sõltumatutele tarbijatele liidu turul tõusid vaatlusalusel perioodil 3 %. Hinnatase oli siiski madalam kui eelmise läbivaatamise uurimise ajal fikseeritud tase, mil hinnad tõusid 786 eurot/m3-lt 2006. aastal 887 eurot/m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ulatudes maksimaalselt 930 euroni/m3 2008. aastal (12).

(88)

Ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil veidi, st 1 %.

(89)

Komisjon määras kindlaks, et liidu tootmisharu kohandas end halvenenud turuolukorraga vähendades võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga oma tootmisvõimsust ja tootmiskulusid. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 77 kaasnes sellega enne vaatlusalust perioodi olukord, kus suured liidu tootjad sulgesid oma ettevõtteid ja vähendasid toodangut ning nagu on kirjeldatud põhjenduses 84 parandasid vaatlusalusel perioodil tootlikkust.

4.3.2.   Tööjõukulud

(90)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööjõukulud

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

32 266

33 259

33 516

32 638

Indeks (2012 = 100)

100

103

104

101

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(91)

Ajavahemikus 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli ELi tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta stabiilne. See kasvas vaid veidi (1 %).

4.3.3.   Laovarud

(92)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Laoseis (m3-s)

10 172

10 780

12 060

7 661

Indeks (2012 = 100)

100

106

119

75

Lõppvarud protsendina toodangust

9

9

10

7

Indeks (2012 = 100)

100

106

117

73

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(93)

Tavaliselt, ja nagu ka esialgse uurimise käigus ilmnes, toodetakse okuumeavineeri tellimuse alusel ja seetõttu on laovarud tavaolukorras väikesed. Samas, müügimahu langemise tõttu, laovarud siiski kasvasid eelmise läbivaatamise vaatlusalusel perioodil, ulatudes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 589 m3-ni. Käesoleva läbivaatamisega seotud vaatlusalusel perioodil olid laovarud endiselt küllaltki suured, need vähenesid alles käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Igal juhul püsisid need kõrgemal tasemest sellest, mida oleks loogiliselt võinud eeldada müüdud, kuid mitte veel tarnitud kauba koguste puhul.

(94)

Kokkuvõttes vähenes laoseis vaatlusalusel perioodil 25 %. Laoseis protsendina toodangust vähenes 9 %-lt 2012. aastal 7 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 2 protsendi võrra.

4.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

 

2012

2013

2014

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele tarbijatele (protsent müügikäibest)

– 3,5

– 0,2

1,6

0,3

Indeks (2012 = 100)

100

195

247

208

Rahavoog (eurodes)

2 212 306

3 019 172

3 020 670

1 614 559

Indeks (2012 = 100)

100

136

137

73

Investeeringud (eurodes)

665 967

3 052 041

9 226 166

1 991 786

Indeks (2012 = 100)

100

458

1 385

299

Investeeringutasuvus (%)

– 8,2

– 0,4

3,9

0,7

Indeks (2012 = 100)

100

195

247

208

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(95)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kogu vaatlusalusel perioodi jooksul oli liidu tootmisharu kasumlikkus väga väike. Vaatlusaluse perioodi alguses oli see negatiivne ning pöördus vaid veidi positiivsemaks 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kasumlikkus kasvas – 3,5 %-lt 2012. aastal 0,3 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See tase on märgatavalt allpool sellest, mida täheldati eelmise läbivaatamise ajal, mil see tase varieerus 4,3 % ja 9,8 % vahel. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 86–89, paranes tasuvus müügihindade ja müügimahtude mõningase tõusu ning tootmiskulu mõningase vähenemise tõttu, osaliselt oli see seotud ka tootlikkuse paranemisega.

(96)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Rahavood suurenesid 2012–2014 ning vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäädes 2012. aasta tasemest ikkagi allapoole. Kokkuvõttes jäid vaatlusalusel perioodil rahavood absoluutväärtuses madalale tasemele ja see tase oli märgatavalt madalam eelmise läbivaatamise vaatlusaluse perioodi tasemest (sel ajal jäi see 10,5 miljoni euro ja 15,9 miljoni euro vahemikku). Rahavoo madal tase on kooskõlas käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud madala kasumlikkusega.

(97)

Liidu tootmisharu üldise kokkutõmbumisega seoses olid investeeringud vaatlusaluse perioodi alguses (2012) väga madalal tasemel ja tegelikult allpool eelmise läbivaatamise ajal täheldatud tasemest, samuti allpool põhivara amortisatsiooni hüvitamiseks vajalikku taset. Need jõudsid eelmise läbivaatamisega võrreldavale tasemele (3,6 miljoni euro ja 8,1 miljoni euro vahemikku) aastatel 2013 ja 2014, kuid vähenesid taas käesoleva uurimise puhul määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(98)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus aastatel 2012–2013 negatiivne, 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see pisut positiivsem, kajastades nii kasumlikkuse üldist suundumust. Üldiselt suurenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil – 8,2 %-lt 0,7 %-le.

(99)

Mis puudutab kapitali kaasamise võimet, siis oli tootmisharu enda tekitatud vahendite suurendamine väga madal, sest liidu tootmisharu kasumlikkus oli madal ja võime tekitada vaba raha oli väike. Kokkuvõttes halvenes kapitali kaasamise võime pärast eelmist läbivaatamist Mõnel juhul avaldas see mõju suutlikkusele investeeringuid lõpule viia.

5.   Järeldus kahju kohta

(100)

Analüüs näitas, et liidu tootmisharu olukord oli haavatav. Kuna tarbimine liidu turul eelmise läbivaatamise järgselt vähenes (nagu on kirjeldatud põhjenduses 62), oli liidu tootmisharu sunnitud kohanema halvenenud turutingimustega, mis paranesid vaid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Liidu tootjad reageerisid olukorrale ümberstruktureerimise ja tootmise olulise kokkutõmbamisega, mille tagajärjel sulges mitu liidu tootjat oma tootmise, võrreldes eelmise läbivaatamise aegse olukorraga vähendati töökohti, tootmisvõimsust ja tootmismahtu. Need jõupingutused on hakanud avaldama positiivset mõju käesoleva läbivaatamise vaatlusaluse perioodi lõpus, mil liidu tootmisharu tootlikkus, müük, turuosa ja kasumilikkus taas suurenesid. Liidu tootmisharu taastub aeglaselt, kuid taastumine on alles varases staadiumis (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasum oli väga väike võrreldes eelmise läbivaatamise vaatlusaluse perioodiga).

F.   KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(101)

Eelmise läbivaatamise käigus tehti järeldus, et tõenäoliselt tingiks meetmete kehtivuse lõppemine Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise (13).

(102)

Eelmise läbivaatamise järel halvenes liidu okuumeavineeri turu olukord ja vähenes tarbimine, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 63. Seega eelmisel läbivaatamisel täheldatud taastumistrend muutus hiljem vastupidiseks ja liidu tootmisharu on olnud sunnitud sulgema mitu ettevõtet. Alles käesoleva läbivaatamise vaatlusaluse perioodi viimasel kahe aastaga on liidu tootmisharu taas kasumis, kasum on ikka väga väike ja vaid veidi üle nulli, seda isegi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

(103)

Käesolev läbivaatamine näitas, et liidu tootmisharu olukord on haavatav. Seega oleks liidu tootmisharu eriti haavatav, kui madala dumpinguhinnaga importi Hiina RVst taas liidu turule siseneks. Seetõttu on kahju taasteke väga tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda. Seda hinnangut kinnitavad mitmed tegurid.

(104)

Esiteks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 52 ja 53 ja arvestades Hiina RV eksportivate tootjate suurt tootmisvõimsust, Hiina RV hinnangulist vaba tootmisvõimsuse suurt mahtu ning liidu turu atraktiivsust, on tõenäoline, et meetmete puudumise korral hakataks okuumeavineeri Hiina RVst olulistes kogustes taas importima. Märgina sellest, et Hiina RV eksportivad tootjad suudavad kiiresti okuumeavineeri tootmist ja eksporti suurendada, tuletatakse meelde, et esialgse uurimise ajal olid Hiina RV eksportivad tootjad suutelised vähema kui kolme aasta jooksul (2001. aastast kuni 2003. aasta keskpaigani) oma eksporti liidu turule suurendama umbes 9 500 m3-st 83 500 m3-le.

(105)

Ei ole leitud midagi, mis näitaks, et vineeri tootmisel oleks okuumeapuidu kasutamine asendatud püsivamalt mõne teise puidu kasutamisega. Uurimise käigus leiti, et Hiina RV tootjad kasutavad vineeri valmistamiseks ikka veel okuumeapuitu (nagu on märgitud eespool põhjenduses 51) ja et Hiina RV okuumeavineeri tootmismaht on suur. Kuna kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, siis on vaatlusalusel perioodil import Hiina RVst peaaegu lakanud, sellegipoolest ja nagu uurimine kinnitas, oli liidu turul samal ajavahemikul okuumeavineeri nõudlus olemas.

(106)

Teiseks, mis puudutab tõenäolist hinnataset, millega Hiina eksportivad tootjad hakkaksid liidu turule eksportima, võeti põhjusel, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst pärit import puudus, aluseks liidu turule ja teiste kolmandate riikide turule suunatud kaubapakkumiste hinnatase, mis esitati läbivaatamise aegumise läbivaatamise taotluses (vt põhjendus 45). Selle põhjal ulatuksid hinnad 313 eurolt m3 kohta kuni 540 euroni m3 kohta. Nende hinnamääratluste tüüpilisust kinnitas artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis esitatud hinnatase, mis esitati pärast käesoleva läbivaatamise vaatlusperioodi, nagu on märgitud põhjenduses 45.

(107)

Selle põhjal võib öelda, et Hiina RV impordihinnad viiksid liidu tootmisharu hinnad alla rohkem kui 100 %.

(108)

On tõenäoline, et asjaomast toodet hakataks Hiina RVst taas liidu turule importima dumpinguhindadega, mis on liidu tootmisharu hindadest märgatavalt madalamad, ja suurtes kogustes ning liidu tootmisharu ei suudaks praegust hinnataset hoida. Selline tõenäoline hinnalangus võib ohustada praegust, veel nõrka liidu tootmisharu taastumist ja liidu tootmisharu satuks kiiresti taas kahjumisse.

(109)

Lisaks kaotaks liidu tootmisharu kiiresti müügi- ja turuosa liidu turul ning tootmine väheneks ka sel põhjusel. Selle tagajärjel väheneks taas tootmisvõimsuse rakendamise tase, mis jõudis pärast märkimisväärseid ümberkorraldamisi aktsepteeritavale tasemele. Asjade selline käik tooks tõenäoliselt kaasa edasisi liidu tootjate tegevuse lõpetamisi. Võttes arvesse liidu tootmisharu haavatavat olukorda, ei ole välistatud, et kogu selle tootmisharu eksisteerimine liidus satuks ohtu.

(110)

Eeltoodust lähtudes leitakse, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordist tulenev oluline kahju tekiks taas.

G.   LIIDU HUVID

1.   Sissejuhatavad märkused

(111)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtestatud meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

2.   Liidu tootmisharu huvid

(112)

Kui Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kehtima jäetakse, oleks liidu tootmisharul rohkem võimalusi saavutada mõistlikku kasumlikkuse taset, sest see aitaks liidu tootmisharu hindu mõistlikul, tootmiskulusid katval tasemel. Meetmed hoiaksid ära selle, et Hiina RV eksportivad tootjad suurendaksid oluliselt oma madala dumpinguhinnaga ekspordi mahtu ja lükkaksid liidu tootmisharu turult välja. Kahjustava ja suures mahus dumpingu kordumine on tõesti väga tõenäoline, millele liidu tootmisharu ei suudaks vastu seista, pidades eelkõige silmas tootmisharu haavatavat olukorda, mille tingis turu halvenemine. Meetmed võimaldaksid liidu tootmisharul oma taastumisprotsesse kindlustada ning majandus- ja finantsnäitajaid stabiilsema ja suurema kasumlikkuse suunas mõjutada. Teisest küljest, juhul kui meetmetel lastaks aeguda, satuks liidu tootmisharu eksisteerimine ohtu, sest liidu turul tuleks ettevõtteid sulgeda ja töökohti kaotada.

(113)

Seega järeldatakse, et Hiina RV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on selgelt liidu tootmisharu huvides.

3.   Importijate huvid

(114)

Algatamise käigus võeti ühendust ligi 36 teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev sõltumatutele importijatele mõeldud väljavõttelise uuringu vorm.

(115)

Väljavõttelise uuringu vormi saatis 13 importijat. Kõik nad märkisid, et nad ei importinud Hiina RVst okuumeavineeri.

(116)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad dumpinguvastased meetmed mõjutasid märkimisväärselt importijaid, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid olulisel määral.

(117)

Mis puutub kasutajatesse, siis on peamisteks kasutajateks ehitussektor, tööstusrakenduste (transpordi- ja merenduse lõppkasutajad) sektor ning muud hulgimüüjad (nt mööbli puhul). Need sektorid moodustavad aegumise läbivaatamise taotluse kohaselt 80 % okuumeavineeri tarbimisest. Muud peamised kasutajad on tööstuslikud tootjad, kes toodavad liiklemisvahendeid (maantee-, raudtee- ja meretranspordivahendeid) ning vertikaalliikureid (liftid).

(118)

Ükski kasutaja algatamise etapis märkusi ei esitanud. Algatamisteate avaldamise järgselt ei andnud endast märku ükski ettevõtja.

(119)

Kuna okuumeavineeri kasutajate ühendusi teada ei ole, võttis komisjon ühendust Euroopa Tarbijaliitude Ametiga ning palus neil oma seisukohad esitada. Ühtegi märkust ei esitatud.

(120)

Märkusi ei esitanud ka muud kasutajaid ega ühendused.

(121)

Eelpoolmainitust lähtuvalt järeldas komisjon, et meetmete jätkumine suure tõenäosusega liidu kasutajatele olulist negatiivset mõju kaasa ei tooks.

4.   Järeldus liidu huvide kohta

(122)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit okuumeavineeri impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(123)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavad rakendusmäärusega (EL) nr 82/2011 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(124)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(125)

Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige kui tegemist on muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis seoses näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral muudetakse siis käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(126)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad kehtiva ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumisel kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(127)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidumise uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(128)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse sellise Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex 4412 31 10 (TARICi kood 4412311010) alla kuuluva okuumeavineeri impordi suhtes, mis koosneb ainult spoonilehtedest, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm, ja mille välistest kihtidest vähemalt üks on okuumeapuidust ning mis ei ole kaetud muudest materjalidest püsiva kilega.

2.   Dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Tollimaksu määr

TARICi lisakood

Nantong Zongyi Plywood Co. Ltd (Xingdong, Tongzhou linn, Jiangsu provints, Hiina Rahvavabariik)

9,6 %

A526

Zhejiang Deren Bamboo-Wood Technologies Co. Ltd (Linhai majandusarengutsoon, Zhejiang, Hiina Rahvavabariik)

23,5 %

A527

Zhonglin Enterprise (Dangshan) Co. Ltd (Xue Lou Miao Pu, Dangshani maakond, Anhui provints 235323, Hiina Rahvavabariik)

6,5 %

A528

Jiaxing Jinlin Lumber Co. Ltd (Ganyao linna põhjaosa, Jiashan, Zhejiangi provints, Hiina Rahvavabariik)

17 %

A529

Kõik teised äriühingud

66,7 %

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele on lisatud kuupäeva ja faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjaga (märgitud peab olema töötaja nimi ja amet) deklaratsioon järgmise tekstiga: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav okuumeavineer koguses (kogus) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 2. novembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1942/2004, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva okuumeavineeri impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 336, 12.11.2004, lk 4).

(3)  Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 82/2011, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 28, 2.2.2011, lk 1).

(4)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 161, 14.5.2015, lk 8).

(5)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51). See määrus asendati määrusega (EL) 2016/1036.

(6)  Teade Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 34, 29.1.2016, lk 5).

(7)  Okuumea on troopiline puit, mis kasvab peamiselt Gabonis ning vähemal määral ka Ekvatoriaal-Guineas ja Kamerunis.

(8)  HS-kood 4412 31.

(9)  Vt komisjoni 17. mai 2004. aasta määruse (EÜ) nr 988/2004 (millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 5) põhjendust 77.

(10)  Vt nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendusi 42 ja 43.

(*1)  V.a Gabon ja Maroko.

(11)  Vt rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendus 50.

(12)  Vt rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendus 53.

(13)  Vt rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendusi 64–72.