<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-130/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0130</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1052">EU:C:2020:1052</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>40</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>40</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑130/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Euroopa Kontrollikoda <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Pinxten</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201217">17. detsembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑130/19</HT></P><P>Euroopa Kontrollikoda</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Karel Pinxten</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>ELTL artikli 286 lõige 6</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu Kontrollikoja endise liikme kohustuste rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Ilmajätmine õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Millised õigus- ja eetikanormid reguleerivad Euroopa Kontrollikoja liikme käitumist ja millised on asjakohased karistused nende normide rikkumise eest? Need on põhiküsimused, mille Euroopa Kontrollikoda käesoleva, Euroopa Kohtule esitatud hagiga tõstatab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kontrollikoda palub Euroopa Kohtul tuvastada, et K. Pinxten ei ole kontrollikoja liikmena tegutsedes täitnud oma ametikohast tulenevaid kohustusi. Kontrollikoda väidab, et K. Pinxten on rikkunud ELTL artiklitest 285 ja 286 tulenevaid kohustusi. Seepärast palub ta Euroopa Kohtul määrata K. Pinxtenile karistus ELTL artikli 286 lõike 6 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi on esimene, mis on seotud kontrollikoja (endise) liikmega ja mis on algatatud viitega ELTL artikli 286 lõikele 6. See sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>[k]ontrollikoja liiget võib ametist vabastada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi ainult juhul, kui Euroopa Kohus Kontrollikoja taotluse põhjal leiab, et ta ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>. Üldisemalt võib märkida, et Euroopa Kohus on aluslepingu sarnase, kuid volinike tegevust käsitleva sätte alusel seni teinud ainult ühe otsuse, nimelt <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Seega on Euroopa Kohtul käesolevas asjas uus võimalus ühelt poolt selgitada selle menetlusliigi eripärasid ning teiselt poolt viidata käitumisnormidele, mida Euroopa Liidu institutsioonide kõrged ametnikud peavad järgima. Praegusel ajal, kui Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja neis töötavate inimeste töö legitiimsuses parimal juhul kaheldakse, saab Euroopa Kohus selles kohtuasjas teha otsuse, mida hakatakse kahtlemata pidama väga tähtsaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu toimimise leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Euroopa Kontrollikoda on üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Liidu toimimise lepingus on tema kohta kolm artiklit: artiklid 285, 286 ja 287.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Esiteks sätestab ELTL artikli 285 teine lõik, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>[l]iidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>. Teiseks sätestab ELTL artikli 286 lõige 3, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>[o]ma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. ELTL artikli 286 lõige 4 lisab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>[k]ontrollikoja liikmed ei või oma ametiaja jooksul töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal. Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määrus nr 2290/77 Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nõukogu (EMÜ, Euratom, ESTÜ) <DATE ISO="19771018">18. oktoobri 1977. aasta</DATE> määruse nr 2290/77 Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="268" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 268, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 87.</P></NOTE> mida on muudetud nõukogu (EÜ, Euratom) <DATE ISO="20040430">30. aprilli 2004. aasta</DATE> määrusega nr 1293/2004,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="243" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2004">EÜT 2004, L 243, lk 26</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/05, lk 119.</P></NOTE> artikkel 7 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Kontrollikoja liikmele, kes peab ametikohustuste täitmisel kontrollikoja ajutisest asukohast mujale reisima:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>hüvitatakse sõidukulud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>hüvitatakse majutuskulud (üksnes tuba, teenindus ja maksud);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>makstakse päevaraha, mis iga eemalviibitud täispäeva eest on 105% Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega lähetuses viibivale ametnikule ette nähtud päevarahast.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määrus nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130911">11. septembri 2013. aasta</DATE> määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 248, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 4 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Amet korraldab artiklis 1 osutatud valdkondades haldusjuurdlust institutsioonides, organites, ametites ja asutustes (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>sisejuurdlus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>).</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Neid sisejuurdlusi korraldatakse vastavalt käesolevas määruses ning asjaomaste institutsioonide, organite, ametite ja asutuste otsustes ettenähtud tingimustele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tingimusel et järgitakse lõikes 1 osutatud sätteid:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on ametil õigus saada viivitamata ja ette teatamata juurdepääs institutsioonide, organite, ametite ja asutuste valduses olevale mis tahes asjakohasele teabele, sealhulgas andmebaasides sisalduvale teabele, ning nende tööruumidele. Ametil on õigus kontrollida institutsioonide, organite, ametite ja asutuste raamatupidamist. Amet võib teha koopiaid ja väljavõtteid kõikidest institutsioonide, organite, ametite ja asutuste valduses olevatest dokumentidest või muude andmekandjate sisust ning vajaduse korral võtta need dokumendid või andmed oma järelevalve alla, et vältida nende kadumist;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kontrollikoja eetikajuhised</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Euroopa Kontrollikoda tegi oma <DATE ISO="20111026">26. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsusega nr 66‑2011 Euroopa Kontrollikoja eetikajuhiste kehtestamise kohta otsuse, et otsusele lisatud juhised kehtivad kontrollikojale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Juhised näevad ette eelkõige järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[…]</P><P>2.2. Me kasutame kontrollikoja ressursse vastavalt seaduslikkuse, korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele. Kontrollikoda peaks olema finantsjuhtimise alal eeskujuks: selle ressursside kasutus peab täielikult vastama finantsmäärusele ja teistele kohaldatavatele eeskirjadele ning selle eesmärgid tuleb saavutada säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.</P><P>[…]</P><P>3.2. Me täidame oma ülesandeid, allumata ühelegi poliitilisele, riiklikule või muule mõjule.</P><P>3.3. Me hoidume igasugusest, nii tegelikust kui näilikust huvide konfliktist. See võib üles kerkida näiteks seoses kuulumisega mõnda poliitilisse organisatsiooni, poliitilise ametikohaga, kuulumisega auditeeritava üksuse juhatusse või selles muul viisil finantshuvide omamisega. Me oleme sellistes küsimustes eriti tähelepanelikud, võttes ühtlasi arvesse, kuidas need kolmandatele isikutele näida võivad.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse aluseks olevad asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>K. Pinxten oli kontrollikoja liige <DATE ISO="20060301">1. märtsist 2006</DATE> kuni oma ametiaja lõppemiseni <DATE ISO="20180430">30. aprillil 2018</DATE>. Ta oli määratud kontrollikoja III auditikotta, mis auditeerib Euroopa Liidu kulusid välistegevusele, laienemisele ja humanitaarabile. 4. aprillist 2011 kuni <DATE ISO="20180430">30. aprillini 2018</DATE> oli K. Pinxten III auditikoja eesistuja.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>K. Pinxteni käsutuses oli tema ametiaja jooksul kontrollikoja auto ja kütusekaart, mille kasutamise eest maksis arved kontrollikoda. Peale selle oli tal veel kaks kütusekaarti, millega ta sai kütust osta käibe- ja aktsiisimaksuvabalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Aastatel 2006–2014 oli K. Pinxtenil kontrollikoja poolt autojuht. Alates 2014. aasta aprillist oli K. Pinxtenil võimalus taotleda autojuhti kontrollikoja autojuhtide andmebaasist, mida haldab kontrollikoja finantsjuht. Kuni <DATE ISO="20161006">6. oktoobrini 2016</DATE> pidi K. Pinxten selleks, et kontrollikoda saaks hüvitada tema autojuhile viimase lähetuskulud ja maksta päevaraha, kirjutama alla tellimuslehele. Hiljem täitis seda ülesannet kontrollikoja peasekretär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>K. Pinxtenile hüvitati tema ametiaja jooksul esinduskulud, mitmesugused kulud seoses lähetustega, mille oli tema palvel kinnitanud kontrollikoja president, ning talle maksti nendes lähetustes viibimise ajal päevaraha.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Uurimine ja menetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kontrollikoja ajutised meetmed</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>2016. aastal laekus kontrollikotta teave, mille kohaselt olla K. Pinxteni mitmesuguste lähetuste ajal toimunud rasked eeskirjade eiramised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160718">18. juulil 2016</DATE> andis kontrollikoja peasekretär K. Pinxtenile suuliselt teada tema vastu esitatud süüdistustest. Lisaks analüüsisid kontrollikoja talitused K. Pinxteni ja tema autojuhtide lähetusi, et selgitada välja võimalikke eeskirjade eiramisi. Olles talitustega sõnumeid vahetanud, eitas K. Pinxten <DATE ISO="20160930">30. septembril 2016</DATE> saadetud kirjas igasugust kohustust hüvitada oma lähetustega seotud kulud või oma autojuhtide kulud. Järgnes suhtlus kontrollikoja juhtkonna ja K. Pinxteni vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Lisaks sai kontrollikoda <DATE ISO="20160726">26. juulil 2016</DATE> teada ühest 2011. aastal K. Pinxteni ameti- ja isikliku autoga toimunud liiklusõnnetusest, mille puhul võis kahtlustada kindlustuspettust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kontrollikoja president andis need väited <DATE ISO="20160901">1. septembril 2016</DATE> K. Pinxtenile suuliselt teada. Samal päeval vastas K. Pinxten kirjaga, et kõnealuses õnnetuses põrkas tema ametiauto, mida juhtis tema autojuht, kokku tema isikliku autoga, mida juhtis tema poeg.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kontrollikoja peasekretär saatis <DATE ISO="20161014">14. oktoobril 2016</DATE> kontrollikoja presidendi korraldusel Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) toimiku K. Pinxteni võimalike põhjendamatute kulutuste kohta Euroopa Liidu eelarvest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Pärast OLAFi esimest koosolekut <DATE ISO="20170131">31. jaanuaril 2017</DATE> andis OLAFi peadirektor kontrollikoja presidendile <DATE ISO="20170331">31. märtsil 2017</DATE> ametlikult teada, et OLAF on algatanud juurdluse, et selgitada välja liidu rahalisi huve kahjustav eeskirjade võimalik eiramine, mis on seotud K. Pinxteniga, kontrollikoja vahendite kasutamisega tema poolt ja tema lähetustega, kus ta viibis või mille ta kinnitas vastuolus kehtivate eeskirjadega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170922">22. septembril 2017</DATE> teatas OLAF K. Pinxtenile juurdluse algatamisest ja sellest, et ta on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>juurdlusalune isik<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT><DATE ISO="20171120">20. novembril 2017</DATE> inspekteeris OLAF K. Pinxteni kabinetti ja võttis kaasa mitmesuguseid dokumente. Pärast selle info esialgset analüüsimist andis OLAF <DATE ISO="20171215">15. detsembril 2017</DATE> K. Pinxtenile teada, et juurdlust on laiendatud ja et edaspidi uuritakse selle raames ka tema kui kontrollikoja liikme õiguste ja privileegide võimalikku kuritarvitamist, võimalikke huvide konflikte või muid ELTL artiklitega 285 ja 286 hõlmatud rikkumisi ning Euroopa Kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>kontrollikoja liikmete käitumisjuhend<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) rikkumisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>OLAFi uurijad kuulasid K. Pinxteni ära <DATE ISO="20171222">22. detsembril 2017</DATE>. OLAF esitas K. Pinxtenile juurdluse tulemuste kokkuvõtte <DATE ISO="20180406">6. aprillil 2018</DATE> ning K. Pinxten esitas selle kohta <DATE ISO="20180515">15. mail 2018</DATE> oma kirjalikud seisukohad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT><DATE ISO="20180702">2. juulil 2018</DATE> esitas OLAF kontrollikojale juurdluse lõpparuande. Selles järeldas OLAF, et K. Pinxten on väärkasutanud kontrollikoja ressursse eesmärkidel, mis ei olnud seotud tema ametikohustustega, väärkasutanud kütusekaarte ning oma ametiauto kindlustust. Lisaks järeldas OLAF aruandes, et K. Pinxten on põhjendamatult töölt puudunud, jätnud deklareerimata teatavad töövälised tegevused, edastanud konfidentsiaalset teavet lubamatul viisil ja et tema puhul on tuvastatud huvide konflikt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Konkreetselt on aruandes märgitud, et K. Pinxteni kinnitatud 332 lähetust ei olnud seotud tema ametikohustustega ning et ta on kontrollikoja vahenditest rahastanud eraüritusi, mis ei toimunud institutsiooni huvides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Nende aruande järelduste tõttu tegi OLAF kontrollikojale soovituse algatada K. Pinxteni suhtes distsiplinaarmenetlus. Lisaks soovitas OLAF kontrollikojal võtta asjakohaseid meetmeid, et nõuda K. Pinxtenilt välja kontrollikojale põhjendamatult tekitatud kulud <FT TYPE="DECIMAL">472869,09</FT> euro ulatuses ning kaaluda talle põhjendamatult puudumise ajal makstud töötasule vastava <FT TYPE="DECIMAL">97954,52</FT> euro väljanõudmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kuna mõned juurdluse tulemusel tuvastatud asjaolud viitasid võimalikele kriminaalkuritegudele, saatis OLAF oma info ja soovitused ka Luksemburgi õiguskaitseasutustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Luksemburgis toimunud kriminaalmenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>OLAFilt saadud teabe põhjal saatis Tribunal d’arrondissement de Luxembourgi (Luxembourgi piirkondlik kohus, Luksemburg) riiklik prokurör <DATE ISO="20181001">1. oktoobril 2018</DATE> kontrollikojale kirja palvega võtta K. Pinxtenilt kohtulik puutumatus. <DATE ISO="20181115">15. novembril 2018</DATE> rahuldas kontrollikoda selle palve.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kontrollikoja menetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT><DATE ISO="20180712">12. juulil 2018</DATE> andis kontrollikoda oma presidendile ülesande koostada esialgne aruanne OLAFi aruandes K. Pinxteni vastu esitatud rikkumisväidete kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>President saatis esialgse aruande <DATE ISO="20181005">5. oktoobril 2018</DATE> kontrollikoja liikmetele. Selles soovitas president kontrollikojal paluda Euroopa Kohtul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>tuvastatud asjaolud läbi vaadata ja otsustada, kas K. Pinxten on oma ametikohustusi rikkunud<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>. Aruanne saadeti koos OLAFi aruandega samal päeval K. Pinxtenile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>K. Pinxten saatis <DATE ISO="20181119">19. novembril 2018</DATE> kontrollikojale oma kirjalikud seisukohad. <DATE ISO="20181126">26. novembril 2018</DATE> toimus kontrollikojas kinnine koosolek, kus kontrollikoja liikmed K. Pinxteni ära kuulasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT><DATE ISO="20181129">29. novembril 2018</DATE> toimus kontrollikojas teine kinnine koosolek, kus otsustati, et arvestades OLAFi aruannet, kontrollikoja presidendi esialgset aruannet, otsust võtta K. Pinxtenilt kohtulik puutumatus ning tema kirjalikke ja suulisi seisukohti, tuleb K. Pinxteni küsimus anda ELTL artikli 286 lõike 6 alusel lahendamiseks Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT><DATE ISO="20190624">24. juunil 2019</DATE> esitas K. Pinxten Üldkohtule tühistamishagi kontrollikoja peasekretäri <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> otsuse peale, millega K. Pinxtenile välja makstud <FT TYPE="DECIMAL">153407,58</FT> eurot oli tunnistatud ebakohaseks tasuks ja määratud selle tagasinõudmine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtuotsus T‑386/19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>See menetlus on käesolevaga sarnane selle poolest, et vaidlusalune summa on seotud käesolevas menetluses esitatud esimese väite asjaoludega. Üldkohus on oma menetluse peatanud, et ära oodata Euroopa Kohtu otsus käesolevas asjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kontrollikoda esitas oma hagi <DATE ISO="20190215">15. veebruaril 2019</DATE>. Hagile ja kostja vastusele on lisatud repliik ja vasturepliik. Poolte kohtukõned kuulati ära <DATE ISO="20200929">29. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kontrollikoda palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta rahuldamata K. Pinxteni nõue peatada menetlus kuni Luksemburgis toimuva kriminaalmenetluse lõpuni;</P></ITEM><ITEM><P>tuvastada, et K. Pinxten ei täitnud talle ELTL artiklitest 285 ja 286 ning nende alusel vastu võetud eeskirjadest tulenevaid ametikohustusi;</P></ITEM><ITEM><P>määrata seepärast K. Pinxtenile ELTL artikli 286 lõikes 6 ette nähtud karistus, kusjuures karistuse ulatuse jätab kontrollikoda Euroopa Kohtu otsustada;</P></ITEM><ITEM><P>tunnistada K. Pinxteni kahju hüvitamise nõue vastuvõetamatuks;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja K. Pinxtenilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>K. Pinxten palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>peatada menetlus kuni kriminaalmenetluse lõpuni;</P></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><P>nõuda kontrollikojalt siseauditi aruannet, mis käsitleks kontrollikoja liikmete lähetuskulusid aastatel 2012–2018 ja nende kõigi ametiautode kasutamist, ning tuvastada, milliseid meetmeid kontrollikoda selle aruande põhjal on võtnud, ning nõuda kontrollikojalt välja dokumendid, mis käsitlevad siseaudiitorile avaldatud survet;</P></ITEM><ITEM><P>jätta kontrollikoja hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kontrollikojalt tema kasuks välja <FT TYPE="NUMBER">50000</FT> eurot talle tekitatud mittevaralise kahju eest;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kontrollikojalt välja kõik kohtukulud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte väited</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Pean sissejuhatuseks märkima, et pooled on esitanud väga suures mahus kirjalikke seisukohti ja viidanud neis lisade enam kui <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> leheküljele. Kõigist nendest väidetest lühikokkuvõtte koostamine oleks üpris tulutu ettevõtmine. Seepärast esitan siin vaid väited, mille kontrollikoda on esitanud oma hagi põhjendamiseks, ning K. Pinxteni tõstatatud menetluslikud väited. Ülejäänud väidete puhul piisab siinkohal märkusest, et K. Pinxteni arvates on kontrollikoja kõik väited alusetud ja et suurem osa neist on tõendamata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kontrollikoja hagi põhjenduseks esitatud väited</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kontrollikoda esitab oma nõude põhjenduseks viis väidet.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, mis käsitleb kontrollikoja vahendite nõuetevastast kasutamist kontrollikoja liikme ametikohustustega mitteseotud või kokkusobimatu tegevuse rahastamiseks</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kontrollikoja esimene väide on, et K. Pinxten on väärkasutanud kontrollikoja vahendeid, et rahastada tegevust, mis ei olnud tema kui kontrollikoja liikme ametikohustustega seotud või oli nendega kokkusobimatu, näiteks vabaajategevused (Crans Montana foorumi suvisel istungjärgul osalemiseks toimunud reis Crans Montana (Šveits) mägikuurortisse <DATE ISO="20130821">21.</DATE>–<DATE ISO="20130826">26. augustini 2013</DATE>), vabaajaüritused (mitmesugused jahiretked, nende hulgas kolm jahiretke Chambordis (Prantsusmaa)), huvireisid (konkreetselt üks, 30. märtsist kuni <DATE ISO="20150414">14. aprillini 2015</DATE> toimunud reis Kuubale) ning tuttavate üritustel ja pulmades osalemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Lisaks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten on kontrollikojal lasknud kinni maksta oma tööväliseid tegevusi, eriti seoses ühe viinamarjaistanduse ostmisega. Kontrollikoja väitel on K. Pinxten kontrollikoja lähetusteks lugenud ka tegevust, mis tema ametikohustustega kokku ei sobi, näiteks erakonna Open VLD poliitilises tegevuses osalemine. Lõpetuseks oli K. Pinxten kontrollikoja väitel tegevuse jaoks, mis tema ametikohustustega seotud ei olnud, välja mõelnud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>tasuta lähetused<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, mis tagasid, et ta ei pidanud oma lähetuste ajal kasutuses olnud ametiauto sõidukilomeetrite eest maksma, ning kasutanud oma ametiautot ja kontrollikoja autojuhtide teenuseid tegevuseks, mis tema ametikohustustega seotud ei olnud või oli nendega kokkusobimatu, sealhulgas lähetused, kus ta ise ei viibinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Sedasi toimides on K. Pinxten kontrollikoja väitel rikkunud kõigi kontrollikoja liikmete suhtes kehtivat kohustust olla ametikohustuste täitmisel omakasupüüdmatu, sõltumatu, erapooletu, pühendunud, aus, vastutustundlik, eeskujulik ja läbipaistev. Kontrollikoda väidab, et K. Pinxten<?PAGE NO="8"?> on sedasi käitudes rikkunud ELTL artikleid 285 ja 286 ning mitmesuguseid teisese õiguse norme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Määruse nr 2290/77 artiklid 2 ja 7; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20180718">18. juuli 2018. aasta</DATE> määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 193, lk 1</REF.DOC.OJ>), artiklid 33 ja 74; Euroopa Kontrollikoja otsuse nr 38/2016, millega sätestatakse kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjad, artikkel 5; kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artiklid 1, 2, 4 ja 7; kontrollikoja eetikajuhiste punktid 1.2, 2.2., 3.2., 3.3. ja 3.7.; INTOSAI eetikakoodeksi artiklid 20, 21 ja 25; kontrollikoja otsuse nr 7‑2004, mis käsitleb kontrollikoja liikmete esindus- ja vastuvõtukulusid, artikkel 2; kontrollikoja otsuse nr 33‑2004, mis käsitleb kontrollikoja autopargi haldamist ja kasutamist, artiklid 4–6.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, mis käsitleb maksusoodustuste nõuete- ja õigusvastast kasutamist</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Teiseks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten on nõuete- ja õigusvastaselt kasutanud maksusoodustusi. Sellega väidab kontrollikoda, et K. Pinxten ei ole talle kasutamiseks antud kütusekaarte nõuete- ja õigusvastaselt kasutades täitnud kohustust olla oma ametikohustuste täitmisel aus, eeskujulik ja omakasupüüdmatu. Kontrollikoja väitel on K. Pinxten sellega rikkunud ELTL artikleid 285 ja 286 ning mitut teisese õiguse normi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Määruse 2018/1046 artikkel 33, kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikkel 5, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikkel 7, kontrollikoja eetikajuhiste punktid 1.2 ja 2.2 ning otsuse nr 7‑2004 artikkel 5.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, mis käsitleb kindlustuspettusi</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten on esitanud valesid kindlustusnõudeid väidetavate õnnetuste kohta oma ametiautoga ja on nende põhjal väidetavalt saanud kaks alusetut kindlustushüvitist. Üks neist on seotud väidetava õnnetusega, kus tema isiklik auto, mida juhtis tema poeg, põrkas kokku tema ametiautoga, mida juhtis tema autojuht. Teine on seotud õnnetusega, kus tema autojuht sõitis üle kohvri, kus oli pudel veini ja mitmesugused rõivaesemed. Uurimise ajal juhilt saadud ütluste põhjal otsustades aga juht esimeses õnnetuses ei osalenudki ning teine ei viinud kindlustusseltsile avaldatud tagajärgedeni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kui see konkreetne väide on tõene, oleks ilmne, et K. Pinxten on rikkunud kohustust olla oma ametikohustuste täitmisel aus, eeskujulik ja omakasupüüdmatu ning seeläbi rikkunud ELTL artikleid 285 ja 286 ning mitut teisese õiguse normi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kontrollikoja kodukorra (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikkel 3, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikkel 7 ning kontrollikoja eetikajuhiste punktid 1.2 ja 2.2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide, mis käsitleb õigusvastast ja deklareerimata tegutsemist äriühingu juhina ning aktiivset osalemist poliitikas</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Neljandaks heidab kontrollikoda K. Pinxtenile ette, et ta tegutses oma kontrollikoja ametiaja jooksul äriühingu juhina ning osales ühe erakonna kaudu aktiivselt poliitikas. Kontrollikoda kordab, et sellega on K. Pinxten rikkunud kohustust olla oma ametikohustuste täitmisel omakasupüüdmatu, sõltumatu, erapooletu, aus, vastutustundlik ja eeskujulik. Seda silmas pidades on K. Pinxten rikkunud ELTL artikleid 285 ja 286 ning mitmesuguseid teisese õiguse norme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Kontrollikoja kodukorra artikkel 3, kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artiklid 5 ja 6, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artiklid 1–4 ja 7 ning kontrollikoja eetikajuhiste punktid 1.2, 2.2, 3.3 ja 3.7.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies väide, mis käsitleb huvide konflikti tekitamist erakorteri üüriks pakkumisega auditeeritava organisatsiooni juhile</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Viiendaks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten tekitas huvide konflikti, pakkudes teenust ühe sellise organisatsiooni juhile, mida kontrollikoda auditeeris. Täpsemalt süüdistatakse teda selles, et ta pakkus oma erakorterit üüriks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ajal, mil kontrollikoja III auditikoda, mille eesistuja ta sellel ajal oli, seda auditeeris. See oleks võinud avaldada mõju tema sõltumatusele ja erapooletusele või vähemalt jätta sellise mulje.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kontrollikoja väitel oleks K. Pinxten seega endale tekitanud huvide konflikti ja jätnud täitmata kohustuse olla oma ametikohustuste täitmisel omakasupüüdmatu, sõltumatu, erapooletu, aus ja eeskujulik. Seda silmas pidades on K. Pinxten väidetavalt rikkunud ELTL artikleid 285 ja 286 ning mitut teisese õiguse normi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Määruse 2018/1046 artikkel 61, kontrollikoja kodukorra artikkel 3, kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikkel 5, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artiklid 1, 2 ja 7, kontrollikoja eetikajuhiste punktid 1.2, 2.2., 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.7 ning INTOSAI eetikakoodeksi artikkel 25.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">K. Pinxteni väited</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nagu eespool märgitud, on K. Pinxteni arvates kontrollikoja kõik väited alusetud ja valdavas enamuses tõendamata. Lisaks on ta esitanud mitu väidet käesoleva menetluse aspektide ja oma kaitseõiguste kohta.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Väide käesoleva ja Luksemburgis toimuva kriminaalmenetluse vahelise seose kohta</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>K. Pinxten väidab sissejuhatuseks, et käesolevas asjas tuleb järgida põhimõtet, mille kohaselt tuleb enne distsiplinaarmenetluse algatamist ära oodata kriminaalmenetluse tulemus. Seepärast leiab ta, et Euroopa Kohus peaks enne otsuse tegemist laskma kõnealusel kriminaalmenetlusel lõpuni jõuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>K. Pinxteni esimene väide on, et kui tema vastu esitatakse hagi ELTL artikli 286 lõike 6 alusel, ei ole tal õigust pöörduda kohtusse (<HT TYPE="ITALIC">droit au juge</HT>) ega juurdepääsu kahele kohtuastmele, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) artikliga 47 ning <DATE ISO="19841122">22. novembril 1984</DATE> Strasbourgis allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) protokolli nr 7 artikliga 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>K. Pinxteni väitel tegutseb Euroopa Kohus ELTL artikli 286 lõike 6 alusel toimides distsiplinaarasutusena, mitte kohtuna. Sellest järeldab K. Pinxten, et tal puudub igasugune kohtulik kaitse. Seega ei saa kontrollikoda oma hagi esitada ELTL artiklis 286 osutatud menetluse alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kontrollikoja poolt käesoleva asja Euroopa Kohtule suunamiseks vastu võetud dokumentide nõuetevastasus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Teiseks on K. Pinxtenil kaks menetluslikku väidet otsuse kohta, millega kontrollikoda otsustas anda käesoleva asja lahendamiseks Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Nii leiab ta ühelt poolt, et käesoleva asja Euroopa Kohtule lahendamiseks andmise poolt ei hääletanud piisavalt palju kontrollikoja liikmeid. Kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõige 4 näeb ette, et selle otsuse poolt peab hääletama neli viiendikku kontrollikoja liikmetest ehk 23 liiget, aga tegelikult hääletas selle poolt ainult 22 liiget.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Teiselt poolt leiab K. Pinxten, et kuigi kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikkel 8 ja artikli 49 lõige 3 näevad ette, et koosolekud kontrollikoja asjasse puutuva liikme ärakuulamiseks peetakse ilma tõlkide ja kontrollikoja personali juuresolekuta, viibis K. Pinxteni ärakuulamiseks korraldatud koosolekul selle institutsiooni peasekretär ja õigustalituse juhataja.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõistliku aja nõude rikkumine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab K. Pinxten, et kontrollikoda on seadnud kahtluse alla tema poolt alates 2006. aastast esitatud taotluste õiguspärasuse ja seeläbi rikkunud tema õigust sellele, et tema asja arutatakse mõistliku aja jooksul, kuigi kontrollikojal oli tema ametiaja algusest peale olemas kogu teave, millega ta oleks saanud kontrollida tema taotluste õiguspärasust või vähemalt paluda nende kohta selgitusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Liidu eelarve suhtes kehtivatele finantseeskirjadele tuginedes leiab K. Pinxten, et kontrollikoda ei tohiks oma nõudeid esitada asjaolude põhjal, mis ulatuvad ajas tagasi kolm kuni viis aastat enne <DATE ISO="20181005">5. oktoobrit 2018</DATE> ehk kontrollikoja esialgse aruande kuupäeva.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">OLAFi õigusvastane juurdlus ja selle aruanne</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>OLAFi juurdluse kohta on K. Pinxten esitanud kolm rikkumist, mis mõjutaksid juurdluse aruannet, mille alusel kontrollikoda on oma hagi esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Esiteks väidab K. Pinxten sisuliselt, et OLAF laiendas tema vastu algatatud juurdlust tema kabineti inspekteerimise käigus kogutud andmete põhjal alusetult. Teiseks väidab K. Pinxten, et OLAF on rikkunud tema õigust eraelu puutumatusele, võttes ära tema isiklikke faile, millest mõned sisaldasid kirjavahetust tema advokaadiga. Kolmandaks on OLAF K. Pinxteni väitel neljal moel rikkunud tema kaitseõigusi. Esiteks oli asjaolude kokkuvõte ülilühike, sellele lisatud tabelid arusaamatud ning esitatud ei olnud kõik tõendavad dokumendid. Teiseks ei kuulatud K. Pinxteni tema väitel ära kõigi asjaolude ja teiste, aruandeni viinud küsimuste suhtes. Kolmandaks ei olnud tema väiteid analüüsitud, vaid need olid kõigest aruande lõppu kopeeritud. Neljandaks ei saanud tema endine abi tema ärakuulamise protokolli.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kontrollikoja hagiga seoses tekib rida menetluslikke ja sisulisi küsimusi. Arvan aga, et neist mitme vastus sõltub käesoleva menetluse ning kontrollikoja ülesannete ja selle liikmete ametikohustuste laadist. Seepärast jagan oma analüüsi nelja ossa. Esiteks püüan teha kindlaks<?PAGE NO="11"?> ELTL artikli 286 lõikes 6 osutatud taotluse ja kontrollikoja liikmete ametikohustuste laadi kontrollikoja ülesandeid silmas pidades. Seejärel käsitlen menetlusküsimusi. Lõpetuseks analüüsin käesolevat asja sisuliselt ja võimalikke karistusi.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kontrollikoja ülesanded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikli 286 lõike 6 kohase menetluse laad</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>ELTL artikli 286 lõike 5 kohaselt lõpevad kontrollikoja liikme kohustused – kui tavaline asendamine või surm välja arvata – ametist lahkumisel või Euroopa Kohtu otsusega ametist tagandamisel lõike 6 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>See säte näeb ette, et kontrollikoja liiget võib ametist vabastada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi ainult juhul, kui Euroopa Kohus kontrollikoja taotluse põhjal leiab, et ta ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Aluslepingus on ELTL artiklis 245 sarnane säte komisjoni liikmete kohta. Euroopa Kohus on kõnealuse sätte kohase menetluse kohta märkinud, et see on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>iseseisev menetlus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, mida ei saa võrrelda liidu ametniku või teenistuja vastu algatatud distsiplinaarmenetlusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0118">118</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Konkreetsemalt on kohtujurist Geelhoed ainsas käesoleva asjaga võrreldavas kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[k]una komisjoni liikme käitumise ning selle institutsiooni avaliku maine ja tegevuse vahel, milles ta oma ametiülesandeid täidab, on otsene seos, siis on [ELTL artikli 245 teises lõigus] ette nähtud menetlus oma <HT TYPE="ITALIC">laadilt konstitutsiooniline</HT><QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 94 teistes keeltes). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Olen ise samal seisukohal, sest on selge, et need sätted aitavad tagada Euroopa Liidu kui ELL artiklis 2 rõhutatud õigusriigi väärtusel rajaneva ühenduse demokraatlikkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Ühest küljest sai kontrollikoda Euroopa Liidu institutsiooniks Maastrichti lepinguga ja tema ülesanne on algul väga üldiselt määratletud ELTL artiklis 285. See sätestab, et kontrollikoda tagab liidu auditeerimise. ELTL artikkel 287, mis käsitleb nimetatud ülesannet üksikasjalikumalt ja täpsustab, kuidas kontrollikoda seda täidab, näeb konkreetselt lõikes 1 ette, et kontrollikoda kontrollib liidu kõigi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid ning teeb parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, ning et sellele avaldusele võib lisada konkreetse hinnangu liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seega on kontrollikoja ülesanne aidata kaasa ELi finantsjuhtimise parandamisele, edendada aruandekohuslust ja läbipaistvust ning toimida liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt https://www.eca.europa.eu/en/Pages/MissionAndRole.aspx</P></NOTE> Seega on kontrollikoda, kui kasutada Euroopa Kohtu presidendi poolt kontrollikoja esimeste liikmete vande andmisel 1977. aasta oktoobris väljendatud sõnu, Euroopa Liidu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>rahanduse südametunnistus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt Euroopa Kontrollikoja brošüür <HT TYPE="ITALIC">Auditing the Finances of the European Union</HT>, Luxembourg 1995, eriti selle lk 7 ja 13.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Teisest küljest tuleb meeles pidada, et aluslepingutega on loodud liidu institutsioonide vahelise pädevuse jaotuse süsteem, kus igal institutsioonil on oma roll liidu institutsioonilises struktuuris ja liidule usaldatud ülesannete täitmisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20111115">15. novembri 2011. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑539/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:733">EU:C:2011:733</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑660/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:616">EU:C:2016:616</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda silmas pidades lõi kontrollikoja asutamine tasakaalu ja erapooletuse tagatise liidu institutsioonilises ülesehituses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta Vardabasso, V., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>La cendrillon de l’histoire: la cour des comptes européenne et la démocratisation des institutions européennes<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> – <HT TYPE="ITALIC">Journal of European Integration History</HT>, vol. 17(2), 2011, lk 285–302, eriti lk 286.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisaks ollakse üldjoontes nõus avalike asutuste sõltumatu auditeerimise vajadusega ja seda peetakse demokraatia üheks sambaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta Vardabasso, V., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., eriti lk 300.</P></NOTE> On igati kohane, et ELi kodanikud ja maksumaksjad teavad, mismoodi avalikke tulusid eraldatakse ja kulutatakse. Mittemajoritaarse järelevalveasutusena on kontrollikojal demokraatlikus juhtimises tähtis osa, isegi kui ta, nagu liidu kohtusüsteemgi, ei allu otseselt poliitilisele või rahva kontrollile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta Laffan, B., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Auditing and accountability in the European Union<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> – <HT TYPE="ITALIC">Journal of European Public Policy</HT>, vol. 10, Taylor and Francis, 2003, lk 762–777, eriti lk 762.</P></NOTE> Kontrollikoja legitiimsus tuleneb seega tema sõltumatusest, tema tähtsusest heade valitsustavade edendamisel ning avalikkuse usalduse suurendamisel küsimuses, kuidas ja kui tõhusalt kulutatakse liidu maksu- ja muid tulusid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta Laffan B., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., eriti lk 762 ja 763.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kuid nagu Montesquieu arvas juba 1748. aastal, on selge, et kõigil ametnikel on kalduvus oma võimu kuritarvitada ja nad teevad seda seni, kuni põrkuvad takistustele. Seetõttu tuli ta järeldusele, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>võimu kuritarvitamise ennetamiseks peavad võimud olema lahutatud ja üksteist kontrollima<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Montesquieu, <HT TYPE="ITALIC">The Spirit of Law</HT>, Book XI, Chapter 4 (tõlge inglise keelde: Stewart P., Société Montesquieu, Unité Mixte de Recherche 5037, CNRS, 2018, http://montesquieu.ens-lyon.fr/spip.php?article2728). Originaalversioonis prantsuse keeles: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Pour qu’on ne puisse abuser du pouvoir, il faut que, par la disposition des choses, le pouvoir arrête le pouvoir<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (<HT TYPE="ITALIC">De l’Esprit des lois</HT>, Garnier Frères, Paris, 1961, lk 162–163).</P></NOTE> Võimude lahususe põhimõtet on sealtpeale pidevalt edasi arendatud, mistõttu kõikide, s.o nii valitud kui ka määratud koosseisuga institutsioonide üle teostatakse kontrolli ja järelevalvet. Tänaseks on aktsepteeritud seisukoht, et demokraatias peab igal võimul olema vastuvõim, mis seda kontrollib ja pehmendab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta Hourquebie, F., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>De la séparation des pouvoirs aux contre-pouvoirs: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>l’esprit<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> de la théorie de Montesquieu<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> – Vrabie, G. (ed.), <HT TYPE="ITALIC">L’évolution des concepts de la doctrine classique de droit constitutionnel</HT>, Institutul European, 2008, Iasi, Romania, lk 59–67, eriti lk 60.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>ELTL artikli 286 lõige 6 aitab seega tagada Euroopa Liidu kui ELL artiklis 2 rõhutatud õigusriigi väärtusel rajaneva ühenduse demokraatlikkust. See näeb sisuliselt ette liidu institutsiooni liikme (või, nagu käesolevas asjas, endise liikme) ametist tagandamise menetluse Euroopa Kohtus olukorras, kus asjaomase isiku käitumine ei vasta asjakohastele demokraatlikele normidele. Sarnased sätted on paljude liikmesriikide põhiseaduses ja põhiõigusnormides oma riigiametnike kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt nt Saksa põhiseaduse artikkel 61 (mis näeb ette, et Saksamaa presidendi võib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>põhiseaduse või mis tahes muu Saksamaa seaduse tahtliku rikkumise eest<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtusse kaevata) ja Iirimaa põhiseaduse artikli 12 lõike 3 punkt 1 (mis näeb ette Iirimaa presidendi ametist kõrvaldamise töövõime alalise kaotuse tõttu, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kui selle võimetuse tuvastab Iirimaa kõrgeima kohtu vähemalt viiest kohtunikust koosnev koosseis<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>).</P></NOTE> Sellisena on see menetlus seega konstitutsiooniline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lõpetuseks näitab tõsiasi, et ELTL artikli 286 lõikes 6 osutatud menetlus on ainus, mida Euroopa Kohtu põhikirja kohaselt peab menetlema Euroopa Kohtu täiskogu – nagu ka ELTL artikli 228 lõike 2 kohane menetlus Euroopa ombudsmani puhul ning ELTL artiklid 245 ja 247 komisjoni liikmete puhul – vajaduse korral selle menetluse tähtsust ja erakordsust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 16 lõige 4.</P></NOTE> Juba see<?PAGE NO="13"?> nõue ise näitab, et see menetlus ei ole distsiplinaarne, sest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>distsiplinaarõigus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> viib üldjuhul isikuga otse sõlmitud lepingu alusel määratava karistuseni, mitte kohtunikuameti pidajate avaliku kohtuotsuseni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt selle kohta De Bernardinis, C., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Vers un modèle européen de régime disciplinaire des fonctionnaires<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> – Potvin-Solis, L. (ed.), <HT TYPE="ITALIC">Vers un modèle européen de la fonction publique</HT>, Bruylant, Brussels, 2011, lk 349–372, eriti lk 352.</P></NOTE> Vastupidi, distsiplinaarmenetluses ei ole karistust määrav institutsioon harta artikli 47 tähenduses kohus, vaid pigem haldusasutus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta Pilorge-Vrancken, J., <HT TYPE="ITALIC">Le droit de la fonction publique de l’Union européenne</HT>, Bruylant, Brussels, 2017, lk 364.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kontrollikoja liikmete ametikohustused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus märkis kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), peavad komisjoni liikmed, olgugi et ELTL artikli 245 kohaldamiseks on vajalik teatava raskusastmega rikkumise olemasolu, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>hoolitsema selle eest, et nende käitumine oleks laitmatu<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See nõue kehtib ka kontrollikoja liikmetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist Geelhoed selgitas oma ettepanekus selles kohtuasjas, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>[liidu] institutsioonide nõuetekohaseks toimimiseks […] oluline, et kõrgeid ametnikke ei peeta mitte ainult oma eriala asjatundjateks, vaid et nad on ka laitmatu käitumisega. Nende ametnike isikuomadused mõjutavad otseselt üldsuse usaldust [liidu] institutsioonide vastu, nende endi usaldusväärsust ja seega tulemuslikkust<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 68 teistes keeleversioonides).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seda eesmärki silmas pidades tulebki tõlgendada ELTL artikleid 285 ja 286, kus on loetletud mõned kohustused, mida kontrollikoja liikmed ametisse asudes pühalikult täita tõotavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Esimene neist on olla oma tööülesannete täitmisel täiesti sõltumatu ja tegutseda liidu üldistes huvides. Kontrollikoja liikmed ei tohi oma kohustuste täitmisel taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Lisaks peavad nad nii oma ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist hoiduma igasugusest tegevusest, mis nende ametikohustustega kokku ei sobi. Seega peavad nad austama oma ametist tulenevaid kohustusi. Nagu ELTL artikli 286 lõikes 4 sätestatud, kuulub nende kohustuste hulka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/><HT TYPE="ITALIC">eriti</HT> […] kohustus[…] käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu, et need kohustused on sõnastatud samamoodi kui komisjoni liikmete kohustused, mida Euroopa Kohus tõlgendas kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Kuna mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>[kontrollikoja liikme ametist] tulenevad kohustused<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> ei ole ka ELTL artikli 286 lõikes 4 piiritletud, tuleb seda tõlgendada sama laialt kui komisjoni liikmete puhul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Arvestades kontrollikoja liikmetele usaldatud ülesannete tähtsust, on seega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>oluline, […] et nad järgivad kõige rangemaid käitumisnorme<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Seega tuleb kõnealust mõistet tõlgendada nii, et see ei hõlma ainult [ELTL artikli 286 lõikes 4] sõnaselgelt nimetatud kohustust käituda ausalt ja<?PAGE NO="14"?> diskreetselt, vaid ka kõiki teisi [kontrollikoja] liikme ametist tulenevaid kohustusi. Seega peavad [liidu] üldised huvid olema [kontrollikoja] liikmete jaoks igal hetkel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/><HT TYPE="ITALIC">mitte ainult siseriiklikest huvidest, vaid ka isiklikest huvidest kõrgemal</HT><QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Konkreetselt tähendab see, et kontrollikoja liikmed peavad olema sõltumatud, ausad ja diskreetsed, nagu sätestatud ELTL artiklites 285 ja 286, ja täitma ka kõige kõrgemaid erapooletuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt selle kohta Vogiatzis, N., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>The independence of the European Court of Auditors<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> – <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, vol. 56, 2019, lk 667–772, eriti lk 669.</P></NOTE> ja omakasupüüdmatuse nõudeid. Arvestades, et kontrollikoda on, nagu eespool märgitud, liidu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>rahanduse südametunnistus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, lasub kontrollikoja liikmetel sellest tulenevalt ka täielik vastutus selle eest, milleks ja kui läbipaistvalt nad avalikke vahendeid kulutavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlusnormide järgimine ja K. Pinxteni mitmesuguste õigustega arvestamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Väide käesoleva ja Luksemburgis toimuva kriminaalmenetluse vahelise seose kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>K. Pinxten leiab sissejuhatuseks, et käesoleva menetluse puhul tuleb järgida põhimõtet, mille kohaselt tuleb enne distsiplinaarmenetluse algatamist ära oodata kriminaalmenetluse tulemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Mina aga arvan, et seda väites ei ole aru saadud ELTL artikli 286 lõikes 6 ette nähtud menetluse laadist, mis on, nagu ma eespool märkisin, konstitutsiooniline. Kui Euroopa Kohus nõustuks enne otsuse tegemist ära ootama kriminaalmenetluse tulemuse, õõnestaks see ELTL artikli 286 lõike 6 konkreetset eesmärki, millel on tähtis osa aluslepinguga ette nähtud võimude lahususe tagamisel. Nagu kohtujurist Geelhoed selgitas kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson, on liikmesriigi kriminaalmenetlusel ja ELTL artikli 286 lõike 6 kohasel menetlusel riigisiseses ja liidu õiguskorras oma eesmärk: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>Kui esimesena nimetatud menetluse eesmärk on tagada liikmesriigi tasandil ühiskonna toimimiseks vajalike normide täitmine, siis viimati nimetatu tagab ühenduse institutsioonide nõuetekohase toimimise asutamislepingust tulenevate eesmärkide saavutamisel<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 98 teistes keeleversioonides).</P></NOTE> millele mina lisaksin liidu demokraatliku toimimise tagamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Lisandub asjaolu, et kuigi käitumine, mille tõttu kumbki menetlus võidakse algatada, võib olla sama, ei saa seda öelda asjaomase isiku süüdimõistmiseks vajalike asjaolude tõendamise reeglite ja kohustuste kohta. Seega ei ole Euroopa Kohus seotud kriminaalmenetluses asjaoludele antud juriidilise kvalifikatsiooniga ning tema pädevuses on oma täie hindamispädevuse raames uurida, kas ELTL artikli 286 lõikel 6 põhinevas menetluses ette heidetud asjaolud kujutavad endast kontrollikoja liikme ametist tulenevate kohustuste rikkumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta seoses ELTL artikli 245 kohase menetlusega <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Niisiis ei ole oluline, milline on liikmesriigi kohtutes toimuva kriminaalmenetluse tulemus – ELTL artikli 286 lõike 6 kohase menetluse tulemus ei sõltu muudes menetlustes saavutatud tulemustest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Isegi kui isik on neis õigeks mõistetud. Seda olukorda analüüsis Euroopa Kohus konkreetselt kohtuasjas Nikolaou <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kontrollikoda (C‑220/13 P). Vt eelkõige kohtujurist Boti ettepanek (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑220/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:176">EU:C:2014:176</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> otsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑220/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2057">EU:C:2014:2057</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama saab väita vastupidi: Luksemburgis poolelioleva menetluse tulemus ei sõltu kuidagi käesoleva menetluse tulemusest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel olen seega seisukohal, et praegu Luksemburgi kohtutes pooleli oleva menetluse tulemust ei ole vaja ära oodata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>K. Pinxten väidab, et kui tema vastu esitatakse hagi ELTL artikli 286 lõike 6 alusel, ei ole tal õigust pöörduda kohtusse ega juurdepääsu kahele kohtuastmele, mis on vastuolus harta artikliga 47 ning EIÕK protokolli nr 7 artikliga 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus märkinud, et isegi kui oletada, et viimasena nimetatud säte on ELTL artiklil 245 põhineva menetluse korral kohaldav, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>piisab, kui meelde tuletada, et nimetatud protokolli artikli 2 lõike 2 kohaselt võivad selles õiguses olla erandiks eelkõige juhud, kus asjasse puutuva isiku üle mõistis esimeses astmes kohut kõrgeim kohtuinstants<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Arvestades mõlema menetluse sarnasusi, peab see paika pidama ka ELTL artikli 286 lõikega 6 ette nähtud menetluse puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>K. Pinxten ütleb oma repliigis, et Euroopa Kohus tegutseb ELTL artikli 286 lõike 6 alusel toimides distsiplinaarasutusena, mitte kohtuna. Sellest järeldab ta, et tal puudub igasugune tõhus kohtulik kaitse. Seega ei saa kontrollikoda oma hagi esitada nimetatud sättes osutatud menetluse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>See väide on sisuliselt aluslepingu sätte kehtivuse vaidlustamine; esmase õiguse kehtivuse kontrollimine ei ole aga Euroopa Kohtu pädevuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta ELTL artikliga 267 seoses <DATE ISO="20121127">27. novembri 2012. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pringle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:756">EU:C:2012:756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuid nagu olen juba märkinud, ei ole kõnealune menetlus laadilt distsiplinaarne, vaid konstitutsiooniline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Lisan, et kogu ELTL artikli 286 lõike 6 alusel Euroopa Kohtus toimuv menetlus on kooskõlas Euroopa Kohtu kodukorras sisalduvate sätetega hagide kohta. Lisaks on tähelepanuväärne, et Euroopa Kohtu põhikirja artikli 16 kohaselt peab Euroopa Kohus sellise asja arutamiseks kokku tulema täiskoguna. Sedasi on tagatud, et isiku, kelle suhtes menetlus on algatatud, kuulab ära sõltumatute kohtunike täiskogu, kes ise kuuluvad liidu institutsiooni, mille ülesanne on tõlgendada ja kohaldada aluslepinguid. Seega on selge, et Euroopa Kohus on käesolevas menetluses, nagu kohtujurist seda väljendas kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 94 teistes keeleversioonides).</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>erapooletu [liidu] kohus<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kontrollikoja poolt käesoleva asja Euroopa Kohtule suunamiseks vastu võetud dokumentide nõuetevastasus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>K. Pinxtenil on kaks menetluslikku väidet otsuse kohta, millega kontrollikoda otsustas anda käesoleva asja lahendamiseks Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Esiteks väidab ta, et käesoleva asja Euroopa Kohtule lahendamiseks andmise poolt ei ole hääletanud nii palju kontrollikoja liikmeid, kui on ette nähtud kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõikes 4. Teiseks väidab ta, et tema ärakuulamiseks korraldatud koosolekul osalesid kontrollikoja peasekretär ja õigustalituse juhataja, mis on vastuolus kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 49 lõikega 3.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Meenutan, et osutan siin sätetele, mis olid kohaldatavad vaidlustatud otsuste tegemise ajal, s.o kontrollikoja <DATE ISO="20100311">11. märtsi 2010. aasta</DATE> kodukorra sätted ning kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirju kehtestava otsuse nr 38/2016 sätted.</P></NOTE> Käsitlen neid väiteid ükshaaval.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõige 4</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kontrollikoja kodukorra artikli 25 lõige 3 näeb ette, kontrollikoja otsused võetakse vastu istungil viibivate kontrollikoja liikmete häälteenamusega. Selle sätte erandina näeb kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõige 4 ette, et otsus asja üleandmise kohta Euroopa Kohtule ELTL artikli 286 lõike 6 alusel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>tehakse salajase hääletuse teel nelja viiendiku kontrollikoja liikmete häälteenamusega<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Hääletamise ajal oli kontrollikojal 28 liiget. Neist kaks taandasid ennast: üks oma sõpruse pärast K. Pinxteniga, teine sellepärast, et pidi Belgia liikmena pärast K. Pinxteni lahkumist tema ametikohale asuma. Istungil ei osalenud veel neli liiget ja nende puudumine oli põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Seega tasub kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõike 4 sõnastust võrrelda kodukorra artikli 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttega. Esimene näeb ette, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik nelja viiendiku liikmete häälteenamus, artikli 25 lõige 3 aga, et selleks on vajalik ainult istungil viibivate liikmete häälteenamus. Arvestades nende sätete sõnastuserinevusi, on seega selge, et nelja viiendiku liikmete häälteenamus puudutab kogu kontrollikoja liikmete, mitte ainult hääletamise ajal istungil viibivate liikmete arvu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Kuna kontrollikojal oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajal 28 hääleõiguslikku liiget, oli selle tegemiseks teoreetiliselt vajalik 23 liikme häälteenamus. Kui aga arvata kontrollikoja liikmete arvust maha hääletamisest taandatud liikmete arv, on tulemuseks 26 liiget ja otsuse vastuvõtmiseks vajalik 21 liikme häälteenamus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Tõsi, kontrollikoja kodukorras ei ole ühtki sätet taandamise kohta. Kuid nagu kohtujurist Wahl on Euroopa Kohtu kohta märkinud, ei takista asjaolu, et kodukorras ei ole konkreetselt liikmete taandamist käsitlevaid sätteid, sellele põhimõttele tuginemast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt selle kohta kohtujurist Wahli ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Euroopa Liit <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kendrion</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑150/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:612">EU:C:2018:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Taandamine ei ole tegelikult midagi muud kui vaid osa erapooletuse nõudest, millele peab vastama iga harta artiklis 47 nimetatud kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060919">19. septembri 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wilson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑506/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:587">EU:C:2006:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Kuna aga harta artikkel 41 näeb ette õiguse heale haldusele, kehtib see erapooletuse nõue loomulikult ka ELi institutsioonidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ziegler <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:513">EU:C:2013:513</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0154">154</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0155">155</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marchiani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:437">EU:C:2016:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Liikmesriigi vastu algatatud menetlusega seoses vt ka <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑521/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:982">EU:C:2017:982</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Järelikult on taandamine võimalik ka kontrollikoja otsuste vastuvõtmiseks kokkukutsutud istungitel, eriti kui arutusel on kellegi suhtes haldusmenetluse algatamine ja istungil võidakse vastu võtta otsus selle isiku kahjuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Arvestades, et taandamise mõte on vältida huvide konflikti, on samuti selge, et taandatav või end ise taandav isik ei tohi mitte mingil moel menetlusse sekkuda. Teatud mõttes ei ole end ise taandav isik vähemalt ajutiselt, asjaomase probleemiga seoses, enam oma institutsiooni liige. Taandamist ei saa seega võrdsustada puudumisega. Vastasel juhul arvestataks taandatud isikud kvoorumisse. Kui seda tehtaks, võib see mõjutada asjaomase otsuse vastuvõtmist ja tekitada erapoolikuse mulje.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel olen seisukohal, et neid kaht kontrollikoja liiget, kes end taandasid, ei tuleks kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõikes 4 ette nähtud arvutamisel arvesse võtta. Sellisel juhul on nimetatud sättes ette nähtud nelja viiendiku liikmete häälteenamuse nõue täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 49 lõige 3</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikkel 8 näeb ette, et kodukorra artiklis 4 sätestatud korra alusel peetavad koosolekud on rakenduseeskirjade artikli 49 lõike 3 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kinnised<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. See tähendab konkreetselt seda, et sellise kontrollikoja liikme ärakuulamiseks kokku kutsutud koosolekud, kelle kohta kaebus on esitatud, peetakse ilma tõlkide ja kontrollikoja personali juuresolekuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Tuleb aga märkida, et kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 39 lõike 1 kohaselt kuulub kontrollikoja peasekretäri vastutusalasse ka kontrollikoja koosolekute protokollimine ja protokollide säilitamine. Kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 50 lõige 1 kinnitab, et kontrollikoja koosoleku protokolli projekti koostab peasekretär või muu seda ülesannet täitma nimetatud isik. Kuigi aga sama artikli lõikes 5 on säte, et kinniste koosolekute protokolle levitatakse piiratult, ei ole samas täpsustatud, kes kinniseid koosolekuid protokollib, ning kontrollikoja kodukorra artikkel 23 näeb ette, et eranditult kõik kontrollikoja istungid protokollitakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kuna selles olukorras on selge, et kontrollikoja liikme ärakuulamiseks seoses kontrollikoja kodukorra artikli 4 kohase menetlusega kokku kutsutud koosolek tuleb protokollida, tuleb eeldada, et ei kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikkel 8, artikli 49 lõige 3 ega isegi artikkel 50 ei moodusta erandit rakenduseeskirjade artiklist 39. Seepärast tuleb kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 49 lõiget 3 tõlgendada nii, et see ei viita rakenduseeskirjade artikli 50 lõike 1 kohaselt kontrollikoja peasekretärile ega koosolekut protokollima nimetatud isikule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Sellega seoses võib lisada, et kontrollikoda on oma <DATE ISO="20150212">12. veebruari 2015. aasta</DATE> otsusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>DEC 16/15 FINAL (K. Pinxteni toimiku lisa B.26).</P></NOTE> ette näinud, et õigustalituse juhatajale anti kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 50 lõike 1 alusel ülesanne abistada peasekretäri seoses koosolekute järelmeetmetega, ja et seal on sõnaselgelt nimetatud protokollimist. Seega võib järeldada, et õigustalituse juhataja ja peasekretäri viibimine K. Pinxteni ärakuulamiseks kokku kutsutud koosolekul oli kontrollikoja suhtes kehtivate normidega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Lisaksin kõrvalmärkusena veel vaid nii palju, et põhimõtteliselt tagab õigustalituse juhataja koosolekul viibimine normidest kinnipidamise, mis on kasulik ka asjasse puutuvale liikmele. Seepärast tuleb kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 49 lõiget 3 tõlgendada nii, et see ei viita ka õigustalituse juhatajale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõistliku aja nõude rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab K. Pinxten, et kontrollikoda on seadnud kahtluse alla tema poolt alates 2006. aastast esitatud taotluste õiguspärasuse ja seeläbi rikkunud tema õigust sellele, et tema asja arutatakse mõistliku aja jooksul, kuigi kontrollikojal oli tema ametiaja algusest peale olemas kogu teave, millega ta oleks saanud kontrollida tema taotluste õiguspärasust või vähemalt paluda nende kohta selgitusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Liidu eelarve suhtes kehtivatele finantseeskirjadele tuginedes leiab K. Pinxten, et kontrollikoda ei tohiks oma nõudeid esitada asjaolude põhjal, mis ulatuvad ajas tagasi kolm kuni viis aastat enne <DATE ISO="20181005">5. oktoobrit 2018</DATE> ehk kontrollikoja esialgse aruande kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Tahan kõigepealt meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mis ütleb, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kui menetluse kestust ei ole liidu õigusnormiga sätestatud, siis tuleb seda, kas aeg, mis institutsioonil kulus vaidlusaluse akti võtmiseks, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>mõistlik<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, hinnata kõigi kohtuasjale omaste asjaolude alusel, võttes eelkõige arvesse vaidluse tähtsust huvitatud isiku jaoks, asja keerukust[, mitmesuguseid menetlusetappe, mille ELi institutsioon on läbinud,] ning poolte käitumist<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="20130228">28. veebruari 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arango Jaramillo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIP (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑334/12 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:134">EU:C:2013:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marchiani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:437">EU:C:2016:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellest konkreetse hindamise nõudest tuleneb järelikult, et seda, kas tegemist on mõistliku ajaga, ei tule kindlaks teha lähtuvalt täpsest, abstraktselt määratletud ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130228">28. veebruari 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arango Jaramillo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIP (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑334/12 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:134">EU:C:2013:134</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marchiani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:437">EU:C:2016:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Seda arvestades on K. Pinxteni osutatud viieaastane tähtaeg kohaldatav ainult, nagu Euroopa Kohus on sõnaselgelt sedastanud, liidu võlgade sissenõudmise kontekstis ja konkreetsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="298" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 298, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> suhtes. Lisaks meenutan, et Euroopa Kohus on ise selgitanud, et kõnealust viieaastast tähtaega tuleb isegi selles konkreetses olukorras käsitada ümberlükatava eeldusena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marchiani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:437">EU:C:2016:437</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb läbitud menetlusetappide kohta märkida esmalt seda, et käesoleva asja aluseks oleva hagi esitamiseni viinud sisemenetlus algas <DATE ISO="20160718">18. juulil 2016</DATE> ja <DATE ISO="20160901">1. septembril 2016</DATE>, kui K. Pinxtenile esitati väited tema mitme võimaliku raske rikkumise kohta. Seejärel, <DATE ISO="20161014">14. oktoobril 2016</DATE>, saadeti toimik OLAFile, kes algatas oma juurdluse <DATE ISO="20161115">15. novembril 2016</DATE>. OLAF saatis oma juurdluse lõpparuande kontrollikojale <DATE ISO="20180702">2. juulil 2018</DATE>. Kontrollikoda otsustas <DATE ISO="20180712">12. juulil 2018</DATE> anda oma presidendile kooskõlas kontrollikoja kodukorra artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ülesande koostada OLAFi juurdluse lõpparuande põhjal esialgne aruanne. Esialgne aruanne koos OLAFi juurdluse lõpparuandega edastati liikmetele ja K. Pinxtenile <DATE ISO="20181005">5. oktoobril 2018</DATE>. K. Pinxten esitas oma kirjalikud seisukohad <DATE ISO="20181119">19. novembril 2018</DATE> ja tema ärakuulamine toimus <DATE ISO="20181126">26. novembril 2018</DATE>. Kõike seda arvesse võttes otsustas kontrollikoda asja kolm päeva hiljem ELTL artikli 286 lõike 6 alusel Euroopa Kohtule üle anda. K. Pinxteni kohta väidete esitamisest kuni asja Euroopa Kohtule üleandmiseni kulus seega igatahes ainult pisut üle kahe aasta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Arvestades, kui palju menetlustoiminguid selle aja jooksul tehti – alustades väidete esitamise järgselt institutsioonisisestest sammudest seoses K. Pinxteniga, millele järgnes asja suunamine OLAFile uurimiseks, sellele omakorda asjaolude kokkuvõte ja OLAFi juurdluse lõpparuanne ning kontrollikoja esialgne aruanne, millele lisandub aeg, mille jooksul oli K. Pinxtenil võimalus oma kaitseõigusi kasutada (kirjalike seisukohtade esitamine nii OLAFile kui ka kontrollikojale ning ärakuulamine OLAFi ja kontrollikoja poolt) –, ei saa minu arvates väita, et see, mismoodi kontrollikoda K. Pinxteni juhtumit menetles ja kui palju aega tal selleks kulus, on vastuolus mõistliku aja põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb asjaolude puhul tunnistada, et mõned neist on pärit aastast 2006, kui algas K. Pinxteni esimene ametiaeg kontrollikojas. Juhin aga tähelepanu, et suur osa K. Pinxteni vastu esitatud väidetest puudutavad sündmusi, mis toimusid pärast 2013. aasta oktoobrit,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Näiteks kolmest Chambordis (Prantsusmaa) toimunud jahiretkest kaks (esimene väide), Kuuba-reis (esimene väide), isikliku äriühingu asutamine ja selle juhina tegutsemine (neljas väide) ning isikliku korteri üüriks pakkumine liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (viies väide).</P></NOTE> s.o ajal, millega K. Pinxten on ise nõustunud, või sündmusi, mis juhul, kui need toimusid varem, kordusid pärast seda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>tähtpäeva<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Näiteks talle kasutamiseks antud kütusekaartide nõuete- ja õigusvastane kasutamine (teine väide) või osalemine erakonna juhatuses (esimene ja neljas väide).</P></NOTE> Pealegi ei saa mõistliku aja nõuet, nagu see on nüüd sõnaselgelt ette nähtud harta artiklitega 41 ja 47, võrdsustada kriminaalasjades kohaldatava aegumistähtajaga, mida Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>) määratleb kui õigusrikkuja seaduslikku õigust, et talle ei esitataks süüdistust ja tema suhtes ei algatataks kohtumenetlust õigusrikkumise eest, millest on möödunud teatav hulk aega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> otsus Coëme jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia, CE:ECHR:2000:0622JUD003249296, punkt 146.</P></NOTE> Mõistliku aja nõue on isiku õigus sellele, et tema küsimusi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/><HT TYPE="ITALIC">käsitletakse</HT> mõistliku aja jooksul<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, ehk harta artiklis 47 kasutatud sõnastusest selgemini väljendatud õigus sellele, et kohus menetleb tema asja mõistliku aja jooksul. Teisisõnu on mõistlik aeg distsiplinaar- või kriminaalasjades see aeg, mille jooksul tuleb rikkuja kohtusse anda ja mis ei alga asjaolude tekkimise ajal, vaid päevast, mil asjaomase isiku vastu esitatakse süüdistus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt selle kohta Franchimont, M., Jacobs, A. ja Masset, A., <HT TYPE="ITALIC">Manuel de procédure pénale</HT>, Larcier, Coll. de la Faculté de droit de l’Université de Liège, 2012, Brussels, lk 123. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>kriminaalsüüdistus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> on olemas hetkest, mil pädev asutus teavitab asjaomast isikut ametlikult kahtlustusest, või hetkest, mil asjaomase isiku olukord on tema vastu tekkinud kahtluste tõttu ametiasutuste poolt võetud meetmete tagajärjel oluliselt muutunud<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (EIK <DATE ISO="20171005">5. oktoobri 2017. aasta</DATE> otsus Kalēja <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti, CE:ECHR:2017:1005JUD002205908, punkt 36).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kui mõistliku aja nõuet tuleb ELTL artikli 286 kohase erimenetluse raames käsitada aegumistähtajana, tuleb igatahes arvesse võtta ka nende rikkumiste raskust, mida võidakse ELTL artikli 286 lõike 6 alusel hindama hakata. Nende liikmesriikide õigussüsteemides, kes on oma kriminaalõiguses ette näinud süütegude aegumistähtaja, on igatahes aegumistähtaeg otseses sõltuvuses rikkumise raskusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt selle kohta Belgia õiguse näiteks Beernaert, M.‑A., Bosly, H. D. ja Vandermeersch, D., <HT TYPE="ITALIC">Droit de la procédure pénale</HT>, La Charte, Bruges, 2014, lk 189.</P></NOTE> Seda silmas pidades paistab, et esimese etteheidetava teo toimepanemisest kuni asjaomase institutsiooni esimeste aktide vastuvõtmiseni nende kohta kulunud kümme aastat – või isegi 12 aastat, kui võtta käesolevas asjas K. Pinxteni nõudel arvesse kontrollikoja presidendi esialgset aruannet – ei ole ülemäära pikk aeg.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">OLAFi õigusvastane juurdlus ja selle aruanne</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>OLAFi juurdluse kohta on K. Pinxten esitanud kolm rikkumist, mis tema väitel mõjutavad OLAFi juurdluse lõpparuannet kontrollikojale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Juurdluse laiendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Esiteks väidab K. Pinxten sisuliselt, et OLAF laiendas tema vastu algatatud juurdlust tema kabineti inspekteerimise käigus kogutud andmete põhjal alusetult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Tõsi, OLAFi esimeses kirjas K. Pinxtenile tema suhtes juurdluse algatamise kohta on nimetatud ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>[tema] kui [kontrollikoja] liikmega seotud võimalikke rikkumisi kontrollikoja varade kasutamisel [tema poolt] ja [asjaomaseid] lähetusi, mille [tema olevat] läbi viinud ja/või kinnitanud vastuolus kehtivate eeskirjadega ja mis on kahjustanud Euroopa Liidu rahalisi huve<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>OLAFi <DATE ISO="20170922">22. septembri 2017. aasta</DATE> kiri K. Pinxtenile (kontrollikoja toimiku lisa A.32, lk 252).</P></NOTE> Alles teises etapis (s.o OLAFi <DATE ISO="20171215">15. detsembri 2017. aasta</DATE> kirjas K. Pinxteni advokaadile) andis OLAF K. Pinxteni advokaadile teada, et OLAFi peadirektor on pärast inspekteerimise käigus kogutud andmete esialgset analüüsi otsustanud laiendada juurdlust võimalikele huvide konfliktidele ja muudele ELTL artiklite 285 ja 286 ning kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi rikkumistele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>OLAFi <DATE ISO="20171215">15. detsembri 2017. aasta</DATE> kiri L‑Y. Levile (kontrollikoja toimiku lisa A.34, lk 255).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>K. Pinxten väidab, et inspekteerimise eesmärk või tulemus ei saa olla selliste võimalike rikkumiste väljaselgitamine, mis enne inspekteerimist ei saa teatavad olla olnud, sest inspekteerimise eesmärk ja ulatus tulenevad uurijatele antud ülesandest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>K. Pinxteni vastuse punkt 108.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Minu arvates on OLAFi uurimistegevuse sel moel tõlgendamine liiga kitsas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Meenutan ennekõike, et OLAFi ülesannete hulka, nagu need on sõnaselgelt nimetatud määruse nr 883/2013 põhjenduses 6, kuuluvad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>peale finantshuvide kaitse […] ka kõik meetmed, mis on seotud liidu huvide kaitsega eeskirjade eiramise eest, mille tulemuseks võib olla haldus- või kriminaalmenetlus<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Nende ülesannete täitmiseks näeb nimetatud määruse artikli 4 lõige 2 ette, et OLAFil on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>õigus saada viivitamata ja ette teatamata juurdepääs institutsioonide, organite, ametite ja asutuste valduses olevale mis tahes asjakohasele teabele, sealhulgas andmebaasides sisalduvale teabele, ning nende tööruumidele […]. Amet võib teha koopia ja väljavõtte kõikidest institutsioonide ja asutuste valduses olevatest dokumentidest või andmekandja sisust ning vajaduse korral võtta need oma järelevalve alla, et vältida nende kadumise ohtu<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Lõpetuseks tuleb meeles pidada ka seda, et ELi institutsioonide liikmetel on kohustus OLAFiga koostööd teha määruse nr 883/2013 artikli 7 lõike 3 kohaselt, mis sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>[i]nstitutsioonid[…] tagavad, et nende [liikmed] osutavad [OLAFi] töötajatele nende ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikku abi<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Sama kohustuse näeb kontrollikoja liikmetele ette ka kontrollikoja otsuse nr 99‑2004 eeskirjade kohta, millega reguleeritakse kontrollikoja liikmete koostööd pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdlustes, artikli 3 teine lõik, mis sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>[OLAFi j]uurdluse raames teevad kontrollikoja liikmed ametiga <HT TYPE="ITALIC">täielikku</HT> koostööd<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Arvestades OLAFi ülesannete ulatust, talle nende täitmiseks antud volitusi ja kontrollikoja liikmete kohustust teha OLAFiga koostööd, võib OLAFi poolt inspekteerimise <HT TYPE="ITALIC">tagajärg</HT> olla minu arvates ka selliste võimalike rikkumiste väljaselgitamine, mida juurdlus alguses ei hõlmanud. Kui see oleks OLAFile keelatud, tähendaks see, et OLAF peab jätma võimalikud rasked rikkumised<?PAGE NO="21"?> tähelepanuta, see aga oleks OLAFi ülesannetega, volitustega ja kontrollikoja liikmete koostöökohustusega täiesti vastuolus, samal ajal kui OLAFi uurimistegevuse tõhusus on ELi finantshuvide kaitsmise üldisema avaliku huvi kaudu avalikkuse huvides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt selle kohta Inghelram, J.F. H., <HT TYPE="ITALIC">Legal and Institutional Aspects of the European Anti-Fraud Office (OLAF)</HT>, Europa Law Publishing, Amsterdam, 2011, eriti lk 137.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Igasugune muu järeldus piiraks OLAFi <HT TYPE="ITALIC">sõltumatust</HT> selles mõttes, et see piiraks OLAFi peadirektori juurdluste algatamise ja ka laiendamise õigust. Nagu ka Üldkohus on märkinud seoses OLAFi sisejuurdluse laiendamisega välisjuurdlusele, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>oleks tagajärg selline juhul, kui OLAFi peadirektor ei saaks piisavalt tõsiste kahtluste korral sisejuurdluse käigus ilmnenud asjaoludes […] esimest […] laiendada<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="20190606">6. juuni 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dalli <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑399/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:384">EU:T:2019:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel olen seisukohal, et kuna OLAF viis oma inspekteerimise läbi kooskõlas kehtivate normidega, teatas K. Pinxtenile juurdluse laiendamisest ja andis talle võimaluse selgitada kõiki lõpparuandes ette heidetud asjaolusid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>OLAFi <DATE ISO="20171215">15. detsembri 2017. aasta</DATE> kiri L‑Y. Levile (kontrollikoja toimiku lisa A.34, lk 255).</P></NOTE> võib OLAFi juurdluse laiendamise tõttu avastatud rikkumisi arvesse võtta ka käesolevas menetluses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">K. Pinxteni õigus eraelu puutumatusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Teiseks väidab K. Pinxten, et OLAF on tema isiklikke faile kaasa võttes ja tema advokaadiga peetud kirjavahetust kopeerides rikkunud tema õigust eraelu puutumatusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Harta artikli 7 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. See õigus ei ole aga absoluutne. Harta artikli 52 lõike 1 kohaselt tohib seda piirata, kui seda tehakse seadusega ja see vastab tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele ega kujuta endast taotletavat eesmärki arvestades ebaproportsionaalset sekkumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OZ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:289">EU:C:2019:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>OLAFi õigus teha asjakohastest dokumentidest koopiaid on ette nähtud määruse nr 883/2013 artikli 4 lõike 2 punktiga a. See õigus on vajalik ELi finantshuvide kaitsmiseks, mis on kahtlemata harta artikli 52 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuv eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt selle kohta Inghelram, J. F. H., <HT TYPE="ITALIC">Legal and Institutional Aspects of the European Anti-Fraud Office (OLAF)</HT>, Europa Law Publishing, Amsterdam, 2011, eriti lk 91.</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohus on juba rõhutanud, on liikmesriikide kohustus võidelda liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu hoiatavate ja tõhusate meetmetega kohustus, mis tuleneb muu hulgas liidu esmasest õigusest, nagu ELTL artikli 325 lõige 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150908">8. septembri 2015. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taricco jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:555">EU:C:2015:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Asjaolu, et juurdlusalune isik peab teatavaid dokumente isiklikeks, ei ole sellega seoses oluline. Eelkõige on OLAFi töötajatele kehtivaid juurdlusmenetlusi käsitlevate juhiste punktis 13.5 konkreetselt sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>ruumide inspekteerimise ajal on juurdlusüksuse liikmetel õigus pääseda ligi asjaomase ELi institutsiooni, organi, ameti või asutuse mis tahes teabele, kaasa arvatud elektrooniliste andmete koopiad, <HT TYPE="ITALIC">eradokumentide koopiad</HT> (kaasa arvatud meditsiinilised dokumendid), <HT TYPE="ITALIC">kui need võivad olla juurdluse jaoks olulised</HT><QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Minu arvates on<?PAGE NO="22"?> OLAFi volituste selline tõlgendamine kooskõlas määrusega nr 883/2013, kuna see annab OLAFile õiguse teha koopia kõikidest ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste valduses olevatest dokumentidest või andmekandjatest kui need on seotud asjakohase teabega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et K. Pinxteni eraelu puutumatuse õigusega seotud väiteid seoses tema ametiajal kogunenud materjalidega – peale puhtisiklike kirjade – ei saa tema ametialaste väärkasutuste uurimise kontekstis eriti tugevaks pidada. Igasugune muu järeldus oleks vastuolus ELi institutsioonide kohustusega võidelda kelmuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu tõkestavate meetmetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Pealegi on OLAFi volitused formuleeritud nii, et tagatud oleks nende proportsionaalne kasutamine. OLAFi töötajatele kehtivate juurdlusmenetlusi käsitlevate juhiste punkti 13.4 kohaselt võib inspekteerimine toimuda asjaomase ELi institutsiooni liikme eemalolekul. Sellisel juhul peab aga kohal viibima <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>asjaomase ELi institutsiooni […] muu töötaja või turvameeskonna liige<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et inspekteerimine toimus kontrollikoja turvatalituse ametniku ning infoturbe- ja andmekaitseametniku juuresolekul. Mis puudutab K. Pinxteni erasõnumeid, on <DATE ISO="20171122">22. novembri 2017. aasta</DATE> OLAFi digitaalse ekspertiisi aruandes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>K. Pinxteni toimiku lisa B.25.</P></NOTE> sõnaselgelt märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>OLAFi uurijad vaatasid kõik need andmed läbi kooskõlas andmekaitsenõuetega, nagu oli palunud [andmekaitseametnik]. Eraelulised e‑kirjad ja e‑kirjad, mis ei olnud ilmselgelt juurdluse eesmärgiga seotud, kustutati kõigist kopeeritud kaustadest […]. Läbivaatamise ja kustutamise eest vastutas [andmekaitseametnik] […]. [Andmekaitseametnik] andis OLAFile üle ka varem läbi vaadatud e‑dokumendid, mis olid valitud ja kopeeritud ketastelt U\: ja S\:<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetselt K. Pinxteni kirjavahetust oma advokaadiga, on selge, et advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsus on Euroopa Liidu õiguse kohaselt kaitstud, kuid seda tingimusel, et see teabevahetus on seotud kliendi kaitseõiguse teostamisega ja toimunud sõltumatute advokaatidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19820518">18. mai 1982. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AM &amp; S Europe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>155/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:157">EU:C:1982:157</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20100914">14. septembri 2010. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑550/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:512">EU:C:2010:512</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas aga piisab märkimisest, et nagu ka kontrollikoda on täheldanud, ei ole K. Pinxten esitanud ühtki tõendit selle kohta, et OLAF on kasutanud advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsusega kaitstud dokumente. K. Pinxten ei ole ühtki sellist dokumenti leidnud ka OLAFi juurdluse lõpparuandest või selle lisadest. Vastupidi, <DATE ISO="20171122">22. novembri 2017. aasta</DATE> digitaalse ekspertiisi aruande 6. lisas on hoopis märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>e‑kirjade filtreerimisega seoses […] kustutati kõik 2010. aastast varasemad Outlooki kirjad<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>. Lisaks on aruandes märgitud, et kustutati ka muud materjalid, näiteks teabevahetus K. Pinxteni õigusnõunikuga ja viited sellele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>K. Pinxteni toimiku lisa B.25.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb järeldada, et OLAF ei ole oma juurdluse käigus K. Pinxteni õigust eraelu puutumatusele rikkunud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="23"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">K. Pinxteni kaitseõigused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab K. Pinxten, et OLAF on rikkunud tema kaitseõigusi. Nii oli tema väitel esiteks talle saadetud asjaolude kokkuvõte ülilühike, sellele lisatud tabelid arusaamatud ning esitatud ei olnud kõik tõendavad dokumendid. Teiseks ei olnud K. Pinxteni väitel teda ära kuulatud kõigi asjaolude ja aruande koostamiseks ära kuulatud tunnistajate ütluste kohta. Kolmandaks ei olnud OLAF tema väiteid analüüsinud, vaid need kõigest aruande lõppu kopeerinud. Neljandaks ei saanud tema endine abi tema ärakuulamise protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>On selge, et nagu näeb ette ka harta artikkel 41, kätkeb õigus heale haldusele igaühe õigust ühelt poolt sellele, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada, ja teiselt poolt sellele, et tal on õigus tutvuda teda puudutavate andmetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on meenutanud <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>õigus[e] […] olla ära kuulatud tagamine kõigis menetlustes, mis võivad viia asjaomast isikut kahjustava meetmeni, kujutab endast [liidu] õiguse üldpõhimõtet, mida tuleb järgida isegi siis, kui asjaomast menetlust ei ole kuidagi reguleeritud. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kaitseõiguse järgimine nõuab, et isikule, kelle vastu [on alustatud] haldusmenetlust, antakse tegelik võimalus selle menetluse jooksul teha teatavaks oma seisukoht väidetud asjaolude ja olukordade asetleidmise ja asjakohasuse kohta ning dokumentide kohta, millele [ELi institutsioon, organ, asutus või amet] tugineb oma põhjendustes [liidu] õiguse rikkumise olemasolu kohta<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Punkt 104.</P></NOTE> OLAFi juurdlusega seoses võib siin lisada, et ka määruse nr 883/2013 artikli 9 lõige 4 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>pärast juurdluse lõpetamist ja enne teda nimeliselt käsitlevate järelduste tegemist [antakse] kõnealusele isikule võimalus esitada oma märkused temaga seotud asjaolude kohta<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb seega kõigepealt kindlaks teha, kas K. Pinxtenit teavitati aegsasti tema vastu esitatud väidetest ning kas tal oli võimalus olla ära kuulatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Mina ise ei ole nõus K. Pinxteni väitega, et tema kaitseõigusi ei ole austatud. Toimikus olevatest materjalidest nähtub hoopis, et K. Pinxtenile saadeti <DATE ISO="20171207">7. detsembril 2017</DATE> kutse ilmuda <DATE ISO="20171222">22. detsembril 2017</DATE> vestlusele võimalike rikkumiste teemal, millest oli talle teatatud <DATE ISO="20170922">22. septembril 2017</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.72.</P></NOTE> Samuti on selge, et K. Pinxtenile teatati juurdluse laiendamisest ja vestlusele kutsumisest <DATE ISO="20171215">15. detsembril 2017</DATE> tema advokaadile saadetud kirja teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.34.</P></NOTE> Tõsi, K. Pinxteni advokaat vastas sellele kirjale nii, et tema klient on nõus käsitlema <DATE ISO="20171222">22. detsembriks 2017</DATE> kavandatud vestlusel OLAFiga ainult asjaolusid, millele on viidatud teates, millega tema klient nimetati <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>juurdlusaluseks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>K. Pinxteni toimiku lisa B.20, lk 136</P></NOTE> Toimunud vestluse protokollist aga nähtub, et vestluse käigus käsitleti vabatahtlikult ja tagasi hoidmata suurt hulka asjaoludest, mille OLAF oli oma juurdluse käigus välja selgitanud ja oma lõpparuandesse lisanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.73.</P></NOTE> Pealegi lisati küsimused, mis jäid selle vestluse ajal käsitlemata, sellegipoolest hiljem K. Pinxtenile saadetud kokkuvõttesse (näiteks tema viibimine Crans Montanas või osalemine erakonna juhatuses või (väidetavad) kindlustuspettused). Mis puutub sellesse kokkuvõttesse, siis väidab K. Pinxten küll, et see oli ülilühike ja sellele lisatud tabelid arusaamatud, kuid tegelikult on selge, et see oli nii<?PAGE NO="24"?> kehtivate eeskirjade kui ka K. Pinxtenile ette heidetava kirjelduse poolest piisavalt põhjalik. Asjaolude kokkuvõtte täpsust ja täielikkust K. Pinxten vaevalt ette heita saab, kui ta on ise koostanud kõigi kokkuvõttes nimetatud asjaolude kohta tervelt 36 lehekülge märkusi, mille menetlemiseks anti kümme tööpäeva juurde.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Kontrollikoja toimiku lisad B.37.41 ja B.37.88.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Lisaks juhin tähelepanu, et OLAFi lõpparuanne sisaldab ainult peadirektori soovitusi. Määruse nr 883/2013 artikli 11 lõike 4 kohaselt peab aruande saanud institutsioon võtma sisejuurdluse tulemustest tingitud meetmeid, eelkõige distsiplinaar- või õiguslikke meetmeid. Sellegipoolest on tõsi, et institutsioon, kellele OLAF on oma lõpparuande adresseerinud, teeb otsuse, mis on asjaomasele isikule kahjulik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel olen seisukohal, et asjaolu, et K. Pinxten sai pärast seda, kui ta oli juba esimest korda OLAFi poolt ära kuulatud ja talle oli antud võimalus esitada asjaolude kohta oma märkused, koopia OLAFi lõpparuandest koos lisadega kontrollikoja haldusmenetluse kohta, mis algas enne hagi esitamist K. Pinxteni vastu ELTL artikli 286 lõike 6 alusel, ei saa eirata küsimuses, kas K. Pinxteni õigust olla ära kuulatud on rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Sellega seoses juhin tähelepanu, et K. Pinxtenile anti võimalus esitada OLAFi lõpparuande ja kontrollikoja presidendi esialgse aruande kohta mitte ainult kirjalikud märkused – mida ta ka tegi –,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.40.</P></NOTE> vaid ka neis dokumentides käsitletud asjaolusid suuliselt selgitada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.41.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel pean järeldama, et kontrollikoja haldusmenetluses ei ole midagi sellist, millega oleks võidud rikkuda K. Pinxteni kaitseõigusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">6.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Järeldus menetlusnormide järgimise ja K. Pinxteni mitmesuguste õigustega arvestamise küsimuse kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et kõik K. Pinxteni poolt enda kaitseks esitatud väited, mis puudutavad menetlusküsimusi ja erinevate õiguste, eriti kaitseõiguse järgimist, tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Täielikkuse huvides lisan, et kuigi kontrollikoda tugineb oma väidete tõendamisel väga palju OLAFi lõpparuandele, on tema hagi selge ja arusaadav ka ilma selle aruandeta ja selle lisadeta. Lisaks on hagist näha, et kontrollikoda on asjaolusid ka ise hinnanud ja mõnel juhul OLAFist teistsuguste järeldusteni jõudnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">ELTL artiklis 286 osutatud kohustuste rikkumise küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikli 286 lõike 6 kohaldamise tingimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Enne kui hakkan analüüsima küsimust, kas K. Pinxten on rikkunud kontrollikoja liikme kohustusi, on ehk kasulik üle korrata kolm käesolevas ettepanekus juba tehtud märkust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Esiteks saab ELTL artiklist 286 järeldada, et liidu üldised huvid peavad olema kontrollikoja liikmete jaoks igal hetkel mitte ainult riigisisestest huvidest, vaid ka isiklikest huvidest kõrgemal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teiseks ei pea kontrollikoja liikmed olema ainult sõltumatud, ausad ja diskreetsed, nagu on sätestatud ELTL artiklites 285 ja 286, vaid täitma ka kõige kõrgemaid erapooletuse ja omakasupüüdmatuse nõudeid. Sellega kaasneb vältimatult täielik vastutus selle eest, kuidas nad avalikke vahendeid kulutavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 70–76.</P></NOTE> Kolmandaks ei ole aluslepingus midagi öeldud selle kohta, mis laadi või kui sagedased rikkumised võivad viia ELTL artikli 286 lõike 6 kohaldamiseni. Ainus tingimus on, et kontrollikoja liige ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Arvestades, et aluslepingu sätted kehtivad ühtmoodi nii komisjoni kui ka kontrollikoja liikmetele, on selge, et ka viimased peavad hoolitsema selle eest, et nende käitumine oleks laitmatu. Sellegipoolest saab ELTL artikli 286 lõike 6 kohaldamine olla põhjendatud ainult teatava raskusastmega rikkumise olemasolu korral.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda tingimust tõendab üheselt see, kui suure karistuse võib Euroopa Kohus asjaomasele (või, nagu käesolevas asjas, endisele) liikmele määrata, kui selle vastu esitatud kohatu käitumise väited õigeks osutuvad. Teiselt poolt võib ELTL artikli 286 lõike 6 üldisest sõnastusest ja selle rollist liidu institutsioonilises arhitektuuris järeldada, et kõnealune rikkumine võib tuleneda nii ühest raskest teost kui ka vähem raskete tegude jadast, mis väljendab selget lugupidamatust kehtivate eeskirjade vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Nende kaalutluste põhjal saab järeldada, et selleks, et ELTL artikli 286 lõike 6 alusel esitatud hagi saaks põhjendatuks tunnistada, on piisav – ja sellegipoolest vajalik –, et asjaomase rikkumise puhul oleks põhjendatud teatav raskusaste. See rikkumine peab tulenema kas ühestainsast raskest teost või ühesuguste tegude jadast, isegi kui need ei ole üksikult võttes piisavalt rasked. Teisalt võib asjaomase teo või tegude jada või isegi mitme teo raskus mõjutada seda, kuivõrd võib asjaomast isikut pensioni või muude seda asendavate soodustuste asendamise õigusest ilma jätta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">K. Pinxteni vastu esitatud väidete analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Kontrollikoja hagi toetub viiele väitele, mis on ainuüksi esimese väite puhul seotud vähemalt 332 asjaoluga. Nagu ma äsja selgitasin, ei ole ELTL artikli 286 lõikes 6 osutatud rikkumise tõendamiseks siiski vaja tugineda kõigile nendele asjaoludele. Seepärast piirdun oma analüüsis iga väite puhul asjaoludega, mis minu arvates viitavad kõige selgemalt kontrollikoja liikme kohustuste rikkumisele, ilma et see piiraks ülejäänud asjaolude kehtivust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, mis käsitleb kontrollikoja vahendite nõuetevastast kasutamist kontrollikoja liikme ametikohustustega mitteseotud või kokkusobimatu tegevuse rahastamiseks</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Määruse nr 2290/77 artikkel 7 sätestab, et kontrollikoja liikmele, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>kes peab <HT TYPE="ITALIC">ametikohustuste täitmisel</HT> [kontrollikoja asukohast] mujale reisima, […] hüvitatakse sõidukulud [ja] majutuskulud [ning] makstakse päevaraha<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>. Juba selle sätte sõnastusest nähtub, et nende hüvitiste ja päevaraha saamiseks peab asjaomase kulu tekkimise kohas toimuv tegevus olema seotud kontrollikoja liikme ametikohustuste täitmisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Olles läbi vaadanud tõendid, mida sisuliselt vaidlustatud ei ole, on mul raske mitte tulla järeldusele, et K. Pinxten on oma teatavaid tegevusi deklareerinud ebapiisavalt, et saada määrusega nr 2290/77 ette nähtud hüvitisi, ja seeläbi seda süsteemi kuritarvitanud. Kahjutundega pean nentima, et seda tõendavad rohked tõendid tema reiside kohta Crans Montanasse (Šveits) ja Kuubale ning tema osalemise kohta teatavatel jahiüritustel Chambordis (Prantsusmaa) ja Ciergnonis (Belgia).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Viibimine Crans Montanas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>K. Pinxten on ühes <DATE ISO="20130711">11. juulil 2013</DATE> kontrollikoja presidendile saadetud kirjas selgitanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>Crans Montana foorum on tema kui kontrollikoja III auditikoja eesistuja kutsunud foorumi suvisele istungjärgule, mis toimub <DATE ISO="20130822">22.</DATE>–<DATE ISO="20130825">25. augustini 2013</DATE><QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.27, lk 3859</P></NOTE> Kirjas on lisatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>Crans Montanasse kogunevad aktuaalseid rahvusvahelisi poliitilisi küsimusi arutama riikide valitsuste ja parlamentide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja erakondade tähtsad esindajad ning diplomaadid kogu maailmast<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>. Ta lisab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>kuna [ta oli] üritusele kutsutud kontrollikoja liikmena, palub ta kontrollikojal hüvitada üritusel osalemisega seotud majutuskulud ja osalemistasu ([3570,00 eurot])<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Kuigi kontrollikoda selle lähetuse kinnitas ja K. Pinxteni taotletud summad välja maksis, nähtub toimikust, et K. Pinxteni kirjas nimetatud kolm asjaolu – et teda on kutsutud, ürituse eesmärk ja osalemiskulu – ei ole päris õiged.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb välja, et K. Pinxten ei olnud sellele üritusele kutsutud ei kontrollikoja III auditikoja eesistujana ega isegi lihtsalt selle liikmena. Vastupidi: K. Pinxteni abi oli <DATE ISO="20130529">29. mail 2013</DATE> saatnud aadressile info@cmf.ch küll e‑kirja, et K. Pinxten oleks üritusel osalemisest huvitatud, kuid saanud samal päeval vastuse, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>Crans Montana foorumi suvine istungjärk, mis toimub selles eksklusiivses mägikuurordis, on üritus, millel on piiratud osalejate arv (40 isikut)<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>. Alles siis, kui üks endine Belgia minister oli asjasse sekkunud ja korraldajatele K. Pinxtenit soovitanud, sai viimane umbes kaks nädalat hiljem korraldajatelt kirja, et ta on teretulnud üritusel osalema, ilma et seejuures oleks aga viidatud tema ametiülesannetele või nimetatud tema ametinimetust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>K. Pinxteni abi <DATE ISO="20130529">29. mai 2013. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.27, lk 3858) ja Crans Montana foorumi korraldusbüroo <DATE ISO="20130529">29. mai 2013. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20130612">12. juuni 2013. aasta</DATE> e-kirjad (kontrollikoja toimiku lisa A.37.27, lk 3857 ja 3875).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Teiseks nähtub Crans Montana foorumi korraldusbüroo <DATE ISO="20130529">29. mai 2013. aasta</DATE> e‑kirjast, et nn erakorralisel suvisel istungjärgul ei olnud mingit konkreetset kava. Seda kinnitab ka tolle iga-aastase ürituse kutse ja selle kava, mis hiljem järele saadeti. Selles dokumendis on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>suvisele istungjärgule kutsutakse ainult kuni 60 foorumi toetajat, kes saavad jagada selle erakordse ja väga privilegeeritud kuurordi lõõgastavat ja sõprust toetavat õhkkonda<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.27, lk 3881.</P></NOTE> Ürituse täielikust kavast nähtub lisaks, et seminare või isegi formaalseid arutelusid ürituse raames ette nähtud ei olnud. Kõik hommikud ja pärastlõunad olid täidetud jalutuskäikudega, ekskursioonidega ja osturetkedega. Kavas on pealegi üsna otsekoheselt öeldud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>see on nädalavahetuse puhkusereis mägedes! Rõivastusetiketti ei ole<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>. Kava kohaselt pidid osalejad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>tundma end nagu puhkusel ja rõivastuma vastavalt<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.27, lk 3862–3865.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Kolmandaks taotles K. Pinxten majutuskulude ja osalemistasu katteks küll 3570,00 eurot, aga registreerimislehelt ja arvelt nähtub, et K. Pinxteni osalemistasu oli ainult 2950,00 eurot.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.27, lk 3860 (arve) ja 3861 (registreerimisleht).</P></NOTE> Nende kahe summa vahe – 620 eurot – on täpselt see summa, mis läks K. Pinxtenile ja tema abikaasale maksma Crans Montanas viibimine päev enne ja päev pärast üritust, kusjuures ürituse esimene osa oli määratud algama 22. augustil 2013 kl 19 ja pärast 25. augusti hommikusööki kl 9.30 ei olnud enam midagi ette nähtud. Isegi kui arvestada autoga Luxembourgist kohale ja tagasi sõitmiseks kuluvat aega, ei olnud seega need kaks ööd üritusel osalemiseks vajalikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Olenevalt valitavast marsruudist on Luxembourgist (kontrollikoja asukoht) Crans Montanasse (Šveits) 600–650 km, milleks kulub vastavalt 6–6,5 tundi sõitu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Ürituse hõredat kava arvestades tekib küsimus, kas K. Pinxteni osalemine sellel üldse kontrollikojale mingit kasu tõi. Paistab hoopis, et K. Pinxtenile oli see lihtsalt võimalus ilusas kohas asuvas peenes hotellis puhata. Seda arvestades oleks pidanud tema sõidu sinna lugema hoopis erareisiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Seda arvamust väljendades ei ole mulle jäänud märkamata asjaolu, et kontrollikoda oleks ehk pidanud enne K. Pinxteni osalemise kinnitamist ürituse kava tähelepanelikumalt lugema ja seal toimuva kohta mõned täiendavad küsimused esitama. Sellegipoolest ei arva ma, et seda on aus kontrollikojale ette heita. Kontrollikojal on õigus eeldada oma liikmetelt laitmatut käitumist ja konkreetselt seda, et kui liige osaleb üritusel, mis ei ole tegelikkuses midagi muud kui vaid puhkus, osaleb liige sellel enda, mitte Euroopa maksumaksja kulul.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kuuba reis</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>K. Pinxten viibis <DATE ISO="20150330">30. märtsist 2015</DATE> kuni <DATE ISO="20150414">14. aprillini 2015</DATE> koos abikaasaga Kuubal. K. Pinxten oli selle reisi deklareerinud kontrollikoja ametilähetuseks ja sai selle eest lähetuskulude hüvitisi ja päevaraha kogusummas <FT TYPE="DECIMAL">10042,71</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT><DATE ISO="20150324">24. märtsil 2015</DATE> kontrollikoja presidendile saadetud kirjas kirjeldas ta eesseisvat Kuuba-lähetust järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>[see] peaks andma põhjalikuma ülevaate ELi-Kuuba suhetest, arvestades selle riigi potentsiaalselt kiiret arengut. See võib viia Kuuba kaasamiseni ELi välistegevuse auditeerimise eest vastutava III auditikoja tulevastesse tööprogrammidesse. Lähetuse põhirõhk on kohtumistel kodanikuühiskonna esindajatega (vabaühendused, teadlased, ajakirjanikud, […]) ja ELi-UNDP projektide külastamisel. Vaatamata kõigile Luxembourgist ja Brüsselist tehtud ettevalmistustele saab enamiku kokkusaamisi ja külastusi Kuuba autoritaarsust arvestades kokku leppida alles pärast Havannasse jõudmist<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3553</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Kontrollikoja toimikust aga nähtub selle kirjeldusega vastuolus, et kogu see lähetus oli algusest peale kavandatud erareisina. Nii on K. Pinxteni abi Kuuba suursaadikule ELis saadetud esimeses e‑kirjas kirjutanud, et K. Pinxten kavandab koos abikaasaga erareisi Kuubale, kuna nad ei ole seda maad veel avastanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P><DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3509).</P></NOTE> E‑kirjas palus Pinxten soovitusi hotellide, linnade ja saarte kohta ja muud kasulikku infot. Järgmisel päeval järgnes sellele teine e‑kiri linnade kohta, millele K. Pinxten oli ise mõelnud ja mida ta lõpuks oma reisil koos abikaasaga ka külastas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P><DATE ISO="20150129">29. jaanuari 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3516).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Tõsi, kümme päeva enne reisi avaldas K. Pinxten soovi kohtuda ajakirjanikega, vabaühenduste esindajatega, ELi rahalise toetuse saajatega ja/või lepinguosalistega ning ka külastada teatavaid projekte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P><DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri UNDP-le (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3737) ja <DATE ISO="20150319">19. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri ELi Kuuba-delegatsioonile (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3504).</P></NOTE> Nii pidas K. Pinxteni kantselei kõige tähtsamaks lepinguosaliseks ÜRO arenguprogrammi (UNDP) ja oli seepärast sellele saatnud e‑kirja, et uurida, kas ajal, mil K. Pinxten abikaasaga asjaomases piirkonnas viibib, on tal võimalik projekte külastada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P><DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3737).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Sellele palvele antud vastused aga olid selged ja ühesed. Kuuba suursaadik ELis vastas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>sellega võib Kuubal tekkida rida probleeme […]. Üldjuhul on Kuubal raske ühendada turismi ametliku tegevusega<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P><DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3736 ja 3737).</P></NOTE> UNDP Kuuba-esindaja kinnitas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>UNDP Cuba on selle hinnanguga täiesti nõus<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P><DATE ISO="20150320">20. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3737).</P></NOTE> Pealegi vastas Belgia suursaadik Kuubas, et on ELi suursaadikuga täiesti nõus, lisades, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>ametlik kohtumine on väga ebatõenäoline [ja et] sama kehtib mitteametliku kohtumise kohta, [sest ü]ldiselt ei võta Kuuba ametiisikud seda laadi kutseid vastu, [e]riti mitte välisriikide või ‑organisatsioonide kõrgetelt ametiisikutelt<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P><DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3765).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Kuigi K. Pinxteni abi saatis mõlemad esimesed e‑kirjad oma ülemusele edasi <DATE ISO="20150318">18. märtsil 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P><DATE ISO="20150320">20. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3736).</P></NOTE> – mis tähendab, et K. Pinxten pidi teadma, et tema idee ühendada oma valdavalt turismiks mõeldud reisi paari ametliku üritusega ei meeldinud Kuuba ametivõimudele –, kirjutas K. Pinxten <DATE ISO="20150324">24. märtsi 2015. aasta</DATE> memorandumis kontrollikoja presidendile sõnaselgelt, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>lähetuse põhirõhk on kohtumistel kodanikuühiskonna esindajatega (vabaühendused, teadlased, ajakirjanikud, […]) ja ELi-UNDP projektide külastamisel<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>. Lisatud oli, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>enamik kokkusaamisi ja külastusi tuleb kokku leppida pärast Havannasse jõudmist<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>On raske uskuda, et K. Pinxten võis neid kohtumisi ja külastusi võimalikuks pidada, kui teda oli korduvalt hoiatatud, et iga külastuse ja kohalike ametiisikutega kohtumise jaoks on vaja tööviisat, ja ta oli samal ajal ikkagi otsustanud Kuubale sõitmiseks taotleda turistiviisat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>ELi Kuuba-delegatsiooni koostööosakonna juhataja <DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri K. Pinxteni abile (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3768) ja ELi suursaadiku Kuubal <DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3764).</P></NOTE> Igatahes nähtub K. Pinxteni reisikavast, et Kuubal olles oli tal ainult üks mitteametlik kohtumine ELi suursaadikuga ja see toimus <DATE ISO="20150331">31. märtsil 2015</DATE>, s.o esimesel päeval pärast Kuubale jõudmist, ning järgmisel päeval üks mõnetunnine varem kokkuleppimata kohtumine ELi Kuuba-delegatsiooni liikmega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Kontrollikoja toimiku lisa B.37.26, lk 3500 ja 3501 ning 3522–3528.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Mis puudutab K. Pinxteni ülejäänud aega Kuubal, siis oli ELi suursaadik ta koos abikaasaga kutsunud <DATE ISO="20150402">2. aprillil 2015</DATE> oma residentsi kõigest mitteametlikule tervituslõunale, kus osales ka Belgia suursaadik koos abikaasaga, UNDP alaline esindaja ning Kuuba Kirjanike ja Kunstnike Liidu esindaja. Et see lõunasöök oli mitteametlik, seda kinnitas OLAFile tolle uurimise käigus ka ELi suursaadik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3751 (hollandi keeles).</P></NOTE> ja ka ELi Kuuba-delegatsiooni liige, kellega K. Pinxten oli kohtunud päev varem.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3752–3756.</P></NOTE> Viimane oli kõnealuse lõunasöögi mitteametlikkust kinnitanud K. Pinxteni visiidi lühikokkuvõttes, mis oli kirjutatud <HT TYPE="ITALIC">in tempore non suspecto</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3761 (<DATE ISO="20150421">21. aprilli 2015. aasta</DATE> kokkuvõte hispaania keeles), ning lk 3758 ja 3759 (<DATE ISO="20150505">5.</DATE> ja <DATE ISO="20150506">6. mai 2015. aasta</DATE> kokkuvõte inglise keeles).</P></NOTE> Kokkuvõte kinnitab samuti, et<?PAGE NO="29"?> <DATE ISO="20150401">1. aprillil 2015</DATE> toimunud kohtumine oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>vaba ja sõbralik mõttevahetus […] pigem üldpoliitilistes kui tehnilistes küsimustes<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>. Lõpetuseks võib samuti märkida, et kuigi reisi ülejäänud osa suhtes poolte vahel vaidlust ei ole, ei toimunud sellel ajal rohkem ametlikke või isegi poolametlikke kohtumisi ega külastusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Seda arvestades on üsnagi ilmne, et see reis oli üldjoontes eraviisiline. Igatahes on selge, et need kaks kohtumist ja üks lõunasöök, mis toimusid kolme päeva jooksul Havannas, ei saa põhjendada kahenädalast ringreisi kogu Kuubal. Selle asemel, et tunnistada, et tema <DATE ISO="20150324">24. märtsi 2015. aasta</DATE> kirjas kontrollikojale nimetatud eesmärgid jäid täitmata, väitis K. Pinxten oma lähetuse aruandes, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>[tal] õnnestus kohtuda mitme väga huvitava ja asjatundliku inimesega<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>K. Pinxteni <DATE ISO="20150416">16. aprilli 2015. aasta</DATE> kiri kontrollikoja presidendile (kontrollikoja toimiku lisa A.37.26, lk 3555 ja 3556).</P></NOTE> Parimal juhul saab selle reisi kohta öelda vaid seda, nagu ka kontrollikoja esindaja kohtuistungil kinnitas, et K. Pinxten täitis tööülesandeid kõigist neist päevadest vaid kahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Chambordis (Prantsusmaa) ja Ciergnonis (Belgia) toimunud jahiretked</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Kontrollikoja toimikust ja OLAFi uurimise tulemustest nähtub selgesti, et K. Pinxten käib korrapäraselt jahil. OLAFi juurdluse lõpparuandes nimetatud 40 jahiretkest mõnel osales ta just nagu lähetuse raames ning sai nende eest seepärast lähetushüvitisi ja päevaraha. Chambordis (Prantsusmaa) toimus vähemalt kolm ja Ciergnonis (Belgia) kaks sellist retke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Chambordis <DATE ISO="20130125">25. jaanuaril 2013</DATE>, <DATE ISO="20150213">13. veebruaril 2015</DATE> ja <DATE ISO="20160212">12. veebruaril 2016</DATE> toimunud jahiretkedel osalemist põhjendas K. Pinxten enda sõnul nii, et ta oli neil päevadel kutsutud koos teiste Euroopa ja Prantsusmaa juhtivate isikutega kontrollikoja liikmena <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>Euroopa päevadele<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>. Vaatamata sellele, et seda väidet kinnitas – K. Pinxteni palvel seoses OLAFi juurdlusega – Chambordi riigivara majandamise keskuse peadirektor,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Chambordi riigivara majandamise keskuse peadirektori <DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> e-kiri (K. Pinxteni toimiku lisa B.29).</P></NOTE> on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>Euroopa jahti<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> (<HT TYPE="ITALIC">une battue européenne</HT>) nimetatud veel ainult Chambordi jahi- ja metsaameti direktori e‑kirjas, millega too kutsus K. Pinxtenit osalema <DATE ISO="20150213">13. veebruariks 2015</DATE> kavandatud jahile. E‑kiri oli saadetud <DATE ISO="20141207">7. detsembril 2014</DATE> ja selle saajaks oli märgitud <HT TYPE="ITALIC">minister</HT> (mitte kontrollikoja liige) Pinxten.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1635</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Lisaks paistab, et K. Pinxten kutsuti nendele jahiretkedele tema enda algatusel ja ühe isikliku sõbra abil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>K. Pinxten nimetab ühes <DATE ISO="20120201">1. veebruaril 2012</DATE> Chambordi esindajale saadetud e‑kirjas isiklikku kontaktisikut, tänu kellele oli Chambordi riigivara majandamise keskuse peadirektor kutsunud ta osalema 2011.–2012. aasta hooajal <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>dans le cadre d’une battue de régulation<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> (arvukuse reguleerimise jahi raames). K. Pinxten vastas sellele konkreetselt nii, et kui ta ei saa oma töögraafiku tõttu tulla ja direktor soostuks teda mõnele teisele Chambordi riigimetsas toimuvale jahile kutsuma, võtaks ta selle kutse rõõmuga vastu (kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1056 ja 1686).</P></NOTE> Ennekõike ei ole üheski Chambordi retkega seoses vahetatud e‑kirjas ega üheski kõigist kolmest saadud kutsest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>Euroopa päeva<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>Euroopa jahti<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> mainitud. Vastupidi, kutsetes või vastusekaartidel oli nimetatud ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>metsseapopulatsiooni arvukuse reguleerimise jahti<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>Une battue de régulation de sangliers<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>. Vt kutse 2013. aastaks (kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1647); kutse ja vastusekaart 2015. aastaks (kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1619).</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>hirve- ja metsseajahti<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P><DATE ISO="20160212">12. veebruari 2016. aasta</DATE> e-kiri kõnealuse jahi kohta (kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1595).</P></NOTE> või ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>arvukuse reguleerimise jahti<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>Une battue de régulation<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>. Vt kutse 2016. aastaks (kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1603).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="30"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Samal ajal tuleb märkida, et kuigi ametlike lähetuste ajal võivad toimuda ka seltskondlikud üritused ja mitteametlikud kohtumised, nähtub 2013., 2015. ja 2016. aastal K. Pinxteni osalusel Chambordis toimunud retkede kavast, et kõigil päevadel tegeldi hommikust kuni õhtusöögini jahipidamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1647 (2013), lk 1621 (2015) ja lk 1603 (2016).</P></NOTE> Kõike seda arvestades on raske aru saada, mismoodi oli need üritused seotud K. Pinxteni tegevusega kontrollikoja liikmena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Ciergnonis toimunud jahiretkede seost K. Pinxteni tööga või ametikohustustega kontrollikojas on veel raskem mõista. Vastupidi K. Pinxteni poolt <DATE ISO="20200929">29. septembril 2020</DATE> toimunud kohtuistungil väidetule oli Belgia kuningakoja protokolliülem kutsed nendele jahiretkedele saatnud K. Pinxteni isiklikule aadressile Belgias. Kontrollikoda või mingit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>Euroopa päeva<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/> nendes kutsetes mainitud ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1508 ja 1509.</P></NOTE> OLAFi aruandele lisatud tabelist aga on näha, et K. Pinxten sai 2014. ja 2015. aastal nende jahiretkede eest päevaraha ja/või majutuskulude hüvitist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.9, lk 1886 ja 1887.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, mis käsitleb maksusoodustuste nõuetevastast kasutamist</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Teiseks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten on rikkunud nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="009" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 9, lk 12</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artiklit 12 ning Luksemburgi <DATE ISO="20130207">7. veebruari 2013. aasta</DATE> määrust diplomaatiliste lähetuste päevarahade ja erandite kohta. Täpsemalt on K. Pinxten kontrollikoja väitel võimaldanud teatavatel isikutel lubamatult kasutada Luksemburgis diplomaatidele kehtivat käibemaksu- ja aktsiisivabastust ning seeläbi kasutanud talle antud kütusekaarte nõuete- ja õigusvastaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Nagu kõigil kontrollikoja liikmetel, oli ka K. Pinxtenil kaks kütusekaarti kuni kahele Luksemburgis registreeritud eraautole. Üht kasutas ta oma eraauto jaoks, millega sõitis tema abikaasa, ja teist oma eraauto jaoks, millega sõitis tema poeg. Asjaolu, et kõnealuseid kütusekaarte kasutati konkreetselt selleks, et saada soodsamaid hindu ja käibemaksuvabastus, on sõnaselgelt välja öeldud <DATE ISO="20090318">18. märtsi 2009. aasta</DATE> e‑kirjas, millele K. Pinxten on ise enda kaitseks viidanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P><HT TYPE="ITALIC">Service gestion administrative</HT>’i (haldustalitus) <DATE ISO="20090318">18. märtsi 2009. aasta</DATE> e‑kiri (K. Pinxteni toimiku lisa B.34).</P></NOTE> Lisaks on ühes <DATE ISO="20101103">3. novembri 2010. aasta</DATE> kirjas kontrollikoja presidendile ja liikmetele selgitatud, et kütusekaartidel on turvakood, millest üks osa tähistab kontrollikoda ja teine kaardi kasutajat ja mille abil on võimalik tuvastada iga tehingu tegija. Kirjas on lisatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>iga kaart [on] ühe konkreetse auto jaoks ja peaks seepärast olema selles autos<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Kontrollikoja toimiku lisa B.37.30, lk 4093</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Käesolevas analüüsis ei ole vaja lähemalt käsitleda asjaolu, et K. Pinxteni üks poeg ei olnud enam oma vanemate ülalpeetav (ja seega ei olnud tal enam õigust ühte kütusekaartidest kasutada). Sellegipoolest on seda teemat puudutamata selge, et kõnealuseid kütusekaarte ei kasutatud kooskõlas eespool kirjeldatud eeskirjadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Mõlemad asjaomased autod töötasid diislikütusega. Kaartide väljavõtetest nähtub siiski mitu anomaaliat. Kütusetarnija arvetelt on esiteks näha, et ühe kütusekaardiga osteti korrapäraselt (17 kuu jooksul vähemalt 11 korda) bensiini.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Kaardiga nr 0027 3 *** autole numbrimärgiga CD‑7572; vt kontrollikoja toimiku lisa 37.30, lk 4133, 4140, 4147, 4159, 4163, 4165, 4170, 4172, 4184 ja 4188.</P></NOTE> Lisaks on nendelt arvetelt näha, et ühe kaardiga<?PAGE NO="31"?> osteti diislit, teisega aga samal päeval põhimõtteliselt sama auto jaoks bensiini<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Näiteks <DATE ISO="20170411">11. aprillil 2017</DATE> on autole numbrimärgiga CD‑7572 ostetud kaardiga nr 0027 3 *** diislit ja kaardiga nr 0029 5 *** bensiini (kontrollikoja toimiku lisa 37.30, lk 4163); <DATE ISO="20170728">28. juulil 2017</DATE> on autole numbrimärgiga CD‑7572 ostetud kaardiga nr 0027 3 *** diislit ja kaardiga nr 0029 5 *** bensiini (kontrollikoja toimiku lisa 37.30, lk 4172).</P></NOTE>. Mõnel päeval osteti ühes ja samas bensiinijaamas 2–4-minutiliste vahedega nii bensiini kui ka diislit,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P>Näiteks <DATE ISO="20170504">4. mail 2017</DATE> on kl 17.56 autole numbrimärgiga CD‑7572 ostetud kaardiga nr 0029 5 *** diislit ja kl 18.00 bensiini (kontrollikoja toimiku lisa 37.30, lk 4165); <DATE ISO="20170728">28. juulil 2017</DATE> on kl 15.03 autole numbrimärgiga CD‑7572 ostetud kaardiga nr 0029 5 *** bensiini ja kl 15.05 diislit (kontrollikoja toimiku lisa 37.30, lk 4172).</P></NOTE> mis on ilmselgelt võimatu. Neid asjaolusid silmas pidades ei ole asendusauto kasutamise väide usutav. Vastupidi, need arved tõendavad, et K. Pinxten on talle antud täiendavaid kütusekaarte ilmselgelt kasutanud vastuolus eeskirjadega, mida on mitmes talle adresseeritud dokumendis selgelt mainitud. Ainuüksi asjaolu, et kõnealuste kaartidega on tangitud korraga kaht erinevat kütust, millest üks kaardiga seotud autole ei sobi, tõendab, et K. Pinxten on neid kütusekaarte andnud kasutamiseks volitamata kolmandatele isikutele, kes on seeläbi omandanud maksusoodustusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, mis käsitleb kindlustuspettusi</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten on esitanud vale kindlustusnõude kahe liiklusõnnetuse kohta oma ametiautoga, mille eest on ta alusetult saanud kaks kindlustushüvitist. Esimene õnnetus toimus <DATE ISO="20100114">14. jaanuaril 2010</DATE>, kui tema juht sõitis üle kohvri, kus oli pudel veini ja mitmesugused rõivaesemed. Teine toimus <DATE ISO="20110117">17. jaanuaril 2011</DATE>, kui tema eraauto, mida juhtis tema poeg, põrkas kokku tema ametiautoga, mida juhtis tema autojuht. Autojuhi poolt OLAFi juurdluse ajal antud ütlustest aga nähtub, et esimesel õnnetusel ei olnud sellised tagajärjed, nagu K. Pinxten oli deklareerinud, ja et teises autojuht ise ei osalenudki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171.</NO.P><TXT>Esimese õnnetuse eest hüvitati K. Pinxtenile liiklusõnnetuse protokolli alusel, millele on alla kirjutanud tema autojuht,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0116"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4324</P></NOTE> K. Pinxteni enda allakirjutatud avalduse alusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0117"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4325</P></NOTE> mitu rõivaeset, nende hulgas kaks ülikonda. Arvestades aga K. Pinxteni autojuhi ütlusi OLAFi juurdluse ajal, ei ole selle õnnetuse asjaolud täiesti selged. Pealegi oli purunenud veinipudeliga kohver nende samade ütluste kohaselt liiga väike, et sinna oleks ära mahtunud kaks ülikonda, nagu K. Pinxten kindlustusseltsile on väitnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0118"><P>K. Pinxteni autojuhi ärakuulamine <DATE ISO="20171207">7. detsembril 2017</DATE> (1., 2., 3. ja 6. küsimus) (kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4331 ja 4332).</P></NOTE> Samal ajal paistab, et kindlustusselts maksis hüvitise välja ilma vastuväideteta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172.</NO.P><TXT>Mis puudutab teist liiklusõnnetust, siis jääb segaseks K. Pinxteni roll selles. Õnnetusest teatas alguses K. Pinxten ise. Kindlustusselts keeldus hüvitist maksmast põhjendusega, et õnnetus oli toimunud pereliikmete vahel. Seda kinnitab nii e‑kiri, mille kindlustusseltsi töötaja saatis kontrollikojale autosid liisiva firma tegevjuhile <DATE ISO="20110128">28. jaanuaril 2011</DATE>, s.o vähem kui kaks nädalat pärast õnnetust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0119"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4198</P></NOTE> kui ka K. Pinxten ise kirjas, mille ta saatis <DATE ISO="20120111">11. jaanuaril 2012</DATE> kindlustusseltsi direktorile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0120"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4246</P></NOTE> Selles kirjas kirjutab ta sõnaselgelt, et õnnetus toimus täpselt nii, nagu ta oli varem kirjeldanud, ja et tema arvates on kindlustusselts teinud ebaausa otsuse, kui ta põhjendab hüvitise andmata jätmist ainult sellega, et õnnetuses ei saanud osaleda kaks protokollis nimetatud pereliiget. K. Pinxteni <DATE ISO="20160901">1. septembri 2016. aasta</DATE> memos kontrollikoja peasekretärile sisalduvad selgitused, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>see kiri võib tekitada teistsuguse mulje inimesele, kes ei ole ise asjaolude kokkuvõtet näinud ega tea, et S.G. on [tema] ametlik autojuht, [kuid ta] ei ole mitte mingil moel püüdnud jätta muljet, et ta juhtis oma ametiautot ise<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0121"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4244.</P></NOTE> ei ole veenvad. Ühelt poolt on see<?PAGE NO="32"?> dokument koostatud sellel ajal, kui kontrollikoda esitas oma esimesed väited. Teiselt poolt ei ole arusaadav, miks peaks K. Pinxten kasutama asesõnu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>mina<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>meie<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/> (ta enda ja ta poja kohta), kui õnnetuses osalenud isik on keegi kolmas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173.</NO.P><TXT>Lisan aga, et kindlustusseltsile esitatud liiklusõnnetuse teatele on alla kirjutanud K. Pinxteni poeg ja autojuht. Tõsi küll, toimikus olevate materjalide põhjal ei saa välistada, et õnnetuse protokollile kirjutas K. Pinxteni autojuht lõpuks alla kontrollikoja autojuhtide eest vastutava isiku algatusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0122"><P>Vt selle kohta kindlustusseltsi töötaja vastused OLAFi küsimustikule (punkt 2) (kontrollikoja toimiku lisa B.37.31, lk 4218 ja 4219); kontrollikoja autojuhtide eest vastutava töötaja ärakuulamine <DATE ISO="20171207">7. detsembril 2017</DATE> (vastus 13. küsimusele) (kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4302).</P></NOTE> või isegi kindlustusseltsi peale pahandanud K. Pinxteni enda mahitusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0123"><P>Sellele viitavad ilma täie kindluseta K. Pinxteni autojuhi ütlused <DATE ISO="20171016">16. oktoobril 2017</DATE> toimunud ärakuulamisel (vastus 2. küsimusele) (kontrollikoja toimiku lisa A.37.31, lk 4280).</P></NOTE> Neil asjaoludel tuleb järeldada, et puuduvad ühesed tõendid selle kohta, kuidas K. Pinxten õnnetuses osales ja mida ta teadis talle hüvitise maksmiseni viinud pettusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174.</NO.P><TXT>Kõiki neid asjaolusid arvestades ei pea ma kolmandat väidet tõendatuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide, mis käsitleb õigusvastast ja deklareerimata tegutsemist äriühingu juhina ning aktiivset osalemist poliitikas</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175.</NO.P><TXT>Neljanda väitega heidab kontrollikoda K. Pinxtenile ette sisuliselt kaht asja. Esiteks on K. Pinxten kontrollikoja väitel alates 2016. aastast, kui ta ostis Burgundias krundi koos maja ja viinamarjaistandusega, tegutsenud äriühingu juhina. Teiseks on K. Pinxten sellel ajal, kui ta oli kontrollikoja liige, aktiivselt osalenud poliitikas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176.</NO.P><TXT>Äriühingus tegutsemise kohta väidab K. Pinxten, et tegemist ei ole äri- ega kutsetegevusega. Ta olevat – koos oma abikaasa ja lastega – olnud kõigest nn <HT TYPE="ITALIC">société civile immobilière</HT>’i liige. Selle juhina tegutsemine ei olnud kutsetegevus. Asjaomane ühing kogus ainult kinnisvararenti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177.</NO.P><TXT>Sellele rahalisele aspektile vaatamata nähtub toimikust, et K. Pinxten ei deklareerinud seda olukorda õigel ajal ja et selleks ei olnud seega luba antud. See tuli välja alles siis, kui K. Pinxten, kelle ametiaeg oli lõppenud 2018. aasta aprillis, teatas 2018. aasta septembris kontrollikojale, et kaks kuud varem oli ta määratud vahepeal <HT TYPE="ITALIC">groupement foncier agricole</HT>’iks muudetud Chambolle Musigny (Prantsusmaa) viinamarjaistanduse <HT TYPE="ITALIC">gérant</HT>’iks (tegevjuhiks).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0124"><P>K. Pinxteni <DATE ISO="20180918">18. septembri 2018. aasta</DATE> e-kiri kontrollikoja presidendile (kontrollikoja toimiku lisa A.16, lk 149).</P></NOTE> Kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 6 kohaselt aga peavad kontrollikoja kõik liikmed hoiduma igasugusest tööalasest tegevusest väljaspool kontrollikoda ning kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikli 2 lõige 2 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>[d]eklareerima peab mis tahes otse või mõne kinnisvaraettevõtte kaudu omatava kinnisvara<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/>, välja arvatud ainult kinnisvara, mida kasutavad üksnes omanik või tema perekond. Seega on K. Pinxten selle kohustuse oma ametiajal täitmata jätnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178.</NO.P><TXT>Kontrollikoja eeskirjad poliitikas osalemise kohta on eriti selged. Esiteks näeb kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikli 4 lõige 1 ette, et kontrollikoja liikmed pühendavad end oma ametikohustuste täitmisele ja et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>[n]ad ei tohi töötada ühelgi poliitilisel ametikohal<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>. Teiseks on kontrollikoja eetikajuhiste punktis 3.2 sätestatud, et kontrollikoja liikmed täidavad oma ülesandeid, allumata ühelegi poliitilisele, riiklikule või muule mõjule. Kolmandaks on kõigi kahtluste hajutamiseks eetikajuhiste punktis 3.3 sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad<?PAGE NO="33"?> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>hoidum[a] igasugusest, nii tegelikust kui näilikust huvide konfliktist. See võib üles kerkida näiteks seoses <HT TYPE="ITALIC">kuulumisega mõnda poliitilisse organisatsiooni, poliitilise ametikohaga</HT>, […]<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0125"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179.</NO.P><TXT>Kahtlemata oli K. Pinxten neist eeskirjadest teadlik. Juba 2006. aasta mais oli ta küsinud, kas ta võib kontrollikoja liikmena tegutsedes jääda ka Overpelti (Belgia) linnapeaks. See palve lükati aga ELTL artiklile 286 ja kontrollikoja liikmete käitumisjuhendile viidates tagasi, isegi kui K. Pinxten oli tegelikult juba kõik oma ametikohustused linnapeana edasi delegeerinud ja tahtis säilitada ainult selle poliitilise ametikohaga seotud tiitlit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0126"><P><DATE ISO="20060529">29. mai 2006. aasta</DATE> dokument DEC‑C 25/06 (kontrollikoja toimiku lisa A.14).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180.</NO.P><TXT>Tõendid aga näitavad, et nii hämmastav kui see ka ei oleks, kuulus K. Pinxten aastatel 2006–2017 ühe Belgia erakonna juhatusse. K. Pinxten väidab enda kaitseks sellele vastu, et ta oli alates 2008. aastast ainult selle erakonna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>laiendatud<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> juhatuse, s.o ilma hääleõiguseta liige. See on nõrk väide ja asjaolu, et K. Pinxten selle üldse esitanud on, näitab ise, kuidas K. Pinxten suhtus kontrollikoja liikmetelt eeldatavasse kohustusse olla täiesti objektiivne ja hoiduda poliitilisest tegevusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181.</NO.P><TXT>Pole vist vaja lisada, et hääleõiguse puudumine ei takista asjaomasel isikul väljendamast oma seisukohti arutusel olevates küsimustes ning seega mõjutamast mis tahes hääletuse tulemust või vastupidi – laskmast end arutelust mõjutada. Nii või teisiti on K. Pinxteni aktiivne osalemine erakonna tegevuses laiduväärne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182.</NO.P><TXT>On selge, et K. Pinxten tahtis kindlasti jääda oma erakonna mõjukaks liikmeks ning seepärast osaleda selle juhatuses. Nii näiteks soovitas K. Pinxten ise erakonna juhile parimat meediastrateegiat ühes majandusküsimuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0127"><P>K. Pinxteni <DATE ISO="20100223">23. veebruari 2010. aasta</DATE> e-kiri Open VLD presidendile (kontrollikoja toimiku lisa A.37.8, lk 694).</P></NOTE> Lisaks tahtis ta siis, kui ta juhatuse koosolekul osaleda ei saanud, tingimata kohtuda ka erakonna juhiga, et arutada juhile ja erakonnale huvi pakkuvaid küsimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0128"><P>K. Pinxteni <DATE ISO="20160104">4. jaanuari 2016. aasta</DATE> e-kiri (kontrollikoja toimiku lisa A.37.8, lk 971).</P></NOTE> Samal ajal on tõendeid ka selle kohta, et K. Pinxten osales korrapäraselt erakonna juhatuse koosolekutel. Näiteks 2009. aasta veebruarist kuni 2010. aasta aprillini toimus 57 koosolekut, millest K. Pinxten osales 30‑l, mõnikord isegi ühe nädala jooksul kaks korda. Veel kõnekam kui K. Pinxteni osalemine nendel koosolekutel on aga asjaolu, et koosolekute protokollide kohaselt arutati neil küsimusi, mis võisid ilmselgelt mõjutada K. Pinxteni tööd või sõltumatust kontrollikoja liikmena. Asjaomasel ajal, mil K. Pinxten oli kontrollikoja ja Belgia valitsuserakonna liige, arutati neil koosolekutel tema osalusel näiteks piirkondlikke ja Euroopa valimiskampaaniaid ning otsust, mille Belgia kahe suure panga aktsionärid pidid tegema oma pankade ühinemise kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0129"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20090427">27. aprilli 2009. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 777).</P></NOTE> riiklike valimiste tulemuste mõju Belgia institutsioonilise süsteemi tulevikule,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0130"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20090608">8. juuni 2009. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 784).</P></NOTE> komisjonile esitatavat mitmeaastast kava,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0131"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20090914">14. septembri 2009. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 809).</P></NOTE> komisjoni märkusi Belgia eelarve kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0132"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20091116">16. novembri 2009. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 848).</P></NOTE> võimalust, et Euroopa Ülemkogu esimeseks eesistujaks saab belglane ja Belgia järgmine peaminister<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0133"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20091116">16. novembri 2009. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 847).</P></NOTE>, uue peaministri ametisse nimetamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0134"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20091123">23. novembri 2009. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 875).</P></NOTE> ja erakonna prioriteete juhuks, kui Belgia saab Euroopa Ülemkogu eesistujaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0135"><P>Open VLD juhatuse <DATE ISO="20100322">22. märtsi 2010. aasta</DATE> koosoleku protokoll (kontrollikoja toimiku lisa 37.8, lk 942).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="34"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183.</NO.P><TXT>Kõnealuses küsimuses aga on kõige selgem alusleping ise: kontrollikoja liikmete sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust (ELTL artikli 286 lõige 1) ning oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt (ELTL artikli 286 lõige 3). See tähendab, et seda laadi aktiivne osalemine erakonna tegevuses on kontrollikoja liikme ametikohustustega täiesti kokkusobimatu. Iga kontrollikoja liige peaks kõike seda pidama enesestmõistetavaks ja ma ei saa hoiduda märkusest, et K. Pinxteni sellekohane käitumine ei ole lihtsalt üldse vabandatav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">e)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies väide, mis käsitleb huvide konflikti tekitamist erakorteri üüriks pakkumisega auditeeritava organisatsiooni juhile</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184.</NO.P><TXT>Viiendaks väidab kontrollikoda, et K. Pinxten on tekitanud huvide konflikti sellega, et pakkus oma erakorterit üüriks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (F. Mogherini) ajal, mil kontrollikoja auditikoda, mille eesistuja ta sel ajal oli, seda auditeeris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185.</NO.P><TXT>Toimikust on näha, et K. Pinxten saatis 20. novemberil 2014 F. Mogherinile sisuliselt sellekohase pakkumise, kus ei olnud ühtki viidet sellele, et ta on kontrollikoja liige, kui välja arvata tema allkirja alla lisatud e‑aadress.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0136"><P>Kontrollikoja toimiku lisa A.37.37, lk 4722</P></NOTE> K. Pinxteni ametikohta arvestades oli see samm kahtlemata kohatu ja tekitas üheselt huvide konflikti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELTL artiklites 285 ja 286 osutatud kohustuste rikkumise olemasolu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186.</NO.P><TXT>Olles poolte väiteid ja toimikuid analüüsinud, pean järeldama, et enamik põhiasjaolusid, mida kontrollikoda oma esimese, teise ja neljanda väitega K. Pinxtenile ette heidab, on igatahes tõendatud. Nendega on K. Pinxten rikkunud kehtivaid eeskirju, s.o vähemalt määruse nr 2290/77 artiklit 7, direktiivi 2008/118 artiklit 12, Luksemburgi <DATE ISO="20130207">7. veebruari 2013. aasta</DATE> määrust diplomaatiliste lähetuste päevarahade ja erandite kohta, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikli 4 lõiget 1 ning kontrollikoja eetikajuhiste punkte 2.2, 3.2 ja 3.3. Viiendas väites osutatud teguviis, s.o erakorteri pakkumine üüriks, oli kahtlemata samuti eeskirjadevastane ja selles mõttes kohatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187.</NO.P><TXT>Kuigi mõnda tõendatud asjaolu ennast saab pidada teatava raskusastmega rikkumiseks, on igatahes selge, et üheskoos viitavad nad kehtivate eeskirjade täielikule eiramisele. Kõik need mitmesugused teguviisid viitavad sellele, et K. Pinxteni põhihoiak kontrollikoja liikme ametis olles oli kasutada oma ametikohta selleks, et oma hüvesid liidu eelarve kulul kasvatada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0137"><P>Vt selle kohta kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0118">118</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 119 teistes keeleversioonides).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188.</NO.P><TXT>Toimikus olevate materjalide põhjal otsustades on ilmne, et K. Pinxtenil ei olnud raskusi ainult oma ametikohaga kaasnevate nõuete mõistmisega, vaid ka oma isiklike ja avalike kulude lahushoidmisega. Toimikust nähtub niisiis ühelt poolt tema kui kontrollikoja liikme eeliste ja privileegide korduv – kui mitte pidev – ja iseloomulik kuritarvitamine eelkõige selle eesmärgiga, et ta ei peaks ise maksma enda kui kontrollikoja liikme töö väliste ürituste eest, ning teiselt poolt võimetus loobuda oma varasemast poliitilisest tegevusest ja mõjuvõimust Belgia poliitikas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189.</NO.P><TXT>Sellise käitumisega on K. Pinxten kahtlemata raskelt rikkunud kontrollikoja liikmena tegutsemise aluspõhimõtteid, mida ta tõotas ametisse asudes pühalikult järgida: jääda oma tegevuses ausaks, diskreetseks ja sõltumatuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="35"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190.</NO.P><TXT>Mõned käesolevas menetluses kõne all olevad sündmused, näiteks nädalavahetus Crans Montanas või Kuuba-reis, Chambordis ja Ciergnonis toimunud jahiretked või see, kui hooletult käis K. Pinxten ümber talle antud kütusekaartidega, on aga veel rohkem vastuvõetamatud seepärast, et kontrollikoda peab olema Euroopa Liidu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>rahanduse südametunnistus<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>. Võib ju tekkida küsimus, et kuidas saab kontrollikoja auditit usaldada, kui auditeerija ise avalike vahendite kasutamisel kehtivaid reegleid ei täida. Kontrollikoja väidetud asjaolud on seda tõsisemad, et K. Pinxten ise oli see inimene, kes <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> meelitas välja kutseid, millega ta oma kulusid tõendas, kuigi kontrollikoja liikme kohus on tagada, et liidu üldised huvid peavad tema jaoks igal hetkel olema kõrgemal tema isiklikest huvidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0138"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 75 ja <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191.</NO.P><TXT>K. Pinxten õigustab oma käitumist sellega, et asjakohased eeskirjad ei olnud selged või et ta on igatahes täitnud kontrollikoja enda eeskirju sellisel kujul, nagu need asjaolude esinemise ajal kehtisid; ta olevat alati saanud kontrollikoja presidendilt kinnituse ja kontrollikoja teised liikmed olevat käitunud samamoodi. Isegi kui see on tõsi – ja kui aus olla, siis need väited peale selle, et presidendilt saadi kinnitused, ei ole tõendatud –, ei saa need tema käitumist vabandada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192.</NO.P><TXT>Esiteks olen kehtivate eeskirjade selguse küsimuses tõendanud, et need põhieeskirjad, mida K. Pinxten on rikkunud – ametilähetuste ja kütusekaartide kasutamise juhised või poliitikas osalemise keeld –, olid talle mitte ainult selged, vaid ka täiesti tuttavad. Lisaks on minu arvates selge seegi, et aususe, diskreetsuse ja sõltumatuse põhimõtted, mida K. Pinxten on samuti rikkunud, ei pea nende sisu mõistmiseks olema teiseste õigusaktidega täpsustatud. Selles küsimuses jagan arvamust, mida kohtujurist Geelhoed väljendas oma ettepanekus kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>Püüe sätestada ammendavalt avaliku võimu kandja kohase käitumise norme ei ole võimalik ega ka vajalik. Alati on olukordi, mille puhul on võimatu kindlaks määrata, millist normi rikuti, kuigi samas võib järeldada, et käitumine on igal juhul vastuolus üldise huviga.<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0139"><P>Kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 78 teistes keeleversioonides).</P></NOTE> Sellega seoses võib lisada, et ELTL artikliga 286 vastuolus olevaid käitumisviise ei saagi ammendavalt loetleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab asjaolu, et kontrollikoja president on kõik K. Pinxteni taotlused kinnitanud, pean märkima, nagu seda on teinud ka Euroopa Kohus otsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson, et K. Pinxten ei saa end vastutusest vabastada kellegi teise loa taha varjudes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0140"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0145">145</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks ei tohi selles küsimuses ära unustada asjaolu, et saadud kinnitused ja load olid antud sageli puuduliku või isegi vale teabe põhjal. Seepärast ei saa kahtluste korral lisateabe palumata jätmist kontrollikoja presidendile ette heita. Kontrollikoja president ja liikmed ei ole ju omavahel hierarhilises, vaid võrdses ning heal usul ja usaldusel põhinevas suhtes. Seda arvestades ei olnud asi selles, et kontrollikoja president ei kahtlustanud K. Pinxtenit valetamises, vaid selles, et K. Pinxten ei olnud aus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194.</NO.P><TXT>Sellega seoses võib meelde tuletada et ELL artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>. Liit ei ole aga mingi teoreetiline idee. Ta on tegelik ja esineb täpselt sellisel kujul, mille on talle andnud tema moodustavad inimesed, nende hulgas tema institutsioonide kõige kõrgemad liikmed. Igatahes tuleb öelda, et isegi kui kontrollikoja enda eeskirjad lähetusloa taotlustele lisatava teabe kohta ei olnud käesolevas asjas<?PAGE NO="36"?> kõne all olevate asjaolude esinemise ajal võib-olla väga ranged ja tuli täidetuks lugeda, on ikkagi selge, et nende taotlustega seotud <HT TYPE="ITALIC">käitumine</HT> oli vastuolus aluspõhimõtetega, mille järgimiseks K. Pinxten vande andis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195.</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puudutab kontrollikoja teiste liikmete käitumist, siis meenutan, et isegi kui oleks tõendatud, et mõned neist käitusid samamoodi nagu K. Pinxten – ja kordan üle, et ühtki tõendit selle kohta esitatud ei ole –, tuleneb seaduslikkuse põhimõttest, et mitte keegi ei saa enda huvides tugineda kellegi teise kasuks toimepandud õigusvastasele teole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0141"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19850704">4. juuli 1985. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Williams <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kontrollikoda</NAME.CASE> (<NO.CASE>134/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:297">EU:C:1985:297</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19930331">31. märtsi 1993. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ahlström Osakeyhtiö jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑89/85, C‑104/85, C‑114/85, C‑116/85, C‑117/85 ja C‑125/85–C‑129/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:120">EU:C:1993:120</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0197">197</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160616">16. juuni 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Evonik Degussa ja AlzChem <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑155/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:446">EU:C:2016:446</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel pean järeldama, et K. Pinxteni käitumine ei vastanud kaugeltki kontrollikoja liikmete suhtes kehtivatele õigusnormidele ja eetilistele nõuetele. Sellega on ta toime pannud oma eetiliste kohustuste rikkumise, mis on teatava raskusastmega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Karistus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on märkinud <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:455">EU:C:2006:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) seoses komisjoni liikmete ja ELTL artikli 245 teise lõiguga, tuleb kontrollikoja liikme ametist tulenevate kohustuste rikkumise eest põhimõtteliselt määrata karistus ELTL artikli 286 lõike 6 alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0142"><P>Punkt 149.</P></NOTE> Kuigi kontrollikoda on selle karistuse laadi ja suuruse jätnud Euroopa Kohtu otsustada, lisab ta, et selle karistuse määramisel tuleks arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kehtiv kohtupraktika ja asjakohased põhimõtted</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198.</NO.P><TXT>Karistuste proportsionaalsuse põhimõte on selgelt tagatud konstitutsioonilisel tasandil harta artikli 49 lõikega 3. Selle sätte kohaselt ei tohi karistuste raskus olla toimepandud kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0143"><P>Mis puudutab menetluste ja karistuste kriminaalõigusliku laadi hindamist, siis tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale, mis on kooskõlas EIK praktikaga, on asjakohased kolm kriteeriumi. Esimene kriteerium on rikkumise õiguslik kvalifitseerimine riigisiseses õiguses, teine on rikkumise laad ning kolmas on selle karistuse raskus, mis võidakse isikule määrata (vt selle kohta <DATE ISO="20180320">20. märtsi 2018. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Garlsson Real Estate jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑537/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:193">EU:C:2018:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Kuigi käesolevas asjas ei ole muidugi küsimus selles, kas K. Pinxten on süüdi mõnes kuriteos, on sellegipoolest selge, et proportsionaalsuse põhimõte on ELi õiguse üldpõhimõte, mis kehtib karistuste määramisel kõigis ELi õiguse valdkondades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0144"><P>Isegi kui esimese mõttena tuleb pähe trahvi määramine konkurentsiõiguse alusel (mille puhul näitlikustab proportsionaalsuse põhimõtte tähtsust <DATE ISO="20180926">26. septembri 2018. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Infineon Technologies <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑99/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:773">EU:C:2018:773</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0207">207</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), võib näiteid proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta karistuste määramisel leida ka teistest valdkondadest, näiteks toll, ELi finantshuvide kaitsmine, töötajate vaba liikumine või ebaseaduslik sisseränne. Vt nende näidetega seoses kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Link Logistik N&amp;N</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:494">EU:C:2018:494</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja joonealustes märkustes viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0199"><NO.P>199.</NO.P><TXT>Karistuste proportsionaalsuse põhimõtet tunneb ka EIK praktika. Eelkõige on Euroopa inimõiguste konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>) esimese lisaprotokolli artiklis 1 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>[i]gal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0200"><NO.P>200.</NO.P><TXT>Et tuvastada, kas seda õigust on rikutud, on EIK oma praktikas hinnanud küsimust, kas rahalist laadi karistused, nende hulgas pensioni vähendamine või sellest ilmajätmine, on proportsionaalsed. Sellega seoses on ta hinnanud küsimust, kas ühiskonna üldiste huvide ja isiku<?PAGE NO="37"?> põhiõiguste kaitse kohustuslike nõuete vahel on saavutatud õiglane tasakaal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0145"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20051018">18. oktoobri 2005. aasta</DATE> otsus Banfield <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, CE:ECHR:2005:1018DEC000622304, ja EIK <DATE ISO="20060614">14. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Philippou <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros, CE:ECHR:2016:0614JUD007114810, punktid 65 ja 66.</P></NOTE> Kohtupraktika kohaselt ei ole seda tasakaalu saavutatud siis, kui karistus on asjaomasele isikule endale liiga koormav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0146"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20060614">14. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Philippou <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros, CE:ECHR:2016:0614JUD007114810, punkt 61.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0201"><NO.P>201.</NO.P><TXT>Konkreetselt pensioni vähendamise või sellest ilmajätmisega seoses on EIK märkinud, et ta ei pea iseenesest ebamõistlikuks määrata sobival juhul karistuseks pensioni vähendamine või isegi sellest ilmajätmine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0147"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20051018">18. oktoobri 2005. aasta</DATE> otsus Banfield <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, CE:ECHR:2005:1018DEC000622304, ja EIK <DATE ISO="20060614">14. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Philippou <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros, CE:ECHR:2016:0614JUD007114810, punkt 68.</P></NOTE> Teisalt sõltub õige tasakaalu saavutamine väga paljuski konkreetsetest asjaoludest ja teguritest, mis võivad kaalukausse nii ühele kui ka teisele poole kallutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0148"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20060614">14. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Philippou <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros, CE:ECHR:2016:0614JUD007114810, punkt 68.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0202"><NO.P>202.</NO.P><TXT>Harta artikli 52 lõike 3 kohaselt on hartas sätestatud selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad EIÕKs tagatud õigustele, samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. Kuna harta artikli 17 lõige 1 sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>[i]gaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>, tuleb seega harta artikliga 17 tagatud õiguse jaoks vajaliku minimaalse kaitse hindamisel paratamatult arvesse võtta ka EIK praktikast tulenevaid nõudeid, mida ma just eespool kirjeldasin.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0149"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190521">21. mai 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (põllumajandusmaa kasutusvaldus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑235/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:432">EU:C:2019:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0203"><NO.P>203.</NO.P><TXT>Et hinnata, kas karistus on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, tuleb asjakohase kohtupraktika kohaselt arvesse võtta muu hulgas asjaomase isiku käitumist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0150"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20130618">18. juuni 2013. aasta</DATE> otsus S.C. Complex Herta Import Export S.R.L. Lipova <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia, CE:ECHR:2013:0618JUD001711804, punkt 35.</P></NOTE> karistatava rikkumise laadi ja raskust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0151"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20141113">13. novembri 2014. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reindl</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑443/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2370">EU:C:2014:2370</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> asjaomaste eeskirjade rikkumise kestust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0152"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20031106">6. novembri 2003. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lindqvist</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑101/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:596">EU:C:2003:596</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja ka kontrollikojale kui ELi institutsioonile tekitatud kahju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0153"><P>Vt selle kohta kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punkt 123 teistes keeleversioonides).</P></NOTE> Viimaseks võib määratava karistuse proportsionaalsuse küsimuses roll olla ka asjaolul, et asjaomast isikut pensionist ilma jättes ei jää see isik ilma igasugusest elatisest ehk üldisemalt väljendudes ei mõjuta see oluliselt selle isiku üldist rahalist olukorda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0154"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20130618">18. juuni 2013. aasta</DATE> otsus S.C. Complex Herta Import Export S.R.L. Lipova <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia, CE:ECHR:2013:0618JUD001711804, punkt 38, ja EIK <DATE ISO="20060614">14. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Philippou <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros, CE:ECHR:2016:0614JUD007114810, punkt 72. Vt samas mõttes ka <DATE ISO="20020530">30. mai 2002. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Onidi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑197/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:135">EU:T:2002:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0152">152</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0204"><NO.P>204.</NO.P><TXT>Nende põhimõtete põhjal võib kontrollikoja puhul öelda, et tema ametnikelt, näiteks K. Pinxtenilt, oodatakse käitumises kõige suuremat moraalikindlust ja ausust. On tähtis, et see oleks selge. Inimesed on loomult nõrgad ja ekslikud ning isegi kõige kohusetundlikumad ja väärikamad neist võivad eksida. Seega tuleb proportsionaalsuse hindamisel pisut ruumi jätta ka inimloomuse nõrkusele, sest kui kõrgetele ametikohtadele tohiks võtta ainult täiuslikke inimesi, siis jääksidki need täitmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0205"><NO.P>205.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas aga on üks proportsionaalsuse element seoses ELTL artikli 286 lõike 6 alusel esitatava hagiga juba olemas, sest nagu olen juba märkinud, saab seda hagi esitada ainult juhul, kui kontrollikoja asjaomane liige on toime pannud raske rikkumise. Samal ajal juhtisin pisut eespool tähelepanu ka sellele, et karistuse proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kahju,<?PAGE NO="38"?> mida asjaomane liige on oma institutsioonile tekitanud või tekitab. Isikutel, kes võtavad vastu kõrge ametikoha, on eriline kohustus hoiduda käitumisest viisil, mis võib õõnestada nende institutsiooni eesmärke. Kontrollikoja põhieesmärk on tagada, et liidu tulusid kulutatakse tõhusalt ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega; seda eesmärki ei toeta kontrollikoja liikme käitumine, mis on nende eesmärkidega selgelt vastuolus ja õõnestab avalikkuse usku kontrollikoja võimesse või isegi tahtesse oma ülesandeid täita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0206"><NO.P>206.</NO.P><TXT>Meenutan veel, et tegeliku karistuse määramise küsimuses on peale kõnealuste põhimõtete ainus pretsedent veel vaid kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson. Selles kohtuasjas tunnistati komisjoni endine liige süüdi selles, et ta käitus soosivalt isikliku tuttava suhtes, kelle ta määras vastutavale ametikohale, millele too oma kvalifikatsiooni poolest ei sobinud. Kuigi kohtujurist Geelhoed tuli oma ettepanekus järeldusele, et see käitumine oli piisavalt selge rikkumine, et jätta É. Cresson ilma kogu pensionist, leidis ta samuti, et on piisavalt leevendavaid tegureid, millest tulenevalt on kohane karistus É. Cressoni pensioniõiguste ja seotud soodustuste vähendamine 50% võrra.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0155"><P>Vt selle kohta kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:140">EU:C:2006:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> algses (ingliskeelses) versioonis, kuid punktid 124–126 teistes keeleversioonides).</P></NOTE> Euroopa Kohus siiski nii kaugele ei läinud, vaid piirdus märkusega, et rikkumise tuvastamine ise on juba piisav karistus. Seepärast ei määranudki ta É. Cressonile karistuseks pensioniõiguste vähendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0207"><NO.P>207.</NO.P><TXT>Milline karistus tuleks niisiis käesolevas asjas määrata, kui võtta arvesse seda pretsedenti ja põhimõtteid, mille kohaselt tuleb hinnata karistuste proportsionaalsust?</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtupraktika ja põhimõtete kohaldamine käesolevas asjas</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0208"><NO.P>208.</NO.P><TXT>Pean kõigepealt meenutama, et kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson ise oli murranguline lahend. Nii kohtujuristi ettepanekus kui ka Euroopa Kohtu otsuses määrati siiski kindlaks nõuded, millest kõrged ametnikud, nagu K. Pinxten peavad eeldatavasti teadlikud olema. Sellega seoses tuleb tunnistada, et käesolevas asjas kõne all oleva väärkäitumiseni ei ole viinud ainult hulk üksikuid raskeid tegusid, vaid ka korduvad teod, mis viitab kahetsusväärselt nende nõuete ilmsele eiramisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0209"><NO.P>209.</NO.P><TXT>Teisisõnu viitavad käesolevas asjas tuvastatud asjaolud tavaliste käitumisnormide pidevale ja teadlikule eiramisele, mille näol on tegemist kõigi ELi institutsioonide liikmete tegevuse aluspõhimõtete raske rikkumisega; kontrollikoja liikmete puhul on need põhimõtted – ausus, diskreetsus ja sõltumatus – sätestatud ELTL artiklites 285 ja 286.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0210"><NO.P>210.</NO.P><TXT>Järgmiseks juhin tähelepanu sellele, et kui kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cresson oli kõne all üksainus, kuigi küll väga raske tegu – soosiv käitumine –, siis K. Pinxteni käitumine viitab sellele, et ta kasutas oma ametikohta paljude aastate jooksul korduvalt ära rikastumiseks või isiklike huvidega tegelemiseks. Seepärast on K. Pinxteni pidev osalemine Belgia erakonnapoliitikas andestamatu; sama halb on tema käitumine mitmesuguste kulude hüvitamist nõudes, näiteks kogu Kuuba reisi, Crans Montanas veedetud nädalavahetuse ja mitmesuguste jahiretkede kulud. K. Pinxten kasutas kontrollikoja kütusekaarte ilmselgelt isiklikel eesmärkidel ning ka kõige õilsam selgitus, miks ta pakkus oma korterit ilmselge huvide konflikti olukorras üüriks F. Mogherinile, tõendab ainult tema erakordselt viletsat otsustusvõimet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="39"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0211"><NO.P>211.</NO.P><TXT>Kuigi mõned neist asjaoludest on mõjutanud ELi eelarvet, on kõik nad kahjustanud ka liidu ja eelkõige kontrollikoja usutavust ja avalikku mainet. Need tagajärjed on seda raskemad, et kontrollikoja legitiimsus tuleneb tema sõltumatusest, tema tähtsusest heade valitsustavade edendamisel ning avalikkuse usaldusest küsimuses, kuidas ja kui tõhusalt kulutatakse liidu tulusid. Kui mõni kontrollikoja liige ei ole võimeline rahaasjades laitmatult käituma, õõnestab see kogu liidu finantsjärelevalve süsteemi ja kahjustab selle liikme enda institutsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0212"><NO.P>212.</NO.P><TXT>Lõpetuseks saab K. Pinxteni toetuseks lisada ainult seda, et ta oli ametis ikkagi 12 aastat ja tegi sellel ajal usutavasti ka head tööd. Nagu olen aga esiteks näidanud, olid põhireeglid, mida on rikutud, sellisel positsioonil olevale isikule nagu K. Pinxten selged ning täiesti tuttavad ja arusaadavad. Teiseks sai K. Pinxten oma teatavatele lähetustele või kuludele küll kontrollikoja kinnituse, kuid seda sageli puuduliku või isegi vale teabe põhjal. Kolmandaks, isegi kui oleks vastuväiteks võimalik tõendada, et mõned teised kontrollikoja liikmed käitusid samamoodi nagu K. Pinxten, ei muudaks see tema käitumist vastuvõetavamaks. Neljandaks lisan, et kuigi pensionist ilmajätmine mõjutab arvatavasti reaalselt K. Pinxteni rahalist olukorda – ja kas see polegi ELTL artikli 286 lõike 6 eesmärk? –, tuleb meeles pidada, et kõne all olev pension puudutab ainult osa K. Pinxteni kutsetegevusest, mis on vaatamata sellele, et ta oli kontrollikoja liikmena ametis kaks ametiaega, kogu tema tööeluga võrreldes suhteliselt lühike aeg. Seda arvestades ei usu ma, et kui vähendada tema kui kontrollikoja liikme pensioni – või ta sellest isegi täielikult ilma jätta –, kaotab K. Pinxten igasuguse elatisallika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0213"><NO.P>213.</NO.P><TXT>Kõik need asjaolud räägivad K. Pinxteni range karistamise kasuks. Seepärast olen seisukohal, et eespool kirjeldatud ja tuvastatud rikkumised on piisavalt rasked, et vähendada oluliselt tema õigust saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi. Ja nagu eespool märgitud, olen küll nõus tunnistama, et K. Pinxten on oma ametiajal ka head tööd teinud – asjaolu, mida tuleb samuti proportsionaalsuse kontrollimisel arvesse võtta –, aga samamoodi ei saa eitada asjaolu, et ta on oma käitumisega tekitanud kontrollikojale suurt kahju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0214"><NO.P>214.</NO.P><TXT>Kõik see viitab selle, et K. Pinxtenit tuleb tema käitumise eest rangelt karistada. Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku vähendada K. Pinxteni pensioniõigust ELTL artikli 286 lõike 6 alusel kahe kolmandiku võrra.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">K. Pinxteni nõuded ja kulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0215"><NO.P>215.</NO.P><TXT>Esiteks nõuab K. Pinxten kontrollikojalt siseauditi aruannet, mis käsitleks kontrollikoja liikmete lähetuskulusid aastatel 2012–2018 ja nende ametiautode kasutamist. Pean seda nõuet alusetuks, sest sellel ei ole mingit seost tema enda käitumise üle otsustamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0216"><NO.P>216.</NO.P><TXT>Teiseks pean tema kahju hüvitamise nõuet ELTL artikli 286 lõikega 6 ette nähtud menetluse raames vastuvõetamatuks. Kui Euroopa Kohus mu analüüsiga nõustub, on see nõue igatahes põhjendamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0217"><NO.P>217.</NO.P><TXT>Mis puudutab kohtukulusid, siis on kohtuvaidluse kaotanud pool Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kontrollikoda on kohtukulude hüvitamist K. Pinxtenilt nõudnud ja kui viimane peaks kohtuvaidluse kaotama, tuleb kohtukulud välja mõista temalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="40"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IX.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0218"><NO.P>218.</NO.P><TXT>Eespool esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tunnistada Euroopa Kontrollikoja hagi vastuvõetavaks;</P></ITEM><ITEM><P>otsustada, et K. Pinxten on rikkunud Euroopa Kontrollikoja liikmete ELTL artiklitest 285 ja 286 tulenevaid kohustusi;</P></ITEM><ITEM><P>vähendada K. Pinxteni õigust pensionile või muudele seda asendavatele soodustustele kahe kolmandiku võrra alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse kuupäevast;</P></ITEM><ITEM><P>tunnistada K. Pinxteni kahju hüvitamise nõue vastuvõetamatuks või igatahes põhjendamatuks;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja K. Pinxtenilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>