<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-311/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0311</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1145">EU:C:2019:1145</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>66</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>66</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek – Kohtuasi C‑311/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Facebook Ireland ja Schrems</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20191219">19. detsembril 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑311/18</HT></P><P>Data Protection Commissioner</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Facebook Ireland Limited,</P><P>Maximillian Schrems,</P><P>menetluses osalesid:</P><P>The United States of America,</P><P>Electronic Privacy Information Centre,</P><P>BSA Business Software Alliance, Inc.,</P><P>Digitaleurope</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (kõrge kohus, Iirimaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) 2016/679</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Isikuandmete ärilisel eesmärgil edastamine Ameerika Ühendriikidesse</KEYWORD><KEYWORD>Edastatud andmete töötlemine Ameerika Ühendriikide avaliku sektori asutuste poolt riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 45</KEYWORD><KEYWORD>Kolmandates riikides tagatud kaitse taseme piisavuse hindamine</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 46</KEYWORD><KEYWORD>Vastutava töötleja poolt pakutavad asjakohased kaitsemeetmed</KEYWORD><KEYWORD>Andmekaitse tüüptingimused</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 58 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Järelevalveasutuste pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Otsus 2010/87/EL</KEYWORD><KEYWORD>Kehtivus</KEYWORD><KEYWORD>Rakendusotsus (EL) 2016/1250</KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Kehtivus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7, 8 ja 47</KEYWORD></INDEX><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiiv 95/46/EÜ</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>GDPR</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Otsus 2010/87</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Privacy Shieldi otsus</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad kaalutlused</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi 95/46 ratione temporis kohaldatavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>DPC kahtluste esialgsus</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Faktilisi asjaolusid ümbritsev ebaselgus</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õiguse kohaldatavus isikuandmete ärilisel eesmärgil edastamise korral kolmandasse riiki, kes võib neid töödelda riigi julgeolekuga seotud põhjustel (esimene küsimus)</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Nõutav kaitsetase andmete edastamisel lepingu tüüptingimuste alusel (kuuenda küsimuse esimene osa)</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>E.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Otsuse 2010/87 kehtivus lähtudes harta artiklitest 7, 8 ja 47 (seitsmes, kaheksas ja üheteistkümnes küsimus)</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vastutavatel töötlejatel lasuvad kohustused</ITEM.CONT><ITEM.REF>31</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Järelevalveasutustel lasuvad kohustused</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>F.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teistele eelotsuse küsimustele vastamise ning Privacy Shieldi otsuse kehtivuse analüüsimise vajaduse puudumine</ITEM.CONT><ITEM.REF>36</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Kohtu vastuste mittevajalikkus põhikohtuasja eset silmas pidades</ITEM.CONT><ITEM.REF>36</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhjused, mis räägivad vastu DPC-s pooleli oleva menetluse esemest lähtuvale Euroopa Kohtu analüüsile</ITEM.CONT><ITEM.REF>38</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>G.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Täiendavad märkused seoses Privacy Shieldi otsuse mõju ja kehtivusega</ITEM.CONT><ITEM.REF>40</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Privacy Shieldi otsuse mõju järelevalveasutuse poolt lepinguliste kaitsemeetmete alusel toimuva andmete edastamise õiguspärasust puudutava kaebuse läbivaatamisele</ITEM.CONT><ITEM.REF>40</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Privacy Shieldi otsuse kehtivus</ITEM.CONT><ITEM.REF>41</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kaitse piisavuse otsuse analüüsi sisu puudutavad täpsustused</ITEM.CONT><ITEM.REF>42</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kaitse taseme <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>sisulist samaväärsust<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> hinnata võimaldava võrdluse tingimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>42</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Piisava kaitsetaseme tagamise vajadus andmete edastamise faasis</ITEM.CONT><ITEM.REF>47</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Komisjoni ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tuvastatud USA õigust puudutavate faktiliste asjaolude arvessevõtmine</ITEM.CONT><ITEM.REF>48</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>4)</NO.ITEM><ITEM.CONT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Sisulise samaväärsuse<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> standardi ulatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>49</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Privacy Shieldi otsuse kehtivus, lähtudes õigusest eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele</ITEM.CONT><ITEM.REF>50</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Riivete olemasolu</ITEM.CONT><ITEM.REF>51</ITEM.REF></TOC.ITEM><?PAGE NO="3"?><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Seaduses ette nähtud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> riive</ITEM.CONT><ITEM.REF>52</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhiõiguste olemuse mittekahjustamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>54</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>4)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Legitiimne eesmärk</ITEM.CONT><ITEM.REF>56</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>5)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Riivete vajalikkus ja proportsionaalsus</ITEM.CONT><ITEM.REF>58</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Privacy Shieldi otsuse kehtivus, mis on seotud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile</ITEM.CONT><ITEM.REF>61</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>USA õiguses ette nähtud kohtu poole pöördumise õiguse tõhusus</ITEM.CONT><ITEM.REF>61</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ombudsmani mehhanismi mõju tõhusa õiguskaitsevahendi õiguse kaitse tasemele</ITEM.CONT><ITEM.REF>64</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>66</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kuna ülemaailmsel tasandil isikuandmete kaitset puudutavad ühtsed kaitsemeetmed puuduvad, kaasneb selliste andmete piiriülese liikumisega Euroopa Liidu piires tagatud kaitsetaseme järjepidevuse katkemise oht. Sellise andmete liikumise lihtsustamiseks ja samas selle ohu vähendamiseks on liidu seadusandja kehtestanud kolm mehhanismi, mille kohaselt võib edastada isikuandmeid liidust mõnda kolmandasse riiki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Esiteks võib selline edastamine toimuda otsuse alusel, millega Euroopa Komisjon tuvastab, et asjaomane kolmas riik tagab sinna edastatud andmete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>kaitse piisava taseme<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160427">27. aprilli 2016. aasta</DATE> määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="119" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 119, lk 1</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>GDPR<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artikkel 45.</P></NOTE>. Teiseks on sellise otsuse puudumisel edastamine lubatud, kui sellega kaasnevad asjakohased kaitsemeetmed“<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt GDPRi artikkel 46.</P></NOTE>. Need kaitsemeetmed võivad olla kehtestatud andmeeksportija ja andmeimportija vahelise lepinguga, mis sisaldab komisjoni poolt vastu võetud andmekaitse tüüptingimusi. Kolmandaks on GDPRis sätestatud teatud erandid, mille aluseks on eelkõige asjaomase isiku nõusolek, millisel juhul on kolmandasse riiki edastamine võimalik ka kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt GDPRi artikkel 49.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) eelotsuseküsimus on seotud teisena nimetatud mehhanismiga. Täpsemalt puudutab see otsuse 2010/87/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Komisjoni <DATE ISO="20100205">5. veebruari 2010. aasta</DATE> otsus kolmandates riikides asuvatele volitatud töötlejatele isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 95/46/EÜ alusel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="039" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 39, lk 5</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud komisjoni <DATE ISO="20161216">16. detsembri 2016. aasta</DATE> rakendusotsusega (EL) 2016/2297 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="344" PAGE.FIRST="100" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 344, lk 100</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>otsus 2010/87<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</P></NOTE> kehtivust – selle otsusega kehtestas komisjon Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) artikleid 7, 8 ja 47 silmas pidades lepingu tüüptingimused teatud liiki edastamiste jaoks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>See taotlus on esitatud Data Protection Commissioneri (andmekaitsevolinik, Iirimaa, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>DPC<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) ning Facebook Ireland Ltd ja Maximillian Schremsi vahelises vaidluses. Viimane esitas DPC-le kaebuse, mis puudutab tema isikuandmete edastamist Facebook Irelandi poolt Facebook Inc‑ile, kes on tema Ameerika Ühendriikides (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>USA<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) asuv emaettevõtja. DPC leiab, et selle kaebuse lahendamine sõltub sellest, kas otsus 2010/87 on kehtiv. Sellega seoses pöördus ta eelotsusetaotluse esitanud kohtu poole, taotledes, et see esitaks sellekohase küsimuse Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Märgin kohe, et eelotsuse küsimusi analüüsides ei ilmnenud minu meelest ühtki otsuse 2010/87 kehtivust mõjutada võivat asjaolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Lisaks sellele on eelotsusetaotluse esitanud kohus avaldanud teatud kahtlusi, mis sisuliselt puudutavad USA poolt tagatava kaitse piisavust seoses põhiõiguste riivetega, mis kaasnevad Ameerika luureasutuste tegevusega isikutele, kelle andmed sellesse kolmandasse riiki edastatakse. Kaudselt seatakse nende kahtlustega kahtluse alla hinnang, mille komisjon on sellega seoses andnud rakendusotsuses (EL) 2016/1250<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Komisjoni <DATE ISO="20160712">12. juuli 2016. aasta</DATE> otsus isikuandmete kaitse piisavuse kohta ELi-USA andmekaitseraamistikus Privacy Shield vastavalt [direktiivile 95/46] (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="207" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 207, lk 1</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Privacy Shieldi otsus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>).</P></NOTE>. Kuigi põhikohtuasja lahendamise seisukohast ei ole Euroopa Kohtul seda küsimust käsitleda vaja ning ma teen seetõttu ettepaneku sellest hoiduda, esitan täiendavalt põhjused, miks selle otsuse kehtivus minu jaoks küsitav on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kogu oma analüüsi vältel püüan eelkõige tasakaalustada ühelt poolt vajadust näidata üles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>mõistlikul määral pragmaatilisust, et võimaldada ülejäänud maailmaga suhtlemist<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt endise Euroopa andmekaitseinspektori P. Hustinxi ettekanne <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Le droit de l’Union européenne sur la protection des données: la révision de la directive 95/46/CE et la proposition de règlement général sur la protection des données<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, lk 49, kättesaadav internetis https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/14-09-15_article_eui_fr.pdf.</P></NOTE> ning teiselt poolt vajadust jääda kindlaks liidu ja selle liikmesriikide õiguskordades ning eelkõige hartas tunnustatud põhiväärtustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiiv 95/46/EÜ</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19951024">24. oktoobri 1995. aasta</DATE> direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="281" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 281, lk 31</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030929">29. septembri 2003. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="284" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 284, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>direktiiv 95/46<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</P></NOTE> artikli 3 lõikes 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Käesolevat direktiivi ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kui see toimub sellise tegevuse käigus, mis jääb väljapoole ühenduse õigust, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotises osutatud tegevused, ja igal juhul sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (sealhulgas riigi majanduslik heaolu, kui töötlemine on seotud riigi julgeoleku küsimustega) ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas,</P></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 13 lõige 1 oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Liikmesriigid võivad artikli 6 lõikes 1, artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatuse piiramiseks võtta vastu õigusakte, kui sellised piirangud on vajalikud, et kindlustada:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>riigi julgeolek;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>riigikaitse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>avalik kord;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kuritegude või reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutuselevõtmine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>liikmesriigi või [liidu] olulised majanduslikud või rahanduslikud huvid, sealhulgas raha-, eelarve- ja maksuküsimused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>jälgimine, kontrollimine ja regulatiivne funktsioon, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides c, d ja e osutatud juhtudel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artiklis 25 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="025.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid sätestavad, et töödeldavate või pärast edastamist töötlemiseks kavandatud isikuandmete edastamine kolmandatesse riikidesse võib toimuda ainult juhul, kui kõnealune kolmas riik tagab andmekaitse piisava taseme, kui käesoleva direktiivi muude sätete kohaselt vastuvõetud siseriiklikest sätetest ei tulene teisiti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="025.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Andmekaitse taset kolmandates riikides hinnatakse, pidades silmas kõiki andmete edastamise toimingute või andmete edastamise toimingute kogumi asjaolusid; tähelepanu pööratakse eelkõige andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu või töötlemistoimingute eesmärgile ja kestusele, päritoluriigile ja lõppsihtriigile, kõnealuses kolmandas riigis kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses riigis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="025.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon võib leida artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras, et kolmas riik tagab kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses oma siseriikliku õigusega või endale võetud rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad eelkõige lõikes 5 osutatud läbirääkimistest, et kaitsta eraelu puutumatust ja üksikisikute põhivabadusi ja -õigusi.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid võtavad komisjoni otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 26 lõigetes 2 ja 4 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="026.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada isikuandmete edastamist või edastamistoimingute kogumit kolmandasse riiki, mis ei taga kaitse piisavat taset artikli 25 lõike 2 tähenduses, kui vastutav töötleja esitab piisavad tagatised üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ja vastavate õiguste kasutamise kohta; sellised tagatised võivad tuleneda eelkõige asjakohastest lepingutingimustest.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="026.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui komisjon otsustab […], et teatavad lepingu tüüptingimused pakuvad piisavaid lõikega 2 nõutavaid tagatisi, võtavad liikmesriigid komisjoni otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiivi 95/46 artikli 28 lõige 3 oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Igal sellisel ametiasutusel on eelkõige:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tõhusad sekkumisvolitused, näiteks avaldada artikli 20 kohaselt arvamust enne töötlemise alustamist ja tagada sellise arvamuse asjakohane avalikustamine, anda korraldus andmete sulgemiseks, kustutamiseks või hävitamiseks, keelata töötlemine ajutiselt või alaliselt, hoiatada vastutavat töötlejat või teha talle märkus või suunata küsimus liikmesriigi parlamenti või teistesse poliitilisse institutsioonidesse,</P></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">GDPR</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>GDPRi artikli 94 lõike 1 kohaselt tunnistati direktiiv 95/46 kehtetuks alates <DATE ISO="20180525">25. maist 2018</DATE>, mil hakati kohaldama GDPRi vastavalt selle artikli 99 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Käesolevat määrust ei kohaldata, kui</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>isikuandmeid töödeldakse muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>liikmesriigid töötlevad isikuandmeid sellise tegevuse käigus, mis kuulub [ELi] lepingu V jaotise 2. peatüki kohaldamisalasse;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>isikuandmete töötlemine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> määratletud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>GDPRi artiklis 23 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="023.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>riigi julgeolek;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>riigikaitse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>avalik julgeolek;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi […];</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Eelkõige peab lõikes 1 osutatud seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>töötlemise või selle kategooriate eesmärgid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>isikuandmete liigid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kehtestatud piirangute ulatus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad kaitsemeetmed;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või selle kategooriate laadi, ulatust ja eesmärki;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 44 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Edastamise üldpõhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Töödeldavate või pärast kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamist töötlemiseks ette nähtud isikuandmete edastamine toimub ainult juhul, kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja on täitnud kooskõlas käesoleva määruse teiste sätetega käesolevas peatükis sätestatud tingimused, sealhulgas juhul, kui kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saadab isikuandmed edasi muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Kõiki käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse selleks, et tagada, et käesoleva määrusega tagatud füüsiliste isikute kaitse taset ei kahjustata.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artiklis 45 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="045.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Isikuandmeid võib kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada siis, kui komisjon on teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või kõnealuse kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme. Selliseks edastamiseks ei ole vaja eriluba.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="8"?><PARAG IDENTIFIER="045.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Isikuandmete kaitse taseme piisavuse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, asjaomased õigusaktid, nii üldised kui ka valdkondlikud, sealhulgas õigusaktid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ning selliste õigusaktide, andmekaitsenormide, ametieeskirjade ja turvameetmete (sealhulgas eeskirjad isikuandmete edasisaatmise kohta teisele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, mida kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon täidab) rakendamine, kohtupraktikast tulenevad nõuded ning andmesubjektide tõhusate ja kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusa haldus- ja õiguskaitse olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ühe või mitme sellise sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tõhus toimimine asjaomases kolmandas riigis või kellele rahvusvaheline organisatsioon allub, kes vastutab andmekaitsenormide järgimise ja nende täitmise tagamise eest, sealhulgas piisavate täitmise tagamise volituste eest, andmesubjektide abistamise ja nõustamise eest nende õiguste teostamisel ning liikmesriikide järelevalveasutustega tehtava koostöö eest, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni rahvusvahelised kohustused või muud kohustused, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon võib pärast kaitse taseme piisavuse hindamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et kolmas riik või kolmanda riigi territoorium või kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses. Rakendusaktis nähakse ette korrapärase, vähemalt iga nelja aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanism, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid suundumusi kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis. […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon jälgib pidevalt suundumusi kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mis võiksid mõjutada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuste ja direktiivi [95/46] artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsuste toimimist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kui olemasolev teave sellele osutab ja eelkõige pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud läbivaatamist, võtab komisjon vastu otsuse, et kolmas riik, territoorium või nimetatud riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam isikuandmete kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, ning muudab rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsust vajalikus ulatuses, tunnistab selle kehtetuks või peatab selle kehtivuse ilma tagasiulatuva mõjuta. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon alustab asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga konsultatsioone lõike 5 kohase otsuse vastuvõtmise tinginud olukorra parandamiseks.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="045.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Otsused, mille komisjon on vastu võtnud direktiivi [95/46] artikli 25 lõike 6 alusel, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 3 või 5 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Sama määruse artikkel 46 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="046.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Artikli 45 lõike 3 kohase otsuse puudumisel võib vastutav töötleja või volitatud töötleja edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on sätestanud asjakohased kaitsemeetmed ning tingimusel, et andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid on kättesaadavad.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="046.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõikes 1 osutatud asjakohased kaitsemeetmed võib ilma järelevalveasutuselt mingit eriluba taotlemata ette näha:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>komisjoni poolt artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud standardsete andmekaitseklauslitega;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="046.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigi või järelevalveasutuse poolt direktiivi [95/46] artikli 26 lõike 2 alusel antud load jäävad kehtima, kuni järelevalveasutus neid vajaduse korral muudab, need asendab või need kehtetuks tunnistab. Otsused, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi [95/46] artikli 26 lõikele 4, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega vajaduse korral muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>GDPRi artikli 58 lõigetes 2, 4 ja 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="058.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järelevalveasutusel on järgmised parandusvolitused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>hoiatada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesoleva määruse sätteid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>teha vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale noomitusi, kui isikuandmete töötlemise toimingud on rikkunud käesoleva määruse sätteid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja rahuldaks andmesubjekti taotlused seoses tema käesoleva määruse kohaste õiguste kasutamisega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse käesoleva määruse sätetega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>anda korraldus, et vastutav töötleja teavitaks andmesubjekti tema isikuandmetega seotud rikkumisest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>määrata artikli 83 kohaselt trahve lisaks käesolevas lõikes osutatud meetmetele või nende asemel, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT>anda korraldus peatada kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="10"?><PARAG IDENTIFIER="058.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Järelevalveasutusele käesoleva artikli kohaselt antud volituste kasutamisele kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses kooskõlas hartaga.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="058.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriik näeb seadusega ette, et tema järelevalveasutusel on õigus juhtida õigusasutuste tähelepanu käesoleva määruse rikkumistele ning alustada vajaduse korral kohtumenetlus või osaleda selles muul viisil, et tagada käesoleva määruse sätete täitmine.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Otsus 2010/87</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Komisjon on direktiivi 95/46 artikli 26 lõike 4 alusel võtnud vastu kolm otsust, milles leidis, et neis otsustes sätestatud lepingu tüüptingimused on piisavad, et tagada üksikisikute eraelu puutumatus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ning ka vastavate õiguste teostamine (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>tüüptingimusi käsitlevad otsused<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Komisjoni <DATE ISO="20010615">15. juuni 2001. aasta</DATE> otsus 2001/497/EÜ kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta direktiivi [95/46] alusel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 181, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/26, lk 347); komisjoni <DATE ISO="20041227">27. detsembri 2004. aasta</DATE> otsus 2004/915/EÜ, millega muudetakse otsust [2001/497] kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu alternatiivsete tüüptingimuste kogumi kasutuselevõtu kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="385" PAGE.FIRST="74" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 385, lk 74</REF.DOC.OJ>) ning otsus 2010/87.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Nende hulgas on otsus 2010/87, mille artiklis 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>[l]isas sätestatud lepingu tüüptingimusi käsitletakse piisavate tagatistena üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks ning vastavate õiguste teostamiseks, nagu on nõutud direktiivi [95/46] artikli 26 lõikes 2<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Selle otsuse artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">andmeeksportija</HT> – vastutav töötleja, kes edastab isikuandmeid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">andmeimportija</HT> – kolmandas riigis asuv volitatud töötleja, kes nõustub võtma andmeeksportijalt vastu isikuandmeid, mis on mõeldud töötlemiseks pärast edastamist andmeeksportija nimel ja kooskõlas tema juhiste ja käesoleva otsuse tingimustega ning kelle kohta ei kehti piisavat kaitset tagav kolmanda riigi süsteem direktiivi [95/46] artikli 25 lõike 1 tähenduses;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kohaldatav andmekaitseseadus</HT> – õigusakt, mis kaitseb üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eriti nende eraelu puutumatuse õigust seoses isikuandmete töötlemisega ning mis on kohaldatav vastutava andmetöötleja suhtes liikmesriigis, kus andmeeksportija asub;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kõnealuse otsuse algse redaktsiooni artikli 4 lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Ilma et see piiraks nende volitusi võtta meetmeid tagamaks vastavust siseriiklikele õigusnormidele, mis on vastu võetud direktiivi [95/46] II, III, V ja VI peatüki kohaselt, võivad liikmesriikide pädevad organid kasutada neil olemasolevaid volitusi keelata või peatada andmete liikumine kolmandatesse riikidesse, et kaitsta üksikisikuid seoses nende isikuandmete töötlemisega juhul, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on kindlaks tehtud, et andmeimportija või alamtöötleja kohta kehtiv seadus kehtestab talle nõudeid kalduda kõrvale kohaldatavast andmekaitseseadusest, et kõnealused nõuded lähevad kaugemale direktiivi [95/46] artiklis 13 sätestatud demokraatlikus ühiskonnas vajalikest piirangutest ja et need nõuded võivad tõenäoliselt omada olulist ebasoodsat mõju kohaldatava andmekaitseseaduse ja lepingu tüüptingimustega ettenähtud tagatistele või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>pädev organ on kindlaks teinud, et andmeimportija või alamtöötleja ei ole järginud lisas sätestatud lepingu tüüptingimusi või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>on olemas oluline tõenäosus, et lisas esitatud lepingu tüüptingimusi ei järgita ning et jätkuv edastamine looks ähvardava ohu tõsise kahju tekkimiseks andmesubjektidele.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Praeguses redaktsioonis, mis hakkas kehtima pärast otsuse 2010/87 muutmist rakendusotsusega (EL) 2016/2297<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Komisjoni <DATE ISO="20161216">16. detsembri 2016. aasta</DATE> rakendusotsus, millega muudetakse otsuseid [2001/497] ja [2010/87] kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste ja nende riikide volitatud töötajate kohta, kooskõlas [direktiiviga 95/46] (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="344" PAGE.FIRST="100" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 344, lk 100</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, on otsuse 2010/87 artiklis 4 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>[k]ui liikmesriikide pädevad ametiasutused kasutavad [direktiivi 95/46] artikli 28 lõike 3 kohaseid volitusi, mille tulemusena katkestatakse ajutiselt või alaliselt andmevoogude edastamine kolmandatele riikidele, et tagada üksikisikute kaitse seoses nende isikuandmete töötlemisega, teavitab asjaomane liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni, kes edastab teabe teistele liikmesriikidele<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Otsuse 2010/87 lisas sisaldub terve rida lepingu tüüptingimusi. Eelkõige on selles lisas sisalduvas 3. tingimuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Soodustatud kolmandat isikut käsitlev tingimus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>1. Andmesubjekt saab soodustatud kolmanda isikuna andmeeksportija vastu jõustada käesolevat tingimust, 4. tingimuse punkte b–i, 5. tingimuse punkte a–e ja g–j, 6. tingimuse lõikeid 1 ja 2, 7. tingimust, 8. tingimuse lõiget 2 ning 9.–12. tingimust.</P><P>2. Andmesubjekt saab andmeeksportija vastu jõustada käesolevat tingimust, 5. tingimuse punkte a–e ja g, 6. tingimust, 7. tingimust, 8. tingimuse lõiget 2 ning 9.–12. tingimust juhul, kui andmeeksportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusjärgse tegevuse lõpetanud, ning välja arvatud juhul, kui õigusjärglane on andmeeksportija kõik juriidilised kohustused üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel, mille tulemusel ta hakkab täitma andmeeksportija õigusi ja kohustusi, mistõttu võib andmesubjekt eespool loetletud tingimusi jõustada nimetatud õigusjärglase vastu.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kõnealuses lisas sõnastatud 4. tingimuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Andmeeksportija kohustused<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Andmeeksportija nõustub järgnevaga ja kinnitab, et:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>isikuandmete töötlemine, sealhulgas edastamine, on toimunud ja toimub ka tulevikus kooskõlas kohaldatava andmekaitseseaduse asjaomaste sätetega (ja et vajaduse korral on sellest teavitatud asjaomaseid asutusi liikmesriigis, kus andmeeksportija asub) ega riku asjaomase riigi vastavaid sätteid;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="12"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ta on juhtinud ja juhib kogu isikuandmete töötlemise teenuse osutamise kestel andmeimportija tähelepanu sellele, et viimati nimetatud töötleks edastatud isikuandmeid üksnes andmeeksportija nimel ja kooskõlas kohaldatava andmekaitseseaduse ja käesolevate tingimustega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>andmeimportija annab piisavad tagatised seoses käesoleva lepingu 2. liites sätestatud tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>pärast kohaldatava andmekaitseseaduse nõuete hindamist võetakse asjakohased turvameetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest, ja et need meetmed tagavad turvataseme, mis vastab töötlemisel tekkivatele riskidele ja kaitsealuste andmete olemusele, võttes arvesse tehnika taset ning meetmete rakendamise maksumust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>ta tagab turvameetmete järgimise;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>kui edastatakse eriliiki kuuluvaid andmeid, on andmesubjekti teavitatud või seda tehakse kas enne või võimalikult kiiresti pärast edastamist asjaolust, et tema andmed võidakse edastada kolmandasse riiki, milles ei kehti piisavat kaitset tagav süsteem direktiivi [95/46] tähenduses;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>et ta edastab vastavalt 5. tingimuse punktile b ja 8. tingimuse lõikele 3 kõik andmeimportijalt ja kõigilt alamtöötlejatelt saadud teated andmekaitseasutusele, kui andmeeksportija otsustab edastamist jätkata või tühistada andmete edastamise peatamise;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>ta annab andmesubjektidele nende taotlusel koopia tingimustest, välja arvatud 2. liide. Samuti on andmesubjektil õigus saada koopia kõigist alamtöötluslepingutest, mis tuleb sõlmida vastavalt käesolevatele tingimustele. Juhul, kui tingimused või leping sisaldab äriteavet, võib andmeeksportija sellise teabe eemaldada;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>alamtöötlus toimub vastavalt 11. tingimusele ning seda teeb alamtöötleja, kes tagab isikuandmete ja andmesubjekti õiguste kaitse vähemalt samal tasemel kui käesolevate tingimuste kohaselt peab tagama andmeimportija ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT>ta tagab 4. tingimuse punktide a–i täitmise.<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nimetatud lisas sätestatud 5. tingimus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Andmeimportija kohustused (<HT TYPE="SUP">1</HT>)<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Andmeimportija nõustub järgnevaga ja kinnitab, et:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ta töötleb isikuandmeid üksnes andmeeksportija nimel ning kooskõlas tema juhiste ja tingimustega. Kui ta ei suuda sellist kooskõla ükskõik millistel põhjustel tagada, nõustub ta sellest viivitamata teatama andmeeksportijale, kellel on sellisel juhul õigus andmete edastamine peatada ja/või leping lõpetada;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tal ei ole põhjust uskuda, et tema suhtes kohaldatav õigus takistaks tal täita andmeeksportijalt saadud suuniseid ja importijale lepingust tulenevaid kohustusi ning et asjaomastes õigusaktides tehtavate selliste muudatuste korral, mis tõenäoliselt mõjutavad tingimustest tulenevaid tagatisi ja kohustusi negatiivselt, teatab ta muudatustest teada saades neist viivitamata andmeeksportijale, kellel on sellisel juhul õigus andmete edastamine peatada ja/või leping lõpetada;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ta on enne edastatud isikuandmete töötlemist rakendanud 2. liites sätestatud tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="13"?><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ta teatab andmeeksportijale viivitamata järgmistest asjaoludest:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>õiguskaitseorganite õiguslikult siduvad taotlused isikuandmete avaldamiseks, välja arvatud taotluste avaldamise keelu korral, mis tuleneb näiteks kriminaalõigusest ja mille eesmärk on kaitsta õiguskaitsealase uurimistoimingu konfidentsiaalsust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>juhusliku ja volitamata juurdepääsu juhtumid ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>otse andmesubjektidelt saadud taotlused, millele ta ei vasta, välja arvatud juhul, kui talle on antud õigus sellistele taotlustele vastata;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>ta tegeleb kiiresti ja korrektselt andmeeksportija kõigi päringutega, mis seonduvad viimati nimetatu edastatavate isikuandmete töötlemisega ja peab kinni järelevalveasutuse nõuannetest edastatavate andmete töötlemise kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>ta esitab andmeeksportija taotlusel oma andmetöötlusvahendid tingimustega reguleeritud töötlustoimingute auditeerimiseks, mille korraldab andmeeksportija või andmeeksportija poolt ja vajaduse korral kokkuleppel järelevalveasutusega valitud kontrolliasutus, mis koosneb sõltumatutest liikmetest, kellel on nõutavad ametioskused ja kellel lasub vaikimiskohustus;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Otsuse 2010/87 lisas sisalduvas 5. tingimuses viidatud 1. joonealuses märkuses on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Andmeimportija kohta kehtivate siseriiklike õigusaktide kohustuslikud nõuded, mis ei lähe kaugemale demokraatlikus ühiskonnas vajalikest eranditest ja piirangutest direktiivi [95/46] artikli 13 lõikes 1 loetletud huvide alusel, ei ole lepingu tüüptingimustega vastuolus, kui nad sätestavad vajaliku meetme, et tagada riigi julgeolek ja riigikaitse, avalik kord, kuritegude või reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine, riigi oluline majanduslik või rahanduslik huvi või andmesubjekti kaitse või teiste isikute vabaduste ja õiguste kaitse. Mõned näited sellistest kohustuslikest nõuetest, mis ei lähe kaugemale demokraatlikus ühiskonnas vajalikest eranditest ja piirangutest, on muu hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud sanktsioonid, maksualased aruandekohustused ja rahapesuvastased aruandekohustused.<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Selles lisas sisalduv 6. tingimus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Vastutus<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>1. Pooled lepivad kokku, et kõigil andmesubjektidel, kes on kandnud kahju ükskõik millise poole või alamtöötleja poolt toimepandud 3. või 11. tingimuse mis tahes rikkumise tulemusena, on õigus saada kantud kahju eest hüvitist andmeeksportijalt.</P><P>2. Kui andmesubjektil ei ole võimalik nõuda andmeimportija või tema alamtöötleja poolt toimepandud 3. või 11. tingimuses viidatud kohustuste mis tahes rikkumisega seotud ja käesoleva tingimuse lõikes 1 nimetatud hüvitist andmeeksportijalt, kuna andmeeksportija on teadaolevalt kadunud või on oma seadusjärgse tegevuse lõpetanud või on maksejõuetuks muutunud, nõustub andmeimportija, et andmesubjekt võib nõuda hüvitist temalt kui andmeeksportija asendajalt, välja arvatud juhul, kui õigusjärglane on andmeeksportija kõik juriidilised kohustused üle võtnud lepingu või õigustoimingu alusel, mistõttu võib andmesubjekt oma õigusi jõustada nimetatud õigusjärglase vastu.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kõnealuses lisas sisalduvas 7. tingimuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Lepitamine ja jurisdiktsioon<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>1. Andmeimportija nõustub, et kui andmesubjekt kohaldab tema suhtes soodustatud kolmanda isiku õigusi ja/või nõuab käesolevate tingimuste alusel hüvitist tekitatud kahju eest, austab andmeimportija andmesubjekti otsust:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lahendada vaidlus lepitamise teel, mida vahendab sõltumatu isik või vajaduse korral järelevalveasutus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>esitada hagi andmeeksportija asukohaks oleva liikmesriigi kohtule.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>2. Pooled lepivad kokku, et andmesubjekti valik ei piira tema materiaal- või menetlusõigusi, mis lubavad tal otsida lahendusi kooskõlas riikliku ja rahvusvahelise õiguse muude sätetega.<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Sama lisa 9. tingimuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>Kohaldatav õigus<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> on sätestatud, et tingimusi reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus andmeeksportija asub.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Privacy Shieldi otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Komisjon on direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 alusel üksteise järel vastu võtnud kaks otsust, millega ta tuvastas, et USA tagab isikuandmete kaitse piisava taseme nende isikuandmete puhul, mis edastatakse sellistele USAs asuvatele ettevõtjatele, kes on omapoolse kinnitamise menetluse käigus ise kinnitanud, et järgivad neis otsustes sätestatud põhimõtteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Esiteks võttis komisjon vastu otsuse 2000/520/EÜ piisava kaitse kohta, mis on ette nähtud programmi Safe Harbor põhimõtetega ja sellega seotud korduma kippuvate küsimustega, mille on välja andnud [USA] kaubandusministeerium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20000726">26. juulil 2000. aasta</DATE> otsus vastavalt [direktiivile 95/46] (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="215" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 215, lk 7</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Safe Harbori otsus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>).</P></NOTE>. <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega Schrems<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑362/14</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:650">EU:C:2015:650</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kohtuotsus Schrems<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>).</P></NOTE> tunnistas Euroopa Kohus selle otsuse kehtetuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Teiseks võttis komisjon pärast seda kohtuotsust vastu Privacy Shieldi otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selle otsuse artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ameerika Ühendriigid tagavad ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield alusel [direktiivi 95/46] artikli 25 lõike 2 tähenduses piisava kaitsetaseme isikuandmetele, mis edastatakse liidust Ameerika Ühendriikides asuvatele organisatsioonidele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield koosneb <DATE ISO="20160707">7. juulil 2016</DATE> Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi poolt välja antud põhimõtetest, mis on esitatud II lisas, ning ametlikest kinnitustest ja kohustustest, mis on esitatud I ja III–VII lisas loetletud dokumentides.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 kohaldamisel edastatakse isikuandmed ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield raames juhul, kui need edastatakse liidust Ameerika Ühendriikides asuvatele organisatsioonidele, mis kuuluvad Privacy Shieldi nimekirja, mida haldab ja mille teeb avalikkusele kättesaadavaks Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium kooskõlas II lisas esitatud põhimõtete I ja III jaoga.<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selle otsuse III A lisas, milleks on ühele toonase Secretary of State (riigisekretär, USA) John Kerry <DATE ISO="20160707">7. juuli 2016. aasta</DATE> kirjale lisatud dokument <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield ombudsmani mehhanism Signaaliluure kohta<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, sisaldub memorandum, kus kirjeldatakse uut riigisekretäri määratud rahvusvahelise infotehnoloogiaalase diplomaatia vanemkoordinaatori (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>ombudsman<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>) poolt läbi viidavat vahendusmenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Selle memorandumi kohaselt luuakse see menetlus selleks, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>hõlbustada taotluste menetlemist ning vastamist kõnealustele taotlustele, mis käsitlevad riiklike luureteenistuste juurdepääsu andmetele, mida [liidust] edastatakse Ameerika Ühendriikidesse andmekaitseraamistiku Privacy Shield, standardsete lepingupunktide, äriühingute kohta käivate siduvate eeskirjade, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>erandite<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>võimalike tulevaste erandite<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> alusel, sammudes väljakujunenud rada pidi kohaldatavate Ameerika Ühendriikide õigusaktide ja poliitikavalikute järgi.<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Austrias elav Austria kodanik M. Schrems on sotsiaalvõrgustiku Facebook kasutaja. Kõik selle sotsiaalvõrgustiku kasutajad, kes elavad liidu territooriumil, peavad registreerumisel sõlmima lepingu Facebook Irelandiga, mis on USAs asuva Facebook Inc. tütarettevõtja. Nende kasutajate isikuandmed edastatakse kas täielikult või osaliselt USAs asuvatesse Facebook Inc-ile kuuluvatesse serveritesse, kus neid töödeldakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>M. Schrems esitas <DATE ISO="20130625">25. juunil 2013</DATE> DPC-le kaebuse, millega taotles sisuliselt seda, et viimane keelaks Facebook Irelandil teda puudutavate isikuandmete edastamise USAsse. Ta leidis kaebuses, et nimetatud kolmandas riigis kehtiv õigus ja tavad ei taga selle riigi territooriumil säilitatavate isikuandmete piisavat kaitset ametiasutustepoolse jälgimise vastu. M. Schrems viitas seejuures Edward Snowdeni poolt avaldatule, mis puudutas USA luureteenistuste ja eelkõige National Security Agency (NSA) (Riiklik Julgeolekuagentuur, USA) tegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>See kaebus jäeti rahuldamata eelkõige põhjusel, et kõiki USAs tagatava kaitse piisavusega seotud küsimusi tuli lahendada vastavalt Safe Harbori otsusele. Selles otsuses oli komisjon tuvastanud, et nimetatud kolmas riik pakub piisaval tasemel kaitset neile isikuandmetele, mis on edastatud selle riigi territooriumil asuvatele ettevõtjatele, kes on ise võtnud kohustuse selles otsuses sätestatud põhimõtteid järgida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>M. Schrems esitas kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale kaebuse High Courtile (kõrge kohus). See kohus leidis, et kuigi M. Schrems formaalselt Safe Harbori otsuse kehtivust ei vaidlustanud, leidis ta tegelikult oma kaebuses, et selle otsusega kehtestatud regulatsioon ei ole õiguspärane. Neil asjaoludel esitas nimetatud kohus Euroopa Kohtule küsimused sisuliselt eesmärgiga saada teada, kas kolmandasse riiki edastatud isikuandmete töötlemisega seotud isiku õiguste ja vabaduste kaitset puudutava kaebuse saamise korral on andmekaitse eest vastutavate liikmesriikide asutuste (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>järelevalveasutused<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>) jaoks siduv komisjoni poolt direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 alusel tuvastatu, mis puudutab selle kolmanda riigi poolt pakutava kaitse taseme piisavust, kui kaebaja tuvastatuga ei nõustu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Olles kohtuotsuse Schrems punktides 51 ja 52 leidnud, et kaitse piisavuse otsus on järelevalveasutustele siduv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud, märkis Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 63 ja 65 järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>63. […] [K]ui isik, kelle isikuandmed on edastatud või võidakse edastada kolmandasse riiki, mida on nimetatud direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 alusel komisjoni tehtud otsuses, esitab liikmesriigi järelevalveasutusele avalduse oma õiguste ja vabaduste kaitse kohta seoses nende andmete töötlemisega ning vaidlustab selles avalduses – nagu põhikohtuasjas – komisjoni otsuse kooskõla üksikisikute eraelu ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, on kõnealune asutus kohustatud avalduse nõutava hoolsusega läbi vaatama.</P><P>[…]</P><P>65. […] [J]uhul kui järelevalveasutus peab põhjendatuks selle isiku esitatud väiteid, […] peab liikmesriigi järelevalveasutusel vastavalt direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kolmandale taandele, tõlgendatuna eelkõige harta artikli 8 lõike 3 alusel, olema võimalik osaleda kohtumenetlustes. Sellega seoses on liikmesriigi seadusandja kohustatud ette nägema õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad järelevalveasutusel esitada siseriiklikes kohtutes väiteid, mida ta peab põhjendatuks, selleks et kohtud juhul, kui neil on komisjoni otsuse kehtivuse suhtes samasugused kahtlused, esitaksid eelotsusetaotluse kõnealuse otsuse kehtivuse analüüsimiseks.<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus analüüsis nimetatud kohtuotsuses ka programmi Safe Harbor käsitleva otsuse kehtivust lähtudes nõuetest, mis tulenevad direktiivist 95/46 koosmõjus hartaga. Selle analüüsi tulemusena tunnistas Euroopa Kohus nimetatud otsuse kehtetuks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt kohtuotsus Schrems (punkt 106).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Pärast kohtuotsuse Schrems tegemist tühistas eelotsusetaotluse esitanud kohus otsuse, millega DPC jättis M. Schremsi kaebuse rahuldamata, ning saatis selle DPC-le uueks läbivaatamiseks. Viimane alustas menetlust ning palus M. Schremsil oma kaebus Safe Harbori otsuse kehtetuks tunnistamist silmas pidades ümber sõnastada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Selleks palus M. Schrems Facebook Irelandil ära näidata, millisel õiguslikul alusel toimub sotsiaalvõrgustiku Facebook kasutajate isikuandmete edastamine liidust USAsse. Facebook Ireland ei näidanud ära kõiki õiguslikke aluseid, millele ta tugineb, vaid viitas tema ja Facebook Inc-i vahel sõlmitud ja <DATE ISO="20151120">20. novembrist 2015</DATE> kohaldamisele kuuluvale andmete edastamise ja töötlemise kokkuleppele (<HT TYPE="ITALIC">data transfer processing agreement</HT>) ning tugines otsusele 2010/87.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Ümbersõnastatud kaebuses leidis M. Schrems esiteks, et selles kokkuleppes sisalduvad tingimused ei ole kooskõlas otsuse 2010/87 lisas sisalduvate lepingu tüüptingimustega. Teiseks väidab M. Schrems, et nende lepingu tüüptingimuste alusel ei saaks ühelgi juhul tema isikuandmeid USAsse edastada. Seda seetõttu, et USA õiguse kohaselt on Facebookil kohustus teha kasutajate isikuandmed Ameerika asutustele nagu NSA ja Federal Bureau of Investigation (FBI) (Föderaalne Juurdlusbüroo, USA) kättesaadavaks selliste jälgimisprogrammide raames, mis rikuvad harta artiklitega 7, 8 ja 47 tagatud õigusi. M. Schrems väidab, et asjaomastel isikutel ei ole ühegi õiguskaitsevahendiga võimalik kaitsta oma õigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Neil asjaoludel taotleb M. Schrems DPC-lt andmete edastamise peatamist vastavalt otsuse 2010/87 artiklile 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Facebook Ireland tunnistas DPC menetluses, et jätkab liidus elavate sotsiaalvõrgustiku Facebook kasutajate isikuandmete edastamist USAsse ning tugineb seejuures suures osas otsuse 2010/87 lisas sisalduvatele lepingu tüüptingimustele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>DPC menetluse eesmärk oli kindlaks teha esiteks see, kas USA tagab liidu kodanike isikuandmete piisava kaitse ning teiseks, kui see nõnda ei ole, siis kas tüüptingimusi käsitlevad otsused on põhiõiguste ja ‑vabaduste kaitse seisukohast piisavateks kaitsemeetmeteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>DPC otsuse eelnõus (<HT TYPE="ITALIC">draft decision</HT>) asuti seejuures esialgu seisukohale, et Ameerika õiguses ei ole harta artikli 47 tähenduses tõhusat õiguskaitsevahendit neile liidu kodanikele, kelle andmed on edastatud USAsse, kus on oht, et Ameerika agentuurid töötlevad neid riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel harta artiklitega 7 ja 8 vastuolus oleval moel. Tüüptingimusi käsitlevate otsuste lisades sisalduvates tingimustes sätestatud kaitsemeetmed seda lünka ei täida, kuna need ei ole siduvad USA asutustele ega agentuuridele ning asjaomastele isikutele annavad need üksnes lepingust tulenevad õigused andmeeksportija ja/või ‑importija vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leidis DPC, et ta saab M. Schremsi kaebuse kohta otsuse teha alles pärast seda, kui Euroopa Kohus on analüüsinud tüüptingimusi käsitlevate ostuste kehtivust. Lähtudes kohtuotsuse Schrems punktis 65 märgitust, algatas DPC seetõttu eelotsusetaotluse esitanud kohtus menetluse, et viimane, kui ta DPC kahtlusi jagab, esitaks nende otsuste kehtivuse kohta Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtus lubati menetlusse astuda USA valitsusel, Electronic Privacy Information Centre’il (EPIC), Business Software Alliance’il (BSA) ning Digitaleurope’il.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Tegemaks kindlaks, kas ta jagab DPC poolt seoses tüüptingimusi käsitlevate otsuste kehtivusega väljendatud kahtlusi, kogus High Court (kõrge kohus) vaidluse poolte esitatud tõendid ning kuulas ära viimaste ning menetlusse astujate esitatud argumendid. Eelkõige esitasid eksperdid tõendeid USA õiguse sätete kohta. Iiri õiguses käsitletakse välisriigi õigust faktilise asjaoluna, mis tuleb tõenditega tõendada samamoodi nagu iga muu faktiline asjaolu. Eelotsusetaotluse esitanud kohus hindas nende tõendite põhjal USA õiguse sätteid, mis valitsusasutuste ja -agentuuride poolset jälgimist lubasid, kahe avalikult tunnustatud jälgimisprogrammi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>PRISM<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>Upstream<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>) toimimist, erinevaid õiguskaitsevahendeid, mida saavad kasutada isikud, kelle õigusi nende jälgimistoimingutega rikutud on ning süsteemseid kaitsemeetmeid ja kontrollimehhanisme. Selle hindamise tulemust kajastas nimetatud kohus <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses, mis on lisatud eelotsusetaotlusele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>High Courti (kõrge kohus) <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selles kohtuotsuses viitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Ameerika luureteenistuste poolt välismaa sõnumite pealtkuulamist ja -vaatamist lubavate õiguslike aluste hulgas välisluure jälgimise seaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act (FISA)) artiklile 702 ning presidendi dekreedile nr 12333 (Executive Order 12333, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>EO 12333<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Selles kohtuotsuses tuvastatu kohaselt lubab FISA artikkel 702 USA peaprokuröril (Attorney General) ning riigi luuredirektoril (Director of National Intelligence (DNI)) anda välisluureteabe hankimise eesmärgil kuni üheks aastaks loa jälgida isikuid, kes ei ole Ameerika kodanikud ja kes ei ela püsivalt USAs (n‑ö <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>USA-välised isikud<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>), kui on mõistlik põhjus arvata, et nad viibivad väljaspool USA territooriumit<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>50 U.S.C. 1881 (a).</P></NOTE>. FISA kohaselt peetakse mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>välisluureteave<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> all silmas teavet, mis on seotud valitsuse võimekusega tõkestada välisriikide ründeid, terrorismiga, massihävitusrelvade levikuga ning samuti USA välisasjade ajamisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>50 U.S.C. 1881 (e).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Need aastased load, samuti konkreetsete isikute suhtes jälgimistoimingute tegemist käsitleva suunamiskorra ja kogutud teabe töötlemise korra (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>minimeerimiskord<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus sedastas, et suunamiskord puudutab seda, kuidas teeb täidesaatev võim kindlaks, et on mõistlik alus arvata, et teatud konkreetne üksikisik on USA-väline isik, kes viibib väljaspool USAd ning et selle isiku suhtes jälgimistoimingute tegemine võib anda välisluureteavet. Minimeerimiskord hõlmab igasuguse FISA artikli 702 alusel saadud mitteavaliku teabe saamist, hoidmist, kasutamist ja levitamist.</P></NOTE> peab heaks kiitma Foreign Intelligence Surveillance Court (FISC) (välisluure järelevalve kohus, USA). Kui teiste FISA sätete alusel teostatava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>traditsioonilise<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> jälgimise eeldusena peab olema tõendatud, et on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>tõenäoline põhjus<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> kahtlustada, et jälgitavad isikud kuuluvad võõrvõimu teostajate hulka või on selle agendid, siis FISA artikli 702 alusel teostatavad jälgimistoimingud ei eelda ei sellise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>tõenäolise põhjuse<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> tõendatust ega FISC heakskiitu jälgimistoimingute tegemiseks konkreetsete isikute suhtes. Lisaks ei kohaldata eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatu kohaselt minimeerimismenetlust nende USA-väliste isikute suhtes, kes viibivad väljaspool USAd.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Praktikas saadab NSA pärast seda, kui FISC on loa andnud, USAs asutatud elektroonilise side teenuse osutajatele suunised, kus sisalduvad jälgimise alla võetud isikutega seotud otsingukriteeriumid ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>identimistunnused<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> (nagu telefoninumbrid või e-posti aadressid). Seejärel on teenuse osutajad kohustatud edastama NSA-le neile tunnustele vastavad andmed ning hoidma neile saadetud suunistega seotut saladuses. Nad võivad esitada FISC-le kaebuse, taotledes NSA suunise muutmist või tühistamist. FISC otsuse peale võib edasi kaevata Foreign Intelligence Surveillance Court of Review’le (FISCR) (välisluure järelevalve apellatsioonikohus, USA).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>High Court (kõrge kohus) tuvastas, et FISA artikkel 702 on programmide PRISM ja Upstream õiguslik alus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Programmi PRISM raames peavad elektroonilise side teenuse osutajad tegema NSA-le kättesaadavaks kõik viimase poolt nimetatud identimistunnuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>väljaminevad<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>sissetulevad<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> sõnumid. Osa neist sõnumitest edastatakse FBI‑le ning Central Intelligence Agency’le (CIA) (Luure Keskagentuur, USA). 2015. aastal jälgiti <FT TYPE="NUMBER">94386</FT> isikut ning 2011. aastal edastati USA valitsusele selle programmi raames enam kui 250 miljoni sõnumi andmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Programm Upstream põhineb telefoni- ja internetiside edastamiseks kasutatavat tuumvõrku – ehk kaablite, kommutaatorite ja ruuterite võrku – käitavate ettevõtjate kaasaaitamiskohustusel. Need ettevõtjad on kohustatud võimaldama NSA-l kopeerida ja filtreerida interneti liiklusvoogusid selleks, et saada kätte selle agentuuri direktiivis mainitud identimistunnuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>väljaminevad<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>sissetulevad<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>nende kohta käivad<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> sõnumid. Identimistunnuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>kohta käiv<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> sõnum tähendab sõnumit, milles viidatakse sellele identimistunnusele, ilma et selle identimistunnusega seotud USA-väline isik selle sõnumi edastamises tingimata osaleks. Kuigi FISC <DATE ISO="20170426">26. aprilli 2017. aasta</DATE> arvamusest tuleneb, et sellest kuupäevast alates Ameerika valitsus enam identimistunnuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>kohta käivaid<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> sõnumeid ei kogu ega saa, ei ilmne sellest arvamusest, et NSA oleks lõpetanud tema jälgimisseadmeid läbiva sõnumiliikluse kopeerimise ja filtreerimise. Programm Upstream hõlmab niisiis NSA juurdepääsu nii metaandmetele kui ka sõnumite sisule. Alates 2011. aastast on NSA programmi Upstream raames kogunud umbes 26,5 miljonit sõnumit aastas, mis on siiski vaid väike osa neist sõnumitest, mis selles programmis ette nähtud filtreerimisprotsessi suunati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>High Courti (kõrge kohus) tuvastatu kohaselt lubab EO 12333 pealegi elektrooniliste sõnumite jälgimist väljaspool USA territooriumi, võimaldades välisluurega seotud eesmärkidel tutvuda andmetega, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>edastamisel<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> Ameerika territooriumile või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>läbivad<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> Ameerika territooriumi ilma, et oleksid mõeldud seal töötlemiseks, ning samuti neid andmeid koguda ja säilitada. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>välisluureteave<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> on EO 12333-s määratletud selliselt, et see hõlmab välisriikide valitsuste, välismaa organisatsioonide või välismaa isikute võimekusi, kavatsusi või tegevust puudutavat teavet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>EO 12333, punkt 3.5, alapunkt e.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>EO 12333 annab NSA-le õiguse juurdepääsuks Atlandi ookeani põhjas olevatele merealustele kaablitele, mille kaudu edastatakse andmeid liidust USAsse, enne kui need andmed USAsse jõuavad ning enne, kui nende suhtes kuuluvad sellest tulenevalt kohaldamisele FISA sätted. Selle presidendi dekreedi alusel mõne programmi rakendamise kohta pole siiski ühtki tõendit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>EO 12333-s on sätestatud küll teabe kogumist, säilitamist ja levitamist puudutavad piirangud, ent need ei kohaldu USA-väliste isikute suhtes. Viimati nimetatute jaoks on vaid need kaitsemeetmed, mis on sätestatud presidendi strateegilises suunises nr 28 (Presidential Policy Directive 28, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>PPD 28<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>), mis kohaldub igasuguse elektroonilise välisluureteabe kogumise ja kasutamisega seotud toimingute suhtes. PPD 28-s on sätestatud, et üks kaalutlustest, millega selliste tegevuste planeerimisel arvestada tuleb, on eraelu puutumatus, et teabe kogumise eesmärk peab olema üksnes välis- ja vastuluureteabe saamine ning et kõnealused toimingud peavad olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>võimalikult täpselt suunatud<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu väitel ei reguleerita seadusega neid NSA toiminguid, mille aluseks on EO 12333, mida USA president võib igal ajal muuta või mille ta võib kehtetuks tunnistada, nende üle ei teostata kohtulikku järelevalvet ning neid ei ole võimalik kohtule esitatava kaebusega vaidlustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Nende tuvastatud asjaolude pinnalt leidis see kohus, et USA töötleb isikuandmeid massiliselt ja valimatult, mis võib andmesubjektide jaoks luua neile harta artiklitest 7 ja 8 tulenevate õiguste rikkumise ohu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisaks märkis nimetatud kohus, et liidu kodanikud ei saa, juhul kui USA asutused nende isikuandmeid õigusvastaselt töötlevad, samamoodi kohtusse pöörduda nagu Ameerika kodanikud. Kõige olulisemaks õigusvastase jälgimise vastaseks kaitsemeetmeks olev USA põhiseaduse neljas parandus ei kohaldu liidu kodanike suhtes, kellel ei ole märkimisväärset vabal tahtel põhinevat sidet USAga. Kuigi viimased saavad kasutada teatud muid õiguskaitsevahendeid, on sellel olulised takistused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Eelkõige on USA põhiseaduse artikli III kohaselt föderaalkohtutesse pöördumiseks nõutav, et isik tõendab enda kaebeõiguse (<HT TYPE="ITALIC">standing</HT>) olemasolu. Kaebeõigus eeldab nimelt seda, et isik näitab ära, et ta kannab tegelikku kahju, mis on esiteks konkreetne ja eristatav ning teiseks kas juba tekkinud või vahetult tekkiv. Viidates muu hulgas Supreme Court of the United States’i (USA ülemkohus) kohtuotsusele Clapper <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Amnesty International US<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>133 S.Ct. 1138 (2013).</P></NOTE>, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et praktikas on selle tingimuse täitmine ülemäära raske, pidades eelkõige silmas seda, et puudub igasugune kohustus andmesubjekte nende suhtes teostatud jälgimistoimingutest teavitada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastas siiski, et põhimõttest, mille kohaselt ei ole isikut, kelle suhtes jälgimistoiminguid tehti, vaja teavitada, kehtib erand juhul, kui Ameerika valitsus soovib FISA artikli 702 alusel kogutud andmeid kasutada selle isiku vastu kriminaal- või haldusmenetluses.</P></NOTE>. Mõnede liidu kodanikele antud õiguskaitsevahendite kasutamiseks on liiati nõutav muude piiravate tingimuste täitmine, nagu varalise kahju tõendamise vajadus. Teatud õiguskaitsevahendite kasutamist takistavad ka luureteenistustele antud puutumatus ja asjaomase teabe salastamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Eelkõige märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kuigi kohtuliku kaitse seadusega (Judicial Redress Act (JRA)) laiendati liidu kodanikele neid eraelu kaitse seaduse (Privacy Act) sätteid, mis võimaldavad füüsilistel isikutel tutvuda neid puudutava teabega, mis teatud agentuuridel on seoses teatud kolmandate riikidega, ei kuulu NSA JRA-s nimetatud agentuuride hulka.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Lisaks sellele märgib High Court (kõrge kohus) ära erinevad luureteenistuste kontrolli- ja järelevalvemehhanismid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Nende hulgas on ühelt poolt FISA artikli 702 alusel rakendatavate programmide FISC-poolse iga-aastase sertifitseerimise mehhanism, mille raames ei kiida FISC siiski heaks üksikuid identimistunnuseid. Lisaks sellele ei toimu mingisugust kohtulikku eelkontrolli EO 12333 alusel toimuva välisluureteabe kogumise üle.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Teisalt viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus mitmele luuretegevuse kohtuvälisele järelevalvemehhanismile. Eelkõige mainib ta peainspektorite (Inspectors General, USA) rolli, kelle ülesanne on teostada jälgimistoimingute üle järelevalvet iga luureteenistuse sees. Lisaks koostavad igas agentuuris selleks määratud kodanikuvabaduste ja eraelu volinikud (<HT TYPE="ITALIC">civil liberties or privacy officers</HT>) aruandeid eraelu ja kodanikuvabaduste järelevalve nõukogule (Privacy and Civil Liberties Oversight Board (PCLOB)), mis on täitevvõimu-sisene sõltumatu organ. PCLOB koostab regulaarselt aruandeid parlamendikomisjonidele ja presidendile. Asjaomased agentuurid peavad välisluureteabe kogumist puudutavate menetlusnormide rikkumise juhtumitest teavitama eelkõige DNI-d. Neist juhtumitest kantakse ette ka FISC-le. Välisluuretegevuse kontrollimise pädevus on kabineti ja senati luurekomisjonide vahendusel antud ka USA kongressile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>High Court (kõrge kohus) rõhutab siiski, et põhimõtteliselt tuleb eristada ühelt poolt norme, mille eesmärk on tagada, et andmed saadakse õiguspäraselt ja et kord saadud andmeid ei kuritarvitataks ning teiselt poolt seda, milliseid õiguskaitsevahendeid on võimalik kasutada nende normide rikkumise korral. Andmesubjektide põhiõiguste kaitse on tagatud vaid siis, kui nad saavad nende normide rikkumise korral kaitsta oma õigusi tõhusate õiguskaitsevahenditega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhjendatuks DPC argumente, et Ameerika õiguses kehtestatud piirangud, mis piiravad nende isikute, kelle andmeid on liidust edastatud, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, ei ole kooskõlas harta artikliga 47 tagatud õiguse põhisisuga ning on igal juhul käsitatavad selle õiguse ebaproportsionaalse riivena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>High Courti (kõrge kohus) arvates ei väära seda hinnangut asjaolu, et USA on loonud Privacy Shieldi otsuses kirjeldatud ombudsmani mehhanismi. Olles rõhutanud, et seda mehhanismi saavad kasutada liidu kodanikud, kellel on mõistlik alus arvata, et nende andmeid on tüüptingimusi käsitlevate otsuste<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab siinkohal Privacy Shieldi otsuse lisale III A (vt käesoleva ettepaneku punktid 37 ja 38).</P></NOTE> alusel edastatud, märkis see kohus, et ombudsman ei ole käsitatav kohtuna, mis vastaks harta artikli 47 nõuetele, ja eelkõige ei ole ta täitevvõimust sõltumatu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tugineb <DATE ISO="20050127">27. jaanuari 2005. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Denuit ja Cordenier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑125/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:69">EU:C:2005:69</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kõnealune kohus kahtleb ka selles, kas pöördumine ombudsmani poole, kelle otsuste vaidlustamiseks kohtusse pöörduda ei saa, kujutab endast tõhusat õiguskaitsevahendit. Nimelt ei võimalda ombudsmani poole pöördumine isikutel, kelle isikuandmeid on õigusvastaselt kogutud, töödeldud või jagatud, nõuda kahjuliku tagajärje heastamist ega ettekirjutuse tegemist õigusvastase tegevuse lõpetamiseks, kuna ombudsman ei kinnita ega lükka ümber kaebuse esitaja suhtes elektroonilise jälgimise toimingute teostamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Olles nii väljendanud kahtlusi selles osas, kas Ameerika õiguses ette nähtud kaitsemeetmed vastavad sisuliselt harta artiklitest 7, 8 ja 47 tulenevatele nõuetele, püstitas eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas lepingute tüüptingimused, mis on sätestatud tüüptingimusi käsitlevates otsustes – mis ei ole sellised, mis oleks Ameerika asutustele siduvad – suudavad asjaomaste isikute põhiõiguste kaitse siiski tagada. See kohus asus seisukohale, et jagab DPC kahtlusi, mis puudutavad nende otsuste kehtivust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seejuures leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et iseäranis ei piisa nende kahtluste hajutamiseks direktiivi 95/46 artikli 28 lõikest 3, millele viidatakse otsuse 2010/87 artiklis 4 ning mille kohaselt on järelevalveasutusel volitus selles otsuses sätestatud tüüptingimuste alusel toimuv andmete edastamine peatada või keelata. Lisaks sellele, et selle volituse teostamine saab toimuda vaid kaalutlusõiguse alusel, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu jaoks otsuse 2010/87 põhjendust 11 silmas pidades küsitav ka<?PAGE NO="21"?> võimalus teostada seda volitust juhul, kui tuvastatud puudused ei ole seotud ühe konkreetse ja erakorralise juhtumiga, vaid on üldist ja süstemaatilist laadi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Otsuse 2010/87 põhjenduses 11 on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>Liikmesriikide järelevalveasutused mängivad käesolevas lepingumehhanismis võtmerolli, et tagada isikuandmete piisav kaitse pärast edastamist. Erandjuhtumitel, kui andmeeksportijad keelduvad andmeimportijat korralikult juhendamast või ei saa seda teha, millega kaasneb ähvardav oht tõsise kahju tekkimiseks andmesubjektidele, peaksid lepingu tüüptingimused lubama järelevalveasutustel andmeimportijaid ja alamtöötlejaid kontrollida ning vajaduse korral andmeimportijatele ja alamtöötlejatele siduvaid otsuseid vastu võtta. Järelevalveasutustel peaks olema õigus keelata või peatada lepingu tüüptingimustel põhinev andmete edastamine või edastamistoimingute kogum sellisel erandjuhul, kui on kindlaks tehtud, et lepinguline edastamine võib tõenäoliselt omada olulist ebasoodsat mõju tagatistele ja kohustustele, mis sätestavad andmesubjekti piisava kaitse.<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/></P></NOTE>. Samuti leiab ta, et järelevalveasutustele selliste puuduste tuvastamise õiguse andmise vastu räägib erinevates liikmesriikides erinevate otsuste tegemise oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas High Court (kõrge kohus) <DATE ISO="20180504">4. mai 2018. aasta</DATE> otsusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Facebook Ireland esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Supreme Courtile (Iirimaa kõrgeim kohus). Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata <DATE ISO="20190531">31. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsusega The Data Protection Commissioner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Facebook Ireland Limited ja Maximillian Schrems, Apellatsioon 2018/68 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>Supreme Courti (Iirimaa kõrgeim kohus) <DATE ISO="20190531">31. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>).</P></NOTE>, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180509">9. mail 2018</DATE>, menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>1.</NO.P><TXT>Kas olukorras, kus eraõiguslik äriühing edastab kooskõlas [otsusega 2010/87] [liidu] liikmesriigist ärilisel eesmärgil isikuandmeid eraõiguslikule äriühingule kolmandas riigis ja neid andmeid võivad selles kolmandas riigis edaspidi töödelda selle riigi ametiasutused nii riikliku julgeolekuga kui ka avaliku korra tagamise ja selle kolmanda riigi välisasjade ajamisega seotud eesmärkidel, on liidu õigusnormid, sealhulgas harta, selle andmete edastamise suhtes kohaldatavad olenemata ELL artikli 4 lõike 2 sätetest, mis käsitlevad riigi julgeolekut, ja [direktiivi 95/46] artikli 3 lõike 2 esimese taande sätetest, mis käsitlevad avalikku korda, riigikaitset ja riigi julgeolekut?</TXT></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas selleks, et tuvastada, kas üksikisiku õigusi on rikutud [otsuse 2010/87] kohaselt andmete edastamisega liidust kolmandasse riiki, kus neid võidakse edaspidi töödelda riikliku julgeolekuga seotud eesmärkidel, on direktiivi [95/46] kohaldamisel asjakohane võrdlusalus:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>harta, EL leping, EL toimimise leping, direktiiv [95/46], [Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>)] (või muu [liidu] õiguse säte) või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>ühe või mitme liikmesriigi riigisisesed õigusaktid?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas juhul, kui asjakohane võrdlusalus on punkt ii, tuleb võrdlusalusesse arvata ka riikliku julgeolekuga seotud tegevus ühes või mitmes liikmesriigis?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas selleks, et hinnata, kas kolmas riik tagab sellesse riiki edastatud isikuandmete liidu õigusega nõutava kaitse taseme direktiivi [95/46] artikli 26 tähenduses, tuleb lähtuda:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>selles kolmandas riigis kohaldatavatest normides, mis tulenevad tema riigisisesest õigusest või rahvusvahelistest kohustustest ja praktikast, mille eesmärk on tagada nende normide järgimine, sealhulgas erialastest normidest ja turvameetmetest, mida selles kolmandas riigis täidetakse;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>või</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>punktis a viidatud normidest koostoimes selles kolmandas riigis sisse seatud haldus-, reguleerimis- ja täitmispraktikaga ning kohtuväliste kaitsemeetmete, menetluste, protokollide, järelevalvemehhanismide ja õiguskaitsevahenditega?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><?PAGE NO="22"?><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas High Courti (kõrge kohus) poolt USA õiguse kohta tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades rikutakse liidust [otsuse 2010/87] kohaselt USAsse isikuandmete edastamise korral isikutele harta artiklitest 7 ja/või 8 tulenevaid õigusi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas High Courti (kõrge kohus) poolt USA õiguse kohta tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades on liidust [otsuse 2010/87] kohaselt USAsse isikuandmete edastamise korral:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on USAs võimaldatava kaitse tase kooskõlas isikule harta artikliga 47 tagatud õiguse pöörduda kohtusse olemusega, kui on rikutud tema õigust andmete konfidentsiaalsusele?</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Kui vastus alapunktile a on jaatav:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kas USA riikliku julgeoleku kontekstis on USA õiguses kehtestatud piirangud isiku õigusele kohtusse pöörduda harta artikli 52 tähenduses proportsionaalsed ega lähe kaugemale, kui on demokraatlikus ühiskonnas riikliku julgeoleku eesmärgil vajalik?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Millisel tasemel tuleb kaitsta isikuandmeid, mis edastatakse kolmandasse riiki vastavalt lepingu tüüptingimustele, mis on vastu võetud kooskõlas komisjoni otsusega [direktiivi 95/46] artikli 26 lõike 4 alusel, arvestades direktiivi sätteid ja eeskätt artikleid 25 ja 26, tõlgendatuna lähtuvalt hartast?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Milliseid asjaolusid tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas kolmandasse riiki [otsuse 2010/87] kohaselt edastatavate andmete kaitse tase vastab direktiivi [95/46] ja harta nõuetele?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kas asjaolu, et andmeeksportija ja andmeimportija vahel kehtivad lepingu tüüptingimused ei ole siduvad kolmanda riigi ametiasutustele, kes võivad kohustada andmeimportijat avaldama [otsuses 2010/87] ette nähtud tingimuste kohaselt edastatud isikuandmeid oma julgeolekuteenistustele edasiseks töötlemiseks, välistab selle, et need tingimused pakuvad selliseid piisavaid tagatisi, mis on ette nähtud direktiivi [95/46] artikli 26 lõikes 2?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui kolmandas riigis asuva andmeimportija suhtes kehtivad jälgimisega seotud normid on [järelevalveasutuse] arvates vastuolus tüüptingimuste otsuse lisas sisalduvate tüüptingimustega või direktiivi [95/46] artiklitega 25 või 26 või hartaga, on [järelevalveasutus] kohustatud kasutama direktiivi [95/46] artikli 28 lõikest 3 tulenevaid sekkumisvolitusi andmevoogude peatamiseks või on nende volituste kasutamine piiratud üksnes erandjuhtudega, võttes arvesse [otsuse 2010/87] põhjendust 11, või saab [järelevalveasutus] oma kaalutlusõiguse alusel otsustada jätta andmevood peatamata?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas [Privacy Shieldi otsus] kujutab endast üldkehtivat, liikmesriikide [järelevalveasutustele] ja kohtutele direktiivi [95/46] artikli 25 lõike 6 tähenduses siduvat järeldust, et USA tagab oma riigisisese õiguse või võetud rahvusvaheliste kohustuste kaudu kaitse piisava taseme direktiivi [95/46] artikli 25 lõike 2 mõttes?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kui ta seda ei taga, siis kuidas on [Privacy Shieldi otsus], kui üldse, asjakohane hinnangu andmisel USAsse [otsuse 2010/87] kohaselt edastatud andmete suhtes võetud kaitsemeetmete piisavuse kohta?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Kui võtta arvesse High Courti (kõrge kohus) järeldusi seoses USA õigusega, siis kas [Privacy Shieldi otsuse] [III A lisa] kohaselt andmekaitseraamistiku Privacy Shield ombudsmani määramine koostoimes USAs kehtiva korraga tagab selle, et USA võimaldab isikutele, kelle isikuandmeid [otsuse 2010/87] kohaselt USAsse edastatakse, harta artiklile 47 vastava õiguskaitsevahendi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kas [otsus 2010/87] rikub harta artikleid 7, 8 või 47?<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Oma kirjalikud seisukohad esitasid Euroopa Kohtule DPC, Facebook Ireland, M. Schrems, USA valitsus, EPIC, BSA, Digitaleurope, Iirimaa ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali ja Ühendkuningriigi valitsus, Euroopa Parlament ning komisjon. DPC, Facebook Ireland, M. Schrems, USA valitsus, EPIC, BSA, Digitaleurope, Iirimaa ning Saksamaa, Prantsuse, Madalmaade, Austria ja Ühendkuningriigi valitsus, parlament, komisjon ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (European Data Protection Board, EDPB) võtsid osa kohtuistungist, mis toimus <DATE ISO="20190709">9. juulil 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatavad kaalutlused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui Euroopa Kohus kohtuotsusega Schrems Safe Harbori otsuse tühistas, jätkus isikuandmete USAsse edastamine muudel õiguslikel alustel. Eelkõige võisid andmeid eksportivad äriühingud sõlmida andmeimportijatega lepinguid, mis sisaldasid komisjoni poolt välja töötatud tüüptingimusi. Need tingimused on õiguslikuks aluseks andmete edastamisel ka mitmesse muusse kolmandasse riiki, kelle kohta ei ole komisjon kaitse piisavuse otsust vastu võtnud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>BSA väidab, et 70% selle ühingu liikmeks olevatest ettevõtjatest, kes sellekohasele küsitlusele vastasid, avaldasid, et nad on isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise põhilise alusena kasutanud lepingu tüüptingimusi. Ka Digitaleurope leidis, et need tüüptingimused on põhiliseks õiguslikuks instrumendiks, mille alusel selline edastamine toimub.</P></NOTE>. Privacy Shieldi otsus võimaldab nüüdsest neil ettevõtjatel, kes on ise kinnitanud, et järgivad selles otsuses sätestatud põhimõtteid, edastada isikuandmeid USAsse ilma muude formaalsusteta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluses sõnaselgelt märgitud ning nagu rõhutasid BSA, Digitaleurope, Iirimaa ning Austria ja Prantsuse valitsus, parlament ja ka komisjon, on High Courtis (kõrge kohus) pooleli oleva kohtuasja lahendamiseks vaja kindlaks teha vaid see, kas otsus, millega komisjon kehtestas M. Schremsi kaebuses nimetatud andmete edastamise aluseks olnud lepingu tüüptingimused ehk otsus 2010/87, on kehtiv<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et eelotsusetaotlus puudutab kolme tüüptingimusi käsitleva otsuse kehtivust, kuna neid on käsitletud DPC otsuse projektis ning <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses, viidatakse eelotsuse küsimustes ainult otsusele 2010/87. Nõnda on see põhjusel, et Facebook Ireland on sotsiaalvõrgustiku Facebook Euroopa kasutajate andmete USAsse edastamise õigusliku alusena määratlenud just selle otsuse. Minu analüüs puudutab seega üksnes nimetatud otsust.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Vaidlus sai alguse taotlusest, millega DPC palus eelotsusetaotluse esitanud kohtul esitada Euroopa Kohtule otsuse 2010/87 kehtivust puudutava eelotsuse küsimuse. Selle kohtu sõnul puudutab põhikohtuasi sellise õiguskaitsevahendi kasutamist, mida Euroopa Kohus kohtuotsuse Schrems punktis 65 liikmesriike kehtestama kohustas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu, et selle kohtuotsuse punktis 63 leidis Euroopa Kohus, et järelevalveasutus on kohustatud nõutava hoolsusega läbi vaatama kaebuse, milles isik, kelle isikuandmed võivad olla edastatud sellisesse kolmandasse riiki, mille suhtes on tehtud kaitse piisavuse otsus, vaidlustab selle otsuse kooskõla hartaga tagatud põhiõigustega. Nimetatud kohtuotsuse punkti 65 kohaselt peab see asutus, kui ta peab kaebuses esitatud etteheiteid põhjendatuteks, saama osaleda kohtumenetluses vastavalt direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kolmandale taandele (millele vastab GDPRi artikli 58 lõige 5) koosmõjus harta artikli 8 lõikega 3. Sellega seoses on liikmesriigi seadusandja kohustatud ette nägema õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad järelevalveasutusel esitada oma väited siseriiklikes kohtutes, et viimased saaksid, kui nad järelevalveasutuse kahtlustega nõustuvad, esitada kõnealuse otsuse kehtivust puudutava eelotsusetaotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Leian eelotsusetaotluse esitanud kohtu eeskujul, et need põhjendused on analoogia alusel kohaldatavad ka siis, kui isik ei sea järelevalveasutusele esitatud kaebuses kahtluse alla mitte kaitse piisavuse otsuse kehtivust, vaid sellise otsuse kehtivuse nagu otsus 2010/87, millega on kehtestatud isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamist puudutavad lepingu tüüptingimused. Vastupidi<?PAGE NO="24"?> Saksamaa valitsuse väidetule ei ole oluline, kas need kahtlused vastavad kaebuse esitaja poolt järelevalveasutusele esitatud väidetele või on järelevalveasutus asjaomase otsuse kehtivuse kahtluse alla seadnud omal algatusel. Nimelt kehtivad GDPRi artikli 58 lõikest 5 ja harta artikli 8 lõikest 3 tulenevad nõuded, millele Euroopa Kohtu põhjendused tuginevad, sõltumata sellest, milline on järelevalveasutusele esitatud kaebuses nimetatud andmete edastamise õiguslik alus ning põhjused, miks hakkas see asutus selle kaebuse lahendamisel asjaomase otsuse kehtivuses kahtlema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Seega, kui DPC palus eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsida Euroopa Kohtult otsuse 2010/87 kehtivuse kohta, siis tegi ta seda põhjusel, et sellekohased Euroopa Kohtu selgitused näisid talle vajalikud selleks, et lahendada kaebus, milles M. Schrems palus tal kasutada talle direktiivi 95/46 artikli 28 lõike 3 teisest taandest tulenenud – ja praegu talle GDPRi artikli 58 lõike 2 punktist f tulenevat – volitust peatada tema isikuandmete edastamine Facebook Irelandi poolt Facebook Inc-ile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Kuigi põhikohtuasja vaidlus puudutab üksnes otsuse 2010/87 kehtivust <HT TYPE="ITALIC">abstraktselt</HT>, siis selle vaidluse ajendiks olnud DPC-s toimuv menetlus puudutab DPC volitust parandusmeetmete võtmiseks <HT TYPE="ITALIC">konkreetsel juhul</HT>. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku piirduda esitatud küsimuste käsitlemisega vaid ulatuses, milles see on vajalik otsuse 2010/87 kehtivuse üle otsustamiseks, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtule tema menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks sellest piisab<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 167–186.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Enne selle otsuse kehtivuse hindamist tuleb tagasi lükata mõned eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kohta esitatud vastuväited.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse vastuvõetavusele on vastu vaieldud erinevatel põhjustel, mis puudutavad peamiselt seda, et eelotsuse küsimustes nimetatud direktiiv 95/46 ei ole <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav (1. jagu), asjaolu, et DPC-s toimuv menetlus ei ole jõudnud piisavalt kaugele, et õigustada eelotsusetaotluse esitamise tarvilikkust (2. jagu) ning eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilisi asjaolusid jätkuvalt ümbritsevat ebaselgust (3. jagu).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Lähtun neile küsimustele vastamisel sellest, et ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule esitatud küsimuste asjakohasust eeldatakse. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib Euroopa Kohus liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast keelduda vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õigusnormi tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 95/46 <HT TYPE="NORMAL">ratione temporis</HT> kohaldatavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Facebook Ireland leiab, et eelotsuse küsimused ei ole vastuvõetavad, kuna neis viidatakse direktiivile 95/46, kuigi see direktiiv tunnistati <DATE ISO="20180525">25. maist 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt GDPRi artikli 94 lõige 1 ja artikli 99 lõige 1.</P></NOTE> kehtetuks ja asendati GDPRiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Jagan seisukohta, mille kohaselt tuleb otsuse 2010/87 kehtivust hinnata GDPRi sätetest lähtudes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 94 lõikes 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>[v]iiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena [nimetatud] määrusele<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>. Mulle näib sellest tulenevat, et otsuses 2010/87 mainitut, et selle õiguslikuks aluseks on direktiivi 95/46 artikli 26 lõige 4, tuleb mõista viitena GDPRi artikli 46 lõike 2 punktile c, mis põhimõtteliselt kordab eelnimetatud sätte sisu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Rõhutan, et vastavalt GDPRi artikli 46 lõikele 5 jäävad komisjoni poolt direktiivi 95/46 artikli 26 lõike 4 alusel vastu võetud otsused kehtima kuni nende muutmise, asendamise või kehtetuks tunnistamiseni.</P></NOTE>. Seetõttu tuleb enne GDPRi jõustumist komisjoni poolt direktiivi 95/46 artikli 26 lõike 4 alusel vastu võetud rakendusotsuseid tõlgendada sellest määrusest lähtudes. Nimetatud määrusest lähtudes tuleb vajaduse korral hinnata ka nende kehtivust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Kohtupraktika, mille kohaselt tuleb liidu akti õiguspärasust analüüsida akti vastuvõtmise ajal olemas olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, ei sea seda järeldust kahtluse alla. See kohtupraktika puudutab nimelt liidu akti kehtivuse hindamist, lähtudes selle vastuvõtmise ajal asjasse puutunud faktilistest asjaoludest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19790207">7. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>15/76 ja 16/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:29">EU:C:1979:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20010517">17. mai 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IECC <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑449/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:275">EU:C:2001:275</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20131017">17. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schaible</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑101/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:661">EU:C:2013:661</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või selle vastuvõtmist reguleerinud menetlusnormidest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20150416">16. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:224">EU:C:2015:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150416">16. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/13 ja C‑679/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:223">EU:C:2015:223</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160922">22. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑14/15 ja C‑116/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:715">EU:C:2016:715</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seevastu on Euroopa Kohus korduvalt hinnanud teisese õiguse aktide kehtivust, lähtudes pärast nende aktide vastuvõtmist jõustunud kõrgemalseisvatest materiaalõigusnormidest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Iseäranis kohtuotsuses Schrems hindas Euroopa Kohus Safe Harbori otsuse kehtivust lähtudes harta sätetest, mis võeti vastu pärast seda otsust. Vt ka <DATE ISO="20110317">17. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:153">EU:C:2011:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfeifer &amp; Langen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑51/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:380">EU:C:2015:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>See, et eelotsuse küsimuste sõnastuses on nimetatud akti, mis ei ole enam <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav, õigustab küll nende küsimuste ümbersõnastamist, ent ei tähenda, et eelotsusetaotlus oleks vastuvõetamatu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20100715">15. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon Gép Centrum</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑368/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:441">EU:C:2010:441</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20110210">10. veebruari 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andersson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑30/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:66">EU:C:2011:66</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20181025">25. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roche Lietuva</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:865">EU:C:2018:865</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nagu DPC ja M. Schrems leiavad, võib eelotsusetaotluse sõnastuses direktiivile 95/46 viitamine pealegi olla selgitatav käesoleva kohtumenetluse ajalise kulgemisega, kuna need küsimused esitati Euroopa Kohtule enne GDPRi jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Igal juhul on eelotsuse küsimuste analüüsimisel käsitletavates GDPRi sätetes – ehk eelkõige artiklites 45, 46 ja 58 – enamjaolt seda edasi arendades, ja vaid väheste eranditega, üle võetud direktiivi 95/46 artiklite 25, 26 ja 28 sisu. Nende kõnealuste sätete aspektide osas, mis on asjakohased otsuse 2010/87 kehtivuse üle otsustamise seisukohast, ei tundu mulle olevat ühtki põhjust omistada GDPRi sätetele teistsugust ulatust kui on direktiivi 95/46 vastavatel sätetel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fashion ID</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑40/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1039">EU:C:2018:1039</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">DPC kahtluste esialgsus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Saksamaa valitsuse meelest on eelotsusetaotlus vastuvõetamatu, kuna kohtuotsuse Schrems punktis 65 osutatud õiguskaitsevahendi kasutamine eeldab, et järelevalveasutus on kaebuse esitaja poolt kõnealuse otsuse kehtivuse vaidlustamiseks esitatud väidete osas oma lõpliku seisukoha kujundanud. Käesoleval juhul see nõnda ei ole, kuna DPC väljendas oma kahtlusi selles, kas otsus 2010/87 – mida M. Schrems seejuures ei vaidlusta – on kehtiv, otsuse projektis, mis oli esialgne ega takista Facebook Irelandil ja M. Schremsil täiendavate seisukohtade esitamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Minu arvates ei muuda DPC väljendatud kahtluste esialgsus eelotsusetaotlust vastuvõetamatuks. Nimelt tuleb eelotsuse küsimuse vastavust vastuvõetavuse kriteeriumidele hinnates lähtuda vaidluse esemest, nagu selle on määratlenud eelotsusetaotluse esitanud kohus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 87.</P></NOTE>. Vaidlust pole aga selles, et vaidluse ese puudutab otsuse 2010/87 kehtivust. Eelotsusetaotluses ja sellele lisatud kohtuotsuses märgitu kohaselt leidis see kohus, et DPC kahtlused – olenemata sellest, kas need on esialgsed või lõplikud – on põhjendatud, ning küsis seetõttu Euroopa Kohtult selle otsuse kehtivuse kohta. Neil asjaoludel on Euroopa Kohtu poolt selles küsimuses antav selgitus igasuguse kahtluseta asjakohane selleks, et nimetatud kohus saaks tema menetluses oleva kohtuasja lahendada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Faktilisi asjaolusid ümbritsev ebaselgus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi valitsus väidab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilistes asjaoludes on mitu lünka, mis muudavad eelotsuse küsimuste vastuvõetavuse küsitavaks. See kohus ei ole välja selgitanud, kas M. Schremsi isikuandmed tegelikult USAsse edastati ega seda, et juhul kui see nii oli, siis kas Ameerika ametiasutused neid andmeid kogusid. Samuti ei ole üheselt kindlaks tehtud sellise andmete võimaliku edastamise õiguslikku alust, kuna eelotsusetaotluses on ära märgitud vaid see, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>suur osa<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> sotsiaalvõrgustiku Facebook Euroopa kasutajate andmetest edastatakse otsuses 2010/87 sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel. Igal juhul ei ole tõendatud, et Facebook Irelandi ja Facebook Inc-i vaheline leping, millele vaidlusaluste andmete edastamise alusena tugineti, täpselt neid tingimusi sisaldab. Saksamaa valitsus vaidlustab eelotsusetaotluse vastuvõetavuse ka põhjusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole uurinud, kas M. Schrems on vaieldamatult andnud kõnealuste andmete edastamiseks oma nõusoleku, millisel juhul toimus see edastamine kehtivalt direktiivi 95/46 artikli 26 lõike 1 (mille põhisisu on üle võetud GDPRi artikli 49 lõike 1 punktis a) alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Need argumendid ei sea kuidagi kahtluse alla eelotsusetaotluse esitamise asjakohasust põhikohtuasja seisukohast. Kuivõrd see põhikohtuasi algas sellest, et DPC kasutas kohtuotsuse Schrems punktis 65 ette nähtud õiguskaitsevahendit, on selle eesmärk see, et liikmesriigi kohus esitaks otsuse 2010/87 kehtivuse kohta eelotsusetaotluse. Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsus ei väida tegelikult mitte üksnes seda, et eelotsuse küsimused ei ole vajalikud selleks, et teha kindlaks, kas see otsus on kehtiv, vaid ka seda, et need ei ole vajalikud selleks, et DPC saaks teha otsuse konkreetselt M. Schremsi kaebuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Igal juhul ei näi otsuse 2010/87 kehtivust puudutavad eelotsuse küsimused mulle asjakohatud olevat ka põhikohtuasja ajendanud menetluse seisukohast. Nimelt tuvastas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et pärast Safe Harbori otsuse tühistamist jätkas Facebook Ireland oma kasutajate andmete edastamist USAsse ning vähemalt osaliselt oli sellise edastamise aluseks otsus 2010/87. Pealegi, kuigi kõigi asjasse puutuvate faktiliste asjaolude tuvastamisel enne ELTL artiklist 267 tuleneva pädevuse teostamist võib olla eeliseid, saab üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus hinnata seda, millises menetlusetapis tal Euroopa Kohtu eelotsust vaja on<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19820401">1. aprilli 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Holdijk jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>141/81–143/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:122">EU:C:1982:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20031209">9. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gasser</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑116/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:657">EU:C:2003:657</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvesse võttes leian, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="27"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õiguse kohaldatavus isikuandmete ärilisel eesmärgil edastamise korral kolmandasse riiki, kes võib neid töödelda riigi julgeolekuga seotud põhjustel (esimene küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liidu õigus on kohaldatav liikmesriigis asuva äriühingu poolt kolmandas riigis asuvale äriühingule ärilistel eesmärkidel isikuandmete edastamise suhtes, kui selle kolmanda riigi ametiasutused võivad neid andmeid pärast edastamise alustamist töödelda muu hulgas riigi julgeoleku kaitse eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja lahendamise seisukohast on see küsimus oluline eeskätt põhjusel, et kui selline edastamine jääb liidu õiguse kohaldamisalast välja, muutuvad kõik käesolevas kohtuasjas otsuse 2010/87 kehtivuse suhtes esitatud vastuväited alusetuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, ei kuulunud direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 kohaselt selle direktiivi kohaldamisalasse isikuandmete töötlemine riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel. GDPRi artikli 2 lõikes 2 on täpsustatud, et eelkõige ei kohaldata seda määrust, kui isikuandmeid töödeldakse muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus või kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused avaliku julgeoleku kaitseks. Need sätted peegeldavad ELL artikli 4 lõike 2 kohaselt liikmesriikidele riigi julgeoleku kaitse valdkonnas jäetud pädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>DPC, M. Schrems, Iiri, Saksamaa, Austria, Belgia, Tšehhi, Madalmaade, Poola ja Portugali valitsus ning parlament ja komisjon leiavad, et need sätted ei hõlma sellist andmete edastamist, mida on silmas peetud M. Schremsi kaebuses, ning seetõttu kuulub see liidu õiguse kohaldamisalasse. Facebook Ireland leiab vastupidist. Ma nõustun esimesena nimetatute seisukohaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline rõhutada, et kolmandasse riiki isikuandmete edastamine on iseenesest käsitatav liikmesriigi territooriumil toimuva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>töötlemisena<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> GDPRi artikli 4 lõike 2 tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060530">30. mai 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/04 ja C‑318/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:346">EU:C:2006:346</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>broneeringuinfo kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>, punkt 56) ning kohtuotsus Schrems (punkt 45). GDPRi artikli 4 lõikes 2 on olulises osas üle võetud direktiivi 95/46 artikli 2 punktis b sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>töötlemise<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/> mõiste.</P></NOTE>. Täpsemalt on esimese eelotsuse küsimuse eesmärk kindlaks teha, kas liidu õigus kohaldub sellise <HT TYPE="ITALIC">töötlemise</HT> suhtes, <HT TYPE="ITALIC">milleks on edastamine iseenesest</HT>. See küsimus ei puuduta liidu õiguse kohaldatavust USAsse edastatud andmete Ameerika asutuste poolse, riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel toimuva hilisema võimaliku töötlemise suhtes, mis GDPRi kohaldamisalasse ei kuulu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>GDPRi artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda määrust liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu. Küsimust, kas liidu õigus on kohaldatav kolmanda riigi luureteenistuste poolt andmete töötlemisele väljaspool liitu, tuleb eristada küsimusest asjaomases kolmandas riigis sellise andmete töötlemise puhul normide ja praktika kohasusest selleks, et teha kindlaks, kas seal on piisaval tasemel kaitse tagatud. Viimati nimetatud temaatika on teise eelotsuse küsimuse esemeks ja seda käsitletakse käesoleva ettepaneku punktides 201–229.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Sellest vaatenurgast tuleb selle kindlakstegemiseks, kas liidu õigus asjaomase andmete edastamise suhtes kohaldub, käsitleda vaid toiminguid, mis seisnevad andmete edastamises kui sellises, ilma et oleks tähtis, millisel eesmärgil võivad sihtkohaks oleva kolmanda riigi ametiasutused neid andmeid hiljem töödelda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ministerio Fiscal</NAME.CASE> tehtud ettepanekus (<NO.CASE>C‑207/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:300">EU:C:2018:300</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) rõhutasin erinevust ühelt poolt isikuandmete otsesel töötlemisel avaliku võimu teostamise raames ning teiselt poolt andmete töötlemisel ärilisel eesmärgil, millele järgneb nende andmete kasutamine ametiasutuste poolt.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et M. Schremsi kaebuses nimetatud edastamine toimus äritegevuse raames. Selle edastamise puhul ei olnud eesmärk see, et Ameerika asutused saaksid asjaomaseid andmeid hiljem töödelda riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Facebook Irelandi pakutud lähenemine võtaks aga kolmandatesse riikidesse edastamisega seotud GDPRi sätetelt soovitava toime, kuna seda, et äritegevuse raames edastatud andmeid töödeldakse pärast nende edastamist riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel, ei saa kunagi välistada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Minu tõlgendust toetab ka GDPRi artikli 45 lõike 2 punkt a. Selles sättes on märgitud, et kaitse piisavuse otsuse vastuvõtmisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomases kolmandas riigis <HT TYPE="ITALIC">riigi julgeoleku valdkonda reguleerivaid</HT> õigusakte. Sellest võib järeldada, et sihtkohaks oleva kolmanda riigi asutuste poolt riigi julgeoleku kaitsega seotud eesmärgil nende andmete töötlemise võimalus ei jäta liidu õiguse kohaldamisalast välja seda töötlemist, mis seisneb andmete edastamises neisse kolmandatesse riikidesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Schrems esitatud Euroopa Kohtu põhjendused ja seal võetud seisukohad tuginevad samuti sellele eeldusele. Eelkõige käsitles Euroopa Kohus seal Safe Harbori otsuse kehtivust osas, milles see puudutas isikuandmete edastamist USAsse, kus neid andmeid võidi koguda ja töödelda riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel, vastavalt direktiivi 95/46 artikli 25 lõikele 6 koosmõjus hartaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Samamoodi käsitles Euroopa Kohus <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> arvamuses <REF.DOC.ECR><NO.CASE>1/15</NO.CASE> (<NAME.CASE>ELi‑Kanada broneeringuinfo leping</NAME.CASE>) (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:592">EU:C:2017:592</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>arvamus 1/15<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>) küsimust, kas harta artiklitega 7, 8 ja 47 on kooskõlas Kanada ja liidu vahelise rahvusvahelise lepingu projekt, mis puudutas Kanadasse edastatud andmeid, mis olid mõeldud selleks, et ametiasutused töötleksid neid riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi silmas pidades leian, et liidu õigus on kohaldatav liikmesriigist isikuandmete kolmandasse riiki edastamise suhtes, kui see edastamine toimub äritegevuse raames ning ilma, et oleks oluline, kas selle kolmanda riigi ametiasutused võivad neid andmeid riigi julgeoleku kaitse eesmärgil töödelda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõutav kaitsetase andmete edastamisel lepingu tüüptingimuste alusel (kuuenda küsimuse esimene osa)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kuuenda küsimuse esimese osa sõnastusest tulenevalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milline asjaomaste isikute põhiõiguste kaitse tase peab olema tagatud selleks, et isikuandmeid võiks kolmandasse riiki edastada vastavalt otsuses 2010/87 sätestatud lepingu tüüptingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et kohtuotsuses Schrems tõlgendas Euroopa Kohus direktiivi 95/46 artikli 25 lõiget 6 (mille põhisisu on korratud GDPRi artikli 45 lõikes 3) osas, milles seal oli sätestatud, et komisjon saab kaitse piisavuse otsuse vastu võtta vaid siis, kui on kindel, et nimetatud kolmas riik tagab <HT TYPE="ITALIC">piisava</HT> kaitse, mis eeldab seda, et komisjon tuvastab, et see riik tagab põhiõiguste ja -vabaduste kaitse taseme, mis on <HT TYPE="ITALIC">sisuliselt samaväärne</HT> sellega, mis on liidus tagatud vastavalt sellele direktiivile, tõlgendatuna lähtuvalt hartast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus Schrems (punkt 73). Euroopa Kohus kinnitas seda järeldust arvamuses 1/15 (punkt 134).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Selles kontekstis palutakse kuuenda eelotsuse küsimuse esimese osaga Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas komisjoni poolt direktiivi 95/46 artikli 26 lõike 4 alusel vastu võetud lepingu tüüptingimuste – mis vastavad nüüd GDPRi artikli 46 lõike 2 punktis c mainitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>standardsetele andmekaitseklauslitele<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> – kohaldamine peab võimaldama saavutada sellise kaitse taseme, mis vastab sellele samale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>sisulise samaväärsuse<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> standardile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Selles osas on GDPRi artikli 46 lõikes 1 sätestatud, et kaitse piisavuse otsuse puudumisel võib vastutav töötleja isikuandmeid kolmandasse riiki edastada üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>juhul, kui ta on sätestanud <HT TYPE="ITALIC">asjakohased kaitsemeetmed</HT> ning tingimusel, et andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid on kättesaadavad<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/> (kohtujuristi kursiiv)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Direktiivi 95/46 artikli 26 lõikes 2 oli sätestatud, et liikmesriik võib sellist andmete edastamist lubada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>kui vastutav töötleja esitab <HT TYPE="ITALIC">piisavad tagatised</HT> üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ja vastavate õiguste kasutamise kohta<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> (kohtujuristi kursiiv). Mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>piisavad tagatised<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>asjakohased kaitsemeetmed<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>, mida on kasutatud vastavalt nimetatud sättes ja GDPRi artikli 46 lõikes 1, sisu on minu meelest sama.</P></NOTE>. GDPRi artikli 46 lõike 2 punkti c kohaselt võivad need tagatised tuleneda komisjoni poolt välja töötatud standardsetest andmekaitseklauslitest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="29"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Leian DPC, M. Schremsi ja Iirimaa eeskujul, et vastutava töötleja poolt võetavad GDPRi artikli 46 lõikes 1 nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>asjakohased kaitsemeetmed<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> peavad tagama selle, et isikule, kelle andmeid edastatakse, oleks sama moodi nagu andmete edastamise korral kaitse piisavuse otsuse alusel tagatud selline õiguste kaitse tase, mis on sisuliselt samaväärne sellega, mis tuleneb GDPRist tõlgendatuna lähtuvalt hartast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>See järeldus tuleneb selle sätte ning õigusakti, mille osaks see on, eesmärgist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>GDPRi artiklite 45 ja 46 eesmärk on kindlustada selle määrusega tagatud isikuandmete kõrgetasemelise kaitse järjepidevus andmete edastamise korral väljapoole liitu. GDPR V peatükk, mis puudutab andmete edastamist kolmandatesse riikidesse, algab nimelt artikliga 44 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>Edastamise üldpõhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>, kus on sätestatud, et kõiki selle peatüki sätteid kohaldatakse selleks, et tagada, et andmete kolmandatesse riikidesse edastamisel ei kahjustata GDPRiga tagatud kaitse taset<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>GDPRi põhjenduses 6 on sellega seoses märgitud, et andmete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>kõrgetasemeline kaitse<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/> tuleb tagada nii liidus kui ka andmete edastamisel liidust väljapoole. Vt ka GDPRi põhjendus 101.</P></NOTE>. Selle normi eesmärk on vältida liidu õigusest tulenevatest kaitsestandarditest mööda hiilimist seeläbi, et isikuandmed edastatakse kolmandasse riiki selleks, et neid seal töödelda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt kohtuotsus Schrems (punkt 73) ning arvamus 1/15 (punkt 214).</P></NOTE>. Seda eesmärki silmas pidades ei ole vahet, kas edastamise aluseks on kaitse piisavuse otsus või andmete vastutava töötleja poolt eelkõige lepingutingimuste kaudu pakutavad tagatised. Hartaga tagatud põhiõiguste kaitse nõudeid ei eristata lähtudes sellest, millisel õiguslikul alusel konkreetne edastamine toimub<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>See ei piira siiski võimalust edastada ka asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral isikuandmeid GDPRi artikli 49 lõikes 1 sätestatud erandlikel põhjustel.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Andmete edastamise õiguslikust alusest sõltuvalt erineb seevastu aga viis, kuidas kõrgetasemelise kaitse järjepidevus tagatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Ühelt poolt on kaitse piisavuse otsuse eesmärk tuvastada, et konkreetne kolmas riik tagab ise liidus nõutavaga sisuliselt samaväärse kaitse taseme. Kaitse piisavuse otsuse vastuvõtmine eeldab seda, et komisjon hindab enne GDPRi artikli 45 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest lähtudes konkreetse kolmanda riigi õiguse ja praktikaga tagatava kaitse taset. Siis võib kõnealusesse kolmandasse riiki isikuandmeid edastada ilma, et vastutav töötleja peaks saama selleks eraldi loa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Teiselt poolt, nagu järgnevas jaotises üksikasjalikumalt selgitatud, on vastutava töötleja poolt pakutavate asjakohaste kaitsemeetmete eesmärk tagada kõrgetasemeline kaitse sihtkohaks olevas kolmandas riigis kehtivate tagatiste ebapiisavuse korral. Kuigi GDPRi artikli 46 lõige 1 lubab isikuandmete edastamist kolmandasse riiki, kes piisaval tasemel kaitset ei taga, võimaldab see säte sellist edastamist vaid siis, kui asjakohased kaitsemeetmed võetakse muul moel. Üks üldine mehhanism, mida kohaldatakse edastamise suhtes, sõltumata sihtkohaks olevast kolmandast riigist ja seal tagatud kaitsetasemest, on komisjoni poolt vastu võetud lepingu tüüptingimused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Otsuse 2010/87 kehtivus lähtudes harta artiklitest 7, 8 ja 47 (seitsmes, kaheksas ja üheteistkümnes küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Seitsmenda küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas otsus 2010/87 on kehtetu seetõttu, et see ei ole siduv selle kolmanda riigi, kuhu otsuse lisas sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel andmeid edastatakse, asutustele, ning eelkõige seetõttu, et see ei takista neid nõudmast, et andmeimportija võimaldaks neil nende andmetega tutvuda. Nõnda on selle küsimusega kahtluse alla seatud ainult lepingulist laadi mehhanismi abil andmete piisava kaitse taseme tagamise võimalus kui selline. Üheteistkümnes küsimus puudutab üldisemalt otsuse 2010/87 kehtivust lähtudes harta artiklitest 7, 8 ja 47.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="30"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Kaheksanda küsimusega palutakse Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas järelevalveasutus peab kasutama talle GDPRi artikli 58 lõike 2 punktidest f ja j tulenevaid volitusi ja peatama otsuses 2010/87 sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel toimuva andmete edastamise kolmandasse riiki, kui ta leiab, et seal on andmeimportijale pandud kohustused, mis takistavad tal nende tingimuste täitmist ning edastatud andmete asjakohane kaitse ei ole seetõttu tagatud. Kuivõrd sellele küsimusele antav vastus mõjutab minu meelest otsuse 2010/87 kehtivust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 128.</P></NOTE>, käsitlen seda koos seitsmenda ja üheteistkümnenda küsimusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Loogikat, millest lähtudes toimivad sellised lepingulised mehhanismid nagu otsuses 2010/87 sätestatu, selgitab GDPRi artikli 46 lõike 1 sõnastus, kuivõrd seal on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/><HT TYPE="ITALIC">[a]rtikli 45 lõike 3 kohase otsuse puudumisel</HT> võib vastutav töötleja või volitatud töötleja edastada isikuandmeid kolmandale riigile […] üksnes juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja <HT TYPE="ITALIC">on sätestanud</HT> asjakohased kaitsemeetmed […]<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/> (kohtujuristi kursiiv). Nagu GDPRi põhjendustes 108 ja 114 rõhutatakse, on nende mehhanismide eesmärk andmete edastamise võimaldamine sellistesse kolmandatesse riikidesse, mille kohta komisjon kaitse piisavuse otsust vastu võtnud ei ole ning selle riigi õiguskorras tagatava kaitse võimalik ebapiisavus <HT TYPE="ITALIC">kompenseeritakse</HT> kaitsemeetmetega, mille tagamise kohustuse võtavad andmeeksportija ja ‑importija endale lepinguga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Kuivõrd lepinguliste kaitsemeetmete mõte on kompenseerida võimalikud puudused sihtkohaks oleva kolmanda riigi poolt pakutavas kaitses mis tahes riikide puhul, siis ei saa sellise otsuse, millega komisjon tuvastab, et teatud lepingu tüüptingimused on nende puuduste kompenseerimiseks piisavad, kehtivus sõltuda kaitse tasemest igaühes neist kolmandatest riikidest, kuhu andmeid edastada võidakse. Sellise otsuse kehtivus sõltub ainult sellest, kas neis tüüptingimustes ette nähtud kaitsemeetmed on sobivad selleks, et kompenseerida kaitse võimalikku ebapiisavust sihtkohaks olevas kolmandas riigis. Nende kaitsemeetmete tõhususe hindamisel tuleb arvesse võtta kaitset, mis seisneb järelevalveasutuste volitustes vastavalt GDPRi artikli 58 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Nagu DPC, M. Schrems, BSA, Iiri, Austria, Prantsuse, Poola ja Portugali valitsus ning komisjon sisuliselt märkisid, võib lepingu tüüptingimustes sisalduvate kaitsemeetmete mõju nõrgeneda või lausa olematuks muutuda, kui sihtkohaks oleva riigi õigus paneb andmeimportijatele kohustusi, mis on nende tingimuste kohaselt nõutavaga vastuolus. Nii võib sihtkohaks olevas kolmandas riigis valitsev õiguslik kontekst muuta neis tingimustes sätestatud kohustuse täitmise konkreetse edastamise asjaoludest tulenevalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Kujutame näiteks ette, et kolmas riik näeb telekommunikatsiooniteenuse osutajatele ette kohustuse teha edastatud andmed ametiasutustele kättesaadavaks ilma igasuguste piirangute või kaitsemeetmeteta. Sellistel teenuse osutajatel ei ole võimalik lepingu tüüptingimusi täita, küll aga ei ole see takistatud neil ettevõtjatel, kellel sellist kohustust ei lasu.</P></NOTE> võimatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tugineb GDPRi artikli 46 lõike 2 punktis c sätestatud lepinguline mehhanism, nagu ka M. Schrems ja komisjon rõhutasid, andmeeksportija ning täiendavalt ka järelevalveorganite vastutusele. Iga konkreetse edastamise puhul peab vastutav töötleja, või kui tema seda ei tee, siis järelevalveasutus, <HT TYPE="ITALIC">üksikjuhtumil põhinevalt</HT> hindama, kas sihtkohaks oleva kolmanda riigi õigus takistab tüüptingimuste täitmist ning seeläbi edastatud andmete piisavat kaitset sedavõrd, et andmete edastamine tuleb keelata või see peatada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Neid tähelepanekuid arvesse võttes leian, et asjaolu, et otsus 2010/87 ning seal sätestatud lepingu tüüptingimused ei ole siduvad sihtkohaks olevale kolmandale riigile, ei muuda iseenesest seda otsust kehtetuks. Otsuse 2010/87 kooskõla harta artiklitega 7, 8 ja 47 sõltub minu arvates sellest, kas on olemas piisavalt tugevad mehhanismid, mis võimaldavad tagada, et lepingu tüüptingimuste alusel toimuv edastamine peatatakse või keelatakse nende tingimuste rikkumise või nende täitmise võimatuse korral.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="31"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Seejuures on GDPRi artikli 46 lõikes 1 sätestatud, et asjakohastel kaitsemeetmetel põhinev andmete edastamine võib toimuda üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>tingimusel, et andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid on kättesaadavad<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>. Kontrollida tuleb seda, kas otsuse 2010/87 lisas toodud tüüptingimustes sätestatud kaitsemeetmed koos järelevalveasutuste pädevusega võimaldavad selle tingimuse täitmist. Minu meelest on see nõnda juhul, kui esineb kohustus – mis lasub vastutavatel töötlejatel (1. jagu) ning nendepoolse kohustuse rikkumise korral järelevalveasutusel (2. jagu) – peatada või keelata andmete edastamine, kui tüüptingimustest tulenevate ja sihtkohaks oleva kolmanda riigi õiguses sätestatud kohustuste kollisiooni tõttu võivad need tüüptingimused täitmata jääda.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastutavatel töötlejatel lasuvad kohustused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Esiteks, otsuse 2010/87 lisas sisalduvate lepingu tüüptingimuste kohaselt on nõutav, et neis sätestatud kohustuste ning sihtkohaks oleva riigi õigusest tulenevate nõuete vahelise kollisiooni korral neile tingimustele sellesse kolmandasse riiki andmete edastamise alusena ei tugineta, või kui andmete edastamist on nende tingimuste alusel juba alustatud, teavitatakse kollisioonist andmeeksportijat ning ta võib andmete edastamise peatada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Vastavalt 5. tingimuse punktile a võtab andmeimportija kohustuse töödelda edastatud isikuandmeid üksnes andmeeksportija nimel ning vastavalt tema juhistele ning lepingu tüüptingimustele. Kui ta ei suuda neid tüüptingimusi täita, nõustub ta sellest viivitamata teatama andmeeksportijale, kellel on sellisel juhul õigus andmete edastamine peatada ja/või leping lõpetada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Märgin veel, et vastavalt 5. tingimuse punkti d alapunktile i ei ole andmeimportijal kohustust teatada andmeeksportijale õiguskaitseorgani õiguslikult siduvatest taotlustest isikuandmete avaldamiseks, kui selle kolmanda riigi õigus sellest teatamise keelab. Sellisel juhul ei ole andmeeksportijal võimalik andmete edastamist peatada, kui andmete selline avaldamine, millest ta teadlik ei ole, tüüptingimusi rikub. Andmeimportijal on siiski 5. tingimuse punkti a kohaselt kohustus vastaval juhul teatada andmeeksportijale asjaolust, et tema hinnangul takistavad selle kolmanda riigi õigusaktid sõlmitud lepingu tüüptingimustest tulenevate kohustuste täitmist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Leheküljel 5 olevas 5. tingimusega seotud joonealuses märkuses on täpsustatud, et tüüptingimuste rikkumisega ei ole tegemist siis, kui andmeimportija täidab talle siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke nõuded, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, et kaitsta direktiivi 95/46 artikli 13 lõikes 1 (mille sisu on põhiliselt üle võetud GDPRi artikli 23 lõikesse 1) loetletud huve, mille hulgas on avalik kord ja riigikaitse. Seevastu käsitatakse nende tingimuste rikkumisena seda, kui need jäetakse täitmata selleks, et täita sellist sihtkohaks oleva kolmanda riigi õigusest tulenevat kollideeruvat kohustust, mis läheb kaugemale, kui on liidu poolt tunnustatud legitiimsete huvide kaitseks proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa, nagu leiavad ka M. Schrems ja komisjon, tõlgendada 5. tingimuse punkti a selliselt, et juhul kui andmeimportija ei suuda tüüptingimusi täita, on andmete edastamise peatamine või lepingu lõpetamine üksnes vabatahtlik. Kuigi selles tingimuses osutatakse vaid andmeeksportija sellekohasele õigusele, tuleb seda sõnastust mõista seda ümbritsevast lepingulisest raamistikust lähtudes. Asjaolu, et <HT TYPE="ITALIC">kahepoolsetes suhetes andmeimportijaga</HT> on andmeeksportijale antud õigus andmete edastamine peatada või leping lõpetada, kui andmeimportijal ei ole võimalik tüüptingimusi täita, ei väära andmeeksportijal lasuvat kohustust nõnda toimida vastavalt <HT TYPE="ITALIC">andmesubjektidele GDPRist tulenevate õiguste kaitse nõuetele</HT>. Mis tahes muu tõlgenduse korral oleks otsus 2010/87 kehtetu, kuna seal sätestatud lepingu tüüptingimused ei võimaldaks siduda andmete edastamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>asjakohaste kaitsemeetmetega<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>, nagu nõuab GDPRi artikli 46 lõige 1 koosmõjus harta sätetega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Kohtupraktikast tuleneb, et rakendusakti sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas selle akti andmise aluseks olevat seadusandja volitusnormi sisaldava akti sätetega (vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑696/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:595">EU:C:2017:595</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Evonik Degussa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑229/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:323">EU:C:2018:323</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190620">20. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ExxonMobil Production Deutschland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:518">EU:C:2019:518</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). Lisaks tuleb liidu õigusakti tõlgendada võimaluste piires viisil, mis ei mõjuta selle kehtivust, ning kooskõlas kogu esmase õiguse, eelkõige harta sätetega (vt eelkõige <DATE ISO="20190514">14. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M jt (pagulasseisundi tühistamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/16, C‑77/17 ja C‑78/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:403">EU:C:2019:403</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika)).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="32"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Lisaks kinnitab andmeimportija 5. tingimuse punkti b kohaselt, et tal ei ole põhjust uskuda, et teda puudutavad õigusaktid takistaksid tal täita andmeeksportija antud suuniseid ning talle lepingust tulenevaid kohustusi. Asjaomastes õigusaktides tehtavate selliste muudatuste korral, millel võib olla oluline negatiivne mõju tüüptingimustest tulenevatele tagatistele ja kohustustele, teatab ta muudatustest teada saades neist viivitamata andmeeksportijale, kellel on sellisel juhul õigus andmete edastamine peatada ja/või leping lõpetada. Vastavalt 4. tingimuse punktile g peab andmeeksportija edastama andmeimportijalt saadud teate pädevale andmekaitseasutusele, kui ta otsustab edastamist jätkata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Mulle tundub, et tuleb teha mõned täpsustused seoses sellega, milles seisneb analüüs, mille lepingupooled peavad läbi viima selleks, et kindlaks teha, kas kolmanda riigi õigusega andmeimportijale pandud kohustused toovad 5. tingimusega seotud joonealust märkust silmas pidades kaasa tüüptingimuste rikkumise ning takistavad sellest tulenevalt andmete edastamist nii, et sellega kaasneksid asjakohased kaitsemeetmed. Sisuliselt kerkis see problemaatika esile kuuenda eelotsuse küsimuse teise osa raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Selles analüüsis tuleb minu meelest arvesse võtta kõiki iga konkreetset edastamist iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas andmete laadi ja seda, kas tegu on tundlike andmetega, andmete edastamise turvalisuse tagamiseks andmeeksportija ja/või andmeimportija poolt rakendatud mehhanisme<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Seejuures julgustab GDPRi põhjendus 109 andmeeksportijat ja andmeimportijat lisama tüüptingimustele eelkõige lepinguliselt täiendavaid kaitsemeetmeid.</P></NOTE>, kolmanda riigi ametiasutuste poolt nende andmete töötlemise laadi ja eesmärke, sellise töötlemise tingimusi ning selle kolmanda riigi poolt tagatud piiranguid ja kaitsemeetmeid. Ametiasutuste poolt andmete töötlemist iseloomustavate asjaolude ning asjaomase kolmanda riigi õiguskorras kohaldatavate kaitsemeetmete osas võib minu meelest eeskuju võtta GDPRi artikli 45 lõikes 2 sätestatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Teiseks on otsuse 2010/87 lisas sätestatud lepingu tüüptingimustes sätestatud andmesubjektidele kohtulikult kaitstavad õigused ning andmeeksportija ja täiendavalt ka andmeimportija vastu kasutatavad õiguskaitsevahendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Nõnda on 3. tingimuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>Soodustatud kolmandat isikut käsitlev tingimus<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> lõikes 1 sätestatud andmesubjekti õigus esitada eelkõige 5. tingimuse punktide a või b rikkumise korral nõue andmeeksportija vastu. 3. tingimuse lõike 2 kohaselt võib andmesubjekt, juhul kui andmeeksportija on teadaolevalt kadunud või oma seadusjärgse tegevuse lõpetanud, esitada selle tingimuse alusel nõude andmeimportija vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>6. tingimuse lõige 1 annab igale 3. tingimuse rikkumise tulemusena kahju kannatanud andmesubjektile õiguse saada tekkinud kahju eest andmeeksportijalt hüvitist. 7. tingimuse lõike 1 kohaselt nõustub andmeimportija sellega, et kui andmesubjekt kohaldab tema suhtes soodustatud kolmanda isiku õigusi ja/või nõuab käesolevate tingimuste alusel hüvitist tekitatud kahju eest, austab andmeimportija andmesubjekti otsust kas lahendada vaidlus lepitamise teel, mida vahendab sõltumatu isik või vajaduse korral järelevalveasutus, või esitada hagi andmeeksportija asukohaks oleva liikmesriigi kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Lisaks otsuse 2010/87 lisas sätestatud lepingu tüüptingimustes ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamisele võivad andmesubjektid, kui nad leiavad, et neid tingimusi on rikutud, taotleda järelevalveasutuselt parandusmeetmete võtmist vastavalt GDPRi artikli 58 lõikele 2, millele on viidatud otsuse 2010/87 artiklis 4<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Juhin tähelepanu, et kuigi otsuse 2010/87 artikli 4 lõikes 1 viidatakse direktiivi 95/46 artikli 28 lõikele 3, tuleb sellele direktiivile tehtud viiteid GDPRi artikli 94 lõike 2 kohaselt mõista viidetena GDPRi vastavatele sätetele.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="33"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Järelevalveasutustel lasuvad kohustused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Järgnevatel põhjustel asun M. Schremsi, Iirimaa ning Saksamaa, Austria, Belgia, Madalmaade ja Portugali valitsuse ning Euroopa Andmekaitsenõukogu eeskujul seisukohale, et GDPRi artikli 58 lõige 2 paneb järelevalveasutustele, kui nad on hoolika uurimise tulemusena leidnud, et kolmandasse riiki edastatud andmed ei ole kokku lepitud lepingutingimuste rikkumise tõttu piisavalt kaitstud, kohustuse võtta asjakohaseid meetmed selle õigusvastase olukorra parandamiseks, andes vajaduse korral korralduse andmete edastamise peatamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Esiteks märgin, et vastupidi DPC väidetule ei tulene ühestki otsuse 2010/87 sättest, et volitusi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>anda korraldus peatada kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale […] suunatud andmevoog<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>, mis on järelevalveasutustel vastavalt GDPRi artikli 58 lõike 2 punktidele f ja j, saaks teostada üksnes erandjuhtudel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Tõsi on, et otsuse 2010/87 algse redaktsiooni artikli 4 lõike 1 kohaselt oli järelevalveasutustel volitus peatada või keelata piiriülene andmevoog teatud juhtudel, kui on kindlaks tehtud, et lepinguline edastamine võib tõenäoliselt omada olulist ebasoodsat mõju tagatistele, mille eesmärk on andmesubjekti kaitse. Selle otsuse artiklis 4, mida komisjon 2016. aastal muutis, et see oleks kooskõlas kohtuotsusega Schrems<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt otsuse 2016/2297 põhjendused 6 ja 7. Kohtuotsuse Schrems punktides 101–104 tunnistas Euroopa Kohus kehtetuks ühe Safe Harbori otsuse sätte, mis piiras järelevalveasutustele direktiivi 95/46 artiklist 28 tuleneva pädevuse teostamist vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>erandjuhtudega<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>, kuna selle pädevuse piiramine ei olnud komisjoni pädevuses.</P></NOTE>, nüüdsest üksnes viidatakse neile volitustele, ilma neid kuidagi piiramata. Igal juhul ei saa sellise komisjoni rakendusotsusega nagu otsus 2010/87 kehtivalt piirata volitusi, mis on järelevalveasutustele antud vastavalt GDPRile endale<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt kohtuotsus Schrems (punkt 103).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei väära otsuse 2010/87 põhjendus 11, kus on märgitud, et andmete edastamise keelamise või peatamise pädevust võivad järelevalveasutused teostada üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>erandjuhul<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/>. See põhjendus sisaldus juba selle otsuse esialgses redaktsioonis ning oli seotud selle otsuse artikli 4 lõike 1 vana redaktsiooniga, mis järelevalveasutuste pädevust piiras. Otsuse 2010/87 muutmisel otsusega 2016/2297 ei eemaldanud komisjon seda põhjendust ega muutnud seda nii, et see oleks vastavuses artikli 4 uues redaktsioonis sätestatuga. Otsuse 2016/2297 põhjenduses 5 on siiski kinnitatud, et järelevalveasutustel on pädevus peatada või keelata igasugune andmete edastamine, mida nad peavad liidu õigusega vastuolus olevaks eelkõige põhjusel, et andmeimportija rikub lepingu tüüptingimusi. Osas, milles otsuse 2010/87 põhjendus 11 on sestpeale vastuolus sellega seotud õiguslikult siduva sätte sõnastuse ja eesmärgiga, tuleb seda põhjendust käsitada sisutühjana<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Igal juhul ei ole liidu õigusakti preambulil siduvat õiguslikku tähendust ning sellele ei saa tugineda ka sellesama akti sätetest erandite tegemiseks. Vt <DATE ISO="19981119">19. novembri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nilsson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:554">EU:C:1998:554</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20050512">12. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meta Fackler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑444/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:288">EU:C:2005:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20060110">10. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IATA ja ELFAA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑344/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:10">EU:C:2006:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Teiseks, vastupidi samuti DPC väidetule, ei ole GDPRi artikli 58 lõike 2 punktides f ja j sätestatud peatamise ja keelamise volituste rakendamine lihtsalt üheks võimaluseks, mille kasutamise üle saab järelevalveasutus kaalutlusõiguse alusel otsustada. See järeldus tuleneb minu meelest GDPRi artikli 58 lõike 2 tõlgendamisest lähtudes selle määruse muudest sätetest ja hartast ning otsuse 2010/87 üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Eelkõige tuleb GDPRi artikli 58 lõiget 2 lugeda harta artikli 8 lõiget 3 ning ELTL artikli 16 lõiget 2 silmas pidades. Vastavalt neile sätetele kontrollivad isikuandmete kaitse põhiõigusega seotud nõuete täitmist sõltumatud asutused. See isikuandmete kaitsega seotud nõuete täitmise üle järelevalve teostamise ülesanne, mida on mainitud ka GDPRi artikli 57 lõike 1 punktis a, hõlmab järelevalveasutuste kohustust tegutseda nii, et selle määruse nõuetekohane kohaldamine oleks tagatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="34"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Nõnda peab järelevalveasutus nõuetekohase hoolikusega läbi vaatama kaebuse, mille on esitanud isik, kelle andmed on väidetavalt kolmandasse riiki edastatud sellise edastamise suhtes kohalduvaid lepingu tüüptingimusi rikkudes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus Schrems (punkt 63).</P></NOTE>. GDPRi artikli 58 lõige 1 annab järelevalveasutusele selleks laialdased uurimisvolitused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Lisan, et otsuse 2010/87 lisas sisalduva 8. tingimuse lõike 2 kohaselt lepivad pooled kokku, et järelevalveasutusel on õigus andmeimportijat auditeerida samadel tingimustel, nagu tal on kehtiva õiguse alusel õigus auditeerida andmeeksportijat.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Samuti peab pädev järelevalveasutus kohaselt reageerima oma uurimise tulemusena tuvastatud võimalikele andmesubjekti õiguste rikkumistele. Seejuures on GDPRi artikli 58 lõike 2 kohaselt igale järelevalveasutusele antud talle pandud ülesande täitmiseks hulk erinevaid vahendeid – erinevaid volitusi selles sättes loetletud parandusmeetmete võtmiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Schrems (punkt 43).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Kuigi kõige tõhusama vahendi valib kaalutlusõiguse alusel ja kõnealuse andmete edastamise kõiki asjaolusid arvesse võttes pädev järelevalveasutus, peab ta täielikult täitma talle pandud järelevalveülesannet. Vajaduse korral peab see asutus andmete edastamise peatama, kui ta leiab, et lepingu tüüptingimusi ei järgita ning et edastatud andmete piisavat kaitset ei ole võimalik tagada muul moel ning andmeeksportija ise andmete edastamist lõpetanud ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetab GDPRi artikli 58 lõige 4, kus on sätestatud, et järelevalveasutusele selle artikli kohaselt antud volituste kasutamisele kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt harta artiklile 47. Liiati tuleneb GDPRi artikli 78 lõigetest 1 ja 2 igaühele õigus pöörduda kohtu poole teda puudutava järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsuse vaidlustamiseks või juhul, kui see asutus jätab tema kaebuse lahendamata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>GDPRi põhjenduse 141 kohaselt peab igaühel olema õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kooskõlas harta artikliga 47, kui järelevalveasutus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>ei võta meetmeid juhul, kui need on vajalikud [selle isiku] õiguste kaitsmiseks<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>. Vt ka GDPRi põhjendused 129 ja 143.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Nagu sisuliselt leiavad M. Schrems, BSA ja Iirimaa ning Poola ja Ühendkuningriigi valitsus ja komisjon, tuleneb neist sätetest, et otsus, millega järelevalveasutus otsustab kolmandasse riiki andmete edastamist mitte keelata või seda mitte peatada, kui seda on taotlenud isik, kelle väitel on oht, et kolmandas riigis töödeldakse tema isikuandmeid tema põhiõigustega vastuolus oleval moel, on kohtus vaidlustatav. Kohtusse pöördumise õiguse tunnustamine eeldab aga seda, et järelevalveasutustel on kaalutlusõiguseta pädevus, mitte aga puhtalt kaalutlusõiguse alusel teostatav pädevus. Lisaks sellele rõhutasid M. Schrems ja komisjon õigesti, et tõhusa kohtuliku kontrolli seisukohast on nõutav, et vaidlusaluse akti andnud asutus on akti adekvaatselt põhjendanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20110728">28. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Samba Diouf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑69/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:524">EU:C:2011:524</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gaydarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑430/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:749">EU:C:2011:749</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selline põhjendamiskohustus laieneb minu meelest järelevalveasutuste valikule kasutada üht või teist neile GDPRi artikli 58 lõikes 2 antud volitust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Seega on vaja vastata veel argumentidele, milles DPC väidab, et otsuse 2010/87 kehtivus ei ole ikkagi tagatud, isegi kui järelevalveasutused peavad edastamise peatama või keelama, kui andmesubjekti õiguste kaitse seda nõuab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Esiteks leiab DPC, et selline kohustus ei leevenda süsteemseid probleeme, mis on seotud asjakohaste kaitsemeetmete puudumisega sellises riikides nagu USA. Nimelt saab järelevalveasutuste volitusi rakendada ainult üksikjuhtumi põhiselt, samas kui Ameerika õigust iseloomustavad lüngad on üldisemat ja struktuursemat laadi. Sellega kaasneb oht, et erinevad järelevalveasutused teevad sarnaste edastamiste kohta erinevaid otsuseid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="35"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Selle teemaga seoses ei saa ma tähelepanuta jätta neid praktilisi raskusi, mis kaasnevad seadusandliku valikuga panna järelevalveasutustele vastutus hoolitseda andmesubjektide põhiõiguste tagamise eest üksikute andmete või andmevoo konkreetsele saajale edastamise korral. Mulle näib, et need raskused ei too siiski kaasa otsuse 2010/87 kehtetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Mulle näib nimelt, et liidu õigus ei nõua sellise üldise ja preventiivse lahenduse pakkumist, mis hõlmaks kõiki konkreetsesse kolmandasse liikmesriiki toimuvaid ja endas ühesuguseid põhiõiguste rikkumise riske kätkevaid andmete edastamisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Liiati on järelevalveasutuste lähenemisviiside killustatus olemuslikult seotud seadusandja poolt soovitud detsentraliseeritud järelevalvesüsteemi ülesehitusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wirtschaftsakademie Schleswig‑Holstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:388">EU:C:2018:388</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Pealegi on, nagu Saksamaa valitsus rõhutab, GDPRi VII peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>Koostöö ja järjepidevus<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/> loodud mehhanismid selle riski vältimiseks. Selle määruse artiklis 60 on andmete piiriülese töötlemise juhtudeks ette nähtud asjaomaste järelevalveasutuste ja vastutava töötleja tegevuskoha järelevalveasutuse ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>juhtiva järelevalveasutuse<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> vaheline koostöömenetlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt GDPRi artikli 56 lõige 1. Vastavalt selle määruse artiklile 61 peavad järelevalveasutused osutama üksteisele vastastikust abi. Nimetatud määruse artikkel 62 lubab neil viia läbi ühisoperatsioone.</P></NOTE>. Arvamuste erinevuse korral peab erimeelsuse lahendama Euroopa Andmekaitsenõukogu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt GDPRi artikkel 65.</P></NOTE>. Viimase pädevuses on anda ka mõne järelevalveasutuse taotlusel arvamusi kõigi mitut liikmesriiki puudutavate küsimuste kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt GDPRi artikli 64 lõige 2.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Teiseks peab DPC otsust 2010/87 harta artikli 47 seisukohast kehtetuks põhjusel, et järelevalveasutused saavad andmesubjektide õigusi kaitsta vaid edasiulatuvalt, pakkumata lahendust neile, kelle andmed on juba edastatud. Eelkõige toob DPC esile selle, et GDPRi artikli 58 lõikes 2 ei ole ette nähtud õigust kolmanda riigi ametiasutuste kogutud andmetega tutvuda, neid parandada või kustutada, ega andmesubjektile tekitatud kahju hüvitamise võimalust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Kogutud andmetega tutvumise, nende parandamise ja kustutamise õiguse puudumise osas tuleb tõdeda, et kui sihtkohaks olevas kolmandas riigis selleks tõhusat õiguskaitsevahendit ei ole, siis nende õiguskaitsevahenditega, mida on liidus võimalik kasutada vastutava töötleja vastu, ei ole võimalik nõuda selle kolmanda riigi asutustelt andmetega tutvumist ega nende andmete parandamist või kustutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Minu arvates ei õigusta see vastuväide siiski järeldust, et otsus 2010/87 on harta artikliga 47 vastuolus. Nimelt ei sõltu selle otsuse kehtivus sellest, milline on kaitse tase igas sellises kolmandas riigis, kuhu andmeid selles otsuses sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel edastada võidakse. Kui sihtkohaks oleva kolmanda riigi õigus ei võimalda importijal neid tingimusi täita ning nõuab, et ta võimaldaks ametiasutustel andmetega tutvuda ilma, et sellega kaasneks asjakohaste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust, peab järelevalveasutus võtma parandusmeetmed, kui andmeeksportija ei ole otsuse 2010/87 lisas sisalduva 5. tingimuse punkti a või b kohaselt andmete edastamist peatanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Lisaks on isikutel, kelle õigusi on rikutud, nagu M. Schrems rõhutas, võimalus vastavalt GDPRi artiklile 82 esitada selle määruse rikkumisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue andmete vastutava või volitatud töötleja vastu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>GDPRi artikli 83 lõike 5 punktis c on sätestatud ka selle määruse artiklite 44–49 rikkumise korral vastutavale töötlejale määratavad trahvid.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Kõigist neist kaalutlustest tulenevalt ei ilmne minu analüüsist ühtki asjaolu, mis mõjutaks otsuse 2010/87 kehtivust harta artiklite 7, 8 ja 47 seisukohast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="36"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">F.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teistele eelotsuse küsimustele vastamise ning Privacy Shieldi otsuse kehtivuse analüüsimise vajaduse puudumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Käesolevas jaos esitan põhjused, mis puudutavad põhiliselt põhikohtuasja eseme piirdumist otsuse 2010/87 kehtivusega ning mille tõttu ma leian, et teisele kuni viiendale ega ka üheksandale ja kümnendale eelotsuse küsimusele ei ole vaja vastata ega Privacy Shieldi otsuse kehtivuse osas seisukohta võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Teine eelotsuse küsimus puudutab seda, millised on need kaitsestandardid, millest kolmas riik peab juhinduma selleks, et sellesse riiki saaks lepingu tüüptingimuste alusel andmeid edastada, kui on võimalus, et selle kolmanda riigi asutused töötlevad neid andmeid pärast nende edastamist riigi julgeolekuga seotud põhjustel. Kolmas Euroopa Kohtule esitatud küsimus puudutab seda, milliseid sihtkohaks olevas kolmandas riigis kohaldatavat kaitserežiimi iseloomustavaid asjaolusid selle režiimi standardile vastavuse kontrollimisel arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Neljanda, viienda ja kümnenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tema poolt seoses Ameerika õigusega tuvastatud asjaolusid silmas pidades on seal ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed Ameerika luureteenistuste poolsete eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset ja tõhusat kohtulikku kaitset puudutavate põhiõiguste riivete vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Üheksas eelotsuse küsimus puudutab seda, kuidas mõjutab uurimist, mille raames kontrollib järelevalveasutus seda, kas otsuses 2010/87 sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel USAsse andmete edastamisega kaasnevad asjakohased kaitsemeetmed, asjaolu, et komisjon on Privacy Shieldi otsuses leidnud, et USA pakub andmesubjektidele selliste põhiõiguste riivete vastu piisaval tasemel kaitset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse kehtivuse küsimust ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus sõnaselgelt esitanud, kuigi nagu alljärgnevalt selgitan<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 175.</P></NOTE>, on neljanda, viienda ja kümnenda küsimusega komisjoni poolt selles otsuses võetud kaitse piisavust puudutav seisukoht kaudselt kahtluse alla seatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Eeltoodud analüüsist ilmnevaid asjaolusid silmas pidades ei saaks nende küsimuste kohta antav Euroopa Kohtu selgitus minu meelest mõjutada järeldust, mis puudutab otsuse 2010/87 abstraktset kehtivust, ega mõjutada seega ka põhikohtuasja lahendust (1. jagu). Kuigi Euroopa Kohtu vastused neile küsimustele võiksid hilisemas etapis osutuda DPC-le tarvilikeks, et teha selle kohtuasja ajendiks olnud menetluses kindlaks, kas konkreetsel juhul tuleb kõnealused edastamised väidetavate asjakohaste kaitsemeetmete puudumise tõttu peatada, oleks nende käsitlemine käesolevas kohtuasjas minu meelest ennatlik (2. jagu).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu vastuste mittevajalikkus põhikohtuasja eset silmas pidades</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu, et põhikohtuasi algas sellest, et DPC kasutas õiguskaitsevahendit, mida on kirjeldatud kohtuotsuse Schrems punktis 65, mille kohaselt peab iga liikmesriik võimaldama järelevalveasutusel, kui viimane peab talle esitatud kaebuse lahendamisel seda vajalikuks, taotleda, et liikmesriigi kohus pöörduks kaitse piisavuse otsuse – või analoogia alusel lepingu tüüptingimusi kehtestava otsuse – kehtivust puudutava eelotsuse küsimusega Euroopa Kohtu poole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>High Court (kõrge kohus) rõhutas seejuures, et olukorras, kus DPC oli tema poole pöördunud, oli tal võimalus kas esitada otsuse 2010/87 kehtivuse kohta DPC poolt taotletud eelotsusetaotlus, kui ta selle otsuse kehtivusega seotud DPC kahtlusi jagas, või keelduda selle taotluse esitamisest vastupidisel juhul. See kohus leidis, et kui ta oleks valinud teisena nimetatud võimaluse, oleks ta pidanud esitatud kaebuse rahuldamata jätma, kuna muud eset DPC kaebusel ei olnud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>High Courti (kõrge kohus) <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (punkt 337).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="37"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Samamoodi kirjeldas ka Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus), kellele Facebook Ireland eelotsusetaotluse peale apellatsioonkaebuse esitas, põhikohtuasja vaidlust tuvastusmenetlusena, kus DPC palus eelotsusetaotluse esitanud kohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus otsuse 2010/87 kehtivuse kohta. Iirimaa kõrgeima kohtu hinnangul puudutab ainus eelotsusetaotluse esitanud kohtus ja Euroopa Kohtus tõstatatud küsimus niisiis selle otsuse kehtivust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Supreme Courti (Iirimaa kõrgeim kohus) <DATE ISO="20190531">31. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses (punkt 2.7) on leitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>[<HT TYPE="ITALIC">t</HT>]<HT TYPE="ITALIC">he sole relief claimed by the DPC is, in substance, a reference to the CJEU under Article 267</HT> [ELTL]<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>. Selle kohtuotsuse punktis 2.9 lisatakse: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/><HT TYPE="ITALIC">Here, the only issue of substance which arises before either the Irish courts or the CJEU is the question of the validity or otherwise of Union measures. Whatever the view taken by the CJEU on that issue, the Irish courts will have no further role, for the measures under question will either be found to be valid or invalid and in either event, that will be the end of the matter</HT><QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Selliselt piiritletud põhikohtuasja eset silmas pidades esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule kümme esimest küsimust, kuivõrd ta leidis, et nende käsitlemine aitab kaasa igakülgsele hindamisele, mis on vajalik selleks, et Euroopa Kohus saaks vastata üheteistkümnendale küsimusele ja otsustada otsuse 2010/87 kehtivuse üle lähtudes harta artiklitest 7, 8 ja 47. Eelotsusetaotluses märgitu kohaselt võtab see küsimus loogiliselt kokku sellele eelnevad küsimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171.</NO.P><TXT>Seda silmas pidades näib mulle, et teine kuni viies ning üheksas ja kümnes küsimus lähtuvad eeldusest, et otsuse 2010/87 kehtivus sõltub sellest, milline põhiõiguste kaitse tase on ette nähtud igas sellises kolmandas riigis, kuhu andmeid selles otsuses sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel edastada võidakse. Ent nagu seitsmenda küsimuse analüüsist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 124.</P></NOTE> nähtub, on see eeldus minu arvates ekslik. Sihtkohaks oleva riigi õiguse uurimine tuleb mängu vaid siis, kui komisjon teeb kaitse piisavuse otsuse või kui vastutav töötleja – või kui tema seda ei tee, siis pädev järelevalveasutus – kontrollib, ega kolmanda riigi poolt andmeimportijale pandud kohustused ei kahjusta GDPRi artikli 46 lõike 1 tähenduses asjakohaste kaitsemeetmete alusel andmete edastamise korral nende kaitsemeetmetega tagatava kaitse tõhusust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172.</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa ülalnimetatud küsimustele antavad Euroopa Kohtu vastused mõjutada tema järeldust üheteistkümnenda küsimuse osas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Tunnistades, et tema pädevuses ei ole kahtluse alla seada eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsust esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused ega muuta nende küsimuste sõnastust, väljendas Surpeme Court (Iirimaa kõrgeim kohus) oma <DATE ISO="20190531">31. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses (punktid 8.1–8.5) selsamal põhjusel oma kahtlusi teatud küsimuste vajalikkuse osas. Eelkõige on selle kohtuotsuse punktis 8.5. märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/><HT TYPE="ITALIC">The sole purpose of the proceedings before the courts in Ireland was to enable the High Court to refer that question of validity to the CJEU and obtain a definitive answer from the only court which has competence to make the decision in question. It is difficult, therefore, to see how the High Court needs answers to many of the questions which have been referred, for the answers to those questions are only relevant to the question of the validity of the challenged measures</HT> […]<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>.</P></NOTE>. Ka põhikohtuasja eset silmas pidades ei ole vajalik sellele vastata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vaadata käesolev kohtuasi läbi üksnes selle vaidluse eset puudutavast vaatenurgast lähtudes. Minu arvates ei peaks Euroopa Kohus minema kaugemale kui selle vaidluse lahendamiseks vajalik ega käsitlema eelotsuse küsimusi selle vaidluse ajendanud DPC-s käimas oleva menetluse vaatenurgast. Nagu seejärel esile toodud, on see ettepanek end tagasi hoida kantud ühelt poolt vajadusest mitte otseteede kasutamisega hälbida tavapärasest menetlusest, mis peab DPC-s jätkuma pärast seda, kui Euroopa Kohus on teinud otsuse 2010/87 kehtivust puudutava kohtuotsuse. Teiselt poolt näib mulle, et käesoleva juhtumi faktilisi asjaolusid silmas pidades oleks isegi selles menetluses lahendamist vajavate küsimuste seisukohast pisut ennatlik see, kui Euroopa Kohus käsitleks teises kuni viiendas ning üheksandas ja kümnendas küsimuses kajastuvaid probleeme.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="38"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhjused, mis räägivad vastu DPC-s pooleli oleva menetluse esemest lähtuvale Euroopa Kohtu analüüsile</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174.</NO.P><TXT>DPC-le esitatud kaebusega palub M. Schrems, et nimetatud järelevalveasutus rakendaks talle GDPRi artikli 58 lõike 2 punktist f tulenevaid volitusi ning kohustaks Facebook Irelandi peatama tema isikuandmete lepingutingimuste alusel toimuva edastamise USAsse. M. Schrems põhjendas seda taotlust eelkõige sellega, et lepingulised kaitsemeetmed ei ole kohased, arvestades tema põhiõiguste riiveid, mis tulenevad Ameerika luureteenistuste tegevusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175.</NO.P><TXT>M. Schremsi argumendid seavad kahtluse alla komisjoni poolt Privacy Shieldi otsuses tuvastatu, et USA tagab selle otsuse alusel edastatud andmete piisava kaitsetaseme, pidades silmas piiranguid nende andmetega tutvumisel, nende andmete kasutamist Ameerika luureteenistuste poolt ning andmesubjektidele pakutavaid õiguskaitsevahendeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 64–141. Juhin tähelepanu, et nagu ka selle otsuse artikli 1 lõikest 2 tuleneb, ei koosne Privacy Shieldi andmekaitseraamistik üksnes neist põhimõtetest, millest peavad juhinduma ettevõtjad, kes soovivad selle otsuse alusel andmete edastamist, vaid ka USA valitsuse poolt antud kinnitustest ja võetud kohustustest, mis sisalduvad sellele otsusele lisatud dokumentides.</P></NOTE>. Kaudselt väljenduvad kahtlused selle seisukoha põhjendatuse osas ka DPC esialgses hinnangus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>DPC otsuse projekt koostati enne Privacy Shieldi otsuse vastuvõtmist. DPC täpsustas seal, et kuigi on esialgsel seisukohal, et USA õiguses ette nähtud kaitsemeetmed ei võimalda tagada vähemalt seda, et sellesse kolmandasse riiki andmete edastamine oleks kooskõlas harta artikliga 47, <HT TYPE="ITALIC">ei ole ta selles etapis hinnanud ega arvesse võtnud Privacy Shieldi andmekaitseraamistiku kokkuleppe projektis ette nähtud regulatsiooni, kuna seda ei ole veel vastu võetud</HT>. Teinud selle märkuse, leidis High Court (kõrge kohus, Iirimaa) <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses järgmist: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/><HT TYPE="ITALIC">It is fair to conclude</HT> […] <HT TYPE="ITALIC">that the decision of the Commission in regard to the adequacy of the protections afforded to EU citizens against interference by the intelligence authorities in the</HT> [<HT TYPE="ITALIC">U.S</HT>.] <HT TYPE="ITALIC">with the fundamental rights of EU citizens whose data are transferred from the</HT> [<HT TYPE="ITALIC">EU</HT>] <HT TYPE="ITALIC">to the</HT> [<HT TYPE="ITALIC">U.S</HT>.], <HT TYPE="ITALIC">conflicts with the case made by the DPC to this court</HT><QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>.</P></NOTE>, samuti eelotsusetaotluse esitanud kohtu neljandas, viiendas ja kümnendas küsimuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176.</NO.P><TXT>Muidugi on Privacy Shieldi otsusega tuvastatud vaid see, et kaitse tase on piisav nende isikuandmete osas, mis edastatakse seal sätestatud põhimõtete kohaselt sellisele USAs asutatud ettevõtjale, kes on ise kinnitanud, et järgib neid põhimõtteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse artikli 1 lõiked 1 ja 3 ning põhjendused 14–16.</P></NOTE>. Selles otsuses sisalduvad põhjendused ulatuvad siiski selle otsusega hõlmatud andmete edastamise kontekstist kaugemale osas, milles need puudutavad selles kolmandas riigis kehtivat õigust ja praktikat, mis on seotud edastatud andmete töötlemisega riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel. Nagu sisuliselt märkisid Facebook Ireland, M. Schrems, USA valitsus ning komisjon, toimub Ameerika luureteenistuste poolt jälgimine ning kohalduvad ka sellega kaasnevate kuritarvitamise riskide vastased kaitsemeetmed ning nende meetmete järgimise kontrollimehhanismid, sõltumata sellest, milline on andmete edastamise õiguslik alus liidu õiguse seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177.</NO.P><TXT>Sellest perspektiivist võib DPC poolt M. Schremsi kaebuse läbivaatamisel osutuda asjasse puutuvaks küsimus, kas Privacy Shieldi otsuses tuvastatu on järelevalveasutustele siduv lepingu tüüptingimuste alusel toimuva andmete edastamise õiguspärasuse hindamisel. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tekib küsimus, kas see otsus on kehtiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178.</NO.P><TXT>Teen siiski ettepaneku, et Euroopa Kohus ei vastaks neile küsimustele üksnes selleks, et aidata DPC-l seda kaebust lahendada, samas kui neile küsimustele ei ole vaja vastata selleks, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks lahendada põhikohtuasja. ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses, millega on loodud kohtutevaheline dialoogimehhanism, ei ole Euroopa Kohtu ülesanne anda selgitusi, mille ainus eesmärk on aidata haldusasutust vaidluse ajendiks olevas haldusmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179.</NO.P><TXT>Neile küsimustele vastamisest tuleks minu meelest hoiduda seda enam, et Privacy Shieldi otsuse kehtivuse küsimust ei ole Euroopa Kohtule sõnaselgelt esitatud – liiati on see küsimus juba ühe Üldkohtu menetluses oleva tühistamishagi ese<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Pooleliolev kohtuasi T‑738/16, La Quadrature du Net jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="006" PAGE.FIRST="39" DATE.PUB="2017">ELT 2017, C 6, lk 39</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="39"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180.</NO.P><TXT>Lisaks takistaks minu arvates Euroopa Kohus ülalkirjeldatud probleemide osas seisukoha võtmisega pärast käesolevas kohtuasjas otsuse tegemist toimuma pidava menetluse normaalset kulgu. Selles menetluses peab DPC M. Schremsi kaebuse läbi vaatama, võttes arvesse Euroopa Kohtu poolt üheteistkümnendale eelotsuse küsimusele antavat vastust. Kui Euroopa Kohus asub vastavalt minu ettepanekule ja vastupidi sellele, mida DPC Euroopa Kohtu menetluses leidis, seisukohale, et otsus 2010/87 ei ole harta artiklitest 7, 8 ja 47 lähtudes kehtetu, peaks DPC minu meelest saama võimaluse tema menetluses oleva toimiku uueks läbivaatamiseks. Juhul kui DPC peaks asuma seisukohale, et ta ei saa M. Schremsi kaebuse kohta otsust teha ilma, et Euroopa Kohus oleks enne otsustanud, kas Privacy Shieldi otsus takistab kõnealuse andmete edastamise peatamise volituse rakendamist ning jääma seisukohale, et tal on kahtlusi selle otsuse kehtivuse osas, oleks tal õigus uuesti pöörduda liikmesriigi kohtute poole, et viimased küsiksid selle kohta Euroopa Kohtult<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Märgin ka, et oma kirjalikes seisukohtades ei võtnud DPC seisukohta küsimuses, kuidas mõjutab Privacy Shieldi otsus talle esitatud kaebuse läbivaatamist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181.</NO.P><TXT>Sel juhul käivituks menetlus, kus kõik Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 teises lõigus nimetatud pooled ja huvitatud isikud saaksid võimaluse esitada Euroopa Kohtule oma seisukohad, mis puudutavad konkreetselt Privacy Shieldi otsuse kehtivust, märkides vajaduse korral, milliste konkreetsete hinnangutega nad ei nõustu, ning põhjused, miks nad leiavad, et komisjon on talle antud vähendatud kaalutlusõiguse piire ületanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Schrems (punkt 78).</P></NOTE>. Sellises menetluses oleks komisjonil võimalik täpselt ja üksikasjalikult vastata selle otsuse aadressil esitatavale kõikvõimalikule kriitikale. Kuigi käesolevas kohtuasjas on Euroopa Kohtule oma seisukohad esitanud pooled ja kolmandad isikud saanud võimaluse vaielda mõnede aspektide üle, mis on asjasse puutuvad hinnangu andmiseks sellele, kas Privacy Shieldi otsus on kooskõlas harta artiklitega 7, 8 ja 47, väärib see küsimus selle olulisust silmas pidades ammendavat ja põhjalikku arutelu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182.</NO.P><TXT>Minu arvates oleks mõistlik, et need menetlusetapid oleksid läbitud enne, kui Euroopa Kohus annab hinnangu sellele, kuidas mõjutab Privacy Shieldi otsus USAsse GDPRi artikli 46 lõike 1 alusel toimuva andmete edastamise peatamise taotluse läbivaatamist järelevalveasutuse poolt ning võtab seisukoha selle otsuse kehtivuse osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183.</NO.P><TXT>Veelgi enam on see nõnda seetõttu, et Euroopa Kohtule esitatud toimiku pinnalt ei saa asuda seisukohale, et DPC poolt M. Schremsi kaebuse läbivaatamine sõltub tingimata sellest, kas lepingu tüüptingimuste alusel toimuva andmete edastamise peatamise volituse rakendamine järelevalveasutuse poolt on vastuolus Privacy Shieldi otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole sellega seoses välistatud, et DPC peab kõnealuse andmete edastamise peatama muudel põhjustel kui Ameerika luureteenistuste tegevusest tulenevate andmesubjektide põhiõiguste rikkumiste vastu USAs tagatava kaitse väidetav ebapiisavus. Nimelt on eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustanud, et DPC-le esitatud kaebuses leiab M. Schrems, et lepingutingimused, millele Facebook Ireland andmete edastamisel tugineb, ei kajasta otsuses 2010/87 sätestatuid õigesti. Lisaks sellele väidab M. Schrems, et kõnealune andmete edastamine ei kuulu mitte selle otsuse, vaid pigem teiste tüüptingimusi käsitlevate otsuste kohaldamisalasse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>M. Schrems väidab seejuures, et sotsiaalvõrgustiku Facebook kasutajate isikuandmete töötlemise osas ei tule Facebook Inc-it käsitada mitte üksnes volitatud töötlejana, vaid ka vastutava töötlejana GDPRi artikli 4 punkti 7 tähenduses. Vt selle kohta <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wirtschaftsakademie Schleswig‑Holstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:388">EU:C:2018:388</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185.</NO.P><TXT>Teiseks rõhutasid DPC ja eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Facebook Ireland ei ole M. Schremsi kaebuses käsitletud andmete edastamisel Privacy Shieldi otsusele tuginenud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (punkt 66).</P></NOTE>, mida see äriühing kinnitas ka kohtuistungil. Kuigi Facebook Inc. oli ise kinnitanud, et järgib alates <DATE ISO="20160930">30. septembrist 2016</DATE> andmekaitseraamistiku põhimõtteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Vt Privacy Shieldi andmekaitseraamistiku internetilehekülg (https://www.privacyshield.gov/participant_search).</P></NOTE>, väidab Facebook Ireland, et see kinnitus puudutas üksnes teatud andmekategooriaid ehk Facebook Inc-i äripartneritega seotud andmeid. Minu<?PAGE NO="40"?> meelest oleks kohatu, kui Euroopa Kohus ennetaks selle teema kohta tekkida võivaid küsimusi ning annaks hinnangu sellele, kas eeldusel, et Facebook Ireland ei saa kõnealuste andmete edastamisel tugineda otsusele 2010/87, oleks selline andmete edastamine siiski hõlmatud Privacy Shieldi otsusega, olgugi et Facebook Ireland ei ole seda väitnud ei eelotsusetaotluse esitanud kohtus ega DPC-s.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186.</NO.P><TXT>Järeldan sellest, et teisele kuni viiendale ning üheksandale ja kümnendale eelotsuse küsimusele ei tule vastata ega Privacy Shieldi otsuse kehtivusele hinnangut anda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">G.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Täiendavad märkused seoses Privacy Shieldi otsuse mõju ja kehtivusega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187.</NO.P><TXT>Kuigi ma teen eelneva analüüsi tulemusena Euroopa Kohtule ettepaneku esimese võimalusena mitte võtta seisukohta selles osas, kuidas mõjutab Privacy Shieldi otsus sellise kaebuse nagu see, mille M. Schrems DCP-le esitas, läbivaatamist, ega selle otsuse kehtivuse osas, näib mulle siiski, et kasulik oleks teise võimalusena ning reservatsioonidega esitada sel teemal mõned mitteammendavad tähelepanekud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Privacy Shieldi otsuse mõju järelevalveasutuse poolt lepinguliste kaitsemeetmete alusel toimuva andmete edastamise õiguspärasust puudutava kaebuse läbivaatamisele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188.</NO.P><TXT>Üheksas eelotsuse küsimus puudutab seda, kas andmetega tutvumise õigust, Ameerika asutuste poolt riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel nende andmete kasutamist ning andmesubjektide õiguskaitset puudutavate piirangute tõttu USAs tagatud kaitse taseme piisavuse kohta Privacy Shieldi otsuses tuvastatu takistab järelevalveasutusel lepingu tüüptingimuste alusel sellesse kolmandasse riiki toimuva andmete edastamise peatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189.</NO.P><TXT>Mulle näib, et selle problemaatika lahkamisel tuleb silmas pidada kohtuotsuse Schrems punkte 51 ja 52, kust tuleneb, et kaitse piisavuse otsus on järelevalveasutustele siduv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Niisiis ei saa järelevalveasutus, kes on saanud kaebuse isikult, kelle andmed on edastatud kaitse piisavuse otsuses nimetatud kolmandasse riiki, andmete edastamist peatada põhjusel, et sealne kaitse tase on ebapiisav, kui Euroopa Kohus ei ole enne seda otsust kehtetuks tunnistanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Schrems (punkt 59).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190.</NO.P><TXT>Peamiselt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas see järeldus, kuivõrd see puudutab kaitse piisavuse otsust – nagu Privacy Shieldi otsus või enne seda Safe Harbori otsus –, mille aluseks on ettevõtjate vabatahtlik kinnitus selles otsuses sätestatud põhimõtete järgimise kohta, peab paika üksnes juhul, kui andmete edastamine kõnealusesse kolmandasse riiki toimub selle otsuse alusel või ka juhul, kui see toimub mingisugusel muul õiguslikul alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191.</NO.P><TXT>M. Schrems, Saksamaa, Madalmaade, Poola ja Portugali valitsus ning komisjon leiavad, et Privacy Shieldi otsuses tuvastatud kaitsetaseme piisavus ei võta järelevalveasutustelt volitusi peatada või keelata lepingu tüüptingimuste alusel toimuvat andmete edastamist USAsse. Kui USAsse andmete edastamise aluseks ei ole Privacy Shieldi otsus, ei ole see otsus järelevalveasutuste jaoks GDPRi artikli 58 lõikest 2 tulenevate volituste rakendamisel formaalselt siduv. Teisisõnu ei pea need asutused tingimata juhinduma komisjoni tuvastatust, et Ameerika asutuste poolsete andmesubjektide põhiõiguste riivete vastase kaitse tase on piisav. Madalmaade valitsus ja komisjon täpsustavad, et järelevalveasutused peavad neid volitusi rakendades seda siiski arvesse võtma. Saksamaa valitsuse arvates võivad need asutused vastupidise hinnangu anda üksnes komisjoni poolt tuvastatu sisulise ja asjakohaseid uurimisi hõlmava analüüsi põhjal.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="41"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192.</NO.P><TXT>Facebook Ireland ning USA valitsus leiavad seevastu sisuliselt, et õiguskindluse ja liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudeid silmas pidades tähendab kaitse piisavuse otsuse siduvus seda, et selles otsuses tuvastatut ei ole järelevalveasutustel õigust kahtluse alla seada isegi sellise kaebuse läbivaatamisel, milles palutakse peatada kõnealusesse kolmandasse riiki selline andmete edastamine, mis toimub muul õiguslikul alusel kui see otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193.</NO.P><TXT>Nõustun neist kahest käsitusest esimesega. Kuna Privacy Shieldi otsuse kohaldamisalasse kuulub vaid andmete edastamine ettevõtjale, kes on ise andnud selle otsuse kohase kinnituse, ei saa kõnealune otsus olla järelevalveasutuste jaoks formaalselt siduv sellise otsuse kohaldamisalasse mittekuuluva andmete edastamise korral. Samal ajal peab Privacy Shieldi otsus õiguskindluse tagama üksnes selle otsusega loodud raamistikus andmeid edastavate andmeeksportijate jaoks. Minu meelest oleks ka GDPRi artikliga 52 järelevalveasutustele antud sõltumatusega pigem vastuolus see, kui komisjoni poolt kaitse piisavuse otsuses tuvastatu oleks neile siduv isegi väljaspool selle otsuse kohaldamisala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194.</NO.P><TXT>Loomulikult on Privacy Shieldi otsuses tuvastatu, mis puudutab USAs sealsete luureteenistuste tegevusega seotud riivete vastu tagatava kaitse piisavust, lähtepunktiks selle analüüsi puhul, mille raames järelevalveasutus üksikjuhtumi põhiselt hindab, kas lepingu tüüptingimuste alusel toimuv andmete edastamine tuleb selliste riivete tõttu peatada. Kui ta siiski põhjaliku uurimise tulemusel leiab, et ei saa tema tähelepanu all oleva andmete edastamise puhul seal tuvastatust lähtuda, jääb järelevalveasutusele minu arvates võimalus rakendada talle GDPRi artikli 58 lõike 2 punktidest f ja j tulenevaid volitusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195.</NO.P><TXT>Kui aga Euroopa Kohus annaks siin käsitletud küsimusele vastuse, mis on vastupidine sellele, mida mina toetan, tuleks uurida, kas neid volitusi ei tuleks siiski taastada Privacy Shieldi otsuse kehtetuse tõttu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Privacy Shieldi otsuse kehtivus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196.</NO.P><TXT>Järgnevates tähelepanekutes toon esile mitu küsimust seoses Privacy Shieldi otsuses sisalduvate hinnangute põhjendatusega osas, mis puudutab Ameerika luureteenistuste poolsete elektroonilise side jälgimise toimingute puhul USAs tagatava kaitse taseme piisavust GDPRi artikli 45 lõike 1 tähenduses. Nende tähelepanekutega ei soovi ma väljendada lõplikku ega ammendavat seisukoha selle otsuse kehtivuse osas. Toon neis esile vaid mõned mõtted, mis võiksid Euroopa Kohtule kasulikuks osutuda, kui ta soovib, vastupidi minu ettepanekule, selle küsimuse kohta otsuse teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse põhjendusest 64 ja selle otsuse II lisa punktist I.5 tuleneb seejuures, et ettevõtjate poolt selles otsuses sätestatud põhimõtete järgimise kohustust võivad piirata nimelt riigi julgeoleku, avaliku huvi ja õigusaktide järgimist puudutavad nõuded või Ameerika õigusest tulenevad kollideeruvad kohustused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198.</NO.P><TXT>Niisiis hindas komisjon USA õiguses ette nähtud kaitsemeetmeid, mis on seotud Ameerika asutuste õigusega edastatud andmetega tutvuda ja neid kasutada eelkõige riigi julgeolekuga seotud põhjustel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendus 65.</P></NOTE>. Ameerika valitsus on võtnud komisjoni ees teatud kohustused, mis puudutavad ühelt poolt piiranguid seoses Ameerika asutuste võimalusega edastatud andmetega tutvuda ja neid kasutada ning teiselt poolt andmesubjektidele pakutavat õiguskaitset<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse III–VII lisa.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="42"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0199"><NO.P>199.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus leiab M. Schrems, et Privacy Shieldi otsus on kehtetu, kuna selliselt kirjeldatud kaitsemeetmetest ei piisa, et tagada põhiõiguste piisav kaitsetase neile isikutele, kelle andmeid USAsse edastatakse. DPC, EPIC ning Austria, Poola ja Portugali valitsus ei sea küll otseselt kahtluse alla selle otsuse kehtivust, ent ei nõustu selles otsuses Ameerika luureteenistuste toimingutest tulenevate riivete vastase kaitse taseme piisavusele antud komisjoni hinnangutega. Need kahtlused peegeldavad ka muret, mida on väljendanud parlament<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20170406">6. aprilli 2017. aasta</DATE> resolutsioon ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta, P8_TA(2017)0131, ning <DATE ISO="20180705">5. juuli 2018. aasta</DATE> resolutsioon ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta, P8_TA-PROV(2018)0315.</P></NOTE>, Euroopa Andmekaitsenõukogu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Vt andmekaitse töörühma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>Artikkel 29<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>töörühm 29<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>Opinion 1/2016 on the EU-U.S. Privacy Shield draft adequacy decision<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>, <DATE ISO="20160413">13.4.2016</DATE>, WP 238; töörühm 29, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>EU-US Privacy Shield – First Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/>, <DATE ISO="20171128">28.11.2017</DATE>, WP 255, ning Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>EU-US Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE>. Töörühm 29 moodustati vastavalt direktiivi 95/46 artikli 29 lõikele 1, mille kohaselt oli tal nõuandev funktsioon ja ta oli oma töös sõltumatu. Selle artikli lõikes 2 oli sätestatud, et töörühma kuuluvad iga liikmesriigi määratud järelevalveasutuse esindaja, iga ühenduse institutsioonide ja organite jaoks loodud asutuse esindaja ja komisjoni esindaja. GDPRi jõustumisel asendati töörühm 29 Euroopa Andmekaitsenõukoguga (vt selle määruse artikli 94 lõige 2).</P></NOTE> ja Euroopa andmekaitseinspektor<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt Euroopa andmekaitseinspektori arvamus 4/2016 ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield piisavusotsuse eelnõu kohta, avaldatud <DATE ISO="20160530">30. mail 2016</DATE>. Euroopa andmekaitseinspektor loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20001218">18. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 8, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102) artikli 1 lõikega 2. Ta kontrollib selle määruse sätete kohaldamist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0200"><NO.P>200.</NO.P><TXT>Enne Privacy Shieldi otsuses kaitse piisavuse kohta võetud seisukoha põhjendatuse analüüsimist on vaja täpsustada analüüsimiseks kasutatavat metoodikat.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kaitse piisavuse otsuse analüüsi sisu puudutavad täpsustused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kaitse taseme <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>sisulist samaväärsust<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/> hinnata võimaldava võrdluse tingimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0201"><NO.P>201.</NO.P><TXT>GDPRi artikli 45 lõike 3 ja Euroopa Kohtu praktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 112.</P></NOTE> kohaselt võib komisjon lugeda tuvastatuks, et kolmas riik tagab kaitse piisava taseme üksnes siis, kui ta on seda nõuetekohaselt põhjendades asunud seisukohale, et andmesubjektide põhiõiguste kaitse tase on seal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>sisuliselt samaväärne<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/> sellega, mis on nõutav liidus vastavalt sellele määrusele koosmõjus hartaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0202"><NO.P>202.</NO.P><TXT>Nõnda nõuab kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavuse kontrollimine tingimata ühelt poolt selles kolmandas riigis kehtivate normide ja praktika ning teiselt poolt liidus kehtivate kaitsestandardite võrdlemist. Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul täpsustada selle võrdluse teostamise tingimused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Juhin tähelepanu sellele, et kolmandas riigis tagatava kaitse taseme sisulist samaväärsust võrreldes liidus nõutavaga tuleb hinnata ka siis, kui andmeeksportija või viimase tegevusetuse korral pädev järelevalveasutus kontrollib otsuses 2010/87 sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel toimuva konkreetse andmete edastamise korral seda, kas sihtkohaks oleva kolmanda riigi ametiasutused on andmeimportijale esitanud nõudmisi, mis lähevad kaugemale kui demokraatlikus ühiskonnas vajalik (vt otsuse 2010/87 lisas sisalduv 5. tingimus ning sellega seotud joonealune märkus). Vt käesoleva ettepaneku punktid 115, 134 ja 135.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0203"><NO.P>203.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt soovib see kohus teada, kas see, et riigi julgeoleku kaitse küsimused on ELL artikli 4 lõike 2 ja GDPRi artikli 2 lõike 2 kohaselt jäetud liikmesriikide pädevusse, tähendab seda, et liidu õiguskorras ei ole selliseid kaitsestandardeid, millega tuleks kaitse taseme piisavuse hindamiseks võrrelda neid kaitsemeetmeid, mis on seotud kolmandas riigis sinna edastatud andmete ametiasutuste poolse töötlemisega riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel. Jaatava vastuse korral soovib see kohus teada, kuidas tuleb võrdlusalused kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0204"><NO.P>204.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meeles pidada, et isikuandmete rahvusvahelise edastamise piirangud, mille kohaselt on nõutav andmesubjektide õiguste kaitse järjepidevus, on liidu õiguses kehtestatud selleks, et vältida liidus kohaldatavatest standarditest möödahiilimise ohtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 117.</P></NOTE>. Nagu sisuliselt väidab ka Facebook Ireland, ei oleks seda eesmärki silmas pidades kuidagi õigustatud nõuda kolmandalt riigilt selliste nõuete täitmist, mis ei ole vastavuses liikmesriikidel lasuvate kohustustega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="43"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0205"><NO.P>205.</NO.P><TXT>Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt kohaldub harta liikmesriikide suhtes aga üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. See, kas kaitse piisavuse otsus on sihtkohaks oleva kolmanda riigi õigusnormidest tuleneva andmesubjektide põhiõiguste piirangute seisukohast kehtiv, sõltub seega sellest, millised on need piirangud võrreldes piirangutega, mida lubaksid liikmesriikidel kehtestada harta sätted <HT TYPE="ITALIC">ainult juhul, kui</HT> <HT TYPE="ITALIC">sarnane liikmesriigi regulatsioon kuuluks liidu õiguse kohaldamisalasse</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0206"><NO.P>206.</NO.P><TXT>Sihtkohaks olevas kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavuse hindamisel ei saa siiski jätta tähelepanuta eelkõige neid andmesubjektide põhiõiguste riiveid, mille põhjustavad riigi julgeolekuga seotud riiklikud meetmed, mis jääksid, juhul kui need võtaks liikmesriik, liidu õiguse kohaldamisalast välja. Selle hindamise puhul tuleb GDPRi artikli 45 lõike 2 punkti a kohaselt kolmandas riigis kehtivaid riigi julgeoleku valdkonna õigusnorme arvesse võtta ilma mis tahes piiranguteta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0207"><NO.P>207.</NO.P><TXT>Kaitse taseme piisavuse hindamine selliste riiklike meetmete seisukohast nõuab minu arvates nende meetmetega kaasnevate tagatiste võrdlemist selle kaitse tasemega, mis on liidus nõutav tulenevalt liikmesriikide õigusest, sealhulgas EIÕKst tulenevatest kohustustest. Kuivõrd ühinemine EIÕKga kohustab liikmesriike viima oma riigisisese õiguse konventsiooni sätetega kooskõlla ning on seega, nagu ka Facebook Ireland, Saksamaa ja Tšehhi valitsus ning komisjon rõhutasid, liikmesriikide jaoks ühiseks nimetajaks, pean ma selle hindamise seisukohast kohaseks võrdlusaluseks EIÕK sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0208"><NO.P>208.</NO.P><TXT>Nagu eespool märgitud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 197.</P></NOTE>, on käesoleval juhul riigi julgeolekuga seotud USA nõuded esimuslikud ettevõtjate endi poolt võetud Privacy Shieldi otsuses sätestatud põhimõtete järgimise kohustuse ees. Ka sõltub selle otsuse kehtivus sellest, kas nende nõuetega kaasnevad kaitsemeetmed pakuvad sisuliselt samaväärset kaitset võrreldes sellega, mis tuleb tagada liidus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0209"><NO.P>209.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks on kõigepealt vaja kindlaks määrata, millised on hartast või siis EIÕKst tulenevad standardid, millele peavad liidus vastama need elektroonilise side jälgimist reguleerivad õigusnormid, mis sarnanevad komisjoni poolt Privacy Shieldi otsuses käsitletutega. Kohaldatavate standardite kindlaksmääramine sõltub vastusest küsimusele, kas sellised õigusnormid nagu FISA artikkel 702 ja EO 12333, juhul kui need oleks kehtestanud liikmesriik, kuuluksid või ei kuuluks nende erandite alla, mis jäävad GDPRi kohaldamisalast välja vastavalt selle määruse artikli 2 lõikele 2 koosmõjus ELL artikli 4 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0210"><NO.P>210.</NO.P><TXT>ELL artikli 4 lõike 2 sõnastusest ja väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb seejuures, et liidu õigust ja eelkõige isikuandmete kaitset puudutavaid teisese õiguse akte ei kohaldata riigi julgeoleku valdkonna toimingute suhtes niivõrd, kui nende näol on tegemist selliste toimingutega, mis on iseloomulikud riigile või riigi ametiasutustele ega ole omased eraõiguslike isikute tegevusvaldkondadele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20031106">6. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lindqvist</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑101/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:596">EU:C:2003:596</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); broneeringuinfo kohtuotsus (punkt 58); <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:727">EU:C:2008:727</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tele2 Sverige ja Watson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/15 ja C‑698/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:970">EU:C:2016:970</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>kohtuotsus Tele2 Sverige<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>, punkt 69) ning <DATE ISO="20181002">2. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ministerio Fiscal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑207/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:788">EU:C:2018:788</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>kohtuotsus Ministerio Fiscal<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/>, punkt 32).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0211"><NO.P>211.</NO.P><TXT>See põhimõte tähendab <HT TYPE="ITALIC">ühelt poolt</HT> seda, et riigi julgeoleku valdkonna õigusnormid ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, kui need reguleerivad üksnes riigi toiminguid ega reguleeri ühtki isikute poolt tehtavat toimingut. Seetõttu ei ole liidu õigus minu meelest kohaldatav selliste riigi poolt võetavate meetmete suhtes, mis on seotud otseselt riigi poolt riigi julgeoleku kaitse eesmärkidel isikuandmete<?PAGE NO="44"?> kogumise ja kasutamisega ning mis ei pane konkreetseid kohustusi eraõiguslikele turuosalistele. Eelkõige ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, nagu komisjon kohtuistungil väitis, selline liikmesriigi poolt EO 12333 eeskujul võetav meede, mis lubab selle liikmesriigi julgeolekuteenistustel vahetult tutvuda edastamisel olevate andmetega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Rõhutan selles osas igasuguse segaduse vältimiseks, et Privacy Shieldi otsuses ei suutnud komisjon kindlaks teha, kas USA tegelikult transatlantiliste kaablite kaudu edastatavaid sõnumeid pealt kuulab ja vaatab, kuna Ameerika asutused ei kinnitanud seda väidet ega lükanud ümber (vt selle otsuse põhjendus 75 ning Robert Litti <DATE ISO="20160222">22. veebruari 2016. aasta</DATE> kiri, mis sisaldub selle otsuse VI lisa punkti I alapunktis a). Siiski, kuivõrd USA valitsus ei eitanud edastamisel olevate andmete kogumist EO 12333 alusel, pidi komisjon minu arvates enne kaitse piisavuse tuvastamist saama viimati nimetatult tagatised, mille kohaselt kaasnevad sellise andmete kogumisega, kui see aset leiab, piisavad kaitsemeetmed kuritarvitamise ohtude vastu. Selles valguses käsitleski komisjon nimetatud otsuse punktides 68–77 neid piiranguid ja kaitsemeetmeid, mis peaksid sellisel juhul kohalduma vastavalt PPD 28-le.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0212"><NO.P>212.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teiselt poolt</HT> on aga keerukam küsimus see, kas liidu õiguse kohaldamisalast jäävad välja ka sellised liikmesriigi sätted, millega pannakse, nagu FISA artikliga 702, elektroonilise side teenuse osutajatele kohustus pakkuda riigi julgeoleku alal pädevatele asutustele oma tuge selleks, viimased saaksid teatud isikuandmetega tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0213"><NO.P>213.</NO.P><TXT>Kui broneeringuinfo kohtuotsus toetab jaatavat vastust sellele küsimusele, siis kohtuotsustes Tele2 Sverige ja Ministerio Fiscal esitatud põhjendused võiksid õigustada sellele eitava vastuse andmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0214"><NO.P>214.</NO.P><TXT>Broneeringuinfo kohtuotsuses tühistas Euroopa Kohus otsuse, milles komisjon oli tuvastanud, et lennureisijate toimikutes sisalduvad isikuandmed (Passenger Name Records, PNR), mis edastatakse Ameerika pädevatele tolli- ja piirivalveasutusele, olid piisaval tasemel kaitstud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Tegu oli komisjoni <DATE ISO="20040514">14. mai 2004. aasta</DATE> otsusega 2004/535/EÜ Ameerika Ühendriikide Tolli- ja Piirivalveametile edastatavates reisijaregistrites sisalduvate lennureisijate isikuandmete piisava kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="235" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 235, lk 11</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus leidis, et selles otsuses käsitletud andmete edastamine – ehk lennuettevõtjate poolt kõnealusele asutusele broneeringuinfo edastamine – ei kuulu <HT TYPE="ITALIC">selle eset silmas pidades</HT> erandina direktiivi 95/46 kohaldamisalasse vastavalt selle direktiivi artikli 3 lõikele 2. Euroopa Kohtu hinnangul ei olnud selline andmete edastamine vajalik mitte teenuse osutamiseks, vaid pigem avaliku julgeoleku kaitseks ja karistusvõimu teostamiseks. Kuivõrd kõnealune andmete edastamine toimus ametiasutuste poolt kehtestatud korras ning selle eesmärk oli avalik julgeolek, ei kuulunud see selle direktiivi kohaldamisalasse hoolimata asjaolust, et algul kogusid broneeringuinfot eraõiguslikud turuosalised direktiivi kohaldamisalasse jääva äritegevuse raames ning viimased korraldasid nende andmete edastamise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Broneeringuinfo kohtuotsus (punktid 56–58). Peale selle leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="20090210">10. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑301/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:68">EU:C:2009:68</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et broneeringuinfo kohtuotsuses tehtud järeldused ei ole üle kantavad andmete edastamisele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060315">15. märtsi 2006. aasta</DATE> direktiivis 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="105" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 105, lk 54</REF.DOC.OJ>). Euroopa Kohus põhjendas seda seisukohta asjaoluga, et erinevalt broneeringuinfo kohtuotsuses käsitletud otsusest reguleerib direktiiv 2006/24 üksnes teenuseosutajate tegevust siseturul ega reguleeri õiguskorra kaitse eesmärkidel tehtavaid ametiasutuste toiminguid. Selle põhjendusega näib Euroopa Kohus olevat kinnitanud, et broneeringuinfo kohtuotsuses tehtud järeldused oleksid seevastu üle kantavad neile sätetele, mis puudutavad selliste asutuste õigust tutvuda säilitatavate andmetega või nende kasutamist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0215"><NO.P>215.</NO.P><TXT>Hilisemas kohtuotsuses Tele2 Sverige<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 67–81).</P></NOTE> leidis Euroopa Kohus, et liikmesriigi õigusnormid, mille aluseks on direktiivi 2002/58/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020712">12. juuli 2002. aasta</DATE> direktiiv, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="201" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 201, lk 37</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514).</P></NOTE> artikli 15 lõige 1 ja mis reguleerivad nii liiklusandmete ja asukohaandmete säilitamist üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkuja poolt kui ka ametiasutuste võimalust selles sättes nimetatud eesmärkidel – mille hulgas on karistusvõimu teostamine ja riigi julgeoleku kaitse – nende andmetega tutvuda, kuuluvad selle direktiivi ning seega ka harta kohaldamisalasse. Euroopa Kohus leidis, et ei andmete säilitamist puudutavad sätted ega ka<?PAGE NO="45"?> need sätted, mis on seotud säilitatud andmetega tutvumise võimalustega, ei kuulu nende selle direktiivi kohaldamisalast välja jäävate erandite hulka, mis on sätestatud selle direktiivi artikli 1 lõikes 3, kus viidatakse eelkõige riigi toimingutele karistusvõimu teostamisel ja riigi julgeoleku kaitsel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Kuivõrd direktiivis 2002/58 täpsustatakse praeguseks GDPRiga kehtetuks tunnistatud ja suures osas GDPRi üle võetud sisuga direktiivi 95/46 nõudeid, on direktiivi 2002/58 artikli 1 lõike 3 tõlgendamisega seotud kohtupraktika minu meelest analoogia alusel kohaldatav ka GDPRi artikli 2 lõike 2 tõlgendamise suhtes. Vt selle kohta kohtuotsused Tele2 Sverige (punkt 69) ja Ministerio Fiscal (punkt 32).</P></NOTE>. Euroopa Kohus kinnitas seda kohtupraktikat kohtuotsuses Ministerio Fiscal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Kohtuotsus Ministerio Fiscal (punktid 34, 35 ja 37).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0216"><NO.P>216.</NO.P><TXT>FISA artikkel 702 erineb sellistest õigusnormidest siiski selle poolest, et sellega ei panda elektroonilise side teenuse pakkujatele mingisugust kohustust andmeid säilitada või neid mis tahes muul viisil töödelda, kui luureteenistused ei ole andmetele juurdepääsuks taotlust esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0217"><NO.P>217.</NO.P><TXT>Niisiis tekib küsimus, kas GDPRi ja sellest tulenevalt ka harta kohaldamisalasse kuuluvad sellised liikmesriigi meetmed, millega pannakse neile teenuse osutajatele kohustus võimaldada riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel andmetega tutvumist, <HT TYPE="ITALIC">sõltumata igasugusest kohustusest andmeid säilitada</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Sama küsimus on tekkinud veel kolmes Euroopa Kohtu menetluses olevas eelotsusetaotluses. Vt kohtuasi C‑623/17 Privacy International (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="022" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="2018">ELT 2018, C 22, lk 29</REF.DOC.OJ>) ning liidetud kohtuasjad C‑511/18 ja C‑512/18 La Quadrature du Net jt ning French Data Network jt (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="392" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2018">ELT 2018, C 392, lk 7</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0218"><NO.P>218.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene lähenemine</HT> võiks seisneda võimalikult suure kooskõla leidmises kahe eelpool nimetatud kohtupraktikas võetud seisukoha vahel, tõlgendades Euroopa Kohtu poolt kohtuotsustes Tele2 Sverige ja Ministerio Fiscal võetud seisukohti, mis puudutavad liidu õiguse kohaldatavust nende meetmete suhtes, mis reguleerivad ametiasutustele neil eesmärkidel ja eelkõige riigi julgeoleku kaitse eesmärgil andmetega tutvumise võimaldamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Kuigi Euroopa Kohus keskendus kohtuotsuses Tele2 Sverige kõne all olnud andmete säilitamise ja nendega tutvumise võimaldamise meetmetest tulenevate riivete põhjendatusele seoses kuritegevuse vastase võitlusega, peab seal võetud seisukoht <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> paika ka siis, kui nende meetmete eesmärk on riigi julgeoleku kaitse. Nimelt on direktiivi 2002/58 artikli 15 lõikes 1 selliste meetmete võtmist õigustavate eesmärkide hulgas mainitud nii võitlust kuritegevusega kui ka riigi julgeoleku kaitset. Lisaks sellele jääb direktiivi 2002/58 artikli 1 lõike 3 ning ka GDPRi artikli 2 lõike 2 kohaselt nende õigusaktide kohaldamisalast välja riigi tegevus ühtmoodi nii riigi julgeoleku kui karistusõiguse valdkonnas. Kohtuotsuse Tele2 Sverige tegemisega päädinud kohtuasjas kõne all olevatel meetmetel oli pealegi ka riigi julgeolekuga seotud eesmärk. Selle kohtuotsuse punktis 119 käsitles Euroopa Kohus sõnaselgelt liiklusandmete ja asukohaandmete säilitamise ja juurdepääsu võimaldamisega seotud meetmete põhjendatust lähtudes riigi julgeoleku kaitse eesmärgist niivõrd, kui see hõlmab terrorismivastast võitlust.</P></NOTE> selliselt, et see seisukoht puudutab vaid neid olukordi, kus andmeid säilitatakse direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 alusel pandud <HT TYPE="ITALIC">seadusest tuleneva kohustuse</HT> tõttu. Seevastu ei kuuluks see seisukoht kohaldamisele broneeringuinfo kohtuotsuses käsitletud teistsuguses faktilises kontekstis, mis puudutas Ameerika pädevale sisejulgeolekuasutusele selliste andmete edastamist, mida lennuettevõtjad kogusid omal algatusel ärilisel eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0219"><NO.P>219.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teise lähenemise</HT> kohaselt, mida toetab komisjon ning mida ma pean veenvamaks, õigustavad kohtuotsustes Tele2 Sverige ja Ministerio Fiscal esitatud põhjendused seda, et liidu õigus on kohaldatav selliste riigisiseste õigusnormide suhtes, millega pannakse elektroonilise side teenuse pakkujatele kohustus abistada riigi julgeoleku eest vastutavaid asutusi, et viimased saaksid teatud andmetega tutvuda, <HT TYPE="ITALIC">ilma et oleks oluline, kas nende normidega kaasneb nende andmete eelneva säilitamise kohustus või mitte</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0220"><NO.P>220.</NO.P><TXT>Nende põhjenduste puhul ei ole kesksel kohal mitte kõnealuste sätete ese, nagu broneeringuinfo kohtuotsuses, vaid pigem asjaolu, et need teenusepakkujate tegevust reguleerivad sätted panevad neile andmete töötlemise kohustuse. Selline tegevus ei ole käsitatav riigi tegevusena selles tähenduses, nagu peetakse silmas direktiivi 2002/58 artikli 1 lõikes 3 ja direktiivi 95/46 artikli 3 lõikes 2, mille sisu on põhiosas üle võetud GDPRi artikli 2 lõikesse 2.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="46"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0221"><NO.P>221.</NO.P><TXT>Nii märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Tele2 Sverige, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>juurdepääs nende teenuseosutajate säilitatavatele sideandmetele [puudutab] isikuandmete töötlemist <HT TYPE="ITALIC">nende teenuseosutajate poolt</HT>, selline töötlemine kuulub aga kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 78, kohtujuristi kursiiv). Selle kohtuotsuse tegemisega päädinud kohtuasjas kõne all olnud andmete säilitamise kohustuse ning riigiasutustel säilitatud andmetega tutvumise võimalust puudutavate sätete vahelist lahutamatut seost rõhutas Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktis 79 üksnes selleks, et toetada oma seisukohta direktiivi 2002/58 kohaldatavuse osas, millest annab tunnistust sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/>lisaks<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/> kasutamine.</P></NOTE>. Samamoodi leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Ministerio Fiscal, et seadusandlikud meetmed, mis panevad teenuseosutajatele kohustuse anda riigi pädevatele ametiasutustele juurdepääs säilitatud andmetele, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/>nõuavad paratamatult nende andmete töötlemist <HT TYPE="ITALIC">teenuseosutajate poolt</HT><QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Kohtuotsus Ministerio Fiscal (punkt 37, kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0222"><NO.P>222.</NO.P><TXT>Vastutava töötleja poolt andmete ametiasutusele kättesaadavaks tegemine vastab aga GDPRi artikli 4 punktis 2 sätestatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>töötlemine<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Ministerio Fiscal (punkt 38).</P></NOTE>. Nii on see ka otsingukriteeriumide alusel andmete eelneva filtreerimise puhul selleks, et eraldada andmed, millele riigiasutused juurdepääsu taotlesid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20140513">13. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Google Spain ja Google</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑131/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:317">EU:C:2014:317</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0223"><NO.P>223.</NO.P><TXT>Järeldan sellest, et kohtuotsustes Tele2 Sverige ja Ministerio Fiscal võetud Euroopa Kohtu seisukohtadest lähtudes kuuluvad GDPR ning seega ka harta kohaldamisele selliste riigisiseste õigusnormide suhtes, millega pannakse elektroonilise side teenuse osutajale kohustus riigi julgeoleku eest vastutavatele asutustele osutada abi, tehes neile andmed kättesaadavaks ja olles need vajaduse korral enne filtreerinud, sõltumata sellest, kas neil on mingisugune seadusest tulenev kohustus neid andmeid säilitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0224"><NO.P>224.</NO.P><TXT>See tõlgendus näib vähemalt kaudselt tulenevat ka kohtuotsusest Schrems. Nagu DPC, Austria ja Poola valitsus ning komisjon rõhutasid, leidis Euroopa Kohus seal Safe Harbori otsuse kehtivust hinnates, et kaitse piisavuse otsuses käsitletava kolmanda riigi õiguses peavad ametiasutuste poolsete riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel toimuvate andmesubjektide põhiõiguste riivete vastu olema ette nähtud sellised kaitsemeetmed, mis on sisuliselt samaväärsed eelkõige harta artiklitest 7, 8 ja 47 tulenevatega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P>Kohtuotsus Schrems (punktid 91–96). Privacy Shieldi otsuse põhjendustes 90, 124 ja 141 viitab komisjon ka harta sätetele, nõustudes nii põhimõttega, et põhiõiguste piiramine riigi julgeoleku kaitse eesmärgil peab olema hartaga kooskõlas.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0225"><NO.P>225.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt järeldub sellest, et GDPRi artikli 2 lõikes 2 sätestatud erandite alla ei kuulu selline liikmesriigi meede, millega pannakse elektroonilise side teenuse osutajatele kohustus vastata taotlusele, mille riigi julgeoleku valdkonnas pädevad asutused on esitanud selleks, et saada võimalus tutvuda andmetega, mille need teenuseosutajad on kogunud oma äritegevuse raames ja ilma mis tahes seadusest tuleneva kohustuseta neid andmeid säilitada, kusjuures taotletavad andmed on varem defineeritud identimistunnuste kaudu (nagu programmis PRISM). Samamoodi on see ka sellise riigisisese meetme puhul, millega nõutakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>tuumvõrku<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/> käitavatelt ettevõtjatelt nende käitatavas infrastruktuuris edastatavate andmetega tutvumise võimaldamist riigi julgeoleku eest vastutavatele asutustele (nagu programmis Upstream).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0226"><NO.P>226.</NO.P><TXT>Seevastu pärast seda, kui kõnealused andmed on riigiasutuste kätte jõudnud, kuulub nende asutuste poolt riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel nende andmete säilitamine ja hilisem kasutamine minu meelest käesoleva ettepaneku punktis 211 esitatutega samadel põhjustel GDPRi artikli 2 lõikes 2 sätestatud erandite alla ega kuulu niisiis selle määruse ega seega ka harta kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0227"><NO.P>227.</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvesse võttes leian, et selleks, et kontrollida Privacy Shieldi otsuse kehtivust lähtudes Ameerika luureteenistuste toimingutest tuleneda võivatest piirangutest selles otsuses sätestatud põhimõtete kohaldamisel, tuleb kontrollida kahte asjaolu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="47"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0228"><NO.P>228.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esiteks</HT> tuleb uurida, kas USA tagab GDPRi ja harta sätetest tulenevaga sisuliselt samaväärse kaitse taseme selliste piirangute vastu, mis kaasnevad FISA artikli 702 kohaldamisega, kuivõrd see säte võimaldab NSA-l panna teenuseosutajatele kohustuse teha isikuandmed talle kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0229"><NO.P>229.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teiseks</HT> on EIÕK sätted kohane võrdlusalus selleks, et hinnata, kas USAs tagatava kaitse taseme piisavuse seavad kahtluse alla need piirangud, mis võivad kaasneda EO 12333 rakendamisega, kuivõrd selle kohaselt on luureasutustel võimalik koguda isikuandmeid ise, ilma eraõiguslike teenuseosutajate abita. Need sätted on ka standard, millega võrreldes saab hinnata kaitse taseme piisavust seoses nende asutuste poolt andmete säilitamise ja kasutamisega riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0230"><NO.P>230.</NO.P><TXT>Lisaks on vaja kindlaks teha ka see, kas kaitse piisavuse tuvastamine eeldab seda, et EO 12333 alusel toimuva andmete kogumisega kaasneb liidus nõutavaga samaväärne kaitse tase <HT TYPE="ITALIC">isegi juhul, kui andmete kogumine toimub väljaspool USA territooriumi</HT> nende andmete liidust sellesse kolmandasse riiki edastamise faasis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Piisava kaitsetaseme tagamise vajadus andmete edastamise faasis</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0231"><NO.P>231.</NO.P><TXT>Selles osas, kas komisjon peab või ei pea kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavuse hindamisel arvestama ka meetmetega, mis puudutavad kolmanda riigi asutuste võimalust tutvuda andmetega väljaspool oma territooriumi nende andmete liidust sellele territooriumile edastamise faasis, kaitstakse Euroopa Kohtus kolme seisukohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0232"><NO.P>232.</NO.P><TXT>Esiteks leiavad Facebook Ireland ning USA ja Ühendkuningriigi valitsus sisuliselt, et selliste meetmete olemasolu ei ole kaitse piisavuse tuvastamise seisukohast oluline. Viimati nimetatud põhjendavad seda arusaama sellega, et kolmandal riigil ei ole võimalik kontrollida kõiki väljaspool tema territooriumi asuvaid sidekanaleid, mille kaudu liidust pärinevaid andmeid edastatakse, mistõttu ei saaks ta ka põhimõtteliselt kunagi tagada, et mõni teine kolmas riik andmeid nende edastamise ajal salaja ei kogu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0233"><NO.P>233.</NO.P><TXT>Teiseks leiavad DPC, M. Schrems, EPIC ning Austria ja Madalmaade valitsus, parlament ja Euroopa Andmekaitsenõukogu, et GDPRi artiklis 44 sätestatud kaitse taseme järjepidevuse nõue tähendab seda, et see tase peab olema piisav kogu andmete edastamise vältel, sealhulgas andmete edastamise ajal merealuste kaablite kaudu enne, kui need sihtkohaks oleva kolmanda riigi territooriumile jõuavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0234"><NO.P>234.</NO.P><TXT>Seda põhimõtet küll tunnustades leiab komisjon kolmandaks, et kaitse piisavuse tuvastamise esemeks on üksnes kolmanda riigi <HT TYPE="ITALIC">piiride sees</HT> tagatav kaitse, nõnda et kaitse piisavuse otsuse kehtivust ei saa kahtluse alla seada asjaolu, et piisav kaitse ei ole tagatud sellesse kolmandasse riiki <HT TYPE="ITALIC">andmete edastamise ajal</HT>. Vastutav töötleja peab siiski GDPRi artikli 32 kohaselt andmete edastamise turvalisuse eest hoolitsema, kaitstes isikuandmeid nende kõnealusesse kolmandasse riiki edastamise faasis nii palju, kui võimalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0235"><NO.P>235.</NO.P><TXT>Sellega seoses täheldan, et andmete kolmandasse riiki edastamine peab GDPRi artikli 44 kohaselt vastama nimetatud määruse V peatükis sätestatud tingimustele, kui neid andmeid võidakse töödelda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>pärast [nende] edastamist<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/>. Seda sõnastust võiks mõista kas nii, et see tähendab – nagu leiab Euroopa Kohtule esitatud kirjalikus vastuses USA valitsus –, et need tingimused peavad olema täidetud <HT TYPE="ITALIC">pärast seda, kui andmed on sihtkohta jõudnud</HT> või nii, et need peavad olema täidetud <HT TYPE="ITALIC">pärast edastamise alustamist</HT> (sealhulgas edastamise faasis).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0236"><NO.P>236.</NO.P><TXT>Kuna GDPRi artikli 44 sõnastuse pinnalt ühest järeldust teha ei saa, nõustun teleoloogilise tõlgendamise tulemusena teisena nimetatud tõlgendusega ning toetan seega eespool teisena mainitud lähenemist. Nimelt, kui asuda seisukohale, et selles sättes ette nähtud kaitse taseme järjepidevuse nõue hõlmab ainult sihtkohaks oleva kolmanda riigi territooriumil tehtavaid jälgimistoiminguid, oleks<?PAGE NO="48"?> võimalik sellest mööda hiilida, kui see kolmas riik teeb need toimingud andmete edastamise faasis väljaspool enda territooriumi. Selle ohu vältimiseks peab kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavuse hindamine puudutama kõiki eelkõige riigi julgeoleku alaseid selle kolmanda riigi õiguskorra sätteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Schrems (punkt 74 ja 75).</P></NOTE>, sealhulgas nii neid, mis käsitlevad jälgimise teostamist selle riigi territooriumil, kui ka neid, mis käsitlevad selle riigi territooriumile edastamisel olevate andmete jälgimist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P>Vt selle kohta Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>EU-US Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE> (lk 17, punkt 86).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0237"><NO.P>237.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Andmekaitsenõukogu rõhutab, ei vaidle seejuures keegi vastu sellele, et kaitse taseme piisavuse hindamine puudutab GDPRi artikli 45 lõikest 1 tulenevalt vaid <HT TYPE="ITALIC">andmete sihtkohaks oleva kolmanda riigi</HT> õiguskorra sätteid. Seda hinnangut ei mõjuta see, et ei ole võimalik tagada, et mõni kolmas riik neid andmeid nende edastamise ajal salaja ei kogu, millele osutavad Facebook Ireland ning USA ja Ühendkuningriigi valitsus. Pealegi ei saa sellist riski välistada ka pärast seda, kui andmed on sihtkohaks oleva kolmanda riigi territooriumile jõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0238"><NO.P>238.</NO.P><TXT>Ka on tõsi, et komisjon võib kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavuse hindamisel puutuda kokku sellega, et kolmas riik jätab talle selliste salajaste jälgimisprogrammide olemasolu avaldamata. Sellest ei tulene siiski, et komisjon võiks, <HT TYPE="ITALIC">kui ta sellistest programmidest teada saab</HT>, jätta need kaitse taseme piisavuse hindamisel arvesse võtmata. Samamoodi, kui asjaomase kolmanda riigi poolt tema territooriumil või sinna territooriumile andmete edastamise ajal rakendatavate teatavate salajaste jälgimisprogrammide olemasolu saab komisjonile teatavaks pärast kaitse piisavuse otsuse tegemist, peab komisjon selles kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavuse osas võetud seisukoha ümber hindama, kui teatavaks saanud asjaolude pinnalt tekib selles osas kahtlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Vt GDPRi artikli 45 lõige 5. Vt ka kohtuotsus Schrems (punkt 76).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tuvastatud USA õigust puudutavate faktiliste asjaolude arvessevõtmine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0239"><NO.P>239.</NO.P><TXT>Kuigi vaidlust pole selles, et Euroopa Kohus ei ole pädev andma kolmanda riigi õigusele selle riigi õiguskorras siduvaid tõlgendusi, sõltub Privacy Shieldi otsuse kehtivus sellest, kas on põhjendatud komisjoni hinnangud selle kohta, millisel tasemel on USA õiguses ja praktikas tagatud nende isikute põhiõiguste kaitse, kelle andmeid sellesse riiki edastatakse. Nimelt pidi komisjon põhjendama oma seisukohta, et kaitse on piisav, lähtudes eeskätt neist kolmanda riigi õiguse sisuga seotud asjaoludest, mida on mainitud GDPRi artikli 45 lõikes 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Safe Harbouri otsus tunnistati kehtetuks põhjusel, et komisjon ei olnud selles otsuses tõendanud, et USA oma riigisisese õiguse või võetud rahvusvaheliste kohustusega tegelikult piisaval tasemel kaitse tagab (vt kohtuotsus Schrems, punkt 97). Eelkõige ei olnud komisjon tuvastanud ei andmesubjektide põhiõiguste riivete piiramisele suunatud õigusnorme (kohtuotsus Schrems, punkt 88) ega ka tõhusa õiguskaitse olemasolu selliste riivete korral (kohtuotsus Schrems, punkt 89).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0240"><NO.P>240.</NO.P><TXT>High Court (kõrge kohus) kirjeldas oma <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses üksikasjalikult Ameerika õiguse asjasse puutuvate aspektide puhul vaidluse poolte esitatud tõendite hindamise tulemusena tuvastatut<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>Tuvastatu on kokku võetud käesoleva ettepaneku punktides 54–73.</P></NOTE>. See ülevaade kinnitas suuresti komisjoni poolt Privacy Shieldi otsuses tuvastatut, mis puudutas edastatud andmete kogumist Ameerika luureasutuste poolt ning nende võimalust andmetega tutvuda, samuti ka nende asutuste toimingutega seotud õiguskaitsevõimalusi ja järelevalvemehhanisme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0241"><NO.P>241.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus, nagu ka mitu Euroopa Kohtule märkusi esitanud poolt ja huvitatud isikut on aga kahtluse alla seadnud nii komisjoni poolt nende tuvastatud asjaolude pinnalt tehtud õiguslikud tagajärjed – ehk järelduse, et USA tagab isikutele, kelle andmeid selle otsuse alusel edastatakse, põhiõiguste piisaval tasemel kaitse – kui ka komisjoni poolt seal esitatud Ameerika õiguse sisu kirjelduse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="49"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0242"><NO.P>242.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel analüüsin Privacy Shieldi otsuse kehtivust, lähtudes peaasjalikult Ameerika õiguse sisu osas komisjoni enda poolt tuvastatust ning uurin, kas see õigustas selle kaitse piisavuse otsuse vastu võtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0243"><NO.P>243.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu siinkohal DPC ja M. Schremsi seisukohaga, et Privacy Shieldi otsuse kehtivuse hindamisel on Euroopa Kohtule siduv High Courti (kõrge kohus) poolt USA õiguse kohta tuvastatu. Eelnimetatud väidavad, et kuna välisriigi õigus on Iiri menetlusõiguse kohaselt käsitatav faktilise asjaoluna, on selle sisu tuvastamise pädevus üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0244"><NO.P>244.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikas tunnustatakse tõepoolest liikmesriigi kohtu ainupädevust faktiliste asjaolude tuvastamisel ning liikmesriigi õiguse tõlgendamisel ja selle kohaldamisel tema menetluses olevas kohtuasjas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19990504">4. mai 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sürül</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑262/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:228">EU:C:1999:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eckelkamp jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑11/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:489">EU:C:2008:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20161026">26. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Senior Home</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑195/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:804">EU:C:2016:804</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. See kohtupraktika kajastab Euroopa Kohtu ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu vahelist ülesannete jaotust ELTL artikliga 267 loodud menetluses. Kui Euroopa Kohus on ainsana pädev tõlgendama liidu õigust ning otsustama teisese õiguse kehtivuse üle, siis liikmesriigi kohtu, kes peab lahendama konkreetse tema menetluses oleva vaidluse, pädevuses on faktiliste ja õiguslike asjaolude tuvastamine selleks, et Euroopa Kohus saaks talle anda tarviliku vastuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0245"><NO.P>245.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sellise ainupädevuse eesmärk ei ole minu meelest üle kantav kolmanda riigi õiguse kindlakstegemisele, kuna see on asjaolu, mis mõjutab Euroopa Kohtu poolt teisese õiguse akti kehtivuse osas võetavat seisukohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Vt selle kohta Surpeme Courti (Iirimaa kõrgeim kohus) <DATE ISO="20190531">31. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (punkt 6.18).</P></NOTE>. Kuivõrd sellise akti kehtetuks tunnistamisel on liidu õiguskorras <HT TYPE="ITALIC">erga omnes</HT> mõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Vt <DATE ISO="19810513">13. mai 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Chemical Corporation</NAME.CASE> (<NO.CASE>66/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:102">EU:C:1981:102</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ei saa Euroopa Kohtu seisukoht sõltuda eelotsusetaotluse taustast. Nagu aga Facebook Ireland ja USA valitsus rõhutavad, sõltukski see seisukoht nimelt sellest, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt kolmanda riigi õiguse kohta tuvastatu oleks Euroopa Kohtu jaoks siduv, kuna tuvastatu võib erineda sõltuvalt liikmesriigi kohtust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0246"><NO.P>246.</NO.P><TXT>Neid põhjendusi silmas pidades leian, et kui liidu akti kehtivust puudutavale eelotsuse küsimusele vastamine nõuab kolmanda riigi õiguse sisu hindamist, ei ole Euroopa Kohus seotud eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt selle kolmanda riigi õiguse kohta tuvastatuga, kuigi ta võib seda arvesse võtta. Vajaduse korral võib Euroopa Kohus seda eirata või täiendada, võttes kõnealuse akti kehtivuse hindamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks võistlevuse põhimõtet silmas pidades arvesse ka muid allikaid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20120322">22. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GLS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:158">EU:C:2012:158</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus Euroopa Kohus võttis dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise määruse kehtivuse hindamisel arvesse Euroopa Kohtu nõudel komisjoni poolt esitatud Eurostati statistikat. Vt ka <DATE ISO="19911022">22. oktoobri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nölle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:402">EU:C:1991:402</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ka kohtuotsuses Schrems (punkt 90) võttis Euroopa Kohus Safe Harbouri otsuse kehtivuse hindamisel arvesse mõnesid komisjoni teatisi.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0131" REF.END="QE0131"/>Sisulise samaväärsuse<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/> standardi ulatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0247"><NO.P>247.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu, et Privacy Shieldi otsuse kehtivus sõltub vastusest küsimusele, kas USA õiguskord tagab neile isikutele, kelle andmeid liidust sellesse kolmandasse riiki edastatakse, sellise kaitse, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0132" REF.END="QE0132"/>sisuliselt samaväärne<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/> sellega, mis on liikmesriikides tagatud vastavalt GDPRile ja hartale ning liidu õiguse kohaldamisalasse mitte kuuluvates valdkondades nende poolt EIÕKga võetud kohustustele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="50"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0248"><NO.P>248.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus kohtuotsuses Schrems<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Kohtuotsus Schrems (punktid 73 ja 74).</P></NOTE> rõhutas, ei tähenda see standard, et kaitse tase peab olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0133" REF.END="QE0133"/>identne<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/> sellega, mis on nõutav liidus. Kuigi vahendid, mida kolmas riik andmesubjektide õiguste kaitseks kasutab, võivad olla erinevad nendest, mis on sätestatud GDPRis koosmõjus hartaga, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0134" REF.END="QE0134"/>peavad need vahendid siiski praktikas osutuma tõhusaks, et tagada liidus kehtiva kaitsega sisuliselt samaväärne kaitse<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0249"><NO.P>249.</NO.P><TXT>Minu meelest tuleneb sellest samuti, et sihtkohaks oleva kolmanda riigi õigus võib peegeldada talle omast väärtushinnangute skaalat, mille kohaselt võib erinevate olemasolevate huvide kaal erineda neile liidu õiguskorras omistatust. Pealegi vastab liidus kehtiv isikuandmete kaitse mujal maailmas kehtiva kaitse tasemega võrreldes eriliselt kõrgele standardile. Sestap tuleks sisulise samaväärsuse kriteeriumi kohaldamisel minu arvates säilitada teatud paindlikkus, võttes arvesse erinevaid õiguslikke ja kultuurilisi traditsioone. See kriteerium nõuab siiski, sest vastasel korral muutuks see sisutühjaks, et sihtkohaks oleva kolmanda riigi õiguskorras oleksid vasted teatud hartast ja EIÕKst tulenevatele minimaalsetele kaitsemeetmetele ja üldistele põhiõiguste kaitse nõuetele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P>Vt selle kohta töörühm 29 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0135" REF.END="QE0135"/>Adequacy Referential (updated)<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/>, <DATE ISO="20171128">28.11.2017</DATE>, WP 254 (lk 3, 4 ja 9).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0250"><NO.P>250.</NO.P><TXT>Vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 tohib hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist piirata ainult seadusega, arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Need nõuded vastavad sisuliselt EIÕK artikli 8 lõikes 2 sätestatutele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0116"><P>EIÕK artikli 8 lõikes 2 ei viidata siiski eraelu puutumatuse õiguse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0136" REF.END="QE0136"/>olemusele<QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201C" ID="QE0136"/>. Vt selle kohta käesoleva ettepaneku 161. joonealune märkus.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0251"><NO.P>251.</NO.P><TXT>Kuivõrd harta artiklitega 7, 8 ja 47 tagatud õigused vastavad EIÕK artiklites 8 ja 13 nimetatutele, on neil harta artikli 52 lõike 3 kohaselt samasugune tähendus ja ulatus, võttes arvesse, et liidu õiguses võidakse neile kehtestada ulatuslikum kaitse. Sellest vaatenurgast on, nagu ma ka edaspidi näitan, harta artiklitest 7, 8 ja 47 tulenevad standardid – nii nagu Euroopa Kohus neid tõlgendanud on – teatud küsimustes rangemad kui need, mis tulenevad Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0137" REF.END="QE0137"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201C" ID="QE0137"/>) tõlgenduse kohaselt EIÕK artiklist 8.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0252"><NO.P>252.</NO.P><TXT>Märgin ka, et mõlema nimetatud kohtu menetluses olevates kohtuasjades palutakse neil kaaluda teatud aspektides oma vastava kohtupraktika muutmist. Ühelt poolt on kaks hiljutist elektroonilise side jälgimise valdkonda puudutanud EIK otsust, ehk kohtuotsused Centrüm för Rättvisa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0117"><P>EIK <DATE ISO="20180619">19. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (CE:ECHR:2018:0619JUD003525208, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0138" REF.END="QE0138"/>kohtuotsus Centrüm för Rättvisa<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201C" ID="QE0138"/>).</P></NOTE> ja Big Brother Watch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0118"><P>EIK <DATE ISO="20180913">13. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (CE:ECHR:2018:0913JUD005817013, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0139" REF.END="QE0139"/>kohtuotsus Big Brother Watch<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201C" ID="QE0139"/>).</P></NOTE> saadetud uuesti läbivaatamiseks suurkojale. Teisalt on kolm liikmesriigi kohut esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotlused, kus avatakse debatt küsimuses, kas tuleks või ei tuleks muuta kohtuotsusest Tele2 Sverige tulenevat kohtupraktikat<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0119"><P>Vt käesoleva ettepaneku 98. joonealuses märkuses nimetatud kohtuasjad ning kohtuasi C‑520/18, Ordre des barreaux francophones et germanophones jt (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="408" PAGE.FIRST="39" DATE.PUB="2018">ELT 2018, C‑408, lk 39</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0253"><NO.P>253.</NO.P><TXT>Olles need täpsustused teinud, käsitlen nüüd Privacy Shieldi otsuse kehtivust lähtudes GDPRi artikli 45 lõikest 1 koosmõjus harta ja EIÕKga osas, milles need tagavad ühelt poolt õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele (b jagu) ning teiselt poolt õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele (c jagu).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Privacy Shieldi otsuse kehtivus, lähtudes õigusest eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0254"><NO.P>254.</NO.P><TXT>Neljandas küsimuses seab eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige kahtluse alla eraelu puutumatuse ning isikuandmete kaitse põhiõiguste osas USAs tagatud kaitsetaseme sisulise samaväärsuse sellega, mis on andmesubjektidele tagatud liidus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="51"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Riivete olemasolu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0255"><NO.P>255.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse põhjendustes 67–124 osundab komisjon võimalusele, et Ameerika asutused saavad liidust edastatud andmetega tutvuda ning kasutavad neid riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel eelkõige FISA artikli 702 ja EO 12333 alusel toimuvate programmide raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0256"><NO.P>256.</NO.P><TXT>Nende programmide rakendamisega kaasneb Ameerika luureteenistuste sekkumine, mis oleks, juhul kui seda teeksid liikmesriigi asutused, käsitatav harta artikliga 7 ja EÕIK artikliga 8 tagatud eraelu puutumatuse riivena. See loob andmesubjektide jaoks ka ohu, et nende isikuandmeid võidakse töödelda moel, mis ei vasta harta artiklis 8 sätestatud nõuetele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0120"><P>Kuigi töötlemine võib ühtaegu rikkuda harta artikleid 7 ja 8, erineb artikli 8 kohaldamise seisukohast asjakohane analüüsiraamistik oma struktuurilt sellest, mis on seotud artikliga 7. Õigus isikuandmete kaitsele tähendab harta artikli 8 lõike 2 kohaselt seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0140" REF.END="QE0140"/>selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ette nähtud õiguslikul alusel<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201C" ID="QE0140"/> ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0141" REF.END="QE0141"/>igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201C" ID="QE0141"/>. Selle õiguse rikkumine eeldab seda, et on toimunud isikuandmete töötlemine neid nõudeid rikkudes. Nõnda on see eelkõige juhul, kui töötlemiseks ei ole olnud andmesubjekti nõusolekut <HT TYPE="ITALIC">ega muud seaduses ette nähtud õiguslikku alust</HT>. Seega, kui artikli 7 puhul on riive olemasolu ja selle põhjendatus kontseptuaalselt eraldiseisvad, siis harta artikli 8 puhul langevad need kokku.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0257"><NO.P>257.</NO.P><TXT>Täpsustan kohe, et õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele hõlmavad lisaks sõnumite sisule ka liiklusandmete<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0121"><P>Direktiivi 2002/58 artikli 2 teise lõigu punktis b on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0142" REF.END="QE0142"/>liiklusandmed<QUOT.END REF.START="QS0142" CODE="201C" ID="QE0142"/> defineeritud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0143" REF.END="QE0143"/>andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või sellise edastamisega seotud arveldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0143" CODE="201C" ID="QE0143"/>.</P></NOTE> ja asukohaandmete (ühiselt nimetatuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0144" REF.END="QE0144"/>metaandmed<QUOT.END REF.START="QS0144" CODE="201C" ID="QE0144"/>) kaitset. Nii Euroopa Kohus kui ka EIK on leidnud, et sarnaselt sisuandmetega võivad metaandmed kajastada väga üksikasjalikku isiku eraelu puudutavat teavet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0122"><P>Vt <DATE ISO="20140408">8. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Digital Rights Ireland jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/12 ja C‑594/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:238">EU:C:2014:238</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0145" REF.END="QE0145"/>kohtuotsus Digital Rights Ireland<QUOT.END REF.START="QS0145" CODE="201C" ID="QE0145"/>, punkt 27) ning kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 99). Vt ka EIK <DATE ISO="19840802">2. augusti 1984. aasta</DATE> kohtuotsus Malone <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1984:0802JUD000869179, punkt 84) ja <DATE ISO="20180208">8. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Ben Faiza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2018:0208JUD003144612, punkt 66).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0258"><NO.P>258.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole harta artikliga 7 tagatud õiguse riive tuvastamisel oluline, kas edastatud isikuandmed on delikaatsed või mitte või kas asjaomased isikud on asjaomase jälgimismeetme tõttu pidanud taluma mingeid ebamugavusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0123"><P>Vt kohtuotsus Digital Rights Ireland (punkt 33); arvamus 1/15 (punkt 124) ning kohtuotsus Ministerio Fiscal (punkt 51).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0259"><NO.P>259.</NO.P><TXT>Selle tähelepaneku taustal kaasneb kõigepealt FISA artikli 702 alusel rakendatavate jälgimisprogrammidega nende isikute põhiõiguste riive, kelle sõnumid vastavad NSA poolt valitud identimistunnustele ja edastatakse seetõttu elektroonilise side teenuse osutajate poolt NSA-le<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0124"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 78–81 ning VI lisa punkt II.</P></NOTE>. Kuivõrd neil teenuseosutajatel lasuv kohustus <HT TYPE="ITALIC">teha</HT> andmed NSA-le <HT TYPE="ITALIC">kättesaadavaks</HT> on erand üldisest sõnumisaladuse põhimõttest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0125"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Digital Rights Ireland (punkt 32).</P></NOTE>, kaasneb sellega iseenesest riive ka juhul, kui luureteenistused nende andmetega hiljem ei tutvu ega neid ei kasuta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0126"><P>Vt selle kohta arvamus 1/15 (punktid 124 ja 125), millest tuleneb, et andmete kolmandale isikule edastamine kujutab endast andmesubjektide põhiõiguste riivet, sõltumata nende andmete hilisemast kasutamisest.</P></NOTE>. Nende asutuste poolt neile kättesaadavaks tehtud metaandmete ja sõnumite sisu <HT TYPE="ITALIC">säilitamine</HT> ja tegelik <HT TYPE="ITALIC">juurdepääs</HT> neile andmetele, nagu ka nende andmete <HT TYPE="ITALIC">kasutamine</HT>, kujutavad endist täiendavaid riiveid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0127"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Digital Rights Ireland (punkt 35); kohtuotsus Schrems (punkt 87) ja arvamus 1/15 (punktid 123–126).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0260"><NO.P>260.</NO.P><TXT>Veelgi enam, vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tuvastatule<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0128"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 60.</P></NOTE> ning teistele allikatele, nagu PCLOB aruanne FISA artikli 702 alusel rakendatavate programmide kohta, millele juhtis Euroopa Kohtu tähelepanu Ameerika valitsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0129"><P>PCLOB, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0146" REF.END="QE0146"/>Report on the Surveillance Program Operated Pursuant to Section 702 of the [FISA]<QUOT.END REF.START="QS0146" CODE="201C" ID="QE0146"/>, <DATE ISO="20140702">2. juuli 2014</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0147" REF.END="QE0147"/>PCLOBi aruanne<QUOT.END REF.START="QS0147" CODE="201C" ID="QE0147"/>, lk 84 ja 111). Vt ka töörühm 29, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0148" REF.END="QE0148"/>EU-U.S. Privacy Shield – First Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0148" CODE="201C" ID="QE0148"/>, <DATE ISO="20171128">28.11.2017</DATE>, WP 255 (alapunkt B.1.1, lk 15).</P></NOTE>, on NSA-le programmi Upstream raames <HT TYPE="ITALIC">filtreerimise eesmärgil kättesaadavad</HT> juba tuumvõrku läbiva andmevoo osaks olevad suured elektroonilise side andmekogumid (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0149" REF.END="QE0149"/>paketid<QUOT.END REF.START="QS0149" CODE="201C" ID="QE0149"/>), mis sisaldavad ka NSA poolt kindlaks määratud identimistunnustele mitte vastavaid sõnumeid. Neid andmekogumeid saab NSA uurida vaid selleks, et kiirelt ja automatiseeritult<?PAGE NO="52"?> kindlaks teha, kas nende hulgas on identimistunnustele vastavaid sõnumeid. NSA andmebaasides salvestatakse üksnes vastavalt filtreeritud sõnumid. Selline andmetega tutvumise võimalus nende filtreerimise eesmärgil on minu arvates samuti käsitatav andmesubjektide eraelu puutumatuse riivena, sõltumata saadud andmete hilisemast kasutamisest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0130"><P>Vt käesoleva ettepaneku 126. joonealune märkus.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0261"><NO.P>261.</NO.P><TXT>Liiati on kõnealuste andmete kättesaadavaks tegemine ja filtreerimine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0131"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 222.</P></NOTE>, luureteenistuste võimalus nende andmetega tutvuda, samuti nagu nende andmete võimalik säilitamine, analüüsimine ja kasutamine, hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0150" REF.END="QE0150"/>töötlemine<QUOT.END REF.START="QS0150" CODE="201C" ID="QE0150"/> GDPRi artikli 4 lõike 2 ja harta artikli 8 lõike 2 tähenduses. Selline töötlemine peab seega vastama viimati nimetatud sättes ette nähtud nõuetele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0132"><P>Vt arvamus 1/15 (punkt 123 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0262"><NO.P>262.</NO.P><TXT>EO 12333 alusel toimuv jälgimine võib hõlmata aga luureteenistuste vahetut juurdepääsu edastamisel olevatele andmetele, millega kaasneb EIÕK artikliga 8 tagatud õiguse riive. Sellele lisanduvad riived, mis seisnevad nende andmete hilisemas võimalikus kasutamises.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0151" REF.END="QE0151"/>Seaduses ette nähtud<QUOT.END REF.START="QS0151" CODE="201C" ID="QE0151"/> riive</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0263"><NO.P>263.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0133"><P>Vt eelkõige arvamus 1/15 (punkt 146).</P></NOTE> ja EIK<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0134"><P>Vt eelkõige EIK <DATE ISO="19840802">2. augusti 1984. aasta</DATE> kohtuotsus Malone <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1984:0802JUD000869179, punkt 66); <DATE ISO="20060629">29. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Weber ja Saravia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (CE:ECHR:2006:0629DEC005493400, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0152" REF.END="QE0152"/>otsus Weber ja Saravia<QUOT.END REF.START="QS0152" CODE="201C" ID="QE0152"/>, punkt 84 ning seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20151204">4. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus Zakharov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa (CE:ECHR:2015:1204JUD004714306, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0153" REF.END="QE0153"/>kohtuotsus Zakharov<QUOT.END REF.START="QS0153" CODE="201C" ID="QE0153"/>, punkt 228).</P></NOTE> praktikale tähendab nõue, et igasugune põhiõiguste riive peab olema harta artikli 52 lõike 1 ja EIÕK artikli 8 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0154" REF.END="QE0154"/>seaduses ette nähtud<QUOT.END REF.START="QS0154" CODE="201C" ID="QE0154"/>, lisaks sellele, et meetmel, milles selline riive ette nähakse, peab olema liikmesriigi õigusest tulenev seaduslik alus, ka seda, et selle seadusliku aluse puhul peavad kuritarvitamise vältimiseks olema täidetud teatud kättesaadavuse ja etteaimatavuse nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0264"><NO.P>264.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule oma seisukohad esitanud pooled ja huvitatud isikud on eri meelt peamiselt küsimuses, kas FISA artikkel 702 ja EO 12333 vastavad seaduse etteaimatavust puudutavale tingimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0265"><NO.P>265.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0135"><P>Vt eelkõige kohtuotsus Digital Rights Ireland (punktid 54 ja 65); kohtuotsus Schrems (punkt 91); kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 109) ja arvamus 1/15 (punkt 141).</P></NOTE> ja EIK<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0136"><P>Vt eelkõige otsus Weber ja Saravia (punktid 94 ja 95); kohtuotsus Zakharov (punkt 236) ja EIK <DATE ISO="20160112">12. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus Szabó ja Vissy <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (CE:ECHR:2016:0112JUD003713814, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0155" REF.END="QE0155"/>kohtuotsus Szabó ja Vissy<QUOT.END REF.START="QS0155" CODE="201C" ID="QE0155"/>, punkt 59).</P></NOTE> antud tõlgenduse kohaselt nõuab see tingimus seda, et eraelu puutumatuse riivet sisaldavas õigusaktis sisalduksid selged ja täpsed normid, mis reguleerivad asjaomase meetme ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded selleks, et andmesubjektidel oleksid piisavad kaitsemeetmed enda andmete kaitsmiseks kuritarvitamise ohu ning nendega mis tahes õigusvastase tutvumise või nende õigusvastase kasutamise eest. Sellistes normides peab eelkõige olema ära näidatud, millistel asjaoludel ja tingimustel võivad ametiasutused isikuandmeid säilitada, neile juurde pääseda ja neid kasutada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0137"><P>Vt kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 117) ja arvamus 1/15 (punkt 190). Vt ka eelkõige EIK <DATE ISO="19840802">2. augusti 1984. aasta</DATE> kohtuotsus Malone <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1984:0802JUD000869179, punkt 67); kohtuotsus Zakharov (punkt 229) ja kohtuotsus Szabó ja Vissy (punkt 62). EIK täpsustab seal, et sõnumite pealtkuulamise ja ‑vaatamise puhul ei ole etteaimatavuse nõude ulatus samasugune nagu muudes valdkondades. Salajase jälgimise meetmete kontekstis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0156" REF.END="QE0156"/>ei saa etteaimatavuse nõue tähendada seda, et see peab lubama igaühel ette näha, kas ja millal võivad ametiasutused tema sõnumeid pealt kuulata või vaadata, et ta saaks seega oma tegevust korraldada<QUOT.END REF.START="QS0156" CODE="201C" ID="QE0156"/>.</P></NOTE>. Lisaks peab riivet lubav õiguslik alus määratlema eraelu puutumatuse piirangu ulatuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0138"><P>Arvamus 1/15 (punkt 139). Vt selle kohta ka EIK <DATE ISO="19830325">25. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus Silver jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1983:0325JUD000594772, punktid 88 ja 89).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="53"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0266"><NO.P>266.</NO.P><TXT>Kahtlen M. Schremsi ja EPIC eeskujul selles, kas EO 12333 nagu ka PPD 28, kus on sätestatud kõigi signaalluuretoimingute puhul kaitsemeetmed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0139"><P>Ülevaade PPD 28-st sisaldub Privacy Shieldi otsuse põhjendustes 69–77 ning VI lisa punktis I. Seal on täpsustatud, et see presidendi suunis kohaldub nii FISA artikli 702 alusel toimuvate teabehanketoimingute suhtes kui ka nende toimingute suhtes, mida teostatakse väljaspool USA territooriumi.</P></NOTE>, on piisavalt etteaimatavad selleks, et need oleksid käsitatavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0157" REF.END="QE0157"/>seadusena<QUOT.END REF.START="QS0157" CODE="201C" ID="QE0157"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0267"><NO.P>267.</NO.P><TXT>Neis õigusaktides mainitakse sõnaselgelt, et need ei anna andmesubjektidele õiguslikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0140"><P>EO 12333 punktis 3.7 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0158" REF.END="QE0158"/>[<HT TYPE="ITALIC">t</HT>]<HT TYPE="ITALIC">his order is intended only to improve the internal management of the executive branch and is not intended to, and does not, create any right or benefit, substantive or procedural, enforceable at law or in equity, by any party against the United States, its departments, agencies or entities, its officers, employees, or agents, or any other person</HT><QUOT.END REF.START="QS0158" CODE="201C" ID="QE0158"/>. PPD 28 artikli 6 punktis d on samuti sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0159" REF.END="QE0159"/><HT TYPE="ITALIC">This directive is not intended to, and does not, create any right or benefit, substantive or procedural, enforceable at law or in equity by any party against the United States, its departments, agencies, or entities, its officers, employees, or agents, or any other person</HT><QUOT.END REF.START="QS0159" CODE="201C" ID="QE0159"/>.</P></NOTE>. Niisiis ei saa nad kohtus PPD 28-s sätestatud kaitsemeetmetele tugineda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0141"><P>Vt selle kohta Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0160" REF.END="QE0160"/>EU-U.S. Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0160" CODE="201C" ID="QE0160"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE> (punkt 99).</P></NOTE>. Liiati on komisjon Privacy Shieldi otsuses leidnud, et kuigi selles presidendi direktiivis sätestatud kaitsemeetmed on siduvad luureteenistustele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0142"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 69 ja 77.</P></NOTE>, ei ole nende sõnastamisel kasutatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0161" REF.END="QE0161"/>juriidilisi mõisteid<QUOT.END REF.START="QS0161" CODE="201C" ID="QE0161"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0143"><P>Privacy Shieldi otsuse põhjendus 76.</P></NOTE>. Pealegi kuuluvad EO 12333 ja PPD 28 halduse siseeeskirjade hulka, mille võib kehtetuks tunnistada või mida muuta USA president. EIK on aga juba asunud seisukohale, et halduse sisejuhised ei ole käsitatavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0162" REF.END="QE0162"/>seadusena<QUOT.END REF.START="QS0162" CODE="201C" ID="QE0162"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0144"><P>Vt EIK <DATE ISO="19830325">25. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus Silver jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1983:0325JUD000594772, punktid 26 ja 86).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0268"><NO.P>268.</NO.P><TXT>FISA artikli 702 puhul on M. Schrems selle sätte etteaimatavuse kahtluse alla seadnud põhjusel, et selles ei ole andmete filtreerimiseks kasutatavate valikukriteeriumide kindlaksmääramise tõttu sätestatud piisavaid kuritarvitamise ohu vastaseid kaitsemeetmeid. Kuivõrd see problemaatika on seotud küsimusega, kas ka FISA artiklis 702 ette nähtud riived on rangelt vajalikud, käsitlen seda edaspidi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0145"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 295–301. Kohtuotsuses Tele2 Sverige (punktid 116 ja 117) ning arvamuses 1/15 (punktid 140 ja 141) on seaduse etteaimatavuse tingimust esitletud kui riive vajalikkuse ja mõõdukuse tingimustega lahutamatult seotud tingimust. Ka EIK praktika kohaselt on kuritarvitamise ohu vastaste tõhusate kaitsemeetmete olemasolu seotud nii riive <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0163" REF.END="QE0163"/>etteaimatavuse<QUOT.END REF.START="QS0163" CODE="201C" ID="QE0163"/> tingimusega kui ka tingimusega, mis puudutab riive <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0164" REF.END="QE0164"/>vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas<QUOT.END REF.START="QS0164" CODE="201C" ID="QE0164"/> ning neile kahele tingimusele vastavust käsitletakse koos. Vt eelkõige EIK <DATE ISO="20100518">18. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus Kennedy <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2010:0518JUD002683905, punkt 155); kohtuotsus Zakharov (punkt 236); kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 107) ja kohtuotsus Big Brother Watch (punkt 322).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0269"><NO.P>269.</NO.P><TXT>Kolmas eelotsuse küsimus on seotud jälle riive <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0165" REF.END="QE0165"/>seadusega<QUOT.END REF.START="QS0165" CODE="201C" ID="QE0165"/> ettenägemist puudutava tingimusega. Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas kolmandas riigis tagatava kaitse taseme piisavust tuleb hinnata üksnes lähtudes selles riigis kehtivatest õiguslikult siduvatest normidest ja nende täitmise tagamisele suunatud praktikast või siiski ka seal kohaldatavatest erinevatest mittesiduvatest aktidest ja kohtuvälistest kontrollimehhanismidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0270"><NO.P>270.</NO.P><TXT>GDPRi artikli 45 lõike 2 punktis a on sellel puhul sätestatud mitteammendav loetelu asjaoludest, mida komisjon kolmandas riigis pakutava kaitse taseme piisavuse hindamisel arvesse võtma peab. Nende asjaolude hulgas on kohaldatav õigus ning see, kuidas seda rakendatakse. Selles sättes on mainitud ka muud liiki normide nagu ametieeskirjad ja turvameetmed mõju. Lisaks tuleb selle sätte kohaselt arvesse võtta „andmesubjektide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0166" REF.END="QE0166"/>tõhusaid ja kohtulikult kaitstavaid õigusi<QUOT.END REF.START="QS0166" CODE="201C" ID="QE0166"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0167" REF.END="QE0167"/>tõhusa haldus- ja õiguskaitse olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse<QUOT.END REF.START="QS0167" CODE="201C" ID="QE0167"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0146"><P>Vt ka GDPRi põhjendus 104.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="54"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0271"><NO.P>271.</NO.P><TXT>Tervikuna lugedes ning seal sisalduva loetelu mitteammendavust silmas pidades tähendab see säte minu meelest seda, et kogu asjaomases riigis tagatava kaitse taseme hindamisel võib sellist praktikat ja akte, mis ei põhine kättesaadaval ja etteaimataval seadusest tuleneval alusel, arvesse võtta kui asjaolusid, mis toetavad selliseid kaitsemeetmeid, millel on neile tingimustele vastav õiguslik alus. Nagu aga eelkõige DPC, M. Schrems ja Austria valitsus ning Euroopa Andmekaitsenõukogu märkisid, ei saa sellised aktid või selline praktika neid kaitsemeetmeid asendada ega seega ise nõutavat kaitse taset tagada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhiõiguste olemuse mittekahjustamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0272"><NO.P>272.</NO.P><TXT>Harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud nõue, et kõik hartaga tagatud põhiõiguste või vabaduste piirangud peavad olema kooskõlas nende õiguste või vabaduste olemusega tähendab, et kui riive seda olemust kahjustab, ei saa seda õigustada ükski legitiimne eesmärk. Sel juhul loetakse riive hartaga vastuolus olevaks ilma, et oleks vaja hinnata, kas see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0273"><NO.P>273.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on sellega seoses leidnud, et liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustel üldiselt tutvuda elektrooniliste sõnumite sisuga, kahjustavad harta artikliga 7 tagatud eraelu puutumatuse põhiõiguse olemust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0147"><P>Vt kohtuotsus Schrems (punkt 94). Vt ka kohtuotsus Digital Rights Ireland (punkt 39) ja Tele2 Sverige (punkt 101). Võttes arvesse seda, kui tihedalt on omavahel seotud õigused eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, läheks liikmesriigi meede, mis annab ametiasutustele üldise võimaluse tutvuda sõnumite sisuga, minu meelest vastuollu ka harta artiklis 8 käsitletud õiguse olemusega.</P></NOTE>. Seevastu, rõhutades küll <HT TYPE="ITALIC">liiklus- ja asukohaandmetega</HT> tutvumise võimaluse ja analüüsimisega seotud riske<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0148"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 257. Kohtuotsuses Tele2 (punkt 99) rõhutas Euroopa Kohus, et metaandmete abil saab eelkõige koostada andmesubjektide profiili. Oma <DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> arvamuses 04/2014 elektroonilise side jälgimise kohta teabehankelistel ja riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel, WP 215 (lk 5), märkis töörühm 29, et oma struktureeritud laadi tõttu on metaandmeid lihtsam koguda ja analüüsida kui sisuandmeid.</P></NOTE>, asus Euroopa Kohus seisukohale, et see, kui liikmesriigi õigusaktid võimaldavad riigiasutustel üldiselt tutvuda nende andmetega, selle õiguse olemust ei mõjuta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0149"><P>Vt kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 99). Mõned kommentaatorid on küsinud, kas tehnoloogia ja sidevahendite arengut silmas pidades on sõnumite sisuga üldise tutvumise võimaluse ning metaandmetega üldise tutvumise võimaluse eristamine põhjendatud. Vt Falot, N. ja Hijmans, H., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0168" REF.END="QE0168"/>Tele2: de afweging tussen privacy en veiligheid nader omlijnd<QUOT.END REF.START="QS0168" CODE="201C" ID="QE0168"/>, <HT TYPE="ITALIC">Nederlands Tijdschrift voor Europees Recht</HT>, nr 3, 2017 (lk 48) ning Ojanen, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0169" REF.END="QE0169"/>Making essence of the rights real: the Court of Justice of the European Union clarifies the structure of fundamental rights under the Charter<QUOT.END REF.START="QS0169" CODE="201C" ID="QE0169"/> (kommentaarid kohtuotsuse Schrems kohta), <HT TYPE="ITALIC">European Constitutional Law Review</HT>, 2016 (lk 5).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0274"><NO.P>274.</NO.P><TXT>FISA artiklit 702 ei saa minu meelest käsitada sättena, mis teeks Ameerika luureteenistustele elektrooniliste sõnumite sisu üldiselt kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0275"><NO.P>275.</NO.P><TXT>Esiteks FISA artiklist 702 luureasutustele tulenev võimalus andmetega <HT TYPE="ITALIC">nende analüüsimiseks ja vajaduse korral kasutamiseks</HT> tutvuda piirdub andmetega, mis vastavad konkreetse sihtmärgiga seotud valikukriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0276"><NO.P>276.</NO.P><TXT>Teisalt võiks programm Upstream mõistagi hõlmata üldist võimalust tutvuda elektrooniliste sõnumite sisuga <HT TYPE="ITALIC">nende automatiseeritud filtreerimise eesmärgil</HT>, kui identimistunnuseid ei kohaldataks mitte üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0170" REF.END="QE0170"/>saatja<QUOT.END REF.START="QS0170" CODE="201C" ID="QE0170"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0171" REF.END="QE0171"/>saaja<QUOT.END REF.START="QS0171" CODE="201C" ID="QE0171"/> väljade, vaid ka kogu sõnumivoo sisu suhtes (identimistunnuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0172" REF.END="QE0172"/>kohta käivate<QUOT.END REF.START="QS0172" CODE="201C" ID="QE0172"/> sõnumite otsing)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0150"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse 87. joonealune märkus. EPIC seisukohas ning USA valitsuse poolt Euroopa Kohtu esitatud küsimustele antud kirjalikus vastuses on siiski märgitud, et 2017. aastal nõudis FISC identimistunnuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0173" REF.END="QE0173"/>kohta käivate<QUOT.END REF.START="QS0173" CODE="201C" ID="QE0173"/> sõnumite otsingu peatamist seoses seda liiki otsingutega kaasnenud rikkumistega. 2018. aastal vastu võetud FISA taaslubamise aktis sätestas kongress siiski uuesti võimaluse FISC ja kongressi nõusolekul seda liiki otsinguid teha. Vt ka Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0174" REF.END="QE0174"/>EU-U.S. Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0174" CODE="201C" ID="QE0174"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE> (lk 27, punkt 55).</P></NOTE>. Nagu leiab komisjon ja vastupidi sellele, mida väidavad M. Schrems ja EPIC, ei saa luureasutuste ajutist võimalust üksnes valikukriteeriumide kohaldamises seisneva sõnumite filtreerimise eesmärgil kogu elektrooniliste sõnumite sisuga tutvuda, samastada sõnumite<?PAGE NO="55"?> sisuga üldise tutvumise võimalusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0151"><P>Selle tõttu eristab eelotsusetaotluse esitanud kohus oma <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse punktides 188 ja 189 kõigi andmete hulgast otsingu teostamist kõigi andmete omandamisest, kogumisest ja säilitamisest. Eelkõige leiab see kohus, et kuigi programm Upstream hõlmab otsingute teostamist kogu elektroonilise side tuumvõrgus edastatavast andmevoost, on andmete omandamine, kogumine ja säilitamine suunatud, mis tähendab, et seda tehakse vaid asjaomastele identimistunnustele vastavate andmetega.</P></NOTE>. Minu arvates ei ole sellisest automatiseeritud filtreerimise eesmärgil toimuvast ajaliselt piiratud andmetega tutvumise võimalusest tulenev riive samavõrd intensiivne kui riive, mis tuleneb ametiasutuste üldisest võimalusest tutvuda sõnumite sisuga selle sisu analüüsimiseks ja vajaduse korral kasutamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0152"><P>Vt selle kohta Supreme Courti (Iirimaa kõrgeim kohus) <DATE ISO="20190531">31. mai 2019</DATE>. aasta kohtuotsus (punktid 11.2 ja 11.3). See kohus märgib järgmist: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0175" REF.END="QE0175"/>[<HT TYPE="ITALIC">I</HT>]<HT TYPE="ITALIC">t is inevitable that any screening process designed to identify data of interest will necessarily involve all of the data available, for the whole point of the screening process is to identify within that entire universe of available data the relevant material which may be of interest and thus require closer scrutiny. Perhaps part of the problem lies in the fact that the term</HT> <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0176" REF.END="QE0176"/><HT TYPE="ITALIC">processing</HT><QUOT.END REF.START="QS0176" CODE="201C" ID="QE0176"/> <HT TYPE="ITALIC">covers a wide range of activity</HT>, <HT TYPE="ITALIC">apparently, in the view of the DPC, including screening. On the assumption that that is a correct view of the law, then it is technically correct to describe bulk screening as involving indiscriminate processing. But the use of that terminology might be taken to imply that other forms of processing, which are significantly more invasive, are carried out on an indiscriminate basis</HT><QUOT.END REF.START="QS0175" CODE="201C" ID="QE0175"/>.</P></NOTE>. Filtreerimise eesmärgil andmetega ajutise tutvumise võimalus ei luba asutustel valikukriteeriumidele mittevastavate sõnumite metaandmeid ega nende sõnumite sisu säilitada ega eelkõige, nagu märgib Ameerika valitsus, neile kriteeriumidele mittevastavate isikute profiile koostada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0277"><NO.P>277.</NO.P><TXT>Vastus küsimusele, kas identimistunnuste abil sihtmärkide määratlemine piirab FISA artikli 702 alusel rakendatavate programmide puhul tõhusalt luureteenistuste pädevust, sõltub sellest, kuidas on reguleeritud identimistunnuste valik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0153"><P>Vt arvamus 1/15 (punkt 122). Vt ka Euroopa Nõukogu komisjoni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0177" REF.END="QE0177"/>Demokraatia õiguse kaudu<QUOT.END REF.START="QS0177" CODE="201C" ID="QE0177"/> (Veneetsia komisjon) <DATE ISO="20151215">15. detsembri 2015. aasta</DATE> aruanne demokraatliku kontrolli kohta elektrooniliste andmete kogumisega tegelevate asutuste üle, uuring nr 719/2013 (CDL-AD(2015)011, lk 11): <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0178" REF.END="QE0178"/>Küsimus, kas selline menetlus on piisav selleks, et piirata mittevajalikku tungimist süütutesse isiklikesse sõnumitesse, taandub selle kindlakstegemisele, kas identimistunnus on piisavalt asjakohane ja konkreetne ning kas valitud parameetrite raames asjakohaste andmete tuvastamiseks kasutatava tarkvara algoritm on piisavalt kvaliteetne […]<QUOT.END REF.START="QS0178" CODE="201C" ID="QE0178"/>.</P></NOTE>. M. Schrems väidab sellega seoses, et sellekohase piisava kontrolli puudumise tõttu ei ole Ameerika õiguses ette nähtud kaitsemeedet sõnumite sisuga üldise tutvumise vastu juba filtreerimise etapis, mistõttu kahjustab see andmesubjektide eraelu puutumatuse õiguse olemust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0278"><NO.P>278.</NO.P><TXT>Nagu ma edaspidi üksikasjalikumalt selgitan<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0154"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 297-301.</P></NOTE>, kaldun jagama kahtlusi, mis puudutavad seda, kas identimistunnuste valiku regulatsioon on piisav selleks, et see vastaks riive etteaimatavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Ent sellise regulatsiooni olemasolu, isegi kui see on ebatäiuslik, räägib vastu järeldusele, et FISA artikkel 702 võimaldab ametiasutuste üldist tutvumist elektrooniliste sõnumite sisuga ning võrdub seega harta artiklis 7 nimetatud õiguse olemuse kahjustamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0279"><NO.P>279.</NO.P><TXT>Rõhutan ka, et arvamuses 1/15 leidis Euroopa Kohus, et harta artikliga 8 tagatud isikuandmete kaitse õiguse olemus säilib, kui andmete töötlemise eesmärgid on määratletud ning töötlemisega kaasnevad sellised eeskirjad, mis on mõeldud eelkõige nende andmete turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse tagamiseks ning nende kaitseks ebaseadusliku juurdepääsu ja töötlemise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0155"><P>Arvamus 1/15 (punkt 150).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0280"><NO.P>280.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuses tuvastas komisjon, et nii FISA artiklis 702 kui ka PPD 28-s on piiritletud eesmärgid, millistel võib FISA artikli 702 alusel rakendatavate programmide raames andmeid koguda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0156"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 70, 103 ja 109.</P></NOTE>. Samuti märkis komisjon seal, et PPD 28-s on sätestatud normid, mis piiravad andmetega tutvumist ning nende salvestamist ja levitamist selleks, et tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid lubamatu tutvumise eest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0157"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 83–87 ning VI lisa punkti I alapunkt c. Märgin, et PCLOB aruande kohaselt (lk 51–66) puudutavad FISA artikli 702 kohased NSA <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0179" REF.END="QE0179"/>minimeerimise<QUOT.END REF.START="QS0179" CODE="201C" ID="QE0179"/> menetlused enamjaolt ainult ameeriklasi. PPD 28 eesmärk oli laiendada kohaldatavaid kaitsemeetmeid ka USA-välistele isikutele. Vt PCLOB, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0180" REF.END="QE0180"/>Report to the President on the Implementation of [PPD 28]: Signals Intelligence Activities<QUOT.END REF.START="QS0180" CODE="201C" ID="QE0180"/>, kättesaadav internetis aadressil https://www.pclob.gov/reports/report-PPD28/(lk 2). Riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel andmete salvestamine ja kasutamine pärast seda, kui asutused on need andmed saanud, ei kuulu aga minu meelest liidu õiguse kohaldamisalasse (vt käesoleva ettepaneku punkt 226). Niisiis tuleb nende tegevustega tagatud kaitse taseme piisavust hinnata üksnes EIÕK artiklist 8 lähtudes.</P></NOTE>. Nagu mu edasistest põhjendustest nähtub<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0158"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 283–289.</P></NOTE>, on mul kahtlusi eelkõige seoses küsimusega, kas kõnealuse andmete töötlemise eesmärgid on määratletud piisavalt selgelt ja<?PAGE NO="56"?> täpselt, et oleks tagatud selline kaitse tase, mis on samaväärne sellega, mis kehtib liidu õiguskorras. Need võimalikud puudused ei ole minu meelest siiski piisavad selleks, et saaks asuda seisukohale, et sellised programmid rikuksid, juhul kui neid rakendataks liidus, isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse õiguste olemust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0281"><NO.P>281.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb, kordan, EO 12333 kohaste jälgimistoimingute teostamisel tagatava kaitse taseme piisavust hinnata lähtudes EIÕK sätetest. Sellega seoses nähtub Privacy Shieldi otsusest, et ainsad piirangud, mis USA‑väliseid isikuid puudutavate andmete kogumiseks EO 12333 alusel tehtavate toimingute tegemisel kehtestatud on, on need, mis on sätestatud PPD 28-s<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0159"><P>Konkreetselt tuvastas komisjon Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 127, et USA põhiseaduse neljas parandus ei kohaldu USA-väliste isikute suhtes.</P></NOTE>. Selles presidendi direktiivis on sätestatud, et välisluureteabe kasutamine peab olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0181" REF.END="QE0181"/>võimalikult täpselt suunatud<QUOT.END REF.START="QS0181" CODE="201C" ID="QE0181"/>. Siiski on seal sõnaselgelt mainitud konkreetsetel riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel väljaspool Ameerika territooriumi andmete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0182" REF.END="QE0182"/>masskogumise<QUOT.END REF.START="QS0182" CODE="201C" ID="QE0182"/> võimalust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0160"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 73 ja 74 ning VI lisa punkti I alapunkt b. Nendeks eesmärkideks on võitlus luuretegevuse ning muude USA või tema huve ähvardavate, välisjõudude kontrolli all olevate ohtude või tegevuste vastu, terrorismi vastu, massihävitusrelvade arendamisest, omamisest, levitamisest või kasutamisest tulenevate ohtude vastu, küberturvalisusega seotud ohtude vastu, USA ja tema liitlaste relvajõudusid ähvardavate ohtude vastu ning piiriülese kuritegevuse ohtude vastu. PPD 28 5. joonealuse märkuse kohaselt ei kohaldata andmete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0183" REF.END="QE0183"/>masskogumist<QUOT.END REF.START="QS0183" CODE="201C" ID="QE0183"/> õigustada võivate eesmärkide osas kehtestatud piiranguid juhul, kui selline andmete kogumine toimub vaid ajutiselt ning andmete suunatud kogumise lihtsustamiseks.</P></NOTE>. M. Schremsi arvamuse kohaselt ei kaitse PPD 28 sätted, mis pealegi ei anna isikutele subjektiivseid õigusi, andmesubjekte elektrooniliste sõnumite sisuga üldise tutvumise ohu eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0282"><NO.P>282.</NO.P><TXT>Märgin selles osas üksnes, et EIÕK artiklit 8 puudutavas kohtupraktikas ei ole EIK eraelu puutumatuse õiguse põhisisu ega olemuse mõistet kasutanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0161"><P>Kuigi EIÕK sätetes ei kasutata põhiõiguste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0184" REF.END="QE0184"/>olemuse<QUOT.END REF.START="QS0184" CODE="201C" ID="QE0184"/> mõistet, leidub mõnede selle sätetega seotud EIK praktikas samaväärne mõiste põhiõiguse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0185" REF.END="QE0185"/>põhiolemus<QUOT.END REF.START="QS0185" CODE="201C" ID="QE0185"/>. Vt EIÕK artikliga 6 tagatud õiguse õiglase kohtumenetlusele olemuse kohta eelkõige EIK <DATE ISO="19850525">25. mai 1985. aasta</DATE> kohtuotsus Ashingdane <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1985:0528JUD000822578, punktid 57 ja 59); <DATE ISO="20001221">21. detsembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus Heaney and McGuinness <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa (CE:ECHR:2000:1221JUD003472097, punktid 55 ja 58) ja <DATE ISO="20160623">23. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus Baka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (CE:ECHR:2016:0623JUD002026112, § 121). EIÕK artikliga 12 tagatud abiellumise õiguse olemuse kohta vt EIK <DATE ISO="20020711">11. juuli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus Christine Goodwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2002:0711JUD002895795, punktid 99 ja 101). EIÕK esimese protokolli artikliga 2 tagatud õiguse haridusele olemuse kohta vt EIK <DATE ISO="19680723">23. juuli 1968. aasta</DATE> kohtuotsus kohtuasjas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0186" REF.END="QE0186"/>keelekorralduse teatud aspektide kohta Belgia hariduses<QUOT.END REF.START="QS0186" CODE="201C" ID="QE0186"/> (CE:ECHR:1968:0723JUD000147462, punkt 5).</P></NOTE>. Viimane ei ole kuni seniajani leidnud, et isegi elektroonilise side massilist pealtkuulamist ja -vaatamist võimaldavad regulatsioonid <HT TYPE="ITALIC">ületaksid iseenesest liikmesriikide kaalutlusõiguse piire</HT>. EIK leiab, et sellised regulatsioonid on EIÕK artikli 8 lõikega 2 kooskõlas, kui nendega kaasneb teatud hulk minimaalseid kaitsemeetmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0162"><P>Vt eelkõige kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punktid 112–114 ja seal viidatud kohtupraktika) ja kohtuotsus Big Brother Watch (punkt 337).</P></NOTE>. Neil asjaoludel ei näi mulle kohane ilma sellise regulatsiooniga kaasnevaid võimalikke kaitsemeetmeid üldse uurimata asuda seisukohale, et selline jälgimise kord, nagu EO 12333-s sätestatu, ületab liikmesriikide kaalutlusõiguse piire.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Legitiimne eesmärk</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0283"><NO.P>283.</NO.P><TXT>Harta artikli 52 lõike 1 kohaselt peavad kõik hartaga tagatud põhiõiguste piirangud olema kooskõlas liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuva eesmärgiga. Harta artikli 8 lõikes 2 on samuti sätestatud, et andmete töötlemine ilma asjaomase isiku nõusolekuta peab toimuma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0187" REF.END="QE0187"/>seaduses ette nähtud õiguslikul alusel<QUOT.END REF.START="QS0187" CODE="201C" ID="QE0187"/>. EIÕK artikli 8 lõikes 2 on omakorda loetletud eesmärgid, millistel võib eraelu puutumatuse riive olla põhjendatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0284"><NO.P>284.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse kohaselt võib seal sätestatud põhimõtete järgimist piirata riigi julgeoleku, avaliku huvi ja õiguskaitseliste vajaduste täitmiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0163"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 197.</P></NOTE>. Selle otsuse põhjendustes 67–124 käsitletakse konkreetsemalt neid piiranguid, mis tulenevad andmetega tutvumisest ja nende kasutamisest Ameerika avaliku sektori asutuste poolt riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="57"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0285"><NO.P>285.</NO.P><TXT>Vaidlust pole selles, et riigi julgeoleku kaitse on legitiimne eesmärk, millega saab õigustada erandite tegemist GDPRist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0164"><P>Vt GDPRi artikli 23 lõige 1 punkt a.</P></NOTE> ning harta artiklitest 7 ja 8 tulenevatest nõuetest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0165"><P>Vt kohtuotsus Schrems (punkt 88). Lähedast mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0188" REF.END="QE0188"/>avalik julgeolek<QUOT.END REF.START="QS0188" CODE="201C" ID="QE0188"/> ELTL sätete tähenduses, mis lubab erandite tegemist ELTL-iga tagatud põhivabadustest, on Euroopa Kohus käsitanud liidu õiguse autonoomse mõistena, mis hõlmab nii liikmesriikide sise- kui välisjulgeolekut (vt eelkõige <DATE ISO="19991026">26. oktoobri 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sirdar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑273/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:523">EU:C:1999:523</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160913">13. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑304/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:674">EU:C:2016:674</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kui sisejulgeolekut võib ähvardada otsene oht selle liikmesriigi elanikkonna rahule ja füüsilisele julgeolekule, siis välisjulgeolekut võib ohustada liikmesriigi välissuhete või rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise tõsise häirimise oht. Ilma et nad saaksid ühepoolselt nende mõistete sisu kindlaks määrata, on igal liikmesriigil oma peamiste julgeolekualaste huvide kindlaks määramisel teatud kaalutlusõigus. Vt eelkõige <DATE ISO="20180502">2. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. ja H.F. (Elamisõigus ja väidetavad sõjakuriteod)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑331/16 ja C‑366/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:296">EU:C:2018:296</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Need põhjendused on minu arvates üle kantavad ka selleks, et tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0189" REF.END="QE0189"/>riigi julgeolek<QUOT.END REF.START="QS0189" CODE="201C" ID="QE0189"/> kui huvi, mille kaitse saab õigustada erandi tegemist GDPRi sätetest ning harta artiklitest 7 ja 8.</P></NOTE>, samuti EIÕK artikli 8 lõikest 2. M. Schrems, Austria valitsus ja EPIC on märkinud, et FISA artiklil 702 ja EO 12333-l põhinevate jälgimisprogrammidega taotletavad eesmärgid ei piirdu ainult riigi julgeolekuga. Nimelt on nende aktide eesmärk saada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0190" REF.END="QE0190"/>välisluureteavet<QUOT.END REF.START="QS0190" CODE="201C" ID="QE0190"/>, see mõiste hõlmab erinevat liiki teavet, mille hulka kuulub ka riigi julgeolekuga seotud teave, ent mis ei piirdu tingimata sellega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0166"><P>Vt sellega seoses Privacy Shieldi otsuse põhjendus 89 ning 97. joonealune märkus.</P></NOTE>. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0191" REF.END="QE0191"/>välisluureteave<QUOT.END REF.START="QS0191" CODE="201C" ID="QE0191"/> hõlmab FISA artikli 702 kohaselt ka välissuhtlust puudutavaid andmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0167"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 55.</P></NOTE>. EO 12333-s omakorda on see mõiste määratletud selliselt, et see hõlmab välisriikide valitsuste, välismaa organisatsioonide ja välismaalaste võimekuse, kavatsuste ja tegevusega seotud teavet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0168"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 61.</P></NOTE>. M. Schrems seab sellise eesmärgi kahtluse alla osas, kus see on laiem kui riigi julgeolek.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0286"><NO.P>286.</NO.P><TXT>Minu meelest hõlmab riigi julgeolek teatud määral ka välissuhtlusega seotud huvide kaitset<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0169"><P>Kohtuotsuses Centrüm för Rättvisa (punkt 111) leidis EIK, et Rootsi välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika toetamiseks, nagu ka Rootsis korraldatavate välisohtude avastamiseks tehtavate jälgimistoimingutega taotletakse riigi julgeolekuga seotud legitiimseid eesmärke.</P></NOTE>. Pealegi ei ole võimatu, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste riivet õigustada võivateks üldise huviga seotud olulisteks eesmärkideks on ka mõned muud FISA artiklis 702 ja EO 12333-s kasutatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0192" REF.END="QE0192"/>välisluureteave<QUOT.END REF.START="QS0192" CODE="201C" ID="QE0192"/> hõlmatud eesmärgid peale riigi julgeoleku kaitse. Nende eesmärkide kaal on riigi julgeoleku kaitse eesmärgiga võrreldes andmesubjektide põhiõiguste ja riivega taotletava eesmärgi omavahelisel kaalumisel igal juhul väiksem<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0170"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 115) ja kohtuotsus Ministerio Fiscal (punkt 55). Euroopa Kohus rõhutas seal riive intensiivsuse ja selle põhjendusena esile toodud huvi vahelist seost.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0287"><NO.P>287.</NO.P><TXT>Veel on aga harta artikli 52 lõike 1 kohaselt vaja, et asjaomast riivet ette nägev meede ka tegelikult riigi julgeolekuga seotud või muud legitiimset eesmärki täidaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0171"><P>Töörühm 29 rõhutab teabehanke ja riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel elektroonilise side jälgimist puudutavas <DATE ISO="20141205">5. detsembri 2014. aasta</DATE> töödokumendis WP 228 (lk 27), et oluline on kriitiliselt hinnata seda, kas jälgimist teostatakse ka tegelikult riigi julgeolekuga seotud eesmärkidel.</P></NOTE>. Peale selle peavad riivete eesmärgid olema määratletud nii, et need vastaksid selguse ja täpsuse nõuetele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0172"><P>Vt arvamus 1/15 (punkt 181), kus Euroopa Kohus leidis, et põhiõiguste riiveid ette nägevate sätete sõnastus ei vastanud selguse ja täpsuse nõuetele, nõnda et need riived ei olnud piiratud rangelt vajalikuga. Samuti leidis kohtujurist Bot kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schrems</NAME.CASE> tehtud ettepanekus (<NO.CASE>C‑362/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:627">EU:C:2015:627</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0184">184</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et jälgimismeetmete eesmärgid olid sõnastatud liiga üldiselt, et neid saaks käsitada üldist huvi pakkuvate eesmärkidena, välja arvatud riigi julgeolekut puudutanud osas.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0288"><NO.P>288.</NO.P><TXT>M. Schrems leiab aga, et FISA artiklis 702 ja EO 12333-s sätestatud jälgimismeetmete eesmärk ei ole sõnastatud piisavalt selgelt, et etteaimatavus ja proportsionaalsus oleksid tagatud. Eelkõige on see nõnda, kuna neis aktides on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0193" REF.END="QE0193"/>välisluureteave<QUOT.END REF.START="QS0193" CODE="201C" ID="QE0193"/> määratletud eriliselt avaralt. Lisaks on komisjon Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 109 leidnud, et FISA artikkel 702 nõuab, et välisluureteabe kogumine oleks teabe kogumise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0194" REF.END="QE0194"/>oluline eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0194" CODE="201C" ID="QE0194"/>, milline sõnastus ei välista esmapilgul, nagu märkis EPIC, muude kindlaks määramata eesmärkide taotlemist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="58"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0289"><NO.P>289.</NO.P><TXT>Neil põhjustel ei ole välistatud, et FISA artikli 702 ja EO 12333 kohased jälgimismeetmed on kooskõlas legitiimsete eesmärkidega, ent võib eneselt küsida, kas need eesmärgid on määratletud piisavalt selgelt ja täpselt selleks, et oleks võimalik ennetada kuritarvitamise ohtu ning kontrollida neist tulenevate riivete proportsionaalsust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0173"><P>Sarnaseid kahtlusi on väljendatud ka Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses 4/2016 ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield piisavusotsuse eelnõu kohta, avaldatud <DATE ISO="20160530">30. mail 2016</DATE> (lk 8).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">5)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Riivete vajalikkus ja proportsionaalsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0290"><NO.P>290.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et harta artiklitest 7 ja 8 tulenevad õigused ei ole absoluutsed õigused, vaid neid käsitledes tuleb lähtuda nende ülesandest ühiskonnas ning kaaluda muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0174"><P>Vt <DATE ISO="20101109">9. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Volker und Markus Schecke ja Eifert</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/09 ja C‑93/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:662">EU:C:2010:662</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); arvamus 1/15 (punkt 136) ja <DATE ISO="20190924">24. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Google (territoriaalne ulatus, mis on õigusel linkide eemaldamisele)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑507/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:772">EU:C:2019:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nagu Facebook Ireland rõhutab, on nende teiste õiguste hulgas harta artikliga 6 tagatud õigus turvalisusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0291"><NO.P>291.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab harta artiklitega 7 ja 8 tagatud mis tahes põhiõiguste riive läbima ka range proportsionaalsuse kontrolli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0175"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:727">EU:C:2008:727</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus Digital Rights Ireland (punktid 48 ja 52); kohtuotsus Schrems (punktid 78 ja 92) ning arvamus 1/15 (punktid 139 ja 140). Vt ka Privacy Shieldi otsuse põhjendus 140.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0292"><NO.P>292.</NO.P><TXT>Iseäranis tuleneb kohtuotsusest Schrems, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0195" REF.END="QE0195"/>[r]angelt vajalikuga ei piirdu õigusakt, mis annab üldise loa säilitada […] kõik isikuandmed […] ilma et olenevalt taotletavast eesmärgist esineks eristamist, piiranguid või erandeid ning ilma, et oleks ette nähtud objektiivset kriteeriumi, mis võimaldaks piiritleda ametiasutuste juurdepääsu andmetele ja nende hilisemat kasutamist konkreetsetel rangelt piiritletud eesmärkidel, millega nii andmete tutvumisega kui ka nende kasutamisega kaasnev sekkumine võib olla põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0195" CODE="201C" ID="QE0195"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0176"><P>Kohtuotsus Schrems (punkt 93). Vt selle kohta ka kohtuotsus Digital Rights Ireland (punkt 60).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0293"><NO.P>293.</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et andmetega tutvumise tingimuseks peab olema – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel – kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev kontroll, mille tulemusena tehtava otsuse eesmärk on piirata andmetega tutvumist ja nende kasutamist üksnes eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikuga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0177"><P>Vt kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 120) ja arvamus 1/15 (punkt 202).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0294"><NO.P>294.</NO.P><TXT>GDPRi artikli 23 lõikes 2 on sätestatud rida kaitsemeetmeid, mille liikmesriik peab selle määruse sätetest erandite tegemise korral ette nägema. Sellise erandi tegemist võimaldav regulatsioon peab hõlmama eelkõige sätteid, mis puudutavad andmete töötlemise eesmärki, piirangu ulatust, kuritarvitamise tõkestamiseks mõeldud kaitsemeetmeid, säilitamise tähtaegu ning andmesubjektide õigust olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib kahjustada piirangu eesmärki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0295"><NO.P>295.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul leiab M. Schrems, et FISA artikliga 702 ei kaasne piisavaid kaitsemeetmeid kuritarvitamise ja ebaseadusliku andmetega tutvumise ohtude vastu. Eelkõige ei ole piisavalt reguleeritud identimistunnuste valimise kriteeriumid, mistõttu ei paku see säte kaitset sõnumite sisuga üldise tutvumise vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0296"><NO.P>296.</NO.P><TXT>USA valitsus ja komisjon leiavad seevastu, et identimistunnuste valik on FISA artikli 702 kohaselt objektiivsete kriteeriumide kaudu piiritletud, kuna see säte lubab üksnes väljaspool USAd asuvate USA‑väliste isikute elektroonilise side andmete kogumist välisluureteabe saamise eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0297"><NO.P>297.</NO.P><TXT>Minu meelest võib kahelda nende kriteeriumide piisavas selguses ja täpsuses, samuti kaitsemeetmete piisavuses kuritarvitamise ohtude tõkestamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="59"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0298"><NO.P>298.</NO.P><TXT>Kõigepealt on Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 109 märgitud, et FISC ega ükski muu sõltumatu kohtu- või haldusorgan ei kiida enne heaks üksikuid identimistunnuseid. Komisjon tõdes seal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0196" REF.END="QE0196"/>FISC [ei anna] luba üksikuteks jälgimismeetmeteks; selle asemel annab ta load jälgimisprogrammide jaoks […] vastavalt iga-aastastele vastavuskinnitustele<QUOT.END REF.START="QS0196" CODE="201C" ID="QE0196"/>, mida kinnitas Euroopa Kohtus ka USA valitsus. Selles põhjenduses on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0197" REF.END="QE0197"/>FISC heakskiidetavad kinnitused [ei sisalda] teavet sihtmärgiks võetavate konkreetsete isikute kohta, vaid neis määratletakse pigem [koguda lubatud] välisluureinfo kategooriad<QUOT.END REF.START="QS0197" CODE="201C" ID="QE0197"/>. Komisjon tuvastas seal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0198" REF.END="QE0198"/>FISC ei hinda (ei eeldatava põhjuse järgi ega mõnel muul alusel) seda, kas isikud on välisluureinfo kogumise sihtmärgiks valitud õigesti<QUOT.END REF.START="QS0198" CODE="201C" ID="QE0198"/>, kuigi ta kontrollib tingimust, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0199" REF.END="QE0199"/>kogumise oluline eesmärk on saada välisluureinfot<QUOT.END REF.START="QS0199" CODE="201C" ID="QE0199"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0299"><NO.P>299.</NO.P><TXT>Edasi lubab FISA artikkel 702 selle põhjenduse kohaselt NSA-l sõnumiandmeid koguda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0200" REF.END="QE0200"/>üksnes juhul, kui on piisavalt alust arvata, et konkreetset sidevahendit kasutatakse välisluureinfo edastamiseks<QUOT.END REF.START="QS0200" CODE="201C" ID="QE0200"/>. Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 70 on lisatud, et identimistunnuste valik toimub üldisest riiklikust luureprioriteetide raamistikust (National Intelligence Priorities Framework, NIPF) lähtudes. Sellest otsusest ei nähtu, et NSA-l oleks kohustus identimistunnuste valikut põhjendada või seda haldusprioriteetide seisukohast täpsemalt õigustada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0178"><P>PCLOB aruandes (lk 45) on täpsustatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0201" REF.END="QE0201"/><HT TYPE="ITALIC">With respect to the foreign intelligence purpose, the NSA targeting procedures require the analyst only to</HT> <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0202" REF.END="QE0202"/><HT TYPE="ITALIC">identify</HT><QUOT.END REF.START="QS0202" CODE="201C" ID="QE0202"/> <HT TYPE="ITALIC">the foreign power or foreign territory regarding which the foreign intelligence information is to be acquired. By policy, but not as a requirement of the targeting procedures, the NSA also requires that all taskings be accompanied by a very brief statement (typically no more than one sentence long) that further explains the analyst’s rationale for assessing that tasking the selector in question will result in the acquisition of the types of foreign intelligence information authorized by the Section 702 certification</HT>.<QUOT.END REF.START="QS0201" CODE="201C" ID="QE0201"/></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0300"><NO.P>300.</NO.P><TXT>Viimaks viidatakse Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 71 PPD 28-s sätestatud nõudele, mille kohaselt peab välisluureinfo kogumine olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0203" REF.END="QE0203"/>võimalikult täpselt suunatud<QUOT.END REF.START="QS0203" CODE="201C" ID="QE0203"/>. Lisaks asjaolule, et see presidendi direktiiv ei anna isikutele subjektiivseid õigusi, näib mulle, et tegevuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0204" REF.END="QE0204"/>võimalikult täpse suunatuse<QUOT.END REF.START="QS0204" CODE="201C" ID="QE0204"/> kriteerium ei pruugi sugugi olla sisuliselt samaväärne <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0205" REF.END="QE0205"/>range vajalikkuse<QUOT.END REF.START="QS0205" CODE="201C" ID="QE0205"/> kriteeriumiga, mis peab harta artikli 52 lõike 1 kohaselt täidetud olema selleks, et õigustada harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste riivet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0179"><P>Vt selle kohta töörühm 29, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0206" REF.END="QE0206"/>Opinion 1/2016 on the EU-U.S. Privacy Shield draft adequacy decision<QUOT.END REF.START="QS0206" CODE="201C" ID="QE0206"/>, <DATE ISO="20160413">13.4.2016</DATE>, WP 238 (alapunkt 3.3.1, lk 38); Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20170406">6. aprilli 2017. aasta</DATE> resolutsioon ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta P8_TA(2017)0131 (punkt 17) ning parlamendi <DATE ISO="20170220">20. veebruari 2017. aasta</DATE> aruanne suurandmete mõju kohta põhiõigustele, sealhulgas eraelu puutumatusele, andmekaitsele, diskrimineerimiskeelule, turvalisusele ja õiguskaitsele, A8-0044/2017 (punkt 17).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0301"><NO.P>301.</NO.P><TXT>Neid põhjendusi silmas pidades ei ole Privacy Shieldi otsuses kajastatud asjaolude põhjal kindel, et FISA artiklil 702 põhinevate jälgimistoimingutega kaasnevad sellised jälgimismeetmete alla sattuda võivaid isikuid ja andmete kogumise lubatud eesmärke puudutavad kaitsemeetmed, mis oleksid sisuliselt samaväärsed nendega, mis on nõutavad vastavalt GDPRile koosmõjus harta artiklitega 7 ja 8<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0180"><P>Vt selle kohta töörühm 29, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0207" REF.END="QE0207"/>EU-U.S. Privacy Shield – First Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0207" CODE="201C" ID="QE0207"/>, <DATE ISO="20171128">28.11.2017</DATE>, WP 255 (lk 3); Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20180705">5. juuli 2018. aasta</DATE> resolutsioon ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta, P8_TA(2018)0315 (punkt 22) ning Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0208" REF.END="QE0208"/>EU-U.S. Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0208" CODE="201C" ID="QE0208"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE> (punktid 81–83 ja 87).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0302"><NO.P>302.</NO.P><TXT>Mis puudutab aga EO 12333 kohaselt toimuva jälgimisega kaasneva kaitse taseme piisavust, siis EIK on tunnustanud liikmesriikide avarat kaalutlusõigust oma riigi julgeoleku kaitseks kasutatavate vahendite valikul, ent seda kaalutlusõigust piirab siiski nõue näha ette kohased ja piisavad kuritarvitamise vastased kaitsemeetmed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0181"><P>Vt eelkõige kohtuotsus Zakharov (punkt 232) ning kohtuotsus Szabó ja Vissy (punkt 57).</P></NOTE>. Varjatud jälgimise meetmeid puudutavas kohtupraktikas kontrollib EIK seda, kas nende meetmete aluseks olevas siseriiklikus õiguses sisalduvad piisavad ja tõhusad kaitsemeetmed ja tõkked selleks, et etteaimatavuse ja demokraatlikus ühiskonnas vajalikkuse nõuded oleksid täidetud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0182"><P>Vt eelkõige kohtuotsus Zakharov (punkt 237); kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 111) ja kohtuotsus Big Brother Watch (punkt 322).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="60"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0303"><NO.P>303.</NO.P><TXT>EIK on sellega seoses sõnastanud teatud hulga minimaalseid kaitsemeetmeid. Need kaitsemeetmed puudutavad sõnumite pealtkuulamise ja -vaatamise lubamist õigustada võivate õigusrikkumiste laadi selget ära näitamist; isikute, kelle sõnumeid võidakse pealt kuulata ja -vaadata, kategooriate määratlemist; meetme võtmise ajalise piiri kehtestamist; menetluskorda, mida tuleb järgida kogutud andmete uurimisel, kasutamisel ja säilitamisel; ettevaatusabinõusid, mis tuleb võtta andmete avaldamise korral kolmandatele isikutele ning asjaolusid, millistel võib või peab salvestised kustutama või hävitama<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0183"><P>Vt eelkõige otsus Weber ja Saravia (punkt 95); EIK <DATE ISO="20070628">28. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus Association pour l’intégration européenne et les droits de l’homme ja Ekimdjiev (CE:ECHR:2007:0628JUD006254000, punkt 76) ja kohtuotsus Zakharov (punkt 231).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0304"><NO.P>304.</NO.P><TXT>Riivega kaasnevate kaitsemeetmete kohasus ja tulemuslikkus sõltuvad kõigist konkreetse juhtumi asjaoludest, sealhulgas meetmete laadist, ulatusest ja kestusest, nende võtmiseks nõutavatest põhjustest, nende lubamiseks, rakendamiseks ja kontrollimiseks pädevatest asutustest ning siseriiklikus õiguses antud kaebevõimaluse liigist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0184"><P>Vt eelkõige otsus Weber ja Saravia (punkt 106); kohtuotsus Zakharov (punkt 232) ja kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 104).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0305"><NO.P>305.</NO.P><TXT>Eelkõige võtab EIK varjatud jälgimise meetme põhjendatust hinnates arvesse igasugust kontrolli, mida teostatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0209" REF.END="QE0209"/>toimingute tegemiseks kohustamise korral andmisel<QUOT.END REF.START="QS0209" CODE="201C" ID="QE0209"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0210" REF.END="QE0210"/>toimingute tegemise ajal<QUOT.END REF.START="QS0210" CODE="201C" ID="QE0210"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0211" REF.END="QE0211"/>pärast toimingute lõppemist<QUOT.END REF.START="QS0211" CODE="201C" ID="QE0211"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0185"><P>Vt eelkõige EIK <DATE ISO="19780906">6. septembri 1978. aasta</DATE> kohtuotsus Klass jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (CE:ECHR:1978:0906JUD000502971, punkt 55); kohtuotsus Zakharov (punkt 233) ning kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 105).</P></NOTE>. Neist kolmest staadiumist esimese puhul nõuab EIK, et vastavate toimingute teostamiseks annaks loa sõltumatu organ. Kuigi EIK hinnangul on sõltumatus, erapooletus ja menetluse nõuetekohasus kõige paremini tagatud kohtuvõimu puhul, ei pea kõnealune organ tingimata olema kohtusüsteemi osa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0186"><P>Vt eelkõige kohtuotsus Klass (punkt 56); EIK <DATE ISO="20100518">18. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus Kennedy <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2010:0518JUD002683905, punkt 167) ja kohtuotsus Zakharov (punktid 233 ja 258).</P></NOTE>. Võimalikke puudujääke loa andmise menetluses võib kompenseerida põhjalikum kohtulik kontroll mõnes hilisemas staadiumis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0187"><P>Vt kohtuotsus Szabó ja Vissy (punkt 77) ning kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 133).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0306"><NO.P>306.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleneb Privacy Shieldi otsusest, et ainsad väljaspool USA territooriumi toimuvat andmete kogumist ja kasutamist piiravad kaitsemeetmed sisalduvad PPD 28-s, kuna FISA artikkel 702 väljaspool seda territooriumi kohaldatav ei ole. Ma pole veendunud, et need kaitsemeetmed on piisavad selleks, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0212" REF.END="QE0212"/>etteaimatavuse<QUOT.END REF.START="QS0212" CODE="201C" ID="QE0212"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0213" REF.END="QE0213"/>demokraatlikus ühiskonnas vajalikkuse<QUOT.END REF.START="QS0213" CODE="201C" ID="QE0213"/> tingimused täidetud oleks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0307"><NO.P>307.</NO.P><TXT>Kõigepealt ma juba märkisin, et see presidendi direktiiv ei anna isikutele subjektiivseid õigusi. Teiseks kahtlen ma selles, kas nõue tagada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0214" REF.END="QE0214"/>võimalikult täpselt suunatud<QUOT.END REF.START="QS0214" CODE="201C" ID="QE0214"/> jälgimine on sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, et see kaitseks adekvaatselt andmesubjekte kuritarvitamise ohu eest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0188"><P>Veelgi enam on see nõnda, pidades silmas käesoleva ettepaneku punktis 281 esitatud põhjendusi.</P></NOTE>. Viimaks ei tulene Privacy Shieldi otsusest, et sõltumatu organ teostaks eelkontrolli EO 12333 alusel toimuva jälgimise üle või et selle üle oleks võimalik kohtuliku järelkontrolli teostamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0189"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 330 ja 331.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0308"><NO.P>308.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on minu jaoks küsitav, kas põhjendatud on järeldus, et USA tagab oma luureteenistuste poolt FISA artikli 702 ja EO 12333 alusel tehtavate toimingute tõttu piisava kaitsetaseme vastavalt GDPRi artikli 45 lõikele 1 koosmõjus harta artiklitega 7 ja 8 ning EIÕK artikliga 8.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="61"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Privacy Shieldi otsuse kehtivus, mis on seotud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0309"><NO.P>309.</NO.P><TXT>Viienda eelotsuse küsimusega palutakse Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas isikutele, kelle andmeid USAsse edastatakse, on tagatud selline õigus kohtulikule kaitsele, mis on sisuliselt samaväärne sellega, mis tuleb tagada liidus vastavalt harta artiklile 47. Kümnenda küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas andmekaitseraamistikuga Privacy Shield kehtestatud ombudsmani mehhanismi arvesse võttes tuleks viiendale küsimusele vastata jaatavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0310"><NO.P>310.</NO.P><TXT>Märgin kõigepealt, et komisjon möönab selle otsuse põhjenduses 115, et isikute õiguste kohtuliku kaitse osas on Ameerika õigussüsteemis lünkasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0311"><NO.P>311.</NO.P><TXT>Esiteks on selles põhjenduses märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0215" REF.END="QE0215"/>vähemalt mõnesid USA luureametkondade kasutatavaid õiguslikke aluseid (nt korraldust EO 12333) need [kohtusse pöördumise võimalused] ei hõlma<QUOT.END REF.START="QS0215" CODE="201C" ID="QE0215"/>. Nimelt ei anna EO 12333 ja PPD 28 andmesubjektidele subjektiivseid õigusi ning viimased ei saa neile kohtutes tugineda. Tõhus kohtulik kaitse eeldab aga vähemalt seda, et isikutel on õigused, millele nad kohtus tugineda saavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0312"><NO.P>312.</NO.P><TXT>Teiseks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0216" REF.END="QE0216"/>[i]segi kui kohtuliku kaitse võimalused USA-välistele isikutele on põhimõtteliselt olemas, näiteks FISA alusel toimuva jälgimise puhul, on õiguskaitsevahendite kasutamine piiratud ning […] esitatavaid nõudeid ei võeta menetlusse, kui nad ei suuda tõendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0217" REF.END="QE0217"/>õigustatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0217" CODE="201C" ID="QE0217"/>, mistõttu tavakohtutele juurdepääs on piiratud<QUOT.END REF.START="QS0216" CODE="201C" ID="QE0216"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0313"><NO.P>313.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse põhjendustest 116–124 ilmneb, et ombudsmani institutsiooni eesmärk on nende piirangute kompenseerimine. Selle otsuse põhjenduses 139 leiab komisjon, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0218" REF.END="QE0218"/><HT TYPE="ITALIC">seire</HT>- ja <HT TYPE="ITALIC">kaebuste käsitlemise</HT> mehhanismid <HT TYPE="ITALIC">tervikuna</HT> […] pakuvad andmesubjektile õiguskaitsevahendeid temaga seotud isikuandmetele juurdepääsu tagamiseks ning lõpuks nimetatud andmete parandamiseks või kustutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0218" CODE="201C" ID="QE0218"/> (kohtujuristi kursiiv).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0314"><NO.P>314.</NO.P><TXT>Juhtides tähelepanu Euroopa Kohtu ja EIK praktikast tulenevatele üldistele põhimõtetele, mis puudutavad sõnumite jälgimise toimingute vaidlustamise õigust, uurin, kas sellised Ameerika õiguses ette nähtud kohtuliku kaitse võimalused, nagu on kirjeldatud Privacy Shieldi otsuses, võimaldavad tagada andmesubjektidele piisava kohtuliku kaitse (1. jagu). Seejärel teen kindlaks, kas vajaduse korral võimaldab nende isikute kohtuliku kaitse võimalusi iseloomustavaid puudusi kompenseerida kohtuvälise ombudsmani-mehhanismi loomine (2. jagu).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">USA õiguses ette nähtud kohtu poole pöördumise õiguse tõhusus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0315"><NO.P>315.</NO.P><TXT>Esiteks on harta artikli 47 esimese lõigu kohaselt igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0190"><P>Selgitustes harta kohta on sellega seoses märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0219" REF.END="QE0219"/>[l]iidu õigusega antav kaitse [mis on sätestatud harta artiklis 47] on [EIÕK artiklist 13 tulenevast] siiski ulatuslikum, sest see tagab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus<QUOT.END REF.START="QS0219" CODE="201C" ID="QE0219"/>. Vt ka kohtujurist Wathelet’ ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:2">EU:C:2017:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selle artikli teises lõigus on sätestatud, et igaühel on õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0191"><P>Tunnusteks, mida tuleb harta artikli 47 kohaldamisel arvesse võtta selle hindamisel, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0220" REF.END="QE0220"/>kohtuga<QUOT.END REF.START="QS0220" CODE="201C" ID="QE0220"/>, on selle organi asutamine seaduse alusel, tema alalisus, tema lahendite siduvus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus. Vt <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Õigus pöörduda sõltumatu kohtu poole kuulub harta artikliga 47 tagatud õiguse olemuse hulka<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0192"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (üldkohtute sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:924">EU:C:2019:924</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0120">120</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="62"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0316"><NO.P>316.</NO.P><TXT>Kõrvuti igaühe subjektiivse õigusega kohtulikule kaitsele lasub liikmesriikidel harta artiklite 7 ja 8 kohaselt kohustus tagada kõigi jälgimistoimingute üle – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelkontroll<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0193"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 293. GDPRi artikli 45 lõike 3 punktis a on sätestatud, et kolmanda riigi poolt tagatava kaitse taseme piisavuse hindamisel võetakse arvesse tõhusa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0221" REF.END="QE0221"/>haldus- ja <HT TYPE="ITALIC">õiguskaitse</HT><QUOT.END REF.START="QS0221" CODE="201C" ID="QE0221"/> olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse (kohtujuristi kursiiv). Samuti peaks GDPRi põhjenduse 104 kohaselt olema kaitse piisavuse otsuse tegemise tingimuseks see, et andmesubjektidel on tagatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0222" REF.END="QE0222"/>tõhus haldus- ja <HT TYPE="ITALIC">õiguskaitse</HT><QUOT.END REF.START="QS0222" CODE="201C" ID="QE0222"/>. (kohtujuristi kursiiv). Vt ka töörühm 29 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0223" REF.END="QE0223"/>EU-U.S. Privacy Shield – First Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0223" CODE="201C" ID="QE0223"/>, <DATE ISO="20171128">28.11.2017</DATE>, WP 255 (punkt B.3); Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20180705">5. juuli 2018. aasta</DATE> resolutsioon ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta, P8_TA(2018)0315 (punktid 25 ja 30) ning Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0224" REF.END="QE0224"/>EU-U.S. Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0224" CODE="201C" ID="QE0224"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE> (punktid 94–97).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0317"><NO.P>317.</NO.P><TXT>Mõistagi ei ole õigus tõhusale kohtulikule kaitsele, nagu Saksamaa ja Prantsuse valitsus märgivad, absoluutne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0194"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130228">28. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arango Jaramillo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIP, uuesti läbivaatamine</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑334/12 RX-II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:134">EU:C:2013:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ning riigi julgeolekuga seotud põhjustel võib seda piirata. Piirangud on aga lubatavad vaid juhul, kui need ei kahjusta selle õiguse olemust ning kui need on legitiimse eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0318"><NO.P>318.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Schrems on Euroopa Kohus seejuures leidnud, et õigusakt, milles ei ole andmesubjektile ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">mingit võimalust</HT> kasutada õiguskaitsevahendeid, et tutvuda teda puudutavate isikuandmetega või lasta neisse parandusi teha või neid kustutada, ei ole harta artiklis 47 sätestatud põhiõiguse olemusega kooskõlas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0195"><P>Kohtuotsus Schrems (punkt 95).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0319"><NO.P>319.</NO.P><TXT>Rõhutan, et see õigus hõlmab isiku võimalust saada, välja arvatud õigustatud huvide realiseerimiseks ette nähtud erandjuhtudel, ametiasutustelt kinnitus selle kohta, <HT TYPE="ITALIC">kas viimased tema isikuandmeid töötlevad või mitte</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0196"><P>GDPRi artikli 15 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0225" REF.END="QE0225"/>Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega<QUOT.END REF.START="QS0225" CODE="201C" ID="QE0225"/> lõikes 1 on sätestatud, et sel isikul on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0226" REF.END="QE0226"/>õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul [nende andmetega] tutvuda<QUOT.END REF.START="QS0226" CODE="201C" ID="QE0226"/>. Sama tähendus on ka Privacy Shieldi otsuse II lisa punkti II.8 alapunktis a sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0227" REF.END="QE0227"/>juurdepääsu põhimõttel<QUOT.END REF.START="QS0227" CODE="201C" ID="QE0227"/>.</P></NOTE>. See on minu meelest andmetega tutvumise õiguse praktiline sisu, kui huvitatud isik ei tea, kas ametiasutused on eelkõige pärast elektroonilise side voogude automatiseeritud filtreerimisprotsessi lõppemist tema isikuandmeid säilitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0320"><NO.P>320.</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et põhimõtteliselt on liikmesriikide asutustel kohustus isikuid andmetega tutvumisest teavitada kohe, <HT TYPE="ITALIC">kui teavitamine ei saa enam läbiviidavat uurimist kahjustada</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0197"><P>Kohtuotsus Tele2 Sverige (punkt 121) ning arvamus 1/15 (punkt 220). Nagu Facebook Ireland märgib, ei saa ametiasutuste poolset andmetega tutvumisest teavitamist niisiis nõuda süstemaatiliselt. EIK on sel puhul leidnud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0228" REF.END="QE0228"/>praktikas ei pruugi hilisema teavitamise nõudmine olla võimalik<QUOT.END REF.START="QS0228" CODE="201C" ID="QE0228"/>, kuivõrd jälgimistoimingute tegemise põhjuseks olnud oht <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0229" REF.END="QE0229"/>võib jätkuvalt esineda aastate või lausa aastakümnete jooksul<QUOT.END REF.START="QS0229" CODE="201C" ID="QE0229"/> pärast nende toimingute tegemise lõpetamist, mistõttu võib teavitamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0230" REF.END="QE0230"/>olla vastuolus nende toimingute tegemise tinginud pikaajalise eesmärgiga<QUOT.END REF.START="QS0230" CODE="201C" ID="QE0230"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0231" REF.END="QE0231"/>paljastada luureasutuste töömeetodid, nende tegevusvaldkonnad ja […] nende agentide isikud<QUOT.END REF.START="QS0231" CODE="201C" ID="QE0231"/> (kohtuotsus Zakharov, punkt 287 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi teavitamata jätmise korral ei ole isikul seadusest tulenevate nõuete rikkumise puhul võimalik õiguskaitsevahendeid kasutada, võivad muud kaitsemeetmed olla piisavad selleks, et kaitsta õigust eraelu puutumatusele (vt ka kohtuotsus Centrüm för Rättvisa, punktid 164–167 ja 171–178). Vt käesoleva ettepaneku punkt 330.</P></NOTE>. Selline teavitamine on tegelikult harta artiklist 47 tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamise õiguse teostamise eeltingimus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0198"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku 210. joonealune märkus.</P></NOTE> Seda kohustust on hiljem korratud ka GDPRi artikli 23 lõike 2 punktis h.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0321"><NO.P>321.</NO.P><TXT>Kõiki õiguskaitsevahendeid, mida on isikutel, kelle andmed on edastatud, võimalik kasutada, kui nad kardavad, et Ameerika luureteenistused on neid andmeid pärast nende edastamist töödelnud, on lühidalt kajastatud Privacy Shieldi otsuse põhjendustes 111–135. Samuti on neid õiguskaitsevahendeid kirjeldatud eelotsusetaotlusele lisatud High Courti (kõrge kohus) <DATE ISO="20171003">3. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses ning eelkõige USA valitsuse seisukohtades.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="63"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0322"><NO.P>322.</NO.P><TXT>Seal kajastatu üksikasjalik kordamine ei ole vajalik. Nimelt on eelotsusetaotluse esitanud kohus andmesubjektide õiguskaitsega seotud kaitsemeetmete piisavuse kahtluse alla seadnud eelkõige põhjusel, et USA õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamise muudavad praktikas ülemäära keeruliseks iseäranis ranged kaebeõigust (<HT TYPE="ITALIC">standing</HT>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0199"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 67.</P></NOTE> puudutavad nõuded koosmõjus asjaoluga, et puudub mis tahes kohustus isikuid, kelle suhtes on jälgimistoiminguid tehtud, teavitada <HT TYPE="ITALIC">ka siis, kui teavitamine eesmärke ei kahjustaks</HT>. Neid kahtlusi jagavad DPC, M. Schrems, Austria, Poola ja Portugali valitsus ning Euroopa Andmekaitsenõukogu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0200"><P>Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0232" REF.END="QE0232"/>EU-U.S. Privacy Shield – Second Annual Joint Review<QUOT.END REF.START="QS0232" CODE="201C" ID="QE0232"/>, <DATE ISO="20190122">22.1.2019</DATE> (lk 18, punkt 97).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0323"><NO.P>323.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu üksnes sellele, et kaebeõigust puudutavad normid ei või tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamist takistada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0201"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19910711">11. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verholen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑87/90–C‑89/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:314">EU:C:1991:314</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20130228">28. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arango Jaramillo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIP, uuesti läbivaatamine</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑334/12 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:134">EU:C:2013:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ning tõden, et Privacy Shieldi otsuses ei ole mainitud ühtki kohustust teavitada andmesubjekte asjaolust, et nende suhtes on jälgimistoiminguid tehtud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0202"><P>USA valitsus on eelotsusetaotluse esitanud kohtu eeskujul siiski täpsustanud, et FISA artikli 702 kohastest jälgimistoimingutest tuleb sihtmärgiks olevat isikut teavitada, kui kogutud andmeid kasutatakse tema vastu kohtumenetluses.</P></NOTE>. Kuivõrd see võib takistada kohtu poole pöördumise õiguse teostamist, näib teavitamise kohustuse puudumine ka juhul, kui andmesubjekti teavitamine toimingu tõhusust ei kahjustaks, käesoleva ettepaneku punktis 320 mainitud kohtupraktikat silmas pidades problemaatiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0324"><NO.P>324.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse 169. joonealuses märkuses on liiati märgitud, et õiguskatsevahendite kasutamine on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0233" REF.END="QE0233"/>võimalik tingimusel, et olemas on kas kahju […] või tõendid selle kohta, et valitsus kavatseb kasutada või avaldada isiku elektroonilise jälgimise käigus kogutud andmeid […] selle isiku vastu<QUOT.END REF.START="QS0233" CODE="201C" ID="QE0233"/>. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus, DPC ja M. Schrems rõhutasid, eristub see nõue teravalt Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt ei ole andmesubjekti eraelu puutumatuse riive tuvastamiseks vajalik, et väidetav riive oleks andmesubjektile põhjustanud võimalikke ebameeldivusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0203"><P><DATE ISO="20030520">20. mai 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Österreichischer Rundfunk jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑465/00, C‑138/01 ja C‑139/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:294">EU:C:2003:294</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsus Digital Rights Ireland (punkt 33); kohtuotsus Schrems (punkt 87) ja arvamus 1/15 (punkt 124).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0325"><NO.P>325.</NO.P><TXT>Peale selle ei veena mind Facebook Irelandi ja USA valitsuse väljendatud seisukoht, et isikute, kelle andmed USAsse edastatakse, kohtulikku kaitset iseloomustavaid vajakajäämisi kompenseerivad FISC poolt teostatavad eel- ja järelkontrollid ning mitu täidesaatva ja seadusandliku võimuharu piires<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0204"><P>Neid mehhanisme on kirjeldatud Privacy Shieldi otsuse põhjendustes 95–110. Tõhusa õiguskaitsega seotud normide kategooria siseselt eristab komisjon seal järelevalvemehhanisme (vt põhjendused 92–110) ja üksikisiku õiguskaitset (vt põhjendused 111–124).</P></NOTE> kehtestatud järelevalvemehhanismi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0326"><NO.P>326.</NO.P><TXT>Märkisin juba, et Privacy Shieldi otsuses tuvastatu kohaselt ei teosta FISC esiteks jälgimistoimingute üle kontrolli enne nende tegemist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0205"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 298.</P></NOTE>. Teiseks, nagu selle otsuse põhjenduses 109 märgitud on ning nagu kinnitab Euroopa Kohtu esitatud küsimustele antud kirjalikus vastuses USA valitsus, on pärast identimistunnustele vastavate sõnumitega seotud jälgimistoimingute tegemist teostatava kontrolli eesmärk kontrollida iga-aastases loas ette nähtud identimistunnuste valiku tingimustest kinni pidamist juhul, kui luureteenistus on FISC-le teatanud suunamis- ja minimeerimismenetluse võimaliku rikkumise juhtumist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0206"><P>Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 109 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0234" REF.END="QE0234"/>[j]ustiitsminister ja [NSA direktor] kontrollivad vastavust ja asutused on kohustatud teatama kõikidest mittevastavuse juhtudest FISC-le […], kes võib selle alusel luba muuta<QUOT.END REF.START="QS0234" CODE="201C" ID="QE0234"/>.</P></NOTE>. FISCs toimuv menetlus ei näi mulle seega pakkuvat tõhusat isiklikku õiguskaitsevahendit isikutele, kelle andmed on USAsse edastatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0327"><NO.P>327.</NO.P><TXT>Kuigi Privacy Shieldi otsuse põhjendustes 95–110 mainitud kohtuvälised kontrollimehhanismid võiksid võimalikke kohtu poole pöördumise võimalusi toetada, ei piisa neist minu meelest selleks, et tagada andmesubjektidele piisaval tasemel õigus õiguskaitsevahendile. Eelkõige ei ole iga agentuuri sisemisse struktuuri kuuluvate üldinspektorite tegevuse näol minu arvates tegu sõltumatu kontrollimehhanismiga. PCLOB ning kongressi julgeolekukomisjonide teostatav järelevalve ei ole võrdsustatavad üksikisikute poolt jälgimistoimingute suhtes kasutatavate õiguskaitsemehhanismidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="64"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0328"><NO.P>328.</NO.P><TXT>Seega tuleb uurida, kas ombudsmani institutsioon kompenseerib need puudused ning annab andmesubjektidele tõhusa õiguskaitsevahendi sõltumatus ja erapooletus organis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0207"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 333–340.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0329"><NO.P>329.</NO.P><TXT>Teiseks juhin tähelepanu sellele, et hindamaks Privacy Shieldi otsuses kaitse piisavuse kohta tuvastatu põhjendatust seoses nende õiguskaitsevahenditega, mis on kättesaadavad isikutele, kes arvavad, et neid on jälgitud EO 12333 alusel, on kohaseks võrdlusaluseks EIÕK sätted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0330"><NO.P>330.</NO.P><TXT>Nagu enne märgitud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0208"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 305.</P></NOTE>, uurib EIK, hindamaks, kas jälgimistoiming on kooskõlas etteaimatavuse ja demokraatlikus ühiskonnas vajalikkuse tingimustega EIÕK artikli 8 lõike 2 tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0209"><P>Elektroonilise side jälgimist puudutavas kohtupraktikas on EIK õiguskaitsevahendite küsimust käsitlenud seoses sellega, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0235" REF.END="QE0235"/>seadusega<QUOT.END REF.START="QS0235" CODE="201C" ID="QE0235"/> ning seoses EIÕK artikliga 8 tagatud õiguse riive vajalikkusega (vt eelkõige kohtuotsus Zakharov (punkt 236) ja kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 107)). <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsuses Liberty jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2008:0701JUD005824300, punkt 73) ja kohtuotsuses Zakharov (punkt 307) ei pidanud EIK, olles tuvastanud EIÕK artikli 8 rikkumise, vajalikuks eraldi uurida selle konventsiooni artiklit 13 puudutanud väidet.</P></NOTE>, kõiki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0236" REF.END="QE0236"/>enne selle toimingu tegemist, selle tegemise ajal ja pärast seda<QUOT.END REF.START="QS0236" CODE="201C" ID="QE0236"/> rakendatavaid kontrolli- ja järelevalvemehhanisme. Kui üksikisiku õiguskaitsevahendi kasutamist takistab asjaolu, et jälgimistoimingust teavitamine ei ole selle toimingu tõhusust kahjustamata võimalik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0210"><P>EIK leiab, et kuigi see, kui teavitamist üheski staadiumis ei toimu, ei välista tingimata seda, et järelevalvetoiming on demokraatlikus ühiskonnas vajalikkuse tingimusega kooskõlas, piirab see kohtusse pöördumise õigust ja seetõttu õiguskaitsevahendi tõhusust (vt eelkõige <DATE ISO="19780906">6. septembri 1978. aasta</DATE> kohtuotsus Klass jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (CE:ECHR:1978:0906JUD000502971, punktid 57 ja 58); otsus Weber ja Saravia (punkt 135) ning kohtuotsus Zakharov (punkt 302)).</P></NOTE>, võib seda puudust tasakaalustada enne kõnealuse toimingu tegemist teostatav sõltumatu kontroll<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0211"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Centrum för Rättvisa (punkt 105).</P></NOTE>. Kuigi EIK peab sellist teavitamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0237" REF.END="QE0237"/>soovitatavaks<QUOT.END REF.START="QS0237" CODE="201C" ID="QE0237"/>, kui seda on võimalik teha ilma jälgimistoimingu tõhusust kahjustamata, ei ole ta seda siiski nõudena esitanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0212"><P>Kohtuotsuses Big Brother Watch (punkt 317) ei nõustunud EIK lisama andmesubjektide jälgimisest teavitamise nõuet nende minimaalsete kaitsemeetmete hulka, mis kuuluvad kohaldamisele sellise jälgimise regulatsiooni suhtes, mida iseloomustab elektrooniliste sõnumite massiline pealtkuulamine ja -vaatamine. Vt ka kohtuotsus Centrüm för Rättvisa (punkt 164). Nende kohtuotsuste EIK suurkojale saatmise eesmärk on nimelt selle seisukoha üle vaatamine.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0331"><NO.P>331.</NO.P><TXT>Selle tõttu ei nähtu Privacy Shieldi otsusest, et andmesubjekte EO 12333 alusel tehtavatest jälgimistoimingutest teavitataks või et nendega kaasneks mõni sõltumatu kohtuliku või halduskontrolli mehhanism nende toimingute tegemise üle otsustamise või nende tegemise mis tahes etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0332"><NO.P>332.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb uurida, kas ombudsmani poole pöördumine võimaldab siiski tagada jälgimistoimingute, sealhulgas EO 12333 alusel tehtavate jälgimistoimingute üle sõltumatu kontrolli.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ombudsmani mehhanismi mõju tõhusa õiguskaitsevahendi õiguse kaitse tasemele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0333"><NO.P>333.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 116 on märgitud, et III A lisas kirjeldatud ombudsmani mehhanismi eesmärk on anda täiendavad õiguskaitsevahendid kõigile isikutele, kelle andmeid liidust USAsse edastatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0334"><NO.P>334.</NO.P><TXT>Nagu ka USA valitsus rõhutab, ei reguleeri ombudsmanile esitatud kaebuse vastuvõetavust sellised kaebeõigust puudutavad normid, mis sarnaneksid nendega, mis reguleerivad Ameerika kohtutesse pöördumise õigust. Kõnealuse otsuse põhjenduses 119 on sel puhul täpsustatud, et ombudsmani poole pöördumine ei eelda, et huvitatud isik tõendaks, et USA valitsus on tema andmetega tutvunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0335"><NO.P>335.</NO.P><TXT>DPC, M. Schremsi ning Poola ja Portugali valitsuse ja EPIC eeskujul kahtlen selles, kas see mehhanism suudab kompenseerida isikutele, kelle andmeid liidust USAsse edastatakse, pakutava kohtuliku kaitse puudusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="65"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0336"><NO.P>336.</NO.P><TXT>Kõigepealt, kuigi kohtuväline kaebevõimalus võib olla käsitatav tõhusa õiguskaitsevahendina harta artikli 47 tähenduses, on see nõnda vaid eelkõige juhul, kui kõnealune organ on loodud seadusega ning vastab sõltumatuse tingimusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0213"><P>Sõltumatuse mõiste esimene, väline aspekt eeldab seda, et asjasse puutuv organ on kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada vaidluste lahendamisel selle organi liikmete otsuste sõltumatust. Selle mõiste teine, sisemine aspekt, on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlusosaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades. Vt eelkõige <DATE ISO="20060919">19. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wilson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑506/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:587">EU:C:2006:587</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Võimude lahususe põhimõtte kohaselt peab tagatud olema kohtute sõltumatus eelkõige täitevvõimust. Vt <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0337"><NO.P>337.</NO.P><TXT>Privacy Shieldi otsusest tuleneb aga, et ombudsmani mehhanism, mille allikaks on PPD 28<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0214"><P>Privacy Shieldi otsuse III A lisas viidatakse sellega seoses PPD 28 4. jao punktile d.</P></NOTE>, ei ole loodud seadusega. Ombudsmani nimetab ametisse riigisekretär ja ta kuulub USA riigidepartemangu koosseisu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0215"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendus 116.</P></NOTE>. See otsus ei sisalda ühtki viidet sellele, et ombudsmani tagandamise või tema ametisse nimetamise otsuse tühistamisega kaasneks erilisi kaitsemeetmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0216"><P><DATE ISO="20050531">31. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Syfait jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑53/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:333">EU:C:2005:333</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) rõhutas Euroopa Kohus selliste kaitsemeetmete olulisust sõltumatuse tingimuse tagamise seisukohast. Vt selle kohta ka <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (üldkohtute sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:924">EU:C:2019:924</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0113">113</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kuigi ombudsmani esitletakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0238" REF.END="QE0238"/>julgeolekuametkondadest<QUOT.END REF.START="QS0238" CODE="201C" ID="QE0238"/> sõltumatuna, on ta aruandekohustuslik riigisekretäri ees ning pole seega täitevvõimust sõltumatu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0217"><P>Vt Privacy Shieldi otsuse põhjendused 65 ja 121 ning selle otsuse III A lisa punkt 1.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0338"><NO.P>338.</NO.P><TXT>Teiseks sõltub kohtuvälise kaebevõimaluse tõhusus minu meelest sellest, kas asjaomane asutus saab teha siduvaid ja põhjendatud otsuseid. Sellega seoses ei sisaldu Privacy Shieldi otsuses ühtki viidet sellele, et ombudsman selliseid otsuseid teeks. Seal ei ole tuvastatud, et ombudsmani institutsioon võimaldaks kaebajatel tutvuda oma andmetega ja lasta neid parandada või need kustutada, ega ka seda, et ombudsman otsustaks jälgimistoimingu tõttu kahju kannatanud isikule kahju hüvitamise. Nagu tuleneb ka selle otsuse III A lisa punkti 4 alapunktist e, siis eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0239" REF.END="QE0239"/>ombudsman ei kinnita ega eita, et üksikisik on olnud jälgimise objekt, samuti ei kinnita andmekaitseraamistiku Privacy Shield ombudsman, millist konkreetset õiguskaitsevahendit kohaldati<QUOT.END REF.START="QS0239" CODE="201C" ID="QE0239"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0218"><P>Lisaks on Privacy Shieldi otsuse põhjenduses 121 märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0240" REF.END="QE0240"/>ombudsmani ülesandeks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0241" REF.END="QE0241"/>kinnitada<QUOT.END REF.START="QS0241" CODE="201C" ID="QE0241"/>, et i) kaebust on nõuetekohaselt uuritud ja ii) kohaldatavat USA õigust, sealhulgas eelkõige VI lisas esitatud piiranguid ja kaitsemeetmeid ei ole rikutud või juhul, kui on toimunud rikkumine, on see heastatud<QUOT.END REF.START="QS0240" CODE="201C" ID="QE0240"/>.</P></NOTE>. Kuigi Ameerika valitsus on lubanud, et asjaomane üksus peab ombudsmani poolt tuvastatud normide mis tahes rikkumise parandama, ei ole selles otsuses tuvastatud ühtki selle lubadusega kaasnevat seadusest tulenevat kaitsemeedet, millele asjaomased üksikisikud tugineda saaksid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0219"><P>Privacy Shieldi andmekaitseraamistiku kolmandal iga-aastasel läbivaatamisel tuvastas komisjon, et USA avaldatu kohaselt tuleb juhul, kui ombudsmani uurimise tulemusel ilmneb, et FISC heakskiidu saanud suunamis- ja minimeerimismenetlust on rikutud, sellest rikkumisest nimetatud kohtule teatada. Seejärel viib FISC läbi sõltumatu uurimise ning kui vaja, siis teeb asjaomasele luureteenistusele ettekirjutuse kõnealune rikkumine heastada. Vt Commission staff working document accompanying the report from the Commission to the European Parliament and the Council on the third annual review of the functioning of the EU-U.S. Privacy Shield, <DATE ISO="20191023">23. oktoober 2019</DATE>, SWD(2019) 390 final, lk 28. Komisjon viitab seal dokumendile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0242" REF.END="QE0242"/>Privacy Shield Ombudsperson Mechanism Unclassified Implementation Procedure<QUOT.END REF.START="QS0242" CODE="201C" ID="QE0242"/>, mis on kättesaadav internetis aadressil https://www.state.gov/wp-content/uploads/2018/12/Ombudsperson-Mechanism-Implementation-Procedures-UNCLASSIFIED.pdf (lk 4 ja 5).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0339"><NO.P>339.</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole ombudsmani institutsiooni näol minu meelest tegu õiguskaitsevahendiga sõltumatus organis, mis annaks isikutele, kelle andmeid edastatakse, võimaluse kaitsta oma õigust andmetega tutvuda või vaidlustada kohaldatavate normide võimalikke rikkumisi luureteenistuste poolt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="66"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0340"><NO.P>340.</NO.P><TXT>Viimaks eeldab harta artikliga 47 tagatud õiguse järgimine kohtupraktika kohaselt seda, et niisuguse haldusasutuse otsust, kes ei vasta sõltumatuse ja erapooletuse nõudele, saaks hiljem kontrollida kohus, kes peab olema muu hulgas pädev lahendama kõiki asjasse puutuvaid küsimusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0220"><P>Vt <DATE ISO="20170516">16. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:373">EU:C:2017:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Privacy Shieldi otsuses esitatud teabe kohaselt aga ombudsmani otsused sõltumatule kohtulikule kontrollile ei allu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0341"><NO.P>341.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb väitesse, et õiguskaitse, mis on USA õiguskorras tagatud isikutele, kelle andmeid liidust sinna edastatakse, on sisuliselt samaväärne sellega, mis tuleneb GDPRist koosmõjus harta artikliga 47 ning EIÕK artikliga 8, minu meelest suhtuda reservatsioonidega, nagu leiavad ka DPC, M. Schrems, EPIC ning Poola ja Portugali valitsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0342"><NO.P>342.</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud põhjendusi silmas pidades kahtlen, kas Privacy Shieldi otsus on kooskõlas GDPRi artikli 45 lõikega 1 koosmõjus harta artiklitega 7, 8 ja 47 ning EIÕK artikliga 8.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0343"><NO.P>343.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Eelotsuse küsimusi analüüsides ei ilmnenud asjaolusid, mis mõjutaksid komisjoni <DATE ISO="20100205">5. veebruari 2010. aasta</DATE> otsuse 2010/87/EL kolmandates riikides asuvatele volitatud töötlejatele isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ alusel, mida on muudetud komisjoni <DATE ISO="20161216">16. detsembri 2016. aasta</DATE> rakendusotsusega (EL) 2016/2297, kehtivust.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>