(1)

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), mis reguleerib rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).

(2)

Kõik liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed ning liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus. ICAO nõukogus on esindatud kuus liikmesriiki.

(3)

Chicago konventsiooni artikli 54 kohaselt võib ICAO nõukogu võtta vastu rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad ning määrata need kindlaks Chicago konventsiooni lisades.

(4)

ICAO nõukogu kavatseb oma 231. istungjärgul vastu võtta Chicago konventsiooni 13. lisa (lennuõnnetuste ja-intsidentide uurimine) 19. muudatuse (edaspidi „19. muudatus“).

(5)

19. muudatuse peamine eesmärk on parandada lennundusohutust, tagades tsiviillennundusohutuse uurimiste tõhususe, otstarbekuse ja kvaliteedi.

(6)

Kavandatud muudatuse eesmärk on saavutada nimetatud eesmärgid, aidates osalisriikide lennuõnnetuste uurimisorganeid kaugjuhitavate õhusõidukitega seotud uurimiste käigus ning tehes viivitamata kättesaadavaks õhusõidukitele paigaldatud salvestusseadmete teabe ja andmed. 19. muudatuses tunnistatakse ka üldsuse ja meedia ootusi, et neid teavitatakse, ning seetõttu sisaldab see sätteid õigeaegse faktilise teabe esitamise kohta ohutusalaste uurimiste käigus. Lisaks kajastab 19. muudatus asjaolu, et kaasaegse tehnoloogia kasutamine võimaldab lühendada lõpparuannetega seotud konsultatsiooniperioodi, kiirendades seega lõpparuande avaldamist. 19. muudatus sätestab eelistuse, et lõpparuanded saadetakse elektroonilisel kujul, nii et need saab üles laadida ICAO kesksesse andmebaasi.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (1) artikliga 7 loodud tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustik (ENCASIA), mille ülesanne on muu hulgas nõustada liidu institutsioone ohutusalase uurimise ning lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamisega seotud liidu poliitika ja normide väljatöötamise ja rakendamise kõigis aspektides, on aidanud kaasa 19. muudatuse ettepaneku väljatöötamisele.

(8)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ICAO nõukogus võetav seisukoht, sest 19. muudatus on rahvusvahelise õiguse kohaselt siduv kooskõlas Chicago konventsiooni artikli 90 punktiga a ning võib otsustavalt mõjutada liidu õigust, eelkõige määruse (EL) nr 996/2010 kohaldamist.

(9)

Liidu seisukoht ICAO nõukogu 231. istungjärgul või mõnel sellele järgneval istungjärgul seoses 19. muudatuse vastuvõtmisega peaks toetama nimetatud muudatuse tervikuna vastu võtmist. Kõnealust seisukohta peaksid väljendama need liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.

(10)

Chicago konventsiooni artikli 38 kohaselt peab osalisriik, kelle arvates ei ole võimalik mõne rahvusvahelise standardi või menetluse kõiki aspekte järgida või viia oma norme ja tavasid täielikult kooskõlla rahvusvahelise standardi või menetlusega või kes peab vajalikuks vastu võtta norme või tavasid, mis mingis üksikasjas erinevad rahvusvahelise standardiga kehtestatud normidest või tavadest, viivitamata teatama ICAO-le oma tava ja rahvusvahelise standardiga kehtestatud tava erinevustest.

(11)

Vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 90 jõustub kõnealuse konventsiooni artikli 54 punktis l osutatud lisa või lisa muudatus selle ICAO osalisriikidele edastamisest kolme kuu jooksul või pärast ICAO nõukogu määratud pikemat perioodi juhul, kui selle aja jooksul ei ole enamik ICAO osalisriike teatanud oma mittenõustumisest.

(12)

Liidu seisukoht pärast 19. muudatuse vastuvõtmist ICAO nõukogu poolt, millest ICAO peasekretär teatab ICAO poolt riikidele adresseeritud kirjaga, peaks olema mitte teatada mittenõustumisest ning teatada nimetatud muudatuse järgimisest. Kui liidu õigusnormid kalduvad vastuvõetud uutest standarditest ja soovituslikest tavadest kõrvale pärast kõnealuste standardite ja soovituslike tavade kohaldamise kavandatud kuupäeva, tuleks ICAO-le teatada erinevusest nende konkreetsete standardite ja soovituslike tavadega. Sellist erinevust käsitlev liidu seisukoht peaks põhinema kirjalikul dokumendil, mille komisjon esitab nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks.

(13)

Kõnealust seisukohta peaksid väljendama kõik liikmesriigid, tegutsedes ühiselt liidu huvides,