|
Teataja |
ET Seeria L |
|
2023/2605 |
23.11.2023 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/2605,
22. november 2023,
millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2022/926, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist teatavate Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/388 (2) (edaspidi „algne määrus“) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (3) (edaspidi „algsed meetmed“). Kõnealuse dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi algseks dumpinguvastaseks uurimiseks. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/387 (4) kehtestas komisjon Indiast pärit sama toote impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Kõnealuse tasakaalustava tollimaksu kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi algseks subsiidiumivastaseks uurimiseks. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2022/926 (5) ja (EL) 2022/927 (6) säilitas komisjon pärast aegumise läbivaatamist lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. |
|
(4) |
Algses määruses määrati Electrosteel Castings Ltd (edaspidi „ECL“ või „taotluse esitaja“ või „äriühing“) dumpingumarginaaliks 4,1 %. Eraldi algses subsiidiumivastases uurimises, mis käsitles samast riigist pärit sama toodet, oli ECLi suhtes kehtestatud tasakaalustav tollimaks 9 %, millest 6,04 % põhines ekspordist sõltuvatel subsiidiumidel. |
|
(5) |
Kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse ja komisjoni määrusega (EL) 2016/1037 (7) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“) võttis komisjon arvesse asjaolu, et kolme uuritud subsiidiumikava puhul oli tegemist ekspordisubsiidiumidega, millega tegelikult vähendati ekspordihindu ja suurendati vastavalt dumpingumarginaali. |
|
(6) |
Seega vähendas komisjon dumpingumarginaali subsiidiumisummade võrra, mis tehti kindlaks seoses ekspordist sõltuvate skeemidega paralleelse subsiidiumidevastase uurimise käigus. Selle meetodi alusel vähendati taotluse esitaja lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 0 %-ni. |
1.2. Osalise vahepealse läbivaatamise taotlus
|
(7) |
22. septembril 2022 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (8) Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „algatamisteade“) algatamise kohta vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikele 3. |
|
(8) |
Läbivaatamine, mis piirdus eksportiva tootja ECLi dumpingu uurimisega, algatati taotluse esitaja taotlusel. Seda taotleti seoses sellega, et taotluse esitaja ja temaga seotud äriühing Srikalahasthi Pipes Ltd (edaspidi „SPL“) ühinesid, mille kohta juhatus tegi otsuse 2020. aasta oktoobris. |
|
(9) |
ECLi ja SPLi ühinemine tõi kaasa olukorra, kus olemasolev dumpinguvastane meede ei olnud tõenäoliselt enam vajalik või piisav, et tasakaalustada dumpingut, mis põhjustab kahju dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses. Põhjus oli selles, et algses dumpinguvastases uurimises arvutatud dumpingumarginaal ei hõlmanud SPLi omamaist müüki. Lisaks olid ühinemise õiguslike dokumentidega ette nähtud „sünergiad“, mis võisid mõjutada taotluse esitaja kulude struktuuri ja seega dumpingumarginaali. |
|
(10) |
Komisjon leidis, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaolud, mille alusel olemasolevad meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. |
1.3. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
|
(11) |
Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). |
1.4. Huvitatud isikud, küsimustik ja kontrollkäik
|
(12) |
Komisjon teavitas osalisest vahepealsest läbivaatamisest ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi ametiasutusi, teisi teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja liidu tootmisharu. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Üks liidu tootja Saint-Gobain PAM Canalisations (edaspidi „SG PAM“) esitas algatamise kohta märkusi (vt punkt 1.8). |
|
(13) |
Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku, millele taotluse esitaja vastas ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ulatuse kindlakstegemiseks. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 16 kohaselt tegi komisjon kontrollkäigu taotluse esitaja valdustesse. Komisjon korraldas ka videokonverentse seotud äriühingutega, et kontrollida nende esitatud teavet. |
1.5. Kättesaadavate faktide kasutamine
|
(14) |
Komisjon teavitas 10. juuli 2023. aasta kirjas (edaspidi „artikli 18 kohane kiri“) taotluse esitajat oma kahtlustest seoses äriühingu andmete usaldusväärsusega. Komisjon selgitas kirjas üksikasjalikult, miks ta oli arvamusel, et ECL võis esitada ebaõiget või eksitavat teavet. Samuti teatas komisjon taotluse esitajale, et ta võib kohaldada dumpinguvastase alusmääruse artiklit 18, ja selgitas selle tagajärgi. |
|
(15) |
24. juuli 2023. aasta kirjades esitasid India valitsus, ECL ja SG PAM märkusi artikli 18 kohase kirja ja avalikustamise kohta. |
|
(16) |
Komisjon sai märkusi ka Euroopa äriühingutelt Valdro, Fusion Pipeline Products Limited (edaspidi „Fusion Pipelines Products“), CO.ME.CAR SRL, Deschacht, Idrovit SRL, Vodoskok d.d. ja WAPPtech Ltd, kes turustavad liidu turul ECLi toodetud keragrafiitmalmist torusid. |
|
(17) |
ECLi taotlusel toimus 26. juulil 2023 ärakuulamine. |
1.6. Avalikustamine
|
(18) |
Komisjon teavitas 24. augustil 2023 kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku ECLi suhtes kohaldatava tollimaksumäära muutmiseks. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada 6. septembriks 2023 märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. |
|
(19) |
Komisjon sai selle kohta märkusi India valitsuselt, SG PAMilt, ECLilt ning Euroopa äriühingutelt Deschacht, IBECO AB, VAPPtech Environrnental Ltd (edaspidi „VAPPtech“) ja Vodoskok. |
|
(20) |
4. septembril 2023 toimus India valitsuse taotlusel ärakuulamine India valitsuse ja komisjoni talituste vahel. ECLi taotlusel toimus 6. septembril 2023 veel üks ärakuulamine ECLi ja komisjoni talituste vahel. Komisjon võttis arvesse kõigi huvitatud isikute esitatud märkusi. |
|
(21) |
3. oktoobril 2023 avalikustas komisjon uuesti oma järeldused kättesaadavate faktide kasutamise kohta (vt punkt 3.6 allpool) ja kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi 6. oktoobriks 2023. Märkusi esitasid India valitsus, ECL ja SG PAM. Komisjon võttis arvesse kõigi huvitatud isikute esitatud märkusi. |
|
(22) |
16. oktoobril avalikustas komisjon uuesti oma järeldused normaalväärtuse kohta ja kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi 17. oktoobriks 2023. Märkusi esitasid India valitsus ja ECL. Komisjon võttis arvesse kõigi huvitatud isikute esitatud märkusi. |
1.7. Läbivaatamistaotluse tagasivõtmine
|
(23) |
28. augusti 2023. aasta kirjas teavitas ECL komisjoni, et ta soovib võtta tagasi oma taotluse osalise vahepealse läbivaatamise kohta. ECL kordas argumente, mille ta esitas oma märkustes üldise avalikustamisdokumendi kohta ja mille kohaselt tuleks uurimine lõpetada. |
|
(24) |
ECL osutas komisjoni avalikustamisdokumendis esitatud järeldustele kättesaadavate faktide kasutamise kohta. Äriühing leidis, et ta oli esitanud olulisi tõendeid veenmaks komisjoni andmete, eeskätt iga toru metallikaalu käsitlevate andmete täpsuses läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning et tal ei ole võimalik rohkem tõendeid esitada, sest torud olid juba müüdud. Lisaks väitis ECL, et (metallikaalu käsitlevate) andmete registreerimise meetodit järgiti kogu tema raamatupidamisarvestuses ja SAP-süsteemis (9). Ta kohustus võtma edaspidi asjakohased meetmed iga toodetud toru metallikaalu kontrollimiseks ja nõuetekohaseks registreerimiseks. Sellest tulenevalt leidis ECL, et läbivaatamine ei ole põhjendatud ja see tuleks lõpetada. |
|
(25) |
Osutades allpool punktis 3.2 üksikasjalikult kirjeldatud järeldustele selle kohta, miks komisjon oli arvamusel, et andmed olid esitatud valesti, võttis komisjon teadmiseks ECLi kohustuse edaspidi torude kaal registreerida. Komisjon leidis aga, et see kohustus ei õigustaks käesoleva läbivaatamise lõpetamist, sest see ei mõjuta praegusi järeldusi varasema ajavahemiku kohta. |
|
(26) |
Peale selle väitis ECL, et kui komisjon peaks kehtestama üldises avalikustamisdokumendis mainitud 12,9 % suuruse jääktollimaksu, mis lisanduks äriühingu suhtes juba kohaldatavale 9 % suurusele tasakaalustavale tollimaksule, siis ei suudaks ECL jätkata vaatlusaluse toote müümist liidu turul ning oleks sunnitud sulgema oma tütarettevõtjad või kontorid Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Selle tulemusel kaotaks töökoha ligikaudu 60 inimest, kellele ECL otseselt tööd annab. |
|
(27) |
Samuti osutas ECL mitmesuguste Itaalia, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Horvaatia sõltumatute turustajate väidetele, et liidu turul on tõsine konkurentsiprobleem. ECL väitis, et kui tema ei suudaks neid äriühinguid varustada, peaks enamik neist oma äritegevuse lõpetama, mille tagajärjel kaoks liikmesriikides üle liidu tuhandeid otseseid ja kaudseid töökohti. Seega leidis ECL, et majanduslik kahju eri liikmesriikides oleks veelgi suurem. Lisaks oli ECL arvamusel, et tema lahkumine liidu turult üksnes tugevdaks SG PAMi sisuliselt valitsevat seisundit sellel turul, mis kahjustaks liidu laiemaid huve. |
1.7.1. Turustajate märkused
|
(28) |
Äriühingud CO.ME.CAR S.r.l., Deschacht, Vodoskok d.d. ja WAPPtech taotlesid komisjonilt uurimise lõpetamist. Need äriühingud rõhutasid ECLi liidu turul tegutsemise tähtsust ning osutasid SG PAMi sisuliselt turgu valitsevale seisundile ja käitumisele, mida nad kirjeldasid konkurentsi kahjustavana. |
|
(29) |
Kõik need äriühingud mainisid ka seda, et kui ECL lahkuks liidu turult, avaldaks see suurt majanduslikku mõju nende tegevusele ja liidu keragrafiitmalmist torude turule. Näiteks Deschacht märkis, et see vähendaks oluliselt keragrafiitmalmist torude pakkumist Belgia turul, mis kahjustaks keragrafiitmalmist torude tootmisharu. WAPPtech märkis, et suur osa tema aastakäibest pärineb ECLi keragrafiitmalmist torude müügist Euroopas, mis tagab äriühingule majandusliku stabiilsuse. Vodoskok märkis lisaks, et tema arvamuse kohaselt oleksid kavandatud meetmete kehtestamisel märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed, mis mõjutaksid tarneahelat ja mille tulemusel kaoks töökohti. |
1.7.2. SG PAMi märkused
|
(30) |
SG PAM märkis, et ta on vastu uurimise lõpetamisele sellel alusel, et ECL võttis läbivaatamistaotluse tagasi. Tema seisukohast oleks uurimise lõpetamine vastuolus liidu huvidega, võttes eelkõige arvesse ECLi madala hinnaga impordi kasvu liidu turul. Ta osutas liidu tootmisharule tekitatud kahju käsitlevatele komisjoni järeldustele algses uurimises ja viimasel aegumise läbivaatamisel. |
|
(31) |
Ühtlasi tuletas SG PAM meelde, et läbivaatamine algatati ECLi taotlusel ja see piirdus nimetatud äriühingu dumpingumarginaali uue hindamisega ning seega ei saa komisjon uuesti hinnata liidu huve. |
|
(32) |
Lisaks kaitses SG PAM seisukohta, mille kohaselt ükski element ei viita sellele, et tollimaksude määra tõstmise korral peaks ECL liidu turult lahkuma. Äriühing tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole takistada importi, vaid tagada impordi õiglane hind. Ta leidis, et väited SG PAMi konkurentsi kahjustava käitumise kohta ei olnud põhjendatud ja nende ainus eesmärk oli kahjustada äriühingu mainet. Peale selle olid tema arvamuse kohaselt olemas alternatiivsed tarneallikad, näiteks teiste Euroopa tootjate Duktus-VonRolli ja TRMi müügi ning Türgi, Araabia Ühendemiraatide, Hiina ja Iraani impordi ning India äriühingu Jindal impordi näol. |
|
(33) |
SG PAM väitis ka, et keragrafiitmalmist torude turg võimaldab mitme materjali kasutamist, sest keragrafiitmalmist torud saab asendada muud liiki torudega, mis pakuvad sobivat alternatiivi. Äriühing osutas riiklike ametiasutuste ja komisjoni järeldustele mitmesugustes analüüsides, mis käsitlevad konkurentsi kõnealusel turul. Samuti juhtis SG PAM tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis oli ECLi turuosa oluline: ECLi enda väitel oli tema turuosa Prantsusmaal 30 % ja Hispaanias 50 %. Seega oli ECLil SG PAMi arvates märkimisväärne turuvõim. |
|
(34) |
SG PAM osutas eri turustajate esitatud teabele. Ta leidis, et turustajate vee transportimiseks kasutatavate keragrafiitmalmist torudega seotud äritegevuse osakaal oli väike, keskmiselt 3–10 % ja mitte rohkem kui 20 %. Seega oli äriühing seisukohal, et isegi kui need turustajad ei saaks ECLilt tooteid hankida, ei avaldaks see neile väga tõsist mõju. Samuti ei viidanud SG PAMi väitel miski sellele, et nende olukord oleks keragrafiitmalmist torude turul tüüpiline. |
|
(35) |
Peale selle väitis SG PAM pärast avalikustamist, et tema arvamuse kohaselt ei mõjuta ECLi mis tahes tulevikuks võetud kohustused käesoleva uurimise käigus tehtavaid järeldusi ning et uurimise lõpetamine läheks vastuollu hea halduse põhimõttega, sest uurimine kestis üle aasta ning selle jooksul tehti kohapealseid ja kaugkontrolle. Lisaks leidis äriühing, et uurimist ei saa lõpetada tulenevalt komisjoni järeldustest ECLi esitatud ebaõige ja eksitava teabe kohta. |
1.7.3. Komisjoni hinnang tagasivõtmistaotlusele
|
(36) |
Komisjon märkis alguses, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 9 lõike 1 (mis käsitleb kaebuse tagasivõtmist) sõnastuses on kasutatud tegusõna „võima“ ja seega ei panda komisjonile kohustust menetlust lõpetada, vaid talle üksnes antakse võimalus seda teha, välja arvatud juhul, kui lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega. Teisisõnu peab komisjon juhul, kui ta kõnealust lõpetamist kaalub, üksnes uurima, kas lõpetamine ei ole liidu huvides. Käesoleval juhul ei leia komisjon, et uurimise lõpetamiseks oleks põhjust. |
|
(37) |
Komisjon tuletas meelde, et läbivaatamise algatamise põhjus oli ECLi ühinemine temaga seotud äriühinguga. Ühinemine, mida on üksikasjalikult kirjeldatud allpool punktis 3.1, tõi kaasa asjaolude püsiva muutumise, millest tulenevalt oli kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikega 3 vaja algses uurimises kehtestatud dumpingumarginaal uuesti arvutada. |
|
(38) |
Lisaks leidis komisjon, et võttes arvesse vajadust kõrvaldada moonutav mõju kaubandusele ja taastada tegelik konkurents, tuleb kehtestada asjakohased dumpingumarginaalid, eelkõige käesolevas olukorras, kus esitatud oli eksitavat teavet. |
|
(39) |
Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamise lõpetamine ja seega käesoleva uurimise järelduste arvestamata jätmine ei oleks praegusel juhul asjakohane, ning otsustas uurimist jätkata. |
1.8. Uurimise algatamise kohta esitatud märkused
|
(40) |
Pärast uurimise algatamist väitis liidu tootja SG PAM, et viimase kümne aasta jooksul on ECLi ebaausad tavad ja suurenenud dumping teda negatiivselt mõjutanud. |
|
(41) |
SG PAM väitis ka, et taotlus ei sisaldanud mingisugust teavet, mis toetaks dumpingu väidetavat vähenemist ega seost ühinemise ja dumpingu taseme muutumise vahel. Ta väitis, et ECLi ja SPLi vahelist suhet oli juba algses uurimises arvesse võetud juba ning et ECLi dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks kasutati mõlema äriühingu andmeid. Samuti leidis ta, et läbivaatamine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingumarginaali suurenemise. |
|
(42) |
Vastuseks väitis ECL, et SG PAMi väited ei põhine faktidel. Tema arvates on SG PAMi turuosa pärast algset uurimist suurenenud, samal ajal kui ECLi müügimaht liidu turul on vähenenud. ECL väitis ka, et samal ajal tõusid tema müügihinnad kõrgemaks kui tema liitu suunatud ekspordi suhtes kehtestatud meetmete tase. Tema arvates näitasid SG PAMi finantstulemused, uued investeeringud ja müügimahu kasv, et ettevõttel läheb väga hästi. |
|
(43) |
Lisaks juhtis ECL tähelepanu sellele, et eelmine SG PAMi taotlusel ECLi suhtes algatatud vahepealne läbivaatamine lõpetati pärast seda, kui SG PAM taotluse tagasi võttis. ECLi arvates tähendas see, et SG PAM oli arvamusel, et ECLi dumping on vähenenud. ECLi arvates sai SG PAM kasu vaatlusalust toodet eksportivate India tootjate suhtes kehtestatud liiga kõrgetest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest. ECL väitis ka, et otsus algatada käesolev vahepealne läbivaatamine ei põhinenud tema enda, vaid komisjoni hinnangul, et ühinemine mõjutas äriühingu kulustruktuuri. |
|
(44) |
Nende väidetega seoses märkis komisjon, et läbivaatamise eesmärk oli määrata kindlaks ECLi dumpingu uus tase, võttes arvesse muutunud asjaolusid. Samuti selgitas komisjon, et seotud äriühingu SPL andmeid algsetes dumpinguarvutustes ei kasutatud. Asjaolu, et algses dumpinguvastases uurimises ei kasutatud SPLi andmeid, ei olnud ainus tegur, mida läbivaatamise algatamisel arvesse võeti. Komisjoni arvates võeti arvesse ka asjaolu, et ühinemine tõi kaasa koostoime, mis vähendas teatavaid kulusid, mis mõjutasid äriühingu tegevust ja kulusid. Seetõttu leiti, et läbivaatamine on põhjendatud, ja väide lükati tagasi. |
|
(45) |
SG PAM väitis ka, et taotlus ei vastanud mittekonfidentsiaalse teabe käsitlemise standarditele ning et taotluse esitaja ei olnud esitanud piisavalt üksikasjalikke mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid, mis võimaldaksid konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust mõistlikult aru saada, et vastata dumpinguvastase alusmääruse artiklis 19 sätestatud nõuetele. |
|
(46) |
Komisjon märkis, et ükski taotluse osa ei olnud konfidentsiaalne. Lisaks märkis ta, et SG PAM ei täpsustanud konkreetselt, milline avatud toimikus sisalduv teave tema arvates puudu oli. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi. |
|
(47) |
SG PAM väitis veel, et komisjon peaks pikendama uurimisperioodi, et võtta arvesse asjaolude väidetavat muutumist. ECLi ühinemine temaga seotud äriühinguga SPL jõustus 1. jaanuaril 2022. Komisjoni valitud läbivaatamisega seotud uurimisperiood määrati aga ajavahemikuks 1. aprill 2021 kuni 31. märts 2022, et see oleks kooskõlas India tavapärase finantsaruandluse aastaga. SG PAMi sõnul tähendas see, et kolm neljandikku läbivaatamisega seotud uurimisperioodist (2021. aasta aprillist 2021. aasta detsembrini) hõlmas ajavahemikku, mis eelnes väidetavale asjaolude muutumisele, ning kolme eelneva kvartali andmed ei oleks ühinemisest tulenevate muutuste suhtes mingil juhul representatiivsed. |
|
(48) |
Seoses väitega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi sobimatuse kohta selgitas komisjon, et tehti kindlaks, et äritegevuse, halduse ja raamatupidamise seisukohast jõustus ühinemine tagasiulatuvalt (10) alates 1. oktoobrist 2020. Seetõttu sai ta hinnata ühinemise mõju kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. See väide lükati seega tagasi. |
|
(49) |
SG PAMi sõnul oleks komisjon pidanud kontrollima ka Indias ja liidus müüdavate torude omaduste erinevusi. Need erinevused olid tema arvates peamiselt seotud rõhu- ja paksusklasside, kaalu, pikkuse ja kattekihiga. SG PAM juhtis tähelepanu sellele, et ECL müüs raskemaid torusid ja et samu torusid võib Indias kasutada teistel otstarvetel kui liidus. Ta tõi näite K9 (11)-klassi toru kohta, mida kasutatakse Indias tavaliselt vee jaoks, samas kui liidus kasutatakse samal otstarbel K7-klassi torusid. SG PAMi arvates võivad need erinevused õigustada kohandusi, et võimaldada India siseturul ja liidu turul müüdavate toodete õiglast võrdlemist. ECL ei olnud sellega nõus ja esitas üksikasjad oma toodete tehniliste omaduste ja väidetavate erinevuste kohta. |
|
(50) |
Komisjoni tavaks on arvutada dumpingumarginaal, võrreldes tooteliigi normaalväärtust sarnase tooteliigi ekspordihinnaga. Seega võeti arvesse SG PAMi esile toodud erinevusi ning erinevaid surveklasse peeti erinevateks tooteliikideks. Komisjon leidis, et SG PAMi kaalutlusi oli täielikult käsitletud. |
|
(51) |
SG PAM väitis ka, et ECLi kontserni uus struktuur loob märkimisväärseid võimalusi ristkompenseerimiseks, sisemüügiks mitteturuhindadega, deklareerimata teenusteks ja/või muudeks elementideks, mis võivad oluliselt mõjutada kulude hindamist ning äriühingu omamaise ja ELi suunatud müügi võrdlemist. Seetõttu peaks komisjon tema arvates olema seotud üksuste vaheliste tehingute hindamisel ettevaatlik. Selleks esitas SG PAM kokkuvõtliku kirjelduse ECLi kontserni struktuuri ja tegurite kohta, mida komisjon peaks tema arvates dumpingu arvutamisel arvesse võtma. SG PAM viitas ühes ECLi Haldias asuvas tehases toodetud koksi tarnimisele ja söe impordile Austraaliast, millesse võisid olla kaasatud mõned ECLiga seotud isikud. Sama kehtis SG PAMi sõnul liidu turu kohta, kus ECL müüb mitme seotud isiku kaudu. SG PAM viitas kahe seotud osapoole, Electrosteel Trading S.A. ja Electrosteel Europe S.A. aastaaruannetes nimetatud allahindlustele, aastalõpu boonustele, nullväärtusega müügile ja muudele turutavadele. SG PAM juhtis tähelepanu ka ECLi ja Electrosteel Algerie SPA, Electrosteel Castings Gulf FZE (Araabia Ühendemiraadid), Electrosteel Bahrein Holding WLL (Bahrein) ja Electrosteel Doha for Trading LLC (Katar) vahelistele võimalikele tehingutele, mida komisjon peaks uurima, et kontrollida nende üksuste võimalikku osalemist vaatlusaluse toote müügis liidu turul. |
|
(52) |
Komisjon võttis neid elemente oma hinnangus arvesse ning vaatas läbi kontserni struktuuri ja seotud isikute vahelise töökorralduse, niivõrd kui omavaheline seos oli ECLi uue dumpingumarginaali kindlaksmääramisel asjakohane. Selleks võttis ta arvesse asjaolu, et uurimisalust toodet müüdi liidu turul seotud isikute kaudu. |
|
(53) |
SG PAM väitis, et kuna rauamaagi turg oli Indias moonutatud ja need moonutused olid kindlaks tehtud algses määruses, millega kehtestati India eksportivatele tootjatele tasakaalustav tollimaks, peaks komisjon normaalväärtuse arvutamisel kohandama kulusid dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel. |
|
(54) |
Liidu tootmisharu esitas sama väite algses uurimises. Komisjon leidis toona, et moonutust uuriti ja seda käsitleti eraldi subsiidiumivastases uurimises ning et seda moonutust ei olnud vaja rohkem käsitleda, sest see tähendaks subsiidiumi mõju kahekordset arvestamist. Komisjon jäi selle seisukoha juurde. |
2. UURIMISALUNE TOODE, VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uurimisalune toode
|
(55) |
Uurimisalune toode on keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud (edaspidi „keragrafiitmalmist torud“), välja arvatud keragrafiitmalmist torud, millel puudub sisemine ja väline kattekiht (edaspidi „katmata torud“), (edaspidi „uurimisalune toode“). |
2.2. Vaatlusalune toode
|
(56) |
Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Indiast pärit uurimisalune toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 (TARICi koodid 7303001010, 7303009010) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes informatsiooniks ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda. |
2.3. Samasugune toode
|
(57) |
Käesolevas vahepealse läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust algses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad:
|
|
(58) |
Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. TÄHELEPANEKUD
|
(59) |
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt uuris komisjon, kas asjaolud, mille põhjal määrati praegune dumpingumarginaal, on muutunud ja kas see muutus on püsivat laadi. |
3.1. Asjaolude oluline ja püsiv muutumine
|
(60) |
Uurimine kinnitas, et vastavalt ühinemiskavale, mille India asjaomased ametiasutused 31. detsembril 2021 heaks kiitsid, ühines SPL ametlikult ECLiga. ECL liitis endaga SPLi ja seega tegutsesid need kaks äriühingut alates 1. jaanuarist 2022 ühe üksusena. Sellel kuupäeval SPLi enam ei eksisteerinud. ECLi ja SPLi aktsiad liideti ja jaotati 20. jaanuaril 2022 ning jaotamisprotsess viidi lõpule 2022. aasta aprillis, kuid ühinemine toimus tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2020, nagu on selgitatud põhjenduses 48. |
|
(61) |
Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt oli kehtivate meetmete kehtestamise alus muutunud ning need muudatused õigustavad taotluse esitaja dumpingumarginaali läbivaatamist. |
|
(62) |
Pärast avalikustamist väitis ECL, et komisjon ei hinnanud ühinemisest tulenevaid sünergiaid ja seepärast tuleks uurimine lõpetada. |
|
(63) |
Komisjon ei nõustunud selle eeldusega, sest nagu on märgitud punktis 1.7 ja avalikustatud huvitatud isikutele, oli ta järeldanud, et ühinemise tulemusel tekkis sünergiaid, mis vähendasid teatavaid kulusid, millel oli mõju äriühingu tegevusele ja kuludele. Järeldust osalise vahepealse läbivaatamise vajalikkuse kohta korrati ka 24. augusti 2023. aasta üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 113. |
|
(64) |
Pärast avalikustamist kordas India valitsus ECLi argumente ja kaitses seisukohta, et vahepealne läbivaatamine ei ole vajalik. Kuigi India valitsus nõustus sellega, et ühinemiste korral oli osaline vahepealne läbivaatamine komisjoni järjepidev praktika, leidis ta, et ECLi juhtum oli erinev, sest nii ECL kui ka SPL olid hõlmatud algse uurimisega ning otsus SPLi andmeid algses dumpinguvastases uurimises mitte kasutada oli komisjoni valik. Seepärast ei olnud tema arvamuse kohaselt vaja neid uuesti uurida. Lisaks oli India valitsuse arvates komisjon see, kes ametlikult taotles ECLilt vahepealse läbivaatamise taotluse esitamist. |
|
(65) |
Ühinenud üksuse kulude kindlakstegemiseks oleks komisjon juhul, kui ECLi andmeid ei oleks tagasi lükatud, olnud kohustatud kasutama ühinenud üksuste konsolideeritud kulusid ning konsolideeritud üld-, haldus- ja müügikulusid. |
|
(66) |
Samuti leidis komisjon, et see, kas ECL oleks esitanud taotluse omal algatusel või tegi ta seda komisjoni soovitusel, ei ole asjakohane, sest komisjon tegi artikli 11 lõike 3 alusel kindlaks, et ühinemise näol oli tegemist püsivalt muutunud asjaoludega, mille tõttu oli vajalik määrata kindlaks uus dumpingumarginaal (vt punkt 3.1). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(67) |
India valitsus väitis ka seda, et vahepealse läbivaatamise taotlus esitati seoses nii tasakaalustavate kui ka dumpinguvastaste meetmetega ning oli ebaõiglane, et komisjon viis läbi ainult dumpinguvastase läbivaatamise, sest teatavad subsiidiumikavad enam ei kehtinud. |
|
(68) |
Komisjon tuletas meelde, et ECL esitas üksnes dumpinguvastaste meetmete läbivaatamise taotluse. Seega ei olnud see väide põhjendatud. |
3.2. Koostöö ja kättesaadavate faktide kasutamine
|
(69) |
Algses uurimises määrati ECLi (ja teiste koostööd tegevate eksportivate tootjate) dumpingumarginaal kindlaks vaatlusaluse toote metalli netokaalu põhjal. See tähendab, et kõnealune dumpingumarginaal määrati kindlaks toru kaalu põhjal ilma tsemendikihita, mitte toru kogukaalu põhjal. Seega tugines ECL oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule ainult metalli netokaalule. |
3.2.1. Teatatud metalli netokaalu tähtsus dumpingumarginaali puhul
|
(70) |
Uurimisalune toode on terastoru, mille sisekiht on tsemendist, et vältida toru korrosiooni. Lisaks on terastoru välispinnal hästi õhuke paari millimeetrine kaitsekiht, mida tavaliselt nimetatakse kattekihiks. Toru kaal koos tsemendikihiga on määratletud tsemendikihi kaaluna. |
|
(71) |
India siseturul müüdavatel toodetel on teistsugune kaitsekiht (12) kui liitu eksporditavatel toodetel. See tähendab, et dumpingumarginaali arvutamiseks puuduvad võrreldavad tooteliigid. Hoolimata asjaolust, et kattekihil ei ole märkimisväärset mõju tootmiskuludele ega hinnale, tuli võrreldava tooteliigi puudumisel lähtuda normaalväärtuse arvutamisel tootmiskuludest. Normaalväärtuse arvutamiseks tuli iga tooteliigi puhul korrutada liitu müüdud konkreetse toru kogukaal selle tooteliigi keskmise tootmiskuluga kilogrammi kohta. |
|
(72) |
Toru kogukaal moodustub metalli, tsemendi ja katte kaalust. Järgides nominaalseid (teoreetilisi) norme, (13) moodustab metalli keskmine kaal torus enamiku liitu eksporditavate tooteliikide puhul ligikaudu 85 % ning tsemendi kaal keskmiselt 15 % toru kogukaalust (14). Kattekihi kaal moodustab 0,3–1 % toru kogukaalust. Metall moodustab peamise osa kuludest, seega määrab valmistoru müügihinna metalli maksumus. |
|
(73) |
Keskmise tootmiskuluga korrutatakse vaid toru metallosa. Seega mõjutab metalli kaal ja selle osakaal toru kaalus otseselt normaalväärtuse arvutamist ja mõjutab seega otseselt dumpingumarginaali. Metallikaalu esitamine tegelikust väiksemana tingib automaatselt väiksema arvestusliku normaalväärtuse ja sellest tulenevalt madalama dumpingumarginaali (15). Samamoodi tingib liitu suunatud müügi puhul metallikaalu esitamine tegelikust väiksemana kõrgema keskmise ekspordihinna (16). Seetõttu on teatatud metallikaalu täpsus dumpingumarginaali kindlaksmääramisel otsustava tähtsusega. Teisisõnu on täpse dumpingumarginaali arvutamiseks vajalik, et teatatud metallikaal oleks õige. See mõjutab nii kindlaksmääratud normaalväärtuse kui ka kindlaksmääratud ekspordihinna täpsust. |
3.2.2. ECLi poolt teatatud metallikaal käesolevas uurimises
|
(74) |
ECLi poolt kohapealse kontrolli käigus esitatud teabe kohaselt ei kaalutud äriühingu toodetud torusid süstemaatiliselt eraldi, vaid kaaluti terve konteiner või täis torulastiga veoauto, enne kui see ECLi valdustest lahkus. Selles konteineris/veokis oli mitu erineva läbimõõduga toru, koos tsemendi- ja kattekihiga ning seal võis olla ka muid tooteid, nagu tihendid, määrdeained, liitmikud või muud, ning samuti puidutükid või muu pakkematerjal. ECL väitis, et toodetud torude metalli netokaal oli registreeritud raamatupidamissüsteemis, võttes aluseks iga tellimuse puhul igast tooteliigist ühe kaalutud toru kaalu. ECLi sõnul registreeriti näidistorude metallikaal seejärel äriühingu SAP-süsteemis ja seda kohandati pidevalt vastavalt iga näidiseks võetud toru testimise tulemustele. ECL väitis, et need andmed, mis ta esitas oma küsimustiku vastustes ja mida seejärel kasutati dumpingu arvutamiseks, peegeldasid seega torude tegelikku metallikaalu. |
|
(75) |
Selleks et kontrollida ECLi poolt SAPi sisestatud metalli netokaalu õigsust, palus komisjon äriühingul esitada lisateavet torude (koos tsemendi- ja kattekihiga) (kogu) „brutokaalu“ ning tootmis- ja müügiandmete kohta meetrites. |
|
(76) |
Omamaise müügi puhul on brutokaal nimetusega „Kanta“ torude kaal koos tsemendi- ja kattekihiga. Äriühing pidas arvestust koormatud veoki või konteineri brutokaalu kohta kaalusillal, mis hõlmas ka pakendit. Seda lisateavet küsides püüdis komisjon ristkontrollida äriühingu esitatud metalli netokaalu õigsust. |
|
(77) |
Pärast ECLi esitatud lisateabe võrdlemist leidis komisjon lahknevusi eksporditurul müüdud uurimisaluse toote brutokaalu ja omamaisel turul müüdud uurimisaluse toote vahel. Lahknevus puudutas eelkõige tsemendikihi kaalu siseturul müüdavates toodetes võrreldes selle kaaluga liidu turul müüdavates toodetes. |
|
(78) |
Kuna puudus teave (17) tsemendikihi kaalu kohta siseturul müüdud torudes, võrdles komisjon siseturul müüdud torude puhul keskmist Kanta-kaalu meetri kohta ekspordiks müüdud torude tsemendikihi kaaluga, kasutades ECLi esitatud teavet torude pikkuse (meetrites) kohta. Ta leidis, et teatatud torude brutokaal meetri kohta oli eksportmüügi puhul keskmiselt üle [5–15 %] suurem kui omamaise müügi puhul (18). Kuna omamaise turu kohta esitatud andmed sisaldasid pakkematerjali, mida liitu suunatud müügi puhul teatatud kaalu hulka ei arvestatud, järeldas komisjon, et tegelik erinevus oleks veelgi suurem. |
|
(79) |
Selleks et olla võimalikult täpne, kitsendas komisjon võrdlust peaaegu identsete tooteliikidega, mida müüakse nii India siseturul kui ka liidu turul. Võrreldes peaaegu identseid tooteliike (19) (mis erinevad ainult välise kattekihi poolest), täheldas komisjon, et teatatud metalli netokaal oli ühesugune, samas kui tsemendikihi kaal oli eksportmüügi puhul alati oluliselt suurem. Komisjon leidis, et toru kogukaal (brutokaal) oli eksportimisel keskmiselt [5–15 %] suurem. Mõne tooteliigi puhul oli erinevus isegi [5–15 %]. See tähendas, et ekspordiks müüdava toru kaal meetri kohta oli keskmiselt [10–20 %] suurem kui siseturul müüdava peaaegu identse toru puhul. Komisjon märkis ka, et need lahknevused liiguvad alati ühes suunas, märkides eksporditud toote kaalu väiksemaks. Nagu on selgitatud põhjenduses 72, kahandas selline kaalu vähendamine ECLi dumpingumarginaali. |
|
(80) |
Eelöeldut silmas pidades pidas komisjon neid lahknevusi tõendiks müügiga seotud valeandmete esitamise kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 40, on täpse dumpingumarginaali arvutamiseks õigete kaaluandmete esitamine määrava tähtsusega. Täpsemalt võib valeandmete esitamine kaalu kohta kaasa tuua tegeliku dumpingumarginaali vähenemise. Seda arvesse võttes palus komisjon 29. juunil 2023 ECLil esitada nende lahknevuste kohta selgitusi. |
|
(81) |
ECL vastas, et ekspordi ja omamaise müügi võrdlust mõjutasid tootevaliku erinevused müügis mõlemal turul ning et kuni 300 mm läbimõõduga torude puhul leitud erinevused olid tingitud sellest, et normid tsemendikihi paksuse kohta on liidu turul ja India siseturul erinevad. Samuti on taotluse esitaja seisukohal, et mõned erinevused tekkisid ka omamaisel ja eksporditurul kasutatavatest erinevatest kattekihtidest ja transpordipakenditest. |
|
(82) |
Komisjon leidis, et kuigi mõned erinevused võivad tõepoolest tekkida erinevast tootevalikust, siis ECLi esitatud põhjendustega ei saa piisavalt selgitada peaaegu identsete tooteliikide (20) võrdlemisel leitud erinevuste suurusjärku. |
|
(83) |
Lisaks tegi komisjon kohapealse kontrollkäigu ajal kindlaks, et sama läbimõõduga torude puhul oli tsemendikihi paksus siseturul ja eksporditurul sama. Samuti kasutati ECLi enda tootmiskoodide süsteemis nii omamaise kui ka liidu turu jaoks ühesuguseid tootekoode. Lisaks kasutati samu tootmisliine ja sama tootmisviisi. Kui eksporditavate torude tsemendikihi paksus oleks olnud erinev, oleks nende toodete puhul kasutatud erinevat tootekoodi, mis aga nii ei olnud. |
|
(84) |
Lisaks puudutas ECLi väide, et India ja liidu turul kehtisid tsemendikihi paksuse kohta erinevad normid, ainult torusid läbimõõduga kuni 300 mm. Komisjon leidis siiski lahknevusi ka üle 300 mm läbimõõduga torude puhul, mille puhul olid tsemendikihi paksuse nõuded mõlema turu normides ühesugused. Komisjon arvutas välja, et ECLi esitatud metalli netokaalu põhjal peaks teatavate tooteliikide tsemendikiht eksporditurul olema omamaise turuga võrreldes kaks korda paksem. |
|
(85) |
ECL kinnitas, et eksporditurul kasutatava (erineva) katteliigi mõju toru kogukaalule oli minimaalne, moodustades vaid ligikaudu [0–3 %] kogukaalust. Seetõttu ei saa kattekihi erinevus põhjustada kaaluerinevust, mis võis ulatuda peaaegu [10–20 %]ni. Transpordipakendite kohta sai komisjon kohapeal teavet, mis kinnitas, et omamaise müügi kohta teatatud brutokaal hõlmab pakendeid ja muid tooteid (määrdeained ja tihendid). Isegi kui pakendid ja muud elemendid oleks välja jäetud, tehti tehase kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et omamaiste ja ekspordipakendite osakaal kogukaalus jäi suurusjärku [0–3 %] ja oli seega torude kogukaaluga võrreldes tähtsusetu. |
|
(86) |
Seega järeldas komisjon, et erinevusi kuni 300 mm läbimõõduga torude puhul saab vaid osaliselt (21) selgitada väitega, et erinevus tuleneb tsemendikihi paksuse suhtes kohaldatavate normide erinevusest liidu ja India turul. Torude puhul, mis on suurema läbimõõduga kui 300 mm, ei saa erinevust põhjendada erinevate tsemendikihi normidega, teist tüüpi kattekihiga ega veopakendite erinevusega. |
|
(87) |
Võttes arvesse toimikus sisalduvat teavet, mis oli vastuolus taotluse esitaja selgituse iga elemendiga kaaluerinevuste kohta, paistis, et ainus selgitus oli see, et taotluse esitaja oli oma raamatupidamissüsteemis vaatlusaluse toote kaalu või pikkuse valesti registreerinud, mis vähendas tema dumpingumarginaali. Seda tehes esitas taotluse esitaja ebaõiget või eksitavat teavet dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses, takistades seega märkimisväärselt uurimist. |
3.3. India valitsuse märkused kättesaadavate faktide kasutamise kohta
|
(88) |
India valitsus märkis, et uurimine algatati komisjoni algatusel ja et see ei olnud tema arvates vajalik. Ta väitis, et kuna omamaisel ja liidu turul teatatud metalli netokaalu osas erinevusi ei olnud, tuleks ECLi andmeid aktsepteerida. Ta märkis, et ECL oli algses uurimises kasutanud oma aruandluses sama metoodikat (võttis aluseks metalli netokaalu) ning et komisjon oli selle (sama) metoodika kõigis varasemates uurimistes heaks kiitnud. India valitsus on seisukohal, et kuna metoodikat ei muudetud ja äriühing ei olnud muutnud oma andmete esitamise viisi, ei saanud ECLi esitatud andmeid/teavet jätta arvesse võtmata. |
|
(89) |
India valitsus kommenteeris ka järeldusi, mille komisjoni oli artikli 18 kohases kirjas teinud seoses erinevustega metalli netokaalu, tsemendikihi kaalu ja nn Kanta-kaalu vahel. Sellega seoses väitis ta, et kõigi kolme kaalu eesmärk ja alus on erinev ning seega ei saa neid kasutada võrdlevaks analüüsiks. |
|
(90) |
India valitsus juhtis tähelepanu eelkõige sellele, et metalli netokaalu kasutas tootmisharu kõikide ettevõttesiseste ja kohustuslike registreerimiste jaoks. Vaatlusaluse toote tootja ega komisjon ei olnud tsemendikihti seni oluliseks kriteeriumiks pidanud, seda ka toote kontrollnumbrite (22) puhul. See lähenemisviis oli tema arvates kooskõlas ka asjaoluga, et isegi äriühing SG PAM ei lisanud toote omaduste kirjeldamisel tsementi kunagi asjakohase kriteeriumina, ning et ka komisjon oli kõigis siiani läbi viidud uurimistes aktsepteerinud toote kontrollnumbreid, ilma et oleks tsementi eraldi kriteeriumina arvestanud. India valitsus väitis, et kehtestatud metoodikast kõrvalekaldumine osalise vahepealse läbivaatamise käigus ei ole soovitav ega põhjendatud. Seetõttu oleks komisjoni ettepanek kasutada tsemendikaalu erinevuse tõttu kättesaadavaid fakte mitte ainult karm, vaid ka ebaõiglane ECLi suhtes, kes oli aastate jooksul kõigis uurimistes täielikult koostööd teinud. |
|
(91) |
India valitsus lisas veel, et Kanta-kaal ei hõlma mitte üksnes palja toru kaalu (metalli netokaal), vaid ka tsemendi, torusisese ja -välise kattekihi, pakkematerjali ja muude esemete, näiteks vaherõngaste, määrdeainete jms kaalu. Kuna Kanta-kaal sisaldas lisaks vaatlusalusele tootele ka muude elementide kaalu, oli see eri saadetiste puhul erinev ja seetõttu ei tohiks seda arvutustes ega analüüsides kasutada. |
|
(92) |
Kõigepealt märkis komisjon, et nagu on selgitatud põhjenduses 8, algatati uurimine taotluse esitajate taotluse põhjal. Kuigi see taotlus võis põhineda komisjoniga peetud mitteametlikel aruteludel SPL-iga ühinemise mõju üle, ei muuda see asjaolu, et läbivaatamise taotluse tegi taotluse esitaja. |
|
(93) |
Lisaks võttis komisjon teadmiseks selgitused tootmisharu kasutatavate erinevate mõõtühikute kohta. Ta kinnitas, et kooskõlas sellega, mida komisjon käesolevas uurimises nõudis, ja kooskõlas eelmistes uurimistes kasutatud meetodiga esitas ECL andmed, mis põhinesid metalli netokaalul. Selleks et kontrollida metalli netokaalu põhjal esitatud andmete täpsust ja kuna puudus teave iga toru metallikaalu kohta, keskendus komisjon kontrollimise käigus ECLi esitatud andmete õigsuse kontrollimisele ning võrdles seda teavet eri mõõtühikute abil, nagu brutokaal ja kaal meetri kohta. Komisjon uuris ka sise- ja ekspordituru kohta esitatud andmeid. Andmete õigsuse ristkontrollimisel leidis komisjon erinevusi, mis osutavad metalli netokaalu põhjal esitatud andmete ebatäpsusele. Seetõttu ei olnud komisjonil kavas kasutada teistsugust metoodikat kui algses dumpinguvastases uurimises, vaid pigem kontrollida, kas ECL oli esitanud õiged andmed. |
|
(94) |
India valitsus leidis ka, et kuna omamaisel turul müüdud tooted ei olnud samad kui liidu turul müüdavad tooted, oli komisjoni väljakujunenud tavaks sellistel juhtudel arvutada normaalväärtus tootmiskulude põhjal. Seetõttu väitis India valitsus, et omamaisel turul ja ELi turul müüdud toodete kaalu erinevused ei ole käesolevas uurimises olulised. |
|
(95) |
Kokkuvõtteks leidis India valitsus, et „kättesaadavate faktide“ kasutamine ei ole põhjendatud ning et komisjon peaks koostööd tegeva eksportija esitatud teabega nõustuma ja tegema järeldused vastavalt sellele. |
|
(96) |
Komisjon kinnitas, et kuna liidu turul ja eksporditurul ei müüdud otseselt võrreldavaid tooteid, oli tal kavas kooskõlas esialgse meetodiga arvutada normaalväärtus tootmiskulude põhjal. Nagu on selgitatud põhjenduses 72, on teatatud metallikaalu täpsus dumpingumarginaali kindlaksmääramisel otsustava tähtsusega. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks on vaja täpseid andmeid ka kaalu kohta. Kui andmed osutuvad ebausaldusväärseks, ei saa neid sellisel kujul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. |
3.4. ECLi märkused kättesaadavate faktide kasutamise kohta
|
(97) |
Vastuses artikli 18 kohasele kirjale leidis ECL, et kättesaadavate faktide kasutamine on põhjendamatu ja sellel puudub faktiline alus, sest see põhines võrreldamatute toodete kaalude võrdlemisel ega võtnud arvesse erinevaid muutujaid. Samuti leidis ta, et komisjoni arvutused artikli 18 kohases kirjas ei olnud täpsed. |
3.4.1.1.
|
(98) |
ECL väitis, et teatatud metallikaal oli õige ning et ECL ei esitanud valesid ega eksitavaid andmeid, sealhulgas metallikaalu kohta. Tema arvates põhinesid kõik ECLi poolt uurimise käigus esitatud kaalud äriühingu SAP-süsteemil ja/või olid märgitud ka liidu klientidele väljastatud arvetel ja ekspordidokumentidel. |
|
(99) |
Metallikaalu kohta väitis ECL, et andmed olid võetud ECLi SAP-süsteemist ning komisjon kontrollis selle täpsust kohapealse kontrolli käigus. Andmed põhinesid metallitootmisel ja -tarbimisel ning vastasid ECLi aastaaruandele ja SAPis registreeritud metallivarude kogusele, mida kõike oli komisjon kontrollinud. Lisaks väitis ta, et metallikaal oli märgitud ka ekspordipakendite nimekirja lisades (koos neto- ja brutokaaluga) ning et need kaalud vastavad ECLi poolt küsimustikule antud vastustes esitatud kaaludele. |
|
(100) |
ECL väitis samuti, et SAP-andmeid auditeerisid igas kvartalis välisaudiitorid ning need olid kooskõlas äriühingu raamatupidamise aastaaruandega, nagu komisjon ka ise kontrollis. Seotud ja sõltumatutele klientidele varem (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) väljastatud arved ja ekspordidokumendid olid aluseks tollideklaratsioonide, kaupade transpordi ja muude õigusnormide täitmise nõuetele ning need koostas SAP automaatselt kaalusilla tegelike andmete põhjal, mille sisestasid süsteemi kümned ECLi töötajad. Seega ei saa ECLi arvates SAPi ja arvete autentsust ning õigsust küsimuse alla seada. |
|
(101) |
ECL väitis ka, et tema registreeritud ja komisjonile esitatud erinevad kaalud on kooskõlas andmetega ekspordi kohta kolmandatesse riikidesse. Ta väitis, et eri tooteliikide metalli netokaal ja tsemendikihi kaal kolmandatesse riikidesse eksportimisel oli võrreldav samade tooteliikide omadega liitu eksportimisel. |
|
(102) |
Lisaks väitis ECL, et äriühingut auditeerisid ja kontrollisid rahvusvahelised standardiasutused, kes kontrollisid tema andmete õigsust. ECL esitas sõltumatu kontrolliettevõtja väljastatud kontrolliaruande, mille oli tellinud ECLi kolmandast riigist pärit klient. Aruandes mainiti torude keskmist kaalu, mis tõendas ECLi arvates, et liidu turul müüdavate tooteliikide kaal meetri kohta oli sarnane või üsna sarnane ECLi teatatud tsemendikihi kaaluga, samuti märgiti aruandes, et tsemendikihi paksus varieerub. |
|
(103) |
ECL rõhutas, et ta kontrollis metallikaalu ja pidas seda oluliseks, kuna metall on peamine kuluallikas, ning et seda jälgiti tootmisprotsessis pidevalt, samas kui tsemendikiht moodustas vaid ligikaudu [0–3 %] kogukuludest. Kanta- ja tsemendikihi kaale kontrolliti ja need olid vajalikud peamiselt transpordikulude arvutamiseks. |
|
(104) |
Seetõttu väitis ECL, et olenevalt äriühingu tavast võib torude kaalu väljendada metalli netokaalu või tsemendikihi kaalu alusel, mida oli oma märkustes kinnitanud ka SG PAM. Metalli nominaalkaal ja tsemendikihi kaal tuletati vastavalt kohaldatavatele normidele. Nominaalkaal on kaal, mille poole tootja püüdleb, kuid ECLi kohaselt ei ole see muutumatu standard. Seega on ECL arvates suurem tsemendisisaldus ja -suhe lubatud ja tavapärane. |
|
(105) |
Komisjon võttis teadmiseks taotluse esitaja erinevad selgitused kaaluerinevuste kohta ja asjaolu, et tema esitatud andmed põhinesid tema enda SAP-süsteemil ning et välisaudiitorid auditeerisid taotluse esitajat raamatupidamisaruannete heakskiitmiseks ja kontrollisid, kas tema tooted vastavad erinevatele rahvusvahelistele standarditele. Komisjon nõustus ka sellega, et tal oli olnud võimalik kontrollida ECLi poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud metalli netotarbimist SAP-süsteemis ja raamatupidamise aastaaruannetes ja neid omavahel seostada. |
|
(106) |
Sellised parameetrid nagu metalli- või tsemendikaal või individuaalsete torude pikkus eri toodete ja turgude puhul ning see, kuidas need toodete vahel jaotati, olid aga muutujad, mille äriühing süsteemi sisestas. |
|
(107) |
Esiteks täheldas komisjon ECLi esitatud teabe põhjal, et vastupidiselt ECLi väitele ei registreeritud üksikute torude kaalu süstemaatiliselt. |
|
(108) |
Komisjon märkis, et samade tooteliikide kohta esitatud metalli netokaal oli üldiselt ligilähedane nominaalkaalule, mis komisjoni arvates ei toeta ECLi väidet, et seda korrigeeriti vastavalt tegelikule kaalule. Samuti leiti, et eri tellimuste puhul olid registreeritud sarnased metalli netokaalud. Kui iga tellimuse puhul oleks kasutatud tegelikku metalli netokaalu, oleks see iga tellimuse puhul pidanud olema erinev, kuid see ei olnud nii. |
|
(109) |
Asjaolu, et tegelikult ei olnud metalli netokaal alati nominaalkaaluga võrdne, tõendavad sõltumatu kontrolliettevõtja kontrolliaruanded, mille ECL esitas tõendamaks, et tsemendikihi paksuses esines erinevusi. Sellest dokumendist nähtus selgelt, et kaalutud torude puhul ületas metalli netokaal nominaalkaalu rohkem kui [0–10 %]. See näitas komisjoni arvates, et on vähetõenäoline, et ECLi teatatud metalli netokaal vastas tegelikkusele. |
|
(110) |
Teiseks sisestas äriühing SAPi muid parameetreid, näiteks komisjoni toote kontrollnumbrid, et koostada aruandeid igal ajal ja isegi väljaspool uurimisperioodi. |
|
(111) |
Seepärast märkis komisjon, et kuigi metalli kogutarbimine vastas raamatupidamise aastaaruannetele, põhinesid individuaalsete tootmis- ja müügitehingute teatavad põhiparameetrid, nagu kaal meetri kohta, üksnes ECLi poolt SAPi sisestatud andmetel ning et selle teabe õigsust individuaalsete tehingute tasandil ei olnud võimalik kontrollida ega ristkontrollida tõendavate dokumentide ega muude ettevõttesiseste või -väliste tõendite alusel. Need asjaolud kinnitasid järeldusi, et individuaalsete tehingute tasandil esitatud andmed ei olnud õiged. Seega ei olnud komisjon nõus, et ainuüksi asjaolu, et üldised andmed kattusid SAP-süsteemiga, kujutas endast kindlat tõendit selle kohta, et individuaalsete tehingute andmed on automaatselt õiged. |
|
(112) |
Komisjon märkis ka, et ECLi sõnul olid andmed metalli netokaalu kohta esitatud ainult ekspordi pakkedokumentidel, samas kui siseturu puhul pakkelehed väidetavalt puudusid. Seega ei saanud andmeid mõlemalt poolt kontrollida. Lisaks märkis komisjon, et vedaja (ega klient) ei saanud kontrollida ekspordidokumentides esitatud teavet metalli netokaalu kohta, sest transporditav toru sisaldas tsemendi- ja kattekihti, samas kui transport määrati kindlaks kogukaalu (brutokaalu) alusel. Samal ajal oli klientide tellimustes ja arvetes juttu meetritest. Seega ei saanud kolmas isik metalli netokaalu käsitlevat teavet kontrollida. Seega ei leidnud komisjon, et metalli netokaalu märkimine veodokumentides on täiendav tõend selle kohta, et teave oli õige. |
|
(113) |
Järgides algse dumpinguvastase uurimise metoodikat, esitas ECL algselt metalli netokaalu iga müügitehingu kohta siseturul ja liidu turul. Erinevalt liidu turu arvetest ei olnud omamaise müügi arvetel metalli netokaalu märgitud. Kuna see puudus ka näiteks riigisisestes transpordidokumentides või pakkelehtedel, ei saanud komisjon metalli netokaalu õigsust kontrollida. |
|
(114) |
Alles pärast seda, kui komisjon sai teabe, mis võimaldas tal võrrelda Kanta-kaalu siseturul tsemendikihi kaaluga liidu turul, avastati see erinevus. |
|
(115) |
Komisjon võttis samuti teadmiseks, et ECL (ja teised tootjad) jälgivad metallitarbimist üldiselt tähelepanelikult. Samuti võttis ta teadmiseks selgitused metalli netokaalu, nominaalkaalu ja asjaolu kohta, et tegemist ei ole range standardiga ning et suurem tsemendisisaldus ja -suhe on lubatud ja tavapärane. Komisjoni arvates ei võimaldanud need selgitused siiski järeldada, et ECL esitas metalli netokaalu kohta õiged andmed. Eelkõige ei puudutanud ECLi esitatud selgitused komisjoni arvates seda, miks eksportmüügi tooted olid järjepidevalt raskemad kui peaaegu identsed siseturul müüdavad tooted, ja seda ka toodete puhul, mille puhul oli tsemendikihi paksuse norm ühesugune. |
3.4.1.2.
|
(116) |
ECL väitis veel, et artikli 18 kohases kirjas esitatud arvutused ei olnud õiged, sest [5–15 %] erinevuse arvutamisel ei võetud arvesse tootevalikut ning liidus ja siseturul kohaldatavate torustandardite erinevust. Võrdlus oleks õige ainult siis, kui identseid tooteid oleks mõlemal turul müüdud samas proportsioonis. Tema arvates seisnes see erinevus peamiselt selles, et India ja liidu standardites olid nõuded tsemendikihi paksusele erinevad. Nende erinevuste põhjal ei saa järeldada, et ECLi andmed olid valed või eksitavad. |
|
(117) |
Nagu komisjon punktis 3.2.2 juba märkis, võttis ta arvesse asjaolu, et võrdlus, mille ta tegi koguekspordi ja omamaise kogumüügi põhjal, põhines tõepoolest erineval tootevalikul, mis võis tulemust mõjutada. Komisjon tegi selle võrdluse, et tõendada eksporditurul müüdavate toodete kaalu süstemaatilist erinevust siseturul müüdavatest toodetest. Pärast kitsendati seda peaaegu identsete tooteliikide võrdlusele (mis kinnitas erinevust ka peaaegu identsete tooteliikide puhul). Komisjon märkis, et välja arvatud üldisele väitele, et peamiselt eksporditurul müüdud peenemad torud sisaldavad rohkem tsementi, ei esitanud ECL täiendavaid tõendeid selle kohta, miks eksporditurul müüdud torutüübid olid süstemaatiliselt raskemad kui omamaisel turul müüdavad torutüübid. Selgitus, et eri toodete tsemendikihi normid on erinevad, kehtis ainult väikese läbimõõduga (alla 300 mm) torude puhul, aga mitte teiste tooteliikide puhul, mida komisjon võrdles ja mille puhul tsemendikihi normid olid ühesugused. |
|
(118) |
Lisaks ei olnud ECLi arvates õige komisjoni järeldus, et tsemendikiht oli liidu turul ja siseturul müüdavate peaaegu identsete toodete puhul ühesugune, vaid arvesse tuleks võtta tsemendikihi paksuse erinevust. Ta arvutas, et peaaegu identsete toodete kaaluerinevus oli [0–5 %], mitte [5–15 %], nagu oli arvutanud komisjon. Ta rõhutas, et tsemendikihi paksus on sarnane ainult üle 300 mm läbimõõduga torude puhul, kuid mitte torude puhul, mille läbimõõt jääb vahemikku 80–300 mm. Eelkõige pidi 80–300 mm läbimõõduga torude tsemendikihi nominaalne paksus olema 4 mm vastavalt standardile EN 545:2006, mis oli liitu eksporditavate K-klassi torude norm. Seevastu standardi IS 8329 kohaselt, mis oli K-klassi torude norm India turul, pidi tsemendikihi nominaalne paksus olema 3 mm. ECL väitis seega, et komisjoni arvutusi tuleb kohandada, võttes arvesse siseturu ja ekspordituru puhul tsemendikihis esinevat erinevust, mis 80–300 mm läbimõõduga torude puhul oli [25–35 %]. |
|
(119) |
ECL ei nõustunud ka sellega, et tema sisemised tootekoodid kajastasid toote omadusi. Ta väitis, et ECLi-sisesed tootekoodid hõlmavad toru läbimõõtu ja klassi ning metallikaaluga seotud andmeid, kuid mitte muid üksikasju, nagu standardid, tsingikiht, tsemendikiht, värvus jne. Neid andmeid mainiti SAP-süsteemi sisestatud tellimustes ja dokumendis „production load release“ (tootmiskoormuse planeerimisdokument), mis oli tootmise ja müügi aluseks ja kuhu oli märgitud asjaomane standard (23). Seega ei oleks ECL saanud müüa liidu turul India standarditele vastavaid K-klassi torusid. Lisaks oli see standard märgitud komisjonile esitatud liidu müügiarvete lisades. Seetõttu ei saanud komisjoni oletus/arvamus olla faktiliselt õige. |
|
(120) |
ECL väitis ka, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et tsingikiht oli ekspordiks suunatud torudel raskem ning et ekspordiks ja omamaiseks müügiks ette nähtud kaupa vedavate veoautode kaalusildade kalibreerimise vahel võib olla erinevusi. |
|
(121) |
ECLi arvates moodustasid artikli 18 kohases kirjas nimetatud võrreldavad tooteliigid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid [0–5 %] ekspordist ja seetõttu ei saa komisjon sellisele võrdlusele tugineda. Seega ei saa komisjon kogu teavet tagasi lükata, eriti kui isik esitas teabe õigel ajal, kui teave oli kontrollitav ja kui isik tegutses oma parimate võimaluste kohaselt. ECLi sõnul ei anna kaalu ebatäpne ja ilmselgelt vale arvutamine objektiivset alust kasutada teatatud metallikaalu kohta kättesaadavaid fakte ega muuda kõiki ECLi esitatud metallikaalu andmeid kasutuskõlbmatuks või ebausaldusväärseks. |
|
(122) |
Komisjon tegi uue esitatud teabe ja ECLi väidete põhjal uue analüüsi. |
|
(123) |
Ta arvutas ECLi soovituse põhjal kaalutud keskmise alusel uuesti sise- ja ekspordituru kohta esitatud brutokaalu vahe. Brutokaalu erinevus sise- ja ekspordituru puhul oli endiselt märkimisväärne ([5–15 %]). Lisaks püsis see teatavate tooteliikide puhul isegi kuni [10–20 %]. Taotluse esitaja ei suutnud seda erinevust selgitada. |
|
(124) |
Nagu on märgitud põhjenduses 82, oli komisjoni arvates asjaolu, et teatavaid toruliike tuli toota väiksema tsemendikihiga, vastuolus kohapealse kontrollkäigu jooksul saadud teabega. Lisaks on ECLi siseturule suunatud tootekataloogis näidatud, et alla 300 mm läbimõõduga torude paksus on 3,5 mm. Seega tootis ECL selle läbimõõduga torud kataloogi kohaselt 3,5 mm, mitte 3 mm paksusena, nagu väideti. Võttes arvesse mõlemal turul lubatud paksuse hälvet, vastaksid 3,5–4 mm läbimõõduga torud mõlema turu normidele. |
|
(125) |
Komisjon tegi siiski uue võrdluse, lisades sellele tsemendikihi väidetava erinevuse ning ECLi teatatud tsinkkatte erinevuse. Isegi kui neid erinevusi arvesse võtta, oli brutokaalu erinevus sise- ja ekspordituru puhul endiselt märkimisväärne, st keskmiselt [0–10 %] ja teatavate tooteliikide puhul kuni [5–20 %]. Tsemendikihi puhul näitas analüüs, et eeldusel, et andmed on õigesti esitatud, sisaldab ekspordiks müüdavate torude tsemendikiht keskmiselt [30–75 %] rohkem tsementi, kusjuures teatavate tooteliikide puhul on erinevused kuni [20–100 %]. |
|
(126) |
Lisaks märkis komisjon, et peaaegu identsed tooted (sealhulgas need, mida komisjon kohandas, et võtta arvesse väidetavalt paksemat kaitsekihti) moodustasid [10–30 %] müügist liitu, mitte [0–3 %], nagu väitis ECL. |
|
(127) |
Nagu on aga selgitatud eespool põhjenduses 125, oli kõikide liitu eksporditud toodete kaal teatatud keskmiselt suuremana. Nende toodete puhul, mida siseturul ei müüdud, võrdles komisjon eksporditurul müüdud liike nominaalse (teoreetilise) kaaluga. Ka nende liikide puhul oli kaaluerinevus sarnane peaaegu identsete toodetega. Nende toodete puhul tehtud arvutuste tulemus, mida siseturul ei müüdud, oli kooskõlas siseturul müüdud toodete võrdlusega ja näitas seletamatut erinevust kaalus, mis andmete õige esitamise korral tähendaks palju paksema tsemendikihiga toru ekspordipoolel (keskmiselt [30–75 %] kuni [100–150 %] rohkem tsementi]). |
3.4.1.3.
|
(128) |
ECL kommenteeris ka komisjoni arvutusi tsemendikihi nominaalse paksuse ja selle kaalu kohta. Ta väitis, et artikli 18 kohases kirjas esitatud nominaalse tsemendikihi ja selle kaalu arvutused ei olnud õiged mitme läbimõõdu puhul ja niiskusesisalduse tõttu, mida tuleb arvesse võtta. Niiskusesisaldus jäi tsemendikihti ja lisandus seega kaalule. Kui niiskusesisaldust oleks arvesse võetud, oleks erinevus nominaalse ja ECLi teatatud tsemendikihi kaalu vahel väidetavalt palju väiksem. |
|
(129) |
Lisaks väitis ECL, et tsemendikiht liitu eksporditavates torudes oli üldiselt paksem kui nominaalne tsemendikiht ja samuti paksem muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditavate torude puhul, et vältida tagasilükkamist. Tema sõnul ilmnes see asjaolu ka sõltumatu kontrolliettevõtja kontrolliaruannetest. Lisaks esitas ECL tõendina kirja temaga seotud äriühingu eksperdilt, kes on ka esindaja standardiametites, milles kinnitati, et tsemendikiht on ekspordituru puhul paksem. |
|
(130) |
Komisjon võttis teadmiseks asjaolu, et müüdud torudes võib olla jääkniiskust. See kehtib siiski ainult saadetiste puhul, mis transporditakse tehasest lühikese aja jooksul pärast torude tootmist. Komisjon märkis, et niiskusesisaldus tõepoolest väheneb aja jooksul, kuid kolme päeva pärast oleks niiskustase stabiilne. Samuti ei esitanud ECL tõendeid ega kvantifitseerinud, kuidas niiskusesisaldus mõjutab tsemendikihi kaalu ja toru kogukaalu. Need järeldused olid komisjoni arvates teoreetilised, sest ECL ei suutnud kindlaks määrata täpset ajavahemikku toodete tootmise ja eksportimise vahel. |
|
(131) |
Samuti märkis komisjon sellega seoses, et kui ta võrdles nominaalset (teoreetilist) tsemendikihi kaalu teatatud tsemendikihi kaaluga, oli kaalutud keskmine erinevus siseturul minimaalne – umbes [0–3 %]. Ekspordituru puhul oli erinevus palju suurem. Keskmine erinevus oli [0–10 %], mõnel juhul kuni [15–30 %]. See tõendas komisjoni arvates täiendavalt, et ECLi esitatud andmed kaalu kohta ei olnud õiged. |
|
(132) |
Lisaks nähtus sõltumatu kontrolliettevõtja aruandest, et tsemendikihi paksus (ja seega kaal) võib varieeruda. Samas näitas see, et samasugused varieeruvused esinesid ka metalli netokaalu puhul, mis oli ECLi andmete kohaselt pidevalt väga lähedal nominaalsele (teoreetilisele) kaalule. Igal juhul ei selgitatud aruandes, miks kõrvalekalded nominaalkaalust ilmnesid ainult ekspordituru poolel ja miks need olid nominaalväärtuse lähedal siseturul. |
|
(133) |
Seoses üldise väitega, et eksporditavad torud on paksemad kui siseturu jaoks toodetud torud, kordas komisjon, et seda teavet ei mainitud kohapealse kontrolli käigus kordagi. Vastupidi, tehti kindlaks, et sama läbimõõduga torude tsemendikiht on alati sarnane. Samuti ei kinnitanud ECLiga seotud äriühingu eksperdi kiri, et liidu turu jaoks mõeldud torudel peab üldiselt olema paksem tsemendikiht. Kirjas tehti ainult kokkuvõte erinevatest normidest ja kinnitati, et alla 300 mm läbimõõdu puhul nõutakse standardis 4 mm paksust tsemendikihti. Kuigi oli mainitud, et tsemendimördipragude suhtes on ELi norm rangem, ei õigusta see komisjoni arvates seda, et tsemendikiht peaks olema paksem, kui on sätestatud ELi normis. Samuti ei esitatud tõendeid selle kohta, et paksem tsemendikiht põhjustaks vähem pragusid. Näiteks ECLi tootebrošüüri kohaselt on pragude tekkimine paksusest olenemata vältimatu. Praod ja teised üksikud praod, mis võivad transpordi ajal tekkida, on aktsepteeritavad ja need paranevad, kui toru puutub kasutamise ajal veega kokku. |
3.4.1.4.
|
(134) |
ECL väitis, et kättesaadavate faktide kasutamine peaks olema kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artiklis 18 sätestatud õigusliku normiga, mida tuleb WTO dumpinguvastase lepingu kohaselt kohaldada. ECL väitis, et kättesaadavate faktide kasutamine peaks piirduma lünkade täitmisega vajalikus teabes. Samuti peaks see piirduma puuduva „vajaliku teabe“ mõistliku asendamisega, et jõuda täpse otsuseni. Lisaks ei tohi kättesaadavaid fakte kasutada karistuslikul eesmärgil ning nende puhul tuleb arvesse võtta kõiki huvitatud isiku esitatud põhjendatud fakte, isegi kui need faktid ei pruugi anda täielikku taotletud teavet. |
|
(135) |
ECL väitis, et uurimisasutused peaksid püüdma maksimaalselt ära kasutada poolte edastatud andmeid. Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõikele 3 ei tohiks komisjon isegi juhul, kui huvitatud isiku esitatud teave ei ole igati täiuslik, seda eirata, kui sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete järelduste tegemisel, kui teave esitatakse nõuetekohaselt õigel ajal ja on kontrollitav ning kui isik on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt. |
|
(136) |
Komisjon leidis, et eespool esitatud väidete põhjal ei saanud ta järeldada, et ECLi andmed võimaldavad teha põhjendatud ja täpseid järeldusi. Vastupidi, ebaühtsed andmed ja andmeerinevused näitasid, et esitatud andmed ei olnud täpsed. Lisaks jõudis komisjon järeldusele, et mitmed tõendid näitasid, et andmed olid esitati viisil, et näidata metalli netokaalu eksporditurul tegelikust väiksemana, et saavutada taotluse esitaja jaoks soodsam tulemus. Asjaolu, et teave esitati õigel ajal ja viivitamata, ei peetud piisavaks muude tõsiste puuduste heastamiseks. |
3.4.1.5.
|
(137) |
ECL leidis, et kui komisjonil on kahtlusi ECLi esitatud metallikaalu usaldusväärsuse suhtes (millega ECL ei ole nõus), peaks ta siiski kasutama tsemendikihi kaaluna (nõuetekohaselt kohandatud Kanta-kaalude põhjal) või meetrites esitatud omamaise ja liidu müügi andmeid. Ta väitis, et tsemendikihi kaaluna ja meetrites esitatud andmed olid esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt ning tehingupõhiselt ning et neid oli kontrollinud ka komisjon, mistõttu sai neid ülemääraste raskusteta kasutada. |
|
(138) |
ECL leidis, et ta tegi komisjoniga täielikku koostööd oma parimate võimaluste kohaselt. Alates 2014. aastast on tema suhtes algatatud mitu uurimist ning iga uurimise käigus oli ta kogu teabe esitanud õigeaegselt ja teinud koostööd oma parimate võimaluste kohaselt. Komisjonil ei olnud kunagi ECLi andmetega probleeme olnud. |
|
(139) |
Mis puudutab käesolevat uurimist, siis teavitas ECL komisjoni eelseisvast ECLi ja SPLi ühinemisest läbipaistvuse ja täieliku avalikustamise tagamiseks eesmärgiga vältida võimalikke väiteid selle kohta, et ECL ei esitanud täielikku teavet. ECLi sõnul ei olnud see vahepealne läbivaatamine siiski vajalik. |
|
(140) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 74–136, ei saanud komisjon tugineda ECLi esitatud teabele metalli netokaalu kohta. Kaalude ebaõige esitamine esitatud teabes tõi kaasa selle, et andmeid ei olnud võimalik ei kasutada ega korrigeerida. Eelkõige ei suutnud komisjon kindlaks teha, milline teave oli õige ja mida saaks seega kasutada korrigeerimise või kohandamise alusena. |
|
(141) |
Seoses metalli brutokaaluga nähtus ECLi esitatud teabest, (24) et omamaise müügi puhul ületas tsemendikihi kaal Kanta-kogukaalu [0–10 %] võrra, mis hõlmas ka pakendit. Usutavat selgitust erinevuse kohta ei esitatud, mis seab kahtluse alla siseturu kohta teatatud brutokaalu usaldusväärsuse. |
|
(142) |
Komisjoni tuvastatud erinevus oli seotud kahe parameetriga: metalli neto-/brutokaal ja torude pikkus. Komisjoni tuvastatud lahknevused pidid tulenema sellest, et vähemalt üks neist kahest parameetrist oli valesti esitatud. Kaalu kohta ebaõigete andmete esitamine võib olla tingitud ka eksporditud torude pikkuse kohta ebaõigete andmete esitamisest, sest kaalu väljendatakse kilogrammides meetri kohta. Seetõttu ei saanud komisjon järeldada, et ECL oli pikkuse õigesti esitanud. |
|
(143) |
Komisjon järeldas seega, et alternatiivseid arvutusi erinevate mõõtmisühikute alusel ei ole võimalik teha ning et teavet, mis esitati pärast kohapealset kontrollimist, ei olnud võimalik kontrollida. |
|
(144) |
Lisaks ei tähenda asjaolu, et ECL oli alates 2014. aastast mitmes uurimises koostööd teinud ja et tema andmeid oli alati aktsepteeritud, et käesolevas uurimises esitatud andmed on automaatselt usaldusväärsed. |
|
(145) |
Seoses väitega, et käesolev osaline vahepealne läbivaatamine ei olnud vajalik, viitab komisjon punktides 1.2 ja 3.1 esitatud selgitustele. ECLi ja SPLi ühinemine mõjutas dumpingumarginaali arvutamise seisukohalt olulisi müügi- ja kuluandmeid ning kujutas endast püsivat muutust. Seega leidis komisjon, et ECLi ja SPLi ühinemine vastas dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud õiguslikele tingimustele. |
3.4.1.6.
|
(146) |
ECL kaebas selle üle, kuidas kättesaadavaid fakte kohaldati. Ta tegi kokkuvõtte komisjoni erinevate taotluste etappidest ja nende kuupäevadest ning märkis, et ta sai artikli 18 kohase kirja alles 11. juulil 2023. Samuti leidis ta, et teda ei teavitatud viivitamata (WTO dumpinguvastaste lepingu II lisa punkti 6 tähenduses) metallikaalu andmete võimaliku tagasilükkamise põhjustest ning talle ei antud võimalust esitada kontrollimise käigus täiendavaid selgitusi. Samuti leidis ta, et tal ei olnud piisavalt aega esitada märkusi artikli 18 kohaste järelduste kohta ning et märkuste esitamise tähtaja pikendamine 3 päeva võrra ei olnud piisav. |
|
(147) |
Komisjon leidis, et kaalu kindlaksmääramisega seotud andmeid arutati põhjalikult kontrollkäigu ajal, mille raames kogus komisjon suurel hulgal tõendeid. Alles pärast eksportiva tootja juurde tehtud kohapealset kontrollkäiku sai komisjon ECLilt täielikud andmed alternatiivsete mõõtühikute kohta, mille põhjal sai komisjon teha analüüsi ning teha kindlaks vastuolude tõsiduse ja mõju, kuna ECLi poolt algselt esitatud andmed põhinesid peamiselt metalli netokaalul. |
|
(148) |
Lisaks leidis komisjon, et ta oli ECLile andnud piisavalt aega selgituste, lisaandmete ja oma järelduste kohta märkuste esitamiseks. Komisjon küsis selgitusi juba 29. juunil 2023. Lisaks teatas ta ECLile oma kahtlustest andmete usaldusväärsuse suhtes 5. juulil 2023, mis on viimane kuupäev, mil toimus kaugkontroll seotud äriühinguga, millest võttis osa Kalkuttas asuva eksportiva tootja esindaja. Mis puudutab ajapikendust vastuse esitamiseks, siis oli ECLil 14 päeva aega, et esitada märkusi 10. juulil 2023 saadetud artikli 18 kohase kirja kohta. Lisaks korraldas komisjon 26. juulil 2023 ECLi ulatusliku ärakuulamise. Veel anti esialgsete järelduste avalikustamise ajal lisavõimalus märkuste esitamiseks. |
3.4.1.7.
|
(149) |
Võttes arvesse punktis 3 kirjeldatud sisulisi tõendeid, leidis komisjon, et ECL esitas eksitavat või ebaõiget teavet, et näidata dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud metalli netokaalu tegelikust väiksemana eesmärgiga vähendada dumpingumarginaali. |
3.5. Pärast avalikustamist esitatud märkused
3.5.1. ECLi märkused
|
(150) |
Pärast avalikustamist väitis ECL, et kättesaadavaid fakte kasutades lähtus komisjon faktide hindamisel tehtud ilmsest veast ning eeldustest ja deduktiivsest arutluskäigust, sest faktilised tõendid puudusid. |
|
(151) |
ECL vaidlustas väite, et dumpingumarginaali vähendamiseks esitati metalli netokaal tahtlikult valesti. ECL rõhutas, et ta ei olnud mingil viisil püüdnud esitada vale, ebaõiget või eksitavat teavet ning et äriühingul on India, liidu ja ülemaailmsel turul hea maine, mida ta ohtu ei seaks. |
|
(152) |
Ta kordas, et komisjon kontrollis kulusid käsitlevat teavet ning veendus selle vastavuses äriühingu proovibilansi ja raamatupidamisarvestusega. Seega olid tootmiskulud tema arvamuse kohaselt rahuldavalt kontrollitud. |
|
(153) |
Nii ECL kui ka India valitsus väitsid, et komisjoni arvutused olid väärad ning et metalli tegelikust väiksema netokaalu teatamine ei muudaks dumpingumarginaali. Nad esitasid arvutused, millest nähtus, et kui nii ekspordihinna kui ka normaalväärtuse kindlaksmääramise eesmärgil esitataks metalli netokaal tegelikust väiksemana, siis ei muutuks selle tulemusel saadav dumpingumarginaal. Selle põhjal leidsid nii ECL kui ka India valitsus, et väited, mille kohaselt ECL esitas andmeid valesti eesmärgiga vähendada dumpingumarginaali, ei vasta tõele. |
|
(154) |
Komisjon osutas järeldustele, mis avalikustati huvitatud isikutele artikli 18 kohases kirjas ja eespool punktis 3.2. Ta juhtis tähelepanu sellele, et tema järeldused käsitlesid ekspordihinna kindlaksmääramise eesmärgil esitatud andmeid. Ei tehtud kindlaks, et sama viga (metalli netokaalu tegelikust väiksemana teatamine) esines mõlemal poolel, see tähendab ekspordihinna ja normaalväärtuse poolel, millisel juhul oleks sellel mõju puudunud. Vastupidi, esitades metalli netokaalu tegelikult väiksemana arvutuse kahest poolest vaid ühel, hindaks ECL dumpingumarginaali põhjendamatult tegelikust väiksemana, nagu on selgitatud üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 39. |
|
(155) |
Komisjon märkis sellest hoolimata, et tema hinnangu ning eeskätt omamaiselt müüdud ja eksporditud toodete kogukaalu vahel kindlakstehtud erinevuste eesmärk oli näidata, et esitatud andmed ei saanud olla õiged. Komisjoni kasutuses oleva teabe põhjal ei saanud ta aga teha järeldust selle kohta, kas kindlakstehtud erinevused olid põhjustatud ebaõigesti teatatud metalli netokaalust, brutokaalust või torude pikkusest. |
3.5.1.1.
|
(156) |
Pärast avalikustamist juhtis ECL tähelepanu meetodile, mille alusel komisjon tegi järelduse äriühingu esitatud andmete ebatäpsuse kohta. Ta märkis, et komisjon oli kasutanud ekspordi- ja siseturul müüdud toodete kaalu erinevuse kindlaksmääramiseks tsemendikihi kaalu. ECLi väitel leidis komisjon oma järeldustes alternatiivsete andmete võimaliku kasutamise kohta, et tsemendikihi kaal ei pruukinud olla õige. Selle järelduse tõttu leidis ECL, et metalli netokaalu ebatäpsuse kohta järelduse tegemiseks ei saa komisjon kasutada tsemendikihi kaalu. Seepärast ei olnud komisjonil tema arvamuse kohaselt alust kinnitada, et teatatud metalli netokaal oli vale. |
|
(157) |
Komisjon ei nõustunud argumendiga, mille kohaselt tsemendikihi kaalu kasutamine ECLi andmetes esinevate lahknevuste tõestamiseks ning komisjoni samaaegsed kahtlused seoses nende andmete õigsusega tähendasid, et puudus alus andmete (metalli netokaalu) ebaõige teatamise kindlakstegemiseks. Nagu on pikemalt selgitatud punktis 3.2, oli komisjoni tehtud võrdluse ainus eesmärk tõendada, et ECLi esitatud andmed ei saanud olla õiged. |
|
(158) |
Komisjoni arvamuse kohaselt ei seadnud asjaolu, et tal oli kahtlusi mõne teatatud kaalu suhtes, kuid ta ei suutnud teha järeldust selle kohta, millised andmed olid õiged ja millised ebaõiged, tema järeldusi küsimuse alla, vaid pigem näitas, et usaldusväärsete andmete puudumise korral ei olnud alternatiivset meetodit dumpingumarginaali arvutamiseks. Kuna komisjonil oli põhjendatud kahtlusi selle kohta, et metalli netokaal, brutokaal ja/või torude pikkus ei ole õigesti esitatud, ei saanud ta ühtegi neist oma arvutuste alusena kasutada. |
|
(159) |
Lisaks väitis ECL, et komisjon ei kaalunud alternatiivina torude nominaalse (teoreetilise) kaalu ega pikkuse kasutamist. Samuti oli ta seisukohal, et teatatud pikkus ei saanud olla vale. |
|
(160) |
Komisjon kordas, et tema analüüs põhines kaalul meetri kohta. Komisjoni tuvastatud erinevus oli seega seotud kahe parameetriga: metalli neto- või brutokaal ja torude pikkus. Komisjoni tuvastatud lahknevused pidid tulenema sellest, et üks neist kahest parameetrist oli valesti esitatud. Kaalu vale esitamine võis olla tingitud ka eksporditud torude pikkuse valest esitamisest, sest kaalu väljendati kilogrammides meetri kohta. Seega, kui kasutataks nominaalkaalu, siis tuleks seda väljendada meetrites. Kuna komisjon ei saanud teha järeldust, et ECL oli teatanud pikkused õigesti, ei oleks nominaalkaalu kasutamine taganud ekspordihinna õiget kindlaksmääramist. |
|
(161) |
Komisjon kordas seega oma järeldust, et alternatiivseid arvutusi erinevate mõõtühikute alusel ei olnud võimalik teha ning lisaks ei olnud võimalik kontrollida uut teavet, mis esitati pärast kontrolliprotsessi. |
3.5.1.2.
|
(162) |
Samuti leidis ECL, et komisjon ei esitanud empiirilisi tõendeid, mille kohaselt ei ole tsemendikihi suurem paksus eksportmüügi puhul teaduslikult võimalik, ning et selliseid tõendeid ei ole olemas. Selle väite toetuseks esitas ECL kohtutäituri aruanded, milles tõestati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil äriühingu Prantsusmaa ja Itaalia tütarettevõtjatele tarnitud torude tsemendikiht oli paksem kui nominaalne paksus. Lisaks tegi ECL kättesaadavaks ka SG PAMi toodetud torude katsearuanded. |
|
(163) |
Prantsusmaa ja Itaalia tütarettevõtjaid käsitlevatest aruannetest nähtus, et eri läbimõõduga 4 mm nominaalse paksusega torude tegelik paksus varieerus ja oli nominaalsest paksusest kuni [80–100 %] suurem. Nendele aruannetele tuginedes väitis ECL, et tsemendikihi tegelik paksus võib selle nominaalsest paksusest regulaarselt suurem olla ning seega ei olnud põhjust järeldada, et [35–70 %] paksem tsemendikiht, mida komisjon mainis üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 95, ei ole usutav. |
|
(164) |
Komisjon võttis ECLi esitatud aruanded teadmiseks. Aruannetes näidati tõepoolest, et uuritud torude tsemendikihi tegelik paksus erines selle nominaalsest paksusest ja oli sellest suurem. Komisjon leidis aga, et võrrelda oleks tulnud nii omamaist kui ka eksportmüüki – nagu on üksikasjalikult kirjeldatud üldise avalikustamisdokumendi põhjendustes 95 ja 99, oli tegeliku ja nominaalse kaalu kaalutud keskmine erinevus siseturul [0–3 %], võrrelduna keskmiselt [0–10 %]ga (ja mõnel juhul kuni [15–30 %]ga) ekspordi puhul. Nagu on selgitatud üldise avalikustamisdokumendi põhjendustes 96–104, ei pidanud komisjon seda erinevust põhjendatuks. |
3.5.1.3.
|
(165) |
Samuti oli ECL arvamusel, et komisjon tegi ilmse vea metalli netokaalu käsitlevate faktide hindamisel ja kohaldas valesti dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõiget 1. |
|
(166) |
Esiteks sai komisjon tema väitel valesti aru, et ECL koostas torude valimi iga tellimuse puhul ja et valimisse kuuluvaid torusid kaaluti (üldise avalikustamisdokumendi põhjendus 40). ECL märkis, et testitakse üksnes torude paksust. Veel märkis ta, et toodang registreeriti meetrites ning et SAP-raamatupidamissüsteemis konverteeriti meetrid automaatselt metallikaaluks. Tema väitel inimesed sellesse protsessi mingil viisil ei sekkunud. Samuti märkis ECL, et järgnevalt kasutatav kaal on standardkaal ja standardkaalu kasutamine on tootmisharus tavapraktika. |
|
(167) |
Komisjoni seisukohast oli väide, et ECL ei kaalunud valimisse kuuluvaid torusid, vastuolus kontrollkäigu jooksul saadud teabega. Teavet valimisse kuuluvate torude kaalumise kohta mainiti ka kontrollkäigu aruandes, mis saadeti selle õigsuse kontrollimiseks ECLile. ECL esitas märkusi mitme küsimuse kohta, kuid mitte seoses sellega, kuidas komisjon mõistis torude kaalumist. |
|
(168) |
Lisaks leidis komisjon, et tegemist on esimese korraga, kui ECL mainis, et tegelikult registreeriti toodang meetrites ja SAP-süsteemis konverteeriti torude pikkus kaaluks. See väidetavalt lahknev teave, mis esitati alles pärast kontrolliprotsessi, koos asjaoluga, et torusid kogu tootmisprotsessi vältel tegelikult ei kaalutud, üksnes süvendas komisjoni kahtlusi seoses sellega, kas ECL esitas kaaluandmed õigesti. |
3.5.1.4.
|
(169) |
ECL kordas, et võrdlus kõikide siseturul müüdud torude ja kõikide eksporditurul müüdud torude vahel põhines erineval tootevalikul ega olnud seepärast asjakohane. |
|
(170) |
Komisjon tuletas meelde, et kõikide toodete võrdlus põhines tõepoolest erineval tootevalikul, kuid selle tulemus kinnitas järeldusi peaaegu identsete (samuti otseselt mitte võrreldavate) toodete kohta. |
|
(171) |
Seoses otseselt mitte võrreldavate toodetega leidis ECL, et komisjoni meetod omamaiselt müüdud ja eksporditud toodete tsemendikihi kaalu erinevuse arvutamiseks ei olnud õige. Mis puudutab peaaegu identseid tooteid, siis osutas ECL oma märkustele ja arvutustele, mille ta esitas vastusena artikli 18 kohasele kirjale ning millest on antud ülevaade eespool punktis 3.4. Peale selle väitis ta, et erinevusi tuleks väljendada tsemendikihi kaalu suhtes ja seepärast olid need väiksemad. Samuti väitis ECL, et teatavate konkreetsete tooteliikide puhul oli komisjoni tuvastatud erinevus minimaalne või kajastas väikest osa ekspordist. Peale selle väitis ta, et teatavate konkreetsete tooteliikide puhul olid erinevused väikesed või puudutasid üksnes väikest ekspordimahtu. |
|
(172) |
Peale selle ei nõustunud ECL komisjoni järeldusega niiskuse kohta. Ta esitas uued arvutused, milles tema arvamuse kohaselt võeti arvesse niiskuse esinemist omamaiselt müüdud torudes, mida tuleks ekspordituruga võrdlemisel arvesse võtta. |
|
(173) |
Komisjon täheldas, et ei peaaegu identsete ega ka mittevõrreldavate toodete puhul ei esitanud ECL mingeid uusi tõendeid, mis oleksid tõendanud, et komisjoni arvutused ei ole õiged. |
|
(174) |
Ühtlasi leidis komisjon, et tema meetod metalli netokaalu osakaalu protsentuaalse erinevuse väljendamiseks oli õige ning erinevuse väljendamine tsemendikihi alusel ei olnud põhjendatud. Metalli netokaal oli nii ekspordi- kui ka omamaise müügi poolel sarnane ja seega oli protsentuaalse võrdluse eesmärk tõendada, et tsemendikihi kaal oli ekspordi- ja omamaise müügi puhul erinev. |
|
(175) |
Seoses konkreetsete tooteliikide raames tehtud võrdlusega nõustus komisjon, et tõepoolest oli tooteliike, mille puhul erinevus või ekspordimaht oli väike. Kaalutud keskmisel alusel oli see erinevus aga siiski [0–10 %]. |
|
(176) |
Komisjon võttis teadmiseks ECLi argumendid niiskusesisalduse kohta. Ta ei nõustunud sellega, et niiskusesisaldus mõjutas omamaiselt müüdud torude kaalu. Isegi kui see nii oleks, siis oleksid erinevused ECLi enda arvutuste järgi endiselt märkimisväärsed. |
3.5.1.5.
|
(177) |
Lisaks kordas ECL oma argumente asjaolu kohta, et andmed pärinesid SAP-süsteemist ja olid seega õiged. Ta kordas, et metalli netokaal oli märgitud ekspordipakendite nimekirjas ja nii oli see olnud juba enne 2014. aasta juhtumi alustamist. |
|
(178) |
Mis puudutab metallikaalu testimist sõltumatu kontrolliettevõtja poolt, siis väitis ECL nüüd, et see ei tundunud olevat õige, sest testitud torude kogukaal, mille sõltumatu kontrolliettevõtja oli registreerinud, ületas kaaluks konverteeritud arvutatud metalli paksust ja tsemendikihi kaalu. ECLi sõnade kohaselt oli see tingitud asjaolust, et tõenäoliselt mõõdeti metalli paksust torude otstes, kus see on suurem. Seepärast ei olnud need andmed õiged. |
|
(179) |
ECL väitis korduvalt, et tsemendikiht oli ekspordi- ja siseturu puhul erinev ning et SAP-süsteemis eristati torusid sõltuvalt nende tehnilisest kirjeldusest. |
|
(180) |
Komisjon osutas oma järeldustele, mis on esitatud punktis 3.4. Komisjon leidis, et ECL ei esitanud täiendavaid tõendeid, mis toetaksid tema väidet andmete õige esitamise kohta. Mis puudutab sõltumatu kontrolliettevõtja aruannet, milles ECLi väitel ei olnud õigesti esitatud metallikaalu, siis leidis komisjon, et samasugune (vale) mõõtmine võis toimuda ka tsemendikihi puhul. Seepärast oli komisjon arvamusel, et ECL ei saa kasutada aruannet ka tsemendikihi kaalu kohta lõplike järelduste tegemiseks. |
3.5.1.6.
|
(181) |
ECL väitis, et isegi kui metalli netokaalu käsitlevates andmetes esines teatavaid puudusi, nagu komisjon väitis, siis ei olnud need sellist laadi ega sellises suurusjärgus, mis oleks tekitanud komisjonile põhjendamatuid raskusi teha mõistlikult täpne järeldus normaalväärtuse ja ekspordihindade kohta. Peale selle väitis ta, et komisjon ei tuvastanud vasturääkivusi müügi väärtust käsitlevates andmetes, tootmiskuludes ega äriühingu mingites muudes finantsandmetes. ECL leidis, et a) keeldumine kasutada äriühingu väljapakutud kolme alternatiivi mahu kvantifitseerimiseks, mis pakkus kõige asjakohasemat ja sobivamat teavet metalli netokaalu asendamiseks, ning b) dumpingumarginaali arvutamiseks ECLi esitatud andmete täielik tagasilükkamine ja 19 % jääkdumpingumarginaali kehtestamine, mis arvutati 2015. aasta uurimises äriühingu Jindal Saw kohta peaaegu 8–9 aasta taguse uurimisperioodi põhjal, oli karistav, ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv, see ei olnud piisavalt põhjendatud ning rikkus mitut dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 ja dumpinguvastase lepingu II lisa sätet, nagu on arutatud allpool. |
|
(182) |
ECL kordas, et arvutuste tegemiseks võiks kasutada alternatiivset meetodit ning et komisjon ei peaks tagasi lükkama kogu ECLi esitatud teavet, vaid kasutama selliseid kättesaadavaid fakte, millega saaks mõistlikult asendada ebaõige teabe. ECL kordas, et komisjon võiks kasutada pikkust, bruto-/Kanta-kaalu või tsemendikihi kaalu või metalli nominaalkaalu. |
|
(183) |
ECL leidis, et kõikide tema esitatud andmete tagasilükkamine ja 19 % dumpingumarginaali kasutamine oli äärmiselt karistavat laadi. ECL oli seisukohal, et ta tegi koostööd nii hästi kui suutis ning tema koostöö oli selgelt ulatuslikum sellest, mida tavaliselt nõutakse ja mis on ette nähtud tavapärases dumpinguvastases uurimises. Seepärast rikkus komisjon äriühingu arvamuse kohaselt proportsionaalsuse põhimõtet. Ta tõi näiteid uurimistest, kus komisjon ei lükanud tagasi kõiki andmeid, vaid asendas teavet või kasutas eksportiva tootja esitatud andmeid. |
|
(184) |
Komisjon leidis, et ECLi esitatud teave ei sisaldanud täiendavaid tõendeid, mille põhjal ta saaks oma järeldust muuta. Komisjon oli ECLi tõstatatud küsimusi uurimise käigus ja üldises avalikustamisdokumendis juba põhjalikult käsitlenud. Väidet asjakohaste kättesaadavate faktide kasutamise kohta on käsitletud allpool punktis 4. |
3.5.1.7.
|
(185) |
ECL leidis, et teda ei teavitatud viivitamata komisjoni otsusest ja kõigi tema andmete tagasilükkamise põhjustest. Kuna komisjon ei teavitanud ECLi viivitamata kõigi tema andmete, mitte ainult metalli netokaalu puhul mahu kvantifitseerimist käsitlevate andmete tagasilükkamisest ega andnud äriühingule võimalust esitada selle kohta täiendavaid selgitusi, tegi komisjon ilmse vea dumpinguvastase määruse artikli 18 kohaldamisel ning rikkus nimetatud määruse artikli 18 lõiget 4 ja dumpinguvastase lepingu II lisa punkti 6. ECL leidis, et ta sai komisjoni otsusest kõik tema andmed tagasi lükata teada alles üldisest avalikustamisdokumendist ja isegi siis ei olnud nimetatud dokumendis selgitatud, miks ECLi kõik andmed tagasi lükati. |
|
(186) |
ECL osutas artikli 18 kohasele kirjale, milles komisjon tema arvamuse kohaselt kavatses tagasi lükata üksnes mahu kvantifitseerimise. Lisaks osutas ta vaekogu aruandele „Mexico – Steel Pipes“ (Mehhiko – terastorud), märkides, et kättesaadavate faktide kasutamiseks ei nõuta mitte „üldist avaldust kättesaadavate faktide kasutamise võimaluse kohta [---], vaid pigem kindlat ja otsest teadet asjaomasele isikule, et konkreetsel juhul on tehtud otsus tema teave tagasi lükata, koos selle otsuse põhjendustega“ (25). |
|
(187) |
Komisjon ei olnud sellega nõus. Ta leidis, et oli kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõikega 4 teavitanud ECLi üksikasjalikult oma järeldustest ja andnud äriühingule võimaluse esitada täiendavaid selgitusi. Nagu on selgitatud punktis 3.4, ei pidanud komisjon neid selgitusi rahuldavateks ja esitas ka selle üksikasjalikud põhjendused. |
|
(188) |
Samuti ei nõustunud komisjon sellega, et teabe näol, mille ta esitas artikli 18 kohases kirjas, oli tegemist üldise avaldusega – vastupidi, komisjon oli teavitanud taotluse esitajat tuvastatud lahknevustest juba enne artikli 18 kohase kirja saatmist, millele olid lisatud ka väga üksikasjalikud arvutused ja põhjendused. Artikli 18 kohases kirjas oli selgelt märgitud, et „kõnealused lahknevused seavad kahtluse alla ECLi esitatud andmete usaldusväärsuse“ ning et sellest tulenevalt kavatses komisjon tagasi lükata teabe kogu ECLi toodetud ja müüdud vaatlusaluse toote mahu kvantifitseerimise kohta. Sõna „kavatses“ kasutati seepärast, et ECLile ja teistele isikutele anti siiski võimalus märkusi esitada, pärast mida pidi komisjon tegema tagasilükkamise kohta otsuse. |
|
(189) |
Nagu on üksikasjalikult selgitatud eespool punktis 3.2, kasutatakse kvantifitseerimist (väärtus ühiku kohta) nii ekspordihinna kui ka normaalväärtuse kindlakstegemiseks. Seega ei nõustunud komisjon sellega, et artikli 18 kohases kirjas ei olnud selgelt märgitud, et kõik andmed võidakse tagasi lükata. |
3.5.2. India valitsuse märkused
|
(190) |
Lisaks märkustele, milles toetati ECLi tagasivõtmistaotlust, osutas India valitsus üldises avalikustamisdokumendis esitatud komisjoni järeldustele. Ta kaitses seisukohta, et ECL esitas õiget teavet, et äriühingu SAP-süsteemis registreeritud teave on õige ja et tema suhtes ei tuleks kohaldada 19 % jääktollimaksu. |
|
(191) |
Komisjon võttis selle märkuse teadmiseks. Ta leidis, et India valitsuse tõstatatud küsimusi on üldises avalikustamisdokumendis juba käsitletud. |
3.5.3. SG PAMi märkused
|
(192) |
SG PAM leidis, et ECL ei ole juba pikka aega suutnud kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevates uurimistes piisavalt koostööd teha, ning osutas 2020. ja 2021. aastal läbiviidud uurimistele, mis lõpetati. |
|
(193) |
SG PAMi seisukohast tähendas ECLi suutmatus esitada põhjendatud teavet torude tsemendimördikihi paksuse kohta seda, et erinevused (ekspordi- ja siseturu vahel) puudusid. Tema arvamuse kohaselt puudus põhjus, miks ECL peaks sõltuvalt turust kasutama oma torudel erineva paksusega sisemist tsemendimördikihti. Ta väitis, et kohaldatavate ELi normide järgi oli tsemendimördikihi minimaalne paksus 2,5 mm (4 mm negatiivse 1,5 mm lubatud kõrvalekaldega). Seepärast nõustus ta komisjoni järeldustega, et 3,5 mm paksus, mille ECL oli esitanud oma India tootekataloogis, jäi nii liidu kui ka India normide kohaselt paksuse lubatud kõrvalekalde piiresse. |
|
(194) |
Peale selle oli äriühingul kahtlusi seoses sellega, kas olenemata eri normide olemasolust on tootmisprotsess sõltuvalt toote sihtturust erinev. Tema arvamuse kohaselt võis ECL India normide kohaselt toodetud torudele lihtsalt uue märgistuse panna ja müüa neid liidu turul ELi normide alusel lubatud kõrvalekallete piires. |
|
(195) |
Samuti ei pidanud SG PAM veenvaks ECLi väidet, et ta ei jälginud süstemaatiliselt oma toodete metallikaalu ja tugines hinnangutele. Metall on torude puhul peamine kuluartikkel ning oluline tegur keragrafiitmalmist torude tootjate tulemustes ja hinnakujunduses. Äriühing leidis, et suutmatus metallikaalu täpselt kontrollida on seda üllatavam, et liidu turul, kus ECL tegutseb, peab ta eriti hoolikalt arvestama ressursi- ja energiatõhusust, sest kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega püüavad turuosalised minimeerida avaliku sektori rahastatavate projektide keskkonnajalajälge. SG PAMi arvamuse kohaselt süvendas kontrollimata standardväärtuste kasutamine ECLi raamatupidamisaruannetes veelgi olemasolevaid kahtlusi seoses ECLi küsimustiku täitmisel kasutatud andmekogumi usaldusväärsusega. |
|
(196) |
Peale selle väitis SG PAM, et praegusi järeldusi arvesse võttes peaks komisjon kontrollima ECLi varasemaid vastuseid, sest komisjon kasutas sama metoodikat kui käesolevas uurimises ja ECL võis ka varasemates uurimistes andmetega manipuleerida. |
|
(197) |
Komisjon ei nõustunud sellega, et käesoleva uurimise käigus tehtud järeldused õigustaksid ECLi või teiste isikute andmete kontrollimist ja et praegusi järeldusi saaks tagasiulatuvalt laiendada muudele uurimisperioodidele. Komisjoni käesolevas uurimises tehtud järeldused põhinesid praeguse aegumise läbivaatamise raames esitatud andmetel ja käsitlesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(198) |
Pärast avalikustamist taotles SG PAM komisjonilt ECLi impordi registreerimist, et koguda tagasiulatuvalt tollimakse, sest tema arvamuse kohaselt suurendas ECL tõenäoliselt oma saadetisi, et luua märkimisväärsed varud. Äriühing leidis, et selline registreerimine oleks kooskõlas komisjoni hiljutise praktikaga. |
|
(199) |
Komisjon uuris seda taotlust. Ta leidis, et ükski element toimikus ei osutanud impordi olulisele suurenemisele ega märkimisväärsele impordi järsu sissevoolu riskile. Seepärast lükkas komisjon selle taotluse tagasi. |
3.5.4. Turustajate märkused
|
(200) |
Komisjon sai märkusi ka äriühingutelt Valdro, Fusion Pipeline Products Limited (edaspidi „Fusion Pipelines Products“), CO.ME.CAR SRL, Deschacht, Idrovit SRL, Vodoskok d.d. ja WAPPtech Ltd, kes turustavad liidu turul ECLi toodetud keragrafiitmalmist torusid. |
|
(201) |
Kõik need äriühingud rõhutasid ECLi liidu turul tegutsemise tähtsust ja oma majanduslikku sõltuvust temaga äri tegemisest. |
|
(202) |
Valdro leidis, et kui ECL turul ei tegutseks, siis puuduks seal konkurents, ning et ECL ei moonuta konkurentsi. Lisaks märkis ta, et tema peamine äritegevus on keragrafiitmalmist torude müük, tänu millele äriühing saab suurema osa oma sissetulekust, ja kui see äritegevus lõpetataks, kaasneks sellega töökohtade kaotamine. |
|
(203) |
Ka Fusion Pipeline Products märkis, et oluline osa tema äritegevusest sõltub ECList ning et komisjon peaks tegema otsuse, mis kaitseks konkurentsi liidu turul ja väldiks monopolide teket. |
|
(204) |
Deschacht väitis muu hulgas, et SG PAM kehtestas ainuõiguslikke ostunõudeid ja keeldus äriühingule tooteid müümast. Ta rõhutas konkureeriva alternatiivse tarneallika olemasolu tähtsust Belgia turul. Tema arvamuse kohaselt puudusid SG PAMil konkurendid, ta tõstis hindu sellisel määral, et turustajad ei suutnud tooteid müüa, ning töövõtjad ja vee-ettevõtjad pandi sundseisu ja nad pidid maksma ebamõistlikult kõrget hinda, mis avaldas mõju projektidele ning karistas Belgia ja Euroopa tarbijaid ja sellel turul tegutsevaid ettevõtjaid. Seepärast ei tohiks ECLi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära tema arvates tõsta. |
|
(205) |
IBECO AB arvamuse kohaselt on oluline, et ECL jätkaks liidu turul tegutsemist. Ta märkis, et Skandinaavia turgu kontrollib Saint Gobain, alates tootmisest kuni hulgimüügini oma turustaja kaudu. |
|
(206) |
Komisjonile esitas märkusi ka Itaalia riikliku ehitusettevõtjate liidu piirkondlik haru ANCO Sardegna. Tema leidis, et juhul kui kõnealune India tootja ei saaks läbivaatamise tulemusel oma tooteid ELis müüa, tekitaks see ELi turul keragrafiitmalmist torude sektoris tõsise konkurentsiprobleemi, mis avaldaks negatiivset mõju paljudele ettevõtjatele. |
|
(207) |
Kuigi turustajate märkused ei olnud põhjendatud, võttis komisjon neid arvesse. |
3.5.5. Järeldus
|
(208) |
Komisjon vaatas üksikasjalikult läbi kõik huvitatud isikute argumendid ja toimikus sisalduvad tõendid. Ta jäi oma arvamuse juurde, et ECL esitas dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõike 1 teise lõigu tähenduses eksitavat või ebaõiget teavet, et hinnata tegelikust väiksemana metalli netokaalu, mida kasutatakse tema dumpingumarginaali arvutamiseks, eesmärgiga viimast vähendada. Seepärast ei saanud neid andmeid äriühingu uue dumpingumarginaali arvutamise alusena kasutada. Nagu on selgitatud punktis 3, ei olnud võimalik kasutada ka ECLi väljapakutud alternatiivseid andmeid. |
|
(209) |
Eespool esitatut arvesse võttes ei olnud komisjonil muud võimalust, kui jätta ECLi esitatud teave tervikuna arvesse võtmata ja tugineda ECLi dumpingu kohta lõplike järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele. |
3.6. Kättesaadavad faktid
|
(210) |
Kuna puudusid registreeritud andmed dumpingumarginaali arvutamiseks, püüdis komisjon teha kindlaks kõige asjakohasema teabe, mis oleks käesoleval juhul kättesaadav. Sellega seoses leidis komisjon, et asjakohane võiks olla algses uurimises kindlaksmääratud suurima, 19 % dumpingumarginaali kasutamine, sest see arvutati algsel uurimisperioodil sellise koostööd teinud eksportiva tootja andmete põhjal, kes eksportis liitu märkimisväärses koguses sarnaseid tooteliike kui ECL. |
|
(211) |
Pärast avalikustamist väitis ECL, et 19 % dumpingumarginaali kohaldamine oli karistavat laadi ja vastuolus dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõikega 5. Äriühing leidis, et kättesaadavad faktid peaksid olema „kõige sobivamad“ või „kõige asjakohasemad“ käesoleva juhtumi puhul kättesaadavad faktid, mis nõuaks võrdlevat hindamist, ning asendusena kasutatavate faktide ja registreeritud faktide vahel peab olema „loogiline seos“. |
|
(212) |
Selle põhjal väitis ECL, et peaaegu kaheksa aastat tagasi teise eksportiva tootja puhul arvutatud 19 % dumpingumarginaali kohaldamine ei ole praeguses kontekstis kindlasti kõige sobivam ega asjakohasem fakt ning et sellel puudub loogiline seos ECLi olukorraga. Äriühing juhtis tähelepanu asjaolule, et kui algses uurimises arvutati Jindal Saw dumpingumarginaaliks 19 %, siis ECLi dumpingumarginaal oli ainult 4,1 %. |
|
(213) |
Lisaks väitis ECL, et käesoleval juhul ilmnes esitatud ja komisjoni kontrollitud andmetest, et ECLi tootmiskulude/omamaise müügiga võrreldes olid müügihinnad liidus oluliselt kõrgemad. ECL väitis, et ta jälgib oma hindu ja kulusid eesmärgiga tagada dumpingu puudumine. Seega ei saaks sellise dumpingumarginaali arvutamise tulemuseks, mis põhineb ECLi enda andmetel ja milles kasutatakse mõnda ECLi väljapakutud alternatiivi mahu kvantifitseerimiseks, mingil juhul olla 19 % dumpingumarginaal. |
|
(214) |
Seega osutas ECL, et Jindal Saw 19 % dumpingumarginaali kasutamine oleks ilmselgelt sobimatu ja karistav. Peale selle väitis ECL, et kui komisjon ei kiida heaks tagasivõtmistaotlust või kättesaadavaid fakte käsitlevaid argumente, siis võiks ta kasutada 2020. aastal lõpule viidud aegumise läbivaatamisel tehtud järeldusi, mis on algse uurimise andmetest hilisemad ja milles komisjon arvutas dumpingumarginaaliks 12 %. |
|
(215) |
Komisjon hindas uuesti oma ettepanekut kasutada kättesaadavate faktidena algses uurimises kehtestatud jääkdumpingumarginaali. Ta leidis, et ECLi taotlus, mille kohaselt komisjoni järeldused peaksid tuginema hiljutisematele kättesaadavatele faktidele, oli põhjendatud – algne uurimisperiood kestis 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 ja seega olid andmed rohkem kui kaheksa aastat vanad. |
|
(216) |
Lisaks leidis komisjon, et aegumise läbivaatamise käigus kindlaksmääratud marginaal oli üksnes suunav ja seda kasutati peamiselt selle kindlakstegemiseks, kas eksportiv tootja jätkas aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga eksportimist, arvestades, et viimane ei teinud üldse koostööd. Samuti ei kajastanud statistilised ekspordihinnad tingimata hindu sõltumatutele klientidele, kuna valdav osa koostööst keeldunud eksportivatest tootjatest müüs tooteid liidus tegutsevate seotud importijate kaudu. |
|
(217) |
Eespool esitatut arvesse võttes otsustas komisjon kasutada kättesaadavate faktidena statistilisi andmeid, mis kajastavad täpselt käesoleva uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Sellest tulenevalt kasutas komisjon artikli 14 lõike 6 (26) kohases andmebaasis registreeritud ekspordihinda, mis käsitles üksnes ECLi müüki käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seejärel kohandas komisjon hinna tehasehinna tasandile ja korrigeeris seda asjaoluga, et peamiselt oli tegemist seotud isikute vaheliste hindadega. |
|
(218) |
Peale selle, kuna hiljutisemad ja usaldusväärsemad andmed puudusid, määras komisjon normaalväärtuse kindlaks andmete põhjal, mille liidu tootmisharu aegumise läbivaatamise taotluses esitas. Normaalväärtus määrati kindlaks mitmes riigis ja omavalitsuses vaatlusaluse toote erinevate koguste, läbimõõtude ja liikide eest pakutud, kokkulepitud ja makstud hindade põhjal. Kuna normaalväärtus põhines 2020. aasta andmetel, korrigeeris komisjon tootmisharu poolt aegumise läbivaatamise käigus kindlaksmääratud normaalväärtust aegumise läbivaatamise ja käesoleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal esinenud inflatsiooniga. |
|
(219) |
Komisjon võrdles läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevate statistiliste andmete põhjal kindlaksmääratud ekspordihinda, mida oli eespool kirjeldatud viisil korrigeeritud, liidu tootmisharu poolt aegumise läbivaatamise käigus kindlaksmääratud normaalväärtusega, mida oli korrigeeritud inflatsiooniga. |
|
(220) |
Selle põhjal kehtestas komisjon dumpingumarginaaliks 12,89 %. |
|
(221) |
Pärast kättesaadavate faktide kasutamist käsitlevate järelduste teist avalikustamist (punkt 3.6) esitas ECL märkusi meetodi kohta, mida komisjon kasutas normaalväärtuse inflatsiooniga korrigeerimiseks. Tema väitel peaks komisjon inflatsiooni arvutamisel lähtuma tarbijahinnaindeksi inflatsioonist, mitte inflatsiooni protsentuaalsest kasvust, nagu komisjon oli välja pakkunud. |
|
(222) |
Komisjon vaatas arvutused läbi. Ta nõustus, et tarbijahinnaindeksi kasutamine on õigem meetod. Aegumise läbivaatamisel 2020. aasta kohta kindlaksmääratud normaalväärtus põhines aga 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta märtsini kehtinud hindadel, mitte terve 2020. aasta hindadel, mida kasutas ECL oma arvutuses. Selle põhjal oli ECLi uus dumpingumarginaal 13,14 %. |
|
(223) |
India valitsus väitis, et kättesaadavate faktide uue aluse kohta märkuste esitamiseks ette nähtud aeg oli liiga lühike. Samuti leidis ta, et märkusi, mille ta esitas pärast järelduste esimest avalikustamist, ei olnud käsitletud. Lisaks väitis ta, et inflatsiooniga korrigeerimiseks puudus õiguslik alus ja korrigeerimise tulemus oli eksitav. |
|
(224) |
Komisjon pidas kättesaadavate faktide uue aluse kohta märkuste esitamiseks ette nähtud tähtaega (kaks päeva) piisavaks, kuna märkused piirdusid üksnes kättesaadavate faktide kasutamisega, nagu on kirjeldatud punktis 3.6. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(225) |
Samuti selgitas komisjon, et ta käsitles kõikide isikute, sealhulgas India valitsuse esitatud märkusi. Kuna komisjon avaldas aga ainult muutunud osa oma järeldusest, siis ei sisaldanud uus avalikustatud teave hinnangut juba käsitletud märkustele ega märkustele, mis ei olnud seotud lõppkokkuvõttes kasutatud kättesaadavate faktidega. |
|
(226) |
Mis puudutab väidet inflatsiooni kohta, siis märkis komisjon, et India valitsus ei põhjendanud, miks ei olnud inflatsiooniga korrigeerimine õiguslikult põhjendatud või miks selle tulemus oli eksitav. Vastupidi, algselt 2020. aastal kindlaksmääratud normaalväärtuse korrigeerimine inflatsiooniga võimaldas teha sidusad ja seega täpsed järeldused läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Seepärast leidis komisjon, et see väide ei ole põhjendatud. |
|
(227) |
Pärast kättesaadavate faktide uut alust käsitleva teabe teist avalikustamist ei nõustunud SG PAM komisjoni valitud kättesaadavate faktidega. Äriühing leidis, et komisjon hindas seda, mida võib või ei või kättesaadavate faktidena kasutada, äärmiselt ja põhjendamatult piiratult, mis läks kaugemale kõikidest kehtivatest nõuetest ja tõi kaasa diskrimineerimise eksportijate vahel. Eelkõige osutas ta dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõigetes 1 ja 6 kasutatud sõnastusele, mille kohaselt võivad kättesaadavad faktid olla „vähem soodsad“ isikule, kes ei teinud koostööd või kes esitas eksitavat teavet. SG PAMi arvamuse kohaselt on „vähem soodne“ tulemus asjaomase isiku enda koostööst keeldumise otsene ja loomulik tagajärg ega kajasta mingit karistamise kavatsust, isegi kui see oleks selgelt põhjendatud juhul, kui isik tahtlikult andmetega manipuleerib. Peale selle leidis SG PAM, et dumpinguvastases alusmääruses ei ole kehtestatud nõudeid selle kohta, mil määral need tulemused võivad või ei või „vähem soodsad“ olla, ega selle kohta, missugused kõnealused „kättesaadavad faktid“ peaksid olema. Seepärast leidis ta, et komisjonil on kaalutlusõigus valida kättesaadavad faktid, millega ei tohiks kaasneda soodsamat tulemust koostööst keeldunud isiku jaoks. Vastupidine tegevus kahjustaks liidu kaubanduse kaitsemeetmete mõju. Seega oli SG PAM seisukohal, et komisjon ei tohiks võimaldada ECLile teiste koostööst keeldunud äriühingutega võrreldes sooduskohtlemist, ja väitis, et algses uurimises kehtestatud jääkmarginaali kasutamine oli põhjendatud. Isegi kui koostööd teinud ja koostööst keeldunud ülejäänud eksportijate dumpingumarginaal põhines praeguseks kaheksa aasta vanustel andmetel, oleks komisjon saanud seda kasutada, sest seda kasutati ka koostööst keeldunud eksportivate tootjate puhul. |
|
(228) |
Komisjon vaatas läbi SG PAMi märkused kättesaadavate faktide kasutamise kohta. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 215, kestis algne uurimisperiood 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014. Seega pidas komisjon asjakohaseks tugineda oma järeldustes hiljutisematele kättesaadavatele faktidele kui need, mis pärinesid juba kaheksa aasta tagusest ajast. Lisaks märkis komisjon, et selle märkuse eeldus on kahel põhjusel ekslik. Esiteks ei ole dumpinguvastase alusmääruse artikli 18 lõike 6 eesmärk karistada koostööst keeldumist, vaid juhtida tähelepanu, et selle tagajärjeks „võib“ olla ebasoodsam tulemus kui täieliku koostöö tegemise korral. Teiseks ei saa kindlaks teha, kas kättesaadavate faktide kasutamise tagajärjel oli tulemus ECLi jaoks vähem või rohkem soodne kui siis, kui ta oleks täielikult koostööd teinud. ECL ei teinud uurimises täielikku koostööd ja seega puudub võrdlusalus, mis võimaldaks seda kindlaks teha. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(229) |
Samuti väitis SG PAM, et algses uurimises põhines normaalväärtus ainult kasumlikul müügil või oli normaalväärtus arvutatud. Sellistel juhtudel oli võrdluses kasutatud normaalväärtus või arvutatud normaalväärtus omamaistest müügihindadest üldjuhul suurem. Dumpingu ajakohastatud arvutustes tugines komisjon aga turul teatatud hindadele ja miski ei taga, et need hinnad on kasumlikud. Kuna ECL ei ole hindade kohta usaldusväärset teavet esitanud, siis peab komisjon eeldama, et India omamaisel turul püsib olukord, kus esineb ka mittekasumlikku müüki. Seepärast peaks komisjon selle asemel, et kasutada India tootjate taotluses teatatud keskmisel müügihinnal põhinevat normaalväärtust, võtma arvesse ainult teatatud kõrgemaid müügihindu, sest on suurem tõenäosus, et need ei ole mittekasumlikud ja on seega dumpingu arvutamiseks sobimatud. |
|
(230) |
Komisjon tuletas meelde, et normaalväärtuse määras aegumise läbivaatamise taotluses kindlaks liidu tootmisharu ise. Tootmisharu sõnade kohaselt põhines normaalväärtus arvukatel hinnapakkumistel ja kajastas seega uurimisperioodil kehtinud hindade keskmist. Kõrgeimatele hindadele tuginemine eeldusel, et (suhteliselt) madalamad hinnad ei ole tõenäoliselt kasumlikud, oleks puhtspekulatiivne. Peale selle peeti hinnavahemikku asjakohaseks, et määrata kindlaks normaalväärtus aegumisega seotud uurimisperioodil, ja samuti puudus komisjonil alus ainult mõne hinna väljavalimiseks. Seepärast leidis komisjon, et see väide ei ole põhjendatud. |
|
(231) |
Lisaks väitis SG PAM, et dumpingumarginaali ei tohiks vähendada algses uurimises kehtestatud ekspordisubsiidiumi marginaali taseme võrra, sest komisjon ise tegi aegumise läbivaatamisel kindlaks, et ekspordisubsiidiumide tase Indias langes. SG PAM leidis, et kuigi see järeldus oleks põhjendatud juhul, kui komisjon kasutaks algses uurimises kehtestatud jääktollimaksu, siis ei ole see põhjendatud tema uue lähenemisviisi puhul, sest järeldused käsitlesid ajavahemikku, mil ECL sai vähem subsiidiume. SG PAM osutas ECLi käsitlevatele tagasimaksete uurimistele, milles komisjon otsustas hüvitada isikutele algses uurimises kehtestatud tasakaalustava marginaali ja uurimisperioodidel kehtinud subsiidiumide taseme vahelise erinevuse, mis tõestab, et ECL sai algses uurimises kindlaksmääratust vähem subsiidiume. Kuna usaldusväärne teave ekspordisubsiidiumide taseme kohta puudus, leidis SG PAM seepärast, et komisjon ei tohiks vähendada dumpingumarginaali mis tahes ekspordisubsiidiumide marginaali võrra või peaks vähemalt tagama, et marginaali vähendamine ei ole tegelikult saadud ekspordisubsiidiumidest suurem. |
|
(232) |
Komisjon ei nõustunud selle väitega. Kuna käesolev läbivaatamine piirdus dumpingu taseme uue hindamisega, ei olnud tal alust määrata kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud ekspordisubsiidiumide uut taset. Lisaks kehtis ECLi suhtes isegi juhul, kui aegumise läbivaatamisel ja tagasimaksete uurimistes tehti kindlaks, et ekspordisubsiidiumide tase langes, jätkuvalt 9 % tasakaalustav tollimaks. Seega, kui komisjon ei arvaks dumpingumarginaalist maha mingeid ekspordisubsiidiume või arvaks neid maha vähem, siis ei saaks äriühingu suhtes kehtestada ka (vastaval) tasemel tasakaalustavat marginaali (9 % tasakaalustavast tollimaksust). Seega oleks ECLi suhtes kehtestatud kombineeritud marginaali mõju null. Samuti oli see meetod (ekspordisubsiidiumide mahaarvamine) kooskõlas meetodiga, mida komisjon kasutas tagasimaksete uurimises. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
4. DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(233) |
Nagu on kindlaks tehtud punktis 3, määras komisjon ECLi uue dumpingumarginaali tasemele 13,1 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 4, oli komisjon ECLile pärast eraldi subsiidiumivastast uurimist kehtestanud 9 % tasakaalustava tollimaksu, millest 6,04 % põhines ekspordist sõltuvatel subsiidiumidel. Kooskõlas algses uurimises kasutatud lähenemisviisiga vähendas komisjon dumpingumarginaali subsiidiumisummade võrra, mis oli kindlaks tehtud seoses ekspordist sõltuvate skeemidega paralleelse subsiidiumidevastase uurimise käigus. Eespool öeldu põhjal on kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised:
|
|
(234) |
Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal taheti teha soovitus säilitada kehtivad meetmed. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. |
|
(235) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2022/926 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.
|
Äriühing |
Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%) |
TARICi lisakood |
|
Jindal Saw Limited |
3,0 |
C054 |
|
Electrosteel Castings Ltd |
7 |
C055 |
|
Kõik muud äriühingud |
14,1 |
C999 “ |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. november 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Komisjoni 17. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/388, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes (ELT L 73, 18.3.2016, lk 53).
(3) Algset määrust muudeti komisjoni 11. augusti 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1369, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/388, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes (ELT L 217 12.8.2016,lk 4).
(4) Komisjoni 17. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/387, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes (ELT L 73, 18.3.2016, lk 1).
(5) Komisjoni 15. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/926, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 161, 16.6.2022, lk 1).
(6) Komisjoni 15. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/927, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 161, 16.6.2022, lk 28).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).
(8) ELT C 363, 22.9.2022, lk 9.
(9) Taotluse esitaja kasutatav raamatupidamissüsteem.
(10) Vt ECLi eelarveaasta 2020/2021 aruande märkus 61 leheküljel 271.
(11) „K“ tähistab surveklassi vastavalt India siseriiklikele standarditele, mida uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse. Mida suurem on number, seda suurem on surve, mida toode talub.
(12) Katte liik sõltub mulla söövitavast toimest. Kõige levinumad kattetüübid on metallilise tsingi sulam või metallilise tsingi ja alumiiniumi sulam. Kattekihi paksus India siseturul jäi vahemikku 130–200 g/m2, samas kui liitu eksportimisel oli see vahemikus 200–400 g/m2.
(13) Nominaalkaal on toru teoreetiline standardkaal, mis arvutatakse toru mõõtmete ning tsemendi ja metalli osakaalu alusel.
(14) Olenevalt toru läbimõõdust varieerub terase osakaal ja jääb vahemikku 80–90 % toru kogukaalust, samas kui tsemendi osakaal jääb vahemikku 10–20 % toru kogukaalust.
(15) Näiteks kui keskmine kulu arvutatakse metallisisalduse alusel, tähendab metallisisalduse 10 % erinevus müüdud toru puhul 12,5 % erinevust normaalväärtuses.
(16) Näiteks müüdi toru 100 euro eest. Erinevad keskmised ekspordihinnad tulenevad sellest, kui suurt metallisisaldust nimetajana kasutatakse. Kui 100-eurone väärtus jagatakse 50 kg-ga, saadakse 2 eurot/kg. Kui metallisisaldus on 60 kg, on keskmine ekspordihind 1,81 eurot/kg.
(17) ECL esitas tsemendikihi kaalu andmed omamaise müügi puhul pärast seda, kui komisjon oli kaaluerinevuse analüüsi juba teinud.
(18) Protsentuaalne erinevus väljendatakse metalli netokaalu osakaalu järgi.
(19) Peaaegu identsete tooteliikide all peab komisjon silmas sama välis-/siseläbimõõduga toru, mis on toodetud sama normi kohaselt. Ainus erinevus seisnes kattekihis.
(20) Torude ainus erinevus seisnes kattekihis.
(21) Teatavate tooteliikide puhul maksimaalselt [0–10] protsendipunkti võrra.
(22) Uurimise alguses igale vaatlusaluse toote liigile määratud tähtnumbrilised koodid.
(23) ECLi väitel on tootmiskoormuse planeerimisdokumendis määratud tootmise maht ja üksikasjad, mille alusel tootmine toimub.
(24) Tsemendikihi kaal omamaise müügi puhul esitati pärast komisjoni tehtud kaaluerinevuse analüüsi.
(25) Vaekogu aruanne „Mehhiko – terastorud“, punkt 7.188.
(26) Dumpinguvastane alusmäärus.
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2605/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)