<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑401/15</NO.CASE><NO.CASE>C‑402/15</NO.CASE><NO.CASE>C‑403/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0401</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:430">EU:C:2016:430</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST WATHELET' ETTEPANEK – LIIDETUD KOHTUASJAD C‑401/15–C‑403/15</P><P>DEPESME JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Melchior Wathelet</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160609">9. juunil 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑401/15–C‑403/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Noémie Depesme</HT> (C‑401/15),</P><P><HT TYPE="BOLD">Saïd Kerrou</HT> (C‑401/15),</P><P><HT TYPE="BOLD">Adrien Kauffmann</HT> (C‑402/15),</P><P><HT TYPE="BOLD">Maxime Lefort</HT> (C‑403/15)</P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ministre de l’Enseignement supérieur et de la Recherche</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Cour administrative (Luxembourg) (Luksemburgi kõrgem halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Isikute vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Võrdne kohtlemine</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalsed soodustused</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 492/2011</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Rahaline abi kõrgkooliõpinguteks</KEYWORD><KEYWORD>Tingimus</KEYWORD><KEYWORD>Diskrimineerimine</KEYWORD><KEYWORD>Põlvnemine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kasuvanem<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused puudutavad küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 45 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 7 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused esitati kolme vaidluse raames, mille pooled on vastavalt Noémie Depesme ja Saïd Kerrou, Adrien Kauffmann ning Maxime Lefort ja Ministre de l’Enseignement supérieur et de la Recherche (kõrgharidus- ja teadusminister, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>minister<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), ja mis puudutavad keeldumist anda õppeaastaks 2013/2014 riigi rahalist abi kõrgkooliõpinguteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusi tuleb vaadelda nende muudatuste kontekstis, mis tehti Luksemburgi õigusnormidesse pärast <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsust <NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Esitatud küsimusega palutakse Euroopa Kohtul määrata kindlaks, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, mida kasutatakse uues artiklis 2<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> seaduses riigi rahalise abi kohta kõrgharidusõpinguteks (loi du <DATE ISO="20000622">22 juin 2000</DATE> concernant l’aide financière de l’État pour études supérieures), muudetud <DATE ISO="20130719">19. juuli 2013. aasta</DATE> seadusega (<HT TYPE="ITALIC">Mémorial</HT> A 2013, lk 3214), mis on vastu võetud pärast <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), hõlmab võõrtöötaja lapse puhul ka kõnealuse töötaja kasulapsi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Juhin tähelepanu asjaolule, et sama õigusaktiga seoses on esitatud ka teine eelotsusetaotlus kohtuasjas Bragança Linares Verruga jt, mida Euroopa Kohus parasjagu käsitleb ja mille raames ma esitasin oma ettepaneku <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160602">2. juunil 2016</DATE> (<NO.CASE>C‑238/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:389">EU:C:2016:389</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nimetatud kohtuasi puudutab põhjalikumalt ja otsesemalt küsimust, kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas Luksemburgi seadusandja sätestatud tingimus, et riigi rahalise abi andmine kõrgkooliõpinguteks sõltub Luksemburgis töötamise minimaalsest ajast. Oma analüüsist tulenevalt tegin Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada, et määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 on vastuolus selline liikmesriigi õigusakt nagu kõnealune Luksemburgi seadus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku raames tuleb mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>kasupoeg<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kasutütar<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kasulapsed<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> mõista nii, et need viitavad suhtele lapse ja sellise isiku vahel, kellega lapse isa või ema on abielus või kellega ta on sõlminud abieluga võrdsustatud registreeritud kooselu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Määrus nr 492/2011</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kõnealuse määruse artiklis 7 on sätestatud järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Direktiiv 2004/38/EÜ</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 2 punktis 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46, ning parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="229" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 229, lk 35</REF.DOC.OJ>, ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="197" PAGE.FIRST="34" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 197, lk 34</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Nimetatud sätte kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>a)</NO.P><TXT>abikaasa;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>partner, kellega liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kooselu, kui vastuvõtva liikmesriigi õigus käsitleb registreeritud kooselu abieluga võrdsena, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimustega;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>alanejad lähisugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad, ja punktis b määratletud abikaasa või partneri alanejad sugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ülalpeetavad ülenejad lähisugulased ja punktis b määratletud abikaasa või partneri vahetult ülenejad sugulased.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Luksemburgi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT><DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> seaduse riigi rahalise abi kohta kõrgharidusõpinguteks (loi du <DATE ISO="20000622">22 juin 2000</DATE> concernant l’aide financière de l’État pour études supérieures (muudetud <DATE ISO="20100726">26. juuli 2010. aasta</DATE> seadusega, <HT TYPE="ITALIC">Mémorial</HT> A 2010, lk 2040, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/><DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> seadus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) artiklis 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Rahalise abi saajad</P></TI></TITLE><P>Riigi rahalist abi kõrgharidusõpinguteks võib saada üliõpilane, kes on vastu võetud kõrgkooli ja kes vastab ühele nimetatud tingimustest:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on Luksemburgi kodanik või Luksemburgi kodaniku pereliige ja tema elukoht on Luksemburgi Suurhertsogiriigis või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (vastu võetud <DATE ISO="19920502">2. mail 1992</DATE>, <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 1, lk 3</REF.DOC.OJ>) osalisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ja elab <DATE ISO="20080829">29. augusti 2008. aasta</DATE> muudetud seaduse isikute vaba liikumise ja immigratsiooni kohta (loi modifiée du <DATE ISO="20080829">29 août 2008</DATE> sur la libre circulation des personnes et l’immigration) 2. peatüki kohaselt Luksemburgi Suurhertsogiriigis töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja, selle staatuse säilitava isiku või ühesse eespool nimetatud kategooriasse kuuluva isiku pereliikmena või on saanud alalise elamisõiguse […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></GR.SEQ></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Pärast <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) lisati <DATE ISO="20130719">19. juuli 2013. aasta</DATE> seaduse (<HT TYPE="ITALIC">Mémorial</HT> A 2013, lk 3214) artikli 1 punktiga 1 <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> seadusesse artikkel 2<HT TYPE="ITALIC">bis</HT>, mis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Üliõpilane, kes ei ela Luksemburgi Suurhertsogiriigis, võib samuti saada rahalist abi kõrgkooliõpinguteks, tingimusel et ta on sellise Luksemburgi kodanikust või Euroopa Liidu või mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegeleb kutsetegevusega Luksemburgis, laps, ja et töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on ajaks, kui üliõpilane taotleb rahalist abi kõrgkooliõpinguteks, töötanud või kutsetegevusega tegelenud Luksemburgis vähemalt viieaastase katkematu perioodi vältel. Luksemburgis töötamine peab toimuma vähemalt poole tavapärase tööaja ulatuses, mis kehtib ettevõttes seaduse või olenevalt olukorrast kollektiivlepingu alusel. Füüsilisest isikust ettevõtja peab kohustuslikult olema Luksemburgi Suurhertsogiriigis olnud vastavalt sotsiaalkindlustusseaduse (Code de la sécurité sociale) artikli 1 punktile 4 püsivalt kindlustatud kõrgkooliõpinguteks rahalise abi saamise taotluse esitamisele eelnenud viie aasta vältel.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT><DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> seadus, muudetud <DATE ISO="20130619">19. juuni 2013. aasta</DATE> seadusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/><DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> muudetud seadus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), tunnistati siiski kiiresti kehtetuks <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> seadusega rahalise abi kohta kõrgharidusõpinguteks (loi du <DATE ISO="20140724">24 juillet 2014</DATE> concernant l’aide financière de l’État pour études supérieures) (<HT TYPE="ITALIC">Mémorial</HT> A 2014, lk 2188).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Praegu on viimati nimetatud seaduse artiklis 3 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Riigi rahalist abi kõrgkooliõpinguteks võib saada üliõpilane ja õpilane, kes on määratletud artiklis 2, edaspidi nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>üliõpilane<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, ning kes vastab ühele nimetatud tingimustest:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>üliõpilaste puhul, kes ei ela Luksemburgi Suurhertsogiriigis:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on Luksemburgi kodanikust või Euroopa Liidu või mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegeleb kutsetegevusega Luksemburgis ajal, mil ta esitab taotluse saada rahalist abi kõrgkooliõpinguteks, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>on Luksemburgi kodanikust või Euroopa Liidu või mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegeleb kutsetegevusega Luksemburgi Suurhertsogiriigis, laps ajal, kui üliõpilane taotleb rahalist abi kõrgkooliõpinguteks, tingimusel et nimetatud töötaja peab jätkuvalt üliõpilast ülal ning et nimetatud töötaja on ajaks, kui üliõpilane taotleb rahalist abi kõrgkooliõpinguteks, Luksemburgi Suurhertsogiriigis töötanud või kutsetegevusega tegelenud vähemalt viis aastat seitsmeaastase võrdlusperioodi vältel, mida arvestatakse tagantjärele alates rahalise abi taotluse esitamise kuupäevast, või, erandkorras, juhul kui isik, kes säilitab töötaja staatuse, vastas eespool sätestatud viis-aastat-seitsmest-kriteeriumile tegevuse lõpetamise hetkel.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjade asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Noémie Depesme on Saïd Kerrou, Luksemburgi Suurhertsogiriigi piirialatöötaja kasutütar. Mõlemad elavad Lorraine’is Mont-Saint-Martinis (Prantsusmaa) Luksemburgi piiri lähedal. Noémie Depesme taotles Luksemburgi riigi rahalist abi kõrgkooliõpinguteks, et asuda õppima esimesel kursusel arstiteadust Nancys asuvas Lorraine’i ülikoolis (Prantsusmaa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Adrien Kauffmann on Patrick Kieferi, kes on samuti Luksemburgis piirialatöötaja, kasupoeg. Nad elavad Marly Freskatys (Prantsusmaa), Lorraine’i piiriäärses piirkonnas. Adrien Kaufmann taotles Luksemburgi riigi rahalist abi juura- ja majandusõpinguteks Nancys asuvas Lorraine’i ülikoolis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Maxime Lefort on härra Terwoigne’i, kes on samuti Luksemburgi piirialatöötaja, kasupoeg. Härra Terwoigne abiellus Maxime Leforti emaga pärast tema abikaasa surma. Nad elavad Vance’is (Belgia), Luxembourgi provintsis, piirkonnas, mis asub Luksemburgi Suurhertsogiriigi piiri ääres. Maxime Lefort taotles Luksemburgi riigi rahalist abi sotsioloogia- ja antropoloogiaõpinguteks Louvain-la-Neuve’is asuvas Louvaini katoliiklikus ülikoolis (Belgia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> muudetud seadusele, mida kohaldatakse põhikohtuasja asjaoludele, antakse taotletud rahalist abi üliõpilasele, kes ei ela Luksemburgi riigi territooriumil, esiteks tingimusel, et rahalise abi saaja on Luksemburgi kodanikust või Euroopa Liidu kodanikust töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja laps, ning teiseks tingimusel, et kõnealune töötaja on Luksemburgis töötanud või kutsetegevusega tegelenud taotluse esitamise ajaks vähemalt viieaastase katkematu perioodi vältel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>26. septembri, 17. oktoobri ja <DATE ISO="20131112">12. novembri 2013. aasta</DATE> kirjaga keeldus minister vastavalt Noémie Depesme’i, Adrien Kaufmanni ja Maxime Leforti taotlusi rahuldamast põhjendusega, et nimetatud isikud ei vasta <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> muudetud seaduses sätestatud tingimustele. Tagasilükkamise põhjusena nimetas minister asjaolu, et Noémie Depesme, Adrien Kauffmann ja Maxime Lefort ei ole piirialatöötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>lapsed<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, kuna Luksemburgis töötavad üksnes nende kasuisad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Noémie Depesme esitas <DATE ISO="20131220">20. detsembril 2013. aastal</DATE> tribunal administratif de Luxembourg’ile (Luksemburgi halduskohus) halduskaebuse, millega taotles teda puudutava toetusest keeldumise otsuse tühistamist. Tema kasuisa Saïd Kerrou teatas, et astub selles kohtuastmes menetlusse vabatahtlikult. 20. jaanuaril ja <DATE ISO="20140425">25. aprillil 2014. aastal</DATE> esitasid Maxime Lefort ja Adrien Kauffmann kumbki sarnase kaebuse toetusest keeldumise otsuse peale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Tribunal administratif de Luxembourg (Luksemburgi halduskohus) tunnistas <DATE ISO="20150115">15. jaanuari 2015. aasta</DATE> otsustega Noémie Depesme’i, Adrien Kauffmanni ja Maxime Leforti kaebused vastuvõetavaks, kuid põhjendamatuks. Noémie Depesme, Saïd Kerrou, Adrien Kauffmann ja Maxime Lefort vaidlustasid nimetatud otsused eelotsusetaotluse esitanud kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Noémie Depesme ja Saïd Kerrou väidavad eelkõige, et Saïd Kerrou, kes on Luksemburgi piirialatöötaja juba 14 aastat, abiellus <DATE ISO="20060524">24. mail 2006. aastal</DATE> Noémie Depesme’i emaga. Sellest ajast alates elavad nad kõik samas elukohas ning Saïd Kerrou osaleb oma abikaasa lapse ülalpidamises ka selles osas, mis puudutab kõrgkooliõpinguid. Lisaks sai ta nimetatud lapse eest Luksemburgi peretoetusi enne lapse kõrgkooliõpingute alustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Adrien Kauffmann väidab, et tema vanemad asusid lahus elama 2003. aastal ning lahutasid abielu <DATE ISO="20050620">20. juunil 2005</DATE>. Ema sai laste ainuhooldusõiguse. Ema abiellus Patrick Kieferiga <DATE ISO="20070310">10. märtsil 2007</DATE>. Sellest ajast alates elavad nad kolmekesi koos ühes elukohas. Patrick Kiefer osales tema ülalpidamises ja talle hariduse andmises. Samuti sai ta Adrien Kauffmanni eest Luksemburgi peretoetusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Maxime Lefort väidab, et tema isa on surnud. Ema abiellus härra Terwoigne’ga, kes on Luksemburgi piirialatöötaja juba rohkem kui viis aastat. Sellest ajast peale elab ta koos ema ja kasuisaga, kes osaleb igakülgselt pere ülalpidamises. Samuti aitab ta kanda Maxime Leforti kõrgkooliõpingute kulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Nendele faktilistele argumentidele vastuseks väidab Luksemburgi riik, et Noémie Depesme, Adrien Kauffmann ja Maxime Lefort ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>õiguslikult<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> oma kasuisade lapsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlustes rõhutab Cour administrative (Luksemburgi kõrgem halduskohus), et <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> muudetud seaduse artikkel 2<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> tuleneb <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei ole talle lahendamiseks esitatud vaidluste puhul vaidlusalune küsimus mitte toetuse andmise tingimused, mis on sätestatud uues seaduses, vaid nimelt mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, mida seaduses kasutatakse ja millele viidatakse ka Euroopa Kohtu eespool viidatud otsuses. Seega võib põlvnemist käsitleda nii õiguslikust kui ka majanduslikust vaatepunktist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Cour administrative (Luksemburgi kõrgem halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kolme <DATE ISO="20150722">22. juuli 2015. aasta</DATE> otsusega, mis saabusid Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150724">24. juulil 2015</DATE>, esitas Cour administrative (Luksemburgi kõrgem halduskohus) Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel kolm sama sõnastusega eelotsuse küsimust ühe erinevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Lefort, C‑403/15 lisas eelotsusetaotluse esitanud kohus liidu õiguse sätetele, mida on nimetatud ülejäänud kahes kohtuasjas, ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) artikli 33 lõike 1, vajaduse korral koosmõjus harta artikliga 7.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Esitatud küsimus selle kõige täielikumas sõnastuses on selline:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Kas selleks, et tulemuslikult järgida diskrimineerimiskeelu nõudeid seoses [määruse (EL) nr 492/2011] artikli 7 lõike 2 sätetega koostoimes ELTL artikli 45 lõikega 2, pidades silmas harta artikli 33 lõiget 1 koostoimes vajaduse korral selle artikliga 7, kui võetakse arvesse kõrgkooliõpinguteks rahalist abi taotleva mitteresidendist üliõpilase seotuse tegelikku astet Luksemburgi ühiskonna või tööturuga, kusjuures tegemist on liikmesriigiga, kus piirialatöötaja on töötanud või kutsetegevusega tegelenud tingimustel, mis on ette nähtud Euroopa Kohtu <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> otsuse [<NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)] otsesel tagajärjel muudetud [<DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> muudetud seaduse] artiklis 2<HT TYPE="ITALIC">bis</HT>,</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tuleb tingimust, et see üliõpilane peab olema selle piirialatöötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, kvalifitseerida nii, et see võrdub sellega, et tegemist on tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>esimeses astmes otsejoones alanejaga, kelle põlvnemine on temaga seoses õiguslikult tuvastatud<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, rõhutades üliõpilase ja piirialatöötaja vahelist põlvnemist, mida peetakse eespool viidatud seotuse aluseks, või</P></ITEM><ITEM><P>tuleb rõhutada asjaolu, et piirialatöötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>jätkuvalt peab üliõpilast ülal<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, ilma et teda üliõpilasega tingimata õiguslikult seoks põlvnemine, eelkõige tehes kindlaks piisava abielulise kooselu seose, mis teda ühendab üliõpilase ühe vanemaga, kellest põlvnemine on õiguslikult tuvastatud?</P></ITEM></LIST><P>Kas teise variandi puhul peab piirialatöötaja oletuslikult mittekohustuslik panus, juhul kui see ei ole eksklusiivne, vaid paralleelne selle vanema või vanemate panusega, keda üliõpilasega õiguslikult seob põlvnemine ja kel põhimõtteliselt on õiguslik kohustus üliõpilase eest hoolitseda, vastama teatud püsivuse kriteeriumidele?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kirjalikud märkused esitasid Noémie Depesme, Saïd Kerrou, Adrien Kauffmann ja Maxime Lefort, Luksemburgi valitsus ning Euroopa Komisjon. Menetluse kirjaliku osa lõpus leidis Euroopa Kohus, et tal on piisavalt teavet, et lahendada asi ilma kohtuistungita vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 76 lõikele 2.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused kohtuotsuse Giersch jt ja kohaldatava määruse kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Giersch jt</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab mitu korda sidet <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja seaduse riigi rahalise abi kohta kõrgharidusõpinguteks muudatuste vahel. Seda sidet kinnitab sõnaselgelt ka <DATE ISO="20130719">19. juuli 2013. aasta</DATE> seaduse aluseks oleva seaduseelnõu nr 6585 seletuskiri.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Seletuskirja sõnastuse kohaselt oli Luksemburgi riigi poolt kõrgkooliõpinguteks antava rahalise abi korra muudatuste eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>võtta arvesse<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt seaduseelnõu nr 6585, millega muudetakse <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> seadust riigi rahalise abi kohta kõrgharidusõpinguteks (<DATE ISO="20130705">5. juuli 2013. aasta</DATE> dokument 6585, kättesaadav Luksemburgi Suurhertsogiriigi saadikutekoja veebilehel aadressil http://www.chd.lu/wps/portal/public/RoleEtendu?action=doDocpaDetails&amp;id=6585#).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjade põhiküsimust, siis on Euroopa Kohus tõepoolest <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 39 meenutanud väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>õppetoetus, mida liikmesriik annab töötajate <HT TYPE="ITALIC">lastele</HT>, on [nõukogu <DATE ISO="19681015">15. oktoobri 1968. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1968">EÜT 1968, L 257, lk 2</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiiviga 2004/38/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46, ning parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="229" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 229, lk 35</REF.DOC.OJ>, ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="197" PAGE.FIRST="34" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 197, lk 34</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>] artikli 7 lõike 2 tähenduses sotsiaalne soodustus võõrtöötajale […]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus kinnitas ka, et nimetatud artikli 7 lõikes 2 töötajale ette nähtud võrdne kohtlemine soodustab kaudselt võõrtöötaja pereliikmeid ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>[k]uivõrd õppetoetuse andmine võõrtöötaja <HT TYPE="ITALIC">lapsele</HT> kujutab endast võõrtöötaja jaoks sotsiaalset soodustust, siis saab laps ise tugineda sellele sättele, et saada toetust, kui siseriikliku õiguse kohaselt antakse seda toetust otse õppijale<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130620">20.6.2013</DATE>, <NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kohaldatav määrus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tõlgendamisele. <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) viitab Euroopa Kohus aga määrusele nr 1612/68.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>See erinevus ei mõjuta siiski vähemalgi määral nimetatud kohtuotsuse asjakohasust põhikohtuasjade puhul. Ehkki määrus nr 1612/68 tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 492/2011 alates <DATE ISO="20110615">15. juunist 2011</DATE>, on artikkel 7 mõlemas määruses täpselt sama moodi sõnastatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Lisaks, vastavalt määruse nr 492/2011 artikli 41 teisele lõigule käsitatakse viiteid määrusele nr 1612/68 viidetena määrusele nr 492/2011.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Selleks et anda tarvilik vastus eelotsusetaotluse esitanud kohtule, tuleb kõigepealt tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>võõrtöötaja laps<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kas see mõiste, nii nagu seda on kasutatud Euroopa Kohtu praktikas seoses määruse nr 1612/68 artikli 7 lõikega 2 (nüüd määruse nr 492/2011 artikli 7 lõige 2), viitab üksnes põlvnemisele õiguslikus tähenduses või hõlmab see ka töötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kasulapsi<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, see tähendab tema abikaasa lapsi, ilma et töötaja ja lapse vahel oleks tingimata õiguslikku sidet?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Ainult juhul, kui nõustuda teise tõlgendusega – mis minu arvates on õige –, tuleb seejärel esitada küsimus, kas võõrtöötaja on teataval määral osalenud lapse ülalpidamises.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>võõrtöötaja laps<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus võib tõlgendamisel lähtuda kahest nendingust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Ühelt poolt on väljakujunenud kohtupraktikas sedastatud, et õppetoetus, mida liikmesriik annab töötajate lastele, on määruse nr 1612/68 artikli 7 lõike 2 tähenduses sotsiaalne soodustus võõrtöötajale, kui tema laps on jätkuvalt tema ülapidamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920226">26.2.1992</DATE>, <NAME.CASE>Bernini</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑3/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:89">EU:C:1992:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19990608">8.6.1999</DATE>, <NAME.CASE>Meeusen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:284">EU:C:1999:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120614">14.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:346">EU:C:2012:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks on võõrtöötaja pereliikmed määratletud kui isikud, keda kaudselt soodustab kõnealuses artiklis ette nähtud võrdne kohtlemine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920226">26.2.1992</DATE>, <NAME.CASE>Bernini</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑3/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:89">EU:C:1992:89</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120614">14.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑542/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:346">EU:C:2012:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka seoses elatusmiinimumi tagamisega kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850618">18.6.1985</DATE>, <NAME.CASE>Lebon</NAME.CASE> (<NO.CASE>316/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:302">EU:C:1987:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Teiselt poolt oli määruse nr 1612/68 artikli 10 lõike 1 kohaselt ühe liikmesriigi kodanikust töötaja abikaasal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ja nende järglastel, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, õigus asuda elama nimetatud töötaja juurde teise liikmesriigi territooriumile, sõltumata nende kodakondsusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on tõlgendanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>tema abikaasal ja nende järglastel, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> olevat õigust asuda võõrtöötaja juurde elama […] nii, et see kuulub nii selle töötaja enda <HT TYPE="ITALIC">kui ka tema abikaasa</HT> järglastele. Kõnesoleva sätte kitsendav tõlgendus, mille kohaselt oleks vaid võõrtöötaja ja tema abikaasa ühistel lastel õigus nende juurde elama asuda, läheks vastuollu määruse nr 1612/68 ülalnimetatud eesmärgiga.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020917">17.9.2002</DATE>, <NAME.CASE>Baumbast ja R</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑413/99</NO.CASE> <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:493">EU:C:2002:493</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>On tõsi, et määruse nr 1612/68 muutmisega direktiiviga 2004/38 tunnistati määruse nr 1612/68 artikkel 10 kehtetuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt direktiivi 2004/38 artikkel 38.</P></NOTE> Tuleb siiski nentida esiteks, et nimetatud säte võeti kõikide liidu kodanike heaks üle direktiivi 2004/38 artikliga 2, ning teiseks, et liidu seadusandja täpsustas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>alanejad sugulased<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> määratlust Euroopa Kohtu laia tõlgenduse kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunkti c kohaselt loetakse liidu kodaniku pereliikmeteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>alanejad lähisugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad, ja […] <HT TYPE="ITALIC">abikaasa või partneri alanejad sugulased</HT> […]<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohtujuristi kursiiv. Märgiksin ka, et sarnast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>perekonna<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> määratlust on kasutatud ka nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="251" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 251, lk 12</REF.DOC.OJ>) artiklis 4.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kuna <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) puudutab määrust nr 1612/68 ning on tehtud pärast direktiivi 2004/38 vastuvõtmist, asetub see kohtuotsus ja selles kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> kindlasti kohtupraktika ja õigusnormide vastavasse arengusuunda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Luksemburgi valitsus vaidleb sellele kontekstuaalsele ja ajaloolisele tõlgendusele vastu, väites, et määruse nr 492/2011 ja direktiivi 2004/38 kohaldamisalad on rangelt erinevad. Direktiiv käsitleb üksnes liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ega käsitle määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 sätestatud piirialatöötajate õigust samadele sotsiaalsetele soodustustele, nagu on asjaomase riigi kodanikest töötajatel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt Luksemburgi valitsuse kirjalikud märkused (punkt 23).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Luksemburgi valitsuse arvates ei ole viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>pereliikme<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> määratlusele direktiivis 2004/38 seega asjakohane, et hinnata töötajate mittediskrimineerimise põhimõtet määruse nr 492/2011 raames.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt Luksemburgi valitsuse kirjalikud märkused (punkt 22).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ma ei jaga seda arusaama, mille kohaselt tehakse rangelt vahet kahe õigusnormi kohaldamisala vahel ning mille tulemusena liidu kodaniku pere ei ole tingimata sama kui liidu kodaniku pere juhul, kui kodanikku käsitletakse kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>töötajat<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selline arusaam mitte ainult ei jäta tähelepanuta Euroopa Liidu õiguse arengut, mida ma eelnevalt kirjeldasin, vaid toob lisaks kaasa olukordi, mida ei ole võimalik õigustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et laia tähenduse mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>järglane, kes on alla 21aastane või ülalpeetav<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> andis Euroopa Kohus sellise kohtuasja raames, milles käsitleti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>[t]eise liikmesriigi territooriumil töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku [laste], kes elavad selle riigi territooriumil, [õigust kooliskäimisele] samadel tingimustel kui selle riigi kodanik[el]<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Määruse nr 1612/68 artikkel 12. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020917">17.9.2002</DATE>, <NAME.CASE>Baumbast ja R</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:493">EU:C:2002:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kõnealune õigus, mis oli sel ajal sätestatud määruse nr 1612/68 artiklis 12, on endiselt täpselt samas sõnastuses kirjas määruses nr 492/2011.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Määruse nr 492/2011 artikkel 10.</P></NOTE> Asjaolu, et Euroopa Kohus ei ole pärast <DATE ISO="20020917">17. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Baumbast ja R</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:493">EU:C:2002:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kõnealust sätet teisiti tõlgendanud, tähendab konkreetselt seda, et määruse nr 492/2011 artikli 10 alusel on nii võõrtöötaja kui ka tema abikaasa järglastel õigus asuda õppima vastuvõtvas liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Niisiis, kui Euroopa Kohus järgiks Luksemburgi valitsuse arutluskäiku, tähendaks see, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> tõlgendatakse laialt kooliskäimise õiguse raames (määruse nr 492/2011 artikkel 10), kuid kitsalt juhul, kui tegemist on samade sotsiaalsete ja maksusoodustuste – sealhulgas õppetoetustega seotud soodustuste – saamisega kui selle riigi kodanikest töötajatel (määruse nr 492/2011 artikkel 7).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Selline mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> erinev analüüs sama määruse kohaldamisel ei oleks loomulikult põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Lisaks on ka liidu seadusandja ise väga hiljuti kinnitanud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ühtsust, olenemata sellest, kas seda vaadeldakse töötaja vaatepunktist või laiemalt liidu kodakondsuse vaatepunktist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140416">16. aprilli 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="128" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 128, lk 8</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> põhjenduse 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[t]öötajate vaba liikumine […] liidu kodanike põhiõigus ja üks liidu siseturu alustala, mis on sätestatud [ELTL] artiklis 45. Selle õiguse rakendamist on täiendavalt käsitletud liidu õiguses, mille eesmärk on tagada liidu kodanikele ja nende pereliikmetele antud õiguste täielik kasutamine. <HT TYPE="ITALIC">Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>pereliige</HT><QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> <HT TYPE="ITALIC">tuleks käsitada [direktiivi 2004/38] artikli 2 punktis 2 määratletud mõiste tähenduses ning seda kohaldatakse ka piirialatöötajate pereliikmete suhtes</HT>.<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt on selle kohaldamisala <HT TYPE="ITALIC">identne</HT> määruse nr 492/2011 kohaldamisalaga. Direktiivi 2014/54 artiklis 1 on lisaks täpsustatud, et selle eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>hõlbusta[da] [ELTL] artiklist 45 ning määruse […] nr 492/2011 artiklitest 1–10 tulenevate õiguste ühetaolist kohaldamist ja tegeliku kaitse tagamist<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Direktiiv 2014/54, mis jõustus <DATE ISO="20140520">20. mail 2014</DATE>, on seega minu arvates täiel määral kohaldatav põhikohtuasjadele, kuna selle artikli 3 lõikega 1 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus tagada, et töötajatele ja nende pereliikmetele, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kes leiavad, et nad on kannatanud või kannatavad nende vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, on kättesaadavad kohtumenetlused, milles tagatakse ELTL artiklist 45 ja määruse nr 492/2011 artiklitest 1‑10 tulenevate kohustuste täitmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kas on tõesti vaja veel meelde tuletada, et direktiivist tulenev liikmesriigi kohustus saavutada direktiivis ette nähtud eesmärgid ning liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada selle kohustuse täitmine, on siduv kõigile liikmesriigi võimuorganitele, kaasa arvatud kohtutele vastavalt nende pädevusele?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta hiljutise meeldetuletusena väljakujunenud kohtupraktikast kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160419">19.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Konkreetselt tähendab see, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>siseriiklik kohus peab siseriikliku õiguse kohaldamisel, olenemata sellest, kas tegemist on direktiivile <HT TYPE="ITALIC">eelnevate</HT> või järgnevate sätetega, tõlgendama kõnealust õigust võimalikult suurel määral asjaomase direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga taotletav eesmärk ja järgida seega [ELTL artikli 288 kolmandat lõiku]<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19901113">13.11.1990</DATE>, <NAME.CASE>Marleasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:395">EU:C:1990:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Niisiis kinnitab direktiiv 2014/54, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, kes võib saada kaudselt kasu määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 sätestatud võrdsuse põhimõttest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Analüüsides Euroopa Kohtu praktikat ja sellest tulenevaid õigusnorme, milles kasutatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>perekond<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, jõuab T. Stein samale järeldusele. Tema arvates põhineb perekonna mõiste liidu õiguses perekonna käsitusel, mille aluseks on abieluline kooselu, mis hõlmab ka registreeritud partnerlust, kuid see läheb kaugemale traditsioonilisest tuumikperest, hõlmates ka ülalpeetavaid liikmeid (Stein, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>The notion of the term of family on european level with a focus on the case law of the European Court of Human Rights and the European Court of Justice<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, teoses Verbeke, A., Scherpe, J.-M., Declerck, Ch., Helms, T. ja Senaeve, P. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Confronting the frontiers of family and succession law: liber amicorum Walter Pintens</HT>, 2. kd, Cambridge/Anvers, Portland/Intersentia, 2012, la 1375 1392, eelkõige lk 1391).</P></NOTE> tuleb tõlgendada just mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> alusel sellisena, nagu see on määratletud Euroopa Kohtu praktikas seoses määrusega nr 1612/1968 ning seejärel üle võetud direktiivi 2004/38 artiklisse 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Lisaks on selline tõlgendus kooskõlas tõlgendusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>perekonnaelust<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, nii nagu see on kaitstud harta artikliga 7 ja <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950. aastal</DATE> Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on järk-järgult kaugenenud eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>sugulussuhte<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> kriteeriumist, et tunnistada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/><HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> perekondlike sidemete<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="19970422">22. aprilli 1997. aasta</DATE> otsus E. D. H., X, Y ja Z <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (ECLI:CE:ECHR:1997:0422JUD002183093).</P></NOTE> võimalikkust. Vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 peavad hartas sisalduvad õigused, mis vastavad nimetatud konventsiooniga tagatud õigustele, olema sama tähendusega ja sama ulatusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Lõpuks üks näide, mis tõendab, et põlvnemissuhte rangelt õiguslik määratlemine määruse nr 492/2011 artikli 7 raames ning sotsiaalsete ja maksusoodustuste raames ei ole asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kujutame ette uusperet, kus kasvab kolm last. Vanim laps oli vaid paarikuune, kui tema isa hukkus autoõnnetuses. Kui ta oli kolmeaastane, kohtus tema ema lahutatud mehega, kes kasvatas üksi kaheaastast last, kelle suhtes tal oli ainuhooldusõigus. Uuest abielust sündis kolmas laps. Perekond elab Belgias, mõne kilomeetri kaugusel Luksemburgi Suurhertsogiriigist, kus ema töötab juba üle kümne aasta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui nüüd sellisel juhul järgida <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> muudetud seaduse artiklis 2<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>laps<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> ranget tõlgendust, tähendaks see, et ema võiks saada Luksemburgi riigi rahalist abi kõrgkooliõpinguteks oma lapsele ja abielupaari ühisele lapsele. Seevastu abikaasa lapsel, kes elab alates kahe aasta vanusest selles perekonnas, ei oleks võimalik kõnealust abi saada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes leian seega, et last, kellel ei ole võõrtöötajaga õiguslikku sidet, kuid kes vastab direktiivi 2004/38 artikli 2 punktis 2 esitatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>pereliikme<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> määratlusele, tuleb pidada kõnealuse töötaja lapseks ning määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 nimetatud sotsiaalsete soodustuste kaudseks saajaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Õigusliku sidemeta vanema vajadus osaleda lapse ülalpidamises</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimuse teises osas küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka seda, mil määral peab piirialatöötaja osalema sellise üliõpilase ülalpidamises, kellega tal puudub õiguslik side, selleks et üliõpilane saaks põhikohtuasjas arutusel olevat rahalist abi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>On tõsi, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale, millele on viidatud <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 39, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>õppetoetus, mida liikmesriik annab töötajate lastele, [määruse nr 1612/68] artikli 7 lõike 2 [nüüd määruse nr 492/2011 artikli 7 lõige 2] tähenduses sotsiaalne soodustus võõrtöötajale, <HT TYPE="ITALIC">kui tema laps on jätkuvalt tema ülapidamisel</HT><QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Samuti on tõsi, et määruse nr 1612/68 artiklis 10 oli nimetatud töötaja abikaasat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>ja nende järglas[i], kes on alla 21aastased <HT TYPE="ITALIC">või ülalpeetavad</HT><QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> ning et see väljend võeti üle direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunkti c.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb nentida, et Euroopa Kohus on otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>pereliikme staatus ei tähenda […] õigust ülalpidamisele<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850618">18.6.1985</DATE>, <NAME.CASE>Lebon</NAME.CASE> (<NO.CASE>316/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:302">EU:C:1987:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tõepoolest, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>[k]ui see oleks nii, sõltuks perekonna taasühinemine siseriiklikest õigusnormidest, mis erinevad riigiti, ning see tooks kaasa ühenduse õiguse mitteühetaolise kohaldamise<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850618">18.6.1985</DATE>, <NAME.CASE>Lebon</NAME.CASE> (<NO.CASE>316/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:302">EU:C:1987:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Tuleb nentida, et sama arutluskäiku saab kohaldada ka abikaasa osaluse suhtes kasulaste ülalpidamises. Seega tundub olevat igal juhul mõistlik otsustada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>pereliikme ülalpeetavus tuleneb faktilisest olukorrast<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850618">18.6.1985</DATE>, <NAME.CASE>Lebon</NAME.CASE> (<NO.CASE>316/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:302">EU:C:1987:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mille hindamine on ametiasutuste ja seejärel vajaduse korral kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Selline tõlgendus on ka kooskõlas eespool viidatud kohtupraktikaga, milles eelistatakse laiemat väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>jätkuvalt […] ülalpidamisel<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130620">20.6.2013</DATE>, <NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> väljendile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>ülalpeetav laps<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lapse ülalpidamises jätkuvalt osalemise tingimus nähtub faktilisest olukorrast, mida saab tõendada selliste objektiivsete asjaoludega nagu abielu (või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>õigusliku<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> vanema registreeritud kooselu kasuvanemaga) või ühine elukoht, ning seda ilma et oleks vaja kindlaks määrata osalemise põhjuseid või välja arvutada selle täpset suurust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selles mõttes ei saa nõustuda Luksemburgi valitsuse väitega, et ametiasutustel on võimatu igal üksikjuhul kindlaks määrata, kas ja kui suurel määral üliõpilase piirialatöötajast kasuvanem on üliõpilase ülalpidamises osalenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt Luksemburgi valitsuse kirjalikud märkused (punkt 46).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Esiteks, lapse ülalpidamist eeldatakse kuni tema 21aastaseks saamiseni, kuna direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunktis c on ülalpidamise tingimus esitatud alternatiivina kõrgemale vanusele kui 21 aastat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Teiseks nähtub põhikohtuasja kaebuse esitajate märkustest, et lapse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>ülalpidamine<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> mõlema vanema poolt on peretoetuste (mida käesolevas kohtuasjas maksti vähemalt kahele asjaomasele kasuisale) maksmise eeltingimus ja see ei valmista mingeid raskusi ning mingit õigusliku põlvnemise tingimust ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt Noémie Depesme’i ja Saïd Kerrou kirjalikud märkused (punkt 21) ning Adrien Kauffmanni kirjalikud märkused (punkt 90 jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Lõpuks on Luksemburgi seadusandja ise praegu kehtivas seaduses, see tähendab <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> seaduse riigi rahalise abi kohta kõrgharidusõpinguteks artiklis 3 sätestanud tingimuse, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>töötaja peab jätkuvalt üliõpilast ülal<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>. Niisiis ei ole võimalik, et ametiasutustel on võimatu selle nõude täitmist kontrollida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Järeldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Cour administrative’i (Luksemburgi kõrgem halduskohus) esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>ELTL artiklit 45 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et last, kellel ei ole õiguslikku sidet võõrtöötajaga, kuid kes on võõrtöötaja abikaasa (või registreeritud elukaaslase) järglane, tuleb käsitada kõnealuse töötaja lapsena. Seega on kõnealune laps määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 nimetatud sotsiaalsete soodustuste kaudne saaja, tingimusel et töötaja peab teda ülal.</P><P>Lapse ülalpidamises osalemise tingimus nähtub faktilisest olukorrast, ilma et oleks vaja kindlaks määrata osalemise põhjuseid või välja arvutada selle täpset suurust.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>