<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-107/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0107</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:600">EU:C:2018:600</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180725">25.7.2018</DATE> – Kohtuasi C‑107/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Aviabaltika</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: leedu.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivi 2002/47/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Finantstagatislepingute täitmisele pööramine</KEYWORD><KEYWORD>Maksejõuetusmenetluse algatamine finantstagatise saaja suhtes</KEYWORD><KEYWORD>Tagatise realiseerimise tingiva juhtumi asetleidmine</KEYWORD><KEYWORD>Finantstagatise arvamine pankrotivara hulka</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus rahuldada kõigepealt finantstagatisega tagatud nõuded</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑107/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’e (Leedu kõrgeim kohus) <DATE ISO="20170224">24. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170303">3. märtsil 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Aviabaltika<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> UAB</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Ūkio bankas<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> AB</HT>, likvideerimisel,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja president T. von Danwitz (ettekandja) ning kohtunikud C. Vajda, E. Juhász, K. Jürimäe ja C. Lycourgos,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20180118">18. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Aviabaltika<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> UAB, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> E. Baranauskas,</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Ūkio bankas<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> AB, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> T. Bairašauskas ja <HT TYPE="ITALIC">advokatė</HT> D. Ušinskaitė-Filonovienė,</P></ITEM><ITEM><P>Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis, D. Kriaučiūnas, L. Bendoraitytė ja R. Butvydytė,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: J. Rius, A. Nijenhuis ja A. Steiblytė,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020606">6. juuni 2002. aasta</DATE> direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="168" PAGE.FIRST="43" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 168, lk 43</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 10/03, lk 89), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090506">6. mai 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/44/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="146" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 146, lk 37</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>direktiiv 2002/47<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) artikli 4 lõikeid 1 ja 5 ning artiklit 8.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotus on esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Aviabaltika<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> UAB ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Ūkio bankas<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> AB vahelises vaidluses, mille ese on panga Ūkio bankas nõude rahuldamine Aviabaltika vastu nende vahel sõlmitud tagatislepingute täitmiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/47 põhjenduses 3 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Tuleks kehtestada ühenduse kord väärtpaberi- ja sularahatagatiste esitamiseks nii pandiõigusel kui ka omandiõiguse üleminekul põhinevates süsteemides, kaasa arvatud tagasiostulepingud. See suurendab finantsturgude integreerumist ja tasuvust ning edendab ühenduse finantssüsteemi stabiilsust, toetades seeläbi teenuste osutamise vabadust ja kapitali vaba liikumist finantsteenuste ühtsel turul. Käesolev direktiiv keskendub kahepoolsetele finantstagatiskokkulepetele.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe</HT> – kokkulepe, mille alusel tagatiseandja esitab finantstagatise pandina tagatisesaajale või tema kasuks ja mille puhul finantstagatise omandiõigus jääb pandiõiguse tekkimisel täielikult tagatiseandjale;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">asjakohased rahalised kohustused</HT> – kohustused, mis on tagatud finantstagatiskokkuleppega ja mis eeldavad sularahas tasumist ja/või finantsinstrumentide üleandmist.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">likvideerimismenetlus</HT> – kõiki võlausaldajaid puudutav menetlus, mis hõlmab asjakohast varade realiseerimist ja tulude jaotamist võlausaldajate, aktsionäride või osanike vahel ja millega kaasneb haldus- või kohtuorganite sekkumine, sealhulgas juhud, kui kõiki võlausaldajaid puudutav menetlus lõpetatakse kompromissi tegemise või muu samalaadse meetmega, olenemata sellest, kas menetlus põhineb maksejõuetusel või mitte või on vabatahtlik või kohustuslik;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>l)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">täitmist tingiv juhtum</HT> – kohustuste mittetäitmise juhtum või muu sarnane osaliste vahel kokkulepitud juhtum, mille ilmnemise korral on tagatisesaajal finantstagatiskokkuleppe või seaduse alusel õigus finantstagatis realiseerida või omastada või rakendub lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlev säte;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><?PAGE NO="3"?><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid tagavad, et täitmist tingiva juhtumi ilmnemise korral saab tagatisesaaja järgmistel viisidel realiseerida pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe alusel esitatud finantstagatise selle kokkuleppe tingimuste kohaselt:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>sularaha puhul teha sellega asjakohaste rahaliste kohustuste tasaarvestuse või kasutada seda selliste kohustuste täitmiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Finantstagatise realiseerimise viiside suhtes, mida on kirjeldatud lõikes 1, ei kohaldata järgmisi nõudeid, kui pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe tingimustest ei tulene teisiti:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>realiseerimiskavatsusest tuleb ette teatada;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad, et finantstagatiskokkulepe saab jõustuda selles sätestatud tingimustel, olenemata likvideerimismenetluse või saneerimismeetmete algatamisest või jätkamisest tagatiseandja või -saaja suhtes.“</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikkel 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Teatavate maksejõuetussätete mittekohaldamine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid tagavad, et finantstagatiskokkulepet ega sellise kokkuleppe kohast finantstagatise esitamist ei või tunnistada kehtetuks või tühiseks üksnes seetõttu, et finantstagatiskokkulepe on sõlmitud või finantstagatis on esitatud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>likvideerimismenetluse või saneerimismeetmete algatamise päeval, kuid enne sellist algatamist ettenägeva korralduse või otsuse teatavakstegemist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ettenähtud tähtajal, mis eelneb sellise menetluse või selliste meetmete algatamisele ja määratakse selle algatamise järgi või korralduse või otsuse tegemise järgi või muude meetmete võtmise või mõne muu sellise menetluse või selliste meetmete käigus toimuva sündmuse järgi.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad, et kui finantstagatiskokkulepe on sõlmitud või asjakohane rahaline kohustus on tekkinud või finantstagatis on esitatud likvideerimismenetluse või saneerimismeetmete algatamise päeval, kuid pärast selle algatamise hetke, on see õiguslikult täitmisele pööratav ja kohustuslik kolmandate isikute suhtes, kui tagatisesaaja suudab tõestada, et ta ei olnud ega oleks pidanud olema teadlik sellise menetluse või selliste meetmete algatamisest.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Leedu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/47 rakendatakse Leedu finantstagatiskokkulepete seadusega (Lietuvos Respublikos finansinio užtikrinimo susitarimų įstatymas, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Leedu finantstagatiskokkulepete seadus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), mille artikli 2 lõiked 8 ja 32 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.008"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>8.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Finantstagatiskokkulepe ilma omandiõiguse üleminekuta<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on kokkulepe, mille alusel tagatiseandja esitab tagatud rahalise kohustuste täitmise tagamiseks finantstagatise tagatisesaajale või tema kasuks, kuid mille puhul finantstagatise täielik või piiratud omandiõigus jääb tagatiseandjale.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.032"><NO.PARAG>32.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Tagatud rahaline kohustus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> on kohustus, mille täitmist finantstagatiskokkulepe tagab ja mis annab õiguse nõuda raha maksmist ja/või väärtpaberi üleandmist ja/või väärtpaberiga seotud vara üleandmist. […]“.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Leedu finantstagatiskokkulepete seaduse artikli 9 lõiked 3 ja 8 näevad ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui ilmneb juhtum, mis tingib finantskohustuse täitmisele pööramise, on tagatisesaajal ühepoolselt õigus realiseerida ilma omandiõiguse üleminekuta finantstagatiskokkuleppe alusel saadud finantstagatis ühel tagapool kirjeldatud viisidest ja vastavalt selle lepingu tingimustele järgmiselt:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>sularaha puhul teha rahaliste kohustuste tasaarvestus või kasutada seda nende kohustuste täitmiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Finantstagatiskokkulepe jõustub selles sätestatud tähtaegadel, hoolimata tagatiseandja või tagatisesaaja likvideerimismenetlusest või saneerimismeetmete kohaldamisest.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20111010">10. oktoobril 2011</DATE> ja 16. augustil 2012 sõlmisid Aviabaltika ja krediidiasutus Ūkio bankas kaks garantiilepingut (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>2011. ja 2012. aasta lepingud<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>), mille alusel anti garantiid Aviabaltika lepingupartneritele. Aviabaltika tagas nende kohustuste täitmise vahenditega, mis olid tema nimel avatud kontol Ūkio bankases.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>2011. ja 2012. aasta lepingud nägid ette, et sellele kontole kantud vahendid, nagu ka nende vahendite tagastamise nõue, antakse üle pangale tagatisena, mis tagab nendest lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, ja et need on määratletavad finantstagatisena Leedu finantstagatiskokkulepete seaduse tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Ūkio bankas sõlmis seejärel Commerzbank AGga edasigarantiilepingud, mille alusel viimane andis garantiid State Bank of Indiale ja viimane andis omakorda garantii nende garantiide tegelikele kasusaajatele, nimelt Aviabaltika lepingupartneritele. Ūkio bankas deponeeris tagatisena Commerzbanki antud garantiidele vastava summa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Kaunas apygardos teismas (Kaunase piirkonna kohus, Leedu) algatas <DATE ISO="20130502">2. mail 2013</DATE> Ūkio bankase suhtes maksejõuetusmenetluse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Aviabaltika ei täitnud oma kohustusi lepingupartnerite ees, kelle kasuks olid garantiid 2011. ja 2012. aasta lepingutega välja antud, mistõttu pidi Commerzbank <DATE ISO="20140312">12. märtsil 2014</DATE> täitma oma edasigarantiilepingust tulenevad kohustused ning debiteeris osa summast, mille Ūkio bankas oli tagatisena deponeerinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="20141028">28. oktoobril 2014</DATE> lubas Kaunas apygardos teismas (Kaunase piirkonna kohus) Ūkio bankase kohustuste hulka lugeda Aviabaltika nõude, mis tulenes 2011. ja 2012. aasta lepingute alusel sellele pangale finantstagatisena üle antud vahenditest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Ūkio bankas ei võtnud ühte osa summast, mille Commerzbank oli debiteerinud, selle garantii tarbeks Aviabaltika poolt deponeeritud vahenditest, vaid tasaarvestades selle hüvitisega, mis maksti välja Leedus hoiuste tagamist reguleerivate õigusnormide alusel ja mis asus ühel teisel Aviabaltika kontol. Ūkio bankas nõudis seejärel, et Aviabaltika tasuks talle 2011. ja 2012. aasta lepingute alusel puuduoleva summa, mida hüvitis ei katnud, ning maksaks intressi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Kaunas apygardos teismas (Kaunase piirkonna kohus) rahuldas <DATE ISO="20151214">14. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega need nõuded täielikult. Nimetatud kohtuotsuse jättis Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus) <DATE ISO="20160531">31. mai 2016. aasta</DATE> otsusega muutmata. Need kohtud leidsid, et 2011. ja 2012. aasta lepingud sisaldasid finantstagatiskokkulepet, mille esemeks olid vahendid Aviabaltika nimel selles pangas avatud kontol. Nad asusid seisukohale, et hetkest, mil Ūkio bankase suhtes algatati maksejõuetusmenetlus, kuulusid need vahendid pankrotivara hulka ja selle panga õigust seda käsutada piiras riigisisesest õigusest tulenev keeld täita mis tahes kohustusi, mis ei olnud sel ajal täidetud. Aviabaltika esitas Lietuvos Aukščiausiasis Teismasele (Leedu kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Aviabaltika ja Ūkio bankas sõlmisid pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe direktiivi 2002/47 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja et pärast tagatisesaaja, antud juhul Ūkio bankase suhtes maksejõuetusmenetluse algatamist ilmnes täitmist tingiv juhtum. Seetõttu tekib tal eelkõige küsimus, kas tagatisesaaja saab tagatise realiseerida, et rahuldada tagatiseandja, st Aviabaltika suhtes oma nõue, mis tekkis selles lepingus ette nähtud rahaliste kohustuste täitmata jätmisest viimase poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Aviabaltika leiab, et direktiivi 2002/47, eelkõige selle artikli 4 kohaselt oleks Ūkio bankas pidanud oma nõuded rahuldama nii, et ta kasutab selleks tagatiseks tema poolt antud vahendeid, mitte muid tema vahendeid. Aviabaltika arvab ka, et kui Ūkio bankase nõuded rahuldatakse, ei saaks ta seda raha maksejõuetusmenetluses tagasi ja peaks sellele pangale tegelikult finantstagatise summa teist korda välja maksma. Ūkio bankas väidab aga, vastavalt riigisisestele panganduse ja maksejõuetuse valdkonna normidele kuuluvad need vahendid pankrotivara hulka ja neid ei saa kasutada tema nõuete rahuldamiseks. Ta lisab, et vastavalt sellele direktiivile on tal tagatisesaajana õigus, mitte kohustus tagatiseks antud vahendeid kasutada ja ta võib valida oma nõude rahuldamise kasuks Aviabaltika muu vara arvelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel antakse pangakontol olevatele vahendite finantstagatiseks üleandmisega tagatiseks nende vahendite tagastamise nõue, sest nende vahendite omandiõigus läheb üle pangale. Lisaks on riigisisesed panganduse ja maksejõuetuse valdkonna normid, millele tuginesid esimese ja teise astmed kohus, põhikohtuasja asjaoludel kohaldatavad, eelkõige on aga kohaldatav keeld täita kohustusi, mis ei ole maksejõuetusmenetluse algatamise kuupäevaks veel täidetud ning mis ei luba seda tagatist realiseerida ja tagatisesaajal seda tegelikult kasutada. See kohus toonitab, et kuigi selle realiseerimata jätmise tõttu on tagatiseandja kohustatud täitma tagatud rahalised kohustused oma muust varast, tuleb tal tagatiseks antud vahendite tagasisaamiseks tegelikkuses siiski järgida kohaldatavaid maksujõuetusnorme.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2002/47 artikli 4 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriikidele kohustuse kehtestada õigusnormid, mille kohaselt ei arvata finantstagatist pärast tagatisesaaja (pankrotis oleva panga) maksejõuetuks kuulutamist pankrotivara hulka? Teisisõnu, kas liikmesriigid on kohustatud kehtestama õigusnormid, mille kohaselt peaks tagatisesaajal (pangal) olema võimalus oma nõue, mis on tagatud finantstagatisega (pangakontol olev raha ja nõudeõigus selle raha suhtes), tegelikult rahuldada, hoolimata asjaolust, et finantstagatise realiseerimise tingiv juhtum ilmnes pärast tagatisesaaja (panga) likvideerimismenetluse alustamist?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2002/47 artikli 4 lõikeid 1 ja 5 tuleks selle direktiivi ülesehitust arvestades tõlgendada nii, et need annavad tagatiseandjale õiguse nõuda, et tagatisesaaja (pank) rahuldaks finantstagatisega (pangakontol olev raha ja nõudeõigus sellele rahale) tagatud nõude eelkõige selle finantstagatise arvelt, ning sellest tulenevalt panevad finantstagatise saajale tema suhtes likvideerimismenetluse algatamisest hoolimata samasuguse kohustuse oma nõue selle tagatise realiseerimise teel rahuldada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus teisele küsimusele on eitav ja tagatiseandja rahuldab finantstagatisega tagatud tagatisesaaja nõude oma muu varaga, siis kas direktiivi 2002/47, eriti selle artiklite 4 ja 8 sätteid tuleks tõlgendada nii, et tagatiseandja suhtes tuleks teha erand maksejõuetu tagatisesaaja (panga) võlausaldajate võrdsest kohtlemisest ja tagatiseandjat tuleks maksejõuetusmenetluses teistele võlausaldajatele eelistada, et ta võiks finantstagatise tagasi saada?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Oma esimeses eelotsuse küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2002/47 artikli 4 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriiki võtma vastu õigusnormid, mis lubavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saajal rahuldada oma nõue, mis on tekkinud tagatavate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, selle tagatise arvelt, kui tagatise realiseerimise tingiv juhtum ilmnes pärast tema suhtes maksejõuetusmenetluse algatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et põhikohtuasjas käsitletav finantstagatis on muutunud tagatisesaaja Ūkio bankase pankrotivaraks ja riigisisesest õigusest tuleneva täitmiskeelu tõttu ei saaks seda tema nõude rahuldamiseks tegelikult realiseerida. Niisuguse olukorra tõttu kohustataks praktikas tagatiseandjat maksma teist korda tagatisesaajale tagatise summa, mis võrdub maksejõuetusmenetlusega hõlmatud tagatise summaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Kõigepealt, direktiivi 2002/47 artikli 4 lõike 5 sõnastusest nähtub selgelt, et liikmesriigid on kohustatud vastu võtma õigusnormid, mille alusel finantstagatiskokkulepe saab jõustuda selles sätestatud tingimustel, olenemata maksejõuetusmenetluse algatamisest või jätkamisest tagatiseandja või -saaja suhtes. See säte viitab lepingu täitmise osas sõnaselgelt lepingu mõlemale poolele neid eristamata, st vahet ei tehta selle alusel, kas niisugune menetlus puudutab üht või teist nendest lepingu pooltest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Edasi, mis puudutab direktiivi 2002/47 üldist ülesehitust ja eesmärke, siis olgu meenutatud, et vastavalt selle põhjendusele 3 on direktiivi eesmärk suurendada finantsturgude integreerumist ja tasuvust ning edendada liidu finantssüsteemi stabiilsust. Selleks kehtestab see direktiiv korra, millega piiratakse selle direktiivi kohaldamisalasse jäävaid finantstagatisi kasutavate osaliste halduskulusid, suurendatakse õiguskindlust nende tagatiste osas, jättes nende suhtes kohaldamata teatavad siseriiklikud<?PAGE NO="7"?> maksejõuetusõiguse sätted, et kaitsta finantsstabiilsust ja piirata kõrvalmõjusid juhul, kui finantstagatiskokkuleppe osaline ei täida oma kohustusi (vt selle kohta <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Selles kontekstis, arvestades nimetatud direktiivi artikli 4 lõiget 1, mis sätestab, et pandiõigusel põhineva tagatise saaja peab saama tagatise realiseerida ühel selles artiklis loetletud viisidest, on Euroopa Kohus otsustanud, et nimetatud kord näeb seega nende finantstagatiste suhtes ette eelise võrreldes teiste tagatistega, mis selle direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu (vt selle kohta <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Tuleb täpsustada, et kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus, küsiti Euroopa Kohtult ainult seda, kas direktiivi 2002/47 tuleb tõlgendada nii, et see annab niisuguse tagatise saajale õiguse see realiseerida sõltumata maksejõuetusmenetluse algatamisest tagatiseandja suhtes. Kuid nagu nähtub ka käesoleva kohtuotsuse punktist 23, ei sätesta selle direktiivi artikli 4 lõige 5 erinevat regulatsiooni olenevalt sellest, kas maksejõuetusmenetlus puudutab tagatise andjat või selle saajat, ning seda direktiivi tuleb tõlgendada nii, et selles kehtestatud kord annab ka finantstagatise saajale õiguse niisugust tagatist realiseerida, olenemata maksejõuetusmenetluse algatamisest tema suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 85, on direktiivi 2002/47 eesmärk kehtestada finantstagatiskokkuleppe suhtes õiguslik eriregulatsioon, et edendada liidu finantssüsteemi stabiilsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Ent kui viimati nimetatud direktiivi artikli 4 lõiget 5 tõlgendada nii, et pandiõigusel põhinev finantstagatis muutub mittetoimivaks tagatisesaaja suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu, takistades viimasel oma nõuet tegelikult tagatise arvel rahuldamast, kohustades tagatiseandjat tegelikult talle tasuma teist korda selle tagatise summa, oleks see vastuolus nii viidatud artikli sõnastuse kui ka direktiivi 2002/47 eesmärgiga. Nimelt vähendaks niisugune tõlgendus oluliselt selle kokkuleppe soovitud mõju ja võiks tekitada rahalisi raskusi tagatiseandjale, mis on aga vastuolus eesmärgiga piirata kõrvalmõju kokkuleppe ühe poole maksejõuetuse korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Olgu lisatud, nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 59 ja 60, et kuna direktiivi 2002/47 artikli 4 lõige 5 ei määra kindlaks viisi, kuidas tuleb tagada finantstagatise kasulik mõju, sõltumata maksejõuetusmenetluse algatamisest, tuleb liikmesriikidel kehtestada sobivad meetmed, mis võimaldavad selle kasuliku mõju tagada ja mille hulgas võib olla ka see, et finantstagatis ei kuulu tagatisesaaja pankrotivara hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2002/47 artikli 4 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriiki võtma vastu õigusnormid, mis lubavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saajal rahuldada oma nõude, mis on tekkinud tagatavate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, selle tagatise arvelt, kui tagatise realiseerimise tingiv juhtum ilmnes pärast tema suhtes maksejõuetusmenetluse algatamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2002/47 artikli 4 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et need kohustavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saajat rahuldama oma nõude, mis on tekkinud kokkuleppe esemeks olevate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, kõigepealt selle tagatise arvelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab artikli 4 sõnastust, siis tuleb märkida, et selle artikli lõikes 1 kasutatud väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>saab tagatisesaaja realiseerida<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> viitab juhtumitele, kus finantstagatise realiseerimise tingiva juhtumi esinemisel on tagatisesaajal õigus, mitte kohustus see tagatis realiseerida. Lisaks viitavad sõnastused <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>selle kokkuleppe tingimuste kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>selles sätestatud tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, mida kasutatakse vastavalt selle artikli lõigetes 1 ja 5, ülimuslikkusele, mille direktiiv 2002/47 annab kokkuleppe tingimustele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Nagu märkis sisuliselt kohtujurist oma ettepaneku punktis 74, võib seega asuda seisukohale, et selle sätte eesmärk on tagada, et finantstagatiskokkulepe täidetakse eelkõige vastavalt poolte vahel kokku lepitud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab direktiivi 2002/47 artikli 4 lõigete 1 ja 5 konteksti, siis tuleb märkida, et poolte vahel kokku lepitud tingimuste olulisust kinnitab selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti l sõnastus, mille kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>täitmist tingiv juhtum<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kohustuste mittetäitmise juhtum või muu sarnane osaliste vahel kokkulepitud juhtum<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, mille ilmnemise korral on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>tagatisesaajal õigus finantstagatis realiseerida<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. See tuleneb ka selle direktiivi muude sätete sõnastusest nagu artikli 4 lõikest 4, milles viidatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>finantstagatiskokkuleppe tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Seda arvestades on direktiivi 2002/47 artikli 4 lõigete 1 ja 5 eesmärk see, et finantstagatiskokkulepe täidetaks – järgides selle direktiivi eesmärke, mida meenutati käesoleva kohtuotsuse punktis 24, eelkõige poolte vahel kokku lepitud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Veel tuleb täheldada, et kui puuduvad seda küsimust reguleerivad lepingutingimused, siis nähtub nendest eesmärkidest, et tagatisesaaja on kohustatud rahuldama oma nõude kõigepealt sel eesmärgil loodud tagatise arvelt, enne kui ta kasutab selleks tagatiseandja muud vara. Nimelt võimaldab see nõue – mis lubab tegelikult seda, et tagatiseandja ei maksa teist korda tagatise summat, mis vastab tema võla summale – vältida kõrvalmõju tagatisesaaja maksejõuetuse korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetsemalt olukorda põhikohtuasjas, siis näib eelotsusetaotluses esitatud andmetest, täpsemalt 2011. ja 2012. aasta lepingute artiklist 6.3, milles märgitakse, et finantstagatis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>tagab pangale kliendi poolt tema lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, et tagatisesaaja kohustub rahuldama oma nõude kõigepealt finantstagatise arvelt, enne selleks tagatiseandja muu vara kasutamist, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb see üle kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Arvestades kõiki neid asjaolusid tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2002/47 artikli 4 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et need ei kohusta pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saajat rahuldama oma nõuet, mis on tekkinud kokkuleppe esemeks olevate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, kõigepealt selle tagatise arvelt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kolmandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2002/47, konkreetsemalt selle artikleid 4 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saaja rahuldab oma nõude, mis on tekkinud tagatavate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, tagatiseandja muu vara arvelt kui see tagatis, tuleb tagatisesaaja maksejõuetusmenetluses tagasiandjat eelistada teistele võlausaldajatele, et ta saaks tagatise tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ei ole eelotsusetaotluse eesmärk saada nõuandvaid arvamusi üldistes või oletuslikes küsimustes, vaid küsimus esitatakse, kui see on vajalik liidu õigust puudutava vaidluse tegelikuks lahendamiseks (<DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 93, on põhikohtuasja poolte Ūkio bankase ja Aviabaltika vahelise vaidluse ese nende vahel sõlmitud 2011. ja 2012. aasta lepingute täitmine ja see ei puuduta Ūkio bankase suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse käiku. Eelotsusetaotlusest ei ilmne, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule oleks esitatud vastuhagi selle panga vastu finantstagatise tagastamise nõudes, või et tal oleks palutud lahendada küsimus Aviabaltika nõude rahuldamise kohta, mis tekkis seoses selle tagatisega Ūkio bankase maksejõuetusmenetluses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Lisaks ei sisalda eelotsusetaotlus andmeid nende liikmesriigi õigusnormide olemasolu või sisu kohta, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks olenevalt Euroopa Kohtu vastusest kohaldama, et lahendada tema menetluses olev vaidlus, ja mis võiksid mõjutada võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorda maksejõuetusmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Neid asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et kolmas küsimus puudutab oletuslikku olukorda ja see on seetõttu vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020606">6. juuni 2002. aasta</DATE> direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090506">6. mai 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/44/EÜ, artikli 4 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriiki võtma vastu õigusnormid, mis lubavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saajal rahuldada oma nõude, mis on tekkinud tagatavate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, selle tagatise arvelt, kui tagatise realiseerimise tingiv juhtum ilmnes pärast tema suhtes maksejõuetusmenetluse algatamist.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2002/47, mida on muudetud direktiiviga 2009/44, artikli 4 lõikeid 1 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et see ei kohusta pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe esemeks oleva tagatise saajat rahuldama oma nõuet, mis on tekkinud kokkuleppe esemeks olevate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, kõigepealt selle tagatise arvelt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>