<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-342/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0342</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:276">EU:C:2022:276</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220407">7.4.2022</DATE> – Kohtuasi C‑342/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö (lepinguliste investeerimisfondide maksuvabastus)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20220407">7. aprill 2022</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: soome.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artiklid 63 ja 65</KEYWORD><KEYWORD>Kapitali vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Piirangud</KEYWORD><KEYWORD>Juriidiliste isikute tulumaks</KEYWORD><KEYWORD>Investeerimisfondide maksuvabastus</KEYWORD><KEYWORD>Maksuvabastuse tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Tingimus, et tegemist peab olema lepingulise fondiga</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑342/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Helsingin hallinto-oikeuse (Helsingi halduskohus, Soome) <DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200723">23. juulil 2020</DATE>, menetluses, mille algatas</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P><HT TYPE="BOLD">A SCPI,</HT></P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö,</HT></P></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: esimese koja president A. Arabadjiev teise koja presidendi ülesannetes, kohtunikud I. Ziemele (ettekandja), T. von Danwitz, P. G. Xuereb ja A. Kumin,</P><P>kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Soome valitsus, esindajad: H. Leppo, A. Laine ja S. Hartikainen, hiljem H. Leppo ja A. Laine,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: W. Roels ja I. Koskinen, hiljem W. Roels,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20211006">6. oktoobri 2021. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artiklite 49, 63 ja 65 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud menetluses, mille Prantsuse õiguse alusel asutatud äriühing A SCPI algatas seoses Verohallinto (maksuhaldur, Soome) <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> siduva eelotsusega, mis käsitleb A poolt Soomes 2019. ja 2020. maksustamisaastal Soomes asuvatelt kinnisasjadelt saadud üüritulu ning Soomes asuvate kinnisasjade müügist ja selles liikmesriigis kinnisvara omavate äriühingute osakute võõrandamisest saadud kasumi maksustamist (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/><DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="302" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 302, lk 32</REF.DOC.OJ>) artikli 1 lõigetes 1–3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjatele (eurofondid), kes on asutatud liikmesriikide territooriumil.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Võttes arvesse artiklit 3, on eurofond käesoleva direktiivi tähenduses ettevõtja:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kelle ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja/või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse ning mis tegutsevad riski hajutamise põhimõttel, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kelle osakud ostetakse või võetakse tagasi osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt nende ettevõtjate varast. Meetmeid, mida eurofond võtab kindlustamaks, et tema osakute börsiväärtus ei erineks oluliselt nende puhasväärtusest, vaadeldakse võrdväärsena sellise tagasiostmise või tagasivõtmisega.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Liikmesriigid võivad lubada, et eurofond koosneb mitmest investeerimisüksusest.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 2 osutatud ettevõtjat võib õigusaktides sätestatud korras asutada lepingulise fondina (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid), usaldusfondina (<HT TYPE="ITALIC">unit trust</HT>) või põhikirja omava äriühinguna (äriühinguna asutatud fondid).</ALINEA><ALINEA>[…].<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110608">8. juuni 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="174" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 174, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 2 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui käesoleva artikli lõikest 3 ja artiklist 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi järgmiste üksuste suhtes:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ELi AIFide [(alternatiivsete investeerimisfondide)] valitsejad, kes valitsevad ühte või mitut AIFi, olenemata sellest, kas tegemist on ELi või kolmanda riigi AIFidega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kolmandate riikide AIFide valitsejad, kes valitsevad ühte või mitut ELi AIFi, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kolmandate riikide AIFide valitsejad, kes turustavad liidus ühte või mitut AIFi, olenemata sellest, kas tegemist on ELi või kolmanda riigi AIFidega.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 kohaldamisel ei ole oluline:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kas AIF on avatud või kinnine fond;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kas AIF on asutatud vastavalt õigusaktidele lepingulise-, usaldusfondi- või põhikirja omava äriühinguna või on tal mingi muu õiguslik vorm;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>milline on AIFi valitseja õiguslik struktuur.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[…] kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>alternatiivne investeerimisfond (AIF)<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> – investeerimisfond, sealhulgas selle investeerimisüksus, mis:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>kaasab mitmete investorite kapitali, et investeerida see vastavalt kindlaks määratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>ei vaja tegevusluba direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 alusel<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Soome õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="19921230">30. detsembri 1992. aasta</DATE> tulumaksuseaduse (Tuloverolaki (1535/1992)), mida on muudetud <DATE ISO="20190412">12. aprilli 2019. aasta</DATE> seadusega 528/2019 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>tulumaksuseadus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), § 3 punktile 4 tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>üksus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> muu hulgas osaühingut, investeerimisfondi ja eriotstarbelist investeerimisfondi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Tulumaksuseaduse § 9 esimese lõigu punkti 2 kohaselt peavad Soomes saadud tulult tulumaksu maksma füüsilised isikud, kellel puudub maksustamisaastal Soomes elukoht, ning välisriigi üksused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle seaduse §-s 10 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Soomes saadud tulu hõlmab:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>tulu, mis on saadud Soomes asuvatest kinnisasjadest või eluruumidest, mille valdus on isikul tulenevalt Soome korteriosaühingu või muu osaühingu osakute omamisest või Soome elamuühistu või muu ühistu liikmesusest;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT>dividende, ühistu ülejääki ja muu dividendidega võrreldavat tulu, mis on saadud Soome aktsiaseltsilt, ühistult või muult ühisuselt, ning osalust Soome kontserni kasumis;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>10)</NO.P><TXT>kasum, mis on saadud Soomes paikneva kinnisasja võõrandamisest või Soome korteriosaühingu, muu osaühingu või ühisuse osakute või osaluse võõrandamisest, tingimusel et sellise ühingu või ühisuse kogu varast rohkem kui 50% moodustavad üks või mitu Soomes paiknevat kinnisasja.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Kõnealuse seaduse § 20a, mida kohaldatakse alates <DATE ISO="20200101">1. jaanuarist 2020</DATE>, esimeses, teises, neljandas ja seitsmendas lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Tulumaksust on vabastatud investeerimisfondid vastavalt investeerimisfondide seaduse (213/2019) (Sijoitusrahastolaki (213/2019)) 1. peatüki § 2 esimese lõigu punktile 2 ja nendega võrreldavad välisriigi avatud lepingulised investeerimisfondid, mille osakud kuuluvad vähemalt 30 isikule.</ALINEA><ALINEA>Esimese lõigu sätted, mis käsitlevad investeerimisfondide maksuvabastust, on kohaldatavad ka alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate seaduse (162/2014) (Laki vaihtoehtorahastojen hoitajista (162/2014)) 2. peatüki § 1 teise lõigu tähenduses eriotstarbelistele investeerimisfondidele ja nendega võrreldavatele välisriigi lepingulistele eriotstarbelistele investeerimisfondidele, kui tegemist on avatud fondiga, mille osakud kuuluvad vähemalt 30 isikule.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate seaduse 2. peatüki § 1 teise lõigu tähenduses eriotstarbelistele investeerimisfondidele ja nendega võrreldavatele välisriigi lepingulistele eriotstarbelistele investeerimisfondidele, kes viidatud seaduse 16a. peatüki §-s 4 nimetatud viisil investeerivad oma kapitali peamiselt kinnisvarasse või kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse, on maksuvabastus kohaldatav tingimusel, et selline fond jaotab oma osakuomanike vahel igal aastal vähemalt kolm neljandikku majandusaasta kasumist, võtmata arvesse osakute väärtuse realiseerimata kasvu.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Kui investeerimisfond või eriotstarbeline investeerimisfond koosneb kahest või enamast investeerimisüksusest, kohaldatakse nende suhtes investeerimisfonde või eriotstarbelisi investeerimisfonde käsitlevaid sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>A on Prantsuse õiguse alusel asutatud <HT TYPE="ITALIC">société civile de placement immobilier à capital variable</HT> (äriühinguna asutatud muutuvkapitaliga kinnisvarafond), mis investeerib euroalal asuvatesse kinnisasjadesse, mida antakse üürile ettevõtetele. Direktiivi 2011/61 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses alternatiivse investeerimisfondina allub A Autorité des marchés financiers’i (finantsturgude järelevalve asutus, Prantsusmaa) järelevalvele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>A Asset Management SAS, mis on Prantsuse õiguse alusel asutatud <HT TYPE="ITALIC">société par actions simplifiée</HT> (lihtsustatud aktsiaselts), on A haldusühing ja võtab vastu kõik A-d puudutavad otsused. Mõlema ühingu registrijärgne asukoht on Prantsusmaal ja neil puudub Soomes tegevuskoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Investorid, kes on märkinud A osakuid, saavad osakutulu vastavalt aasta tulubaasile, mis moodustub A saadud üüri puhastulust ja muust rahalisest puhastulust. Kasumi jaotamise otsustab selle ühingu üldkoosolek.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Prantsusmaal on A maksustamise seisukohalt läbipaistev üksus, kes ei ole tulumaksuga maksustatud. Tulumaksu peavad A osakute tootluselt ja nende osakute müügi või tagasivõtmise korral tasuma investorid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>A kavatses 2019. aasta juunis allkirjastada lepingu kahe Soomes asutatud vastastikuse kinnisvaraühingu osakute ostmiseks; need ühingud omasid selles liikmesriigis ärikinnistuid, mida A kavatses anda üürile vähemalt viie aasta jooksul. Samuti kaalus A Soomes muude sama laadi kinnisvarainvesteeringute tegemist või vahetult kinnisvara omandamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Selgitamaks välja, kas nendest investeeringutest saadud tulu ja kasum on Soomes maksustatavad, esitas A maksuhaldurile taotluse siduva eelotsuse saamiseks 2019. ja 2020. maksustamisaasta kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Maksuhaldur võttis oma <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> otsuses seisukoha, et 2019. maksustamisaastal kehtinud maksusätete alusel saab A peamisi tunnuseid arvestades tema olukorda pidada võrreldavaks tulumaksuseaduse § 3 punktis 4 nimetatud investeerimisfondi omaga. See ametiasutus leidis, et järelikult on tulumaksust vabastatud A poolt Soomes asuvate kinnisasjade üürileandmisest saadav tulu ning selles liikmesriigis asuvate kinnisasjade müügist ning samas asuva kinnisvara omanikuks olevate osaühingute osakute võõrandamisest saadud kasum.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Seevastu 2020. maksustamisaasta kohta otsustas maksuhaldur, et alates <DATE ISO="20200101">1. jaanuarist 2020</DATE> kohaldatavate tulumaksuseaduse muudatuste alusel ei saa A-d kui muutuvkapitaliga äriühingut võrdsustada tulumaksuseaduse §-s 20a ette nähtud lepingulise investeerimisfondiga, vaid ta tuleb võrdsustada Soome õiguses ette nähtud osaühinguga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt asus see ametiasutus seisukohale, et 2020. maksustamisaastal kuulub tulumaksuseaduse § 10 punktide 1, 6 ja 10 ning § 20a esimese lõigu alusel Soomes maksustamisele A poolt selles liikmesriigis asuvate kinnisasjade üürileandmisest saadav tulu ning selles liikmesriigis asuvate kinnisasjade müügist ning samas asuva kinnisvara omanikuks olevate osaühingute osakute võõrandamisest saadud kasum.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>A esitas eelotsusetaotluse esitanud Helsingin hallinto-oikeusele (Helsingi halduskohus, Soome) kaebuse selle <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> otsuse peale osas, milles keelduti Soome päritolu kinnisvaratulu maksuvabastusest 2020. maksustamisaasta puhul. Selles kaebuses väidab A, et<?PAGE NO="6"?> tulumaksuseaduse § 20a on vastuolus liidu õigusega, ja on seisukohal, et kuigi ta on põhikirja omava äriühinguna asutatud fond, mis on ette nähtud investeerimisfonde käsitlevates Prantsuse õigusnormides, on tema funktsionaalsed tunnused võrreldavad tulumaksust vabastatud Soome investeerimisfondi tunnustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö (maksutulu saajate õiguste kaitse eest vastutav üksus, Soome) on seisukohal, et kuna liidu tasandil ei ole ühtlustatud ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjate võimalikke õiguslikke vorme ja nende ettevõtjate tulu maksustamise eeskirju, võivad ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjate maksustamist reguleerivad riigisisesed meetmed ning selliste ettevõtjate õiguslik vorm, tegutsemisviisid ja tegevusalad liikmesriigiti erineda. A ei vasta tulumaksuseaduse § 20a neljandas lõigus sätestatud tulumaksuvabastuse tingimustele, mille kohaselt on selline maksuvabastus ette nähtud ainult lepingulistele fondidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> otsusest nähtub, et <DATE ISO="20200101">1. jaanuaril 2020</DATE> tulumaksuseaduse § 20a jõustumise tõttu ei saa A-d enam käsitada Soome investeerimisfondina, kes on tulumaksust vabastatud, vaid sellest kuupäevast alates on ta maksukohustuslane seoses Soomes saadud kinnisvaratuluga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tulumaksuseaduse § 20a eelnõu seletuskirjast nähtub, et liikmesriigi seadusandja eesmärk oli muu hulgas täpselt kindlaks määrata, millistel juhtudel tuleb välisriigi fond võrdsustada Soome tulumaksuvaba investeerimisfondiga või eriotstarbelise investeerimisfondiga, et parandada maksustamise prognoositavust, suurendada õiguskindlust ja vähendada halduskoormust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Samuti soovis liikmesriigi seadusandja tagada moonutamata konkurentsi, käsitledes Soome ja välisriigi fonde võrdsetel alustel. Investeerimisfondi mõiste määratluse puudumise tõttu on riigisiseste maksusätete üldine laad minevikus hõlbustanud välisriigi fondide võrdsustamist Soome investeerimisfondidega, samas kui viimaseid ei ole välisriikides tingimata koheldud samamoodi või on nende suhtes kohaldatud isegi rangemat õiguslikku regulatsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei olnud seadusandja poolt vastu võetud muudatuste eesmärk seada kahtluse alla reeglit, mille kohaselt sõltub maksustamine Soomes investeerimisvahendi õiguslikust vormist, vaid sooviti täpsustada maksualaseid õigusakte seoses lepinguliste fondide olukorraga, olenemata sellest, kas tegemist on residendist või mitteresidendist fondiga, laiendamata samas maksuvabastuse kohaldatavust muus õiguslikus vormis ettevõtjatele, kes on asutatud ühiseks investeerimiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib lisaks, et investeerimisfonde käsitlevate Soome õigusnormide kohaselt saab investeerimisfondi asutada ainult lepingulise fondina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seega leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta peab vastama küsimusele, kas A tuleb 2020. maksustamisaastal võrdsustada Soome investeerimisfondiga, mille Soomes saadud tulu on maksuvaba, või peab ta selles liikmesriigis maksma saadud üüritulult ja kinnisvaratehingute kasumilt kinnipeetavat tulumaksu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelkõige soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus saada vastust küsimusele, kas ELTL artiklitega 49, 63 ja 65 on vastuolus tulumaksuseaduse § 20a, mille kohaselt on ainult välisriigi avatud lepingulised investeerimisfondid võrdsustatud Soome investeerimisfondidega, mis on tulumaksust vabastatud, mistõttu näiteks äriühingu vormis asutatud investeerimisfonde, mida on ka A, ei saa pärast tulumaksuseaduse § 20a jõustumist võrdsustada maksust vabastatud Soome investeerimisfondidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Helsingin hallinto-oikeus (Helsingi halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kas ELTL artikleid 49, 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt saab tulumaksust vabastatud Soome investeerimisfondidega võrdsustada vaid välisriigi avatud lepingulisi investeerimisfonde, mille tõttu välisriigi investeerimisfondid, mis ei ole oma õiguslikult vormilt lepingulised fondid, on kohustatud maksma Soomes kinnipeetavat maksu, olgugi et nende investeerimisfondide ja Soome investeerimisfondide olukorra vahel ei ole muid märkimisväärseid objektiivseid erinevusi?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kõigepealt on oluline märkida, et põhikohtuasja vaidlus puudutab küsimust, kas põhikohtuasja hageja suhtes, kes on alternatiivne investeerimisfond direktiivi 2011/61 tähenduses ja kes on asutatud Prantsusmaal sellise äriühingu vormis, kes ei ole kohustatud maksma tulumaksu ja kelle suhtes kohaldatakse selles liikmesriigis läbipaistvat maksustamist, saab Soomes kohaldada tulumaksuvabastust selles liikmesriigis saadud üüritulu ning kinnisasjade ja kinnisvaraosaühingute osakute müügist saadud kasumi osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Nagu nähtub <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> otsusest, muutus tulu, mis oli 2019. maksustamisaastal maksuvaba, tulumaksuseaduse § 20a jõustumise tõttu 2020. maksuaastal maksustatavaks ja seda eelkõige põhjusel, et põhikohtuasja hageja ei ole asutatud lepingulise fondina, vaid põhikirja omava äriühinguna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb täpsustada, et Soome valitsuse selgituste kohaselt on ühelt poolt investeerimisfondide seaduse (213/2019) tähenduses investeerimisfondi mõistega hõlmatud ainult vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja direktiivi 2009/65 tähenduses. Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate seaduse (162/2014) tähenduses eriotstarbeline investeerimisfond on üks direktiivis 2011/61 ette nähtud alternatiivse investeerimisfondi õiguslik vorm ja tegemist on ikkagi ainult lepingulise fondiga. Teiselt poolt tuleb tõdeda, et direktiivi 2011/61 tähenduses alternatiivse investeerimisfondi võib Soomes asutada ka põhikirja omava äriühinguna ja see fond saab teha kinnisvarainvesteeringuid, omamata siiski õigust tulumaksuseaduse §-s 20a sätestatud maksuvabastusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lõpuks olgu öeldud, et vastavalt tulumaksuseaduse § 20a neljandale lõigule on tulumaksust vabastatud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate seaduse (162/2014) tähenduses eriotstarbeline investeerimisfond või lepingulises vormis asutatud välisriigi eriotstarbeline investeerimisfond, mis on võrreldav fondiga, mis investeerib oma vara peamiselt kinnisvarasse või kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse, tingimusel et see fond jaotab oma osakuomanike vahel igal aastal vähemalt kolm neljandikku majandusaasta kasumist, võtmata arvesse osakute väärtuse realiseerimata kasvu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Võtmata seisukohta küsimuses, kas A vastab iga-aastase kasumi minimaalse jaotamise tingimusele, tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle äriühingu olukord on võrreldav residendist investeerimisfondi omaga, kui jätta arvestamata asjaolu, et tegemist on põhikirja omava äriühinguga. Eelotsuse küsimus puudutab üksnes seda viimast asjaolu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Seega tuleb lähtuda sellest, et sisuliselt küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas ELTL artikleid 49, 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on maksuvaba ainult lepinguliste investeerimisfondide saadud üüritulu ja kinnisasjade või kinnisvara omavate osaühingute osakute võõrandamisest saadud kasum ning mis välistavad sellise maksuvabastuse kohaldatavuse põhikirja omava äriühinguna asutatud mitteresidendist alternatiivse investeerimisfondi puhul, isegi kui sellise fondi, mille suhtes tema asutamisliikmesriigis kohaldatakse läbipaistvat maksustamist, tulu ei ole viimati nimetatud liikmesriigis maksustatav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohaldatav liikumisvabadus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Kuna eelotsuse küsimuses on ühtaegu viidatud EL toimimise lepingus nii asutamisvabadust kui ka kapitali vaba liikumist käsitlevatele sätetele, on oluline kindlaks teha, milline vabadus on põhikohtuasjas kohaldatav (<DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb sellega seoses, et tegemaks kindlaks, kas riigisisesed õigusnormid on hõlmatud ühe või teise EL toimimise lepinguga tagatud põhivabadusega, tuleb arvesse võtta asjaomaste õigusnormide reguleerimiseset (<DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kui nende õigusnormide reguleerimisese ei võimalda kindlaks teha, kas need kuuluvad valdavalt ELTL artikli 49 või ELTL artikli 63 kohaldamisalasse, võtab Euroopa Kohus arvesse kohtuasja faktilisi asjaolusid, et teha kindlaks, kas põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub ühe või teise nimetatud sätte kohaldamisalasse (<DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KOB</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑206/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:463">EU:C:2020:463</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Lisaks sellele tuleb märkida, et kui riigisisene meede on seotud nii asutamisvabaduse kui ka kapitali vaba liikumisega, analüüsib Euroopa Kohus kõnealust meedet põhimõtteliselt üksnes seoses ühega neist kahest vabadusest, kui on ilmne, et põhikohtuasja asjaoludel on üks neist vabadustest teise suhtes täiesti teisejärguline ja esimest on võimalik käsitleda koos teisega (vt analoogia alusel <DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Société Générale</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑565/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:318">EU:C:2020:318</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on põhikohtuasjas käsitletavad riigisisesed õigusnormid seotud maksuvabastusega lepingulistele investeerimisfondidele, mis investeerivad peamiselt kinnisvarasse või kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Esimesena tuleb märkida, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võivad kinnisvarainvesteeringute puhul riigisisesed meetmed, mis on kohaldatavad tehingutele, mida mitteresidendid kasutavad selliste investeeringute tegemiseks liikmesriigi territooriumil, kuuluda nii ELTL artikli 49, mis käsitleb asutamisvabadust, kui ka ELTL artikli 63, mis käsitleb kapitali vaba liikumist, kohaldamisalasse (<DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Ühelt poolt nähtub nimelt nõukogu <DATE ISO="19880624">24. juuni 1988. aasta</DATE> direktiivi 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="178" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="1988">EÜT 1988, L 178, lk 5</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 10/01, lk 10) I lisas esitatud kapitali liikumise nomenklatuurist, mis on kapitali liikumise mõiste defineerimisel endiselt kasutatav juhisena, et kapitali liikumisega on hõlmatud mitteresidentide tehingud, millega nad<?PAGE NO="9"?> teevad liikmesriigi territooriumil investeeringuid kinnisvarasse (<DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Teiselt poolt tekib teise liikmesriigi territooriumil kinnisasjade omandamise, kasutamise ja võõrandamise õiguse – mis on asutamisvabaduse vajalik täiend – kasutamisel kapitali liikumine (<DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Samas on asutamisvabadust puudutavate sätete kohaldamiseks üldjuhul vaja, et vastuvõtvas liikmesriigis oleks tagatud alaline kohalolek, ning kinnisvara omandamise ja valdamise puhul peab olema tagatud, et selle haldamisega tegeldakse aktiivselt (<DATE ISO="20060914">14. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Centro di Musicologia Walter Stauffer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:568">EU:C:2006:568</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub aga eelotsusetaotlusest, et A-l ei ole Soomes äriruume ega muud tegevuskohta, kust ta saaks kas või osaliselt juhtida oma kinnisvarainvesteeringuid Soomes või võtta vastu neid puudutavaid otsuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Teisena tuleb märkida, et kapitaliühingutes osaluse omandamise küsimuses tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et ka selliste äriühingute poolt makstavate dividendide maksustamine võib samuti kuuluda ühtaegu nii ELTL artikli 63 kui ka ELTL artikli 49 kohaldamisalasse (vt selle kohta <DATE ISO="20180920">20. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EV</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑685/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:743">EU:C:2018:743</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses nähtub varasemast kohtupraktikast, et riigisisesed õigusnormid, mis on mõeldud kohaldamiseks üksnes sellise osaluse suhtes, mis võimaldab teataval moel mõjutada äriühingu otsuste tegemist ja tegevuse kindlaksmääramist, kuuluvad asutamisvabadust käsitleva ELTL artikli 49 kohaldamisalasse. Seevastu tuleb riigisiseseid õigusnorme, mida kohaldatakse osaluse suhtes, mis on omandatud üksnes rahaliste vahendite paigutamise kaalutlusel ning kavatsuseta mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli, analüüsida üksnes kapitali vabast liikumisest lähtuvalt (<DATE ISO="20140313">13. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bouanich</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:138">EU:C:2014:138</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 38 on märgitud, puudutavad põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjate tehtud kinnisvarainvesteeringutest saadava tulu maksustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Ilma et nende kohaldamisalast oleks välistatud asutamisvabadusega hõlmatud tegevus, käsitlevad need õigusnormid investeeringuid, mis on tehtud rahaliste vahendite paigutamiseks, kavatsuseta mõjutada ettevõtte juhtimist ja kontrolli. Seetõttu mõjutavad need õigusnormid tõenäoliselt peamiselt kapitali vaba liikumist. Sellistest õigusnormidest tuleneda võivad asutamisvabaduse piirangud on kapitali vaba liikumise piirangu möödapääsmatu tagajärg, mistõttu ei ole põhjendatud nende õigusnormide eraldi analüüsimine ELTL artiklist 49 lähtuvalt (vt selle kohta <DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Eespool esitatut arvestades tuleb põhikohtuasjas käsitletavat riigisisest meedet analüüsida üksnes ELTL artiklitest 63 ja 65 lähtuvalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kapitali vaba liikumise piirangu esinemine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuuluvad ELTL artikli 63 lõikes 1 kapitali liikumise piirangutena keelatud meetmete hulka meetmed, mis võivad takistada mitteresidentidel teha investeeringuid liikmesriigis või takistada selle liikmesriigi residentidel teha investeeringuid teistes liikmesriikides (<DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Société Générale</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑565/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:318">EU:C:2020:318</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Eelkõige võib asjaolu, et liikmesriik kohtleb ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtja saadud tulu vähem soodsalt kui ühiseks investeerimiseks asutatud residendist ettevõtja saadud tulu, pärssida muus kui selles liikmesriigis asutatud ettevõtjate valmidust teha investeeringuid selles liikmesriigis ja kujutab endast seega kapitali vaba liikumise piirangut, mis on ELTL artikliga 63 põhimõtteliselt keelatud (vt selle kohta <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>College Pension Plan of British Columbia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑641/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:960">EU:C:2019:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Selline vähem soodne kohtlemine seisneb selles, et ühiseks investeerimiseks asutatud residendist ettevõtja saadud tulu on maksuvaba, samas kui ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtja saadud tulu on maksustatud lõpliku kinnipeetava maksuga (vt selle kohta <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>College Pension Plan of British Columbia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑641/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:960">EU:C:2019:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on kõnealuste riigisiseste õigusnormidega erinev kohtlemine ette nähtud mitte selle liikmesriigi alusel, kus on ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja asukoht, vaid selle ettevõtja õigusliku vormi alusel. Nimelt saab nende õigusnormidega ette nähtud tingimustel maksuvabastust kasutada ainult ühiseks investeerimiseks lepingulise fondina asutatud ettevõtja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Tulumaksuseaduse § 20a neljanda lõigu sõnastuse kohaselt kehtib lepingulise fondina asutamise tingimus ilmselgelt ainult välisriigi fondide puhul. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Soome valitsus rõhutavad, et Soome õiguse kohaselt saab investeerimisfonde ja eriotstarbelisi investeerimisfonde siiski asutada ainult lepinguliste fondidena, mistõttu selles sättes ette nähtud maksuvabastus on mõeldud ainult ühiseks investeerimiseks lepingulise fondina asutatud ettevõtjatele, sõltumata nende asukohariigist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline märkida, et riigisisesed õigusnormid, mida kohaldatakse vahet tegemata nii residendist kui ka mitteresidendist ettevõtjate suhtes, võivad endast kujutada kapitali vaba liikumise piirangut. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb nimelt, et isegi objektiivsetel kriteeriumidel põhineva vahetegemise tagajärg võib olla piiriüleste olukordade tegelikult vähem soodne kohtlemine (vt <DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Nii on see eeskätt juhul, kui vahet tegemata nii residendist kui ka mitteresidendist ettevõtjate suhtes kohaldatavatest riigisisestest õigusnormidest tuleneb maksusoodustus üksnes juhuks, kui ettevõtja vastab tingimustele või täidab kohustusi, mis on oma olemuselt või faktiliselt omased riigisisesele turule, mistõttu neile tingimustele vastata või neid kohustusi täita saavad üksnes riigisisesel turul tegutsevad ettevõtjad ning võrreldavate tunnustega mitteresidendist ettevõtjad<?PAGE NO="11"?> üldjuhul ei kvalifitseeru (<DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 53, saab investeerimisfonde ja eriotstarbelisi investeerimisfonde Soomes asutada ainult lepinguliste fondidena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>On tõsi, et kuna liidu õigus ei ole selles valdkonnas ühtlustatud, võivad liikmesriigid vabalt määrata, millises õiguslikus vormis fonde saab nende territooriumil asutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Samuti võivad liikmesriigid investeerimisfondide kasutamise edendamiseks vabalt ette näha maksustamise erikorra, mida kohaldatakse selliste fondide ning nende saadud dividendide ja muu tulu suhtes, samuti kindlaks määrata materiaal-õiguslikud ja vormilised tingimused, mis peavad olema täidetud, et selline kord oleks kohaldatav (vt selle kohta <DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Lisaks tuleb tõdeda, et kapitali vaba liikumist ei saa käsitada nii, et liikmesriik on kohustatud oma maksusätted mõne teise liikmesriigi maksusätetega kooskõlla viima, et igal juhul oleks tagatud maksustamine, mille tulemusel kõrvaldatakse kõik riigisisestest maksusätetest tulenevad erinevused, kuivõrd maksumaksja otsused teises liikmesriigis investeerimise kohta võivad olla selle maksumaksja jaoks igal üksikjuhul rohkem või vähem soodsad või ebasoodsad (<DATE ISO="20131107">7. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:716">EU:C:2013:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei tohi liikmesriigis teatavatele ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjatele maksusoodustuse kehtestamise korral selle soodustuse kohaldamise tingimused kujutada endast kapitali vaba liikumise piirangut (vt selle kohta <DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), nagu sisuliselt märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 53 ja 54.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 57 mainitud ühtlustamise puudumist, minetab kapitali vaba liikumine oma toime, kui ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtja suhtes, kes on asutatud asutamisliikmesriigi õigusaktidega lubatud või nõutud õiguslikus vormis ja tegutseb vastavalt neile õigusaktidele, ei oleks kohaldatav maksusoodustus teises liikmesriigis, kus ta teeb investeeringuid, üksnes seetõttu, et tema õiguslik vorm ei vasta ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja puhul selles liikmesriigis kohustuslikule õiguslikule vormile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Seda hinnangut ei sea kahtluse alla asjaolu, et Soome valitsuse selgituste kohaselt võib direktiivi 2011/61 tähenduses alternatiivseid investeerimisfonde Soomes asutada põhikirja omava äriühinguna ja need fondid võivad investeerida kinnisvarasse, kuid neile ei laiene siiski tulumaksuseaduse §-s 20a sätestatud maksuvabastus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Nimelt võivad Soomes ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjad valida õigusliku vormi, mis teeb võimalikuks nende suhtes maksuvabastuse kohaldamise, samas kui ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtjad peavad täitma oma asutamisliikmesriigi õigusnormidest tulenevaid nõudeid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Seega on tingimus lepingulise vormi kohta – olemata tingimus, millele tõenäoliselt vastavad üksnes ühiseks investeerimiseks asutatud residendist ettevõtjad – siiski oma laadilt selline, et soosib viimaseid nende ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjate kahjuks, kes oma asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt on asutatud põhikirja omava äriühinguna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et sellised õigusnormid võivad pärssida ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtjate valmidust teha Soomes kinnisvarainvesteeringuid ja kujutavad endast seega kapitali vaba liikumise piirangut, mis on ELTL artikliga 63 põhimõtteliselt keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Sellegipoolest, vastavalt ELTL artikli 65 lõike 1 punktile a ei mõjuta ELTL artikkel 63 siiski liikmesriikide õigust kohaldada oma maksuõiguse asjakohaseid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid, kes oma elukoha või kapitali investeerimise koha põhjal ei ole samas olukorras.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELTL artikli 65 lõike 1 punkti a kui erandit kapitali vaba liikumise aluspõhimõttest tuleb tõlgendada kitsalt. Järelikult ei saa seda sätet tõlgendada nii, et mis tahes maksusätted, mis eristavad maksumaksjaid nende elu- või asukoha põhjal või selle põhjal, millisesse liikmesriiki nad oma kapitali investeerivad, on automaatselt aluslepinguga kooskõlas (<DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X (kolmandas riigis asuvad vaheäriühingud)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:136">EU:C:2019:136</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Nimelt ei tohi ELTL artikli 65 lõike 1 punktiga a lubatud erinev kohtlemine sama artikli lõike 3 kohaselt endast kujutada suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut. Seetõttu on Euroopa Kohus sedastanud, et selline erinev kohtlemine on lubatud üksnes siis, kui see puudutab olukordi, mis ei ole objektiivselt võrreldavad, või kui olukorrad on võrreldavad, siis saab erinevat kohtlemist põhjendada ülekaaluka üldise huviga (<DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X (kolmandates riikides asutatud vahendusettevõtjad)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:136">EU:C:2019:136</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Objektiivselt võrreldavate olukordade esinemine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et piiriülese olukorra võrreldavust liikmesriigis valitseva olukorraga tuleb analüüsida, arvestades asjaomaste riigisiseste õigusnormidega taotletavat eesmärki ning nende õigusnormide reguleerimiseset ja sisu (<DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Lisaks tuleb analüüsides seda, kas sellistest õigusnormidest tulenev erinev kohtlemine kajastab olukordade objektiivset erinevust, arvesse võtta üksnes asjaomastes õigusnormides kehtestatud asjakohaseid eristuskriteeriume (<DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Käesoleval juhul väidab Soome valitsus ühelt poolt, et tulumaksuseaduse §‑s 20a sätestatud maksuvabastuse eesmärk on vältida investeeringutelt saadava tulu topeltmaksustamist ja saavutada fondide kaudu tehtud investeeringute käsitlemine maksustamisel otseinvesteeringutena. Selle sätte kohaselt on maksustamise aluseks üksuse õiguslik vorm ning maksustamine sõltub sellest, kas see toimub nii üksuse kui ka selle omaniku tasandil, nagu osaühingute puhul, või ainult omaniku tasandil, nagu usaldusühingute, investeerimisfondide ja eriotstarbeliste investeerimisfondide puhul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Teiselt poolt väidab Soome valitsus, et põhikirja omava äriühinguna ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja ja Soome õiguse kohane lepinguline eriotstarbeline investeerimisfond ei ole võrreldavas olukorras, võttes arvesse investeerimisfondide seaduse (213/2019) ja eriotstarbeliste investeerimisfondide valitsejate seaduse (162/2014) eesmärki kaitsta investoreid fondide pankroti korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kui võtta arvesse eesmärki vältida investeerimistulu topeltmaksustamist ja saavutada fondide kaudu, st kaudselt tehtud investeeringute käsitlemine maksustamisel otseinvesteeringutena, siis ei aseta asjaolu, et ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja on põhikirja omav äriühing, teda tingimata erinevasse olukorda võrreldes sellise ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja olukorraga, kes on lepinguline fond.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Nimelt on neid eesmärke võimalik saavutada ka siis, kui ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtja on põhikirja omav äriühing, kuid tema suhtes on tema asutamisliikmesriigis kohaldatav tulumaksuvabastus või läbipaistev maksustamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Seda kinnitab ka asjaolu, millele juhtis tähelepanu Soome valitsus, et alternatiivse investeerimisfondi puhul, mis on asutatud põhikirja omava äriühinguna, maksustatakse tulu riigisiseste õigusnormide kohaselt nii fondi kui ka investorite tasandil, samas kui lepingulise fondi puhul toimub maksustamine ainult investorite tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Teiseks, mis puutub Soome valitsuse argumentidesse, et investeerimisfondi lepingulisest vormist tulenevalt on investorid paremini kaitstud, siis ei võimalda need argumendid, ehkki neist selguvad põhjused, mis võisid ajendada liikmesriigi seadusandjat kehtestama nõude, et residendist investeerimisfond tuleb asutada lepingulise fondina, tulumaksuseaduse artikliga 20a kehtestatud tulumaksuvabastuse raames objektiivselt eristada ühiseks investeerimiseks asutatud lepingulisi fonde ja mis tahes muus õiguslikus vormis asutatud ettevõtjaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et mis puutub riigisisestesse õigusnormidesse, mille reguleerimisese on maksuvabastus eesmärgiga võrdsustada fondide kaudu tehtud investeeringud maksustamisel otseinvesteeringutega, siis on sellise ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtja olukord, kes on põhikirja omav äriühing ja kelle suhtes on tema asukohaliikmesriigis kohaldatav tulumaksuvabastus või läbipaistev maksustamine, võrreldav lepingulise fondina asutatud residendist investeerimisfondi olukorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb uurida, kas põhikohtuasjas kõne all olevat õigusnormidega kehtestatud piirangut on võimalik põhjendada ülekaaluka üldise huviga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ülekaaluka üldise huvi esinemine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Siinkohal on paslik meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on kapitali vaba liikumise piirang lubatud vaid siis, kui see on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga, kui see on sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta <DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub üksikasjadest, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on esitanud tulumaksuseaduse § 20a eelnõu seletuskirja kohta, et kõnealune säte võeti vastu eesmärgiga parandada maksustamise prognoositavust, suurendada õiguskindlust, vähendada halduskoormust ning tagada residentidest ja mitteresidentidest investeerimisfondide vahel moonutamata konkurents.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Soome valitsus väidab, et tulumaksuseaduse §-s 20a sätestatud maksuvabastuse piiritlemist nii, et see on kohaldatav ainult lepingulise fondina asutatud eriotstarbelistele investeerimisfondidele, saab põhjendada ülekaaluka üldise huviga, mis on seotud maksukontrolli ja maksude kogumise tõhususe tagamisega ning vajadusega kindlustada maksusüsteemi sidusus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Kõnealune valitsus rõhutab, et erand eriotstarbeliste investeerimisfondide maksustamise üldreeglist tehakse selles sättes ette nähtud täpsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mis võimaldab seega tagada maksukontrolli ja maksude kogumise tõhususe.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Maksusüsteemi sidususe osas väidab Soome valitsus, et selles sättes ette nähtud maksuvabastus on mõeldud eriotstarbelistele investeerimisfondidele Soome õiguse tähenduses ja kõigile nendega võrdsustatud välisriigi fondidele. Äriühinguna asutatud fond on võrdsustatud Soome osaühinguga, mille investeerimistegevusest saadud tulu on samuti maksustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et õiguskindluse põhimõttest tulenevalt peavad liidu õigusega hõlmatud valdkondades kehtestatud liikmesriikide õigusnormid olema sõnastatud üheselt mõistetavalt, mis võimaldab asjaomastel isikutel selgelt ja täpselt teada oma õigusi ja kohustusi ning liikmesriigi kohtutel tagada nende õiguste ja kohustuste järgimine (<DATE ISO="20210415">15. aprilli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanzamt für Körperschaften Berlin</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑868/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:285">EU:C:2021:285</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Kuid nagu kohtujurist on märkinud oma ettepaneku punktides 97 ja 99, ei saa õiguskindluse eesmärgiga põhjendada liikumisvabaduse piiramist. Kui see oleks võimalik, saaksid liikmesriigid vabalt selliseid piiranguid kehtestada, tingimusel et need on sõnastatud üheselt mõistetavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Teiseks, mis puutub residendist ja mitteresidendist investeerimisfondide vahel moonutamata konkurentsi tagamise eesmärki, siis võib selle tulemuseks olla põhikirja omava äriühinguna ühiseks investeerimiseks asutatud ettevõtjate maksustamisel vähem soodsa kohtlemise põhjendamine sellega, et teistes liikmesriikides koheldakse selliseid ettevõtjaid maksustamisel soodsamalt kui Soome lepingulisi investeerimisfonde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Ent Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei või põhivabadusega vastuolus olevat maksusoodustuse andmata jätmist põhjendada muude maksusoodustustega, isegi kui eeldada, et sellised soodustused on olemas (vt <DATE ISO="20141009">9. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Caster</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑326/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2269">EU:C:2014:2269</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb tõdeda, et tõhusa maksukontrolli tagamise vajadus, millele Soome valitsus tugineb, on ülekaalukas üldine huvi, millega saab põhjendada kapitali vaba liikumise piirangut (vt selle kohta <DATE ISO="20141009">9. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Caster</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑326/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2269">EU:C:2014:2269</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181122">22. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Huijbrechts</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑679/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:940">EU:C:2018:940</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samuti on vajadus tagada maksude tõhus kogumine selline õiguspärane eesmärk, millega saab põhjendada põhivabaduste piiramist (<DATE ISO="20181122">22. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sofina jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑575/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:943">EU:C:2018:943</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Maksuhaldur võib maksukontrolli tõhususe tagamise kaalutlusel siiski nõuda maksumaksjalt selliste tõendite esitamist, mida ta peab vajalikuks selleks, et hinnata, kas kõnealustes õigusaktides sätestatud asjaomase maksusoodustuse andmise tingimused on täidetud ja kas taotletavat soodustust tuleks seega anda või mitte (vt analoogia alusel <DATE ISO="20090127">27. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Persche</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑318/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:33">EU:C:2009:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning selleks, et tagada maksude tõhus kogumine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Mis puutub halduskoormusesse, mille toob maksustava liikmesriigi maksuhaldurile kaasa maksukohustuslasele antud võimalus esitada teavet kõnealuste tingimuste täidetuse kohta, siis tuleb märkida, et ainuüksi haldusalasest ebamugavusest ei piisa kapitali vaba liikumise piirangu põhjendamiseks (vt selle kohta <DATE ISO="20141009">9. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Caster</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑326/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2269">EU:C:2014:2269</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Neljandaks tuleb tõdeda, et Euroopa Kohtu varasemate otsuste kohaselt saab maksusüsteemi sidususe säilitamise vajadusega põhjendada õigusnorme, mis võivad piirata põhivabadusi (vt <DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Kuid selleks, et niisugust põhjendust sisaldav argument saaks olla edukas, peab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olema tõendatud otsene seos konkreetse maksusoodustuse ja soodustust tasakaalustava konkreetse maksu vahel ning otsest seost tuleb hinnata asjaomaste õigusnormide eesmärgist lähtuvalt (<DATE ISO="20211216">16. detsembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Real Estate</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/19 ja C‑479/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1015">EU:C:2021:1015</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole Soome valitsus tõendanud, et lepingulistele investeerimisfondidele kohaldatavat maksusoodustust tasakaalustab konkreetne maks, mispuhul oleks põhjendatud põhikirja omava äriühinguna ühiseks investeerimiseks asutatud mitteresidendist ettevõtjate välistamine selle maksusoodustuse kohaldamisalast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on maksuvaba ainult lepinguliste investeerimisfondide saadud üüritulu ja kinnisasjade või kinnisvara omavate äriühingute osakute võõrandamisest saadud kasum ning mis välistavad sellise maksuvabastuse kohaldatavuse põhikirja omava äriühinguna asutatud mitteresidendist alternatiivse investeerimisfondi puhul, isegi kui sellise fondi suhtes kohaldatakse tema asutamisliikmesriigis läbipaistvat maksustamist ja fondi tulu ei ole viimati nimetatud liikmesriigis maksustatav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse see liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on maksuvaba ainult lepinguliste investeerimisfondide saadud üüritulu ja kinnisasjade või kinnisvara omavate äriühingute osakute võõrandamisest saadud kasum ning mis välistavad sellise maksuvabastuse kohaldatavuse põhikirja omava<?PAGE NO="16"?> äriühinguna asutatud mitteresidendist alternatiivse investeerimisfondi puhul, isegi kui sellise fondi suhtes kohaldatakse tema asutamisliikmesriigis läbipaistvat maksustamist ja fondi tulu ei ole viimati nimetatud liikmesriigis maksustatav.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>