19.4.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/145


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/635,

16. aprill 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1256/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“), Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 10,1 % kuni 90,6 %.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/110 (3) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetas Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitleva menetluse pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(3)

Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad on 10,1 % ja 16,8 % valimisse kaasatud Venemaa eksportivatelt tootjatelt pärit impordi suhtes, 20,5 % kõigi teiste Venemaa äriühingute suhtes, 90,6 % kõigilt HRV eksportivatelt tootjatelt pärit impordi suhtes ning 38,1 % kõigilt Valgevene eksportivatelt tootjatelt pärit impordi suhtes.

1.2.   Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (4) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 25. oktoobril 2019 Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 24. jaanuaril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise teatavate Valgevenest, HRVst ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“).

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, ametiühinguid, teadaolevaid Valgevene, HRV ja Venemaa tootjaid ning nende riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja müüjaid ning teadaolevalt seotud ühendusi läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Algatamise ajal teavitas komisjon huvitatud isikuid, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt peab ta taotlema koostöö tegemist vähemalt ühelt Valgevene jaoks sobiva võrdlusriigi eksportivalt tootjalt. Komisjon teavitas algatamisest ka Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Tai, Türgi, Ukraina ja USA ametiasutusi ning kutsus nende eksportivaid tootjaid osalema. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada selle kohta märkusi ja avaldusi (vt allpool punkt 3.1.2).

(11)

Pärast avalikustamist väitsid Valgevene ametiasutused, et läbivaatamistaotluses ei tõendanud taotluse esitaja nõuetekohaselt kahju jätkumise või kordumise tõenäosust.

(12)

Komisjon leidis, et läbivaatamistaotlus sisaldas uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid, nagu on selgitatud põhjenduses 6. Pealegi, nagu on selgitatud punktides 3.1.2 ja 5, näitas uurimine Valgevenest pärit impordi puhul dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust.

(13)

Seepärast lükati väide tagasi.

1.5.1.   Väljavõtteline uuring

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.5.2.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon koostas valimi uurimisaluse toote toodangu ja müügimahu põhjal, tagades hea geograafilise jaotuse. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 40 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 38 % uurimisaluse toote müügi hinnangulisest kogumahust liidus.

(16)

Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Komisjon ei saanud valimi kohta ühtegi märkust. Valimit peeti seega liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

1.5.3.   Importijate väljavõtteline uuring

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(18)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet. Seega ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

1.5.4.   Asjaomaste riikide eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Valgevene, HRV ja Venemaa teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Valgevene Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures, Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja Venemaa Föderatsiooni esindusel Euroopa Liidus teha kindlaks võimalikud muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Kolm Valgevene eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Arvestades tootjate väikest arvu, leidis komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Seetõttu paluti kolmel eksportival tootjal täita eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik.

(21)

Kaks Venemaalt pärit eksportivat tootjat andsid endast teada ja väljendasid soovi uurimises osaleda. Arvestades tootjate väikest arvu, leidis komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Kahel eksportival tootjal paluti täita eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik.

(22)

Ükski HRV eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega andnud nõusolekut enda kaasamiseks valimisse. Seega Hiina tootjad koostööd ei teinud ja järeldused HRVst pärit impordi kohta tehakse kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

1.6.   Vastused küsimustikule

(23)

Juhtumi algatamisel tehti küsimustiku koopiad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil kättesaadavaks.

(24)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt liidu turustajalt.

(25)

Vastused küsimustikule saadi ka kolmelt Valgevene koostööd teinud tootjalt, samas kui küsimustikule vastas ja menetluses tegi koostööd ainult üks kahest Venemaa eksportivat tootjast, kes andsid endast teada menetluse algatamise ajal.

1.7.   Kohapealne kontroll ja kaugmeetodil ristkontroll

(26)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas uurimise jaoks vajalikuks.

(27)

Enne COVID-19 piirangute jõustumist tegi komisjon kontrollkäigu äriühingu Arcelor Mittal Tubular Products valdustesse Poolas. Selle kontrollkäigu ajal kontrolliti tootmisprotsessi, kasutatud tooraineid ja tootmise kõrvalsaadusi.

(28)

Kogu muu teabe ja kõigi nõutud andmete kontrollimiseks ristkontrolliti kooskõlas teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (6) videokonverentsi teel kaugmeetodil järgmisi äriühinguid:

 

liidu tootjad

—

Arcelor Mittal Tubular Products, Krakow, Poola ja seotud äriühing Arcelor Mittal Tubular Products, Karvina, Tšehhi Vabariik

—

Celsa Atlantic, S.L., VitoriaGasteiz, Hispaania

—

Arvedi Tubi Acciaio S.p.A., Cremona, Itaalia

 

Venemaa eksportivad tootjad

—

PAO Severstal, Tšerepovets, Venemaa Föderatsioon

1.8.   Järgnenud menetlus

(29)

2. veebruaril 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(30)

Komisjon kaalus nelja huvitatud isiku märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Ühtegi ärakuulamistaotlust ei esitatud.

2.   UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uurimisalune toode

(31)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisläbimõõduga keevistorud (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780) (edaspidi „uurimisalune toode“ või „keevistorud“).

(32)

Keevistorusid kasutatakse peamiselt gaaside ja vedelike transportimiseks torustikes, kütte- ja ventilatsioonisüsteemides jne.

2.2.   Samasugune toode

(33)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—

uurimisalune toode;

—

toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul, ning

—

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(34)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(35)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Valgevenest, HRVst või Venemaalt pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Valgevene

3.1.1.   Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(36)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, tegid uurimises koostööd ja vastasid küsimustikule kolm Valgevene tootjat. Ükski kolmest tootjast ei teatanud aga märkimisväärsest ekspordimüügist ELi. Tegelikult uurimisaluse toote import Valgevenest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes esialgse uurimise uurimisperioodiga (st 2006. aasta juulist kuni 2007. aasta juunini) peaaegu kadus. Comexti statistika (Eurostat) kohaselt oli keevistorude import Valgevenest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 4 tonni võrreldes 29 000 tonniga esialgse uurimise ajal. Sama väikest importi täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal.

(37)

Arvestades uurimisaluse toote pea olematut importi Valgevenest, ei olnud võimalik teha järeldusi dumpingu jätkumise kohta ELi jaoks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

3.1.2.   Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(38)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes, liidus ja Valgevenes kehtivate hindade vaheline seos; kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Valgevenes kehtivate hindade vaheline seos; kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus.

a)    Normaalväärtus

(39)

Kuna Valgevene ei ole WTO liige ning on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (7) I lisas, määratakse normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvutatud väärtuse alusel.

(40)

Pärast algatamist taotles komisjon vähemalt ühe võimalikus võrdlusriigis asuva eksportiva tootja koostööd. Selleks võttis komisjon ühendust kaheksa teadaoleva terasetootmisega tegeleva riigi – nimelt Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Tai, Türgi, Ukraina ja USA – ametiasutustega.

(41)

Eespool nimetatud riigid ei teinud komisjoniga mingit koostööd; siiski sai komisjon ühe täieliku vastuse küsimustikule Venemaal (mis on sama uurimise all) asuvalt tootjalt. Seetõttu pidas komisjon algselt Venemaad Valgevene jaoks sobivaks võrdlusriigi valikuks.

(42)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 konsulteeriti võrdlusriigi valimisel kõigi teadaolevate asjaomaste tootjatega ja asjaomaste riikide ametiasutustega. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(43)

Pärast kaugmeetodil ristkontrolli leiti, et Venemaa tootja koostöö on ebapiisav (vt allpool punkt 3.3.1). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 teise lõigu kohaselt tuleb sobiva võrdlusriigi valimisel võtta nõuetekohaselt arvesse „valimise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid ning eelkõige koostööd vähemalt ühe selle riigi eksportija ja tootjaga“. Kuna ükski Venemaa keevistorude tootja ei teinud piisavalt koostööd ja usaldusväärset teavet ei olnud piisavalt, otsustas komisjon jätta Venemaa sobiva võrdlusriigi valimisel kõrvale.

(44)

Järelikult, kuna ükski võimaliku võrdlusriigi muu tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud hindade alusel põhilise tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 esimeses lõigus. Eraldi normaalväärtused määrati kindlaks mustadele (st tsinkimata) ja tsingitud (8) toodetele.

(45)

Pärast avalikustamist väitsid Valgevene ametiasutused, et komisjon ei suutnud tõendada, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ei olnud võimalik kasutada muid võimalusi peale samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud hindade. Nende arvates ei otsinud komisjon aktiivselt koostööd võimalike võrdlusriikide ametiasutustega. Lisaks väitsid Valgevene ametiasutused, et komisjon oleks pidanud liidu hindade asemel kasutama Venemaa puhul kindlaks määratud normaalväärtust või alternatiivina Tai kättesaadavaid andmeid, mida kasutati Hiina puhul normaalväärtuse arvutamiseks, nagu on kirjeldatud allpool põhjenduses 150.

(46)

Mis puudutab esimest punkti, siis kinnitab komisjon, et nagu on selgitatud põhjendustes 40 ja 41, taotles ta aktiivselt koostööd kaheksas võimalikus võrdlusriigis, kuid keegi koostööd ei teinud. Komisjoni sellekohased kirjad on kättesaadavad huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikus.

(47)

Mis puudutab teist punkti, siis nagu on selgitatud põhjenduses 43, valiti Venemaa ajutiselt Valgevene võrdlusriigiks. Kuid olukorras, kus puudus vähemalt ükski eksportiv tootja, kes teinuks piisavat koostööd ja esitanuks usaldusväärset teavet, ei jäänud komisjonil muud üle kui jätta Venemaa võrdlusriigina kõrvale. Tai puhul tuleb märkida, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 on riigi Valgevenele sobivaks võrdlusriigiks valimiseks nõutav, et koostööd teevad vähemalt üks selles riigis asuv eksportija ja tootja. Seevastu ei ole see alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt nõutav Hiina puhul normaalväärtuse arvutamisel. Seega ei olnud Tai alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt Valgevene jaoks sobiv võrdlusriik.

(48)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

b)    Ekspordihind

(49)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei eksportinud ükski Valgevene koostööd teinud tootjatest uurimisalust toodet märkimisväärsetes kogustes teistele kolmandate riikide turgudele.

(50)

Kuna aga Valgevene importi ja eksporti käsitlevast kaubandusstatistikast ilmnes, et tegelikult eksporditi uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärsetes kogustes Valgevenest teistesse kolmandatesse riikidesse, järeldati, et ükski tegelikult uurimisalust toodet eksportiv tootja ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd.

(51)

Seega teatas komisjon Valgevene ametiasutustele, et tegelikult uurimisalust toodet eksportivate tootjate märkimisväärse koostöö puudumise tõttu võib komisjon Valgevene kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(52)

Oma märkustes artikli 18 kavandatud kohaldamise kohta väitsid Valgevene ametiasutused, et impordi- ja ekspordistatistika asemel on asjakohasem kasutada kolme koostööd teinud tootja esitatud andmeid. Lisaks väitsid nad, et uurimisaluse toote ekspordi hindamiseks kasutatud harmoneeritud süsteemi (HS) koodid ei ole asjakohased, ning kordasid seda väidet ka pärast avalikustamist. Lõpuks väitsid nad, et komisjon ei arvestanud reeksporti, kuna nende arvates oli uurimisaluse toote eksport kolmandatesse riikidesse (st Venemaale) 2 400 tonni ja selle hulgas on eksport, mida tegi äriühing, kes ostab uurimisalust toodet Venemaal, osutab tsinkimisteenust ja reekspordib selle tagasi.

(53)

Esimese väite kohta selgitas komisjon, et ta ei vaidlusta ega jäta kõrvale kolme koostööd teinud Valgevene tootja andmeid. Kolm äriühingut lihtsalt ei eksportinud uurimisalust toodet sellistes märkimisväärsetes kogustes, mida komisjon saaks kasutada dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks.

(54)

Teise väite kohta märkis komisjon, et peaaegu kogu uurimisaluse toote eksport Valgevenest läheb Venemaale. Komisjon ristkontrollis Valgevenest Venemaale suunatud ekspordi statistikat (kaheksakohalise numbri tasandil) impordiga Venemaale (kümnekohalise numbri tasandil), tuginedes andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (9) statistikale. Komisjon kinnitas, et uurimisalune toode vastab nii Valgevene ekspordi puhul kasutatavate kaheksakohaliste koodide kui ka Venemaa impordi puhul kasutatavate kümnekohaliste koodide kirjeldusele. Lõpuks kasutas komisjon Venemaa impordiandmeid kümnekohalise numbri tasandil, kuna need andsid keevistorude eri liikide kohta üksikasjalikumat teavet.

(55)

Mis puudutab kolmandat väidet, juhtis komisjon tähelepanu kolmele punktile: esiteks ilmneb kogutud teabest, et uurimisaluse toote eksport Valgevenest Venemaale küündis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 4 800 tonnini. Teiseks oli tsingitud toote ekspordikogus samade allikate järgi vähem kui 1 000 tonni. Kõigele lisaks põhjendas komisjoni alusmääruse artiklil 18 põhinevat hinnangut asjaolu, et Valgevene ametiasutuste nimetatud reeksportiv tootja ei teinud koostööd, arvestades, et Valgevene tootjad, kes eksportisid asjaomast toodet märkimisväärsetes kogustes, ei teinud koostööd.

(56)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(57)

Seega määrati tõenäoline ekspordihind alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide alusel. Sellest tulenevalt määrati müügihinnad kolmandatesse riikidesse kindlaks GTA, Maailmapanga (10) ja OECD (11) Venemaale suunatud importi käsitleva statistika põhjal.

(58)

Täpsemalt öeldes selgitas komisjon välja keevistorude suurima Valgevenest importija läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st Venemaa, kuhu läheb 92 % Valgevene uurimisaluse toote ekspordist. Peale Venemaa muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditud kogused olid tühised ja seetõttu ei peetud neid tüüpiliseks.

(59)

Impordiväärtus Venemaal esitati CIF-tasandil. Seetõttu kohandas komisjon teatatud hindu ekspordihinna arvutamiseks tehasest hankimise tasandil, lahutades Valgevene riigisisese transpordi kulud (12). Eraldi tõenäolised ekspordihinnad määrati kindlaks mustadele ja tsingitud toodetele.

c)    Võrdlus

(60)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tõenäolisi ekspordihindu Venemaale tehasest hankimise tasandi põhjal. Arvestades, et tsingitud tooteid eksporditi piiratud koguses ja hinnasuundumus oli ebaühtlane, ning võttes arvesse Valgevene ametiasutuste märkusi reekspordi kohta (üksikasjalikult kirjeldatud eespool põhjenduses 52), tehti võrdlus ainult mustade toodete kohta.

(61)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Valgevenest Venemaale suunatud ekspordi puhul on tõenäoline üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest 8,0 %.

(62)

Pärast avalikustamist väitsid Valgevene ametiasutused ja kaks Valgevene tootjat, et komisjon peaks muutma Valgevene suhtes kohaldatavate meetmete taset, arvestades, et käesolevas menetluses kindlaks määratud dumpingumarginaal on eelmises aegumise läbivaatamises ja esialgses uurimises kindlaks määratud marginaalidest oluliselt väiksem.

(63)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt võib aegumise läbivaatamise käigus meetmed kas kehtetuks tunnistada või säilitada esialgses uurimises kindlaks määratud tasemel. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik tollimaksude taset aegumise läbivaatamise raames läbi vaadata.

(64)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(65)

Lisaks palusid Valgevene ametiasutused dumpinguarvutuse avalikustamist ja lisaaega selle kohta märkuste esitamiseks.

(66)

Valgevene dumpingu arvutamise metoodikat on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 39–61. Pärast avalikustamist tegi komisjon Valgevene ametiasutuste taotlusel tutvumiseks avatud toimikus kättesaadavaks Venemaad käsitleva statistika, mida kasutati Valgevenest pärit ekspordi tõenäolise hinna kindlakstegemiseks. Huvitatud isikutele anti märkuste esitamiseks kolm päeva.

(67)

Valgevene ametiasutustelt saadi märkusi i) statistikas kajastatud uurimisaluse toote päritolu, ii) valuuta konverteerimise ning iii) Valgevene ja Venemaa vaheliste statistiliste andmete eripära kohta.

(68)

Esimese punkti kohta väitsid Valgevene ametiasutused, et üks Valgevenest Venemaale suunatud impordi kindlakstegemiseks kasutatud koodidest, nagu on selgitatud põhjenduses 54, hõlmas mitte ainult Valgevenest, vaid ka muudest riikidest pärit tooteid.

(69)

Komisjon selgitas, et uurimise käigus kogutud teave kinnitas, et selle koodi all imporditud tooted on statistikas esitatud Valgevenest pärit toodetena. Pealegi ei esitatud tõendeid selle kohta, et Valgevenest pärit toodetena märgitud tooted pärinevad tegelikult mõnest muust riigist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(70)

Mis puudutab teist punkti, siis väitsid Valgevene ametiasutused, et komisjon kasutas Venemaa impordistatistikat eurodes, kuigi Venemaa föderaalne tolliteenistus esitab statistika USA dollarites. Nende arvamuse kohaselt oleks komisjon seetõttu pidanud kasutama müügipäeva vahetuskurssi, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis j.

(71)

Esiteks kohaldatakse artikli 2 lõike 10 punkti j sätteid ekspordihindade ja normaalväärtuse võrdlemise suhtes tegelike müügitehingute korral. Käesoleval juhul, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 57, määrati keskmine ekspordihind kindlaks GTA impordistatistika, mitte tegelike müügitehingute põhjal. Teiseks on GTAs kasutatav ümberarvestuskurss kuu keskmine, mis arvutatakse kuu päevade keskmiste põhjal. Komisjoni leidis, et seetõttu oli võimalik ekspordihinda ja normaalväärtust täpselt võrrelda. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(72)

Kolmanda punkti kohta väitsid Valgevene ametiasutused, et Valgevene Vabariik ja Vene Föderatsioon kuuluvad mõlemad Euraasia Majandusliitu (EAEU). See tähendab, et Euraasia Majandusliidu liikmete vahel liiguvad kaubad vabalt, ilma tollikontrollita ning Valgevene ametiasutuste arvates ei ole deklareeritud tollikoodi vastavus tegelikult eksporditavatele kaupadele seetõttu tagatud.

(73)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Tollikontrollide puudumine ei kaota impordi- ja eksporditehingute aruandlusnõudeid. Kasutatavate tollikoodide kirjeldus on kooskõlas uurimisaluse toote määratlusega ja vastupidiseid tõendeid ei esitatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.1.2.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes

(74)

Valgevene tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud teabe ja kolme koostööd teinud Valgevene tootja esitatud andmete põhjal.

(75)

Taotluses esitatud andmete kohaselt on uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus Valgevenes umbes 50 000 tonni. Uurimise käigus tehti kindlaks, et kolme koostööd teinud tootja uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus on vähemalt 30 000 tonni.

(76)

Lisaks, nagu tehti kindlaks ka eelmises aegumise läbivaatamises, saab uurimisaluse toote tootmisliine kasutada nii keevistorude kui ka õõnesprofiilide tootmiseks (kahe toote tootmist eristab üksnes väike tootmisetapp). Lisaks saab samadel tootmisliinidel toota ka keevistorusid, mille läbimõõt ületab 168,3 mm (edaspidi „suured torud“) ja mida käesolev menetlus ei puuduta.

(77)

Seega, võttes arvesse tootevaliku muutmise võimalust, on Valgevene vaba tootmisvõimsus koostööd teinud tootjate puhul hinnanguliselt umbes 50 000 tonni ehk üle 9 % liidu tarbimisest. Peale selle, kuna koostööd teinud tootjate toodang Valgevene kogutoodangust moodustab ainult 40 % ja eeldades, et koostööst keeldunud tootjate vaba tootmisvõimsus on sama, võib kogu riigis olemasolev vaba tootmisvõimsus olla hinnanguliselt ligikaudu 125 000 tonni.

(78)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Valgevene eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada keevistorude tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

(79)

Pärast avalikustamist vaidlustasid üks Valgevene tootja ja Valgevene ametiasutused komisjoni arvutused Valgevene vaba tootmisvõimsuse kohta, kuna nende hinnangul on see märkimisväärselt üle hinnatud ning selles ei võeta arvesse muid samal tootmisliinil toodetavaid tooteid.

(80)

Komisjon selgitab, et vaba tootmisvõimsuse hindamine põhines kolme koostööd teinud tootja küsimustiku vastustes esitatud tegelikel andmetel. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 77, võttis komisjon arvesse muid samal tootmisliinil toodetavaid tooteid. Lisaks tehti liidu turu atraktiivsust silmas pidades järeldus, et meetmete aegumise korral muudavad Valgevene tootjad tõenäoliselt oma tootevalikut ja suurendavad uurimisaluse toote tootmisvõimsust.

(81)

Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

3.1.2.2.   Liidu turu atraktiivsus

(82)

GTA andmete kohaselt eksportisid Valgevene eksportivad tootjad oma peamisele kolmandale turule ehk Venemaale keskmiselt vähemalt 5 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Valgevene eksportijate jaoks potentsiaalselt atraktiivsem kui enamikku teistesse riikidesse eksportimine. Lisaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksport Venemaale ligikaudu 4 800 tonni, mis on vähem kui 10 % Valgevene koostööd teinud tootjate hinnangulisest vabast tootmisvõimsusest ja vähem kui 4 % hinnangulisest üleriigilisest vabast tootmisvõimsusest.

(83)

Liidu turg on Valgevene tootjate jaoks atraktiivne ka geograafilise läheduse ja suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on 541 000 tonni.

3.1.2.3.   Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(84)

Komisjon tegi kindlaks, et dumpingutavad jätkusid seoses Valgevene ekspordiga tema peamisele kolmanda riigi turule (Venemaa).

(85)

Komisjon leidis tõendeid selle kohta, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(86)

Liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning Valgevenes endiselt olemasolev märkimisväärne vaba tootmisvõimsus näitasid, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Valgevene eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt (ümber) liitu.

(87)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

3.2.   Hiina Rahvavabariik

3.2.1.   Sissejuhatavad märkused

(88)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import HRVst jätkus, kuigi palju väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 2006. aasta juulist kuni 2007. aasta juunini). Comexti statistika (Eurostat) kohaselt moodustas keevistorude import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 0,1 % liidu turust võrreldes 13,8 %ga esialgse uurimise ajal. Sarnaselt väikest turuosa (0,03 %) täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal. Absoluutarvudes vähenes HRVst pärit import järsult, peaaegu 184 887 tonnilt esialgse uurimise ajal 118 tonnini eelmise aegumise läbivaatamise ajal ning 559 tonnini praeguse aegumise läbivaatamise ajal.

(89)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd. Hiina tootjad ei esitanud küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihinna ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisprotsessis sisendite kasutamise, tootmise üldkulude, tootmisvõimsuse, toodangu, investeeringute jm kohta. Samamoodi ei esitanud Hiina valitsus ega Hiina tootjad märkusi toimikus, sh aruandes „Commission Staff Working Document on Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks) (13) sisalduvate tõendite kohta.

(90)

Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(91)

Seega, kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute avaldustes sisalduval teabel, koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA), statistilised andmed Hiina maksu- ja tolliameti veebisaitidelt, (14) Maailmapanga ja OECD aruanded, samuti hinnakujundusteabe, uudiste ja analüüsi sõltumatud pakkujad ning raua- ja terasetööstuse konverentsid, näiteks Deloitte, (15) Transcustoms, (16) Global Trade Alert (17) ja Huajing Industry Research Institute (18).

3.2.2.   Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.2.2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(92)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon selle riigi suhtes uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(93)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(94)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(95)

11. mail 2020 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida võidakse uurimisaluse toote tootmisel kasutada. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalikud võrdlusriigid (nimelt Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Türgi), tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele. Komisjon ei saanud esimese teate kohta ühtegi märkust.

(96)

4. juunil 2020 teavitas komisjon teise teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Taid (19). Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootjatelt Pacific Pipe Co., Ltd. ja Asia Metal Co., Ltd. kättesaadava teabe põhjal. Teise teate kohta märkusi ei esitatud.

3.2.2.2.   Normaalväärtus

(97)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(98)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(99)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas HRV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

a)    Oluliste moonutuste esinemine

1)   Sissejuhatus

(100)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

—

asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

—

riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

—

avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

—

pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

—

moonutatakse palgakulusid;

—

rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.“

(101)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaste oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud elementide mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib loetelu eri asjaolude esinemise tõendamisel kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb aga teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(102)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(103)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande, (20) mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimistoimikusse uurimise algatamise etapis.

(104)

Taotluses esitati ka aruannet täiendavaid lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta eespool viidatud artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(105)

Eelkõige osutas taotluse esitaja tavadele, mis mõjutavad kulusid ja hindu keevistorude sektoris ja terasesektoris (kuumvaltsitud terase rullid on keevistorude tootmisel peamine sisend):

—

viiest Hiina suurimast terasetootjast on neli riigile kuuluvad ettevõtted ja seetõttu tegutsevad need äriühingud Hiina valitsuse omanduses, kontrolli ja poliitilise järelevalve all;

—

tooraine- ja energiakulud HRVs ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine, mis leidis kinnitust ka hiljutises kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises; (21)

—

kuumvaltsitud terase tootjad saavad sooduslaene, mis kujutavad endast subsiidiume, mis leidis kinnitust ka eespool nimetatud subsiidiumivastases menetluses.

(106)

Nagu põhjenduses 93 selgitatud, ei vastanud Hiina valitsus talle saadetud küsimustikule. Nagu põhjendustes 22 ja 89 selgitatud, ei teinud eksportivad tootjad koostööd ning eksportivad tootjad ei esitanud ka tõendeid, mis toetaksid toimikus sisalduvaid tõendeid, sealhulgas aruannet ning taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohalduvuse kohta antud juhtumile, või lükkaksid need ümber.

(107)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

2)   HRV omamaiseid hindu ja kulusid mõjutavad olulised moonutused

(108)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. Kõnealune kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (22). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose parim näide: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (23).

(109)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõigil tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (24). See näitab, et HKP kontroll HRV majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(110)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (25). Hiina võimud sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(111)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Plaanid hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandil planeerimine on üksikasjalik, samas kui riigi tasandil püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides pannakse paika ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel konkreetseid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. See ei ole nii mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 5 allpool) (26).

(112)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, mitte hindama eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 8 allpool) (27). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (28).

(113)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (29). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (30).

(114)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse valitsuse sekkumist mitmel moel. Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (31).

3)   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all

(115)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtjad, kes tegutsevad riigi omanduses, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(116)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 4) ning riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (32). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (33). Asjaolusid, mis osutavad keevistorude sektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 4.

(117)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on keevistorude tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (34). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (35). Hiina valitsus on seda kavatsust korranud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (36). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (37).

(118)

Nagu eespool selgitatud, on riigile kuuluvate ettevõtete osakaal suur terasesektoris, mis on peamine keevistorude tootmiseks vajaliku tooraine tarnija. Kuna Hiina keevistorude eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik uurimisaluse toote era- ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhtarvu kindlaks määrata. Uurimise käigus tuli aga ilmsiks, et keevistorude sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 5.

4)   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(119)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete omamise kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (38) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (39) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (40). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes õigus teha lõplikke äriotsuseid (41). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas keevistorude tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(120)

Paljud keevistorude tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimise käigus selgus, et paljudes keevistorusid tootvates ettevõtetes, sealhulgas äriühingutes Jinghua Steel Pipe Group, Kingland Group ja Jiangsu Guoqiang Zinc-plating Industrial Co. Ltd. viiakse ellu partei tugevdamise tegevust. Tõendid uurimisaluse toote ühe tootja kohta näitasid, et sellise tegevuse hulka kuulusid muu hulgas HKP liikmete osalemine ettevõtte olukorda, ärimudelit ja arengustrateegiat käsitlevates aruteludes, parteiliikmete töölevõtmise hõlbustamine; loengud, sümpoosionid ja muu haridustegevus HKP, kommunistliku filosoofia jne teemal; HKP tegevusega seotud ametlikud üritused jne. Lisaks tegi komisjon uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed keevistorude tootjate ja HKP vahel, näiteks HKP liikmed mitme keevistorusid tootva ettevõtte kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogu liikmete hulgas, sealhulgas äriühingutes Jinghua Steel Pipe Group, Kingland Group, Fubo Group, Weifang East Steel Pipe Co. Ltd ja Huludao City Steel Pipe Industrial Co. Ltd.

(121)

Terasesektoris, kus toodetav teras on keevistorude valmistamise peamine tooraine, kuuluvad paljud suurimad tootjad riigile. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 (42). Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „TISCO“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine“ (43). Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (44).

(122)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 7 allpool) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju (45). Seega võimaldab riigi esindatus Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid terase- ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektori) ettevõtetes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes.

5)   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või avalikud meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(123)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (46).

(124)

Kuigi keevistorude sektor on spetsialiseerunud tootmisharu ja uurimise käigus ei olnud võimalik leida konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt keevistorude tootmisharu arengut, saab keevistorude tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub keevistorude peamise tooraine, nimelt terase valdkonnas. Riigi sekkumise moonutavat mõju keevistorude tööstusele näitlikustab suure ülevõimsuse probleem. Aruanne terasest keevistorude tootmisharu olukorra kohta 2018. aastal kinnitab tõsise ülevõimsuse olemasolu (vt täielik tsitaat põhjenduses 209) (47).

(125)

Pealegi peab Hiina valitsus terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (48). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (49). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (50).

(126)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (51) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (52). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (53).

(127)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (54) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(128)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (55). Praegune ülevõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(129)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas terase kui uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

6)   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(130)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt samasugustel põhimõtetel kui muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes sätestatud põhimõtted, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (56).

(131)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste valdkonnas (57). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (58). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh majandusplaanide rakendamine (59).

(132)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka keevistorude tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide täitmise ebapiisavast tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka keevistorude sektoris.

(133)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse keevistorude sektoris, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

7)   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(134)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa HRVs täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (60). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (61). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (62). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(135)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et keevistorude sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused keevistorude sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

8)   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(136)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(137)

Kõigepealt iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (63) tugev positsioon, kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigile kuuluvad finantssektorivälised ettevõtted ei ole ka pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (64) ning nii nagu riigile kuuluvad finantssektorivälised ettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (65).

(138)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(139)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (66).

(140)

Nendele probleemidele lisanduvad täiendavad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (67). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(141)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(142)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(143)

Laenude mahu üldine suurenemine HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenupiirangutest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgu üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(144)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi jätkuvalt sisuliselt olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(145)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et keevistorude sektor on vaba riigi eespool kirjeldatud sekkumisest finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

9)   Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(146)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 1 – punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ning Hiina süsteemi tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 6 – punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(147)

Komisjon tuletab meelde, et keevistorude tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui keevistorude tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali eraldamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(148)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes keevistorude omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti ei ole kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

10)   Järeldus

(149)

Punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 2 – punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka keevistorude sektorisse, näitab, et asjaomase toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ja HRV eksportivad tootjad keeldusid koostööst, leidis komisjon, et antud juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(150)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ei ole esitatud ühtegi väidet, nagu oleksid mõned omamaised hinnad moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele.

b)    Võrdlusriik

1)   Üldised märkused

(151)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

—

HRVga sarnane majandusarengu tase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb HRV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile; (68)

—

uurimisaluse toote tootmine selles riigis; (69)

—

asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis;

—

kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(152)

Nagu on selgitatud põhjendustes 95 ja 96, väljastas komisjon 11. mail ja 4. juuni 2020 kaks toimikule lisatud teadet normaalväärtuse ja tootmistegurite kindlaksmääramise allikate kohta („esimene teade“ ja „teine teade“). Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma järeldusest, et sobiv võrdlusriik on antud juhul Tai.

2)   HRVga sarnane majandusarengu tase

(153)

Esimeses teates leidis komisjon, et Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Türgi on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, st Maailmapank on kõik need kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(154)

Pärast seda teadet majandusarengu taseme kohta märkusi ei saadud.

3)   Uurimisaluse toote tootmine võrdlusriigis

(155)

Komisjon märkis esimeses teates, et uurimisaluse toote tootmine tehti kindlaks Brasiilias, Malaisias, Mehhikos, Tais ja Türgis. Malaisia jäeti võimaliku võrdlusriigina siiski kõrvale, kuna tuvastati vaid üks uurimisaluse toote tootja ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta ei olnud avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid.

(156)

Seoses esimese teatega uurimisaluse toote tootmise kohta võimalikes võrdlusriikides märkusi ei laekunud.

4)   Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(157)

Seejärel kontrollis komisjon kaalutavate ja eespool nimetatud riikide puhul ka avalike andmete ja eelkõige uurimisaluse toote tootjate avalike finantsandmete kättesaadavust.

(158)

Komisjon otsis keevistorude tootjaid, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saaks kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Komisjon piirdus otsimisel äriühingutega, mille puhul olid avalikult kättesaadavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumiaruanded ja mis olid sel perioodil kasumlikud. Lisaks eelistati neid keevistorude tootjaid, kelle finantsaruanded olid avalikult kättesaadavad äriühingu tasandil, mitte kogu vastava kontserni konsolideeritud tasandil. Seetõttu käsitleti teises teates ainult kahte Tais ja ühte Türgis asuvat äriühingut.

(159)

Tais ja Türgis avalikult kättesaadavate finantsandmete kvaliteedi ja üksikasjalikkuse ning tootmistegurite võrdlusaluste kättesaadavuse ja tüüpilisuse põhjal leidis komisjon, (70) et Tai on sobiv võrdlusriik.

(160)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Tais ja täheldas järgmist:

—

komisjon analüüsis kõigi esimeses teates ja seda ajakohastavas teises teates loetletud tootmistegurite impordistatistikat ja jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi kõiki uurimisaluse toote tootmiseks vajalikke tootmistegureid;

—

energiastatistika (elektri ja maagaasi hinnad) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid hõlpsasti kättesaadavad vastavalt elektrienergia ameti (Metropolitan Electricity Authority) ja energeetikaministeeriumi esitatud andmete vormis;

—

tööjõukulude statistika oli kättesaadav riikliku statistikaameti veebisaidil.

(161)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Nagu on märgitud põhjenduses 96, leidis komisjon, et Tai tootjate Pacific Pipe Co., Ltd. ja Asia Metal Co., Ltd. kohta olid finantsaruanded avalikult kättesaadavad ja neid sai kasutada moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

5)   Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(162)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

6)   Järeldus võrdlusriigi kohta

(163)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Tai kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodeti Tais märkimisväärses koguses uurimisalust toodet ning seal olid olemas täielikud andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

c)    Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(164)

Teises teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis GTA andmebaasi.

(165)

Veel märkis komisjon, et võrdlusriigis moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks kasutatakse ILO statistikat ja riiklikku statistikat; moonutamata energiakulude kindlaksmääramiseks kasutatakse aga põhjenduses 160 osutatud riiklikku statistikat.

(166)

Komisjon lisas arvutusse tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlakstegemiseks kasutas komisjon finantsandmeid ühelt dumpinguga seotud uurimises koostööd teinud liidu tootjalt, kelleks oli Poolas asuv Arcelor Mittal Tubular Products (edaspidi „AMTP“) ja kes esitas vajalikud üksikasjalikud andmed (71). Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punkti 3.2.2.2 alapunktis e.

(167)

Nagu on märgitud teises teates, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks ka põhjenduses 161 loetletud valitud Tai äriühingute finantsandmeid.

d)    Moonutamata kulud ja võrdlusalused

(168)

Tootmistegureid käsitleva kahe teate abil püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja -sisendite loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida HRV tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Komisjon ei saanud neis teadetes nimetatud huvitatud isikutele edastatud tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(169)

Kuna Hiina eksportivad tootjad läbivaatamismenetluses koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema keevistorude tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel Euroopa tootjale AMTP. Hiina äriühingutelt esialgse uurimise käigus kogutud andmete ja Hiina keevistorude tootjate veebisaitidel kättesaadava teabe põhjal näib, et nende tootmisprotsess ja kasutatud materjalid on sarnased AMTP pakutavaga.

(170)

Kuna koostööd ei tehtud, puudusid komisjonil iga tootmisteguri kohta kuuekohalistest HS-koodidest täpsemad tariifikoodid. Kasutatud HS-koodid kattusid täielikult Tai tariifikoodidega.

(171)

Võttes arvesse AMTP-lt saadud kogu teavet ning asjaolu, et tootmistegurite normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatavaid allikaid käsitleva kahe teate kohta märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral tariifikoodid:

Tabel 1

Keevistorude tootmistegurid

Tootmistegur

HS-kood

Andmete allikas

Moonutamata ühikuväärtus

Tooraine

 

 

 

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, paksusega vähemalt 4,75 mm, aga mitte rohkem kui 10 mm, söövitamata, reljeefse mustrita

7208 37

GTA

4,34 CNY/kg

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, paksusega vähemalt 3 mm, aga mitte rohkem kui 4,75 mm, söövitamata, reljeefse mustrita

7208 38

GTA

3,96 CNY/kg

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, paksusega alla 3 mm, söövitamata, reljeefse mustrita

7208 39

GTA

4,05 CNY/kg

Tsink

7901 11

GTA

20,69 CNY/kg

Väävelhape

2807 00

GTA

0,56 CNY/kg

Tööjõud

Töötleva tööstuse töötajate palgad

[ei kohaldata]

Vt punkti 3.2.2.2 alapunkti d alapunkt 2

19,91 CNY/tund

Energia

Elektrienergia

[ei kohaldata]

Vt punkti 3.2.2.2 alapunkti d alapunkt 3

0,88 CNY/kWh

Maagaas

[ei kohaldata]

Vt punkti 3.2.2.2 alapunkti d alapunkt 4

2,73 CNY/m3

Kõrvalsaadused

 

 

 

Legeerimata terase jäägid

7204 41

GTA

3,12 CNY/kg

Legeerimata terase laastujäägid

7204 41

GTA

3,12 CNY/kg

Legeerimata terase tagijäägid

7204 49

GTA

2,11 CNY/kg

Tsingituhk

2620 19

GTA

8,11 CNY/kg

Kõvatsink

2620 11

GTA

14,74 CNY/kg

1)   Toorained ja kõrvalsaadused

(172)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hinnad ja arvestades, et ükski HRV tootja ei teinud koostööd, kasutas komisjon iga AMTP poolt keevistorude tootmises kasutatud materjali puhul impordihindu võrdlusriigis. Komisjon kontrollis teatatu kohaselt kasutatud tooraineid, saadud kõrvalsaadusi ning asjaomaseid tarbimismäärasid uurimisaluse toote valmistamisel.

(173)

Kõigi toorainete ja kõrvalsaaduste puhul tugines komisjon võrdlusriigi impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 149, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Ainult väävelhappe puhul olid välistatud impordimahud Hiinast märgatavad, st 4,7 % kogu võrdlusriigi impordist. Kõigi muude toorainete ja kõrvalsaaduste impordi osakaal oli 0–0,3 %.

(174)

Tavaliselt ei arvestataks ka WTOsse mittekuuluvatest määruse (EL) 2015/755 I lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud impordi mahte. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest omamaistest hindadest. Praegusel juhul aga ei registreeritud Tais läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tooraine ja kõrvalsaaduste importi nendest riikidest.

(175)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahtude päritoluriigist. Sellele lisas komisjon riigisisese transpordi kulud kg kohta, mis arvutati tarnehinna alusel marsruudil Laem Chabangi sadam – Bangkok, nagu see on esitatud Maailmapanga aruandes (72).

2)   Tööjõud

(176)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon ILO statistikat ja avalikult kättesaadavat Tai riiklikku statistikat ning KPMG teavet maksude ja lõivude kohta Tais (73).

(177)

ILO statistikas on esitatud andmed Tai töötleva tööstuse töötaja kohta nädalas keskmiselt töötatud tegeliku tundide arvu kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (74).

(178)

Kuigi andmed töötleva tööstuse töötajate igakuise töötasu kohta on esitatud ka ILO statistikas, otsustas komisjon viidata Tai riikliku statistikaameti statistikale, kus esitati kvartali kaupa üksikasjalikumat teavet palkade ja palgaväliste hüvede kohta eri majandussektorites (75).

(179)

Lisaks kasutas komisjon tööandja makstud sotsiaalkindlustusmaksu kindlakstegemiseks KPMG esitatud teavet.

(180)

Nende andmete põhjal arvutas komisjon välja tootmissektori tunnipalga, millele lisati tööandja täiendavad tööjõuga seotud kulud.

3)   Elektrienergia

(181)

Elektri võrdlusaluse kindlakstegemiseks kasutas komisjon elektriameti (Metropolitan Electricity Authority) veebisaidil kättesaadavat elektrihinda äriühingutele, tööstus- ja riigiettevõtetele (76).

(182)

Võttes arvesse, et Hiina tootjad keeldusid koostööst, võeti kõigi ülejäänud näitajate puhul, mida oli vaja elektri keskmise moonutamata võrdlushinna arvutamiseks, näiteks pingevahemik, tippkoormuse/tippkoormusevälised tunnid ja tippnõudlus, aluseks AMPT esitatud andmed.

4)   Maagaas

(183)

Maagaasi võrdlusaluse kindlakstegemiseks kasutas komisjon energiapoliitika ja planeerimisameti (energeetikaministeerium) statistilist aruannet (77). See aruanne hõlmas kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, kuid selles esitati üldarvud maagaasi tarbimiskoguse ja -väärtuse kohta, olenemata kasutaja tüübist (majapidamised, tööstus, transport), ja kõigis vormides. Siiski ei õnnestunud komisjonil leida ühtegi allikat, mis võimaldaks need arvandmed ainult töötlevale tööstusele kitsendada. Alternatiivse energiaarenduse ja -tõhususe osakonna (energeetikaministeerium) üksikasjalikumas aastaaruandes (78) esitatakse tarbimisandmed ainult mahu järgi ja seega ei ole võimalik selle põhjal maagaasi hinda arvutada. Viimati nimetatud aruande põhjal moodustas töötlev tööstus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 % maagaasi kogutarbimisest Tais.

e)    Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(184)

Lisaks eespool põhjenduses 171 kokkuvõtlikult kirjeldatud tootmisteguritele arvutati tootmise üldkulud. Arvestades, et Hiina tootjad ei teinud koostööd, võeti nende tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarv, jagatuna AMTP esitatud tootmiskuludega. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(185)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks kasutas komisjon Tai tootjate Pacific Pipe Co., Ltd (79). ja Asia Metal Co., Ltd (80). finantsandmeid. Kõigepealt arvutas komisjon kummagi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendi, millest on maha arvatud müüdud kaupade kulu. Seejärel määrati kindlaks keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning keskmine kasum (kaalutud äriühingute käibega) võrdlusriigis. Nende äriühingute avalikult kättesaadavad auditeeritud raamatupidamisaruanded tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks teise teate lisana.

f)    Normaalväärtuse arvutamine

(186)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse põhilise tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(187)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teabele, mille AMTP esitas iga tootmisteguri (materjalid, tööjõud ja energia) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel. Need tarbimismahud korrutati Tai puhul kindlakstehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis d.

(188)

Arvutus tehti eraldi kahe keevistorude põhiliigi, st mustade torude ja tsingitud torude kohta. Tsingitud torud on mustad torud, mis läbivad hiljem tsinkimis- ehk galvaanimisprotsessi, milles toru kaetakse tsingikihiga. Seetõttu eeldab tsingitud toote valmistamine täiendavat energiatarbimist ja tööjõukulu ning lisaks tsingi ja väävelhappe kasutamist, mida mustade torude valmistamisel üldse ei tarvitata.

(189)

Selleks et saada tootmise moonutamata kogukulud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele põhjenduses 184 kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmise üldkulude protsendimäära.

(190)

Lõpuks kohaldas komisjon lisaks tootmiskuludele, mis tehti kindlaks põhjenduses 189 kirjeldatud viisil, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, mis tehti kindlaks põhjenduses 185 selgitatud viisil. Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mis oli väljendatud protsendina müüdud kaupade kuludest, olid vastavalt 4,3 % ja 3,0 %.

(191)

Põhjendustes 187–190 kirjeldatud viisil arvutatud kahe tooteliigi normaalväärtusi vähendati kõrvalsaaduste moonutamata väärtuste võrra, tuginedes AMTP esitatud kõrvalsaaduste loendile. Kõrvalsaaduste moonutamata väärtused määrati kindlaks nii, et AMTP teatatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdud kogused korrutati nende Tai puhul kindlakstehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis d. Teatavate kõrvalsaaduste (tsingituhk, kõva tsink) puhul tehti kohandus ainult seoses tsingitud toodete kindlakstehtud normaalväärtusega, kuna need kõrvalsaadused saadakse tsinkimisprotsessi käigus.

(192)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati normaalväärtus kogu riigi kohta.

3.2.2.3.   Ekspordihind

(193)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-ekspordihinda meretranspordi ja kindlustuskulude (81) ning Hiina riigisisese transpordi kulude (82) võrra. Eraldi ekspordihind määrati kindlaks mustade ja tsingitud toodete kohta.

3.2.2.4.   Võrdlus ja dumpingumarginaal

(194)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga tooteliigi kaupa.

(195)

Teatavate toodete suhtes kohaldab HRV ekspordi korral käibemaksu tagastamise poliitikat ainult osaliselt. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, korrigeeritakse normaalväärtust tavaliselt ülespoole uurimisaluse toote ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud. Samas näitasid Hiina maksu- ja tolliameti veebisaidil kättesaadavad statistilised andmed ning Transcustomsi (83) andmed, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagastati keevistorude ekspordilt kogutud käibemaks täielikult. Seetõttu ei kohaldatud käibemaksu korrigeerimist.

(196)

Sellest tulenevalt leiti, et kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist oli negatiivne.

3.2.2.5.   Järeldus

(197)

Komisjon jõudis järeldusele, et uurimisaluse toote eksport Hiinast ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Kõnealune impordi maht oli siiski väga piiratud, see moodustas 0,2 % kogu ELi impordist ja 0,1 % liidu turust ning seetõttu peeti hindu ebatüüpiliseks. Seetõttu uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

3.2.3.   Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(198)

Lisaks järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ei olnud, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga ekspordi olemasolu, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, muude turgude kättesaadavus ja liidu turu atraktiivsus.

3.2.3.1.   Eksport kolmandatesse riikidesse

(199)

GTA impordistatistika põhjal tuvastas komisjon viis suurimat keevistorude HRVst importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil: Filipiinid, Hongkong, Peruu, Indoneesia ja Singapur (84). Komisjon otsustas Hongkongi analüüsist välja jätta, kuna HRV ja Hongkongi vahelise kaubavahetuse teatatud mahtudes tuvastati GTA vastavate impordi- ja ekspordiaruannetega võrdlemisel suured lahknevused ning kuna Hongkong ei paista olevat Hiina uurimisaluse toote ekspordi lõplik sihtkoht. Seoses Hiina keevistorude ekspordiga ülejäänud neljale põhiturule tehti dumpinguarvutused allpool kirjeldatud metoodika järgi.

a)    Normaalväärtus

(200)

HRVst kolmandatesse riikidesse suunatud dumpingu hindamiseks kasutas komisjon sama normaalväärtust kui liidu turgu puudutava dumpingu arvutuses, mis tehti põhjendustes 168–192 kirjeldatud viisil.

b)    Ekspordihind

(201)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, hinnati tõenäolist ekspordihinda liitu, analüüsides GTA asjakohase riigipõhise impordistatistika põhjal Hiina praeguseid ekspordihindu kolmandatesse riikidesse.

(202)

Kõik neli asjaomast riiki teatasid oma impordiväärtuse CIF-tasandil. Seetõttu kohandas komisjon teatatud hindu ekspordihinna arvutamiseks tehasest hankimise tasandil, lahutades Hiina meretranspordi- ja kindlustuskulud (85) ning riigisisese transpordi kulud (86).

(203)

Peruu kohta ei esitatud eespool nimetatud allikas meretranspordi ja kindlustuskulusid tarnimisel HRVst. Seetõttu otsustas komisjon kasutada hinda marsruudil HRV–Tšiili, mis oli samas allikas kättesaadav.

c)    Võrdlus ja dumpingumarginaalid

(204)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ja ekspordihindu kolmandatesse riikidesse tehasehindade põhjal. Kus võimalik, (87) tehti võrdlus tooteliikide (must/tsingitud) kaupa ja selgitati välja kaalutud keskmine dumpingusumma.

(205)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Hiina nendesse nelja riiki suunatud ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina nende vastavatest CIF-väärtustest, järgmine:

Riik

% uurimisaluse toote Hiinast pärit „ülemaailmsest“ impordist

Dumpingumarginaal (%)

Filipiinid

19,3

71,7

Peruu

5,3

25,6

Indoneesia

4,4

21,4

Singapur

4,2

18,9

3.2.3.2.   HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(206)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt ja Huajingi tööstusuuringute instituudilt (88) (edaspidi „HIRI“) saadud teabe alusel.

(207)

Mõlema allika andmetel ületab HRV tootmisvõimsus oluliselt praegusi tootmismahte ja sisenõudlust Hiina turul. Allpool põhjendustes 208 ja 209 esitatud arvud on seotud rauast ja terasest keevistorude kogutoodanguga. Taotluse esitaja hinnangul on ligikaudu 80 % sellest toodangust „väikesed torud“, mille välisläbimõõt on 406,4 mm või vähem, mis vastab uurimisalusele tootele. Seda hinnangut kinnitatakse HIRI aruandes. Kuigi täpseid arve ei esitata, märgitakse aruandes, et „enamik keevistorusid, mida Hiina keevistorude tööstuses toodetakse, on väikese läbimõõduga ja paksuseinalised tooted“. Seetõttu pidas komisjon tootmisvõimsuse ning tegeliku toodangu ja nõudluse lahknevust Hiina turul, nagu on näidatud allpool, uurimisaluse toote puhul tüüpiliseks.

(208)

Taotluses esitatud ja hiljem uurimise käigus ajakohastatud andmete kohaselt oli HRV keevistorude toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 60 miljonit tonni. HIRI aruandes on esitatud veidi väiksem näitaja ehk 56 miljonit tonni. Lisaks märgitakse viimati nimetatud aruandes, et isegi vaba tootmisvõimsust arvestamata ületab juba seegi tootmismaht HRV sisenõudlust, mis on hinnanguliselt 52,4 miljonit tonni.

(209)

Taotluse esitaja väitel on uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus HRVs ligikaudu 10 miljonit tonni. HIRI aruanne ei sisalda tegelikke võimsusandmeid. Samas rõhutatakse selles selgelt keevistorude ületootmist Hiinas ja suure ülevõimsuse olemasolu. Aruandes märgitakse muu hulgas, et „[…] Hiina tööstuse kiire arengu juures, kuigi Hiina nõudlus keevistorude järele on märkimisväärselt suurenenud, on tema nõudluse kasvutempo endiselt suhteliselt aeglane, aeglasem kui keevistorude toodangu kasvutempo. See on põhjustanud praeguse keevistorude ületootmise olukorra. See ei soodusta keevistorude tootmisharu arengut. Lisaks on ülevõimsuse üks põhjusi see, et mõnel omamaisel tööstusettevõttel on keevistorude suhtes rangemad nõudmised, sealhulgas kvaliteedinõuded, läbimõõdud ja toruseinale esitatavad nõuded. Hiina keevistorud ei suuda rahuldada nende tööstusettevõtete vajadusi ja need tuleb osta välisriikidest. Selle tulemus on praegune vähenenud nõudluse olukord, mis on suurendanud riigisisest ülevõimsust.“  (89)

(210)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada keevistorude tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

3.2.3.3.   Muude turgude olemasolu

(211)

Hiinast pärit keevistorude ekspordi suhtes kehtivad erinevad kaubanduse kaitsemeetmed ja muud impordipiirangud. Global Trade Alerti (90) andmetel kohaldatakse selliseid meetmeid Austraalias (dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud), Kanadas (dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud), Colombias (dumpinguvastased meetmed), Mehhikos (dumpinguvastased meetmed), Pakistanis (impordikeeld), Tais (dumpinguvastased meetmed), Türgis (kaitsemeetmed) ja USAs (dumpinguvastased meetmed ja paragrahvi 232 kohased meetmed). Need meetmed ühtaegu piiravad Hiina tootjate pääsu eespool nimetatud turgudele kui ka kinnitavad ka Hiina keevistorude tootjate jätkuvat ebaõiglast kaubandustava.

(212)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

3.2.3.4.   Liidu turu atraktiivsus

(213)

GTA andmete kohaselt eksportisid Hiina eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele 8–21 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Hiina eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem kui eksportimine enamikku teistesse riikidesse.

(214)

Liidu turg on Hiina tootjate jaoks atraktiivne ka suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine ületab 540 000 tonni.

3.2.3.5.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(215)

Eespool öeldut arvesse võttes leidis komisjon, et olenemata sellest, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping esines või mitte, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral Hiina-poolne dumping ELile korduks.

3.2.4.   Üldine järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(216)

Kuigi uurimine ei näidanud, et Hiina import oleks sisenenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule jätkuvalt dumpinguhindadega, ei võimalda see järeldada, et Hiina keevistorude tootjate ebaõiglased hinnakujundustavad meetmete aegumise korral ei korduks.

(217)

Hiina ekspordiga peamistesse kolmandatesse riikidesse, kuhu Hiina keevistorude tootjad oma toodangu suunavad, käisid kaasas jätkuvad dumpingutavad. Võttes arvesse märkimisväärset ekspordimahtu nendesse riikidesse (20 000 – 93 000 tonni võrreldes kõigest 559 tonniga, mis liitu eksporditi), peetakse selle ekspordi hindu võimalike dumpingutavade kindlakstegemisel tüüpilisemaks. Jätkuvat ebaõiglast hinnakujundust kinnitavad ka teistes riikides Hiina keevistorude ekspordi suhtes kehtivad kaubanduse kaitsemeetmed.

(218)

Komisjon leidis ka muid näitajaid, mis osutavad sellele, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(219)

Vaba tootmisvõimsus HRVs on väga suur ja ületab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimist enam kui kümme korda. Veelgi enam, HIRI aruandes osutati, et ainuüksi aastatel 2018–2019 kasvas Hiina keevistorude tootmine 10 miljoni tonni võrra ja oodata on edasist kasvu.

(220)

Kõigele lisaks näitab liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muud turud jäävad kaitsemeetmete tõttu suletuks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt (ümber) liitu.

(221)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

3.3.   Venemaa

3.3.1.   Sissejuhatavad märkused

(222)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import Venemaalt jätkus, kuigi märkimisväärselt väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 2006. aasta juulist kuni 2007. aasta juunini). Comexti statistika (Eurostat) kohaselt oli keevistorude import Venemaalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 2 000 tonni võrreldes 36 000 tonniga esialgsel uurimisperioodil (2006. aasta juulist 2007. aasta juunini). Sama väikest importi täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal. Keevistorude import Venemaalt moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 0,4 % liidu turust võrreldes 2,7 % turuosaga algsel uurimisperioodil ja 0,7 % turuosaga eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(223)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat, PAO Severstal ja TMK, andsid endast menetluse algatamise ajal teada ja väljendasid koostöövalmidust. Siiski teatas TMK Group hiljem komisjonile, et ei kavatse vastata eksportiva tootja küsimustikule.

(224)

Lisaks tuvastas komisjon 11.–13. novembril 2020 toimunud PAO Severstali edastatud teabe kaugmeetodil ristkontrolli käigus olulisi ja tõsiseid puudusi uurimisaluse toote omamaise müügi aruandluses. Need puudujäägid takistasid märkimisväärselt selles valdkonnas küsimustiku vastuste normaalset uurimist. Eelkõige oli PAO Severstal esitanud ebaõiget teavet seoses teatatud tehingute arvu, müügi üldkoguse, müügi koguväärtuse ja allahindlustega, mis teatati uurimisaluse toote omamaise müügi kohta sõltumatutele klientidele.

(225)

13. novembri hilisel pärastlõunal esitas äriühing omamaise müügi uuendatud versiooni. Kuna aga aega ei olnud piisavalt, ei olnud komisjonil võimalik seda muudetud versiooni üle kontrollida ja muu esitatud teabega võrrelda.

(226)

Peale selle jaotati teatatud kasum uurimisalusele tootele ja uurimisaluse toote erinevatele müügivoogudele proportsionaalselt käibe alusel. See ei olnud vastuvõetav, kuna kasumit mõjutavad otseselt tootmiskulud, mis on toodete ja tooteliikide puhul erinevad. Peale selle, arvestades, et põhjenduses 224 nimetatud vead mõjutasid ka uurimisaluse toote teatatud käivet, oleks ka kasuminäitajad tulnud omamaise müügi analüüsi tulemuste põhjal läbi vaadata.

(227)

Komisjon leidis, et need sisulised ja suured puudujäägid takistasid märkimisväärselt uurimise tavapärast käiku selles küsimustiku osas. Seetõttu teavitas komisjon äriühingut PAO Severstal oma kavatsusest kohaldada omamaise müügi ja normaalväärtuse arvutamise puhul alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavaid fakte.

(228)

Kuna ükski teine uurimisaluse toote tootja Venemaal ei teinud koostööd ega vastanud küsimustikule, teavitas komisjon Venemaa Föderatsiooni ametiasutusi oma kavatsusest kasutada normaalväärtuse arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavaid fakte ning võtta oma järelduste tegemisel dumpingu ja dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta seoses kõigi Venemaa eksportivate tootjatega aluseks kättesaadavad faktid.

(229)

Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(230)

Seega põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatel faktidel, eelkõige kasutati normaalväärtuse arvutamisel PAO Severstali esitatud teavet, mida ristkontrolliti ja mis leiti olevat õigesti teatatud.

3.3.2.   Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.3.2.1.   Normaalväärtus

(231)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 230, oli komisjon Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu sunnitud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati osaliselt koostööd tegeva Venemaa tootja esitatud teavet.

(232)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutati normaalväärtus, liites osaliselt koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote kaalutud keskmisele tootmiskulule toote kontrollnumbri kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:

—

tema tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud samasuguse toote omamaise müügiga seotud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning

—

kaalutud keskmine kasum, mida ta teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(233)

Kuna muud usaldusväärset ja kontrollitud kasumit ei olnud, kasutas komisjon äriühingu deklareeritud kasumit isegi siis, kui leiti, et see on valesti jaotatud, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 226. Kasutatud kasumimarginaal vastab äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruandes (kõigi toodete kohta) esitatud kogukasumile ja seetõttu peeti seda kõige usaldusväärsemaks võrdlusaluseks. Pealegi oleks õige kasum olnud tingimata suurem kui äriühingu deklareeritud kasum. Arvestades, et dumpingumarginaal oli, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 238, juba nii kõrge, et kinnitas dumpingu esinemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, ei olnud käesoleval juhul selle kohanduse tulemusel dumpingumarginaali tõstmine käesoleva läbivaatamise tulemuse seisukohast asjakohane.

(234)

Kui seda peeti vajalikuks, siis tootmiskulusid kohandati.

3.3.2.2.   Ekspordihind

(235)

Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu pidi komisjon ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Ainsa osaliselt koostööd teinud Venemaa tootja esitatud teavet ei saanud kasutada, sest see tootja ei eksportinud uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi.

(236)

Seetõttu tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasehindade tasemele. Seega vähendati CIF-ekspordihinda transpordi- ja kindlustuskulude (91) ning Venemaa riigisisese transpordi kulude (92) võrra.

3.3.2.3.   Võrdlus

(237)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja uurimisaluse toote ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(238)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Venemaa ELi suunatud ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest, 12,4 % Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

3.3.2.4.   Järeldus

(239)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Venemaa dumping jätkus. Kuna aga kõnealune impordi maht oli väga piiratud, st 0,7 % kogu ELi impordist ja 0,4 % liidu turust, uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

(240)

Pärast avalikustamist väitsid Vene Föderatsiooni ametiasutused, et Venemaa eksportijatega seotud dumpingu jätkumise tõenäosust ei saa ümberlükkamatult kindlaks teha, sest nii eelmises aegumise läbivaatamises kui ka esialgses uurimises määrati dumping kindlaks viisil, mis oli vastuolus WTO eeskirjadega.

(241)

Venemaa ametiasutused väitsid oma märkustes, et maagaasi hinna kohandamine, mida komisjon kohaldas eelmises aegumise läbivaatamises ja esialgses uurimises, on vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.2.1.1, 2.2.1 ja 2.2 ning järgmistes WTO juhtumites tehtud järeldustega: „EL – biodiisel (Argentina)“, „Ukraina – ammooniumnitraat“ ja „EL – kulude kohandamise metoodikad“. Venemaa ametiasutused viitavad konkreetselt viimase, 24. juulil 2020 avaldatud aruande (93) (edaspidi „DS494 aruanne“) järeldustele, nimelt sellele, et väidetav Venemaa valitsuse sekkumine/turumoonutus ei kujutanud endast piisavat alust, mille põhjal järeldada, et eksportivate tootjate dokumendid ei kajastanud mõistlikul määral asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(242)

See märkus tuli tagasi lükata järgmistel põhjustel. Esiteks on DS494 aruande järeldused edasi kaevatud ja seega ei ole vaekogu järeldused veel lõplikud. Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 232, määras komisjon käesolevas uurimises normaalväärtuse kindlaks, kasutades samasuguse toote tootmiskulusid, nagu need teatas osaliselt koostööd teinud Venemaa eksportiv tootja, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kulusid kohandamata.

3.3.3.   Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(243)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga ekspordi olemasolu, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal ja liidu turu atraktiivsus.

3.3.3.1.   Eksport kolmandatesse riikidesse

a)    Normaalväärtus

(244)

Normaalväärtus arvutati eespool põhjenduses 232 kirjeldatud viisil.

b)    Ekspordihind

(245)

Ekspordihind selgitati välja, võttes aluseks osaliselt koostööd teinud Venemaa tootja müügihinnad teistesse kolmandatesse riikidesse.

c)    Võrdlus ja dumpingumarginaal

(246)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ja keskmisi ekspordihindu kolmandatesse riikidesse tehasest hankimise tasandil. Võrdlus tehti tooteliikide kaupa ja välja selgitati kaalutud keskmine dumpingusumma.

(247)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Venemaa kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest, 4,3 %.

3.3.3.2.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal

(248)

Arvestades Venemaa eksportivate tootjate piiratud koostööd, tehti Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt ning ainsalt osalist koostööd teinud Venemaa tootjalt saadud teabe alusel.

(249)

Metal Experti väljaandes avaldatud andmete kohaselt, mis saadi taotluse esitajalt, ületab uurimisaluse toote kogutootmisvõimsus Venemaal 8 miljonit tonni. Taotluse esitaja hinnangul on Venemaa tootjate vaba tootmisvõimsus umbes 1 miljon tonni, mida siseturg ei suuda vastu võtta. Pealegi on Venemaal vähemalt 11 uurimisaluse toote tootjat ja ainsa koostööd teinud tootja nominaalne tootmisvõimsus ületab juba üksi liidu kogutarbimist.

(250)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada keevistorude tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

3.3.3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(251)

Uurimise käigus ilmnes, et Venemaa eksportiv tootja eksportis oma peamistele kolmandatele turgudele umbes 29 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Venemaa eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem kui eksportimine kõikidesse teistesse riikidesse.

(252)

Liidu turg on atraktiivne ka geograafilise läheduse ja suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on 541 000 tonni.

(253)

Pärast avalikustamist vaidlustasid Venemaa ametiasutused komisjoni arvamuse liidu turu atraktiivsuse kohta Venemaa eksportijate jaoks. Nende arvates keskenduvad Venemaa tootjad rohkem kasvavale siseturule ja oma peamistele eksporditurgudele, SRÜ riikidele, (94) mis on atraktiivsed, kuna puuduvad imporditollimaksud.

(254)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks, nagu on selgitatud põhjendustes 238 ja 251, on müügihinnad liidu turul Venemaa tootjate jaoks palju atraktiivsemad kui omamaised ja teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad. Teiseks, nagu Venemaa ametiasutused isegi nõus olid, suurendab tollimaksude puudumine ekspordituru atraktiivsust, mistõttu tekib Venemaa tootjatel meetmete kehtetuks tunnistamise korral tugev stiimul suunata oma eksport liidu turule.

3.3.3.4.   Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(255)

Uurimine näitas, et Venemaa import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhindadega.

(256)

Peale selle tõestati uurimise käigus, et dumpingutavad olid olemas ka seoses Venemaa ekspordiga tema peamistele kolmandate riikide turgudele.

(257)

Komisjon leidis tõendeid ka selle kohta, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(258)

Vaba tootmisvõimsus Venemaal on väga suur ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületab see liidu tarbimist. Lisaks kasvas taotleja esitatud teabe kohaselt aastatel 2018–2019 Venemaa keevistorude tootmisvõimsus peaaegu ühe miljoni tonni võrra.

(259)

Venemaa ametiasutused vaidlustasid taotluse esitaja hinnangu Venemaa vaba tootmisvõimsuse kohta, kuna nende arvates ei võtnud taotluse esitaja arvesse fakti, et mõnel tehasel on olemas suutlikkus ja neid kasutatakse uurimisalusest tootest erinevate toodete tootmiseks, mis vähendab vaba tootmisvõimsust oluliselt.

(260)

Sellega seoses võttis komisjon arvesse muid tooteid, mida saab toota samal tootmisliinil. Siiski kinnitatakse, et vaatlusaluse toote kogu nimivõimsus Venemaal on eespool põhjenduses 258 hinnatud tasemel. Seetõttu järeldas komisjon, et arvestades liidu turu atraktiivsust, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral muudavad Venemaa tootjad tootevalikut ja suurendavad uurimisaluse toote tootmisvõimsust.

(261)

Kõigele lisaks osutab liidu turu eespool tõendatud atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et Venemaa eksport ja vaba tootmisvõimsus suunatakse juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, (ümber) liitu.

(262)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(263)

Vaatlusalusel perioodil valmistas Euroopa Liidus samasugust toodet 12 tootjat ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 11 tootjat. Neid käsitatakse Euroopa Liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(264)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 291 704 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete, näiteks taotluse esitaja esitatud andmete alusel (95). Nagu on märgitud põhjenduses 15, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 40 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2.   Liidu tarbimine

(265)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimahu liidu turul ja Eurostati statistikast saadud andmed impordimahu kohta liidu turul.

(266)

Liidu tarbimine arenes järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides  (96))

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

499 998

505 443

577 397

541 409

Indeks

100

101

115

108

Allikas: Eurostat

(267)

Kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidu tarbimine suurenes. Tarbimine kasvas 2018. aastal 15 protsendipunkti võrra ja vähenes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 protsendipunkti võrra võrreldes 2018. aastaga. Üldiselt on liidu tarbimine alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenenud 8 %.

4.3.   Import asjaomastest riikidest

4.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(268)

Komisjon määras asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kindlaks Eurostati statistika põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 266.

(269)

Import asjaomastest riikidest ja nende turuosa arenes järgmiselt:

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa  (97)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Venemaalt pärit impordi maht

1 235

883

1 732

1 912

Indeks

100

72

140

155

Venemaalt pärit impordi turuosa (%)

0,25

0,17

0,30

0,35

Indeks

100

71

121

143

Valgevenest pärit impordi maht

18

0

0

4

Indeks

100

0

0

19

Valgevenest pärit impordi turuosa (%)

0

0

0

0

Indeks

100

0

0

18

HRVst pärit impordi maht

478

589

424

559

Indeks

100

123

89

117

HRVst pärit impordi turuosa (%)

0,10

0,12

0,07

0,10

Indeks

100

122

77

108

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht

1 731

1 472

2 156

2 475

Indeks

100

85

125

143

Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa (%)

0,35

0,29

0,37

0,45

Indeks

100

84

108

132

Allikas: Eurostat

(270)

Uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest püsis vaatlusalusel perioodil ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väikesena. Ehkki import Venemaalt ja HRVst 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas, jäi nende kahe riigi turuosa väga väikeseks (alla 1 %), samas kui Valgevenest pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil alla 0,0033 %.

4.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ning hinna allalöömine

4.3.2.1.   Hinnad

(271)

Komisjon selgitas keskmised impordihinnad välja Eurostati statistika põhjal.

(272)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind kujunes järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta  (98))

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Venemaalt pärit impordi hind

410,52

499,74

475,80

540,37

Indeks

100

122

116

132

Valgevenest pärit impordi hind

101,65

0

0

531,43

Indeks

100

0

0

523

HRVst pärit impordi hind

1 429,16

2 562,52

1 954,28

1 515,58

Indeks

100

179

137

106

Allikas: Eurostat

(273)

Venemaalt pärit impordi puhul täheldati 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel keskmise ühikuhinna suurenemist. See hinna areng on kooskõlas uurimisaluse toote hinna üldise arenguga (vt ka allpool tabelid 5 ja 9).

(274)

Arvestades, et HRVst ja Valgevenest pärit impordi mahud olid väga väikesed, ei saa selle impordi hindu sisuliselt analüüsida.

4.3.2.2.   Hinna allalöömine

(275)

Kuna HRV eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja arvestades HRVst liitu imporditud väga väikeseid koguseid, ei olnud võimalik läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta usaldusväärseid impordihindu kindlaks määrata. Neid asjaolusid arvestades võrdles komisjon HRVst pärit impordi põhjustatud hinna allalöömise kindlakstegemiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

1)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasest hankimise tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi (mustad keevistorud või tsingitud keevistorud) ja segmendi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks; ning

2)

vastavaid impordi kaalutud keskmisi hindu HRVs toodetud ja mujal maailmas müüdud uurimisaluse toote tooteliigi kohta, mis määrati kindlaks CIF-hinnana, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest (99).

(276)

Mis puudutab Venemaalt pärit importi, peeti impordi mahtu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavaks, et saada asjakohane ettekujutus tulevasest hinnakäitumisest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Arvestades Venemaa eksportivate tootjate koostööst keeldumist, nagu on selgitatud põhjenduses 235, kasutas komisjon impordihinna kindlakstegemiseks Eurostati CIF-hinna andmeid. Osaliselt koostööd teinud Venemaa eksportiv tootja tootis ainult musti keevistorusid ja Eurostati andmete kohaselt koosnes liitu suunatud eksport peaaegu ainult mustadest keevistorudest. Seetõttu tehti võrdlus ainult mustade keevistorude kohta. Et teha kindlaks Venemaalt pärit impordi põhjustatud hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

1)

valimisse kaasatud liidu tootjate mustade keevistorude tehasest hankimise tasemele korrigeeritud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele ning

2)

Venemaalt pärit mustade keevistorude vastavaid kaalutud keskmisi impordihindu, mis on kindlaks määratud CIF-hinna alusel, koos tollimaksude ja impordijärgsete kulude asjakohaste kohandustega. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest.

(277)

Väga väikeste liitu suunatud impordikoguste tõttu ei olnud Valgevenest pärit impordi puhul võimalik määrata kindlaks usaldusväärseid impordihindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu kasutas komisjon Valgevenes toodetud ja kolmandatele turgudele, eelkõige Venemaale kui peamisele eksporditurule müüdud uurimisaluse toote hindu. Nagu on selgitatud põhjenduses 60, olid tsingitud keevistorude ekspordi kogused piiratud ja nende hinnasuundumus ebaühtlane. Seetõttu tehti võrdlus ainult tsinkimata keevistorude kohta, mille hulka kuuluvad nii mustad kui ka muud keevistorud. Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

1)

valimisse kaasatud liidu tootjate tsinkimata keevistorude tehasest hankimise tasemele korrigeeritud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele ning

2)

Valgevenes toodetud ja Venemaale müüdud tsinkimata keevistorude vastavaid kaalutud keskmisi impordihindu, mis on kindlaks määratud CIF-hinna alusel, koos tollimaksude ja impordijärgsete kulude asjakohaste kohandustega. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest.

(278)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võrdluse tulemusel selgus, et asjaomaste riikide puhul oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal 6,2 % ja 23,5 % vahel.

4.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui Venemaalt, Valgevenest ja HRVst

(279)

Uurimisaluse toote import kolmandatest riikidest, välja arvatud Venemaalt, Valgevenest ja HRVst, tuli peamiselt Türgist, Indiast ja Põhja-Makedoonia Vabariigist.

(280)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud uurimisaluse toote impordi (koondatud) maht, samuti turuosa ja hindade suundumused arenesid järgmiselt:

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest  (100)

Riik

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Türgi

Maht (tonnides)

76 782

105 062

147 155

151 189

 

Indeks

100

137

192

197

 

Turuosa (%)

15

21

25

28

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

547

643

702

626

 

Indeks

100

117

128

114

India

Maht (tonnides)

59 483

51 718

53 545

48 903

 

Indeks

100

87

90

82

 

Turuosa (%)

12

10

9

9

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

540

683

758

740

Põhja-Makedoonia Vabariik

Indeks

100

126

140

137

 

Maht (tonnides)

22 239

24 472

29 702

21 040

 

Indeks

100

110

134

95

 

Turuosa (%)

4

5

5

4

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

494

607

626

574

 

Indeks

100

123

127

116

Muud kolmandad riigid

Maht (tonnides)

51 179

49 700

64 076

51 956

 

Indeks

100

97

125

102

 

Turuosa (%)

10

10

11

10

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

794

884

907

917

 

Indeks

100

111

114

115

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomased riigid

Maht (tonnides)

209 683

230 951

294 478

273 088

 

Indeks

100

110

140

130

 

Turuosa (%)

42

46

51

50

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

600

700

749

698

 

Indeks

100

117

125

116

Allikas: Eurostat

(281)

Uurimisaluse toote import Türgist suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Selle impordi turuosa kasvas 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 13 protsendipunkti võrra ehk ligikaudu 100 %. Indiast importimine vaatlusalusel perioodil vähenes; samas jäi Indiast pärit impordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliseks, st 9 %. Import Põhja-Makedoonia Vabariigist jäi samaks ja selle turuosa oli 4 %. Koguimport kolmandatest riikidest, välja arvatud asjaomased riigid, kasvas 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 30 % ja selle turuosa jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50 %ni võrreldes 42 %ga 2016. aastal.

(282)

Muudest kolmandatest riikidest kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised müügihinnad vaatlusalusel perioodil suurenesid. See suundumus on kooskõlas eespool tabelis 4 esitatud asjaomastest riikidest pärit impordi puhul täheldatud suundumusega ja allpool tabelis 9 esitatud liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi puhul täheldatud hinnasuundumusega.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised märkused

(283)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajaid.

(284)

Nagu põhjenduses 15 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(285)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitajalt saadud ja kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete alusel. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate kohta käivate andmete alusel, mis sisaldusid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(286)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(287)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad (101)

4.5.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(288)

Liidu kogu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

319 525

286 386

305 907

291 704

Indeks

100

90

96

91

Tootmisvõimsus (tonnides)

804 342

803 896

799 426

791 354

Indeks

100

100

99

98

Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)

40 %

36

38

37

Indeks

100

90

96

93

Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(289)

Ehkki liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 protsendipunkti võrra, nagu on märgitud põhjenduses 267, vähenes samasuguse toote tootmismaht samal ajavahemikul 319 525 tonnilt 2016. aastal 291 704 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tähendab 9 protsendipunkti suurust langust. Seetõttu ei ole liidu tootmisharu liidu tarbimise suurenemisest kasu saanud.

(290)

Peamiselt tuleneb tootmismahu vähenemine suurenevast konkurentsist, mida tekitab liidu tootmisharule uurimisaluse toote import muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid. Nagu on selgitatud põhjendustes 281 ja 282, on kolmandatest riikidest, eelkõige Türgist pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud. Muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid pärit impordi turuosa suurenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 8 protsendipunkti võrra. Nendest riikidest pärit impordi kogumaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 273 088 tonni, mis tähendab 50 % turuosa, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit impordi kogumaht oli samal perioodil vaid 2 475 tonni, mis tähendab väiksemat kui 0,5 % turuosa.

(291)

Kuigi tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena, vähenes tootmismaht 40 %-lt 37 %ni, järgides samasugust suundumust nagu tootmismaht.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(292)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Sõltumatutele klientidele tehtud müügi kogumaht liidu turul (tonnides)

288 584

273 020

280 763

265 846

Indeks

100

95

97

92

Turuosa (%)

58

54

49

49

Indeks

100

94

84

85

Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(293)

Liidu tootmisharu omatoodangu müügimaht liidus asuvatele sõltumatutele klientidele järgis sama suundumust nagu tootmismaht ja vähenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel samamoodi 8 protsendipunkti võrra. Ka liidu tootmisharu turuosa vähenes 58 %-lt 2016. aastal 49 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis vastab muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid pärit impordi turuosa suurenemisele, mis oli 8 protsendipunkti.

(294)

Seetõttu põhjustas liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa vähenemise muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine.

4.5.2.3.   Kasv

(295)

Kuigi ajavahemikul 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes liidu tarbimine 8 %, vähenes liidus sõltumatutele klientidele müügi maht samuti 8 %, mille tagajärg oli, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 9 protsendipunkti võrra. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(296)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

628

630

624

608

Indeks

100

100

99

97

Tootlikkus (tonn/töötaja)

508

455

491

480

Indeks

100

89

96

94

Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(297)

Uurimisaluse toote tootmisega tegelevate liidu tootmisharu töötajate arv vähenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 3 %. Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, vähenes vaatlusalusel perioodil sama suundumust järgides 6 %.

(298)

Töötajate arvu vähenemine on tingitud tootmismahu vähenemisest, mis on seotud ka liidu tootmisharu toodete müügi ja nõudluse vähenemisega nende järele. Tootlikkuse vähenemist seletatakse asjaoluga, et tootmismaht vähenes rohkem kui töötajate arv.

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(299)

Komisjon järeldas põhjenduses 239, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Venemaa dumping jätkus. Ka järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on Valgevenest ja HRVst lähtuva dumpingu kordumine tõenäoline.

(300)

Samal ajal oli asjaomastest riikidest pärit impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga piiratud ja see moodustas vaid 0,45 % liidu tarbimisest. Seepärast oli dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule üsna piiratud.

(301)

Eespool uuritud makromajanduslikest näitajatest tuleb ilmsiks, et vaatamata alates 2008. aastast kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majandusolukord jäänud küllaltki hapraks ja haavatavaks. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha mingit varasemast dumpingust toibumist ja leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule väga kahjustavat mõju.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad (102)

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(302)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu kogu turul (eurodes tonni kohta)

662

763

825

778

Indeks

100

115

125

118

Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)

731

875

913

912

Indeks

100

120

125

125

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(303)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad vaatlusalusel perioodil tõusid. 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvasid hinnad 18 %. Uurimisalune toode on kaup ja müügihinda mõjutab peamise tooraine ehk kuumvaltsitud rullide hind, mis moodustab üle 50 % tootmiskuludest. Teataval määral järgnes müügihindade tõus muutuvatele tootmiskuludele, mis suurenesid 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 25 %. Keskmine müügihind ei tõusnud siiski sama kiirusega kui ühiku tootmiskulu, mis lisaks jäi vaatlusalusel perioodil pidevalt keskmisest müügihinnast kõrgemaks. See suundumus on tingitud tooraine hinnatõusust ja impordi põhjustatud suurenevast konkurentsist, mis avaldas survet liidu tootmisharu müügihindadele.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(304)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

40 005

36 579

39 466

43 066

Indeks

100

91

99

108

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(305)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kõigepealt aastatel 2016–2017 vähenesid ja hakkasid siis 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult suurenema. 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 8 %.

4.5.3.3.   Varud

(306)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ühenduse tootmisharu lõppvarud (tonnides)

20 722

12 356

14 952

17 600

Indeks

100

60

72

85

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(307)

Liidu tootmisharu varud 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenesid. Esialgu vähenesid need 2016.–2017. aastal 40 %, siis hakkasid 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult kasvama, kuid jäid 2016. aasta tasemest madalamaks. Üldiselt vähenesid varud alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 15 %.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(308)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

–6

–5

–4

–11

Indeks

–100

–76

–70

–177

Rahavoog (eurot)

–4 874 323

2 363 932

–3 670 718

–8 123 363

Indeks

–100

48

–75

–167

Investeeringud (eurodes)

2 457 649

1 647 452

1 301 235

2 095 539

Indeks

100

67

53

85

Investeeringutasuvus (%)

–18

–17

–17

–41

Indeks

–100

–96

–96

–228

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

a)    Tulusus

(309)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest.

(310)

2016. aastal oli liidu tootmisharu kasumimarginaal negatiivne (–6 %) ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi (–11 %ni). Liidu tootmisharu negatiivne kasumimarginaal kogu vaatlusalusel perioodil on tingitud asjaolust, et tootmise ühikuhind oli alati kõrgem kui uurimisaluse toote keskmine müügihind. Nagu on näha eespool tabelist 9, suurenes ühiku tootmiskulude ja keskmise müügihinna vahe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Seda olukorda seletatakse asjaoluga, et kuna uurimisalune toode on kaup, sõltub müügihind peamise tooraine (kuumvaltsitud rullid) hinnast ja konkurentsist turul. On täheldatud, et kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude ja madalate hindade tekitatud suurema konkurentsi tõttu ei saanud liidu tootmisharu kehtestada müügihindu tasemel, mis võimaldaks katta vähemalt tootmiskulud.

b)    Rahavoog

(311)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevusi ise rahastada. Esialgu netorahavoog 2017. aastal paranes, vähenes siis 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millal jõudis –8 miljoni euroni. Seda vähenemist seletatakse peamiselt kasumlikkuse vähenemisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 310.

c)    Investeeringud ja nende tasuvus

(312)

Alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenesid investeeringud 15 %, mis tõendab veelgi liidu tootmisharu rasket finantsolukorda. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest, vähenes vaatlusalusel perioodil –18 %-lt –41 %ni ja järgis seetõttu sama suundumust nagu kasumlikkus.

4.6.   Järeldus kahju kohta

(313)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsolukord halvenes. Üldiselt halvenesid vaatlusalusel perioodil kõik majandusnäitajatega seotud suundumused.

(314)

Tootmine ja müügimaht vähenesid, mis avaldas negatiivset mõju nii tööhõivele ja tootlikkusele kui ka kasumlikkusele. Kolmandatest riikidest pärit impordi suurem konkurents ja hinnasurve halvendasid veelgi liidu tootmisharu kasumlikkuse olukorda. Selle tagajärg oli liidu tootmisharu negatiivne kasumimarginaal (–11 %) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti vähenesid rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, mis muutis kapitali kaasamise ja investeerimise liidu tootmisharu jaoks keeruliseks.

(315)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(316)

Komisjon hindas, kas asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

(317)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil väga väike ja nendest riikidest pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku ainult 0,43 %.

(318)

Samal ajal avaldas muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid, näiteks Türgist, Indiast ja Põhja-Makedoonia Vabariigist pärit madalate hindadega impordi suurenemine liidu tootmisharu müügile tugevat hinna- ja mahusurvet. Näiteks oli liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 778 eurot tonni kohta, samas kui Türgist imporditud toodete keskmine müügihind oli 626 eurot tonni kohta ja Põhja-Makedoonia Vabariigist imporditud toodete keskmine müügihind 574 eurot tonni kohta. Lisaks kasvas aastatel 2016–2019 muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 42 %-lt 50 %ni.

(319)

Eespool öeldut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et väga piiratud mahu tõttu ei saanud asjaomastest riikidest pärit import olla liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustaja.

(320)

Seetõttu uuris komisjon täiendavalt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

5.   ASJAOMASTEST RIIKIDEST PÄRIT DUMPINGUHINNAGA IMPORDI ALGSELT TEKITATUD KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS MEETMETE KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORRAL

(321)

Komisjon järeldas põhjenduses 315, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Põhjenduses 319 tegi komisjon kindlaks ka selle, et liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju ei saanud põhjustada asjaomastest riikidest pärit import. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud algse kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(322)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kaalus komisjon järgmisi elemente: 1) asjaomaste riikide vaba tootmisvõimsus ja liidu turu atraktiivsus ning 2) nendest riikidest pärit võimaliku impordi ja sellise impordi hinnataseme mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

5.1.   Vaba tootmisvõimsus asjaomastes riikides ja liidu turu atraktiivsus

(323)

Nagu juba põhjendustes 78, 210 ja 250 kirjeldatud, on Valgevene, HRV ja Venemaa eksportivatel tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis kokku ületab oluliselt praegust tootmismahtu ja sisenõudlust nendes riikides, (103) ning juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, võidakse seda vaba tootmisvõimsust kasutada uurimisaluse toote tootmiseks, et eksportida seda liitu.

(324)

Nagu põhjendustes 205 ja 213 kirjeldatud, eksportisid Hiina eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele dumpinguhindadega, mis on keskmiselt 8–21 % madalamad kui liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Nagu on järeldatud põhjenduses 251, olid Venemaa ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse ligikaudu 29 % madalamad kui liidu tootjate hinnad liidu turul. Viimaks tehti põhjenduses 82 kindlaks, et Valgevene eksportivad tootjad eksportisid oma peamisele kolmandale turule, st Venemaale, umbes 5 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Seetõttu on Valgevenest, HRVst ja Venemaalt teistele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes liitu eksportimine potentsiaalselt palju atraktiivsem Valgevene, Hiina ja Venemaa eksportijate jaoks. Seega võib mõistlikult eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkaksid Valgevene, Hiina ja Venemaa eksportivad tootjad uuesti uurimisaluse toote suuri koguseid liitu eksportima. Seda oletust kinnitab ka märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu nendes riikides.

5.2.   Asjaomastest riikidest pärit võimaliku impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmed aeguvad

(325)

Nagu on selgitatud punktis 4.3.2.2, tegi komisjon hinna allalöömise analüüsi ilma dumpinguvastaste meetmeteta, et teha kindlaks, kuidas mõjutaks asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu, kui meetmed lõpetatakse.

(326)

Komisjon märkis põhjenduses 278, et hinna allalöömise arvutus näitas, et asjaomaste riikide kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli vahemikus 6,2–23,5 %.

(327)

Lisaks tegi komisjon simulatsiooni, et paremini hinnata asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale. Sellega seoses eeldas komisjon, et asjaomaste riikide eksportivad tootjad ekspordiksid liitu samu koguseid nagu enne meetmete kehtestamist (st kokku 250 559 tonni) ja et liidu tarbimine jääks samaks nagu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (st 541 409 tonni). Ka eeldas komisjon, et 50 % nendest riikidest pärit koguimpordist mõjutaks liidu tootmisharu ja ülejäänud 50 % mõjutaks muudest kolmandatest riikidest pärit importi, kuna turuosad on samas suurusjärgus. Viimasena eeldas komisjon, et liidu tootmisharu säilitab samad müügihinnad kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna see on juba kahjumlik.

(328)

Selle simulatsiooni tulemus näitab, et liidu tootmisharu kaotab tõenäoliselt müügimahtu ja turuosa liidu turul. See mõjutaks tootmisharu üldist kasumlikkust, mis väheneks –11 %-lt –25 %ni.

(329)

See on konservatiivne analüüs, võttes arvesse, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised müügihinnad on madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad. See tähendab, et uurimisaluse toote dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest saaks kõige suurema tõenäosusega esmalt turuosa juurde liidu tootmisharu arvelt ja seejärel haaraks see endale muude kolmandate riikide tootjate liitu suunatud ekspordi turuosa. See vähendaks veelgi liidu tootmisharu kasumlikkust.

(330)

Pärast avalikustamist väitis Valgevene valitsus, et arvestades alusmääruse artikli 3 lõiget 4, siis juhul, „kui toote rohkem kui ühest riigist pärit impordi suhtes käivad samaaegselt dumpinguvastased uurimised, hinnatakse sellise impordi mõju kumulatiivselt ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et [---] impordi maht igast riigist ei ole tühine“, ning et Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit import oli 2019. aastal tühine, tuleks simulatsiooni järeldused käesolevast määrusest välja jätta.

(331)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 3 lõige 4 käsitleb tegeliku impordi liidu tootmisharule avalduva mõju hindamist, et teha dumpinguvastases uurimises kindlaks kahju, samas kui komisjoni põhjendustes 327–329 esitatud simulatsiooniga tehakse kindlaks asjaomastest riikidest pärit impordi algselt põhjustatud kahju kordumise tõenäosus juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Sellise impordi liidu tootmisharule avalduva võimaliku mõju hindamiseks käsitletakse simulatsioonis hüpoteetilist olukorda, kus eeldatakse, et asjaomased riigid ekspordiksid samu koguseid nagu enne meetmete kehtestamist. Need kogused ei olnud tühised (104). Seetõttu, arvestades et alusmääruse artikli 3 lõiget 4 ei kohaldata tehtud simulatsiooni suhtes ning et potentsiaalsed impordimahud igast simulatsioonis vaadeldud riigist ei ole tühised, lükati väide tagasi.

(332)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt oluliselt dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hindu alla ja suurendaksid seega veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

(333)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et Venemaalt pärit impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel puudub põhjuslik seos. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et alusmääruse artikli 11 lõikes 2 ei nõuta, et komisjon analüüsiks aegumise läbivaatamise raames põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Järeldused, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise või kordumise, on piisavad, et põhjendada meetmete jätkamist. Komisjon jõudis põhjenduses 332 järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi olulise kasvu, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad alla ja süvendaksid seetõttu veelgi liidu tootmisharule tekitatud kahju, ning tõendas seega, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks tõenäoliselt kahju, mida dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest, sealhulgas Venemaalt, algselt põhjustas. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

6.   LIIDU HUVID

(334)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, turustajate ja kasutajate huvide hindamisel.

(335)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukoht teatavaks teha.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(336)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid suuresti asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurt kahju ja selle olukord on jätkuvalt ebakindel, mida on kinnitanud ka teatavate kahjunäitajate negatiivsed suundumused.

(337)

Komisjon tegi kindlaks, et hoolimata asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi väga väikesest mahust on suur tõenäosus, et meetmete aegumise korral korduks kahju, mida nendest riikidest pärit import algselt põhjustas. Asjaomastest riikidest pärit märkimisväärse hulga dumpinguhinnaga impordi sissevool põhjustaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. See halvendaks liidu tootmisharu niigi väga habrast majanduslikku olukorda ja ohustaks selle elujõulisust.

(338)

Seega järeldas komisjon, et asjaomaste riikide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

6.2.   Sõltumatute importijate, müüjate ja kasutajate huvid

(339)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, müüjate ja kasutajatega. Ainult üks turustaja esitas täidetud tabelid, kuid ei vastanud küsimustiku tekstiosale.

(340)

Eelmises aegumise läbivaatamises ja esialgses uurimises ei näidanud liidu huvide analüüs meetmete negatiivset mõju sõltumatutele importijatele, müüjatele ega kasutajatele.

(341)

Sellest lähtudes ei olnud põhjust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks sõltumatutele importijatele, müüjatele ja kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(342)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et meetmete jätkamisel oleks negatiivne mõju ELi järgtööstusele. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et ELi järgtööstusel oli võimalus uurimises osaleda ning avalikustamise kohta märkusi esitada. Komisjon ei saanud sõltumatutelt importijatelt, müüjatelt ja kasutajatelt märkusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

6.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(343)

Eespool esitatud põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

7.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(344)

Tuginedes oma järeldustele Venemaalt lähtuva dumpingu jätkumise, Valgevenest ja HRVst lähtuva dumpingu kordumise, asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi põhjustatud algse kahju kordumise ja liidu huvide kohta, leiab komisjon, et teatavate Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(345)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Venemaalt pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(346)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (105). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(347)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed jõusse jätta. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. Komisjon on kõiki saadud märkusi arvesse võtnud.

(348)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (106) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(349)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate selliste Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisläbimõõduga keevistorude (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780).

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

Riik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik

Kõik äriühingud

90,6 %

 

Venemaa

TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works)

16,8 %

A892

OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant)

10,1 %

A893

Kõik muud äriühingud

20,5 %

A999

Valgevene

Kõik äriühingud

38,1 %

 

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1256/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt, pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohast menetlust; mis on pärit Taist, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist; mis on pärit Ukrainast, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist; ja millega lõpetatakse Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist pärit sama toote importi käsitlevad menetlused (ELT L 343, 19.12.2008, lk 1).

(3)  Komisjoni 26. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/110, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (ELT L 20, 27.1.2015, lk 6).

(4)   ELT C 166, 15.5.2019, lk 7.

(5)   ELT C 24, 24.1.2020, lk 17.

(6)   ELT C 86/6, 16.3.2020.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(8)  Tsingitud torud on mustad torud, mis läbivad hiljem tsinkimis- ehk galvaanimisprotsessi, milles toru kaetakse tsingikihiga.

(9)  http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm.

(10)  https://www.doingbusiness.org/.

(11)  https://stats.oecd.org/.

(12)  Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), Belarus – Russia (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Valgevene – Venemaa). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(13)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2.

(14)   http://www.gov.cn/zhengce/content/2017-12/01/content_5243734.htm.

http://www.chinatax.gov.cn/n810341/n810755/c3377945/content.html.

http://www.gov.cn:8080/gongbao/content/2019/content_5416183.htm.

(15)  https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/cn/Documents/tax/deloitte-cn-tax-changes-to-vat-regulations-zh-171205.pdf

(16)   http://www.transcustoms.cn/index.asp.

(17)  https://www.globaltradealert.org/.

(18)   https://m.huaon.com/detail/407989.html.

https://m.huaon.com/detail/617918.html.

(19)  Nagu on kindlaks määratud põhjendustes 144–152.

(20)  Viidatud eespool põhjenduses 82.

(21)  Vt rakendusmäärus (EL) 2017/969.

(22)  Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(23)  Aruande 2. peatükk, lk 10.

(24)  Kättesaadav aadressil http://www.fdi.gov.cn/1800000121_39_4866_0_7.html (viimati vaadatud 15. juulil 2019).

(25)  Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(26)  Aruande 3. peatükk, lk 41, 73–74.

(27)  Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(28)  Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(29)  Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(30)  Aruande 8. peatükk, lk 169–170, 200–201.

(31)  Aruande 2. peatükk, lk 15–16; 4. peatükk, lk 50, 84; 5. peatükk, lk 108–109.

(32)  Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(33)  Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(34)  Aruande 14. peatükk, lk 358: Tootmise järgi on 51 % eraettevõtted ja 49 % riigile kuuluvad ettevõtted ning tootmisvõimsuse järgi on 44 % riigile kuuluvad ettevõtted ja 56 % eraettevõtted.

(35)  Kättesaadav aadressil

www.gov.cn/zhengce/content/2016-02/04/content_5039353.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020); https://policycn.com/policy_ticker/higher-expectations-for-large-scale-steel enterprise/?iframe=1&secret=c8uthafuthefra4e (viimati vaadatud 2. märtsi 2020) ja

www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020).

(36)  Kättesaadav aadressil http://www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020) ja http://www.jjckb.cn/2019-04/23/c_137999653.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020).

(37)  Nagu juhtus eraettevõtte Rizhao ja riigile kuuluva ettevõttega Shandong Iron and Steel, mis ühinesid 2009. aastal. Vt Pekingi terasearuanne, lk 58, ja China Baowu Steel Groupi poolt Magang Steelis 2019. aasta juunis omandatud enamusosalus, vt https://www.ft.com/content/a7c93fae-85bc-11e9-a028-86cea8523dc2 (viimati vaadatud 2. märtsi 2020).

(38)  Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(39)  Aruande 2. peatükk, lk 26.

(40)  Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(41)  Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 15. juulil 2019).

(42)  Kava täistekst on avaldatud tööstuse ja infotehnoloogia ministeeriumi (MIIT) veebisaidil:

http://www.miit.gov.cn/n1146295/n1652858/n1652930/n3757016/c5353943/content.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(43)  TISCO, äriühingu tutvustus, http://en.tisco.com.cn/CompanyProfile/20151027095855836705.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(44)  Baowu, äriühingu tutvustus, http://www.baowugroup.com/en/contents/5273/102759.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(45)  Aruande peatükid 14.1–14.3.

(46)  Aruande 4. peatükk, lk 41–42, 83.

(47)  Analysis of the 2018 steel welded pipes industry in China (Analüüs Hiina terasest keevistorude tootmisharu kohta 2018. aastal), Huajing Information Network, avaldatud 5. märtsil 2019, https://m.huaon.com/detail/407989.html.

(48)  Aruande III osa, 14. peatükk, lk 346 jj.

(49)  Terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise kava sissejuhatus.

(50)  Aruande 14. peatükk, lk 347.

(51)  Hiina Rahvavabariigi majandus- ja sotsiaalarengu 13. viisaastakukava (2016–2020), kättesaadav aadressil

https://en.ndrc.gov.cn/newsrelease_8232/201612/P020191101481868235378.pdf (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(52)  Aruande 14. peatükk, lk 349.

(53)  Aruande 14. peatükk, lk 352.

(54)  Riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. märtsi 2011. aasta korraldusega nr 9 vastu võetud suuniskataloog struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus), mida on muudetud riikliku arengu- ja reformikomisjoni otsusega, millega muudetakse suuniskataloogi struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon), vastu võetud arendus- ja reformikomisjoni 16. veebruari 2013. aasta korraldusega nr 21) asjaomaseid punkte.

(55)  Aruande 14. peatükk, lk 375–376.

(56)  Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(57)  Aruande 9. peatükk, lk 216.

(58)  Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(59)  Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(60)  Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(61)  Aruande 13. peatükk, lk 336.

(62)  Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(63)  Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(64)  Aruande 6. peatükk, lk 119.

(65)  Aruande 6. peatükk, lk 120.

(66)  Vt IMFi töödokument WP/16/203 „Resolving China’s Corporate Debt Problem“, autorid Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender, Jiangyan (oktoober 2016).

(67)  Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(68)  Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(69)  Kui üheski sarnase arengutasemega riigis uurimisalust toodet ei toodeta, võib vaadelda uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.

(70)  Türgis ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil impordiandmeid olulise tootmisteguri – peamise kõrvalsaaduse (legeerimata terase jääkide) kohta. Lisaks kehtisid ekspordipiirangud väävelhappe suhtes. Tais olid impordiandmed kättesaadavad kõigi toorainete ja kõrvalsaaduste kohta ning ühegi tootmisteguri puhul ei tuvastatud ekspordi-/impordipiiranguid.

(71)  Tootmise üldkulude kohta esitatud arve ristkontrolliti kaugmeetodil ja võrreldi äriühingu raamatupidamisarvestusega.

(72)  https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/t/thailand/THA.pdf, lk 48.

(73)  https://home.kpmg/xx/en/home/insights/2011/12/thailand-other-taxes-levies.html.

(74)  https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer17/?lang=en&segment=indicator&id=HOW_TEMP_SEX_ECO_NB_A.

(75)  http://www.nso.go.th/sites/2014en/Pages/Statistical%20Themes/Population-Society/Labour/Labour-Force.aspx (1.–4. kvartal, Exceli fail – kaustad 1–19 Wk, tabel 15).

(76)  http://www.mea.or.th/en/profile/109/114 – kasutati tööstuslikku TOU tariifi.

(77)  http://www.eppo.go.th/index.php/en/en-energystatistics/energy-economy-static, tabel 7.2.4.

(78)  https://www.dede.go.th/ewt_news.php?nid=42079.

(79)  https://www.pacificpipe.co.th/EN/investor.html#financial_information.

(80)  https://asiametal.co.th/Investor/index.php?page=fin_data&lang=0.

(81)  Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), China – the Netherlands (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Hiina – Madalmaad). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(82)  Tarnehinna alusel marsruudil Tianjini sadam – Peking, mille on esitanud Maailmapank https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/c/china/CHN.pdf, lk 88.

(83)  http://www.transcustoms.cn/index.asp.

(84)  Riigid on loetletud HRVst pärit impordi mahu järgi.

(85)  Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), China – country in question (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Hiina – kõnealune riik). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(86)  Tarnehinna alusel marsruudil Tianjini sadam – Peking, mille on esitanud Maailmapank https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/c/china/CHN.pdf, lk 88.

(87)  Peruu puhul ei võimalda riigi tollikoodid eristada musti ja tsingitud tooteid. Seetõttu käsitleti arvutamisel kõiki uurimisaluseid torusid ühe tooteliigina.

(88)  https://m.huaon.com/detail/407989.html; https://m.huaon.com/detail/617918.html.

(89)  Analysis of the 2018 steel welded pipes industry in China (Analüüs Hiina terasest keevistorude tootmisharu kohta 2018. aastal), Huajing Information Network, avaldatud 5. märtsil 2019, https://m.huaon.com/detail/407989.html.

(90)  https://www.globaltradealert.org/.

https://www.globaltradealert.org/data_extraction.

https://www.globaltradealert.org/latest/state-acts.

(91)  Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), Russia – Latvia (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Venemaa – Läti). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC#.

(92)  Tarnehinna alusel marsruudil Moskva – Peterburi, mille on esitanud Maailmapank: https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/r/russia/RUS.pdf, lk 85.

(93)  Euroopa Liit —Kulude kohandamise metoodikad ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestatud teatavad dumpinguvastased meetmed, vaekogu 24. juuli 2020. aasta aruanne, WT/DS494/R.

(94)  Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan ja Valgevene.

(95)  Tootmismaht põhineb EL 27 andmetel, kuna alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liige ja Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020.

(96)  Tarbimine põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(97)  Impordimaht põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(98)  Impordihinnad põhinevad EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(99)  Vt komisjoni 9. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/566, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Venemaa Föderatsioonist, Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes ja lõpetatakse uurimine seoses Türgi Vabariigist pärit sama toote impordiga, ELT L 99, 10.4.2019, lk 9, põhjendus 128.

(100)  Import kolmandatest riikidest põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kui liikmesriigi kohta käivaid andmeid, kuid on Ühendkuningriiki kui kolmandat riiki käsitlevad andmed.

(101)  Makromajanduslikud näitajad põhinevad EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(102)  Mikromajanduslikud näitajad põhinevad EL 28 andmetel, sealhulgas Ühendkuningriigi kohta käivatel andmetel. Arvestades valimisse kaasatud liidu tootjate väikest müügimahtu Ühendkuningriigis (umbes 3 % nende tootjate keskmisest müügist ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), näib, et Ühendkuningriiki puudutavate tehingute mõju tuvastatud kahjule on minimaalne ning seega ei oleks EL 27 andmete kasutamise korral järeldused olulise kahju kohta muutunud.

(103)  HRV vaba tootmisvõimsus ületab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu kogutarbimist rohkem kui kümnekordselt, samas kui ainsa koostööd teinud Venemaa eksportiva tootja nominaalne tootmisvõimsus on suurem kui liidu kogutarbimine. Valgevene vaba tootmisvõimsus moodustab 9 % liidu tarbimisest.

(104)   184 887 tonni HRVst, 36 057 tonni Venemaalt ja 29 615 tonni Valgevenest.

(105)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

(106)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).