STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Blagny“

ELi viitenumber: PDO-FR-A1023-AM01 – 13.7.2026

1.   Toote nimetus

„Blagny“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

3.   Valdkond

☐	Põllumajandustooted

☑

Veinid

☐	Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse ja toidualase sõltumatuse ministeerium, ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat (Ministère de l’Agriculture, de l’Agro-alimentaire et de la Souveraineté alimentaire – Direction générale de la performance économique et environnementale des entreprises)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.

Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Kaitstud päritolunimetuse „Blagny“ muutmise taotlus ei kuulu ühegi liidu tasandi muudatuse juhtumi alla, eeskätt:

a)	sellega ei kaasne muudatusi nimetuses ega selle kasutuses ega geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)	sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)	see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele.

Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatuste kirjeldus

Pealkiri

Geograafiline piirkond

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punkti 1 on lisatud lause „Geograafilise piirkonna kaardid on kättesaadavad riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (INAO) veebisaidil“.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Piiritletud kasvatusala

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punkti 2 viimast lauset on muudetud järgmiselt: „Piiritletud kasvatusala kaartidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (INAO) veebisaidil.“

Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punkti 2 alapunkti b viimast lauset on muudetud järgmiselt: „Piiritletud kasvatusala kaartidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (INAO) veebisaidil.“

Pärast pädeva riikliku komitee otsust muutis INAO oma töökorda ning ei esita enam piiritletud kasvatusala kaarte asjaomaste kommuunide kohalikele omavalitsustele, vaid avaldab need otse oma veebisaidil.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Vahetus läheduses asuv piirkond

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punktis 3 on fraasile „hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi“ lisatud fraas „2024. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab määrata vahetus läheduses asuva piirkonna kindlaks riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (INSEE) avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta versiooni alusel. Viite lisamine tagab vahetus läheduses asuva piirkonna õiguskindla piiritlemise.

Piirkonna moodustavate omavalitsusüksuste nimesid on ajakohastatud, et võtta arvesse haldusmuudatusi. Piirkonna piirid jäävad samaks.

Muudetakse koonddokumendi punkti „Kohaldatavad lisanõuded“.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Viinamarjasordid

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki V jao punkti 1 alapunktidesse a ja b on lubatud sortide kohta lisatud järgmine tekst: „„César N“, tingimusel et riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (INAO), kaitse- ja haldusasutus (ODG) ning asjaomane ettevõtja allkirjastavad lepingu vastavalt raamlepingule, mille on heaks kiitnud asjaomane riiklik komitee“.

Sort on lisatud kohanemise seisukohast huvipakkuva sordina, sest sellel on agronoomilised omadused, mis aitavad päritolunimetusega hõlmatud tootmisel kliimamuutustega kohaneda, ning aroomiprofiil, mis on kooskõlas tootjate soovidega.

Koonddokumendis muudetakse punkti „Veiniviinamarjasort või sordid“.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Nõuded eri viinamarjasortide osakaalule põllumajandusettevõttes

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki V jao punktile 2 on lisatud järgmiselt sõnastatud esimene lõik: „Sordi „César N“ osakaal ei ületa 10 % viinamarjaistanduse pindalast ja selle kasvupindala ei ületa üht hektarit põllumajandusettevõtte kohta. Viinamarjasortide vastavust hinnatakse kõigil põllumajandusettevõtte maatükkidel, kus toodetakse päritolunimetusega hõlmatud veini.“

Kohandamise seisukohast huvipakkuvate sortide pindala on piiratud, kuna need võetakse kasutusele hindamisperioodiks igas osalevas põllumajandusettevõttes.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Istutustihedus

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI jao punkti 1 alapunktile a on lisatud järgmine lõik: „Viinapuude minimaalne istutustihedus võib olla 5 000 taime hektari kohta ja ridade vahekaugus kuni 2,20 meetrit, tingimusel et riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (INAO), kaitse- ja haldusasutus (ODG) ning asjaomane volitatud ettevõtja ja veinivalmistamisega tegelev ettevõtja allkirjastavad selle kohta lepingu vastavalt raamlepingule, mille asjaomane riiklik komitee on heaks kiitnud. Nende viinapuude kasvuala on kuni 10 % kaitstud päritolunimetusega veini tootva põllumajandusettevõtte maatükkide kogupindalast ja kuni 1 hektar põllumajandusettevõtte kohta.“

See säte võimaldab viinamarjakasvatajatel katsetada seda kasvatusmeetodit piiratud aladel, et hinnata selle sobivust kliimamuutustega kohanemiseks.

Muudetakse koonddokumendi punkti „Veinivalmistustavad“.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Viinapuude lõikus

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI jao punkti 1 alapunktile b on lisatud järgmine lause: „Viinamarjaistanduste puhul, kus on vähem kui 9 000 viinapuud hektari kohta, on viinapuude lõikuse eeskirju kohandatud, et võtta arvesse asjaolu, et viinapuu kohta märgitud pungade või viljakandvate võrsete arvu käsitatakse arvuna ruutmeetri kohta.“

See nõue on lisatud selleks, et reguleerida viinapuude lõikust maatükkidel, mille tihedus erineb traditsioonilisest tihedusest.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Viinapuude seisund

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI jao punkti 1 alapunkti f on lisatud järgmine lõik: „Taimed, millel on kasvuperioodil tuvastatud fütoplasma põhjustatud kolletushaiguste tunnuseid, tuleb välja juurida enne saagikoristusele järgneva aasta 31. märtsi.

Viinapuu kolletushaigusele on omased järgmised kolm sümptomit:

—	võrsete puudulik puitumine;

—	viinamarjakobarate närbumine;

—	lehtede osaline või täielik värvimuutus, millega kaasneb lehtede rulli tõmbumine.“

Selle sätte eesmärk on kõrvaldada nimetatud haigustega nakatunud taimed, mille viinamarjad on madalama kvaliteediga.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Muud viljelustavad

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI jao punkti 2 alapunktist b on välja jäetud võimalus kasutada viinapuude töötlemiseks viinapuu kolletushaiguse vastu muid meetodeid kui kuuma veega töötlemist, kuna ükski alternatiivne meetod ei ole osutunud tõhusaks.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Veinide segamine

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX jao punktile 1 on lisatud järgmised lõigud:

„Viinamarjadest, mis on saadud viinapuudelt, mille istutustihedus on väiksem kui 9 000 taime hektari kohta ja mis on hõlmatud lepinguga, valmistatakse veini teistest marjadest eraldi. Neist viinamarjadest valmistatud veine võib muude veinidega segada alles pärast proovide esitamist kaitse- ja haldusasutusele (ODG).

Kaitstud päritolunimetuse saamiseks kõlblik lõplik segu võib sisaldada kuni 15 % viinamarju,

—	mis on saadud viinamarjasordist „César N“ ja

—	mis on saadud viinapuudelt, mille istutustihedus on 5 000–9 000 taime hektari kohta, arvestatuna kas koos või eraldi.“

Need uued segamiseeskirjad võimaldavad hinnata nende sortide ja väiksema istutustiheduse mõju veinide omadustele.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Esitlemise ja märgistamise eeskirjad

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki XII jao punkti 2 alapunktist f on välja jäetud säte, et kui veini etiketile on märgitud aastakäik, peavad kõik veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad olema korjatud etiketile märgitud aastal.

See tähendab, et kui veini etiketile on märgitud aastakäik, võib ettevõtja kasutada selles kuni 15 % teise aastakäigu veini. Selline tava on vajalik eelkõige selleks, et lisada vaatidesse eelmise aastakäigu veine.

Muudetakse koonddokumendi punkti „Kohaldatavad lisanõuded“.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Viited kontrolliasutusele

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi III peatüki II jaos on muudetud kontrolliasutust käsitlevaid sätteid, et viia need vastavusse uute redaktsiooniliste eeskirjadega.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veini päritolunimetused ja geograafilised tähised

„Blagny“

ELi viitenumber: PDO-FR-A1023-AM01 – 13.7.2026

1.   Nimetus(ed)

Blagny

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

6.   Veini või veinide kirjeldus

Viinamarjasaadus

Punased veinid

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Veinidel on sügav granaatpunase varjundiga toon.

Aroom

Veinidel on suurepärane puuviljane aroom, milles domineerivad sageli väikeste mustade marjade ja vürtside noodid, mis arenevad laagerdudes alustaimestiku- või ulukilihanootideks.

Maitse

Veinidel on sageli üsna jõuline, kuid sametine tanniinine struktuur, milles avaldub teatav erksus. Mõneaastane keldris laagerdumine taltsutab nende nooruslikku erksust.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

—

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	—
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	—
Minimaalne üldhappesus	—
Minimaalse üldhappesuse ühik	—
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	—
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	—

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

☑	Analüütilised näitajad, mida ei ole selles punktis esitatud, jäävad kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud piiridesse.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja asjakohased piirangud

Veinivalmistustava

Viljelusmeetod

Veinivalmistustava liik

Viljelusmeetod

Kirjeldus

a)

Istutustihedus: viinapuude minimaalne istutustihedus istanduses on 9 000 taime hektari kohta, ridade vahekaugus võib olla kuni 1,25 meetrit ja samas reas olevate viinapuude vahekaugus on vähemalt 0,50 meetrit. Viinapuid võib istutada hajutatult, eeldusel, et järgitakse minimaalset istutustihedust ja tüvede vahelist vahemaad, mis peab olema üle 0,50 meetri. Viinapuude minimaalne istutustihedus võib olla 5 000 taime hektari kohta, ridade vahekaugus kuni 2,20 meetrit, tingimusel et riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (INAO), kaitse- ja haldusasutus (ODG) ning asjaomane volitatud ettevõtja ja veinivalmistamisega tegelev ettevõtja allkirjastavad selle kohta lepingu vastavalt raamlepingule, mille asjaomane riiklik komitee on 29. juunil 2023 heaks kiitnud. Nende viinapuude kasvuala on kuni 10 % kaitstud päritolunimetusega veini tootva põllumajandusettevõtte maatükkide kogupindalast ja kuni 1 hektar põllumajandusettevõtte kohta.

b)

Viinapuude lõikuse eeskirjad: veini valmistamiseks võib kasutada marju, mis on saadud järgmiste nõuete kohaselt lõigatud viinapuudelt. Üldtingimused: viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni kaheksa punga, kasutades järgmisi tehnikaid: võrsete lühikeseks lõikamine (kasutatakse Royat’ nöörpuu vormi, kaheõlalist nöörpuu vormi, lehtrikujulist võra ja lehvikukujulist võra); või ühe pika võrsega üheõlaline Guyot’ vorm. Eritingimused: nöörpuu kujundamise aeg on piiratud kahe aastaga. Selle perioodi jooksul on lubatud kasutada kaheõlalist Guyot’ vormi, jättes igale pikale võrsele kuni viis punga. Üheõlalist Guyot’ lõikust võib kohandada teise lühivõrse jätmisega, mis võimaldab pika võrse asukohta aastati muuta. Olenemata lõikamismeetodist võib viinapuude lõikamisel jätta lisapungi, tingimusel et taime 11–12 lehe kasvufaasis ei ületa viljakandvate võrsete arv aastas tüve kohta viinapuude lõikamise eeskirjades sätestatud pungade arvu.

Viinamarjaistanduste puhul, kus on vähem kui 9 000 viinapuud hektari kohta, on viinapuude lõikuse eeskirju kohandatud, et võtta arvesse asjaolu, et viinapuu kohta märgitud pungade või viljakandvate võrsete arvu käsitatakse arvuna ruutmeetri kohta.

Veinivalmistustava

—

Veinivalmistustava liik

Veinivalmistuse eritavad

Kirjeldus

—	Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Puidulaastude kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Veinide valmistamiseks kasutatavad tavad peavad olema kooskõlas ELi õigusaktidega.

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid/kategooriad/sordid/tüübid

Punased veinid

Maksimaalne saagikus

Maksimaalne saagikus	58
Maksimaalse saagikuse ühik	hektoliitrit hektari kohta

Kõik veinid/kategooriad/sordid/tüübid

Saagikus selliste punaste veinide puhul, mille märgistusel võib kasutada märget „premier cru“:

Maksimaalne saagikus

Maksimaalne saagikus	56
Maksimaalse saagikuse ühik	hektoliitrit hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—	Chardonnay B

—

César N

—	Pinot Blanc B

—	Pinot Gris G

—	Pinot Noir N

9.   Määratletud geograafilise piirkonna lühikirjeldus

Viinamarju korjatakse ning veini valmistatakse ja laagerdatakse Côte-d’Ori departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Meursault ja Puligny-Montrachet.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Viinamarjasaaduse kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

a)   Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond hõlmab Côte de Beaune’i viinamarjakasvatuspiirkonda, mida iseloomustab ligikaudu 25 kilomeetri ulatuses kirde–edela suunas kulgev lainjas sirgjooneline seljandik. Tektoonilise päritoluga reljeef eraldab lääne pool asuvat 400–500 meetri kõrgusel paiknevat Hautes Côtes’i lubjakiviplatood ida pool asuvast Bresse’i tasandikust, mis kujutab endast tertsiaarajastust pärinevat alangut, mille kõrgus Côte’i läheduses on ligikaudu 250 meetrit. Geograafiline piirkond hõlmab Meursault’ ja Puligny-Montrachet’ kommuunide territooriumi Beaune’i linnast lõuna pool, Burgundia piirkonnas Côte-d’Ori departemangus. Blagny on küla, mille territoorium jaguneb kahe kommuuni vahel. See asub peamise mäenõlva keskosas väikesel lubjakiviterrassil, mida läbivad endised karjäärid. Viinamarjade korjamiseks ettenähtud maatükid asuvad looduslikus amfiteatris, mille lauged nõlvad on kaetud metsaga. Need asuvad Côte’i nõlva keskel, 300–380 meetri kõrgusel merepinnast Blagny küla ümbruses ning neil on idasse avatud asend, mis on suunatud tõusva päikese poole. Aluspõhi koosneb peamiselt Oxfordi lademe (Ülem-Juura) merglist (savine lubjakivi) ning nõlva alumises osas Callovi lademest (Kesk-Juura) pärit dalle nacrée ehk pärlmutterja plaadi lubjakivist. Mäekülgede ja mäejalamite lubjakivist või merglist aluspinda katab sageli rusu, mis sisaldab veeristikku, savi ja mudajat savi, mis on pärit aluspinna ja pinnavormide murenemisprotsessist. Nende kihtide omadused ja paksus sõltuvad nende asukohast nõlval. Nõlva ülaosas on need kihid väga kivised ja mitte eriti paksud, kuid tasasematel aladel on need veidi mitmekesisemad ja paksemad (mõnest detsimeetrist kuni ühe meetrini). Mullad on vähearenenud, väga karboniseerunud ja õhukesed. Mergli peal võivad need olla rasked ja savised, kuid tänu nõlvale on vee äravool hea. Dalle nacréel on mullad väga kivised, kuid juured tungivad neist hõlpsasti läbi. Murenenud lubjakivi poorides sisalduv niiskus tagab veevarustuse, samal ajal kui pinnase omadused tagavad märjal ajal tõhusa vee äravoolu. Kliima on mereline ja jahe, kuid seda mõjutavad Rhône’i ja Saône’i koridori kaudu levivad mandrilised ja lõunast saabuvad õhumassid. Morvani massiivist ja Burgundia lavamaadest ida pool asuv „Côte“ paikneb varjatud kohas, mistõttu on seal piirkonna üldise kliimaga võrreldes soojem ja kuivem, mis soodustab kvaliteetsete veiniviinamarjade kasvatamist (fööniefekt). Geograafilise piirkonna eripärane asend toob kaasa teatava jaheduse, mis on seotud suhtelise kõrgusega, kuigi seda kompenseerib suures osas päikesepaiste hulk, mida piirkonnale pakub avatud maastik, ning asjaolu, et piirkond on kaitstud lääne- ja põhjatuulte eest. Tegemist on loodusliku amfiteatriga, mis on eriti kuum suvekuudel ning see selgitab, miks sealsel taimestikul on vahemerelised omadused.

b)   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Pierre Forgeot’ tehtud uuringu kohaselt ilmusid viinamarjad Côte de Beaune’i piirkonda juba teisel sajandil eKr. Alates 15. sajandist vallutasid „Beaune’i“ veinid kogu Euroopa. Burgundia hertsogkonna hiilgeajal oli tegemist kohaliku tipptootega. Need kanged, kuid madala tanniinisisaldusega punased veinid (pinots vermeils) olid ainsad, mida oli võimalik transportida. 18. sajandil tõusid selles piirkonnas esile viinamarjakasvatuse ja veinide turustamisega tegelevad veinimajad, mis andsid Burgundia veinidele uue näo ja tagasid nende laialdase leviku kogu Euroopas. Côte de Beaune varustas peente veinidega Beaune’i veinikauplejaid, kellele kuulus suur osa turust. Väikest Blagny küla, mis asub Meursault’ ja Puligny-Montrachet’ kommuunide piiril, mainiti ajaloolistes allikates esmakordselt keskajal. See sai alguse mõne kilomeetri kaugusel idas asuva Maizières’i tsistertslaste kloostri kõrval paiknenud asulast. Kuigi selle asula kohta on alles vähe tõendeid, on mälestus sellest säilinud kohalikes kohanimedes, eelkõige tee nimetuses, mida tuntakse „Munkade rajana“ ja mis ühendab Blagnyd tasandikuga. Prantsuse revolutsiooni ajal kadus Maizières, kuna see konfiskeeriti ja müüdi seejärel riigi varana maha, ning selle valdused jagati laiali. 19. sajandi alguses kerkisid veinid nimetusega „Blagny“ aga esile kõige kõrgemalt hinnatud „Puligny’ cru’de“ hulgas. Neile viitavad Jullien (juba 1816. aastal), dr Lavalle (1855) ning hiljem ka Danguy ja Aubertin (1892). Asudes suurepäraste valgete veinide „Meursault“ ja „Puligny“ tootmispiirkondade vahel, on „Blagny“ saanud kuulsaks tänu samanimelise küla ümbruses toodetavatele punastele veinidele. Sealseid veine tunnustati ametlikult kaitstud päritolunimetusega „Blagny“ 1937. aastal. Alates 18. sajandist on viinamarjaistandusi ja nende kvaliteeti määravaid tegureid põhjalikult uuritud ning paljud autorid on koostanud Burgundia cru„de klassifikatsioone. See töö kulmineerus 1860. aastal Beaune’i viinamarjakasvatuskomitee koostatud klassifikatsiooniga. Iga „Côte’i“ kommuuni iga viinamarjaistanduse konkreetse kasvukoha nimetus (climat), tavaliselt lieu-dit ehk traditsioonilise kohaliku nimetusega maatükk, kuhu oli istutatud väärisviinamarjasort (cépage fin), klassifitseeriti teataval kvaliteediskaalal. 1943. aastal koostati märget „premier cru“ kandvate kasvukohtade (climat) loetelu. „Blagny“ on kaitstud päritolunimetus, mida kasutatakse üksnes punaste veinide puhul. Peamine viinamarjasort on „Pinot Noir N“. Viinapuude kasvatamine toimub Côte de Beaune’i piirkonnas kehtivate nõuete kohaselt, mis tähendab eelkõige, et istutustihedus peab olema suurem kui 9 000 viinapuud hektari kohta. Tavapäraselt laagerdatakse veine vähemalt kaheksa kuud. Nende viinamarjaistanduste pindala oli 2008. aastal ligikaudu 5 hektarit ning aastane kogutoodang oli keskmiselt 165 hektoliitrit.

c)   Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta

Sügava värvusega granaatpunase varjundiga veinidel on sageli üsna jõuline, kuid samas sametine tanniinine struktuur, milles avaldub teatav erksus. Neil on suurepärane puuviljane aroom, milles domineerivad sageli väikeste mustade marjade ja vürtside noodid, mis arenevad laagerdudes alustaimestiku- või ulukilihanootideks. Mõneaastane keldris laagerdumine taltsutab nende nooruslikku erksust.

d)   Põhjuslikud seosed

Jahe mereline kliima, Côte’i topograafia ning Juura ajastu mergli- ja lubjakivimullad aitavad kohalikul Burgundia sordil „Pinot Noir N“ jõudsalt areneda. „Blagny“ geograafilises piirkonnas omandab see sort kasvukoha eripära tõttu ainulaadse iseloomu. Kõrgus merepinnast ja tihke mergline aluspõhi annavad veinide struktuurile teatud karmuse, samas kui orust ja selle kohal kõrguvast metsast moodustunud amfiteatris salvestatud soojus aitab märkimisväärselt kaasa viinamarjade küpsemisprotsessile. Pinnamood, geoloogiline mitmekesisus ja erinevad mullad soodustavad veinide väga mitmekesist ja ulatuslikku maitsepaletti, mis on pikka aega ajendanud tootjaid eristama viinamarjakasvatuspiirkonna eri kasvukohti (climat). Seda mitmekesisust väärtustatakse tavaga märkida etiketile viinamarjade kasvukoht (climat). Veinide pikk küpsemisperiood, mis suurendab nende sobivust pudelis laagerdamiseks, aitab esile tuua maitses avalduvat mitmekesisust. 1816. aastal liigitas Jullien „Blagny“ punased veinid Burgundia kvaliteetveinide hulgas kolmandasse klassi. 1860. aastal paigutas Beaune’i viinamarjakasvatuskomitee suurema osa piirkonnast esimesse klassi. „Blagny“ piirkonna moodustavad alad (lieux-dits) on nüüd liigitatud kategooriasse „premier cru“. Kaitstud päritolunimetusega veinid „Blagny“ on ainulaadsed ja Burgundia kaitstud päritolunimetuste seas haruldased. Need ei ole laialt levinud ja nende degusteerimine on veinihuviliste jaoks endiselt emotsionaalne kogemus.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude/erandi pealkiri

Märgistamine

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusaktid

Täiendava nõude/erandi liik

Märgistamist käsitlevad lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

a)

Kaitstud päritolunimetusele võib lisada traditsioonilise märke „premier cru“. Kaitstud päritolunimetusele võib lisada allpool esitatud täiendavate kasvukohtade nimetused (climats) vastavalt traditsioonilise märke „premier cru“ kandmise õigusega veinide suhtes kehtestatud sätetele: Kasvukohtade (climats) loetelu: Hameau de Blagny, La Garenne või sur la Garenne, La Jeunellotte, La Pièce sous le Bois, Sous Blagny, Sous le Dos d’Ane ja Sous le Puits. Koos märkega „premier cru“ kasutatav kasvukoha nimetus (climat) paikneb vahetult pärast kaitstud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kaitstud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusele võib lisada väiksema geograafilise üksuse nime, kui see nimi on kantud sellisel kujul maakatastrisse ja see on märgitud saagideklaratsioonile. Katastrisse kantud kohanimi esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede suurusest.

c)	Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib olla nimetatud suurema geograafilise üksuse nimi „Vin de Bourgogne“ või „Grand vin de Bourgogne“.

d)

Kui kaitstud päritolunimetusele järgneb täiendav geograafiline tähis „Côte de Beaune“, siis see täiendav geograafiline tähis esitatakse vahetult kaitstud päritolunimetuse järel, ilma et nende vahele jääks muid sõnu. Täiendav geograafiline tähis trükitakse sama suurte, sama värvi ja sama kirjatüübiga tähtedega kui need, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse.

e)	Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel on viinamarjasordi märkimine keelatud.

Nõude/erandi pealkiri

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusaktid

Täiendava nõude/erandi liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Nõude/erandi kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2024. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmisi kommuune:

—

Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chambœuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Saint-Philibert, Saint-Romain, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Valforêt (see osa, mis vastab endise Clémencey kommuuni territooriumile), Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée ja Vougeot;

—

Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Denicé, Dracé, Emeringes, Fleurie, Frontenas, Gleizé, Jarnioux, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Portes des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon ja Vindry-sur-Turdine (see osa, mis vastab endiste Dareizé, Les Olmes’i ja Saint-Loup“ kommuunide territooriumile);

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay-Saint-Ythaire, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-lès-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-la-Loyère (see osa, mis vastab endise La Loyère’i kommuuni territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, La Vineuse-sur-Frégande (see osa, mis vastab endiste Donzy-le-Nationali, La Vineuse’i ja Massy kommuunide territooriumile), Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, Vinzelles ja Viré;

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux-Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montholon (see osa, mis vastab endiste Champvallon’, Villiers-sur-Tholon’ ja Volgré kommuunide territooriumile), Montigny-la-Resle, Mouffy, Moulins-en-Tonnerois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers ja Yrouerre.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõike 1 kohaselt vastab vahetus läheduses asuv ala piirkonnale, mis asub asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses.

Elektrooniline viide (URL) tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-8014d4a0-f691-4399-b6d4-ca4ad830e24e

---

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).