|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 340/357 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1624,
29. aprill 2021,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0075/2021), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 112 834 290 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 4,99 % vähenemist; arvestades, et ligikaudu 39,51 % ameti eelarvest koosneb lõivudest ja tasudest ning 57,61 % liidu ja kolmandate riikide maksetest (2) (2018. aastal 72,47 % lõivudest ja tasudest ning 26,18 % liidu ja kolmandate riikide maksetest); märgib, et varasema aastaga võrreldes tehti eelarve struktuuris suured muudatused, mis on seotud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3), millega nähti 2018. aastal ette lõplik registreerimistähtaeg, ning kuna määruses (EÜ) nr 1907/2006 ei ole rohkem registreerimistähtaegu sätestatud, ei ole registreerimistasudest laekuva tulu järsku suurenemist oodata; |
|
B. |
arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kinnituse; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
|
1. |
märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,79 %, mis oli 2018. aasta omast 1,13 % võrra madalam; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,09 %, mis oli 2018. aasta omast 0,95 % võrra madalam; |
|
2. |
rõhutab, et ametit rahastatakse osaliselt tasudest, mida ta saab ettevõtetelt, kes taotlevad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt kemikaalide registreerimist; märgib, et kohaldatavad tasud sõltuvad ettevõtte suurusest ja registreeritud kemikaalide hulgast (eri piirmäärad); võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et alates esimestest registreerimistest 2009. aastal on end mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõttena määratlenud ligikaudu 26 % ettevõtetest; märgib aga murelikult, et tänu ameti tõhusale järelkontrollisüsteemile on amet teinud kindlaks, et umbes 50 % ettevõtetest olid näidanud oma suurust valesti ja maksnud seetõttu väiksemaid tasusid; rõhutab, et see näitab, et süsteemis, milles tuginetakse liiga palju taotlejate endi esitatud andmetele, on puudusi; märgib, et olukorra leevendamiseks on amet aastate jooksul esitanud 32,2 miljoni euro suuruses summas korrigeeritud tasude ja halduskulude kohta arveid ja summad sisse nõudnud ning amet on teinud suuri edusamme, et nõuda vääralt vähendatud tasude asemel õiged summad ja tähtajaks tasumata halduskulud sisse; märgib aga, et kontrollimiseks tuleb ära teha veel suur töö ja 2019. aasta lõpus ei olnud veel teada, kui suures summas tuleb tasusid veel korrigeerida; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, mida ta on ette võtnud ja mida saavutanud, et vähendada kontrollimist ootava suure dokumendihulga vähendamist ja tasusid korrigeerida; palub komisjonil teha ettepaneku meetmete kohta, mida tuleks olukorra lahendamiseks võtta, et vältida avalduse esitajate suuruse deklareerimisel pettusi ja tagada ametile stabiilsem eelarve planeerimine; |
|
3. |
märgib 2018. aastat puudutavate kontrollikoja leidude järelmeetmete kohta, et ameti tulu laekub nii ettevõtete makstavatest lõivudest ja tasudest kui ka liidu eelarvest makstavast tasakaalustavast toetusest; märgib, et kuna 2018. aasta mais lõppes määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane kolmas registreerimistähtaeg, hakkaks tasudest ja lõivudest laekuv tulu 2019. aastal järsult vähenema ja see suundumus eeldatavasti jätkub; juhib tähelepanu ohule, et kui kulud on suhteliselt stabiilsed, aga tulud palju raskemini prognoositavad, võib see avaldada ameti tegevusele ja eelarve täitmisele negatiivset mõju; võtab aga teadmiseks, et ameti vastuse kohaselt on amet tegutsenud ennetavalt ja peab komisjoniga pidevalt aru, et töötada kestliku rahastamise tagamise ja rahastamismudeliga seotud probleemide lahendamise nimel; palub ametil ja komisjonil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni toimuvaga kursis; juhib tähelepanu sellele, et ametile võib selle ülesannete täitmiseks vajalikku, paremini prognoositavat tulu aidata tagada see, kui ühelt poolt makstakse liidu eelarvest prognoositavat tasakaalustavat toetust ning teiselt poolt kantakse tasudest ja lõivudest laekuv tulu üle komisjonile; |
Kestlikkus
|
4. |
rõhutab, et seoses määrusega (EL) nr 649/2012 (4) (eelnevalt teatatud nõusoleku määrus) ja määrusega (EL) 2019/1021 (5) (püsivate orgaaniliste saasteainete määrus) rahastatakse ametit täielikult liidu toetusest, mille summa oli 2019. aastal 1,56 miljonit eurot (2018. aastal oli püsivate orgaaniliste saasteainete jaoks ette nähtud summa 1,10 miljonit eurot); |
|
5. |
tunneb heameelt pingutuste üle, mida amet on teinud kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks, ja kõigi meetmete üle, mida amet on võtnud, et vähendada oma CO2 heidet ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog; märgib rahuloluga, et ameti tegevdirektor on lubanud, et amet muutub 2030. aastaks CO2-neutraalseks; |
Tulemuslikkus
|
6. |
tunnistab, et amet töötas 2019. aasta tööprogrammi jaoks ümber tulemusjuhtimissüsteemi, et tuua oma töö mõju ja tulemused paremini esile; peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal täitis amet eesmärgi 53 peamisest tulemusnäitajast ainult 34 puhul; võtab teadmiseks ameti kommentaari, et 19 täitmata eesmärki puudutavad peamiselt sisend- ja väljundnäitajaid, mida on mitme teguri põhjal raske prognoosida; nõuab tungivalt, et amet püüaks saavutada peamiste tulemusnäitajatega seotud eesmärgid sajaprotsendiliselt; |
|
7. |
tuletab meelde, et amet on reguleerivate asutuste hulgas eestvedaja, kes aitab rakendada kemikaale käsitlevaid liidu õigusakte inimeste tervise ja keskkonna hüvanguks ning innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamiseks; märgib, et amet annab kemikaalide kohta teavet, aitab ettevõtetel õigusakte järgida ja edendab kemikaalide ohutut kasutamist; |
|
8. |
tunnistab, et amet läbis 2019. aastal strateegilise ümberkorralduse ja ametil on koostatud aastateks 2019–2023 uus strateegiline kava, milles on kolm järgmist strateegilist prioriteeti: probleemsete ainete kindlakstegemine ja riskijuhtimine, kemikaalide ohutu ja kestlik kasutamine ettevõtete poolt ning kemikaalide kestlik majandamine liidu õigusaktide rakendamise kaudu; |
|
9. |
peab kahetsusväärseks, et 2019.–2023. aasta strateegilises kavas puuduvad ennetavad meetmed ja vahendid, mille abil kiirendada, parandada ja kvantifitseerida loomkatsete arvu vähendamist ning asendada loomkatsed uut käsitlusviisi hõlmavate meetoditega; kordab, et loomkatsete puhul on väga tähtis järgida asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtet; võtab teadmiseks soovituse, mille Euroopa Parlament esitas oma 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta (6) ja mille kohaselt tuleks ametis luua rühm, kes tegeleks üksnes loomade kaitsega ja selliste katsemeetodite edendamisega, milles loomi ei kasutata; võtab murega teadmiseks, et 7. jaanuaril 2021. aastal eelarvekontrollikomisjoniga peetud arutelu käigus andis ameti direktor teada, et amet ei ole loomkatsete vähendamist puudutavat parlamendi üleskutset järginud; nõuab tungivalt, et amet tugineks loomkatsetele palju vähem; kutsub ametit üles aitama kaasa rahvusvahelisele tegevusele, et edendada oma volituste piires alternatiivseid katsemeetodeid, ning avaldama korrapäraselt teavet selle kohta, milliseid alternatiivseid meetodeid kasutatakse kemikaalimääruse REACH täitmisel; |
|
10. |
märgib, et 2019. aasta alguses kasutusele võetud uus organisatsioonistruktuur loodi selleks, et ameti üksused oleksid omavahel paremini seotud ja et hõlbustada tihedama koostöö tegemist; väljendab heameelt selle üle, et 2018. aastaga võrreldes tehti ainete täielikke vastavuskontrolle 50 % rohkem ja seda seetõttu, et vastavuskontrollidele suurema tähelepanu pööramiseks paigutati töötajaid ametisiseselt ümber, ilma et ametile oleks eraldatud lisavahendeid; |
|
11. |
märgib, et amet jagab oma siseauditi üksust endiselt Euroopa GNSSi Agentuuriga ning amet toetas 2019. aastal Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametit andmekaitseteenuste valdkonnas ning peale selle teeb amet tihedat koostööd teiste ametitega, sealhulgas jagab ametitevahelise võrgustiku raames teenuseid ja vastastikuse mõistmise memorandumite kohaselt vahendeid; tunnustab seda koostööd ja peab seda teistele ametitele eeskujuks, mida tasub järgida; innustab ametit tegema muude liidu ametitega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd; julgustab ametit algatama arutelusid selle üle, kuidas saaks kattuvate ülesannete täitmisel jagada ressursse ametitega, kelle tegevus on samalaadne; |
|
12. |
kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist, tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus); |
|
13. |
palub ametil koostada suunised nõuete kohta, mis käsitlevad miinimumteavet, mida on piirangutest erandite tegemise põhjendamiseks vaja, ning tagama, et erandeid ei aktsepteerita, kui registreerimisdokumentatsioon ei vasta nõuetele ega ole ajakohane; |
|
14. |
rõhutab, et ameti sisetegevust ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et tingimata vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis; |
|
15. |
tuletab meelde, et amet peab oma töö tutvustamiseks olema meedias, sh sotsiaalmeedias, ja internetis nähtavam; |
Personalipoliitika
|
16. |
märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 96,75 % ning liidu eelarve kohaselt tööle võtta lubatud 461 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 446 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 452); märgib, et 2019. aastal töötas ametis ka 122 lepingulist töötajat ja 14 lähetatud riiklikku eksperti; |
|
17. |
märgib, et 2019. aastal oli kõrgemas juhtkonnas (71 % mehi ja 29 % naisi) ning haldusnõukogus (69 % mehi ja 31 % naisi) sooline tasakaalustamatus; palub ametil edaspidi tagada, et kõrgemas juhtkonnas valitseks sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; |
|
18. |
märgib, et amet on kehtestanud ahistamisvastase poliitika ja võtnud vastu sellega seotud suunised; võtab teadmiseks, et amet korraldas koolitusi ja hakkas pakkuma konfidentsiaalse nõustamise võimalust, ning märgib ühtlasi, et 2019. aastal algatati katseprojekt, mille kohaselt võimaldatakse konflikte kogenud meeskondadele vahendamist; märgib, et ametis oli 2019. aastal üks mitteametlik ahistamismenetlus; |
|
19. |
märgib, et amet avaldab vabade ametikohtade teated oma veebisaidil, sotsiaalmeedias ja ELi ametite võrgustiku spetsiaalsel veebisaidil, et neid laiemalt avalikustada; võtab teadmiseks ameti vastuse, et amet on alustanud läbivaatamismenetlust, et oleks võimalik avaldada vabade ametikohtade teated Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil; kutsub ametit üles avaldama vabade ametikohtade teateid ka Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil; kutsub ametit üles uurima, kuidas saaks kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid veel paremini ligi meelitada, ja tagama selleks, et vabade ametikohtade teated jõuavad suurema hulga inimesteni; kutsub ametit üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas; |
|
20. |
tunneb heameelt selle üle, et amet on võtnud meetmeid puuetega inimeste abistamiseks ja püüdnud sellega luua mitmekesisemat ja kaasavamat töökeskkonda ja -kultuuri, ning palub ametil hinnata, kuidas saaks töölevõtmisel, koolitustel, karjääri edendamisel ja töötingimustes võrdsete võimaluste põhimõtteid veel rohkem tugevdada ja integreerida, ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest; ja nõuab, et amet hindaks, kas piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste abistamiseks oleks ameti hoonetes võimalik teha mõistlikke parandusi ja muudatusi (hoonesse pääs, büroo asjakohane sisseseade); |
|
21. |
innustab ametit töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist; |
|
22. |
rõhutab peale selle, et tuleb tagada piisav personal, mille puhul on arvesse võetud Euroopa rohelisest kokkuleppest ja kestlikkust toetavast liidu kemikaalistrateegiast, ringmajanduse tegevuskavast ja eelkõige nullsaaste eesmärgist tulenevaid vajadusi, ning et lisaülesannete täitmiseks (näiteks kui amet hindab aineid ise) on vaja lisavahendeid; |
Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus
|
23. |
väljendab heameelt selle üle, et amet avaldab oma veebisaidil kõigi haldusnõukogu ja komiteede liikmete elulookirjeldused, samuti ameti töötajate hulka kuuluvate esimeeste, tegevdirektori ja kõigi apellatsiooninõukogu liikmete elulookirjeldused; väljendab heameelt selle üle, et amet avaldab oma veebisaidil kõigi haldusnõukogu, kõrgema juhtkonna ja komiteede esimeeste huvide deklaratsioonid; |
|
24. |
palub ametil viia oma tavad kooskõlla soovitustega, mille Euroopa Ombudsman esitas 7. mail 2020 juhtumi 2168/2019/KR kohta, ja tagama selleks eelkõige, et vajaduse korral kasutatakse võimalust keelata kõrgematel ametnikel pärast ametiaja lõppu teatud ametikohtadele asumine, kehtestades kriteeriumid selle kohta, millal ta keelab töötajatel erasektorisse tööle minna, teavitades ameti kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid kriteeriumidest, kui neid kohaldatakse, ning kehtestades sisekorra, mille kohaselt kaotab töötaja juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele kohe, kui ta läheb teisele tööle; |
|
25. |
peab kiiduväärseks, et läbipaistvuse suurendamiseks ja rikkumisest teatajate paremaks kaitsmiseks on võetud lisameetmeid, nagu kõigile töötajatele suunatud kohustuslikud veebipõhised koolitused rikkumisest teatamise kohta ning jätkuv keskendumine eetikateadlikkusele, hangete ja lepingute haldamisele ning infoturbele; märgib, et ameti andmetel on kõik kõrgema juhtkonna kohtumised sidusrühmadega registreeritud ja ameti veebisaidil avaldatud, et tagada täielik läbipaistvus; |
|
26. |
ameti andmetel moodustas tasudest laekuv eelarvetulu ameti kogutulust 2019. aastal umbes 39,5 %; märgib, et ametil on huvide konfliktide jälgimiseks ja ärahoidmiseks eeskujulik süsteem ja ameti arvates ei saa selliseid konflikte kergesti tekkida, sest tasusid kasutatakse kulude katmiseks ja arvamuse koostamises osalevaid ameti töötajaid hinnatakse pidevalt, et tagada nende sõltumatus; märgib, et amet soovib, et tema nimel koguks tasusid komisjon, sest see hõlbustaks ameti finantsjuhtimist ja aitaks vähendada puudujääkide ohtu; märgib, et ettevõtete makstavate tasude suuruses on aastati suur erinevus, mistõttu ametil ei ole võimalik mõistliku varuga hinnata, kui suurt tasakaalustavat toetust on liidu eelarvest vaja, ning see raskendab eelarve planeerimist; nõuab arutelu selle üle, kuidas ameti rahastamismehhanismi reformida, et see toimiks kestlikult; |
|
27. |
rõhutab, et eetikaraamistikus, mida liidu institutsioonide ja ametite suhtes praegu kohaldatakse, on suured puudused, mis on tingitud raamistiku killustatusest ja praeguste sätete vähesest sidususest; rõhutab, et nende probleemide lahendamiseks tuleks luua ühtne eetikaraamistik, millega tagatakse kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes kõrgete eetikastandardite kohaldamine; |
|
28. |
rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et niisugused enda koostatud deklaratsioonid ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli; |
Sisekontroll
|
29. |
võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühe auditeeritud hankemenetluse puhul ei saanud pakkujad hanke tingimuste põhjal täpselt aru, kuidas teatavat elementi oma finantspakkumuses hinnastada, ning kuna pakkumused ei olnud võrreldavad, otsustas amet menetluse tühistada ja alustada seda uuesti, mis pikendas menetluse kestust ja põhjustas ametile võimaliku maineriski; võtab teadmiseks ameti märkuse, et hankedokumendid leiti olevat selged ja põhjalikud ning menetluse uuesti alustamisega seotud lisatöö oli minimaalne ega tekitanud mainekahju; |
|
30. |
võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et töölevõtmismenetluse otsustusprotsess ei olnud piisavalt struktureeritud ega ammendav, et oleks jäänud maha selge kronoloogiline jälg, millest oleks näha, millal ja kelle poolt dokumendid heaks kiideti; võtab teadmiseks ameti vastuse, et amet on oma menetlusi muutnud, tagamaks, et pärast iga koosolekut saadetakse valikukomitee liikmetele koosolekute protokollide ja komitee tehtud otsuste salvestamiseks standardsed e-kirjad ning ühtlasi tagab amet, et pärast iga koosolekut oodatakse enne valiku tegemise juurde asumist ära elektroonilise heakskiitmise lõpuleviimine; kutsub ametit üles valikumenetlusi parandama, et tagada protsesside hoolikas läbiviimine ja läbipaistvus; |
|
31. |
märgib, et komisjoni siseauditi talitus tegi ameti tulemusjuhtimise kohta kinnitava auditi, mille lõpus esitati nelja tulemuskategooria kasutamise kohta üks väga oluline soovitus, tagamaks, et iga töötaja tulemuslikkust hinnatakse, võrdlemata seda teiste töötajate tulemustega, ning üks oluline soovitus kavandamise, seire ja aruandluse korra ajakohastamise kohta; märgib, et amet on mõlema soovituse elluviimiseks juba võtnud vajalikke meetmeid; |
|
32. |
märgib murega, et 2019. aasta mais tekkis ametis kriis, kus serverite üleviimisel uude taristusse seiskusid kõik ameti IT-süsteemid; kriis lahendati 48 tunniga; soovitab ametil rakendada selliste IT-toimingute tegemisel, mille puhul on suur oht, et see häirib ameti põhiprotsesse, parimaid IT-tavasid käsitlevaid menetlusi; |
|
33. |
kutsub ametit üles suurendama oma andmebaasi läbipaistvust ja kasutusmugavust ning parandama hindamise ja hindamisjärgse riskijuhtimise vahelist seost, sealhulgas kandes näiteks ameti registreeritud ainete kohta andmebaasi toimikute vastavuse ja hindamise seisu käsitleva märke, lisades aine hindamise tulemuse (kas on vaja täiendavat riskijuhtimist või mitte), märkides selgelt, kas toimik osutus nõuetele mittevastavaks ja millisel alusel, ning lisades apellatsiooninõukogu otsuste tulemused ning ameti poolt võetud või kavandatavad järelmeetmed; |
|
34. |
märgib, et amet töötas 2019. aastal välja uue integreeritud haldussüsteemi strateegia ja raamistiku, mille haldusnõukogu kiitis 15. detsembril 2019 heaks ja millega asendati integreeritud juhtimisstandardid; |
|
35. |
innustab ametit jätkama määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel toimikute hindamisel tehtavat kontrolli ja protsessi tõhustama; tuletab meelde, et kui kontrolliti rohkem kui 2 000 toimikut, mis hõlmasid 700 ainet, selgus, et 70 % toimikutest ei vastanud määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud õigusteabe nõuetele või ei sisaldanud piisavalt teavet, et tagada liidu kodanike ja keskkonna seisukohast ohutu kasutamine; |
Muud kommentaarid
|
36. |
märgib, et 21. detsembril 2019 algas kolimine ameti uutesse ruumidesse Helsingis ning töötajad said 2020. aasta jaanuari alguses uues hoones tööle hakata, millega lõppesid neli aastat kestnud ettevalmistused töötajate ümberpaigutamiseks; kutsub ametit üles tagama oma töötajate heaolu, luues kestlikud ja keskkonnahoidlikud töötingimused; |
|
37. |
märgib, et amet töötas välja ulatusliku teabevahetuspaketi, et toetada Ühendkuningriigi liidust väljaastumiseks valmistumisel ja üleminekuperioodil ettevõtjaid ja minimeerida siseturu häireid; märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumine on ametile avaldanud vähest mõju; |
|
38. |
võtab murelikult teadmiseks, et ameti suhtes on algatatud mitu kohtuvaidlust ning tema kohta on esitatud mitu edasikaebust ja kaebust, mis on saadetud ameti apellatsiooninõukogule, Euroopa Kohtule või Euroopa Ombudsmanile, ning enamik neist juhtumitest on tagasi lükatud (20 juhtumit 37-st); |
|
39. |
viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (7) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta. |
(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 255.
(2) ELT C 107, 31.3.2020, lk 255.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).
(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0201.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.