(1)

15. septembril 2025 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina RV“ või „Hiina“) pärit PET-lausriide impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 8. augustil 2025 Freudenberg Performance Materials ja Johns Manville (edaspidi „kaebuse esitajad“), kes on ainsad teadaolevad PET-lausriide tootjad liidus. Kaebus esitati liidu PET-lausriide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude rakendusmäärusega (EL) 2025/2409 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina RV valitsusele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Pärast uurimise algatamist esitasid märkusi Hiina tekstiilitoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (CCCT) (4) ja importija Iko Europe NV.

(7)

CCCT leidis, et Hiina RVst pärit impordi maht tehti kindlaks ebausaldusväärsel alusel, sest kaebuse esitajad kasutasid otse Eurostatilt saadud andmete asemel pigem hindamismeetodit. Samuti väitis CCCT, et Hiina impordi väidetavalt madalad hinnad põhinesid valikuliselt valitud ja ebajärjekindlalt kasutatud andmetel, nagu hinnapakkumised ja impordiandmed. CCCT väitis ka, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta kogutud tõendid olid ebapiisavad, osaliselt seetõttu, et kasutatud impordiandmed ei olnud usaldusväärsed.

(8)

Kõigepealt märkis komisjon, et ta uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st uurimise algatamiseks oli piisavalt tõendeid dumpingu, kahju ning väidetava dumpinguhinnaga impordi ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose kohta.

(9)

Alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama selle esitajatele hõlpsasti kättesaadavat teavet. Uurimise algatamiseks vajalikele tõenditele esitatavad õiguslikud nõuded („piisavad“ tõendid) erinevad sellest, mis on vajalik dumpingu, kahju või põhjusliku seose olemasolu esialgseks või lõplikuks kindlakstegemiseks. Seega võivad tõendid, mis on koguse või kvaliteedi poolest ebapiisavad, et õigustada dumpingu, kahju või põhjusliku seose esialgset või lõplikku kindlakstegemist, olla uurimise algatamiseks siiski piisavad.

(10)

Komisjon leidis, et CCCT väide läheb alusmääruse artikli 5 lõike 3 nõuetest kaugemale, kuna uurimise algatamise etapis on komisjoni ülesanne uurida kaebuse esitaja esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et kindlaks määrata, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. Komisjon leidis, et impordimahu arvutamiseks kasutatud meetod oli uurimise algatamiseks piisavalt usaldusväärne. CN-koodid, mille alusel uuritavat toodet imporditakse, hõlmavad ka uurimise ulatusest välja jäävaid tooteid. Seetõttu ei saanud impordimahtude ja turuosade kindlakstegemiseks kasutada Eurostati statistikat. Nagu kaebuses on selgitatud, tegid kaebuse esitajad impordi kindlaks liidu kogunõudluse alusel, millest on maha arvatud liidu tootjate müük liidus. Seejärel jagati koguimport Eurostati andmete hindamise põhjal Hiinast pärit impordiks ja muudest riikidest pärit impordiks. Saadud näitajaid võrreldi seejärel kättesaadava turuteabega. Mis puudutab impordihindu, siis kaebuse ettevalmistamise laadi tõttu ei ole kaebuse esitajatel võimalik koguda otseseid vahetuid tõendeid üksikute tehingute kohta. Seega pidid nad kasutama muid andmekogumismeetodeid ja komisjon leidis, et menetluse algatamisel olid piisavate tõendite kriteeriumid täidetud. Komisjon peab seega talle esitatud tõendeid piisavaks, et õigustada uurimise algatamist. Komisjon leidis, et hinnad, näiteks hinnapakkumised, olid piisavalt objektiivsed ja seega ka piisavalt usaldusväärsed hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamiseks.

(11)

CCCT seadis kahtluse alla ka Hiina RVst pärit impordi negatiivse mõju liidu tootjatele. Esiteks, ei olnud impordihindade ebausaldusväärsuse tõttu võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel, nagu CCCT märkis ka põhjenduses 7. Peale selle viitas CCCT ka teistele teguritele, näiteks peamise tooraine, st PET-laastude hindadele, mis samuti aitasid liidu tootmisharu kantud kahjule kaasa, seades põhjusliku seose kahtluse alla.

(12)

Komisjon leidis, et kaebuse esitajad esitasid piisavalt tõendeid hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta ning seose kohta Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel.

(13)

Pärast uurimise algatamist esitasid ELi tootmisharu tarnijad (BASF, Cargill, Corepla, Synthomer, Valmieras Stikla Skiedra) uurimise toetuseks märkusi. Itaalia plasti ringlussevõtjate ühendused ASSORIMAP ja Plastics Recyclers Europe väljendasid samuti toetust, märkides, et PET-lausriie on oluline polüetüleentereftalaadi ringlussevõtu jaoks. Toetust väljendasid ka Poola katusekattematerjalide ühendus (uuritava toote kasutajad) ja Euroopa laustekstiilmaterjalide ühendus EDANA. Endast andis teada ka üks Saksamaa kasutaja, kes väljendas muret ja märkis, et Hiina import on tema varustuskindluse jaoks tähtis.

(14)

Vastuseks menetluse algatamisele esitas importija/kasutaja Iko Europe NV taotluse toote väljajätmiseks. Seda väidet käsitletakse üksikasjalikumalt allpool punktis 2.4.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(16)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud, kuid lõpuks otsustas komisjon, et liidu tootjate valikuuring ei ole vajalik, sest kolme teadaoleva ja koostööd tegeva liidu tootja toodang moodustab 100 % uuritava toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(17)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Nõutud teabe esitas kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Kahel sõltumatul importijal, kes andsid endast valimi moodustamise käigus teada, paluti vastata küsimustikule.

(18)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Kaheksa asjaomase riigi eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon valimi kahest eksportivast tootjast (kellest üks koosnes kahest üksusest), võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega (5). Valimi moodustamise kohta märkusi ei esitatud.

(20)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud ka liidu tootjatele ja importijatele ning tegi küsimustikud kättesaadavaks valimisse kaasatud Hiina RV eksportivatele tootjatele. Muud küsimustikud, näiteks küsimustikud liidu kasutajatele, tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks internetis (6).

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(23)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(24)

Uuritav toode on teatavad polüesterkiust nõeltorkemeetodil valmistatud lausriidelehed, klaaskiuga tugevdatud või mitte, pindtihedusega üle 70 g/m2 ja paksusega üle 0,5 mm, kuid mitte üle 1,8 mm, impregneeritud ühe või mitme sideainega, sisaldavad klaaskiudu alla 30 % massist ning on pealistamata ja katmata, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 5603 13 90 , 5603 14 20 ja ex 5603 14 80 (TARICi koodid 5603 13 90 70 ja 5603 14 80 70) alla (7) (edaspidi „uuritav toode“).

(25)

Komisjon selgitas, et staapelkiududest valmistatud tooted ei kuulu uurimise alla, mis hõlmab ainult keemilistest filamentkiududest, st keemilisest materjalist pidevkiududest valmistatud tooteid.

(26)

PET-lausriide tootmisprotsess algab PET-laastudest (ehk PET-helvestest), mis kõigepealt sulatatakse ja seejärel vormitakse sulapolümeeri ketramise ja venitamise teel filamentkiududeks. Need filamentkiud pihustatakse seejärel võrgule (suunatakse õhuvooludega), et need moodustaksid koe. Seejärel ühendatakse filamentkiud mehhaaniliselt kokku nõeltorkemeetodil ja seotakse kokku tärklise- või polümeeripõhise (keemilise) sideainega ning neid võidakse tugevdada klaaskiuga. Lõpptoode keritakse kokku ja pakendatakse suurtesse rullidesse või lõigatakse vastavalt kliendi soovidele sobiva suurusega tükkideks.

(27)

PET-lausriiet müüakse tavaliselt rullidena ja seda kasutatakse peamiselt ehitussektoris bituumenkatte, st veekindla katusekattematerjali kandekihina. Bituumenkatet toodetakse tavaliselt PET-lausriidest kandekihi (mida on mõnikord tugevuse ja vastupidavuse suurendamiseks tugevdatud klaaskiuga) immutamise teel bituumeniga, mis on äärmiselt vee- ja niiskuskindel naftast valmistatud aine.

(28)

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist pärit uuritav toode.

(29)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(30)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(31)

Importija/kasutaja Iko Europe NV (edaspidi „Iko“) esitas komisjonile taotluse seoses toote määratlusega. Iko taotles teatavate ilma sideaineta ja üle 5 meetri laiuste PET-lausriide liikide väljajätmist. Komisjon selgitas, et sideainega PET-lausriidest tooted kuuluvad laiusest olenemata toote määratluse alla. Lisaks selgitas komisjon, et toote määratluse kohaselt jäävad sideaineta tooteliigid uuritava toote määratlusest välja.

(32)

Uurimise algatamisel kindlakstehtud toote kontrollnumbrites eristati klaaskiuga tugevdatud ja tugevdamata PET-lausriiet. Mitu isikut pooldas täpsemat toote kontrollnumbrit, milles võetaks arvesse ka tootes kasutatavaid eri liiki sideaineid (akrüül või tärklis). Nii liidu tootmisharu kui ka eksportivad tootjad kasutavad siiski sideainete segu. Leiti, et kõigil liikidel on sarnased kasutusalad ja hinnad. Seega ei peetud vajalikuks analüüsida üksikasjalikumalt tooteid, mis sisaldavad eri liiki sideaineid, mille kasutusala või hind ei erine.

(33)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(34)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet PET-lausriide tootmisel kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitas neli eksportivat tootjat.

(35)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(36)

Mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, siis ükski eksportiv tootja ei seadnud selle kasutamist kahtluse alla, samas kui üks neist väitis, et kõik tema kasutatud tootmistegurid olid moonutamata. Kuna ta seda väidet rohkem ei põhjendanud ja kuna küsimustiku vastuse kontrollimine näitas, et kõik tootmistegurid hangiti siseturult ja seega mõjutasid neid olulised moonutused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud allpool punktis 3.2.1., lükati see väide tagasi.

(37)

Hiina RV valitsus küsimustikule ei vastanud. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(38)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on Tai ja Türgi võimalikud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohased sobivad kolmandad võrdlusriigid, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(39)

Komisjon avaldas kaks toimikusse lisatud teadet, et teavitada huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada: esimene, 14. novembri 2025. aasta teade tootmistegurite kohta (edaspidi „esimene teade“) ja teine, 9. veebruari 2026. aasta teade tootmistegurite kohta (edaspidi „teine teade“).

(40)

Nendes teadetes loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks võimalikud võrdlusriigid.

(41)

Esimeses teates tegi komisjon kindlaks, et Tais ja Indoneesias on kolme uuritava toote tootja finantsaruanded hõlpsasti kättesaadavad. Teises teates tegi komisjon ettepaneku määrata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks asjaomase toote Indoneesia tootja PT Multi Spunindo Jaya Tbk põhjal, kuna Tai tootjatelt saadud hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid ei peetud usaldusväärseks.

(42)

Nendes teadetes käsitleti ka huvitatud isikutelt nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta saadud märkusi. Huvitatud isikute esitatud märkusi käsitletakse järgmistes punktides.

(43)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(44)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a märgitud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud“).

(45)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, tegi komisjon käesolevas uurimises järelduse, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina RV valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(47)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelus nimetatud ühe või mitme asjaolu esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte.

(48)

Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb siiski teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(50)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (8) mis sisaldab teavet riigi jõulise sekkumise kohta majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning valitud sektorites, nagu keemiatööstus.

(51)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, nende kohta märkusi esitada või neid täiendada. Hiinat käsitlev aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(52)

Kaebuse esitaja tugines aruandes sisalduvatele tõenditele (9). Lisaks viitas kaebuse esitaja Hiina RV valitsuse arvukatele sooduspoliitikatele ja -kavadele, millega toetatakse Hiina PET-lausriide omamaiseid tootjaid, ning esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina PET-lausriide tootmisharus esineb olulisi moonutusi ja see ei tegutse tavapärastes turutingimustes (10).

(53)

Peale selle tuletati kaebuses meelde järgmisi asjaolusid, mis põhjustavad olulisi moonutusi.

(54)

Esiteks teenindavad asjaomast turgu olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Eelkõige väideti kaebuses, et mitmel PET-lausriide tootjal on kas otse või ühenduste kaudu tihedad sidemed Hiina RV valitsusega või piirkondlike või kohalike omavalitsustega (11). Näitena märgiti kaebuses, et PET-lausriide tootja Langfang Chinatex Nonwovens on osa riigi omanduses olevast konglomeraadist Chinatex Corporation (mis kuulub COFCO Groupi), kus Chinatexi parteikomitee on juhatusega samal tasandil, ning kaebuse lisas esitati seda väidet tõendav teave (12).

(55)

Lisaks märgiti kaebuses, et Hiina RV valitsus hoiab tihedaid sidemeid PET-lausriide Hiina tootjatega tootmisharu esindavate tööstusliitude kaudu, nagu Hiina laustekstiilmaterjalide ja tööstuslike tekstiilide ühendus (edaspidi „CNITA“), Hiina laustekstiilmaterjalide tehniline ühendus Shanghais (edaspidi „CNTA Shanghai“), Hiina riiklik veekindlate ehitusmaterjalide ühendus (edaspidi „CWA“ või „CNBWA“) ja Hiina ehitusmaterjalide liit (edaspidi „CBMF“) (13). Seega on isegi PET-lausriide tootmisharu eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(56)

Teiseks võimaldab riigi esindatus PET-lausriiet tootvates äriühingutes ametiasutustel mõjutada hindu ja/või kulusid. Kaebuses märgiti, et enamiku, kui mitte kõigi Hiina PET-lausriide tootmistegurite kulud, sealhulgas tooraine-, elektri-, maa- ja tööjõukulud, on moonutatud (14).

(57)

Lisaks selgitas kaebuse esitaja, et mitut PET-lausriide tootmiseks kasutatavat toorainet, sealhulgas polüetüleentereftalaati, lõnga ja tärklist, mõjutavad olulised moonutused, nagu komisjon on hiljutiste polüetüleentereftalaati ja klaaskiudlõnga juhtumite puhul kinnitanud (15). Kaebuses väideti ka, et Hiina moonutab varumistavade kaudu ka PET-lausriide sideaine tootmiseks kasutatava maisitärklise ja riisitärklise hindu (16).

(58)

Samuti juhiti kaebuses tähelepanu energiakuludele Hiinas ja väideti, et Hiina RV valitsus sekkub märkimisväärselt ja süstemaatiliselt Hiina energiaturgu ning et riiklik arengu- ja reformikomisjon (edaspidi „NDRC“) reguleerib Hiina omamaiseid elektri- ja gaasihindu (17).

(59)

Peale selle väideti kaebuses, et masinate hinnad on samuti moonutatud, kuna mitme riikliku meetmega on alandatud seadmete ja masinate hinda sellistes soodustatud tootmisharudes nagu tekstiili, laustekstiilmaterjalide ja PET-lausriide tootmisharud (18). Samuti sisaldas kaebus tõendeid selle kohta, et moonutusi esineb ka maa- ja palgakuludes (19).

(60)

Sisuliselt märgiti kaebuses, et poliitilise sekkumise tõttu PET-lausriide tootmise kõikidesse teguritesse ei mõjuta turujõud Hiina kulusid ja hindu. Seega avaldab Hiina RV valitsus märkimisväärset mõju hinnakujundusele ja PET-lausriide tootmisharu arengule.

(61)

Kolmandaks selgitati kaebuses, et Hiina RV valitsus viib ellu riiklikku poliitikat või meetmeid, millega tagatakse omamaiste tarnijate sooduskohtlemine või mõjutatakse muul viisil vabaturujõude. Kaebuses väideti, et Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Hiina tekstiili- ja laustekstiilmaterjalisektori suhtes kohaldatakse mitut poliitikameedet. See kinnitab, et Hiina RV valitsus peab PET-lausriiet jätkuvalt tähtsaks, sealhulgas kavatseb sekkuda sektorisse, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga.

(62)

Kaebuses on esitatud selle kohta mitu näidet. Näiteks 14. viisaastakukavas on PET-lausriide sektor toetatav tootmisharu, mis saab toetust tekstiili- ja kergetööstuse ning ehitusmaterjalide sektori aruka tootmise toetusprojektide kaudu (20). Tekstiili- ja kergetööstussektorit edendatakse ka algatuses „Made in China 2025“ ja 14. viisaastakukavas „Arukas tootmine“ (21). Soodustatud tootmisharude kataloogis on ette nähtud tekstiilitööstuse toetamine laustekstiilmaterjalide tootmistehnoloogia täiustamiseks. Tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis on loetletud ka laustekstiilmaterjalide tootmise ja polüestri ringlussevõtu uued tehnoloogialahendused, et toota soodustatud kategooriasse kuuluvaid laustekstiilmaterjale, mistõttu on võimalik saada riigi toetust maksusoodustuste ja -vabastuste ning maa- ja laenutoetuste vormis (22).

(63)

Neljandaks väideti kaebuses, et PET-lausriide tootjad saavad rahastamisele juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult (23). Kaebuses märgiti, et Hiina finantssüsteemi iseloomustab riigi omanduses olevate pankade tugev positsioon ning need pangad võtavad rahastamisele juurdepääsu andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Kaebuses viidati sellega seoses ka komisjoni Hiinat käsitlevale aruandele ja väideti, et sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega viivad Hiina pangad korrapäraselt ellu riigi kavandatud riiklikku poliitikat (24).

(64)

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et PET-lausriide sektoris esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaseid olulisi moonutusi.

(65)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus kättesaadavate tõendite alusel. Toimikus esitatud tõendite hulka kuulusid ka aruandes sisalduvad tõendid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel.

(66)

Selles analüüsis käsitleti valitsuse märkimisväärset sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiinas.

(67)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja Hiina majandust juhitakse sellest lähtuvalt. Keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (25).

(68)

Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigil on volitus tagada majanduse „tugevdamine ja kasv“ (26). Võrreldes 13. viisaastakukavaga kinnitas SASAC, et 14. viisaastakukava ajal kasvas kesksete ettevõtete koguvara 44,6 %, „edendades tõhusalt tootmisahela eelnevate ja järgmiste etappide ettevõtete integreeritud arengut ning toetades tugevalt minu riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu peamiste eesmärkide ja ülesannete edukat saavutamist“ (27).

(69)

Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel suurel määral majandusse sekkuda, vaid talle on antud sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides.

(70)

Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles on viidatud sotsialismi esimesele etapile ja tehtud riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (28).

(71)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud.

(72)

Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses.

(73)

Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (29). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja tugevneb veelgi.

(74)

Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale võrreldes tavapärase olukorraga teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku juhtimist niivõrd, kuivõrd see ei häiri turujõudude vaba toimimist.

(75)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (30). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(76)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel.

(77)

Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikumad, samas kui riiklike kavadega seatakse laiemad eesmärgid. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ja eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke.

(78)

Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega eraldi (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms).

(79)

Nii eraettevõtjad kui ka riigi omanduses olevad ettevõtted peavad oma äritegevust sisuliselt kohandama vastavalt planeerimissüsteemist tulenevatele oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima kavades kehtestatud prioriteete (31).

(80)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (32).

(81)

Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (33).

(82)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil regulatiivse keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et hõlbustada riikliku poliitikaga kavandatud eesmärkide saavutamist. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (34).

(83)

Ka investeeringute valdkonnas on Hiina RV valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle ja omamaise tööstuse toetamiseks (35).

(84)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Selline riigi ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat jaotamist kooskõlas turumajanduse põhimõtetega (36).

(85)

Riigi omandis, riigi kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all tegutsevad ettevõtjad moodustavad Hiinas olulise osa majandusest.

(86)

Asjaomase toote sektorit teenindavad peamiselt eraettevõtted, nagu Tiandingfeng Non-wovens Co., Ltd. (37) ja Changde Tiandingfeng Non-wovens Co., Ltd., (38) mis mõlemad kuuluvad täielikult äriühingule Tiandingfeng Holdings Co. Ltd, mis omakorda kuulub täielikult äriühingule Beijing Oriental Yuhong Waterproof Technology Co. Ltd., (39) Hubei Bushi Non-Woven Co., Ltd., (40) Jiangyin Huasicheng Nonwovens Co., Ltd, (41) mis kuulub äriühingule Jiangsu Huahong Industrial Group Co. Ltd, või Hebei Qianjin Non-Woven Group Co. Ltd (42). Eelnevates sektorites on riigile kuuluvate ettevõtete osakaal endiselt märkimisväärne, kusjuures mitu polüetüleentereftalaadi tootjat on täielikult või osaliselt riigi omandis, näiteks Zhuhai China Resources Chemical Innovative Materials Co., Ltd. (100 % kuulub kontsernile China Resources Group, mis on riigi omanduses olev keskne ettevõte (43)) või Sinopec, mis on polüetüleentereftalaadi tootmise peamise sisendi tereftaalhappe (PTA) tootja ja kuulub 100 % SASACile (44).

(87)

HKP sekkumine äritegevust puudutavate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks nii riigi omanduses kui ka eraomandis olevates ettevõtetes, (45) kusjuures HKP on võtnud endale juhtrolli peaaegu kõigis riigi majanduse aspektides. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik äriühingutes loodud HKP rakukeste kaudu ettevõtjatele sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla. Lisaks kohaldatakse kogu asjaomase toote sektori suhtes mitut valitsuse poliitikakava. Esiteks on polüetüleentereftalaat üks peamisi PET-lausriide sisendeid kõrgtehnoloogilistes naftakeemiamaterjalides ja kõrgtehnoloogilistes kergetööstuse materjalides, mis on hõlmatud tegevuskavaga „Made in China 2025“ (46).

(88)

Lisaks on polüetüleentereftalaadi tootmisharu loetletud 2024. aasta tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi väljaandes soodustatud tootmisharude hulgas, mis annab märku ametiasutuste kavatsusest luua sektori arengut soodustav regulatiivne keskkond ja võib ka aidata tootmisharul pääseda juurde rahastamisele (47). Samal ajal on väiksema tootmisvõimsusega polüetüleentereftalaadi tootjad loetletud ka piiratud tootmisharude hulgas, mis näitab, et Hiina ametiasutused kavatsevad mõjutada polüetüleentereftalaadi tootmisharu ülesehitust: „tavapärase polüestri (PET) tootmine pideva polümerisatsiooni teel ühe liini tootmisvõimsusega alla 200 000 tonni aastas“.

(89)

Lisaks käsitletakse tooraineid käsitlevas 14. viisaastakukavas (48) otseselt naftakeemiasektorit, märkides, et „edendame muu hulgas naftakeemia- ja keemia-, terase-, värviliste metallide ja ehitusmaterjalide sektoris mitut tööstusahela teedrajavat ettevõtet, mis on ökosüsteemis juhtpositsioonil ja mida iseloomustab üldine konkurentsivõime […]. Keemia- ja ehitusmaterjalide sektori juhtivate ettevõtete juhtivat rolli tuleb võimendada, et edendada ettevõtete reformimist ja restruktureerimist“.

(90)

Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (49).

(91)

Näiteks võib tuua Hiina naftakeemia- ja keemiatööstuse liidu (edaspidi „CPCIF“), mis on valdkondlik tööstusliit. CPCIFi põhikirja artikli 3 kohaselt aktsepteerib organisatsioon „registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (50). Sinopec on CPCIFi liige (51).

(92)

Lisaks on asjaomase toote puhul asjakohane ka Hiina laustekstiilmaterjalide ja tööstuslike tekstiilide ühendus (52) (edaspidi „CNITA“). CNITA põhikirja artiklis 3 on sätestatud, et „ühendus allub Hiina Kommunistliku Partei üldisele juhtimisele, asutab parteiorganisatsioone, viib ellu parteilist tegevust“ ning „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuse, parteitööd juhtiva asutuse ja asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid ja järelevalvet“ (53). Tiandingfeng Holdings Co. Ltd (54) ja Hebei Qianjin Non-Woven Group (55) on CNITA liikmed.

(93)

Sellest tulenevalt ei saa asjaomase toote sektori eraomanduses olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(94)

Tulenevalt riigi esindatusest ettevõtetes on Hiina RV valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada.

(95)

Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas ettevõttes luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on kindlaks määratud HKP põhikirjas (56)) ja äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused.

(96)

Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Kuid alates hiljemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (57) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale patriotism ja järgida partei põhimõtteid (58).

(97)

On teada, et juba 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP rakukestele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (59). Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(98)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (60) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi.

(99)

Suuniste punktis II.4 on märgitud, et „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on märgitud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (61).

(100)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et ka PET-lausriide sektoris on juhtival kohal olevad töötajad HKP liikmed või täidavad parteiülesandeid.

(101)

Näiteks on kaks äriühingu Beijing Oriental Yuhong Waterproof Technology Co. Ltd asepresidenti (62) ka HKP liikmed (63).

(102)

Lisaks asutas Changde Tiandingfeng Non-wovens Co. Ltd. 2021. aastal parteiharu ja „järgib partei tugevdavat juhtrolli, et suunata äriühingu arengut“ (64). Näiteks „9 parteiliikmel oli juhtiv roll tootmises, äritegevuses ja tehnoloogilises innovatsioonis“. Samuti on märgitud, et „seoses tootmisharu ajakohastamisega koordineerib parteiorganisatsioon tegevust, et edendada tootmisahela eelnevate ja järgnevate etappide kooskõlastatud arengut“ (65).

(103)

Changde linna parteikomitee tunnustas äriühingu Changde Tiandingfeng Non-wovens Co. Ltd parteiharu kui „ kõrgetasemelist rohujuuretasandi parteiorganisatsiooni “ (66).

(104)

Nagu nähtub äriühingute esitatud kättesaadavatest dokumentidest, on HKP sekkumine äriotsustesse ilmne ka eelneva etapi tööstusharus. Polüetüleentereftalaadi tootmiseks vajalike sisendite tootja Sinopec Groupi 2022. aasta aruandes on märgitud, et „äriühing parandab pidevalt partei ülesehitamiseks tehtava töö kvaliteeti, hoides ülal töötajate moraali, tugevdades distsipliini kontrolli ja järelevalve vallas, aidates direktorite nõukogul viia tõhusalt ellu mitmesuguseid otsuseid ja korraldusi ning tagades äriühingu kvaliteetse arengu“ (67). Samuti on Sinopec Groupi juhatuse esimees parteikomitee sekretär ja mitu juhatuse liiget on parteikomitee sekretäri asetäitjad (68). Sinopec Group on teatanud kavatsusest „keskenduda uuel teekonnal äriühingu uuele missioonile ja uutele ülesannetele, viia edasi partei enesepuhastuse vaimu, kõikehõlmavalt ja integreeritult tugevdada partei juhtrolli ja parteitööd ning süstemaatiliselt edendada terviklikku ja ranget parteijuhtimist, et kindlustada Hiina nüüdisaegse naftakeemiatööstuse uue peatüki kirjutamine“ (69).

(105)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning ka tooraine ja sisenditega varustamisel avaldavad turul omakorda täiendavat moonutavat mõju (70). Seega võimaldab riigi esindatus ettevõtetes, PET-lausriide ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina RV valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(106)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, mille raames määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil.

(107)

Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muidu poliitiliselt oluliseks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (71).

(108)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist.

(109)

Polüetüleentereftalaadi tootmisharu on tegevuskavas „Made in China 2025“ (72) nimetatud sektorina, mida tuleb edasi arendada, kas kõrgtehnoloogilise naftakeemiamaterjalina või ka kõrgtehnoloogilise kergetööstusmaterjalina.

(110)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastakukava ning 2035. aasta perspektiivide (73) eesmärk on „ajakohastada traditsioonilisi tööstusharusid, edendada toorainetööstuse, näiteks naftakeemia-, terase-, värviliste metallide ja ehitusmaterjalide tööstuse optimeerimist ja struktuurilist kohandamist, laiendada kvaliteetsete toodete pakkumist sellistes sektorites nagu kergetööstus ja tekstiilitööstus, kiirendada ettevõtete ümberkujundamist ja ajakohastamist sellistes olulistes tööstusharudes nagu keemiatööstus ja paberitootmine ning parandada keskkonnahoidlikku tootmissüsteemi“ (74) .

(111)

Toorainetööstuse 14. viisaastakukavas (75) on sätestatud, et „kehtestatakse naftakeemiatööstuse üldkava ning rangelt keelatakse uued ksüleeni- ja etüleeniprojektid, välja arvatud kavas sätestatud projektid. […] [Hiina] keskendub allvaldkondadele või olulistele toodetele, millel on tugev tööstuslik alus, silmapaistev suhteline eelis ja juhtiv tehnoloogia, et täielikult ära kasutada tööstusahela juhtivate ettevõtete juhtivat rolli […] ning arendada naftakeemia, […] keskkonnahoidlike ehitusmaterjalide ja uute materjalide tööstusklastrite kogumit“ (76).

(112)

Lisaks nõutakse suunavas arvamuses naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta (77) järgmist: „tugevdada valdkondlikku poliitikat ja reguleerida teaduslikult tööstuse ulatust: […] suurendada tipptasemel polümeeride, erikemikaalide ja muude toodete tarnesuutlikkust“; […] ning „parandada toetavat poliitikat: tugevdada eelarve-, finants-, regionaal-, investeerimis-, impordi- ja ekspordi-, energia-, keskkonna-, hinna- ja muu poliitika koordineerimist tööstuspoliitikaga. Kasutada täiel määral ära riikliku tööstuse ja rahanduse koostööplatvormi rolli […]“.

(113)

Shandongi 14. viisaastakukavas keemiatööstuse arendamise kohta (78) kutsutakse provintside tasandil kohalikke ametiasutusi üles „[e]dendama olemasolevate ettevõtete tehnoloogilist ümberkujundamist, tõhustama energia- ja ressursikasutust ning suurendama ettevõtete üldist konkurentsivõimet. Luua tuleb mehhanism, mille alusel ettevõtted saavad tööstusparkidest lahkuda, otsustavalt kõrvaldada iganenud tootmisvõimsus, rangelt kontrollida piiratud tootmisvõimsust ja rakendada diferentseeritud poliitikat ja meetmeid selliste ressursitegurite eraldamiseks nagu maa, elekter ja vesi, et sundida ettevõtteid tegema ümberkujundusi ja arenema“. Samuti kutsutakse selles üles „[s]uurendama finantstoetust. Tugevdada fiskaalpoliitilisi stiimuleid, koordineerida ja kaasata erifonde, toetada keemiaettevõtteid tehnoloogilise ümberkujundamise kiirendamisel, arukal ümberkujundamisel, tööstussiirdel, parkidesse ümberpaigutamisel, vananenud seadmete kõrvaldamisel jne ning rakendada maksuvabastusi, mida kohaldatakse oluliste tehniliste seadmete impordi, käibemaksu tagastamise ning teadus- ja arendustegevuse poliitika suhtes, nagu kulude täiendav mahaarvamine ja kindlustushüvitised esimeste tehniliste seadmete puhul. Aktiivselt suunata mitmesuguseid finantsasutusi ja sotsiaalse kapitali allikaid investeerima keemiatööstusesse, tuua esile poliitikapõhise rahastamise, arengu rahastamise ja kommertskrediidi eelised ning suurendada keemiatehnoloogia olulistele valdkondadele antavat rahalist toetust“. Tiandingfeng Non-wovens Co. Ltd (79) asub Shandongis.

(114)

Lisaks on Hunani provintsi strateegiliste ja arenevate tööstusharude arendamist käsitleva 14. viisaastakukava (80) üks eesmärke ka uute keemiliste materjalide väljatöötamine: „arendada uusi sünteetilisi kautšukeid, erivaike, kõrgtehnoloogilisi tehnilisi plaste ja muid polümeermaterjale“. Changde Tiandingfeng Non-wovens Co. Ltd asub Hunanis, täpsemalt Changde omavalitsuse Lääne-Dongtingi tööstuse arenduspiirkonnas, mis avaldas rakenduskava viie paranduse kohta aastateks 2022–2025, (81) mille eesmärk on „tugevdada juhtivaid tootmisharusid, laiendada kujunemisjärgus tootmisharusid ja arendada tulevasi tootmisharusid [… ja] selliste suuremahuliste projektide alusel nagu Tiandingfeng, [et] meelitada tööstusahela moodustamiseks ligi mitmeid eelneva ja järgneva etapi tootmisharusid“. Selleks aitasid West Dongtingi ametiasutused „äriühingul Changde Tiandingfeng Non-woven Co. Ltd. edukalt esitada taotluse provintsi kõrgmaa-ehituse erifondi projektile, provintsi digitööstuse kvaliteetse arendamise erifondi projektile ja provintsi aruka tootmise võrdlusettevõttele jne, et aidata ettevõtetel saada poliitilist ja rahalist toetust“ (82).

(115)

Peale selle seatakse Hubei 14. viisaastakukavas uute materjalide tööstuse kvaliteetse arendamise kohta (83) eesmärgiks keskenduda tehnilisele plastile ja „parandada tööstuse tehnoloogilist taset selliste kõrgtehnoloogiliste tehniliste plastide puhul nagu polüoksümetüleen, PET/PBT-vaik, […]“.

(116)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki nii asjaomase sektori kui ka eelneva etapi sisendite arendamise ja toimimise aspekte.

(117)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(118)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata.

(119)

Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (84).

(120)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (85). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (86). Pealegi järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (87).

(121)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse valikulisest kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Olemasolevate tõendite põhjal näib, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka PET-lausriide sektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(122)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või on asjaomaste õigusnormide täitmise tagamine ebapiisav.

(123)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiinas täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (88).

(124)

Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb väga vähe kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega (89). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(125)

Selle tulemusel satuvad töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, tavaliselt ebasoodsasse tööolukorda ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (90). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(126)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et PET-lausriide sektori suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi).

(127)

Hiina äriühingute juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(128)

Esiteks on Hiina finantssüsteemis tugev positsioon riiklikel pankadel, (91) mis võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate finantssektoriväliste ettevõtetega on pangad riigiga seotud nii omandiõiguse kui ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsasutuste tippjuhid nimetab ametisse HKP) (92) ning nad rakendavad järjekindlalt Hiina RV valitsuse kavandatud riiklikku poliitikat.

(129)

Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (93). Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadust uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduskaitsealaste uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(130)

Hiljutised suundumused näitavad veelgi valitsuse mõju ulatust Hiina finantsasutustele. 2025. aasta märtsis teatas Hiina RV valitsus, et emiteerib 500 miljardi jüaani väärtuses riigivõlakirju, et anda märkimisväärset rahalist toetust suurtele pankadele, sealhulgas Hiina pangale, Hiina ehituspangale, kommunikatsioonipangale ja Hiina postihoiupangale. Sekkumise eesmärk oli stabiliseerida need institutsioonid kasumlikkuse vähenemise ja rekordiliselt madalate netointressimarginaalide tingimustes, rõhutades ennetavaid meetmeid, mida riik majandusliku stabiilsuse säilitamiseks võtab (94).

(131)

Samuti on Hiina RV valitsus selgitanud, et HKP peab üle vaatama isegi eraomandis olevate äripankade otsused, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuslikes ja juhtimisega seotud küsimustes (95). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas üksused „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (96).

(132)

Rahaliste vahendite eraldamise tasandil püüab Hiina RV valitsus mitme erainvesteeringute edasise arengu edendamiseks võetava meetmega (97) „suurendada keskvalitsuse eelarvevahendeid, et toetada kvalifitseeritud erainvesteerimisprojekte ning täita aktiivselt suunavat ja juhtivat rolli“. Samuti kavatseb Hiina RV valitsus „kasutada hästi ära uusi poliitilisi rahastamisvahendeid [ja] toetada mitut kvalifitseeritud erainvesteerimisprojekti olulistes tootmisharudes ja põhivaldkondades“ (98).

(133)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab äriühingu strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ja valitsuse kaudse tagatise tugevus (99). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (100). Seetõttu antakse laene pigem riigi omanduses olevatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(134)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringute tasuvus järjest langeb. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, kuigi kasumlikkus on järsult vähenenud, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(135)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris lasti nominaalne intressimäär vabaks, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (101). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (102). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(136)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombi-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata.

(137)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(138)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(139)

Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(140)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on üksikasjalikult kirjeldatud eespool, eelkõige põhjendustes 67–138. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ja et PET-lausriide tootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri.

(141)

Seega ei sobi kasutada mitte ainult asjaomase toote omamaist müügihinda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid moonutatud on ka kõigi sisendite (tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud, mille hinnakujundust mõjutab olulisel määral riik, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas.

(142)

Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(143)

Hiina RV valitsus ja eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(144)

Põhjendusest 36 tuleneb, et ükski isik ei seadnud kahtluse alla alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist ning et Hiina RV valitsus ei teinud uurimisel koostööd.

(145)

Käesolevas jaos esitatud analüüs, milles on kasutatud kõiki kättesaadavaid tõendeid Hiina sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka asjaomase toote sektorisse, näitab, et asjaomase toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjaomase elemendi tegelik või võimalik mõju.

(146)

Seda arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(147)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult nende tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(148)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(149)

Nagu on selgitatud põhjenduses 39, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta.

(150)

Esimeses teates teavitas komisjon huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, ning esitas loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu toorained, tööjõud ja energia. Samuti määrati kindlaks võimalikud võrdlusriigid.

(151)

Tooraine impordistatistika kohaselt imporditi PET-lausriide tootmiseks vajalikke tootmistegureid Indoneesiast, Taist ja Türgist, mis kõik vastasid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele. Samuti peetakse tõenäoliseks, et nendes kolmes riigis toodetakse PET-lausriiet.

(152)

Esimeses teates nimetatud riikide majandusarengu taseme kohta märkusi ei esitatud. Mitu isikut esitas siiski märkusi teatavate tootmistegurite hindade usaldusväärsuse kohta igas riigis, mida käsitletakse järgmistes põhjendustes.

(153)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kasutada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Taid, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(154)

Vastuseks esimesele teatele väitsid Changde Tiandingfeng Nonwovens Co Ltd ja Tiandingfeng Nonwovens Co Ltd (viimased kaks edaspidi „TDF Group“), et nad pooldavad võrdlusriigina Tai asemel Türgit, sest PET-laastude import Türki on mitmekesisem ja mahult suurem ning pärineb peamiselt turumajanduslikest riikidest ja on seega moonutamata turuhindade suhtes representatiivsem.

(155)

Hubei Unibon nonwovens Co Ltd (edaspidi „Unibon“) väitis, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, sest PET-laastude import sellesse riiki on Hiinast pärit PET-laastude impordi suure osakaalu tõttu moonutatud, kusjuures teistest riikidest pärit impordi keskmine hind on märkimisväärselt kõrgem kui kahes teises võimalikus võrdlusriigis. Unibon väitis, et need hinnad näitavad, et mujalt kui Hiinast Taisse imporditavad PET-laastud on suures osas erikvaliteediga või ebatüüpilised ning seetõttu ei saa seda pidada uuritava toote tootmisel kasutatavate PET-laastude standardseks võrdlusaluseks.

(156)

Teises teates märkis komisjon, et märkimisväärne osa nii Taisse kui ka Türki imporditud PET-laastudest pärineb Hiinast. Nagu esimeses teates selgitatud, leidis komisjon siiski, et mujalt kui Hiinast pärit PET-laastude Türki suunatud impordi hindu näis mõjutavat Hiinast pärit moonutatud hindadega PET-laastude suur maht, samas kui Tais ei näinud see nii olevat.

(157)

Vastuseks teisele teatele kordas Unibon oma väidet, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, väites, et selles hinnangus peaks otsustavaks teguriks olema PET-laastud. Ta väitis, et Tai on PET-laastude netoeksportija, samas kui Indoneesia kaubanduspositsioon on tasakaalustatum ja oleks seetõttu asjakohasem võrdlusalus. Lisaks väitis Unibon, et komisjon peaks arvesse võtma mitte ainult Hiinast pärit impordi osakaalu, vaid ka impordi absoluutmahtusid. Lõpuks väitis ta, et Taisse imporditud PET-laastude oluliselt kõrgemad impordihinnad võrreldes Indoneesia ja Türgiga näitavad, et Taisse imporditud tooted kuuluvad konkreetsesse kategooriasse ega ole seetõttu representatiivsed.

(158)

Komisjon märkis, et Taisse suunatud PET-laastude suhteliselt kõrgemad impordihinnad on tõenäoliselt tingitud Hiinast pärit impordi väiksemast osakaalust, mille tulemuseks on muudest kolmandatest riikidest pärit turupõhiste hindadega impordi suurem osakaal. Sellega seoses on ülejäänud maailmast pärit impordi suhteline osakaal võrreldes Hiinaga asjakohasem hinna usaldusväärsuse näitaja kui absoluutne impordimaht. Kuna Taisse suunatud PET-laastude impordi maht on endiselt suhteliselt suur, oli moonutamata võrdlusaluse kindlaksmääramiseks sobivam alus mitmekesine hankestruktuur, mille puhul kokkupuude potentsiaalselt moonutatud impordiga on piiratud.

(159)

Komisjon märkis, et uurimise käigus ei tuvastatud PET-laastude puhul konkreetseid kaubanduspiiranguid ega moonutusi, mis muudaksid Tai võrdlusriigina sobimatuks. Ainuüksi asjaolu, et Tai on PET-laastude netoeksportija, ei tõendanud, et tema impordihinnad on võrdlusanalüüsi jaoks ebatavalised või ebasobivad. Pigem on olukord vastupidine, sest import konkureerib omamaiselt toodetud PET-laastudega.

(160)

Lisaks väitis Unibon, et kasutatud võrdlushinnad ei tohiks sisaldada kindlustus- ja imporditollimakse. Tema arvates ei tekita omamaisel turul müüdavad PET-laastud selliseid kulusid ning suurem osa Tais müüdavatest PET-laastudest on toodetud omamaiselt ning seetõttu ei sisalda nende hind kindlustus- ja imporditollimaksukulusid.

(161)

Kindlustuse ja imporditollimaksude väljajätmisel põhines normaalväärtus GTA impordistatistikal, samal ajal kui kohaldatavad imporditollimaksud määrati kindlaks MacMapi abil. Määratluse kohaselt hõlmavad sellised impordihinnad vajaduse korral imporditollimakse ja nendega seotud impordikulusid. Seetõttu on nende lisamine kohaldatavale metoodikale omane.

(162)

Vastuseks teisele teatele väitsid kaebuse esitajad, et Tai keskpangalt saadud ja teise teate V lisas esitatud tööjõukulude võrdlusalus oli põhjendamatult madal ega kajastanud täpselt tegelikke tööjõukulusid Tais. Ta väitis, et see näitaja on oluliselt väiksem tööjõukuludest, mida komisjon kohaldas teistes keskmisest suurema sissetulekuga võrdlusriikides. Kaebuse esitajad palusid komisjonil kohandada tööjõukulude võrdlusalust, kasutades Tai investeerimisnõukogu avaldatud kõrgemaid tööjõukulude andmeid tehniliste ametikohtade kohta, mida ta pidas asjakohasemaks ja tüüpilisemaks allikaks.

(163)

Komisjon märkis, et võrdlusalus ei olnud ebatavaliselt madal, võttes arvesse funktsioone, mida asjaomane tööjõud tootmisprotsessis tegelikult täidab. Lisaks oli võrdlusaluse tase üldjoontes võrreldav muude rahvusvaheliste statistiliste allikate esitatud tööjõukulude andmetega ning seetõttu ei saanud seda pidada normaalväärtuse arvutamisel ebatüüpiliseks või sobimatuks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(164)

Kuna usaldusväärsed andmed ligniidi impordi kohta Tais puudusid, sest import toimub ainult Laosest, märkis komisjon teises teates, et kavatseb ligniidi võrdlusaluse kindlaks määrata, kasutades ligniidi hindu Tai äriühingute (tööstustarbijate) jaoks, mille on avaldanud Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet. Komisjon kasutas võrdlusalusena kõige uuemaid andmeid 2024. aasta kohta.

(165)

Vastuseks teisele teatele väitis Unibon, et ligniidi võrdlushind peaks põhinema Tai tolli impordiandmetel HS-koodi 2702 10 alusel, mitte omamaisel söestatistikal. Unibon väitis, et omamaises statistikas ei eristata ligniiti muudest söeliikidest ja esitatakse üksnes keskmine hind laia söekategooria kohta, hoolimata märkimisväärsetest erinevustest kütteväärtuses ja muudes omadustes, mis põhjustavad märkimisväärseid hinnaerinevusi. Lisaks väitis Unibon, et komisjoni järjepidev tava on tugineda tootmistegurite hindamisel võrdlusriigi avalikult kättesaadavatele tolliandmetele, ning väitis, et käesoleval juhul ei ole sellest lähenemisviisist kõrvalekaldumine põhjendatud, eriti võttes arvesse asjaolu, et Tai säilitab ligniidi tootepõhist impordistatistikat, registreerib märkimisväärseid impordimahte ja hangib sellist importi turumajanduslikest riikidest, mis tema arvates tagab, et hinnad on moonutamata ja tüüpilised.

(166)

Komisjon märkis, et kuigi HS-koodi 2702 10 alla kuuluvad Tai tolliandmed on kättesaadavad, pärineb registreeritud import peaaegu eranditult ühest naaberriigist, nimelt Laosest, ning seetõttu ei saa seda pidada konkurentsivõimelise ja mitmekesise turu suhtes piisavalt representatiivseks. Pakkumise suur kontsentratsioon ühes päritoluriigis tekitas muret, kas impordihind on asjakohase võrdlusalusena usaldusväärne. Võttes arvesse ligniidi füüsikalisi eriomadusi, eelkõige selle madalat kütteväärtust ja suurt niiskusesisaldust, on pikamaavedu üldiselt ebaökonoomne (104). Selle tulemusena kajastab impordistatistika tõenäoliselt pigem geograafilisest lähedusest tingitud piiratud piiriüleseid tehinguid kui laiemates turutingimustes kujunenud hindu. Neil asjaoludel kinnitas komisjon, et impordiandmed ei olnud selle tootmisteguri hindamiseks kõige sobivam alus.

(167)

Kaebuse esitajad väitsid, et Tai maisitärklise impordihinnad tunduvad olevat liiga madalad, et kajastada PET-lausriide tootmisel kasutatava modifitseeritud maisitärklise hindu. Sellega seoses väitsid nad, et see on tõenäoliselt tingitud asjaomase CN-koodiga hõlmatud tootevalikust, mis hõlmab nii modifitseeritud maisitärklist (mida kasutatakse PET-lausriides) kui ka modifitseerimata maisitärklist (mida PET-lausriides ei kasutata). Seetõttu jäid liidu tootjad seisukohale, et komisjon peaks selle erinevuse arvessevõtmiseks tegema asjakohased kohandused.

(168)

Komisjon võttis teadmiseks liidu tootjate väite modifitseeritud maisitärklise kasutamise kohta PET-lausriide tootmisel ja Tai impordihindade taseme kohta. Liidu tootjad ei esitanud aga nende väidete põhjendamiseks piisavalt tõendeid. Sellest tulenevalt ei kohandatud Tai maisitärklise impordihindu.

(169)

Vastuseks esimesele teatele väitis TDF Group, et Türgi peamiste tootmistegurite, eelkõige PET-laastude import on tüüpilisem ja turupõhisem kui Tai import. Hiinast pärit import moodustab vähem kui poole Türgi PET-laastude impordist ning hankimine paljudest turumajanduslikest riikidest näitab, et hinnad kajastavad rahvusvahelisi turutingimusi. TDF Group väitis, et hinnatasemed üksi ei tõenda moonutust ja et komisjoni analüüsis peaks määrav tegur olema tüüpiline impordimaht, võttes arvesse eelkõige seda, et PET-laastud moodustasid ligikaudu 50 % uuritava toote tootmise kogukuludest. Ta väitis, et Türgi suuremad ja mitmekesisemad impordimahud väljastpoolt Hiinat on seega usaldusväärsem võrdlusalus. Äriühing väitis ka, et ligniidi impordi puudumine ei tohiks Türgit diskvalifitseerida, kuna selliseid lünki saaks kõrvaldada, kasutades teiste riikide andmeid.

(170)

Unibon väitis vastupidi, et Türgi ei ole võrdlusriigina sama sobiv, kuna toorainekeskkond on väga moonutatud, makromajanduslik ebastabiilsus mõjutab tööjõu ühikukulusid, energiakulusid ja finantskulude suhtarve ning puuduvad asjakohased finantsandmed.

(171)

Teises teates märkis komisjon, et nii Tai kui ka Türgi on sarnased, kuna märkimisväärne osa PET-laastude impordist pärineb Hiinast. Nagu on aga selgitatud esimeses teates ja ka põhjenduses 156, leidis komisjon, et mujalt kui Hiinast pärit PET-laastude Türki suunatud impordi hindu näib mõjutavat Hiinast pärit moonutatud hindadega PET-laastude suur maht.

(172)

Komisjon analüüsis täiendavalt peamise tooraine – PET-laastude – importi ja uuris üksikasjalikumalt impordiandmeid, et teha kindlaks PET-laastude liigid, mida kasutatakse PET-lausriide tootmisel. Erinevalt Taist ja Indoneesiast ei eristata Türgi tariifitabelis HS-koodi 3907 69 alla kuuluvaid erinevaid kaheksakohalisi koode.

(173)

Pärast esimese teate avaldamist tegi komisjon kindlaks ka selle, et Türgi on kehtestanud kaitsemeetmed, mis hõlmavad HS-koodi 3907 69 alla kuuluvate PET-laastude importi (105). Meetmed on kehtinud alates 11. juunist 2020. Komisjon leidis, et need PET-laastude suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed moonutavad selle olulise tooraine impordihindu, muutes Türgi võrdlusriigina vähem sobivaks.

(174)

Esimeses teates märkis komisjon, et ligniiti Türki ei imporditud. TDF Group väitis, et see ei tohiks takistada Türgi valimist võrdlusriigiks. TDF Group tuletas meelde, et varasematel juhtudel, kui võrdlusriigil puudusid teatavate tootmistegurite impordimahud, on komisjon selle probleemi lahendanud, kasutades normaalväärtuse arvutamiseks teisest võrdlusriigist pärit impordi hindu.

(175)

Komisjon võttis TDF Groupi märkused teadmiseks ja nõustus, et impordi puhul usaldusväärse võrdlusaluse puudumisel võib kohaldada moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid, kui võrdlusriigiks oleks valitud Türgi.

(176)

Vastuseks esimesele teatele pidas Unibon Indoneesiat kõige sobivamaks võrdlusriigiks, väites eelkõige, et tema peamise tootmisteguri, st PET-laastude hankimine on kõige tasakaalustatum ja kõige vähem moonutatud. Ta väitis, et Indoneesia impordistruktuur jaguneb võrdselt Hiina ja muude allikate vahel, mis vähendab ohtu, et Hiina hinnakujundus mõjutab kaudselt muu maailma hindu. Erinevalt Indoneesiast domineeriks Tai PET-laastude impordis tugevalt Hiina päritolu, samal ajal kui Türgi struktuur hõlmab WTO-välist importi, mis tekitaks täiendavaid moonutusi. Unibon ei põhjendanud seda väidet ega esitanud selle toetuseks täiendavaid tõendeid.

(177)

Lisaks väitis Unibon, et Indoneesia tootmistegurite andmetes esinevad lüngad on piiratud ja neid saab hõlpsasti kõrvaldada, näiteks ligniidi impordi puudumine kajastab Indoneesia sõltumatust suure söetootjana, mitte andmete puudumist, ning kivisöe võrdlushinnad on kättesaadavad tunnustatud siseturu väljaannetes, samal ajal kui klaaskiu import (v.a Hiina) on piisava kaubandusliku ulatusega.

(178)

Teises teates märkis komisjon, et mujalt maailmast pärit klaaskiu import Indoneesiasse moodustab ainult 3,28 % klaaskiu koguimpordist, samas kui ülejäänud 96,72 % on pärit Hiinast. Seetõttu on selge, et mujalt maailmast pärit klaaskiu importi on tõenäoliselt mõjutanud Hiinast pärit import. Seetõttu lükati Uniboni väide tagasi.

(179)

Komisjon võttis Uniboni märkused teadmiseks ja nõustus, et impordi puhul usaldusväärse võrdlusaluse puudumisel võib kohaldada moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid, kui võrdlusriigiks oleks valitud Indoneesia.

(180)

Võttes arvesse huvitatud isiku väiteid esimese ja teise teate kohta, leidis komisjon, et Tai on kõige sobivam võrdlusriik, mis vastab Hiina RVga sarnase majanduse arengutasemega riigi kriteeriumidele.

(181)

Komisjon uuris, millised finantsandmed olid esimeses teates nimetatud kolme riigi, st Indoneesia, Tai ja Türgi kohta hõlpsasti kättesaadavad.

(182)

Esimeses teates tegi komisjon kindlaks hõlpsasti kättesaadavad finantsaruanded kolme uuritava toote tootja kohta võrdlusriikides, mis näitasid mõistlikku kasumlikkuse taset uurimisperioodile kõige lähemal perioodil.

(183)

Eksportivad tootjad Unibon ja TDF Group väitsid mõlemad, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, sest kaks asjaomast Tai äriühingut, Thai Unitika Spunbond Co., Ltd. ja Narula Nonwoven Co., Ltd., ei esitanud usaldusväärseid andmeid.

(184)

Unibon juhtis tähelepanu sellele, et Thai Unitika Spunbondi kasumlikkus on äärmuslik ja ebakorrapärane, mis kajastab pigem erakorralisi või muid kui tegevusega seotud elemente, mitte tavapäraseid tööstustulemusi. Narula Nonwoveni kasumimarginaal oli seevastu äärmiselt madal. Unibon järeldas, et see suur kontrast näitab, et Tais puuduvad stabiilsed ja äriliselt mõistlikud finantsandmed PET-lausriide tootmise kohta, mistõttu on nende kahe äriühingu põhjal saadud võrdlusalused väga moonutatud.

(185)

Samuti väitis TDF Group, et Thai Unitika Spunbond Co., Ltd. 2025. aasta finantsandmed tuleks kõrvale jätta, sest need ei ole võrdlusaluste jaoks sobiv alus. TDF Group leidis, et kogutulude erakordne suurenemine, mis on rohkem kui kolm korda suurem tema müügist ja teenuste osutamisest saadud tulust ning müüdud kaupade maksumusest, kajastab pigem erakorralisi muid tulusid kui tavapäraseid tegevustulemusi.

(186)

Teise võimalusena väitis Unibon, et Indoneesia esitas usaldusväärsed tootepõhised finantsandmed PET-lausriide tegelikult tootjalt PT Multi Spunindo Jaya Tbk, kelle auditeeritud finantsaruanded näitavad majanduslikult põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi taset, mis on kooskõlas tavapärase tööstustegevusega.

(187)

TDF Group väitis, et Türgil on laiem ja representatiivsem tööstusbaas, mis koosneb kaheksast kindlakstehtud PET-lausriide tootjast, võrreldes ainult kahe tootjaga Tais ja ühe tootjaga Indoneesias. TDF Group tunnistas, et äriühingupõhised finantsandmed Türgi tootjate kohta võivad olla piiratud, ning soovitas komisjonil kasutada selle asemel valdkondlikke finantsandmeid.

(188)

Komisjon nõustus nii TDF Groupi kui ka Uniboniga, et Tai äriühingute finantsandmed ei olnud sobivad. Thai Unitika Spunbond Co., Ltd. ja Narula Nonwoven Co., Ltd. finantsandmed olid väga ebajärjekindlad ega kajastanud tööstuse tavapäraseid tulemusi, kusjuures kasumlikkuse ja tulude äärmuslikud kõikumised olid tingitud erakorralistest teguritest.

(189)

Komisjon võttis teadmiseks TDF Groupi märkuse sektoripõhiste andmete kasutamise kohta, kuid sektoripõhised andmed võivad hõlmata peale PET-lausriide tootjate ka muid tootjaid, näiteks erineva tootevaliku või kulustruktuuriga tekstiilitootjaid. Selliste koondandmete kasutamine võib moonutada PET-lausriide segmendi tegelikku kulustruktuuri ja kasumlikkust.

(190)

Komisjon nõustus Uniboni väitega, et võrdlusriigis kindlaks tehtud PET-lausriide tootjatest oli PT Multi Spunindo Jaya Tbk (Indoneesia) müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tase kõige täpsem ja kooskõlas tavapärase tööstustegevusega.

(191)

Oma vastuses teisele teatele väitis Unibon, et Tai tootmistegurite andmete kombineerimine Indoneesia finantssuhtarvudega ei ole asjakohane, kuna kahe erineva võrdlusriigi kasutamine nende seisukohtades katkestab normaalväärtuse arvutamise sisemise järjepidevuse ja toob kaasa moonutatud tulemuse. Ta väitis, et komisjon peaks selle asemel tuginema nii tootmistegurite hindade kui ka finantsandmete puhul ühele võrdlusriigile, ning väitis, et Indoneesia oleks sobivam valik.

(192)

Kui oluliste moonutuste olemasolu leiab kinnitust, peaks komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutama normaalväärtuse moonutamata hindu ning võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal. Komisjon võib allikana kasutada muu hulgas vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis, tingimusel et asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Nagu eespool üksikasjalikult selgitatud, pidas komisjon sobivaks võrdlusriigiks Taid, mis võimaldas tal uuritava toote kõigi tootmistegurite puhul tugineda Tai kuludele ja hindadele. Komisjonil ei suutnud aga leida PET-lausriide Tai tootjatelt kergesti kättesaadavaid finantsandmeid, et arvutada moonutamata ja mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa. Sel põhjusel pidas komisjon asjakohaseks määrata moonutamata ja mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa Indoneesias asuva PET-lausriide tootja kergesti kättesaadavate finantsandmete põhjal.

(193)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(194)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Tai alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(195)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu toorained, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(196)

Komisjon ei saanud esimeses teates tootmistegurite loetelu kohta ühtegi vastuväidet.

(197)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTAd (impordihindade puhul) ja MacMapi (imporditollimaksude puhul).

(198)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

(199)

Selleks et oleksid esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks arvutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaudsete tootmiskulude ja nende vastavate otseste tootmiskulude (nagu on loetletud eespool tabelis 1) suhtarvu. Seejärel kohaldati seda suhtarvu moonutamata otsestele tootmiskuludele ja liideti neile.

(200)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs.

(201)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (111) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(202)

Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.2.1, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(203)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(204)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid valimisse kaasatud eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjendustes 221–222.

(205)

Kohaldatavate imporditollimaksude kindlaksmääramiseks kaubakoodi ja päritoluriigi kaupa kasutas komisjon MacMapi. Imporditollimaksud lisati Tai impordistatistikas kajastatud CIF-väärtusele, mis on kättesaadav GTA andmebaasis.

(206)

Komisjon väljendas valimisse kaasatud eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis võib eksportivate tootjate tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(207)

PET-laastud on PET-lausriide tootmise peamine tooraine. Esimeses teates loetles komisjon nii väikese viskoossusega polüetüleentereftalaadi tollikoodi (HS-kood 3907 69 ) kui ka suure viskoossusega polüetüleentereftalaadi tollikoodi (HS-kood 3907 61 ). Liidu tootjad esitasid esimese teate kohta märkusi, milles kutsusid komisjoni üles hoolikalt kontrollima iga Hiina tootja täpset toorainet, tagamaks, et ta kasutab iga tootja puhul õiget koodi. Pärast kontrollkäike jõudis komisjon järeldusele, et üksnes väikese viskoossusega polüetüleentereftalaat, st HS-kood 3907 69 , on PET-lausriide tootmisel asjakohane, ning jättis suure viskoossusega polüetüleentereftalaadi (HS 3907 61 ) toorainete loetelust välja.

(208)

Teises teates analüüsis komisjon täiendavalt peamise tooraine, st PET-laastude importi ja otsustas uurida üksikasjalikumalt impordiandmeid , et teha kindlaks PET-laastude liigid, mida kasutatakse PET-lausriide tootmisel.

(209)

Tai tariifitabelites eristatakse järgmisi kuuekohalise HS-koodi 3907 69 alla kuuluvaid kaubakoode:

(210)

PET-lausriide tootmisel kasutatavad PET-laastud kuuluvad kaubakoodi 3907 69 10 alla, samas kui kaubakood 3907 69 90 võib hõlmata erikvaliteediga või muul viisil ebatüüpilist polüetüleentereftalaati. GTA andmete põhjal suutis komisjon teha kindlaks kaubakoodi 3907 69 10 alla kuuluva Taisse suunatud impordi, esitades üksikasjalikumat teavet.

(211)

Tai puhul oli impordi kogumaht 23 411 tonni, millest 33 % pärines Hiinast. Kuna import pärines mitmest allikast ja Hiinast pärit impordi osakaal oli suhteliselt väike, järeldas komisjon, et kaubakoodi 3907 69 10 alla kuuluvate mujalt maailmast Taisse suunatud PET-laastude impordihindu Hiinast pärit import tõenäoliselt ei mõjutanud, mistõttu on Taisse suunatud import usaldusväärne võrdlusalus.

(212)

Nagu põhjenduses 26 juba kirjeldatud, eeldab PET-lausriide tootmine tärklisepõhiste sideainete, keemiliste (polümeeripõhiste) sideainete või segatud sideainete kasutamist kattematerjalina.

(213)

Vastuseks esimesele teatele väitsid kaebuse esitajad, et Hiina tootjad kasutavad Hiina siseturul müüdava PET-lausriide jaoks peamiselt tärklisepõhiseid sideaineid, samal ajal kui ELi turul müüdavate toodete valmistamisel kasutatakse kõiki kolme liiki sideaineid. Seetõttu jäid liidu tootjad seisukohale, et dumpinguarvutuste õiglase võrdluse tagamiseks peaks komisjon kehtestama igat liiki sideainetega toodetud PET-lausriide jaoks eraldi normaalväärtused või tegema tärklisepõhiste sideainete tootmisel põhineva normaalväärtuse puhul asjakohased kohandused.

(214)

Komisjon võttis teadmiseks liidu tootjate märkused PET-lausriide tootmisel kasutatavate eri liiki sideainete kohta ja nende võimaliku mõju kohta hindade võrreldavusele. Komisjon hindas, kas erinevusi sideaineliikides tuleks arvesse võtta, ja vajaduse korral seda, kas mis tahes kohandused olid toimikus kättesaadava teabe põhjal põhjendatud. Selle hindamise tulemus on esitatud põhjenduses 220.

(215)

Vastuseks teisele teatele väitsid kaebuse esitajad, et nad ei ole nõus tootmistegureid käsitlevas teates maisitärklise puhul kasutatud hindadega. Kaebuse esitajad väitsid, et PET-lausriide tootmisel kasutatav maisitärklis on modifitseeritud maisitärklis, mille hind on ligikaudu kaks korda kõrgem tavalise maisitärklise hinnast. Selle väite toetuseks esitasid kaebuse esitajad hinnapakkumised, milles võrreldi modifitseeritud ja tavalist maisitärklist, ning palusid komisjonil kohaldada GTA-põhistele hindadele vastavat hinnalisandit, et kajastada modifitseeritud maisitärklise kõrgemat hinda.

(216)

Vastuseks kaebuse esitajate väitele väitsid mõlemad eksportivad tootjad, et nad kasutavad oma tootmises üksnes tavalist maisitärklist. Eksportivad tootjad väitsid, et seda tõendavad nende tooraineostude kontrollimise käigus kogutud arved, mis viitavad ostetud maisitärklise liigile. Lisaks väitis TDF Group, et Hiinas deklareeritakse modifitseeritud maisitärklist HS-koodi 3505 10 all, ning väitis, et tema HS-koodi 1108 12 alla kuuluvad ostud on seotud pigem tavalise maisitärklisega kui modifitseeritud maisitärklisega.

(217)

Komisjon märkis, et kaebuse esitajad ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et PET-lausriide tootjad, sealhulgas Hiina eksportivad tootjad, kasutavad modifitseeritud maisitärklist. Esitatud hinnapakkumised näitasid üksnes seda, et modifitseeritud maisitärklis võib olla tavalisest maisitärklisest kallim, kuid ei tõendanud, et uuritud eksportivad tootjad sellist toodet kasutavad. Seevastu kontrollitud tehnilised kirjeldused ja hinnatasemed näitasid, et eksportivad tootjad kasutavad tavalist maisitärklist.

(218)

Vastuseks teisele teatele väitis TDF Group, et tema kasutatav akrüülestri emulsioon on valesti klassifitseeritud HS-koodi 3903 90 alla, mis hõlmab stüreeni polümeere. TDF Group väitis, et kuigi toode sisaldab stüreeni, on selle põhikomponent akrüülhape ja seetõttu oleks asjakohasem klassifitseerida see HS-koodi 3906 90 alla, mis hõlmab akrüülpolümeere algkujul. Komisjon nõustus TDF Groupi väitega ja vaatas akrüülestri emulsiooni HS-koodi klassifikatsiooni läbi.

(219)

Vastuseks teisele teatele väitis Unibon, et PET-lausriide tootmisel kasutatavate sideaineliikide, nimelt tärklisepõhiste, keemilistel akrüülidel põhinevate ja segatud sideainete olulised erinevused põhjustavad märkimisväärseid erinevusi tootmiskuludes ja turuhindades. Äriühing väitis, et see peab nõuetekohaselt kajastuma normaalväärtuse arvutamisel. Selle põhjal palus Unibon komisjonil teha kohandusi, et võtta arvesse sideainetega seotud kulude erinevusi.

(220)

Komisjon lükkas väite tagasi. Ta märkis, et nii liidu kui ka valimisse kaasatud Hiina PET-lausriide tootjad kasutavad sideainete segu, millel kõigil on sarnane kasutusotstarve ja sarnased turuhinnad. Seetõttu ei mõjutaks üksikasjalikum analüüs, milles eristatakse tooteid sideaine liigi alusel, märkimisväärselt normaalväärtuse arvutamist, kui kasutuses või hinnas ei ole märkimisväärseid erinevusi.

(221)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et kuna mõne tooraine osakaal tootmise kogukuludes on tühine, peeti mõnda tootmistegurit kulumaterjaliks.

(222)

Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu tootmise kogukuludes ja kohaldas seda protsendimäära võrdlusaluste põhjal ümber arvutatud tootmiskulude suhtes.

(223)

Tööjõukulud on tootmistegur, mis moodustab umbes 3 % tootmise kogukuludest. Komisjon kasutas Tai riigipanga avaldatud statistikat, (112) et määrata kindlaks palgad Tais, kasutades üksikasjalikku teavet tootmissektori palkade kohta uurimisperioodil NACE Rev.2 klassifikaatori kohase majandustegevuse puhul.

(224)

Komisjon kasutas elektri võrdlusaluse arvutamiseks Tai investeerimisnõukogu (113) avaldatud äri-, tööstus- ja riigiettevõtete elektrihinna noteeringut, kasutades kasutusaja tariifi (TOU-tariif) – suuremahuline üldteenus, mille pingetase on alla 22 kV. See tariif ei ole alates 2018. aastast muutunud ja seda ajakohastatakse igakuiselt, kasutades vahendit nimega „Ft lisatasu“. Elektrienergia tasu, mille kohta esitatakse igakuine arve, arvutatakse seega järgmiselt:

(225)

Komisjon määras igale valimisse kaasatud eksportivale tootjale elektrienergia võrdlusaluse, mis põhines vastaval tarbimisel tippkoormuse ajal ja tipuvälise koormuse ajal. Saadud kasutus korrutati vastavalt tippkoormuse ajal ja tipuvälise koormuse ajal kehtiva tariifiga.

(226)

Lisaks lisas komisjon elektrihinna võrdlusalusesse nii nõudlus- kui ka teenustasu, et täielikult kajastada elektrikulusid võrdlusriigis. Teenustasu väljendati kindlaksmääratud summana kuu kohta, nõudlustasu määrati kindlaks kilovattides, lähtudes elektrinõudluse konservatiivsest arvutusest. Selleks jagati kogu tarbitud tippkoormuse energia tootmistundide arvuga. Iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul määrati asjakohase võrdlusalusena kindlaks nii tippkoormuse kui ka tipuvälise koormuse tundidel tarbimise eest makstud kaalutud keskmine hind.

(227)

Komisjon tegi kindlaks, et Tai elektrihinnad olid esitatud ilma käibemaksuta.

(228)

Komisjon kasutas Tai äriühingute (tööstustarbijad) gaasihindu, mille on avaldanud Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet (115). Hinnad erinesid tarbimismahu alusel. Komisjon kasutas vastavaid hindu tabelist 7.2-4 „Final Energy Consumption Per Capita“ (Lõppenergia tarbimine inimese kohta). Komisjon kasutas võrdlusalusena kõige uuemaid andmeid 2024. aasta kohta.

(229)

Nagu on märgitud teises teates, määras komisjon ligniidi võrdlusaluse kindlaks, kasutades Tai äriühingute (tööstustarbijad) ligniidi hindu, mille on avaldanud Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet. Nagu eespool põhjenduses 166 märgitud, leidis komisjon, et ligniidi importi Laosest Taisse ei saa pidada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt usaldusväärseks ja mõistlikuks vastavaks kuluks sobivas võrdlusriigis. Komisjon leidis, et Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisameti avaldatud alternatiivne võrdlusalus on mõistlikum, võttes arvesse järgmisi aspekte. Esiteks koguvad Tai ametlikku statistikat riigiasutused, kes vastutavad Tais energia- ja majandusteabe kogumise ja järelevalve eest, (116) ning seega annavad need põhjaliku makrotasandi ülevaate riigi energiatarbimisest. Teiseks oli Tai statistikas esitatud väärtus 1,19 jüaani/kg kooskõlas Kagu-Aasias uurimisperioodil valdavalt esinenud ligniidi hinnatasemetega (st vahemikus 1,15–1,23 jüaani/kg) (117).

(230)

Komisjon kasutas koodi 2704 alla kuuluva poolkoksi ülejäänud maailmast Taisse suunatud impordi hindu. Komisjon selgitas, et neid impordihindu võib pidada tüüpiliseks, kuna impordimahud olid märkimisväärsed ja pärinesid mitmest moonutamata allikast. Selle põhjal leidis komisjon, et sellised andmed andsid piisavalt usaldusväärse võrdlusaluse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Ükski huvitatud isik ei esitanud selle lähenemisviisi suhtes vastuväiteid.

(231)

Nagu teises teates märgitud, analüüsis komisjon valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate raamatupidamistavasid seoses kõrvalsaaduste ja jäätmetega. Selle tulemusena kohandas komisjon arvutatud tootmiskulud iga ettevõtte kõrvalsaaduste ja jäätmetega seotud raamatupidamistavade järgi.

(232)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(233)

Moonutamata ning mõistlike müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks tugines komisjon PT Multi Spunindo Jaya Tbk 2024. aasta finantsandmetele, mis on saadud Orbisest.

(234)

Tootmise üldkulusid ei ole kättesaadavates kasumiaruande andmetes eraldi välja toodud ja neid loetakse müüdud kaupade maksumuse hulka kuuluvaks. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendatakse protsendina eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(235)

Teises teates märkis komisjon seoses eksportivate tootjate vastavate teadus- ja arendustegevuse kuludega, et need kulud lisatakse tootmise üldkuludele, välja arvatud juhul, kui Indoneesia tootja avaldatud raamatupidamisaruannetest nähtub selgelt, et need kulud sisalduvad tema müügi-, üld- ja halduskuludes.

(236)

Vastuseks teisele teatele märkis eksportiv tootja TDF Group, et Indoneesia raamatupidamisstandarditest tulenevalt tuleks teadus- ja arendustegevuse kulud liigitada müügi-, üld- ja halduskulude alla. Kui PT Multi Spunindo Jaya Tbk aastaaruandes ei olnud teadus- ja arendustegevuse kulusid sõnaselgelt loetletud, siis teine äriühing – PT Bakrie Telecom, kes järgis samu Indoneesia raamatupidamisstandardeid – oli täpsustanud oma teadus- ja arendustegevuse kulud oma müügi-, üld- ja halduskulude all.

(237)

Komisjon nõustus TDF Groupi väitega ega lisanud tootmise üldkuludele teadus- ja arendustegevuse kulusid.

(238)

Vastuseks teisele teatele väitis eksportiv tootja TDF Group, et komisjon ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel tugineda Spunindo 2024. aasta konsolideeritud finantsaruannetele, kuna need aruanded sisaldavad andmeid kolmelt tütarettevõtjalt, kelle tegevus ei ole uuritava tootega seotud ja kes mõnel juhul ei olnud alustanud äritegevust. Seda arvesse võttes väitis TDF Group, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistlike summade kindlaksmääramiseks kasutada ainult emaettevõtja eraldiseisvaid finantsandmeid. Komisjon nõustus selle väitega ning kasutas normaalväärtuse arvutamisel emaettevõtja kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid.

(239)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(240)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis.

(241)

Seejärel lisas komisjon moonutamata otsestele tootmiskuludele tootmise üldkulud, mille tulemusel saadi moonutamata tootmiskulu.

(242)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks tehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon põhjenduses 233 osutatud Indoneesia PET-lausriide tootja müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(243)

Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 12,03 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 11,14 %.

(244)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(245)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele.

(246)

Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt oli ekspordihind liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(247)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi.

(248)

Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral ekspordihindu, et i) taandada see tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(249)

Nagu on selgitatud eespool punktis 3.2, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summadega. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile.

(250)

Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse kohandamiseks, samuti ei taotlenud selliseid kohandusi ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(251)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(252)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(253)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(254)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seetõttu tehti kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(255)

Selle põhjal on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 49,4 %.

(256)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(257)

Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase arvutati valimisse kaasatud ja kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, väljendatuna protsendina uurimisperioodil Hiina RVst liitu suunatud koguimpordist, mis tehti põhjenduses 24 loetletud CN-koodide puhul kindlaks Eurostati 2024. aasta impordistatistika põhjal.

(258)

Käesoleval juhul oli koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 87 % koguimpordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(259)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(260)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kolm tootjat, kellest kaks kuulusid samasse kontserni. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(261)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu [52 000 – 63 600] tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe, näiteks liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastustes sisalduvate andmete põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 16, moodustas koostööd tegevate liidu tootjate toodang 100 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(262)

Kuna kahju hindamisel kasutatud andmed pärinevad kolmelt liidu tootjalt, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni, siis on kahju analüüsi arvnäitajad esitatud konfidentsiaalsusnõuete tõttu vahemikena. Indeksid põhinevad siiski tegelikel andmetel, mitte vahemikel.

(263)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) liidu tootjate esitatud ja komisjoni kontrollitud andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele liidus ning b) uuritava toote import kõigist kolmandatest riikidest liitu, tuginedes Eurostati esitatud andmetele, valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontrollitud andmetele ja valimisse kaasamata eksportivate tootjate esitatud andmetele (118).

(264)

Impordi ja liidu tarbimise hindamisel kasutatud lähenemisviisi kirjeldati toimikule 4. märts 2026 lisatud teates (119). CCCT esitas komisjoni lähenemisviisi kohta märkusi. CCCT tunnistas täielikult praktilisi probleeme, millega komisjon impordi ja tarbimise kindlaksmääramisel silmitsi seisab, kuid väljendas muret andmete usaldusväärsuse pärast, mis tuleneb teates kirjeldatud meetodite eeldustest. CCCT tundis muret peamiselt kolmel põhjusel: i) Hiinast pärit impordi arvutamisel kasutati uurimisperioodi andmetel põhinevat fikseeritud suhtarvu, ilma et oleks esitatud tõendeid selle kohta, et see oli kogu asjaomasel perioodil representatiivne; ii) muudest riikidest pärit impordi hinnang 2024. aasta ja uurimisperioodi kohta põhines Eurostati statistikal, hoolimata komisjoni järeldustest, et märkimisväärne osa impordist ei olnud nõuetekohaselt deklareeritud, ning iii) keeruline hinnavahemike filtreerimise metoodika teiste riikide 2022. ja 2023. aasta impordi hindamiseks tekitas ebakindlust. Seetõttu seadis CCCT kahtluse alla nende näitajate usaldusväärsuse ja väitis, et need võivad mõjutada kahjunäitajate analüüsi ning impordi ja liidu tootmisharu majandusliku olukorra vahelise seose hindamist.

(265)

Komisjon leidis esiteks, et kuigi CCCT seadis lähenemisviisi kahtluse alla, ei esitanud ta ei mahtude ega hindade kohta ühtegi tõendit, mis toetaks tema seisukohta või seda, et komisjoni kavandatud metoodika viis ebatäpsete või ebausaldusväärsete tulemusteni.

(266)

Teiseks kohustasid ilmsed lahknevused valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontrollitud ekspordiandmete ja Eurostati andmete vahel komisjoni otsima alternatiivset meetodit, et teha kindlaks asjaomase toote liitu suunatud impordimahud. CCCT ei esitanud siiski alternatiivset lähenemisviisi ega lisaandmeid, mis seaksid komisjoni metoodika kahtluse alla või isegi muudaksid seda, eelkõige seoses valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordi osakaaluga uurimisperioodile eelnenud aastate koguekspordis. Eksportivate tootjate osakaalu kohta ei esitanud ei valimisse kaasatud ega valimisse kaasamata eksportivad tootjad märkusi ei valikuuringu teate ega impordi kindlaksmääramist käsitleva toimikusse lisatud teate kohta.

(267)

Kolmandaks on jaotuspõhimõtete kasutamine kolmandatest riikidest pärit impordi kindlaksmääramiseks tavapärane, kui uuritav toode klassifitseeritakse koodide alla, mis hõlmavad ka muid kaupu, mis jäävad uurimise ulatusest välja. Jällegi ei esitanud CCCT alternatiivset lähenemisviisi ega muudest allikatest pärit andmeid impordi suhte või hindade kohta võrreldes koguimpordiga liitu.

(268)

Neljandaks on komisjoni järeldused liidu turu olukorra kohta kooskõlas kaebuses esitatud tõenditega, eelkõige tarbimisnäitajatega, mis esitati EDANA turuaruandes, (120) mis oli kaebuse osa (121). See toetab veelgi komisjoni metoodika täpsust ja asjakohasust.

(269)

Eespool öeldut arvesse võttes lükkas komisjon CCCT märkused tagasi.

(270)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(271)

Tarbimine liidus suurenes asjaomasel perioodil 15 %. Üksikasjalik analüüs näitas, et liidu tarbimine vähenes 2022.–2023. aastal 11 %, millele järgnes 2024. aastal märkimisväärne kasv. Alates 2024. aastast kuni uurimisperioodini vähenes tarbimine 10 protsendipunkti võrra, ent püsis kõrgel tasemel, st 15 % üle asjaomase perioodi alguse taseme.

(272)

Asjaomase perioodi alguses toetas pandeemiajärgne taastumine PET-lausriide tarbimist. Aastatel 2022–2023 tarbimine vähenes, kuna bituumenkatte nõudlus ELi ehitussektoris oli kõrgete intressimäärade, kõrgete energiahindade ja geopoliitilise ebakindluse tõttu väiksem. 2024. aastal PET-lausriide liidu tarbimine taastus, mis peegeldab bituumenkatte tootjate varude taastamist, mida ajendas suurenenud nõudlus nende toote järele (122). 2024. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal püsis tarbimine kõrgel tasemel.

(273)

Nagu on üksikasjalikult selgitatud eespool punktis 4.2, tegi komisjon asjaomase toote liitu suunatud impordimahu kindlaks Eurostati andmete, valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontrollitud andmete ja valimisse kaasamata eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(274)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(275)

Hiina RVst pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil 417 %, kasvades [3 400 – 4 200] tonnilt 2022. aastal [17 600 – 21 500] tonnile uurimisperioodil. Hiina turuosa kasvas märkimisväärselt, 6 %-lt 2022. aastal 26 %-le uurimisperioodil (kasv 352 %).

(276)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, kelle import moodustas uurimisperioodil 72 % koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate impordist liitu. Impordihinnad määrati kindlaks sarnaselt impordimahtudega.

(277)

Hiina RVst liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(278)

Aastatel 2022–2023 langesid hinnad märkimisväärselt (–38 %). Seejärel suurenesid need 2024. aastal ja uurimisperioodil vastavalt 4 ja 13 protsendipunkti. Kokkuvõttes vähenesid need asjaomasel perioodil 21 %, ligikaudu 2 500 eurolt tonni kohta 2022. aastal ligikaudu 2 000 eurole tonni kohta uurimisperioodil.

(279)

Komisjon tegi uurimisperioodil kindlaks hinna allalöömise, võrreldes liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatutele klientidele ja vastavaid valimisse kaasatud Hiina tootjate impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta esimesele sõltumatule kliendile liidu turul, mis tehti kindlaks CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, tehes vajaduse korral asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(280)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitas, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate 100 % impordimahu kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli vahemikus 26–30 %.

(281)

Lisaks hinna allalöömisele toimus ka märkimisväärne hinnalangus alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Hiina eksportivate tootjate madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu alandas liidu tootmisharu asjaomasel perioodil oma keskmist ühiku müügihinda liidus 21 %, jõudes tasemele, mis ületas oluliselt kulude vähenemist (10 %), nagu on näidatud allpool tabelis 8. Märkimisväärset hinnalangust ja hindade allasurumist kinnitab ka turuhinnast madalama hinnaga müük, mis tehti kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(282)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(283)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas mõlemat näitajate kogumit teadaolevate liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste põhjal. Kuna komisjonile ei ole teisi liidu tootjaid teada, leiti mõlemad andmekogumid olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised. Nagu on selgitatud põhjenduses 262, on kahjunäitajad esitatud vahemikena, kuna kahju hindamisega seotud andmed pärinevad kolmelt liidu tootjalt, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni.

(284)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(285)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht aastatel 2022–2023 järsult, muu hulgas liidu tarbimise vähenemise tõttu. 2024. aastal ja uurimisperioodil ei suutnud liidu tootmisharu tarbimise järsust suurenemisest (2024. aastal 25 % , uurimisperioodil 15 %, vt tabel 2) hoolimata ja Hiina RVst pärit madala hinnaga impordi suurenemise tõttu saavutada samu tootmismahte, mille tulemuseks oli 5 % vähenemine võrreldes 2022. aastaga.

(286)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus kokku 8 %. Ligikaudu 7 000 tonni suurune kahjum oli tingitud töötlemislepingu lõpetamisest ühe liidu tootja nimel aastatel 2022–2023, mis oli tingitud olukorrast turul ja madala hinnaga impordi suurenevast osakaalust. Töötlemislepingu olemasolu oli ka põhjus, miks tootmisvõimsuse rakendamine 2022. aastal vähenes, mis omakorda tõi 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kaasa tootmisvõimsuse rakendamise ilmse 3 % suurenemise. Teisisõnu säilitas liidu tootmisharu oma tootmisvõimsuse rakendamise piisaval tasemel, kuid ainult oma tootmisvõimsuse arvelt.

(287)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(288)

Kuigi turg kasvas asjaomasel perioodil 15 %, vähenes liidu tootmisharu kogu müügimaht 10 %, kuna Hiinast pärit madala hinnaga impordi põhjustatud ebaaus konkurents suurenes.

(289)

Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa järsult 86 %-lt 2022. aastal 63 %-le 2024. aastal kooskõlas Hiina impordi suureneva osakaaluga. Ajavahemikul 2024. aastast kuni uurimisperioodini taastus liidu tootmisharu turuosa müügi vähenemisest hoolimata 4 protsendipunkti võrra, kuna Hiina import vähenes.

(290)

Liidu tarbimise märkimisväärse suurenemise kontekstis näitavad andmed, et liidu tootmisharu kandis märkimisväärset kahju tootmises, müügimahus ja turuosas. Seevastu Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes 352 %.

(291)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(292)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes asjaomasel perioodil veidi (2 %), kusjuures töötajate koguarv vähenes uurimisperioodil [5–10] võrra.

(293)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse tonnides töötaja kohta aastas, vähenes 4 %, järgides täpselt tootmise vähenemise suundumust. Võttes arvesse raskusi kvalifitseeritud tööjõu asendamisel, otsustas liidu tootmisharu säilitada oma töötajad isegi 2023. aastal, mil tootmine vähenes järsult tarbimise vähenemise tõttu.

(294)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(295)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(296)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(297)

Liidu tootmisharu müügihinnad sõltumatutele isikutele liidu turul vähenesid 2022.–2024. aastal 21 % ning püsisid 2024. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu stabiilsena.

(298)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu vähenes 2022.–2024. aastal 12 % ning suurenes seejärel veidi 2024. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Seega põhjustas palju madalama hinnaga Hiina import märkimisväärse hinnalanguse, sundides liidu tootmisharu alandama oma hindu tasemele, mis ületas oluliselt tootmiskulude vähenemist.

(299)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(300)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid asjaomasel perioodil 12 %. Kuigi tööjõukulud püsisid aastatel 2022–2023 suhteliselt stabiilsed, suurenesid need 2024. aastal ja uurimisperioodil peamiselt inflatsiooni tõttu ja kooskõlas töötajate staažiga.

(301)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(302)

Absoluutarvudes suurenesid valimisse kaasatud liidu tootjate varud järjepidevalt ja märkimisväärselt, suurenedes asjaomasel perioodil 55 %. Tootmistasemega kohandatuna suurenesid lõppvarud protsendina toodangust asjaomasel perioodil 69 %.

(303)

Varude üldine suurenemine tõi esile märkimisväärse tasakaalustamatuse tootmise ja müügi vahel. See suundumus näitab, et hoolimata jõupingutustest viia tootmine vastavusse nõudlusega, peegeldas müümata varude kuhjumine liidu tootjate tõsiseid probleeme turule pääsemisel.

(304)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(305)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil kiiresti ja märkimisväärselt, langedes 15–16,5 % kasumilt 2022. aastal 0,5–1,5 % kahjumile uurimisperioodil.

(306)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Asjaomasel perioodil vähenes netorahavoog 106 %, mille tulemuseks olid uurimisperioodil negatiivsed rahavood, mis peegeldas finantstulemuste halvenemist.

(307)

Iga-aastased investeeringud kõikusid perioodi jooksul, mille tulemusel vähenesid need asjaomasel perioodil 5 %. Aastatel 2022–2023 suurenes need investeeringud 18 %, seejärel vähenesid järgmisel perioodil ja suurenesid taas uurimisperioodil. Liidu tootjate investeerimisprogrammi kohaselt jätkusid investeeringud hoolimata tõsisest konkurentsist, turuosa kaotusest ja majanduslikult raskest olukorrast, kuna suurem osa neist on seotud olemasolevate rajatiste, eelkõige keskkonnaga seotud rajatiste hooldus- ja remondikuludega, ning olid seega mitteelastsed.

(308)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See halvenes asjaomasel perioodil, langedes 81 %-lt 2022. aastal –6 %-le uurimisperioodil. Negatiivne areng näitas, et kuigi investeeringud on konkurentsivõime säilitamiseks jätkunud, vähenes nende investeeringute tasuvus asjaomasel perioodil oluliselt.

(309)

Liidu tootmisharul olid asjaomase perioodi alguses head tulemused ja suur kasumlikkus ning kõik muud näitajad olid heal tasemel.

(310)

Asjaomasel perioodil suurenes aga Hiinast pärit import kiiresti ja märkimisväärselt (+417 %) hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad oluliselt alla. See võimaldas Hiina eksportivatel tootjatel, kelle turuosa liidu turul oli 2022. aastal vaid 6 %, saavutada uurimisperioodil 26 % turuosa, mis tähendab, et kahe ja poole aasta jooksul toimus 352 % kasv.

(311)

Selle tulemusena ja hoolimata liidu tarbimise märkimisväärsest suurenemisest (+16 %) asjaomasel perioodil halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord, mida näitab negatiivne suundumus tootmises (–8 %) ja müügis (–10 %), varude suurenemine (+55 %) ning turuosa märkimisväärne vähenemine (86 %-lt 67 %-le). Tootmisvõimsus vähenes (–8 %), kuna vähenenud tarbimise ja Hiinast pärit impordi tekitatud ebaausa konkurentsi suurenemise tingimustes loobus liidu tootmisharu töötlemislepingust.

(312)

Hiinast pärit madala hinnaga impordi suurenemine on seotud kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse järsu halvenemise ja negatiivse tasemega, mis näitab, et liidu tootmisharul oli raskusi.

(313)

Püüdluses säilitada oma turuosa liidu turul, langetas liidu tootmisharu oma müügihindu asjaomasel perioodil 21 %, mis ületas oluliselt tema kulude 10 % vähenemist. 2024. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tõi Hiina hindade 14 % tõus kaasa Hiina impordi vähenemise ja leevendas seega survet ning võimaldas liidu tootmisharul hoida hindu samal tasemel ja võita tagasi mõningane turuosa.

(314)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(315)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on import kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksporditegevus.

(316)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajal toimus Hiinast pärit impordi märkimisväärne ja aina suurem turu hõlvamine, mis lõi järjepidevalt liidu tootmisharu hinnad alla ning tõi liidu tootmisharu jaoks kaasa hinnalanguse. Tabelites 3 ja 4 kajastatud Hiinast pärit impordimahtude ja -hindade muutumine alandas liidu tootmisharu hinnataset, luues nende kahe vahel põhjusliku seose.

(317)

Hiinast pärit import suurenes asjaomasel perioodil 417 %, [3 400 – 4 200] tonnilt 2022. aastal (turuosa 6 %) [17 600 – 21 500] tonnile uurimisperioodil (turuosa 26 %). See kasvav import toimus liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega. Ka turuosa ja müügimahu vähenemine, mis omakorda tõi kaasa tootmismahu vähenemise, avaldas väiksema mastaabisäästu tõttu kahjulikku mõju tootmisharu ühiku tootmiskuludele.

(318)

Uurimisperioodil halvenes olukord veelgi, kuigi müük ja tootmine kasvasid 2023. aastal mõnevõrra tänu nõudluse suurenemisele, ning kõik kahjunäitajad (eelkõige kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus) jõudsid märkimisväärsele negatiivsele tasemele.

(319)

Turuosa ja tootmise vähenemine ning hinnalangus avaldasid liidu tootmisharule tugevat negatiivset mõju. Hoolimata tootmiskulude 10 % vähenemisest, seistes silmitsi hinnasurvega, mida avaldas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvav maht, ei saanud liidu tootmisharu kehtestada hindu ja tootmismahte kestlikul tasemel, mis tõi kaasa kasumlikkuse väga suure vähenemise ligikaudu 15–16,5 % kasumilt 2022. aastal ligikaudu 0,5–1,5 % kahjumile uurimisperioodil ning sellest tuleneva finantsnäitajate halvenemise.

(320)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(321)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(322)

Võrreldes Hiinaga oli teiste riikide esindatus liidu turul piiratud ning nende import liitu ja kogu turuosa vähenesid asjaomasel perioodil vastavalt 13 % ja 24 %. Türgi oli ainus kolmas riik, mille impordimaht ületas 5 % turuosast. Türgist pärit impordi hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad, ent oluliselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad. Türgist pärit impordi maht ja turuosa püsisid asjaomasel perioodil üldiselt stabiilsena, näidates uurimisperioodil isegi langussuundumusi. Muudest riikidest pärit import ei ületanud kunagi 1,5 % turust ja see import toimus kõrgete hindadega.

(323)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit impordi mõju ei nõrgendanud tegelikku ja olulist põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(324)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(325)

Liidu tootjate ekspordi maht vähenes asjaomasel perioodil 27 % ja müük 25 %. Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootjate eksporditegevuse vähenemine on seletatav Hiina tootjate survega kolmandate riikide turgudele, mis omakorda põhjustas liidu tootjate ekspordi vähenemise. Tõepoolest, nagu näitavad andmebaasi Global Trade Atlas andmed, on Hiina eksport ülejäänud maailma oma mahult märkimisväärne ja selle hinnad on liitu suunatud ekspordi hindadest madalamad. Lisaks moodustasid ekspordimaht ja -väärtus vähem kui 10 % liidu tootmisharu kogukäibest. Seega võis liidu tootmisharu eksporditulemuste halvenemine kahju tekkimisele kaasa aidata, kuid see ei nõrgendanud tegelikku ja olulist põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(326)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks tegeliku ja olulise põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise tõttu ei saanud liidu tootmisharu kehtestada hindu ja tootmismahte jätkusuutlikul tasemel, mille tagajärjel halvenes oluliselt tema majanduslik olukord.

(327)

Liidu tootmisharu majanduslangus langes kokku Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsu kasvuga. See import lõi liidu hinnad pidevalt alla, avaldades tugevat survet turuhindade alandamiseks. Selle tulemusena ei suutnud liidu tootmisharu hindu tõsta ja pidi tegelikult langetama hindu tunduvalt rohkem, kui vähenesid tootmiskulud. See tõi kaasa müügi vähenemise, toodangu vähenemise ning kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse märkimisväärse vähenemise. Nende muutuste ajastus ja ulatus näitavad selget põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(328)

Komisjon uuris alternatiivseid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu kantud kahjule kaasa aidata. Need hõlmasid importi muudest kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksporditegevust. Leiti siiski, et ükski neist ei nõrgendanud tegelikku ja olulist põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(329)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel.

(330)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(331)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(332)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramiseks arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(333)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Baaskasumiks määrati 9,16 %, mis kajastab liidu tootmisharu kaalutud keskmist varasemat kasumlikkust aastatel 2015–2021, st enne Hiina impordi järsku kasvu liidu turul.

(334)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis äriühingute sisedokumente, mis olid seotud investeerimiskavade, juhtimisotsuste ja finantsaruannetega, ning leidis, et väited on põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaalutud marginaaliks määrati 2,26 %. See lisati põhjenduses 333 mainitud 9,16 % baaskasumile ning taotletavaks kasumiks saadi 11,42 %.

(335)

Sellest lähtudes on mittekahjustav hind vahemikus [2 900 – 3 320 eurot tonni kohta], mis tuleneb eespool nimetatud 11,42 % kasumimarginaali kohaldamisest valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(336)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon iga valimisse kaasatud äriühingu puhul kindlaks lisakulud vahemikus 0–27 eurot tonni kohta. See vahe lisati põhjenduses 336 nimetatud mittekahjustava hinnale.

(337)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja tegi seejärel artikli 7 lõike 2d alusel korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(338)

Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(339)

Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal „teiste koostööd tegevate äriühingute“ ja „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal (vt eespool punkt 3.5).

(340)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(341)

Liidu tootmisharu koosneb kolmest kaebuse esitajast, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni. Kolm tootmiskohta asuvad Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning annavad otseselt tööd [330–400] töötajale.

(342)

Praegune kahjumi tase ei ole kestlik. Meetmete kehtestamine peaks võimaldama liidu tootmisharul kaotatud turuosa osaliselt taastada ja kehtestada hinnad tasemel, mis võimaldab tal saavutada kestliku kasumlikkuse taseme.

(343)

Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju, kuna hinnalangus jätkub enam ja müük väheneb veelgi, mis tähendab suuremat kahjumit ning tõenäoliselt tootmisrajatiste sulgemist, töölepingute ülesütlemist ja viimaks kogu tegevuse lõpetamist.

(344)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(345)

Kaks äriühingut (Ventas Inernationales S.A. ja Silcart SPA) andsid uurimise käigus endast sõltumatute importijatena teada, kuid ei vastanud importijate küsimustikule. Silcart S.P.A. oli end registreerinud, et osaleda uurimises importijana, kuid pärast täpsustusi kinnitas Silcart, et ta ei impordi PET-lausriiet ega müü seda edasi, vaid impordib ja kasutab seda, mille tõttu see äriühing liigitub kasutajaks. Asjaomase toote imporditud kogused olid tühised (12 tonni).

(346)

Üks kasutaja esitas oma märkused huvitatud isikuna. W. Quandt GmbH & Co. KG väljendas muret (ilma küsimustiku vastust esitamata) oma tarnekindluse pärast, kuna PET-lausriide tarnijate arv ELis on piiratud, ja varem kaebuse esitajate puhul esinenud kvaliteediprobleemide pärast, mis lisaks hinnakujunduskaalutlustele ajendasid teda ehitama oma tarneahela üles, tuginedes Hiina impordile.

(347)

Poola tootjate ühendus, mis esindab valdavat enamikku Poola katusekatte- ja hüdroisolatsioonilahenduste tootjatest, väljendas toetust uurimisele ja meetmete võimalikule kehtestamisele, sest vastupidava ja konkurentsivõimelise ELi kriitilise tähtsusega ehitussisendite tarneahela säilitamine on nende tööstuse ja Euroopa majanduse jaoks laiemalt strateegilise tähtsusega.

(348)

Kuna importijate ja kasutajate majandusliku olukorra kohta andmed puudusid, hinnati meetmete tõenäolist mõju importijatele ja kasutajatele mõistlike eelduste alusel.

(349)

Importijate jaoks on mõju nende majandustegevusele tõenäoliselt piiratud, võttes arvesse nende mitmekesiseid portfelle (nagu on näha nende veebisaitidel) ja asjaolu, et Hiina import ei ole keelatud, vaid pöördub tõenäoliselt tagasi väiksemate mahtude juurde.

(350)

Kasutajate jaoks on PET-lausriie integreeritud bituumenkattesse, mida kasutatakse peamiselt ehitussektoris ja eelkõige renoveerimisprojektides. PET-lausriie moodustab osa bituumenkatte tootmise kuludest, mis omakorda moodustavad ainult osa renoveerimisprojektide kuludest, mille peamise osa moodustavad tööjõukulud. Seega ei mõjuta dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest tulenev asjaomase toote võimalik hinnatõus tõenäoliselt märkimisväärselt renoveerimisprojektide lõppkulusid ega mõjuta seega tõenäoliselt kasutajate kulusid ja majandustegevust.

(351)

Seoses W. Quandt GmbH & Co. KG kahtlustega tuleks märkida, et kui meetmed kehtestatakse, ei keelusta need importi ega ohusta seega kasutajate varustuskindlust. Vastupidi, taastades ausa konkurentsi ja tagades ELi turul võrdsed tingimused, võimaldab see liidu tootmisharul tootmist jätkata ja tagada oma tarneahela vastupanuvõime. Komisjon leidis ka, et PET-lausriiet imporditakse ka muudest kolmandatest riikidest, näiteks Türgist, mis toetab veelgi järeldust, et kasutajate varustuskindlus ei ole ohus.

(352)

Liidu tootmisharu jätkuv olemasolu toetab ka nende tarnijate elujõulisust, kes omakorda toetavad ELi majandust ja tööhõivet, nagu on märkinud mitu materjalide (polüetüleentereftalaat, akrüülsideaine, tärklis) tarnijat ja teenuseosutajat, kes on väljendanud oma toetust kaebusele.

(353)

Lisaks on PET-lausriie oluline väljund liidu plasti ringlussevõtjatele ning liidu tootmisharu majandustegevuse jätkamine toetab ringlussevõtjate tegevust, kellest mitu on avaldanud toetust uurimisele ja võimalike meetmete kehtestamisele. Seega teenib meetmete kehtestamine ka liidu rohe- ja ringmajanduse eesmärke.

(354)

Eelöeldut arvesse võttes eeldatakse, et meetmete kehtestamine ei kahjusta kasutajaid ega importijaid ning on kasulik tarnijatele ja toetab liidu keskkonnapoliitikat. Seega järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole vastuolus importijate, kasutajate ja tarnijate huvidega.

(355)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina Rahvavabariigist pärit asjaomase toote impordi suhtes meetmete kehtestamine selgelt liidu huvides.

(356)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(357)

Hiina Rahvavabariigist pärit PET-lausriide impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale (vt eespool punkt 6). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingumarginaali või turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(358)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(359)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(360)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(361)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(362)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Selle uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(363)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(364)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(365)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(366)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. Märkusi esitasid TDF, Unibon ja Hebei Jinliu Chemical Fiber Co., Ltd.

(367)

TDF väitis, et teatavad arvutused, mida kasutati TDFi dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks, ei olnud komisjoni kontrollitud lõplikud versioonid. Seepärast taotles TDF, et komisjon kasutaks TDFi dumpingumarginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks kõnealuseid lõplikke kontrollitud versioone. Komisjon nõustus sellega ja vaatas arvutused läbi, kasutades arvutuste lõplikes kontrollitud versioonides sisalduvaid andmeid.

(368)

Unibon väitis, et Uniboni elektrienergia võrdlusaluses oli elektritarbimise kategooria valesti liigitatud. Lisaks väitis valimisse kaasamata koostööd tegev eksportiv tootja Hebei Jinliu Chemical Fiber Co., Ltd., et valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal ei kajasta tema individuaalset olukorda, kuna ettevõtte väitel ta ei müü liidu turul dumpinguga.

(369)

Komisjon märkis, et Uniboni ja Hebei Jinliu Chemical Fiber Co., Ltd. esitatud väited ei puudutanud arvutuste täpsust, vaid metoodikat, mida komisjon kasutas nende vastavate dumpingumarginaalide kindlaksmääramisel. Seepärast võetakse neid märkusi koos kõigi muude esildistega arvesse pärast ajutiste meetmete avaldamist.

(370)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(371)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,