(1)

Maksupettus, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine on liidu ja kogu maailma jaoks suur probleem. Teabevahetus on selliste tavade vastases võitluses keskse tähtsusega.

(1)

Maksupettus, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine on liidu ja kogu maailma jaoks suur probleem. Hinnanguliselt kaotavad liikmesriigid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu aastas kuni 170 miljardit eurot  (1a) , mis vähendab märkimisväärselt võimet osutada kvaliteetseid avalikke teenuseid. Teabevahetus on hästi toimiva ja tõhusa liidu raamistiku väljatöötamisel selliste tavade vastases võitluses keskse tähtsusega.

(2a)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile igal aastal asjakohase teabe ilmnenud takistuste kohta. Lisaks tuleks julgustada riikide parimate tavade vahetamist maksuhaldurite vahel.

(2b)

Euroopa Parlament on nõudnud maksustamisalase teabevahetuse süsteemile ja infrastruktuurile ambitsioonikamat lähenemisviisi, eelkõige mitme arvamusega halduskoostöö direktiivi läbivaatamise kohta ja rakendamisaruandega.

(2c)

Võttes arvesse kapitali vaba liikumist, ei paku riiklikud eraldiseisvad lähenemisviisid maksukuritarvituste vastu tõhusaid lahendusi. Seetõttu on kogu ELi hõlmav poliitika ja võimaluse korral rahvusvaheliste lepingute rakendamine maksurežiimi õiglasemaks muutmisel otsustava tähtsusega.

(5)

Krüptovaraturg on viimase kümne aasta jooksul muutunud olulisemaks ning selle kapitaliseeritus on märkimisväärselt ja kiiresti kasvanud. Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida saab üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

(5)

Krüptovaraturg on viimase kümne aasta jooksul muutunud olulisemaks ning selle kapitaliseeritus on märkimisväärselt ja kiiresti kasvanud. Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida saab üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. Kuna krüptovara on läbipaistmatu ja volatiilne, võidakse seda kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel. Krüptovaraülekannete jälgimine on väga oluline.

(6)

Liikmesriigid on kehtestanud krüptovaratehingutest saadud maksutulu käsitlevad õigusnormid ja suunised, kuigi need on liikmesriigiti erinevad. Krüptovara detsentraliseeritud olemus raskendab aga liikmesriikide maksuhalduritel maksukuulekuse tagamist .

(6)

Liikmesriigid on kehtestanud krüptovaratehingutest saadud maksutulu käsitlevad õigusnormid ja suunised, kuigi need on liikmesriigiti erinevad. Mõned liikmesriigid on siiski kavandanud maksusoodustusi, mis on spetsiaalselt suunatud krüptovara ligimeelitamisele, mis võib põhjustada kahjulikke maksutavasid ja maksutulude vähenemist .

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega XXX ( mis käsitleb krüptovaraturge, edaspidi „määrus XXX“ ) 26 on laiendatud liidu regulatsiooni krüptovaradega seotud küsimustele, mida seni ei ole liidu finantsteenuste alaste õigusaktidega reguleeritud, ning selliste krüptovaradega seotud teenuste osutajatele (edaspidi „krüptovarateenuse osutajad“). Määruses XXX on sätestatud mõisted, mida kasutatakse käesolevas direktiivis. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka määruse XXX kohast krüptovarateenuse osutajatele tegevusloa andmise nõuet, et minimeerida krüptovarateenuse osutajate halduskoormust. Krüptovaradele omane piiriülene olemus nõuab tugevat rahvusvahelist halduskoostööd, et tagada tõhus reguleerimine.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ( EL ) 2023/1114  (1a) on laiendatud liidu regulatsiooni krüptovaradega seotud küsimustele, mida seni ei ole liidu finantsteenuste alaste õigusaktidega reguleeritud, ning selliste krüptovaradega seotud teenuste osutajatele (edaspidi „krüptovarateenuse osutajad“). Selles määruses on sätestatud mõisted, mida kasutatakse käesolevas direktiivis. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka kõnealuse määruse kohast krüptovarateenuse osutajatele tegevusloa andmise nõuet, et minimeerida krüptovarateenuse osutajate halduskoormust. Krüptovaradele omane piiriülene olemus nõuab tugevat rahvusvahelist halduskoostööd, et tagada tõhus reguleerimine. Oluline on tagada krüptovarade reguleerimist käsitlevate liidu õigusaktide süstemaatiline sidusus. Sel eesmärgil võetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1113  (1b) . Käesolevas direktiivis tunnistatakse siiski ka seda, et tõhusaks teabevahetuseks on vaja laiemat kohaldamisala.

(8)

Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga laiendatakse selliste kohustatud ettevõtete ringi, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, määrusega XXX reguleeritud krüptovarateenuse osutajatele. Lisaks laiendatakse määrusega XXX27 makseteenuse pakkujate kohustust lisada rahaülekannetele teave maksja ja saaja kohta ka krüptovarateenuse osutajatele, et tagada krüptovaraülekannete jälgitavus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eesmärgil.

(8)

Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga laiendatakse selliste kohustatud ettevõtete ringi, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, määrusega (EL) 2023/1114 reguleeritud krüptovarateenuse osutajatele. Lisaks laiendatakse määrusega (EL) 2023/1113 makseteenuse pakkujate kohustust lisada rahaülekannetele teave maksja ja saaja kohta ka krüptovarateenuse osutajatele, et tagada krüptovaraülekannete jälgitavus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eesmärgil.

(9)

Rahvusvahelisel tasandil on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) krüptoaruandluse raamistiku (28) eesmärk suurendada krüptovara ja selle aruandluse maksustamisalast läbipaistvust. Liidu õigusnormides tuleks võtta arvesse OECD välja töötatud raamistikku, et suurendada teabevahetuse tõhusust ja vähendada halduskoormust.

(9)

Rahvusvahelisel tasandil on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) krüptoaruandluse raamistiku (28) eesmärk suurendada krüptovara ja selle aruandluse maksustamisalast läbipaistvust. Liidu õigusnormides tuleks võtta arvesse OECD välja töötatud raamistikku, et suurendada teabevahetuse tõhusust ja vähendada halduskoormust. Käesoleva direktiivi järjepideva rakendamise ja kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kasutama OECD väljatöötatud pädeva asutuse näidislepingu ja krüptoaruandluse raamistiku kommentaare.

(14)

Direktiivi kohaldatakse määrusega XXX reguleeritud ja selle alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate suhtes ning krüptovaraettevõtjate suhtes, kes ei ole selle määrusel alusel reguleeritud ja tegevusluba saanud. Mõlemale viidatakse kui aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele, kuna nad peavad käesoleva direktiivi kohaselt aru andma. Üldine arusaam sellest, mis on krüptovara, on väga lai ja hõlmab ka neid krüptovarasid, mis on emiteeritud detsentraliseeritult, samuti stabiilseid krüptovarasid ja teatavaid mitteasendatavaid varasid. Krüptovarast, mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, tuleb anda aru käesoleva direktiivi alusel. Seepärast peaksid aruandvad krüptovarateenuse osutajad iga juhtumi puhul eraldi kaaluma, kas krüptovara saab kasutada maksete ja investeeringute tegemiseks, võttes arvesse määruses XXX sätestatud erandeid, eelkõige seoses piiratud võrgu ja teatavate kasutustokenitega.

(14)

Direktiivi kohaldatakse määrusega (EL) 2023/1114 reguleeritud ja selle alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate suhtes ning krüptovaraettevõtjate suhtes, kes ei ole selle määrusel alusel reguleeritud ja tegevusluba saanud. Mõlemale viidatakse kui aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele, kuna nad peavad käesoleva direktiivi kohaselt aru andma. Üldine arusaam sellest, mis on krüptovara, on väga lai ja hõlmab ka neid krüptovarasid, mis on emiteeritud detsentraliseeritult, samuti stabiilseid krüptovarasid , sealhulgas määruses (EL) 2023/1114 määratletud e-raha tokeneid, ja teatavaid mitteasendatavaid varasid. Krüptovarast, mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, tuleb anda aru käesoleva direktiivi alusel.

(17)

Määrusega XXX hõlmatud krüptovarateenuse osutajad võivad tegutseda liidus tegevusloa andmise korra kaudu, kui nad on saanud liikmesriigis tegevusloa. Selleks peab ESMA-l olema tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate register. Lisaks peab ESMA musta nimekirja krüptovarateenuseid osutavatest ettevõtjatest, kellel peab olema määruse XXX kohaselt tegevusluba.

(17)

Määrusega (EL) 2023/1114 hõlmatud krüptovarateenuse osutajad võivad tegutseda liidus tegevusloa andmise korra kaudu, kui nad on saanud liikmesriigis tegevusloa. Selleks peab ESMA-l olema tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate register. Lisaks peab ESMA musta nimekirja krüptovarateenuseid osutavatest ettevõtjatest, kellel peab olema selle määruse kohaselt tegevusluba.

(19)

Selleks et edendada selles valdkonnas halduskoostööd liiduväliste jurisdiktsioonidega, peaks liiduvälises jurisdiktsioonis asuvatel krüptovaraettevõtjatel, kes osutavad teenuseid ELi krüptovara kasutajatele, näiteks mitteasendatavate varade teenuse osutajatel või kliendi enda ainuisikulisel algatusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel, olema võimalik esitada liiduvälise jurisdiktsiooni maksuhalduritele teavet liidus asuvate krüptovara kasutajate kohta üksnes tingimusel, kui esitatud teave vastab käesolevas direktiivis sätestatud teabele ning kui liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriigi vahel toimub tõhus teabevahetus. Määruse XXX kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad võidakse vabastada sellise teabe esitamisest liikmesriikides, kus neil on tegevusluba, kui samaväärne aruandlus toimub liiduvälises jurisdiktsioonis ja kui on olemas kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon edastaks sellise teabe omakorda nende liikmesriikide maksuhalduritele, kus krüptovara kasutajad on residendid. Asjakohasel juhul tuleks seda mehhanismi kasutada, et vältida vastava teabe mitmekordset esitamist ja edastamist.

(19)

Selleks et edendada selles valdkonnas halduskoostööd liiduväliste jurisdiktsioonidega, peaks liiduvälises jurisdiktsioonis asuvatel krüptovaraettevõtjatel, kes osutavad teenuseid ELi krüptovara kasutajatele, näiteks mitteasendatavate varade teenuse osutajatel või kliendi enda ainuisikulisel algatusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel, olema võimalik esitada liiduvälise jurisdiktsiooni maksuhalduritele teavet liidus asuvate krüptovara kasutajate kohta üksnes tingimusel, kui esitatud teave vastab käesolevas direktiivis sätestatud teabele ning kui liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriigi vahel toimub tõhus teabevahetus. Määruse (EL) 2023/1114 kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad võidakse vabastada sellise teabe esitamisest liikmesriikides, kus neil on tegevusluba, kui samaväärne aruandlus toimub liiduvälises jurisdiktsioonis ja kui on olemas kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon edastaks sellise teabe omakorda nende liikmesriikide maksuhalduritele, kus krüptovara kasutajad on residendid. Asjakohasel juhul tuleks seda mehhanismi kasutada, et vältida vastava teabe mitmekordset esitamist ja edastamist.

(23)

Käesolev direktiiv ei asenda määrusest XXX tulenevaid laiemaid kohustusi.

(23)

Käesolev direktiiv ei asenda määrusest (EL) 2023/1114 ega määrusest (EL) 2023/1113 tulenevaid laiemaid kohustusi.

(24)

Selleks et soodustada lähenemist ja edendada järjepidevat järelevalvet seoses määrusega XXX , peaksid riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste riiklike pädevate asutuste või institutsioonidega ning jagama asjakohast teavet.

(24)

Selleks et soodustada lähenemist ja edendada järjepidevat järelevalvet seoses määrusega (EL) 2023/1114 , peaksid riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste riiklike pädevate asutuste või institutsioonidega ning tõhusalt ja lojaalselt jagama asjakohast teavet.

(26)

Väga oluline on tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätteid, mis käsitlevad esitatavat või vahetatavat teavet, et kohaneda eri turgude uute arengusuundadega ja seega tõhusalt võidelda kindlaks tehtud maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumite vastu. Need sätted peaksid kajastama siseturul ja rahvusvahelisel tasandil täheldatud muutusi, mis viivad tõhusa aruandluse ja teabevahetuseni. Sellest tulenevalt sisaldab direktiiv muu hulgas OECD ühise aruandlusstandardi viimaseid täiendusi, e-raha ja keskpanga digiraha käsitlevate sätete integreerimist, selget ja ühtlustatud vastavusmeetmete raamistikku ning piiriüleste eelotsuste kohaldamisala laiendamist varakatele üksikisikutele.

(26)

Väga oluline on tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätteid, mis käsitlevad esitatavat või vahetatavat teavet, et kohaneda eri turgude uute arengusuundadega ja seega tõhusalt võidelda kindlaks tehtud maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumite vastu. Need sätted peaksid kajastama siseturul ja rahvusvahelisel tasandil täheldatud muutusi, mis viivad tõhusa aruandluse ja teabevahetuseni. Sellest tulenevalt sisaldab direktiiv muu hulgas OECD ühise aruandlusstandardi viimaseid täiendusi, e-raha ja keskpanga digiraha käsitlevate sätete integreerimist, selget ja ühtlustatud vastavusmeetmete raamistikku ning piiriüleste eelotsuste kohaldamisala laiendamist varakatele üksikisikutele. Liikmesriigid peaksid kasutama OECD väljatöötatud pädeva asutuse näidislepingu ja ühise aruandlusstandardi kommentaare, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev rakendamine ja kohaldamine.

(26a)

Kuigi mitmed riigid, sealhulgas paljud liikmesriigid, avaldavad riikide kaupa anonüümitud ja koondteavet, mis on saadud nõukogu direktiivi (EL) 2016/881 või maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava meetme 13 kohaselt nõutavatest riikidepõhistest aruannetest, on kahetsusväärne, et mõned liikmesriigid ei avalda seda teavet rahvusvahelistes andmebaasides. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi järgmisel läbivaatamisel tuleks hinnata anonüümitud ja koondteabe avaldamise tava riikide kaupa ning hinnata ühtlustatud lähenemisviisi kasulikkust.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EL (31) määratletud e-raha tooteid kasutatakse liidus sageli ning tehingute maht ja koguväärtus kasvab pidevalt. E-raha tooted ei ole aga direktiiviga 2011/16/EL sõnaselgelt hõlmatud. Liikmesriigid kasutavad e-raha suhtes erinevaid lähenemisviise. Seetõttu ei ole seotud tooted alati hõlmatud direktiivis 2011/16/EL sätestatud olemasolevate tulu- ja kapitalikategooriatega. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et e-raha ja e-raha tokenite suhtes kohaldatakse määruse XXX kohast aruandekohustust.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EL (31) määratletud e-raha tooteid kasutatakse liidus sageli ning tehingute maht ja koguväärtus kasvab pidevalt. E-raha tooted ei ole aga direktiiviga 2011/16/EL sõnaselgelt hõlmatud. Liikmesriigid kasutavad e-raha suhtes erinevaid lähenemisviise. Seetõttu ei ole seotud tooted alati hõlmatud direktiivis 2011/16/EL sätestatud olemasolevate tulu- ja kapitalikategooriatega. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et e-raha ja e-raha tokenite suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/1114 kohast aruandekohustust.

(28)

Maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja maksupettusi võimaldavate lünkade kõrvaldamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad vahetaksid teavet muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu kohta. Seega tuleks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu lisada tulukategooriatesse, mille suhtes kehtib kohustuslik automaatne teabevahetus .

(28)

Maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja maksupettusi võimaldavate lünkade kõrvaldamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad vahetaksid teavet muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu ja kinnisvarast saadava kapitalikasumi kohta. Kohustusliku automaatse teabevahetuse nõue loetakse täidetuks, kui pädevad asutused saavad sellise teabega tutvuda riiklike või omavahel ühendatud registrite kaudu .

(28a)

Teatavat liiki tulud ja varad on automaatse teabevahetuse kohaldamisalast endiselt välja jäetud, mis toob kaasa maksukohustustest kõrvalehoidmise ohu. Komisjon peaks kontrollima ja esitama konkreetsed ettepanekud selle kohta, kas automaatne teabevahetus peaks hõlmama ka järgmist teavet omandisuhete, tulukirjete ja mitte-finantsvarade kohta, ning leidma sobivaima viisi, kuidas seda teha: kinnisvara ja ettevõtete tegelikud tulusaajad; finantsvara; mitte-finantsvarad, näiteks sularaha, kunstiteosed, kuld või muud väärtesemed, mida hoitakse vabasadamates, tolliladudes või pangaseifides; jahtide ning eralennukite omamine; ning kontod suurematel vastastikuse laenuandmise, ühisrahastus- ja sarnastel platvormidel.

(29)

Maksukohustuslasena registreerimise number on liikmesriikide jaoks väga oluline, et viia saadud teave vastavusse riiklikes andmebaasides olevate andmetega. See suurendab liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks asjaomased maksumaksjad ja õigesti hinnata nendega seotud makse. Seepärast on oluline, et liikmesriigid nõuaksid maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimist finantskontodega seotud teabevahetuse, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete, riikide lõikes esitatavate aruannete, aruantavate piiriüleste skeemide ja digiplatvormidel tegutsevaid müüjaid puudutava teabe kontekstis.

(29)

Maksukohustuslasena registreerimise number on liikmesriikide jaoks väga oluline, et viia saadud teave vastavusse riiklikes andmebaasides olevate andmetega. See suurendab liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks asjaomased maksumaksjad ja õigesti hinnata nendega seotud makse. Seepärast on oluline, et liikmesriigid nõuaksid maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimist finantskontodega seotud teabevahetuse, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete, riikide lõikes esitatavate aruannete, aruantavate piiriüleste skeemide ja digiplatvormidel tegutsevaid müüjaid ja krüptovara puudutava teabe kontekstis. Kui maksukohustuslasena registreerimise number ei ole kättesaadav, ei pruugi liikmesriikide pädevad asutused seda kohustust täita.

(29a)

Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number võimaldaks kõigil ametiasutustel piiriüleste suhete korral identifitseerida ja dokumenteerida kiiresti, hõlpsasti ja õigesti maksukohustuslasena registreerimise numbrid ning see moodustaks ka liikmesriikide maksuhaldurite vahelise tõhusa automaatse teabevahetuse aluse. Seepärast peaks komisjon Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri loomise, sh selle lisaväärtuse ja potentsiaalse mõju uuesti läbi vaatama.

(33)

On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks. Kuigi seni ei olnud see välistatud, tekitas ebaselge raamistik teabe kasutamisel ebakindlust. Võttes arvesse maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja rahapesu tõkestamise vahelisi seoseid ning rakendamise koostoimet, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatavat teavet võib kasutada ka tollimaksude kehtestamiseks, haldamiseks ja kogumiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks.

(33)

On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks. Kuigi seni ei olnud see välistatud, tekitas ebaselge raamistik teabe kasutamisel ebakindlust. Võttes arvesse maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja rahapesu tõkestamise vahelisi seoseid ning rakendamise koostoimet, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatavat teavet võib kasutada ka tollimaksude kehtestamiseks, haldamiseks ja kogumiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks siiski dubleerida liidu rahapesuvastase raamistiku sätteid ega nendega oluliselt kattuda.

(34)

Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud võimalus kasutada vahetatud teavet muul eesmärgil kui otsese või kaudse maksustamise eesmärgil, kui teavet esitav liikmesriik on märkinud sellise teabe kasutamiseks lubatud eesmärgi loendis. Sellise kasutamise kord on siiski koormav, sest enne kui teavet vastu võttev liikmesriik saab teavet kasutada muudel eesmärkidel, tuleb konsulteerida teavet esitava liikmesriigiga. Sellise konsulteerimise nõude kaotamine peaks leevendama halduskoormust ja võimaldama maksuhalduritel vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta. Seetõttu ei tohiks temalt nõuda konsulteerimist teavet esitava liikmesriigiga, kui teabe kavandatud kasutus on hõlmatud teavet esitava liikmesriigi poolt eelnevalt koostatud loendiga.

(34)

Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud võimalus kasutada vahetatud teavet muul eesmärgil kui otsese või kaudse maksustamise eesmärgil, kui teavet esitav liikmesriik on märkinud sellise teabe kasutamiseks lubatud eesmärgi loendis. Sellise kasutamise kord on siiski koormav, sest enne kui teavet vastu võttev liikmesriik saab teavet kasutada muudel eesmärkidel, tuleb konsulteerida teavet esitava liikmesriigiga. Sellise konsulteerimise nõude kaotamine peaks leevendama halduskoormust ja võimaldama maksuhalduritel vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta. Seetõttu ei tohiks temalt nõuda konsulteerimist teavet esitava liikmesriigiga, kui teabe kavandatud kasutus on hõlmatud teavet esitava liikmesriigi poolt eelnevalt koostatud loendiga. Selline loetelu võib sisaldada maksudega mitteseotud andmete kasutamist kohalike omavalitsuste poolt teatavate teenuste osutamisega seotud piirmäärade ja piirangute raames, näiteks seoses digiplatvormi kaudu osutatavate teenustega.

(35a)

Iga liikmesriik peaks tõhusalt kasutama direktiivi 2011/16/EL kohase aruandluse või teabevahetuse kaudu saadud teavet. Seepärast tuleks igas liikmesriigis kasutusele võtta mehhanism, mis tagab andmete tõhusa kasutamise, sealhulgas riskianalüüsi.

(36)

Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab tegema samalaadseid muudatusi andmete salvestamiseks, tuleks luua kõikidele liikmesriikidele ja üksnes statistilistel eesmärkidel komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid laadiksid üles ja salvestaksid esitatud teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Sellise keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse peaks vastu võtma komisjon.

(36)

Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab tegema samalaadseid muudatusi andmete salvestamiseks, tuleks luua kõikidele liikmesriikidele ja üksnes statistilistel eesmärkidel komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid laadiksid üles ja salvestaksid esitatud teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Need jõupingutused peaksid tõhustama ka parimate tavade vahetamist selle kohta, kuidas rakendada maksuhaldurites digitaalseid vahendeid, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja bürokraatiat, parandades samal ajal tulemuslikkust ja tõhusust ning võttes arvesse inimressursside kvalifitseerimise vajadust. Sellise keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse peaks vastu võtma komisjon.

(36a)

Komisjonil on õigus koostada aruandeid ja dokumente ning kasutada selleks anonüümseks muudetud kujul vahetatavat teavet, võttes arvesse maksumaksjate õigust konfidentsiaalsusele ja järgides määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Kõikide liikmesriikide kohta igal aastal anonüümitud ja koondstatistika avaldamine riikide lõikes, sealhulgas tegelike maksumäärade kohta, aitab parandada maksuküsimusi käsitlevate avalike arutelude kvaliteeti.

(39)

Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL järgimine , peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste ja muude vastavusmeetmete kohta , mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Iga liikmesriik peaks kohaldama neid eeskirju kooskõlas oma siseriiklike õigusaktide ja käesoleva direktiivi sätetega.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaste eeskirjade nõuetekohane jõustamine , peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse kohustuslikku teabevahetust käsitlevate siseriiklike sätete rikkumise korral , millest on andnud teada krüptovarateenuse osutajad, ning mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seda tehes peaksid liikmesriigid tagama, et nad iga rikkumise puhul õigesti tuvastavad süüdlase. Liikmesriigid peaksid seoses artikliga 8ad kehtestama VKEdele vähemalt kolmeks aastaks karistuste ajutise vähendamise korra.

(40)

Selleks et tagada kõigis liikmesriikides piisav tõhusus, tuleks kehtestada karistuste miinimumtasemed seoses kahe juhtumiga, mida peetakse raskeks: nimelt teatamata jätmine pärast kahte halduslikku meeldetuletust ja kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis mõjutab oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust. Mittetäielikud, ebaõiged või valeandmed mõjutavad oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust, kui need moodustavad rohkem kui 25 % koguandmetest, mille maksumaksja või aruandekohustuslik üksus oleks pidanud nõuetekohaselt esitama kooskõlas VI lisa II jao punktis B nõutud teabega. Karistuste miinimumsummad ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast nende kahe rikkumise liigi suhtes rangemaid karistusi . Muud liiki rikkumiste puhul peavad liikmesriigid endiselt kohaldama tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi.

(40)

Selleks et tagada kõigis liikmesriikides piisav tõhusus eelkõige nõukogu direktiivi 2014/107/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/881 rakendamisel , tuleks kehtestada karistuste miinimumtasemed seoses kahe juhtumiga, mida peetakse raskeks: nimelt teatamata jätmine pärast kahte halduslikku meeldetuletust ja kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis mõjutab oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust. Mittetäielikud, ebaõiged või valeandmed mõjutavad oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust, kui need moodustavad rohkem kui 25 % koguandmetest, mille maksumaksja või aruandekohustuslik üksus oleks pidanud nõuetekohaselt esitama kooskõlas lisades nõutud teabega. Karistuste miinimumsummad ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast nende kahe rikkumise liigi suhtes rangemaid trahve . Muud liiki rikkumiste puhul peavad liikmesriigid endiselt kohaldama tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi.

(42a)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-694/20 tuleks direktiivi 2011/16/EL muuta nii, et selle sätted ei kohustaks vahendajana tegutsevaid advokaate, kui nad on teatamiskohustusest vabastatud advokaadi ametisaladuse tõttu, millega nad on seotud, teavitama teisi vahendajaid, kes ei ole nende kliendid, nende vahendajate teatamiskohustustest, säilitades samal ajal vahendajate kohustuse teavitada oma kliente viivitamata oma teatamiskohustusest.

(44a)

(44b)

Liidu teabevahetusalase õigusraamistiku järjestikused läbivaatamised peaksid kajastuma lepingutes kolmandate riikidega. Seetõttu tuleks allkirjastatud lepingu korral ette näha kontroll.

(a)

artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ad kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;“;

a)

artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ad kohaldamisel eelnevalt määratletud ja uue teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;

aa)

punkti 14 muudetakse järgmiselt:

14.

„piiriülene eelotsus“  – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis vastab järgmistele tingimustele:

„14.

„eelotsus“  – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis sõltumata sellest, kas see on oma olemuselt ametlik, mitteametlik, õiguslikult siduv või mittesiduv, vastab järgmistele tingimustele:

(a)

selle on teinud või seda on muutnud või uuendanud liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse;

a)

selle on teinud või seda on muutnud või uuendanud liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse;

(b)

see on tehtud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda;

b)

see on tehtud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda;

(c)

selles käsitletakse selliste õigus- või haldusnormide tõlgendamist või kohaldamist, mis puudutavad liikmesriigi või tema territoriaalse või haldusliku allüksuse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse maksualaste õigusaktide kohaldamist või jõustamist;

c)

selles käsitletakse selliste õigus- või haldusnormide tõlgendamist või kohaldamist, mis puudutavad liikmesriigi või tema territoriaalse või haldusliku allüksuse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse maksualaste õigusaktide kohaldamist või jõustamist;

(d)

see on seotud piiriüleste tehingutega või küsimusega, kas isiku tegevusega mõnes teises jurisdiktsioonis luuakse püsiv tegevuskoht või mitte, ning

(e)

see tehakse enne tehingute sooritamist või tegutsemise alustamist mõnes teises jurisdiktsioonis, millega luuakse potentsiaalselt püsiv tegevuskoht, või enne tehingut või tehingute kogumit või tegevust hõlmava ajavahemiku kohta maksudeklaratsiooni esitamist. Piiriülene tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade või teenuste tarnimisega või materiaalse või immateriaalse vara rahastamise või kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele on piiriülene eelotsus suunatud;

e)

see tehakse enne tehingute sooritamist või tegutsemise alustamist mõnes teises jurisdiktsioonis, millega luuakse potentsiaalselt püsiv tegevuskoht, või enne tehingut või tehingute kogumit või tegevust hõlmava ajavahemiku kohta maksudeklaratsiooni esitamist. Tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade või teenuste tarnimisega või materiaalse või immateriaalse vara rahastamise või kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele on eelotsus suunatud;

ab)

punkt 16 jäetakse välja;

33.

„päritoluliikmesriik“ – määruses XXX määratletud päritoluliikmesriik;

33.

„päritoluliikmesriik“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 33 määratletud päritoluliikmesriik;

34.

„hajusraamatu aadress“ – määruses XXX määratletud hajusraamatu aadress.

34.

„hajusraamatu aadress“ – määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 lõike 1 punktis 18 määratletud hajusraamatu aadress.

34a.

34b.

34c.

1a)

(e)

kinnisomand ja kinnisvaratulu ;

e)

kinnisomand , kinnisvaratulu ja kapitalikasum ;

ba)

Lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

bb)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

bc)

lõike 3a teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

(a )

iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast lisades sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ja sünnikoht ja -aeg;

„a )

iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto tegelikult kasusaav omanik ja kelle kohta tehakse pärast lisades sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber(numbrid) ja sünnikoht ja -aeg;“

-a)

iia)

neljas punkt jäetakse välja.

ba)

lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

ia)

punkt b asendatakse järgmisega:

(b )

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja mis tahes muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski ja millega ei kaasne äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist , mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga;

„b)

eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus , kõik asjakohased maksustamist otseselt ja kaudselt mõjutavad tegurid, näiteks tegelikud maksumäärad, ja mis tahes muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski , jättes aga välja teabe, millega võib kaasneda äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamine , mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga;“

3a)

3b)

(c)

aruantava piiriülese skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas viide nimele, mille all see on üldiselt tuntud (selle olemasolul), ning asjakohase skeemi või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, ja ilma et see põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.

c)

aruantava skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas viide nimele, mille all see on üldiselt tuntud (selle olemasolul), ning asjakohase skeemi või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus , eeldatav mõju maksumaksja tegelikule maksumäärale taotluse saanud liikmesriigis ja muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, kuid jättes välja teabe, mis võib põhjustada äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.

4a)

(i)

õiglane koguturuväärtus kokku ning aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt XXX määruses hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantseerimisasutusega , tehtud ülekannete ühikute koguarv.

i)

õiglane koguturuväärtus kokku ning aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 lõike 1 punktis 18 määratletud hajusraamatu aadressidele , tehtud ülekannete ühikute koguarv.

6a)

6b)

6c)

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lisatakse järgmine lõige:

a)

taotletud ühisaudit hõlmaks päringute tegemist või teabe edastamist taotluse saanud liikmesriigi õigusnorme rikkudes;

b)

taotluse esitanud asutus ei saa õiguslikel põhjustel edastada teavet, mis sarnaneb teabega, mida taotluse saanud liikmesriigilt ühisauditi käigus oodatakse.

7a)

9a)

11a)

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

(c)

õigus kontrollida juriidilist isikut.

(c)

artikli 8ab täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui vahendaja või asjaomase maksumaksja aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui vahendaja või asjaomane maksumaksja on füüsiline isik;

(d)

artikli 8ac täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva platvormihalduri aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui aruandev platvormihaldur on füüsiline isik;

(e)

artikli 8ad täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja on füüsiline isik.

13a)

14a)

15a)

a)

artikli 8 lõikes 1 sätestatud tulukategooriaid laiendatakse finantsvaradele, sealhulgas valuutaga kauplemisele ja mittefinantsvarale, nagu kinnisvara, kunst või ehted, ning uutele vara säilitamise vormidele, nagu vabasadamad ja turvalised hoiukassad, sealhulgas andmed tegelike tulusaajate ja kapitali kohta;

b)

artikli 8 lõikes 3a sätestatud kirjete loetelu laiendatakse, et hõlmata andmed tegelikult kasusaavate omanike kohta ja takistada kõrvalehoidumist teise või mitme maksuresidentsuse kaudu.“

(c)

kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv;

c)

kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv ja iga kontoomaniku osa ;

iia)

lisatakse järgmine lõik:

ca)

lisatakse järgmine lõige:

1a)

a)

punkt A jäetakse välja;

b)

punkt B asendatakse järgmisega:

B .

Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod , mille kogujääk või -väärtus ületas 31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000  USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületanud 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata punktis D ette nähtud menetlust järgides.

(b)

kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

b)

kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

10.

Mõiste „e-raha token“ – määruses XXX määratletud e-raha token.

10.

Mõiste „e-raha token“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud e-raha token.

13.

„Krüptovara“ – määruses XXX määratletud krüptovara.

13.

„Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara.

1.

määruse XX kohaselt tegevusloa saanud ettevõte;

1.

määruse (EL) 2023/1114 kohaselt tegevusloa saanud ettevõte.

Ba.

C.

Punktis 3 loetletud teave esitatakse selle kalendriaasta 31. jaanuariks , mis järgneb aastale, mida teave käsitleb. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2026.

C.

Punktis 3 loetletud teave esitatakse selle kalendriaasta 31. juuliks , mis järgneb aastale, mida teave käsitleb. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2026.

1.

„Krüptovara“ – määruses XXX määratletud krüptovara.

1.

„Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara.

5.

„E-raha“ – direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei hõlma mõiste „e-raha“ toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist.

5.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes krüptovara, a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus; b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute tegemiseks; c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on nomineeritud samas usaldusrahas; d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui väljastaja ja e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete alusel toote omaniku taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama usaldusraha vastu. Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist.

6.

„E-raha token“ – määruses XXX määratletud e-raha token.

6.

„E-raha token“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 õike 1 punktis 7 määratletud e-raha token.

7.

„Hajusraamatu tehnoloogia (DLT)“ – määruses XXX määratletud hajusraamatu tehnoloogia ehk DLT.

7.

„hajusraamatu tehnoloogia (DLT)“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud hajusraamatu tehnoloogia ehk DLT.

1.

„Krüptovarateenuse osutaja“ – määruses XXX määratletud krüptovarateenuse osutaja.

1.

„krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja.

4.

„Krüptovarateenused“ – määruses XXX määratletud krüptovarateenused , sealhulgas panustamine ja laenamine .

4.

„Krüptovarateenused“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud krüptovarateenused.

4.

„Avaldatav jaemakse tehing“ – avaldatavate krüptovarade ülekandmine kaupade või teenuste eest, mille väärtus ületab 50 000 eurot .

4.

„Avaldatav jaemakse tehing“ – avaldatavate krüptovarade ülekandmine kaupade või teenuste eest, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit (või samaväärset summat muus vääringus) .

2.

Kui krüptovara kasutaja ei ole andnud III jaos nõutud teavet pärast seda, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja algse taotluse järel on esitatud kaks meeldetuletust (kuid mitte enne 60 päeva möödumist), takistab aruandev krüptovarateenuse osutaja krüptovara kasutajal vahetustehinguid sooritamast.

2.

Kui krüptovara kasutaja ei ole andnud III jaos nõutud teavet pärast seda, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja algse taotluse järel on esitatud kaks meeldetuletust (kuid mitte enne 60 päeva möödumist), takistab aruandev krüptovarateenuse osutaja krüptovara kasutajal vahetustehinguid sooritamast ; selline piirang tühistatakse viivitamata pärast seda, kui krüptovara kasutaja on esitanud nõutava teabe .