<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-17/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0017</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1038">EU:C:2018:1038</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20181219">19.12.2018</DATE> – Kohtuasi C‑17/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Mailat</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kümnes koda)</P><P><DATE ISO="20181219">19. detsember 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: rumeenia.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/112/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 19 ja 29 ning artikli 135 lõike 1 punkt l</KEYWORD><KEYWORD>Kogu vara või selle osa üleandmine</KEYWORD><KEYWORD>Kinnisvara üürileandmise maksuvabastus</KEYWORD><KEYWORD>Äritegevuseks kasutatava kinnisasja ja selleks tegevuseks vajaliku vallasvara üürileping</KEYWORD><KEYWORD>Kinnisasjaga seotud teenused, mis võimaldasid käibemaksu mahaarvamist</KEYWORD><KEYWORD>Korrigeerimine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑17/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunalul Mureși (Mureși esimese astme kohus, Rumeenia) <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180109">9. jaanuaril 2018</DATE>, kriminaalasjas järgmiste isikute suhtes:</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P><HT TYPE="BOLD">Virgil Mailat,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Delia Elena Mailat,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Apcom Select SA,</HT></P></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kümnes koda),</P><P>koosseisus: kaheksanda koja president F. Biltgen (ettekandja) kümnenda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud E. Levits, ja M. Berger,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>V. Mailat, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> L. Chiriac ja <HT TYPE="ITALIC">avocată</HT> O. D. Crăciun,</P></ITEM><ITEM><P>D. E. Mailat, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> S. Bogdan ja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> D.‑S. Chertes,</P></ITEM><ITEM><P>Rumeenia valitsus, esindajad: R. H. Radu, hiljem C.‑R. Canţăr, C.‑M. Florescu ja E. Gane,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja R. Lyal,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artiklite 19 ja 29 ning artikli 135 lõike 1 punkti l tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kriminaalasjas Virgil Mailati ja Delia Elena Mailati ning nende juhitud äriühingu Apcom Select SA suhtes maksustamise vältimise süüteos sel põhjusel, et pärast nende äritegevuseks kasutavas kinnisasjas tehtud töödelt tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamist ei korrigeerinud nad seda käibemaksu kõnealuse kinnisasja ja selleks tegevuseks vajaliku vallasvara üürileandmisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 19 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ning sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed konkurentsimoonutuste vältimiseks juhtudel, kui saaja ei ole täies ulatuses maksukohustuslane. Nad võivad võtta ka mis tahes meetmeid, mis on vajalikud, et takistada selle artikli kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 29 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Artiklit 19 kohaldatakse samal viisil ka teenuste osutamise suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 135 lõike 1 punktis l on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Liikmesriigid vabastavad käibemaksust järgmised tehingud:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>l)</NO.P><TXT>kinnisasja rendile- ja üürileandmine.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rumeenia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT><DATE ISO="20031223">23. detsembri 2003. aasta</DATE> seaduse nr 571/2003 maksuseadustiku kohta (Legea nr 571/2003 privind Codul fiscal; <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial</HT> <HT TYPE="ITALIC">al României</HT>, I osa, nr 927, <DATE ISO="20031223">23.12.2003</DATE>) 2007. aasta detsembris kehtinud redaktsiooni artiklis 149 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="149.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><P><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kapitalikaupadelt mahaarvatav maks on tasutud või tasumisele kuuluv maks kõikide tehingute puhul, mis on seotud selliste kaupade ostu, tootmise, ehitamise, töötlemise või uuendamisega, välja arvatud tasutud või tasumisele kuuluv maks, mis on seotud selliste kaupade parandamise või hooldusega või kapitalikaupade remondiks või hoolduseks varuosade ostmisega.</TXT></NP></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="149.001"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA><P>mahaarvatavat maksu korrigeeritakse punkti 1 alapunkti d kohaselt:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui maksukohustuslane kasutab kapitalikaupa:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>täielikult või osaliselt muudel eesmärkidel kui majandustegevuseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>tehingute tarvis, mis ei too kaasa käibemaksu mahaarvamise õigust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>tehingute tarvis, mis toovad kaasa käibemaksu mahaarvamise õiguse esialgsest mahaarvamisest erinevas määras;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>2007. aasta mais lõpetati ajavahemikul 2006–2007 toimunud kapitaaltööd Apcom Selectile, mida juhivad V. Mailat ja D. E. Mailat, kuuluvas kinnisasjas asuvas restoranis. Äriühing arvestas nende tööde ning restorani pidamisega seotud kapitalikaupade ja vara eest käibemaksu maha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Sama äriühing sõlmis 2007. aasta detsembris käibemaksuvabalt teise äriühinguga üürilepingu kõnealuse kinnisasja ning restorani pidamisega seotud kapitalikaupade ja vara kohta. Üürnik jätkas äritegevust sama nime all. Kuigi riigisiseste õigusnormide kohaselt pidid nad seda tegema, ei korrigeerinud V. Mailat ja D. E. Mailat lepingu sõlmimisel käibemaksu, mis tehtud tööde ning restorani pidamisega seotud kapitalikaupade ja vara puhul oli maha arvatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on V. Mailat, D. E. Mailat ja Apcom Select eelotsusetaotluse esitanud kohtus korruptsioonivastase ameti algatatud kriminaalmenetluses süüdistatavad maksustamise vältimises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Käesolevas asjas väidavad V. Mailat ja D. E. Mailat, et kui nad Apcom Selecti kaudu andsid teisele äriühingule üürile kinnisasja, milles nad restorani pidasid, sealhulgas restorani pidamisega seotud seadmed ja vara, on tegemist ettevõtte üleandmisega käibemaksudirektiivi artiklite 19 ja 29 tähenduses, ning järelikult oli Apcom Selectil õigus ajavahemikul 2006–2007 toimunud moderniseerimistööde eest käibemaks maha arvata, ilma et ta peaks üürilepingu sõlmimisel käibemaksu riigi kasuks korrigeerima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Tribunalul Mureș (Mureși esimese astme kohus, Rumeenia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.P><TXT>Kas sellise lepingu sõlmimine, millega äriühing annab teisele äriühingule koos kõigi olemasolevate seadmete ja muu vallasvaraga üürile kinnisasja, kus ta eelnevalt pakkus toitlustusteenust, on [käibemaksu]direktiivi artikli 19 ja artikli 29 tähenduses ettevõtte üleandmine olukorras, kus üürnikust äriühing jätkab sama toitlustusteenuse pakkumist varem kasutatuga sama nime all?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas kirjeldatud tehing kujutab endast teenuste osutamist, mida saab lugeda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kinnisasja üürileandmiseks<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkti l tähenduses või kompleksseks teenuste osutamiseks, mida ei saa lugeda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kinnisasja üürileandmiseks<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ja mis on õigusnormide alusel maksustatav?<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma esimese küsimusega sisuliselt, kas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>kogu vara või selle osa üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> käibemaksudirektiivi artikli 19 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab tehingut, millega äritegevuseks kasutatav kinnisasi antakse koos selle tegevusega seotud kõigi seadmete ja vallasvaraga üürile, kui üürnik jätkab tegevust sama nime all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb märkida, et käibemaksudirektiivi artikli 19 esimene lõik on sama sõnastusega kui nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kuues direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) artikli 5 lõige 8 ning Euroopa Kohtu praktika viimati nimetatud sätte kohta on <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ülekantav käibemaksudirektiivi artikli 19 esimesele lõigule. Selle kohtupraktika kohaselt on nimetatud sätte eesmärk muuta ettevõtete üleandmine kergemaks, lihtsustades seda ja vältides ülevõtja rahapositsiooni koormamist sellise ülemäärase maksuga, mille ta hiljem sisendkäibemaksu mahaarvamise teel igal juhul tagasi saaks (vt selle kohta <DATE ISO="20031127">27. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zita Modes</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑497/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:644">EU:C:2003:644</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on otsustanud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kogu vara või selle osa üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> kohta, et seda tuleb tõlgendada nii, et see laieneb sellise ettevõtte või ettevõtte iseseisva osa üleandmisele, mille koosseisus on materiaalne vara või vajaduse korral immateriaalne vara, mis koos moodustavad iseseisvat majandustegevust teostava ettevõtte või ettevõtte osa, kuid ei hõlma pelgalt sellist kauba võõrandamistehingut nagu kaubavarude müük (vt selle kohta <DATE ISO="20031127">27. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑497/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:644">EU:C:2003:644</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Samast Euroopa Kohtu praktikast selgub, et selleks, et saaks tuvastada ettevõtte või ettevõtte iseseisva osa üleandmise, peavad üle antud vara osad tervikuna võimaldama iseseisva majandustegevuse jätkamist, ning et küsimust, kas üleantud vara tervikuna peab koosnema nii vallasvarast kui ka kinnisvarast, tuleb analüüsida asjaomase majandustegevuse sisust lähtudes (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Peale selle on Euroopa Kohus otsustanud, et selleks, et teha kindlaks, kas asjaomane tehing kuulub käibemaksudirektiivi tähenduses mõiste alla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kogu vara üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, tuleb kõiki asjaomast tehingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid tervikuna hinnates pöörata erilist tähelepanu selle majandustegevuse sisule, mida kavatsetakse jätkata (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Seega, juhul kui majandustegevuseks ei ole vaja kasutada konkreetseid ruume või selliseid ruume, mis on varustatud selle majandustegevuse jätkamiseks vajaliku püsisisseseadega, võib kogu vara üleandmisega käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõigu tähenduses olla tegemist ka siis, kui kinnisasja omandiõigust üle ei anta (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kui majandustegevus seisneb vallas‑ ja kinnisvara lahutamatu terviku käitamises, on Euroopa Kohus lisaks otsustanud, et kogu vara üleandmisega käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõigu tähenduses ei saa olla tegemist, kui ruumid ei lähe omandaja valdusesse. Eeskätt juhul, kui äriruumid on varustatud majandustegevuse jätkamiseks vajaliku püsisisseseadega, peab kinnisasi olema üleantud vara hulgas, et tegemist oleks kogu vara või selle osa üleandmisega käibemaksudirektiivi tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjas kõnealust tegevust ehk restorani pidamist, siis tuleb tõdeda, et see on tegevus, mis üldjuhul ei saa toimuda äriruumita. Kui tegemist ei ole just toitlustusautoga, eeldab toitlustusteenistuse osutamine, et käitajal on ruumid, kus ta saab toitu serveerida ning kus asuvad toitude valmistamiseks vajaminev sisseseade, materjal ja tooraine. Põhikohtuasjas ei ole aga tegemist toitlustusautot puudutava tegevusega, vaid kindlal aadressil tegutseva asutusega, millel on köök ja toitlustussaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Tasub märkida, et isegi kui tegemist on majandustegevusega, mida ei saa teostada ilma äriruumita, ei ole üleantud majandustegevuse jätkumise tagamiseks üldjuhul vaja, et kaupluse omanik oleks ka selle hoone omanik, kus kauplus asub (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et kui ilmneb, et asjaomase majandustegevuse jätkamiseks on vaja, et omandaja saaks kasutada samu ruume, mis olid müüja käsutuses, ei ole põhimõtteliselt keelatud, et ruumide valdus antakse üle üürilepingu sõlmimisega (<DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Oluline on siiski täpsustada, et asi, milles tehti <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja milles Euroopa Kohus need kaalutlused esitas, puudutas selles kohtuasjas kõnealuses äritegevuses kasutatavate kaubavarude ja sisustuse omandi üleandmist uuele käitajale, mille kohta Euroopa Kohus leidis, et tegemist on vallasvarast koosneva tervikuga, mis on piisav selle majandustegevuse jätkamise tagamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ilmneb eelotsusetaotlusest hoopis, et põhikohtuasjas kõnealuse äritegevuse jaoks kõiki vajalikke esemeid üksnes üüriti ning nendega seotud omandiõigused üle ei läinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nende esemete tervikuna käsutusse andmine ei kujuta endast aga kogu vara või selle osa üleandmist käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõigu tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks tuleb siiski märkida, et Euroopa Kohtule esitatud seisukohtade järgi võõrandati omandajale teatud osa vallasvarast, mitte ei antud talle üürile. Lõppkokkuvõttes on liikmesriigi kohus see, kellel on pädevus kindlaks teha, kas see vara üksinda võimaldab omandajal jätkata kõnealust iseseisvat majandustegevust või kas põhikohtuasjas üürilepingu esemeks olevas kinnisasjas oli vajalik sisseseade selle majandustegevuse jätkamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Samuti tuleb lisada esiteks, et selleks, et kuuluks kohaldamisele mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kogu vara või selle osa üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõigu tähenduses, peab omandajal olema kavatsus üleantud vara või ettevõtte osa kasutada, mitte asjaomast tegevust kohe lihtsalt lõpetada või vastavalt olukorrale kaubavaru müüa (vt selle kohta <DATE ISO="20031127">27. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zita Modes</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑497/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:644">EU:C:2003:644</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et omandaja kavatsusi võib arvesse võtta või teatud juhtudel peab arvesse võtma tehingu kõigi asjaolude hindamisel, kui neid kinnitavad objektiivsed asjaolud (<DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et põhikohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et üürnik jätkas enam kui kaks aastat iseseisvat majandustegevust, mida varem viis läbi üürileandja, ning nagu selgub Euroopa Kohtu esitatud seisukohtadest, võttis üürnik üle töötajad, jättis alles samad tarnijad ning täitis üürileandja klientide ees võetud kaubanduskohustusi, ei olnud üürnikul sellegipoolest võimalik kuidagi asjaomast tegevust lõpetada, kuna üürnik ei olnud tegevuse teostamiseks vajalikest esemetest suurema oma omanikuks saanud ning seega ei olnud tal võimalik neid käsutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et kuigi selliseid asjaolusid nagu üürilepingu kestus ja selle lõpetamise alused tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas ettevõtte või ettevõtte osa üleandmise võib kvalifitseerida kogu vara üleandmiseks käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõigu tähenduses, ei saa siiski üksnes üürilepingu kestuse põhjal ja selle põhjal, et üürilepingu saab üles öelda lühikese etteteatamisega, teha<?PAGE NO="6"?> järeldust, et omandaja kavatses üleantud ettevõtte või ettevõtte osa kohe likvideerida (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kuna käesolevas asjas ei saanud Apcom Selecti üürnik aga igal juhul asjaomast majandustegevust lõpetada, nagu ilmneb eelmisest punktist, ei mõjuta põhikohtuasjas kõnealuse tehingu kvalifitseerimist selle sätte kohaselt asjaolu, et käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõigu kohaldamisest ei saa keelduda üksnes neil põhjustel (vt selle kohta <DATE ISO="20111110">10. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schriever</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑444/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:724">EU:C:2011:724</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Pealegi tuleb tõdeda, et asjaolu, et käibemaksudirektiivi artikli 19 esimeses lõigus on ette nähtud, et saajat käsitatakse üleandja õigusjärglasena, ei muuda selle isiku õigusjärglust selle sätte kohaldamise tingimuseks (vt selle kohta <DATE ISO="20031127">27. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zita Modes</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑497/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:644">EU:C:2003:644</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Järelikult asjaolu, et käesolevas asjas jätkas saaja tegevust sama nime all kui üleandja, ei oma samuti tähtsust, et teha kindlaks, kas põhikohtuasjas kõnealune tehing on käibemaksudirektiivi artikli 19 esimese lõiguga hõlmatud või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kogu vara või selle osa üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> käibemaksudirektiivi artikli 19 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma tehingut, millega äritegevuseks kasutatav kinnisasi antakse koos selle tegevusega seotud kõigi seadmete ja vallasvaraga üürile, isegi kui üürnik jätkab üürileandja tegevust sama nime all.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma teise küsimusega sisuliselt, kas käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkti l tuleb tõlgendada nii, et äritegevuseks kasutatava kinnisasja ning selleks tegevuseks vajalike kõigi seadmete ja vallasvara üürileping kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kinnisasja üürileandmist<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> viidatud sätte tähenduses, või on sellise lepingu puhul tegemist kompleksse teenuse osutamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb täheldada, et Euroopa Kohtu praktikast selgub, et teatud asjaoludel tuleb paljusid formaalselt eraldiseisvaid teenuseid, mida võib osutada eraldi ja mis selliselt kuuluvad eraldi maksustamisele või maksust vabastamisele, käsitada üheainsa tehinguna, kui need ei ole sõltumatud (<DATE ISO="20130627">27. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RR Donnelley Global Turnkey Solutions Poland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑155/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:434">EU:C:2013:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud, et teenust tuleb pidada üheks teenuseks siis, kui kaks või mitu maksukohustuslase poolt pakutud tehinguga hõlmatud aspekti või toimingut on nii tihedalt seotud, et nad moodustavad objektiivselt ühe lahutamatu majandustehingu, mille osadeks jagamine oleks kunstlik (<DATE ISO="20130627">27. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RR Donnelley Global Turnkey Solutions Poland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑155/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:434">EU:C:2013:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Nii on see ka juhul, kui üks või mitu teenust moodustavad ühe põhiteenuse ja kui muu(d) teenus(ed) moodustavad ühe või mitu kõrvalteenust, mida maksustatakse samamoodi nagu põhiteenust. Teenust tuleb käsitada põhiteenuse kõrvalteenusena eeskätt siis, kui see ei ole kliendi jaoks omaette eesmärk, vaid osutatava põhiteenuse parematel tingimustel kasutamise vahend (<DATE ISO="20130627">27. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RR Donnelley Global Turnkey Solutions Poland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑155/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:434">EU:C:2013:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kuigi tõepoolest on liikmesriigi kohtu ülesanne kindlaks määrata, kas maksukohustuslane osutab konkreetsel juhul ühte teenust, ning hinnata selles suhtes lõplikult fakte, võib Euroopa Kohus siiski esitada liikmesriigi kohtule kõik vajalikud tõlgendamise abivahendid, mis võivad olla tarvilikud vaidluse lahendamiseks (<DATE ISO="20130627">27. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RR Donnelley Global Turnkey Solutions Poland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑155/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:434">EU:C:2013:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 135 lõikes 1 sisalduvate mõistetega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>rendileandmine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>üürileandmine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> seoses tuleb märkida, et nende mõistete definitsiooni puudumisel on Euroopa Kohus määratlenud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kinnisasja üürileandmist<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> selle sätte tähenduses kui kinnisasja omaniku poolt üürnikule kokkulepitud ajaks tasu eest antavat õigust hõivata kinnisasi ja välistada kõigi teiste isikute samasugune õigus (vt eelkõige <DATE ISO="20011004">4. oktoobri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Goed Wonen<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑326/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:506">EU:C:2001:506</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20071206">6. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Walderdorff</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:761">EU:C:2007:761</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Pealegi tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt käibemaksudirektiivi artikli 135 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastuste määratlemiseks kasutatud mõisteid, sealhulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kinnisasja rendileandmine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>üürileandmine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, tõlgendada kitsalt, arvestades seda, et need maksuvabastused on erandid üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga teenus, mille maksukohustuslane on tasu eest osutanud (<DATE ISO="20071206">6. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Walderdorff</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:761">EU:C:2007:761</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Antud juhul tuleb seega analüüsida, kas põhikohtuasjas kõnealust tehingut, mis seisnes äritegevuseks kasutatava kinnisasja üürileandmises koos selleks tegevuseks vajalike kõigi seadmete ja vallasvaraga, tuleb pidada üheks teenuseks või mitmeks eraldiseisvaks ja sõltumatuks teenuseks, mida tuleb käibemaksu seisukohalt eraldi analüüsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et üürilepingu esemeks oleva vallasvara üürileandmist ei näi olevat võimalik lahutada põhikohtuasjas kõnealuse kinnisasja üürileandmisest. Pealegi ei ole kahtluse alla seatud, et see vallasvara, nagu köögiseadmed ja ‑masinad, on sellesse kinnisasja paigaldatud ning neid tuleb selles etapis pidada kinnisasja lahutamatuks osaks. Kuna vallasvara, mis anti üürile ja mõnel juhul võõrandati samal ajal kui kinnisvara, oli samal alusel kinnisasjaga samuti restorani pidamisega seotud, siis ei saa ka leida, et selle vallasvara üürileandmisega/võõrandamisega taotleti oma eesmärki, vaid seda tuleb käsitleda vahendina, et kasutada parimatel tingimustel põhiteenust, milleks on kinnisasja üürileandmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega tuleb kinnisasja üürileandmist pidada põhiteenuseks, mille suhtes teised teenused, nagu seadmete ja vallasvara üürimine, on üksnes kõrvalteenus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkti l tuleb tõlgendada nii, et äritegevuseks kasutatava kinnisasja ning selleks tegevuseks vajalike kõigi seadmete ja vallasvara üürileping kujutab endast ühte teenust, milles kinnisasja üürileandmine on põhiteenus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kogu vara või selle osa üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 19 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma tehingut, millega äritegevuseks kasutatav kinnisasi antakse koos selle tegevusega seotud kõigi seadmete ja vallasvaraga üürile, isegi kui üürnik jätkab üürileandja tegevust sama nime all.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punkti l tuleb tõlgendada nii, et äritegevuseks kasutatava kinnisasja ning selleks tegevuseks vajalike kõigi seadmete ja vallasvara üürileping kujutab endast ühte teenust, milles kinnisasja üürileandmine on põhiteenus.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><?PAGE NO="8"?><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>