KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, milles hinnatakse piimatootjate poolt ajavahemiku 1995/96–2001/02 eest tasumisele kuuluva lisamaksu sissenõudmisel tehtud edusamme, millest Itaalia on teatanud komisjonile ja nõukogule /* COM/2013/0438 final */
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, milles hinnatakse piimatootjate poolt
ajavahemiku
1995/96–2001/02 eest tasumisele kuuluva lisamaksu sissenõudmisel tehtud
edusamme, millest Itaalia on teatanud komisjonile ja nõukogule (vastavalt
nõukogu otsuse 2003/530/EÜ artiklile 3) Käesolev
hindamisaruanne on koostatud vastavalt nõukogu 16. juuli 2003. aasta otsuse
nr 2003/530/EÜ (sellise abi ühisturuga kokkusobivuse kohta, mida Itaalia
Vabariik kavatseb anda oma piimatootjatele) artiklile 3, mille kohaselt
Itaalia pädevad ametiasutused esitavad igal aastal nõukogule ja komisjonile
aruande selliste edusammude kohta, mis nad on teinud ajavahemiku
1995/96–2001/02 eest tasumisele kuuluva lisamaksu sissenõudmisel.
Käesolevas aruandes esitatakse komisjoni hinnang seoses Itaalia ametiasutuste
2011. aasta edusammudega nii nõukogu otsusega nr 2003/530/EÜ hõlmatud
saadaolevate summade sissenõudmise kui ka selliste nõuete kohta, mis ei ole
hõlmatud nimetatud otsusega. Kõnealuse otsuse
artikli 1 kohaselt käsitatakse abi, mis seisneb selles, et Itaalia
Vabariik ise maksab ELile piima suhtes kohaldatud lisamaksu summa, mille
piimatootjad võlgnevad ajavahemiku 1995/96–2001/02 eest, ja lubab tootjatel
maksta oma võlga hiljem mitme aasta peale jagatult ilma intressi maksmata,
erandkorras ühisturuga kokkusobivana järgmistel tingimustel: –
tootjad maksavad võla tagasi täismahus iga-aastaste
ühesuuruste osamaksetena ja –
alates 1. jaanuarist 2004 alanud
tagasimakseperiood ei kesta kauem kui 14 aastat. Kõnealuse otsuse
artikli 2 kohaselt antakse abi tingimusel, et Itaalia teatab ametlikult
Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile (EAGGF) asjaomaste
ajavahemike eest makstava lisamaksu kogusumma ja et Itaalia arvab veel tasumata
võla iga-aastaste ühesuuruste osamaksetena maha EAGGFi poolt vastavalt 2003.
aasta novembriks, 2004. aasta novembriks ja 2005. aasta novembriks
rahastatavatest kuludest. Itaalia deklareeris
asjaomase ajavahemiku eest makstava lisamaksu kogusumma nõuetekohaselt 26.
augusti 2003. aasta kirjaga. Järelejäänud
tasumata võla mahaarvamine EAGGFi poolt 2003., 2004. ja 2005. aasta novembriks
rahastatavatest kuludest toimus nõuetekohaselt. Kõnealuse otsuse
artikli 3 kohaselt peavad Itaalia pädevad asutused igal aastal esitama
nõukogule ja komisjonile aruande piimatootjate poolt ajavahemiku
1995/96–2001/02 (sh turustusaastad) eest tasumisele kuuluva lisamaksu
sissenõudmisel tehtud edusammude kohta. Itaalia ametiasutused esitasid komisjonile
selle sätte alusel koostatud kaheksanda aruande Itaalia makseasutuse AGEA 5.
novembri 2012. aasta kirjaga, milles käsitletakse 2011. aasta osamakseid. Lisamaksu
tasumine 2003. aasta osamaksekava alusel Kokku
22 893 tootjast, kes on praegu võlgu nõukogu otsusega hõlmatud
seitsme perioodi lisamaksud, kuid kes on hankinud Itaalia kohtute korraldused
maksete edasilükkamise kohta kuni lõplike otsuste vastuvõtmiseni, otsustas
15 431 tootjat teha tagasimakseid osamaksekava alusel. Osamaksekava kasuks
otsustamine tähendas kõikidest pooleliolevatest kohtuvaidlustest loobumist. Kui
kas või üks aastane osamakse jääb tasumata, arvatakse tootja osamaksekavast
välja ja on oht, et kinni peetakse kogu võlguolev summa koos kogunenud
intressidega. Enne esimese
osamakse tasumist 2004. aastal olid 15 431 osalevat tootjat võlgu
ligikaudu 345 miljonit eurot, mis moodustas tootjate poolt makstavast veel
tasumata lisamaksu kogusummast ligikaudu ühe neljandiku. Sellest nähtub, et
osamaksekava kasuks on otsustanud suurem osa nendest tootjatest, kes on vähem
ületanud oma individuaalseid tootmiskvoote. Seevastu aga individuaalseid
tootmiskvoote märkimisväärselt ületanud tootjad (ligikaudu
8 000 tootjat, kes peavad seitsme perioodi eest tasuma lisamaksu
kokku ligikaudu ühe miljardi euro ulatuses) on selle asemel eelistanud
osamaksekavaga liitumata jätta. Tuleb siiski meeles pidada, et 2011. aastal
said Itaalia ametiasutused ligikaudu 53 uut osamaksetena tasumise
taotlust, mille alusel tasutav summa vastab ligikaudu 1,2 miljonile
eurole. Kaheksanda osamakse
kogusummas 24 339 082,69 eurot pidid 11 296 tootjat
maksma enne 31. detsembrit 2011. Itaalia ametiasutuste tehtud kontrolli
tulemustest nähtus, et 2011. aasta jooksul on 11 153 tootjat
nõuetekohaselt tasunud kokku 23 919 444,43 eurot. See tähendab,
et 98 % tootjatest on õigel ajal tasunud 98,3 % kaheksanda osamakse
kohastest maksudest. Varem on esimese, teise, kolmanda, neljanda, viienda,
kuuenda ja seitsmenda osamakse kohastest tasumisele kuuluvatest summadest õigel
ajal tasutud vastavalt 99,6 %, 97,9 % 99,5 %, 99,7 %,
96,4 %, 96,2 % ja 90,5 %. Esimese kaheksa osamakse raames tasutud
lisamaks ulatub kokku ligikaudu 200 miljoni euroni (umbes 98 %
tasumisele kuuluvast kogusummast). Kuigi sellistest
tulemustest nähtub kindlasti osamaksekavas osalevate tootjate valmisolek oma
kohustusi täita, leiab komisjon, et järelkontroll on juhtumite puhul, kus
maksed ei ole tehtud ettenähtud aja jooksul, väga oluline näitaja ametiasutuste
valmisoleku kohta täita oma kohustusi, et tagada osamaksekava tingimuste täpne
täitmine ja lõpuks tasumisele kuuluva lisamaksu tagasimaksmine täies mahus. Kaheksanda osamakse
kohastest maksudest ei ole kajastatud ülejäänud 143 tootja osamakseid
kokku 419 638,26 euro ulatuses. 2010. aasta lõpuks
ei olnud 604 tootjat seitsmenda osamakseperioodi eest veel tasunud
osamakseid kokku 2 291 279,38 euro ulatuses. Vastavalt Itaalia
ametiasutustelt saadud teabele teatasid vastavad piirkondlikud asutused
kõikidest sellistest juhtumitest keskasutustele, et nõuda sisse kogu maksmisele
kuuluv summa koos intressidega väljaspool osamaksekava. Algul arvati, et
604 tootjat ei ole oma osamaksu tasunud, kuid hiljem selgus, et tegelikult
ei olnud maksnud vaid 59 tootjat. Selle tagajärjel tühistati viimati
nimetatute puhul võimalus sissenõutavat lisamaksu osamaksudena tagasi maksta
ning nende suhtes algatati võla sissenõudmise menetlus. Põllumajandusettevõtted, mille suhtes
on tühistatud osamaksetena maksmise võimalus Kaheksa aastat
pärast 2003. aastal alustatud osamaksetena maksmise kava algust on
457 põllumajandusettevõtet kaotanud osamaksetena maksmise õiguse sellise
osamakseteks jaotatud 17 304 432,75 euro suuruse koguvõla eest,
millest 3 928 355,38 eurot maksti osamaksetena enne kõnealuse õiguse
tühistamist. Pärast õiguse
tühistamist nõuti sisse 1 936 037,85 eurot, mis tähendab, et
ülejäänud 307 põllumajandusettevõtte tagasimaksmata koguvõlg on
11 460 765,30 eurot. Arvudest nähtub,
et Itaalia ametiasutuste hoolikus lisamaksu kogumisel ei ole kaugeltki
rahuldav. Lisaks sellele pidid piimatootjad
loobuma oma kohtumenetlustest Itaalia kohtutes selleks, et saada õigus
osamaksekavas osalemiseks. Seda asjaolu silmas
pidades ei näi puudused lisamaksu sissenõudmisel tulenevat pikaleveninud
kohtumenetlustest, vaid pigem Itaalia ametiasutuste suutmatusest kõnealuseid
summasid tõhusalt sisse nõuda. Riigiabi mõju Komisjon otsustas
11. jaanuaril 2012. aastal algatada ametliku uurimismenetluse[1] vastavalt nõukogu määruse (EÜ)
nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ
asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks)[2]
artikli 4 lõikele 4 seoses Itaalia 29. detsembri 2010. aasta dekreetseadusega
nr 225, mis 26. veebruaril 2011. aastal kinnitati muudatustega seadusena
nr 10, millega pikendati 1995/96–2001/02. turustusaasta eest lisamaksu
tagasimaksmise tähtpäeva (mis nõukogu otsusega nr 2003/530/EÜ heakskiidetud
2003. aasta osamaksekava järgi põhimõtteliselt lõppes 31. detsembril 2010) kuni
30. juunini 2011 (vt artikli 2 lõike 12 punkt k). Kõnealune pikendamine on
väidetavalt sellise abi kuritarvitamine, mida nõukogu on lubanud kooskõlas
nõukogu otsuse nr 2003/530/EÜ artikli 1 esimese taandega, mille
kohaselt tuleb osamaksed tasuda igal aastal ning mida seetõttu käsitatakse uue
ja ebaseadusliku riigiabina määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f
tähenduses. Tasumata
lisamaks, mis on hõlmamata 2003. aasta osamaksete kavaga või 2009. aasta
tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmissüsteemiga Kirjendatud
maksusummade alusel on viidatud sellele, et suhteliselt vähe on kasutusele
võetud 2003. aasta osamaksekava ja 2009. aasta tasumisele kuuluvate maksude
sissenõudmisesüsteemi (intressimääraga, mis on võrdne ELi viitemääraga, mida on
suurendatud veel mitme protsendipunkti võrra). Nii moodustab 2003. ja 2009.
aasta kasutuselevõetud kavade raames kogutud maksude kogusumma
432 miljonit eurot, samas kui ligikaudu kolm neljandikku kõigist ajavahemikul
1995/96–2008/09 tasumata lisamaksudest (vastavalt 1,831 miljardit
eurot) on osamaksekavade raames kogumata. Suurem osa 2003. ja 2009. aasta
kavaga hõlmamata makse on selle asemel vaidlustatud Itaalia kohtutes.
Väljaspool osamaksekavasid kogutud lisamaks on seni kokku 205 miljonit
eurot (tasumisele kuuluv lisamaks on kokku 1,831 miljardit eurot). Nõukogule esitatud
eelmistes hindamisaruannetes väljendas komisjon arvamust, et Itaalia esitatud
aastaaruannetes tuleks eelkõige kirjeldada asjaomast seitset maksuperioodi
käsitlevate kohtuvaidluste seisu ning esitada tõendid selle kohta, et tootjad,
kelle maksu käsitlev vastuväide tagasi lükati, on maksu ära tasunud. Ilma
sellise teabeta ei saa komisjon täpselt jälgida osamaksekavaga hõlmamata
maksuosa sissenõudmise arengut. Komisjon väljendas
heameelt Itaalia ametiasutuste aruandes sisalduva teabe üle seoses kaheksanda
osamakse kohaselt tasumisele kuuluva lisamaksu praeguse üldise olukorraga. Itaalia
ametiasutuste esitatud andmetest nähtub siiski, et täitmisele pöörataval
maksukogumisel on tehtud vähe edusamme. Tegelikult moodustavad sellised
maksusummad, mis on vaidlustatud, kuid kohtu poolt kinnitatud, või sellised
summad, mille puhul kohtumenetlused on käimas, kuid peatamise korraldusi ei ole
väljastatud, ligikaudu 764 miljonit eurot. Täitmisele pööratavaid
maksusummasid on tegelikult kogutud ligikaudu 81 miljonit eurot ja seni
laekumata summasid on 683 miljonit eurot. Nõukogu otsusega hõlmatud
perioodist nähtub, et nõutud summadest ja praegu täitmisele pööratavatest
summadest on tegelikult kogutud umbes 11 %. Sama protsendimäära võib
täheldada kogu ajavahemiku 1995/96–2008/09 kohta. Komisjon avaldab
sügavat kahetsust, et osa 2003. aasta osamaksekavaga ja 2009. aasta tasumisele
kuuluvate maksude sissenõudmissüsteemiga hõlmamata summade kogumine on olnud
aeglane. Aeglane tempo on seotud nii kohtumenetluste kestusega kui ka selliste
summade sissenõudmise vältusega, mille puhul kohtuvaidlused on lõppenud
(372 miljonit eurost, mille puhul kohtumenetlus osutus edukaks, on kogutud
ainult ligikaudu 34 miljonit eurot). Lisaks kajastavad tegeliku
sissenõudmise puudulikkust numbrid, mis näitavad selliste maksude kogumist,
mida ei ole tegelikult kunagi vaidlustatud ja mis tuleb seepärast viivitamata
sisse nõuda (piimakvoodiperioodi 1995/96–2001/02 eest on 76 miljonist
eurost, mida ei ole kunagi vaidlustatud, tagasi saamata umbes 25 miljonit
eurot, seega ollakse kogumata lisamaksu eest võlgu juba rohkem kui
10 aastat). Kuna selles küsimuses ilmselgelt puuduvad märkimisväärsed edusammud,
tekib paratamatult arvamus kohustuste hooletust täitmisest. Komisjon jälgib
jätkuvalt tähelepanelikult sissenõudmise käiku Itaalias, eelkõige sellise
lisamaksu sissenõudmist, mis ei ole hõlmatud osamaksekavaga. Komisjoni
talitused on mitmel korral edastanud oma tähelepanekud (sealhulgas negatiivsed
märkused) Itaalia ametiasutustele ning palunud esitada üksikasjalikku teavet
piimamaksu sissenõudmise mitmesuguste aspektide ja Itaalia valitsuse suhtumise
kohta seoses Itaalia kohtutes käimasolevate kohtumenetlustega. Kokkuvõte Komisjon on
arvamusel, et Itaalia ametiasutuste edusammud ajavahemiku 1995/96–2001/02 eest
tootjate tasutava lisamaksu sissenõudmisel näitavad nõukogu poolt 2003. aastal
heakskiidetud osamaksekava nõuetekohast haldamist. Seoses
osamaksekavaga hõlmamata maksusummade ja selliste maksusummadega, mille üle
käivad Itaalia kohtutes kohtuvaidlused, on komisjon 2010., 2011. ja 2012.
aastal nõukogule esitatud hindamisaruannetes juba väljendanud rahulolematust
selle üle, et piimakvoodi maksusummade sissenõudmine on erakordselt aeglane,
ning teinud järelduse, et maksude sel viisil tehtavat sissenõudmist on vaja
oluliselt parandada. Itaalia
ametiasutuste esitatud teabest kaheksanda osamakse kohta nähtub, et hoolimata
mõningatest edusammudest ei ole osamaksekavaga hõlmamata lisamaksu
sissenõudmisel märgata uusi olulisi arenguid ning kuna tohutud maksusummad on
nii pika aja vältel tasumata, ei ole ELi õigustiku tõhusus selle juhtumi puhul
veel kaugeltki saavutatud. [1] ELT C 37, 10.2.2012, lk 30. [2] EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.