<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-329/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0329</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:263">EU:C:2020:263</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200402">2.4.2020</DATE> – Kohtuasi C‑329/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Condominio di milano, via meda</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu Otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20200402">2. aprill 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: itaalia.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 93/13/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 1 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Korteriomanike ühisus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑329/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) <DATE ISO="20190401">1. aprilli 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190423">23. aprillil 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Condominio di Milano, via Meda</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Eurothermo SpA,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, kohtunikud M. Safjan, L. Bay Larsen, C. Toader (ettekandja) ja N. Jääskinen,</P><P>kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Eurothermo SpA, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avvocato</HT> A. Fracchia,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> E. Manzo,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara ja N. Ruiz García,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkti b.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>See eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluse raames, mille pooled on korteriomanike ühisus Condominio di Milano, via Meda (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Condominio Meda<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Eurothermo SpA ning mille ese on eeskätt soojusenergia tarnelepingu alusel viivitusintressi nõudmine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 93/13</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 põhjenduses 12 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>praegused siseriiklikud õigusaktid võimaldavad ette näha üksnes osalist ühtlustamist; […] liikmesriikidel peaks olema võimalus asutamislepingu sätteid arvesse võttes kindlustada tarbijatele kõrgem kaitstuse tase siseriiklike õigusnormide abil, mis on käesoleva direktiiviga ette nähtud õigusnormidest rangemad<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt on direktiivi eesmärk ühtlustada liikmesriikide õigus‑ ja haldusnormid, mis käsitlevad ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt loetakse tarbijalepingu tingimus, mille üle ei ole eraldi läbi räägitud, ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 8 kohaselt võivad liikmesriigid tarbijakaitse kõrgema taseme tagamiseks direktiivi reguleerimisalas kehtestada või säilitada rangemad sätted, kui need on kooskõlas EL toimimise lepinguga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2011/83/EL</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="64" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 304, lk 64</REF.DOC.OJ>) põhjendus 13 on järgmine:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Liikmesriikidele peaks kooskõlas liidu õigusega jääma pädevus kohaldada käesoleva direktiivi sätteid direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvates valdkondades. Seega võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusaktid, mis on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega või selle teatavate sätetega, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävaid lepinguid. Näiteks võivad liikmesriigid teha otsuse laiendada käesoleva direktiivi eeskirjade kohaldamist juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ei ole käesoleva direktiivi tähenduses tarbijad, nagu valitsusvälised organisatsioonid, tegevust alustavad ettevõtjad või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. […]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Itaalia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tsiviilseadustik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku (codice civile) artiklis 1117 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Hoone üksikute eriomandite omanike kaasomandis on isegi siis, kui viimastel on üksnes perioodiline kasutusõigus ja kui omandiõigusest ei tulene teisiti:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>kõik hooneosad, mida on vaja ühiskasutamiseks, näiteks maa, millel hoone asub, vundament, kandvad seinad, kandetalad ja -konstruktsioonid, katused ja lamekatused, trepid, sissekäigud, fuajeed, eesruumid, etikud, sisehoovid ja fassaadid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>parkimisalad ja ühiskasutatavate teenuste jaoks mõeldud kohad, nagu majahoidja ruumid, pesupesemisruum, pesukuivatusruum ja pööning, mis ehituslike ja funktsionaalsete omaduste tõttu on mõeldud ühiskasutamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>mis tahes laadi rajatis, sisseseade või ese, mis on mõeldud ühiskasutuseks, nagu liftid, kaevud, vedelikumahutid, joogivee- ja kanalisatsioonirajatised, tsentraalsed elektri-, gaasi- ning kütte- ja õhukonditsioneeri jaotus- ja edastussüsteemid, raadio- ja telesignaali vastuvõtu- ja teenindussüsteemid ning mis tahes muud tüüpi, sh satelliit- ja kaabellevi seadmed juurdepääsuks andmevoogudele ning vastavad ühendused kuni ruumideni, mis on mõne kaasomaniku eriomandis, või kui tegemist on üksikseadmega, siis kuni kasutuskohani, juhul kui avalike võrkude valdkonna õigusnormidest ei tulene teisiti.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku artikkel 1117<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Kohaldamisala<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> kõigil juhtudel, kui mitmel korteriomandil või hoonel […] on ühiseid osi artikli 1117 tähenduses.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku artikli 1129 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Majahalduri määramine, tagasikutsumine ja kohustused<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> esimeses lõigus on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kui kaasomanikke on rohkem kui kaheksa ja kui üldkoosolek vastavat otsust ei tee, nimetab majahalduri kohus ühe või mitme kaasomaniku või ametist lahkuva majahalduri taotluse alusel.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku artiklis 1131 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Esindamine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Oma […] pädevuse piires majahaldur esindab ühisuse liikmeid ja võib pöörduda ühisuse huvide kaitseks kohtusse kas kaasomanike või kolmandate isikute vastu.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tarbijakaitseseadustik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 sätted on Itaalia õiguskorda üle võetud <DATE ISO="20050906">6. septembri 2005. aasta</DATE> seadusandliku dekreediga nr 206, millega kehtestatakse <DATE ISO="20030729">29. juuli 2003. aasta</DATE> seaduse nr 229 artikli 7 alusel tarbijakaitseseadustik (Decreto legislativo n. 206, – Codice del consumo, a norma dell’articolo 7 della legge 29 luglio 2003, n 229) (<HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 235 regulaarne lisa nr 162, <DATE ISO="20051008">8.10.2005</DATE>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>tarbijakaitseseadustik<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Tarbijakaitseseadustiku (muudetud <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> seadusandliku dekreediga nr 221 (GURI nr 278, <DATE ISO="20071129">29.11.2007</DATE>)) artikli 3 lõikes 1 on tarbija mõiste määratletud nii, et tarbija on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema võimaliku majandus, kaubandus-, käsitööndusliku ega kutsetegevusega<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Milanos (Itaalia) asuv Condominio Meda, keda esitab majahaldur, sõlmis <DATE ISO="20100402">2. aprillil 2010</DATE> Eurothermoga soojusenergia tarnelepingu, mille artiklis 6.3 ette nähtud tingimuse kohaselt peab võlgnik makseviivituse korral maksma <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>viivitusintressi määraga 9,25% alates arve tasumise tähtpäeva möödumisest.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Vahendusmenetluses <DATE ISO="20141114">14. novembril 2014. aastal</DATE> sõlmitud kompromissi alusel esitas Eurothermo <DATE ISO="20160418">18. aprillil 2016</DATE> Condominio Medale makseettepaneku tasuda talle eespool nimetatud lepingu järgselt võlgnevuselt <FT TYPE="DECIMAL">21025,43</FT> eurot viivitusintressi, mis on arvutatud <DATE ISO="20160217">17. veebruari 2016. aasta</DATE> seisuga tasumata summalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Condomino Meda esitas makseettepaneku peale vastuväite eelotsusetaotluse esitanud kohtule, väites, et ta on direktiivi 93/13 tähenduses tarbija ja et kõnealuse lepingu artikkel 6.3 on ebaõiglane tingimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et see lepingutingimus on tõepoolest ebaõiglane ja et kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga võib ta selle omal algatusel tühistada. Siiski on sellel kohtul küsimus, kas sellist korteriomanike ühisust nagu Itaalia õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT> saab käsitada tarbijana direktiivi 93/13 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Selles küsimuses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Corte suprema di cassazione (Itaalia kõrgeim kassatsioonikohus) praktikale, mille kohaselt esiteks peetakse seda laadi korteriomanike ühisust iseseisvat õigusvõimet omavaks, vaatamata sellele, et tegemist ei ole juriidilise isikuga. Teiseks on selle sama kohtupraktika kohaselt tarbijakaitsenormid kohaldatavad lepingute suhtes, mis on sõlmitud ettevõtja ja korteriomanike ühisuse majahalduri vahel, mis on määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>haldamisüksus, mis ei ole oma osalistest eristatav juriidiline isik<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, võttes arvesse asjaolu, et majahaldur esindab üksikuid ühisuse liikmeid, keda tuleb pidada tarbijateks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Peale selle juhib see kohus tähelepanu Euroopa Kohtu praktikale, nimelt <DATE ISO="20011122">22. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cape ja Idealservice MN RE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑541/99 ja C‑542/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:625">EU:C:2001:625</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mille kohaselt peab tarbija mõiste põhinema sellel, et asjaomane õigussubjekt on füüsiline isik. Siiski märgib see kohus, et kui direktiivi 93/13 kohaldatavus on välistatud üksnes põhjusel, et asjaomane isik ei ole ei füüsiline ega juriidiline isik, on oht, et teatavad õigussubjektid jäävad kaitseta sellisel juhul, kui nad on müüja või teenuseosutaja suhtes nõrgemas positsioonis, mis võib õigustada tarbijakaitsenormistiku kohaldamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Kas mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> niisugusena, nagu seda on kasutatud direktiivis [93/13], on vastuolus see, kui tarbijaks kvalifitseeritakse (niisugune) isik (nagu korteriomanike ühisus Itaalia õiguskorras), kes ei ole taandatav mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>füüsiline isik<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>juriidiline isik<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> olukorras, kus see subjekt sõlmib lepingu muudel eesmärkidel kui kutsetegevus ja on müüja või teenuseosutaja suhtes nõrgemas positsioonis nii seoses läbirääkimistega kui ka informeerituse poolest?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13 artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mis tõlgendab selle direktiivi siseriiklikku õiguskorda üle võtvaid õigusnorme nii, et selles direktiivis sisalduvad tarbijakaitsenormid on kohaldatavad ka lepingu suhtes, mille on müüja või teenuseosutajaga sõlminud selline õigussubjekt nagu Itaalia õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Esitatud eelotsuse küsimusele vastamise eesmärgil tuleb kõigepealt analüüsida selle direktiivi kohaldamisala, et teha kindlaks, kas liidu õiguse praeguses arengujärgus võib tarbija mõistega selle direktiivi tähenduses olla hõlmatud õigussubjekt, kes ei ole füüsiline isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 eesmärk on selle artikli 1 lõike 1 kohaselt ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuseosutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b kohaselt tuleb tarbija mõistet käsitada nii, et tarbija on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavates lepingutes toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Seega järeldub sellest sättest, et selleks, et isik oleks selle mõistega hõlmatud, peavad olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, nimelt peab tegemist olema füüsilise isikuga ja selle isiku tegevus peab toimuma eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Mis puutub esimesse tingimusse, siis on Euroopa Kohus juba varem sedastanud, et müüja või teenuseosutajaga lepingu sõlminud muud isikut peale füüsilise isiku ei saa lugeda tarbijaks direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses (<DATE ISO="20011122">22. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cape ja Idealservice MN RE</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑541/99 ja C‑542/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:625">EU:C:2001:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdenud, et korteriomanike ühisus on Itaalia õiguskorras selline õigussubjekt, kes ei ole ei füüsiline isik ega ka juriidiline isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb märkida, et Euroopa Liidu õiguse praeguses arengujärgus ei ole omandi mõiste liidu tasandil ühtlustatud ja liikmesriikide vahel võib esineda erinevusi. Tuleb nimelt tõdeda, et ELTL artikli 345 kohaselt ei mõjuta asutamislepingud mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides. Lisaks tuleb laiemast süstemaatilise tõlgenduse perspektiivist lähtudes märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20120704">4. juuli 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="201" PAGE.FIRST="107" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 201, lk 107</REF.DOC.OJ>) artikli 1 lõike 2 punkt k välistab selle määruse kohaldamisalast asjaõigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Järelikult võivad liikmesriigid seni, kuni liidu seadusandja ei ole selles küsimuses sekkunud, oma õiguskorras vabalt ette näha korteriomanike ühisuse õigusliku regulatsiooni, kvalifitseerides selle juriidiliseks isikuks või mitte.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Seega ei vasta selline ühisus nagu põhikohtuasja hageja direktiivi 93/13 artikli 2 punktis b ette nähtud esimesele tingimusele ega ole niisiis hõlmatud selle sätte tähenduses tarbija mõistega, mistõttu sellise ühisuse ning müüja või teenuseosutaja vahel sõlmitud leping jääb selle direktiivi kohaldamisalast välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>See järeldus ei ole vastuolus <DATE ISO="20191205">5. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EVN Bulgaria Toplofikatsia ja Toplofikatsia Sofia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑708/17 ja C‑725/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1049">EU:C:2019:1049</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nimelt, kuigi Euroopa Kohus otsustas, et selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas kõne all olnud kaasomandis oleva korterelamu soojusenergiaga varustamiseks sõlmitud tarnelepingud on direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 1 tähenduses lepingud, mis on sõlmitud tarbija ja müüja või teenuseosutaja vahel, tuleb märkida, et need lepingud olid sõlminud kaasomanikud ise, mitte korteriomanike ühisus, keda esindab majahaldur, nagu põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuid lisaks eelnevale tuleb veel kindlaks teha, kas liikmesriigi sellise kohtu nagu Corte Suprema di Cassazione (kõrgeim kassatsioonikohus) praktika seoses direktiivi 93/13 riigisisesesse õigusesse üle võtvate õigusnormide tõlgendamisega nii, et direktiivis sisalduvad tarbijakaitsenormid kohalduvad ka lepingu suhtes, mille müüja või teenuseosutajaga on sõlminud selline õigussubjekt nagu Itaalia õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT>, on vastuolus liidu tarbijakaitsesüsteemi mõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb märkida, et vastavalt ELTL artikli 169 lõikele 4 võivad liikmesriigid säilitada või kasutusele võtta rangemaid tarbijakaitsemeetmeid, tingimusel et need on aluslepingutega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 põhjenduses 12 on märgitud, et selle direktiiviga toimub riigisisese ebaõiglaste tingimuste regulatsiooni üksnes osaline ja minimaalne ühtlustamine, mistõttu liikmesriikidele jääb võimalus asutamislepingu sätteid arvesse võttes kindlustada tarbijatele kõrgem kaitstuse tase riigisiseste õigusnormide abil, mis on selle direktiiviga ette nähtud õigusnormidest rangemad. Nimetatud direktiivi artikli 8 kohaselt võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada asutamislepingule vastavad rangemad sätted, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks on direktiivi 2011/83 põhjenduse 13 kohaselt liikmesriikidele jäetud pädevus kooskõlas liidu õigusega kohaldada selle direktiivi sätteid direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvates valdkondades. Liikmesriigid võivad eeskätt otsustada laiendada selle direktiivi normide kohaldamist sellistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole tarbijad selle direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Corte Suprema di Cassazione (kõrgeim kassatsioonikohus) on välja kujundanud kohtupraktika suuna, mille eesmärk on kaitsta laiemat tarbijate ringi, laiendades direktiivist 93/13 tuleneva kaitse sellisele Itaalia õiguses ette nähtud õigussubjektile nagu <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT>, mis ei ole riigisiseste õigusnormide kohaselt füüsiline isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Selline kohtupraktika suund vastab nimetatud direktiivi eesmärgile, mis on tarbijate kaitse (vt selle kohta <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Santander ja Escobedo Cortés</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑96/16 ja C‑94/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:643">EU:C:2018:643</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kuigi selline õigussubjekt nagu Itaalia õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT> ei ole hõlmatud tarbija mõistega direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses, võivad liikmesriigid kohaldada selle direktiivi sätteid valdkondades, mis ei kuulu selle õigusakti kohaldamisalasse (vt analoogia alusel <DATE ISO="20120712">12. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SC Volksbank România</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑602/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:443">EU:C:2012:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), tingimusel, et selline liikmesriigi kohtute kasutatav tõlgendus tagab tarbijakaitse kõrgema taseme ega riku aluslepingute sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Eeltoodu põhjal tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 93/13 artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega ei ole vastuolus riigisisene kohtupraktika, mis tõlgendab selle direktiivi riigisisesesse õiguskorda üle võtvaid õigusnorme nii, et selles direktiivis<?PAGE NO="7"?> sisalduvad tarbijakaitsenormid on kohaldatavad ka lepingu suhtes, mille müüja või teenuseosutajaga on sõlminud selline õigussubjekt nagu Itaalia õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT>, kuigi selline õigussubjekt ei kuulu nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega ei ole vastuolus riigisisene kohtupraktika, mis tõlgendab selle direktiivi riigisisesesse õiguskorda üle võtvaid õigusnorme nii, et selles direktiivis sisalduvad tarbijakaitsenormid on kohaldatavad ka lepingu suhtes, mille müüja või teenuseosutajaga on sõlminud selline õigussubjekt nagu Itaalia õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">condominio</HT>, kuigi selline õigussubjekt ei kuulu nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>