European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/1890

19.9.2025

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/1890,

18. september 2025,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Rakendusmäärusega (EL) nr 430/2013 (2) kehtestas nõukogu dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“) ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike (välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 19 10 (TARICi kood 7307 19 10 10) ja ex 7307 19 90 (TARICi kood 7307 19 90 10) alla (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

Dumpingu kõrvaldamise taset aluseks võttes jäi tollimaks vahemikku 14,9–57,8 %. Uurimist, mille tulemusel esialgsed meetmed kehtestati, nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks“.

(3)

12. juunil 2013 esitas Hiina eksportiv tootja Jinan Meide Castings Co., Ltd. (edaspidi „Jinan Meide“) Euroopa Liidu Üldkohtule taotluse tühistada nõukogu määrus (EL) nr 430/2013 tema suhtes kohaldatavas osas. 30. juunil 2016 sedastas Üldkohus oma otsuses, et Jinan Meide kaitseõigusi on rikutud, ja tühistas vaidlustatud määruse selles osas, mis puudutas dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Jinan Meide toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes.

(4)

Pärast eespool nimetatud kohtuotsust alustas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 28. oktoobri 2016. aasta teatega (3) uuesti dumpinguvastast uurimist, mis käsitles Jinan Meide toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke.

(5)

Oma 28. juuni 2017. aasta rakendusmäärusega (EL) 2017/1146 (4) kehtestas komisjon uuesti 39,2 % lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

(6)

25. novembril 2015 algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise Metpro Limitedi taotluse põhjal, mis käsitles Hiina RVst ja Taist pärit teatud liiki tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke, et otsustada, kas need jäävad kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalasse. Komisjon lõpetas selle osalise vahepealse läbivaatamise 18. juulil 2016 rakendusotsusega (EL) 2016/1176 (5) pärast seda, kui taotleja oli oma taotluse tagasi võtnud.

(7)

23. mail 2017 algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise pärast Hebei Yulong Casting Co., Ltd. taotlust, mis käsitles Hiina RVst ja Taist pärit teatud liiki tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke, et otsustada, kas need jäävad kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalasse. Komisjon lõpetas selle osalise vahepealse läbivaatamise 11. jaanuari 2018. aasta rakendusotsusega (EL) 2018/52 (6) pärast seda, kui taotleja oli oma taotluse tagasi võtnud.

(8)

12. juulil 2018 otsustas Euroopa Liidu Kohus, (7) et keragrafiitmalmist (ehk kõrgtugevast malmist) valmistatud toruliitmikud ei vasta CNi alamrubriigis 7307 19 10 määratletud mõistele „tempermalmist“. Kohus järeldas, et keragrafiitmalmist valmistatud toruliitmikud tuleb liigitada CNi jääkalamrubriiki 7307 19 90 (muud liiki rauast esemed).

(9)

14. veebruaril 2019 avaldas komisjon rakendusmääruse (EL) 2019/262, (8) millega muudeti viiteid TARICi koodidele, et viia need vastavusse kohtu järeldustega. Kuna dumpinguvastased meetmed kehtestatakse toote määratluse järgi, olenemata selle tariifsest klassifitseerimisest, ei olnud sellel muudatusel mingit mõju tootevalikule, mille suhtes kehtivaid meetmeid kohaldatakse.

(10)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1259 (9) kehtestas Euroopa Komisjon pärast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes uuesti lõplikud dumpinguvastased meetmed (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(11)

Jinan Meide vaidlustas rakendusmääruse (EL) 2017/1146 Üldkohtus. 20. septembril 2019 tegi Üldkohus kohtuasjas T-650/17 (10) rakendusmääruse (EL) 2017/1146 kohta otsuse.

(12)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1210 (11) kehtestas komisjon uuesti 36,0 % lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina RVst pärit ja Jinan Meide toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

(13)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/2202 (12) otsustas komisjon jätta dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja järgmised tooted:

—

surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid;

—

tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid;

—

kummitihendiga keragrafiitmalmist T-liitmikud, millel on väljalaskeava;

—

keragrafiitmalmist soontega otsakorgid, mida kasutatakse soontega terastorude puhul, millel on keermestatud väljalaskeava;

—

keragrafiitmalmist ahenevad soontega liitmikud, millel on keermestatud ots;

—

keragrafiitmalmist ahenevad soontega T-liitmikud, millel on keermestatud väljalaskeava, ja

—

keragrafiitmalmist sadulklambrid, millel puuduvad keermestatud väljalaskeavad ja mida kasutatakse toru avade sulgemiseks.

(14)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud jäävad Hiinast pärit impordi puhul vahemikku 24,6–57,8 % ja Taist pärit impordi puhul vahemikku 14,9–15,5 %.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(15)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (13) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(16)

25. aprillil 2024 esitas liidu tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses Euroopa Liidu tempermalmist toruliitmike tootmisharu ajutine kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) läbivaatamistaotluse. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ning liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(17)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 24. juulil 2024 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina RVst ja Taist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike liitu suunatud impordile kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (14) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja asjaomane periood

(18)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(19)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele tootjatele Hiinas ja Tais, Hiina Rahvavabariigi ja Tai ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, samuti kasutajatele ja kauplejatele ning kutsus neid üles osalema.

(20)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

1.6.   Valikuuring

(21)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Liidu tootjate valikuuring

(22)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel võttis komisjon aluseks uuritava toote toodangu suuruse ja müügimahu representatiivsuse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(23)

Valimisse kuulus kaks liidu tootjat, kelle toodang ja müügimaht moodustasid ligikaudu 70 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja kogumüügimahust liidus. Samuti tagas valim hea geograafilise jaotuse.

(24)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Komisjon järeldas seega, et valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

Importijate valikuuring

(25)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(26)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seda arvesse võttes otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

Hiina tootjate valikuuring

(27)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(28)

Ükski Hiina tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud valimisse kuuluma. Seepärast leidis komisjon, et ükski Hiina tootja ei teinud uurimises koostööd.

Tai tootjate valikuuring

(29)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Tai tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Tai esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Ükski Tai tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud valimisse kuuluma. Seepärast leidis komisjon, et ükski Tai tootja ei teinud uurimises koostööd.

1.7.   Küsimustiku vastused

(31)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjoni ei saanud sellele küsimustikule ühtegi vastust. Seega Hiina RV valitsus koostööd ei teinud.

(32)

Komisjon palus valimisse kaasatud liidu tootjatel täita küsimustikud, mis tehti algatamise päeval kättesaadavaks tema veebisaidil.

(33)

Küsimustiku vastused saadi kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt: Berg Montana Fittings EAD ja Georg Fischer Fittings GmbH.

1.8.   Kontrollimine

(34)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Liidu tootjad

—

Berg Montana Fittings EAD, Bulgaaria

—

Georg Fischer Fittings GmbH, Austria

1.9.   Järgnenud menetlus

(35)

10. juulil 2025 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(36)

Komisjon sai taotluse esitajalt märkusi, milles nad tema järeldustega nõustusid. Muid märkusi ega ärakuulamistaotlusi ei esitatud.

2.   VAATLUSALUNE TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(37)

Vaatlusalune toode on sama toode, mida käsitleti esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikud, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 7307 19 10 (TARICi koodid 7307 19 10 10 ja 7307 19 10 20) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „tempermalmist toruliitmikud“).

(38)

Vaatlusaluse toote hulka ei kuulu: surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid; tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid; kummitihendiga keragrafiitmalmist T-liitmikud, millel on väljalaskeava; keragrafiitmalmist soontega otsakorgid, mida kasutatakse soontega terastorude puhul, millel on keermestatud väljalaskeava; keragrafiitmalmist ahenevad soontega liitmikud, millel on keermestatud ots; keragrafiitmalmist ahenevad soontega T-liitmikud, millel on keermestatud väljalaskeava; keragrafiitmalmist sadulklambrid, millel puuduvad keermestatud väljalaskeavad ja mida kasutatakse toru avade sulgemiseks.

(39)

Peamised tootmises kasutatavad toorained on vanametall, koks/elekter/gaas, liiv (valamiseks) ja tsink (galvaanimiseks). Tootmisprotsessi esimene etapp on vanametalli sulatamine. Sellele järgneb vormimisprotsess ja mitmesuguste vormide valu, mis seejärel eraldatakse üksikuteks tükkideks. Tooted vajavad pikka lõõmutust, et tagada nende piisav deformeeritavus, mis võimaldaks neid kasutada otstarbel, mille puhul need peavad pidama vastu näiteks löökidele ja vibratsioonile ning taluma kiireid temperatuurimuutusi. Seejärel võib liitmikud galvaanida. Pärast seda toimub toodete keermestamine ja masinaga töötlemine.

(40)

Vaatlusalusel tootel on mitmesuguseid kasutusviise, näiteks kasutatakse seda kahe või enama toru ühendamiseks, torude ühendamiseks seadmetega, vedeliku voolusuuna muutmiseks või torude sulgemiseks. Valatud keermestatud liitmikke kasutatakse peamiselt elumajade ja muude hoonete gaasi-, vee- ja küttesüsteemides. Samuti kasutatakse neid naftatöötlemistehaste torustikes. Neid liitmikke on saadaval mitmel kujul, millest levinuimad on 90-kraadised põlved, kolmikud, muhvid, nelikud ja ühendused. Neid toodetakse nii galvaanimata kui ka galvaanitud kujul.

2.2.   Asjaomane toode

(41)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina RVst ja Taist pärit vaatlusalune toode.

2.3.   Samasugune toode

(42)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—

vaatlusalune toode;

—

vaatlusalune toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina ja Tai siseturul;

—

vaatlusalune toode, mida eksportivad tootjad toodavad ja müüvad ülejäänud maailmale, ning

—

vaatlusalune toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(43)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Hiina

3.1.1.   Sissejuhatavad märkused

(44)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Taist pärit tempermalmist toruliitmike import liidu turule.

(45)

Eurostati andmete ja liidu tootmisharu esitatud teabe kohaselt moodustas Hiinast pärit tempermalmist toruliitmike import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 19 % liidu turust, samas kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa 47 % ja eelmise aegumise läbivaatamise ajal 21 %.

(46)

Nagu on märgitud põhjendustes 28 ja 30, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Hiina kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(47)

Sellest tulenevalt põhinesid dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlevad järeldused kooskõlas alusmääruse artikliga 18 Hiina puhul kättesaadavatel faktidel, see tähendab läbivaatamistaotluses esitatud teabel, kogutud statistikal ja vajaduse korral muudel kindlakstehtud avalikel allikatel.

3.1.2.   Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(48)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(49)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(50)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(51)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Taotluse esitaja kasutas läbivaatamistaotluses võrdlusriigina Brasiiliat.

(52)

Lisaks märkis komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(53)

10. veebruaril 2025 avaldas komisjon teate, et teavitada huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(54)

Selles teates loetles komisjon kõik vaatlusaluse tootega seotud tootmistegurid, nagu selle tootmiseks kasutatavad toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Tai.

(55)

Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks kolme kasumliku Tai äriühingu kohta kättesaadavate andmete põhjal.

(56)

Komisjon sai teate kohta märkusi taotluse esitajalt, kes märkis, et ta nõustub Tai kui sobiva võrdlusriigiga.

3.1.3.   Normaalväärtus

(57)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(58)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(59)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.1.3.1.   Oluliste moonutuste olemasolu

(60)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas Hiinas esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, millest tingituna ei oleks selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Analüüsi raames käsitleti järgmisi tõendeid eri kriteeriumide kohta, mis on oluliste moonutuste esinemise kindlaksmääramisel asjakohased.

(61)

Esiteks hõlmasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi oluliste moonutuste esinemisele viitavaid tõenduselemente.

(62)

Taotluse esitaja väitel teenindavad Hiinas vaatlusaluse toote turgu ettevõtted, kes on Hiina ametiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all. Taotluse esitaja märkis, et raua- ja terasesektoris esineb riigi osalust, eeskätt ettevõtete ja HKP vaheliste tihedate sidemete kaudu. Tempermalmist toruliitmike sektoris on kõnealune osalus eriti ilmne Hiina raua- ja teraseühenduse (edaspidi „CISA“) eesmärkides esitatud suuniste näol (15).

(63)

CISA põhikirja artikli 3 kohaselt „teenib ühendus ettevõtteid, teenib sektorit ja teenib valitsust [---] ning püüab täita ühendavat rolli valitsuse ja asjaomaste ettevõtete vahel“. Lisaks on põhikirja artikliga 24 ette nähtud, et CISA „täidab kõiki muid ülesandeid, mille valitsus ja asjaomased haldusasutused on andnud“, ning artikliga 26 on ette nähtud, et CISA „järgib nõuetekohaselt partei suunda, suuniseid, poliitikat ja poliitilist juhtimist“.

(64)

Samuti väitis taotluse esitaja, et Hiina riigi esindatus tempermalmist toruliitmikke tootvates ettevõtetes võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid. Taotluse esitaja väitis, et see kehtib nii riigi omanduses olevate ettevõtete kui ka eraettevõtete puhul. Taotluse esitaja märkis, et vastavalt Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklile 33 kehtib põhiseaduslik kohustus, mille kohaselt „[e]smatasandi parteiorganisatsioonid mitteavaliku sektori üksustes peavad rakendama partei põhimõtteid ja poliitikat, juhtima ja kontrollima, et nende ettevõtted järgivad riigi seadusi ja eeskirju“. Hiina äriühinguseaduse artiklis 19 on rõhutatud äriühingute kohustust „tagada partei tegevuseks vajalikud tingimused“ ja nõuet määrata äriühingus „Hiina Kommunistliku Partei organisatsioon [---] partei tegevuse elluviimiseks“.

(65)

Läbivaatamistaotluses märgiti, et riik on terasesektoris ulatuslikult esindatud nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil. Taotluse esitaja mainis hiljutist Hiinast pärit terasest kumerpeaprofiile käsitlevat dumpinguvastast uurimist, (16) kus komisjon tsiteeris Hebei Tangshani omavalitsuse 2022. aasta raua ja terase tegevuskava, milles eri omavalitsusüksustele tehakse ülesandeks „otsida ja juhendada finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks, ja samal ajal [---] anda toetusi intressimäärade vähenduste näol“. Taotluse esitaja märkis, et riigi kõnealune esindatus teraseettevõtetes kajastub ka tempermalmist toruliitmike sektoris.

(66)

Taotluse esitaja osutas, et Hiina ametiasutused rakendavad avalikku poliitikat ja meetmeid, mis tagavad tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil. Taotluse esitaja märkis, et Hiina terasesektoris kehtivad arvukad riigi ja omavalitsuste tasandi kavad, eelkõige seoses terasetööstuse optimeerimise ja arendamisega ning moderniseerimisega tarneahela tasandil.

(67)

Samuti rõhutas taotluse esitaja, et pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub või selle täitmise tagamine on diskrimineeriv või ebapiisav. Taotluse esitaja väitel ilmneb see Hiina valitsuse (edaspidi „Hiina RV valitsus“) mõjust maksejõuetusmenetlustes. Kuna kohtud on allutatud Hiina RV valitsusele, saavad paljud maksejõuetud ettevõtted kasu restruktureerimiskavadest, mis tulenevad valitsuse faktilistest tagatistest riigi omanduses olevatele ettevõtetele. Lisaks osutas taotluse esitaja maa eraldamist ja omandamist käsitlevate eeskirjade läbipaistmatusele.

(68)

Mis puudutab raua- ja terasesektorit ning konkreetselt tempermalmist toruliitmike tootjaid, siis juhtis taotluse esitaja tähelepanu eelmise aegumise läbivaatamise järeldusele, mille kohaselt esineb moonutusi, sest „pankrotiseadust ja asjaõigusseadust kohaldatakse raua- ja terasesektoris, sh uurimisaluse toote suhtes diskrimineerival viisil või selle täitmise tagamine on ebapiisav“.

(69)

Taotluses rõhutati, et palgakulud on Hiinas ja konkreetselt tempermalmist toruliitmike sektoris moonutatud. Sellega seoses märkis taotluse esitaja, et esimeses aegumise läbivaatamises (17) tehti kindlaks järgmine: „Seega mõjutavad palgakulude moonutused valatud toruliitmike sektorit nii otseselt (uurimisalust toodet tootes) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi)“. Taotluse esitaja väitis, et palgakulude moonutuste osas ei ole olukord muutunud, ja kinnitas, et valatud toruliitmike sektoris esineb endiselt nii otseseid kui ka kaudseid palgakulude moonutusi.

(70)

Teiseks tegi komisjon hiljutistes Hiina raua- ja terasesektorit käsitlevates uurimistes (18) kindlaks olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiinas esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (19).

(71)

Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa raua- ja terasesektorist on jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (20) ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (21).

(72)

Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiina planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (22).

(73)

Komisjon järeldas, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (23).

(74)

Komisjon leidis raua- ja terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (24) ja moonutusi finantsturgudel alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (25).

(75)

Kõige hiljutisema vaatlusalust toodet käsitleva aegumise läbivaatamise (26) käigus järeldas komisjon, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole Hiinas üldiselt ega ka asjaomases sektoris eraldiseisvalt tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(76)

Täiendavad tõendid Hiina Rahvavabariigi majanduse olulisi moonutusi käsitlevas aruandes (edaspidi „aruanne“), (27) mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, osutasid sellele, et olulisi moonutusi esines ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(77)

Hiina valitsus ega tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi vastupidist tõendit ega argumenti.

(78)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(79)

Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(80)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

3.1.3.2.   Võrdlusriik

Üldised tähelepanekud

(81)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

—

Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Hiina omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile (28).

—

Vaatlusaluse toote tootmine selles riigis (29).

—

Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis.

—

Kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(82)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 53, avaldas komisjon 10. veebruaril 2025 teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Taid, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

Hiinaga sarnane majanduse arengutase

(83)

Tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus vaatlusalust toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Argentina, Brasiilia, Türgi ja Tai, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(84)

Teates analüüsis komisjon asjakohaste avalike andmete kättesaadavust neljas võimalikus võrdlusriigis järgmiselt.

(85)

Argentina puhul puudusid hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed ainsa teadaoleva tempermalmist toruliitmike tootja kohta ja Argentina ei importinud peamist toorainet, s.o terase jääke.

(86)

Türgi puhul ei olnud ainus teadaolev tempermalmist toruliitmike tootja 2023. aastal kasumlik.

(87)

Nii Tai kui ka Brasiilia puhul leidis komisjon andmeid mõlema riigi tootjate kohta, nimelt kolme äriühingu kohta Tais ja ühe kohta Brasiilias. Tai äriühingud olid tempermalmist toruliitmike tootjad, ent Brasiilia äriühing oli konsolideeritud finantsteabega suur kontsern.

(88)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Taid ja kolme Tai tootjat.

Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(89)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

Järeldus

(90)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Tai alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

3.1.3.3.   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(91)

Komisjon märkis teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Samuti esitati teates allikad, mida komisjon kasutab muude tootmistegurite puhul ja mida on kirjeldatud allpool.

Moonutamata kulud ja võrdlusalused

Tootmistegurid

(92)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon tempermalmist toruliitmike tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotluse esitaja esitatud teabele.

(93)

Võttes arvesse kogu taotlusel põhinevat teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid

Tootmistegur

Kauba kood

Allikas

Mõõtühik

Ühikukulu eurodes

Toorained

Terase jäägid

7204 41 00 09

GTA

tonn

227,68

Tsink

7901 11

GTA

tonn

2 416,61

Ferrosiliitsium

7202 21

GTA

tonn

1 414,83

Ferromangaan

7202 11

GTA

tonn

887,52

Liiv

2505 10

GTA

tonn

121,61

Bentoniit

2508 10

GTA

tonn

159,00

Vaik

3909 40

GTA

tonn

3 593,49

Puhastushaavlid (30)

7205 10

GTA

tonn

2 045,53

Energia

Elektrienergia

 

Tai provintside elektriamet

kWh

0,23

Maagaas

 

Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet

m3

0,36

 

 

 

 

 

Tööjõud

Tööjõukulud

 

Tai keskpank

tund

2,35

(94)

Taotluse esitaja märkis, et tempermalmist toruliitmike tootmisel kasutatavad toorained on eelmise aegumise läbivaatamisega võrreldes muutunud. Komisjon leidis eelmise aegumise läbivaatamise põhjendustes 134–135, et suurim Hiina tootja tootis tempermalmist toruliitmikke kuppelahjus, milles kasutatakse toorainete sulatamiseks koksi. Taotluse esitaja leidis aga teavet selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutasid kaks suurimat Hiina tootjat vaatlusaluse toote tootmiseks elektriahje, milles kasutatakse kuumutamisprotsessis teisi tooraineid.

Toorained

(95)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena Tai kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Tai impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (31) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(96)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi Taisse, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(97)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiinast võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(98)

Seoses imporditollimaksudega märkis komisjon, et Tai importis asjaomaseid tooraineid paljudest riikidest eri imporditollimaksumäärade ja oluliste erinevustega kogustes. Kuigi aegumise läbivaatamisel ei ole vaja arvutada täpset dumpingumarginaali, vaid pigem teha kindlaks dumpingu jätkumise tõenäosus, võttis komisjon arvesse GTAs iga päritoluriigi kohta esitatud imporditollimakse.

Tööjõud

(99)

Komisjon kasutas Tai keskpanga viimaseid avalikult kättesaadavaid andmeid Tai keskmiste palkade kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (32). Neid korrigeeriti nii, et need sisaldaksid sotsiaalmaksu (33). Viimaks jagati aastane tööjõu kogukulu aasta töötundide arvuga (st 8 tundi päevas, korrutatud 5 tööpäevaga nädalas ja nädalate arvuga aastas).

Elektrienergia

(100)

Komisjon kasutas Tai provintside elektriameti avaldatud tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hindu vastavas tarbimisvahemikus (kilovatt-tundides) (34). See energiatasu ei ole alates 2018. aastast muutunud ja seda ajakohastatakse igakuiselt, kasutades vahendit nimega „Ft lisatasu“. Elektrienergia tasu, mille kohta esitatakse igakuine arve, arvutatakse seega järgmiselt:

—

elektrienergia põhitasu vastavalt eespool kirjeldatud tariifidele, mis on aastate jooksul püsinud muutumatuna, pluss/miinus

—

energia kohandamise tasu (Ft), mida ajakohastab perioodiliselt Tai energeetikasektori reguleerimiskomisjon (ERC) (35).

(101)

Võrdlusaluse arvutamisel lisas komisjon elektrienergia põhitasule läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmise korrigeeritud energiahinna.

Maagaas

(102)

Selleks et määrata kindlaks gaasi võrdlusalus, kasutas komisjon Tai äriühingute (tööstuskasutajad) gaasihindu vastavalt energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisameti avaldatud andmetele (36). Hinnad erinesid tarbimismahu alusel. Komisjon kasutas vastavaid hindu tabelist 7.2-4 „Final Energy Consumption Per Capita“ (Lõppenergia tarbimine inimese kohta). Komisjon kasutas võrdlusalusena kõige värskemaid andmeid 2023. aasta kohta.

Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja kulum

(103)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(104)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

3.1.3.4.   Normaalväärtuse arvutamine

(105)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a keskmise normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(106)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta tempermalmist toruliitmike tootmisel.

(107)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon eespool kirjeldatud tootmise üldkulud ja seejärel müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks järgmise kolme Tai tempermalmist toruliitmike tootja 2023. aasta finantsaruannete põhjal, nagu on esitatud asjaomaste äriühingute raamatupidamisaruannetes:

—

Siam Fittings Co., Ltd.,

—

BIS Pipe Fitting Industry Co., Ltd.,

—

Thai Malleable Iron and Steel Co., Ltd..

(108)

Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

—

tootmise üldkulud, mis moodustasid kokku 11 % otsestest tootmiskuludest;

—

müügi-, üld- ja halduskulud ning muud kulud, mis moodustasid 19,1 % müüdud kaupade kuludest, ning

—

kasum, mis moodustas 32,4 % müüdud kaupade kuludest.

(109)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

3.1.4.   Ekspordihind

(110)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Eurostati esitatud CIF-hinda vähendati hinnanguliste mereveo-, kindlustus- ja riigisiseste veokulude võrra, tuginedes taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabele.

3.1.5.   Võrdlus

(111)

Komisjon võrdles eespool kindlaks tehtud normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(112)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei tehtud kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 kohandusi.

3.1.6.   Dumpingumarginaal

(113)

Hiinast pärit impordi puhul arvutati dumpingumarginaaliks 65 %.

3.2.   Tai

3.2.1.   Sissejuhatavad märkused

(114)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sisenes Taist pärit tempermalmist toruliitmike import jätkuvalt liidu turule.

(115)

Eurostati andmete ja liidu tootmisharu esitatud teabe kohaselt moodustas Taist pärit tempermalmist toruliitmike import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 4 % liidu turust, samas kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa 5,2 % ja eelmise aegumise läbivaatamise ajal 5 %.

(116)

Nagu on märgitud põhjendustes 28 ja 30, ei teinud ükski Tai tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon Tai ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Tai kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(117)

Sellest tulenevalt põhinesid dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlevad järeldused kooskõlas alusmääruse artikliga 18 Tai puhul kättesaadavatel faktidel, see tähendab läbivaatamistaotluses esitatud teabel, kogutud statistikal ja vajaduse korral muudel kindlakstehtud avalikel allikatel.

3.2.2.   Normaalväärtus

(118)

Ükski Tai tempermalmist toruliitmike tootja ei teinud uurimises koostööd ja seepärast põhines normaalväärtus Tai omamaiseid hindu käsitleval teabel, mis sisaldus läbivaatamistaotluses ja mida taotluse esitaja ajakohastas, et see hõlmaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(119)

Taotluse esitaja esitatud teabest nähtus, et see omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, ja seepärast kasutati seda normaalväärtuse allikana.

3.2.3.   Ekspordihind

(120)

Kuna Tai tootjad koostööd ei teinud, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Eurostati esitatud CIF-hinda vähendati hinnanguliste mereveo-, kindlustus- ja riigisiseste veokulude võrra, tuginedes taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabele.

3.2.4.   Võrdlus

(121)

Komisjon võrdles eespool kindlaks tehtud normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(122)

Kuna Tai tootjad koostööd ei teinud, ei tehtud kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 kohandusi.

3.2.5.   Dumpingumarginaal

(123)

Taist pärit impordi puhul arvutati dumpingumarginaaliks 70 %.

4.   DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

4.1.   Hiina

(124)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiina dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(125)

Analüüsiti järgmisi lisaelemente:

—

tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas,

—

liidu turu atraktiivsus ja

—

liidu ja Hiina hindade vaheline seos.

(126)

Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, põhines läbivaatamine komisjonile kättesaadaval teabel, see tähendab läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja muudest kättesaadavatest sõltumatutest allikatest saadud teabel, nagu ametlik impordistatistika ning esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus saadud teave.

4.1.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas

(127)

Taotlus ei sisaldanud teavet vaatlusaluse toote täpse toodangu ja vaba tootmisvõimsuse kohta Hiinas (37). Eelmises aegumise läbivaatamises tehti kindlaks, et Hiina turg on killustatud ning seal on palju väiketootjaid ja mitu suurtootjat. Taotluses esitatud teave põhines aga avalikult kättesaadaval teabel. Eelkõige osutati selles sellele, et Jinan Meide Casting Co. Ltd. suurendas 2022. aastal oma tootmisvõimsust ja toodab üle 150 000 tonni aastas. Samuti osutati taotluses sellele, et ainuüksi Jianzhi kontserni, ühe Hiina juhtiva tootja tootmisvõimsus on üle 400 000 tonni tempermalmist toruliitmikke aastas (38).

(128)

Taotluses osutati ka Hiinast ja Brasiiliast pärit tempermalmist toruliitmikke käsitlevale Argentina 2022. aasta dumpinguvastasele uurimisele, milles väidetavalt tehti kindlaks, et Hiina tempermalmist toruliitmike tootmisvõimsus on 500 000 tonni aastas.

(129)

Läbivaatamistaotluse kohaselt on Hiina omamaine tarbimine Hiina tootmisvõimsusest oluliselt väiksem, mida kinnitas ka Argentina läbiviidud dumpinguvastane uurimine.

(130)

Eelmise aegumise läbivaatamise käigus leidis kinnitust, et Hiinas on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus. Miski ei osuta sellele, et alates eelmisest aegumise läbivaatamisest oleks omamaine nõudlus oluliselt kasvanud, ega sellele, et kolmandate riikide turud suudaksid selle ülejäägi vastu võtta. Samamoodi ei olnud mingeid tõendeid selle kohta, et Hiina tootmisvõimsus oleks vähenenud.

(131)

Seepärast järeldas komisjon kättesaadavate faktide põhjal, et Hiinas on olemas vaba tootmisvõimsus, mida saaks meetmete aegumise korral kasutada dumpinguhinnaga impordi tarnimiseks liidu turule.

4.1.2.   Liidu turu atraktiivsus

(132)

Selleks et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kaalus komisjon liidu turu atraktiivsust hindade poolest.

(133)

Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt liitu, omades 19 % turuosa, millest nähtub, et liit oli endiselt atraktiivne turg ja Hiina ekspordi jaoks atraktiivne sihtkoht.

(134)

Kuna tehti kindlaks, et Hiina import on dumpinguhinnaga ja siseneb jätkuvalt liidu turule, leidis komisjon, et liidu turg on Hiina tootjate jaoks endiselt atraktiivne ja kui meetmed peaksid aeguma, siis kasvaks dumpinguhinnaga import liitu.

4.1.3.   Liidu ja Hiina hindade vaheline seos

(135)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 166, tegi komisjon kindlaks, et Hiinast pärit import lõi liidu tootmisharu hindu jätkuvalt alla, mis osutab sellele, et hinnatase liidus oli Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne isegi siis, kui kehtisid dumpinguvastased meetmed.

4.1.4.   Järeldus

(136)

Uurimisest nähtus, et Hiina eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Samuti järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on väga tõenäoline, et Hiina tootjad ekspordivad asjaomast toodet liitu dumpinguhinnaga ja märkimisväärsetes kogustes. Seega järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

4.2.   Tai

(137)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(138)

Analüüsiti järgmisi lisaelemente:

—

tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Tais,

—

liidu turu atraktiivsus ja

—

liidu ja Tai hindade vaheline seos.

(139)

Kuna Tai tootjad ei teinud koostööd, põhines läbivaatamine komisjonile kättesaadaval teabel, see tähendab läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja muudest kättesaadavatest sõltumatutest allikatest saadud teabel, nagu ametlik impordistatistika ning esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus saadud teave.

4.2.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Tais

(140)

Taotlus ei sisaldanud konkreetset teavet vaatlusaluse toote toodangu ja vaba tootmisvõimsuse kohta Tais. Selles oli aga märgitud, et Tai eksportijad olid ekspordi puhul jätkuvalt väga sõltuvad liidu turust ja selle ekspordi turuosa on asjaomasel perioodil kasvanud hindade juures, mis löövad liidu tootmisharu hindu alla.

(141)

Eelmise aegumise läbivaatamise käigus leidis kinnitust, et Tais on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus. Miski ei osuta sellele, et alates eelmisest aegumise läbivaatamisest oleks omamaine nõudlus oluliselt kasvanud, ega sellele, et kolmandate riikide turud suudaksid selle ülejäägi vastu võtta. Samamoodi ei olnud mingeid tõendeid selle kohta, Tai tootmisvõimsus oleks vähenenud.

(142)

Seepärast järeldas komisjon, et Tais on olemas vaba tootmisvõimsus, mida saaks meetmete aegumise korral kasutada dumpinguhinnaga impordi tarnimiseks liidu turule.

4.2.2.   Liidu turu atraktiivsus

(143)

Selleks et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kaalus komisjon liidu turu atraktiivsust hindade poolest.

(144)

Hoolimata kehtivastest dumpinguvastastest tollimaksudest eksportis Tai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt liitu, omades 4 % turuosa, millest nähtub, et liit oli endiselt atraktiivne turg ja ekspordi jaoks atraktiivne sihtkoht.

(145)

Kuna tehti kindlaks, et Tai import on dumpinguhinnaga ja siseneb jätkuvalt liitu, leidis komisjon, et liidu turg on Tai tootjate jaoks endiselt atraktiivne ja kui meetmed peaksid aeguma, siis kasvaks Taist pärit dumpinguhinnaga import liitu.

4.2.3.   Liidu ja Tai hindade vaheline seos

(146)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 166, tegi komisjon kindlaks, et Taist pärit import lõi liidu tootmisharu hindu jätkuvalt alla, mis osutab sellele, et hinnatase liidus oli Tai eksportivate tootjate jaoks atraktiivne isegi siis, kui kehtisid dumpinguvastased meetmed.

4.2.4.   Järeldus

(147)

Uurimisest nähtus, et Tai eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Samuti järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on väga tõenäoline, et Tai tootjad ekspordivad asjaomast toodet liitu dumpinguhinnaga ja märkimisväärsetes kogustes. Seega järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

5.   KAHJU

5.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(148)

Asjaomasel perioodil valmistas liidus samasugust toodet viis tootjat. Läbivaatamistaotluses märgiti, et üks tootja, Odlewnia Zawiercie S.A., üksnes töötles imporditud keermestamata toruliitmikke nende keermestamise teel ja seepärast ei tuleks teda käsitada osana liidu tootmisharust alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(149)

Kuna keermestamata toruliitmikud ei moodusta osa vaatlusalusest tootest ja kuuluvad erineva TARICi koodi alla, siis leidis komisjon, et nende toodete keermestamine on tootmisetapp vaatlusaluse toote valmistamisel ja seega on Odlewnia Zawiercie S.A. käesolevas uurimises osa liidu tootmisharust.

(150)

Seega järeldas komisjon, et viit äriühingut käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(151)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 20 774 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete alusel. Valimisse kaasati kaks liidu tootjat, kelle toodang ja müügimaht moodustasid ligikaudu 60 % ELi samasuguse toote kontrollitud tootmis- ja müügimahust kokku.

(152)

Tuleb märkida, et komisjon võttis ühendust äriühinguga Odlewnia Zawiercie S.A., et ta esitaks oma andmed allpool punktis 5.5.2 kirjeldatud makromajanduslike näitajate kohta, kuid see äriühing otsustas käesolevas uurimises koostööd mitte teha. Seepärast põhinesid kõnealuse äriühingu andmed hinnangulistel näitajatel, mille taotluse esitaja esitas makromajanduslikke näitajaid käsitlevas küsimustikus.

5.2.   Liidu tarbimine

(153)

Liidu tarbimise kindlakstegemiseks liitis komisjon liidu tootmisharu müügimahu liidu turul ja asjaomase toote impordi Eurostati andmete alusel. Teabeallikaks olid taotluse esitaja vastused makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule ja Eurostati ametlikud andmed.

(154)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

35 688

32 667

27 911

28 005

Indeks

100

92

78

78

Allikas:

makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastus ja Eurostat.

(155)

Liidu asjaomase toote kogutarbimine vähenes alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni märgatavalt. 2022. aastal vähenes liidu tarbimine aasta varasemaga võrreldes 8 %. 2023. aastal, mil liidu majandus kasvas aeglasemalt kui 2022. aastal, vähenes liidu tarbimine veel 14 protsendipunkti, seevastu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olukord oluliselt ei muutunud.

5.3.   Import asjaomastest riikidest

5.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(156)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks impordi mahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

(157)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiinast pärit impordi maht

6 397

7 261

5 335

5 420

Indeks

100

114

83

85

Turuosa

18  %

22  %

19  %

19  %

Taist pärit impordi maht

1 127

1 406

1 118

1 239

Indeks

100

125

99

110

Turuosa

3  %

4  %

4  %

4  %

Allikas:

Eurostat.

(158)

Mis puudutab Hiinast pärit importi, siis suurenes see 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes 14 %, kuigi liidu tarbimine vähenes samal ajavahemikul 8 %. Samal aastal kasvas Hiina turuosa 22 %-ni, mis näitab täiendavat olulist liidu turu hõlvamist. Ent 2023. aastal, mil liidu tarbimine vähenes 14 protsendipunkti, vähenes Hiina import 26 protsendipunkti. Sellest hoolimata püsis Hiina turuosa 2023. aastal suhteliselt suur – 19 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit import mõnevõrra suurenes, 5 420 tonnini, mis on 2023. aastaga võrreldes ebaoluline kasv, samal ajal kui selle turuosa püsis muutumatult 19 % tasemel, mis näitab Hiina suhtelise turuosa stabiilsust.

(159)

Taist pärit import kasvas 2022. aastal aasta varasemaga võrreldes märkimisväärselt, 25 %. Ka Tai impordi turuosa kasvas samal ajavahemikul, 3 %-lt 4 %-le. 2023. aastal vähenes Tai import sarnaselt Hiina impordile 26 protsendipunkti, naastes 2021. aastaga sarnasele tasemele. Turuosa oli muutumatult 4 %, mis osutab Tai turuosa püsivusele, olenemata tarbimise vähenemisest asjaomasel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvas Tai import 2023. aastaga võrreldes 11 protsendipunkti ja turuosa oli muutumatult 4 %.

5.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(160)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi põhjustatud hinna allalöömine tehti kindlaks küsimustiku vastuste põhjal, mille andsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(161)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina

2 488

3 200

2 796

2 912

Indeks

100

129

112

117

Tai

2 512

2 698

2 540

2 485

Indeks

100

107

101

99

Allikas:

Eurostat.

(162)

Hiinast pärit impordi hinnad tõusid 2021.–2022. aastal 29 %, seejärel langesid 2023. aastal 17 protsendipunkti ja tõusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 protsendipunkti. Üldiselt oli see suundumus volatiilne ja hinnad olid kõrgeimad 2022. aastal. Asjaomasel perioodil tõusid Hiinast pärit impordi hinnad 17 %.

(163)

Tai impordi hindade suundumus oli seevastu stabiilsem – 2022. aastal need tõusid mõnevõrra, millele järgnes langus 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Asjaomasel perioodil langesid Tai hinnad 1 %.

(164)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

—

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatute klientide jaoks ja

—

Hiinast ja Taist pärit impordi dumpinguvastast tollimaksu sisaldavaid kaalutud keskmisi hindu, mis on määratud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal, asjakohaste kohandustega tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks.

(165)

Hindu võrreldi liidu tootmisharu andmete põhjal samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused.

(166)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellest nähtus, et nii Hiinast kui ka Taist pärit import lõi hindu liidu turul oluliselt alla (vastavalt 26 % ja 48 %).

5.4.   Import muudest riikidest kui Hiina ja Tai

(167)

Tempermalmist toruliitmike import muudest riikidest kui Hiina ja Tai pärines peamiselt Indoneesiast ja Brasiiliast.

(168)

Muudest riikidest liitu suunatud tempermalmist toruliitmike impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indoneesia

Kogus (tonnides)

1 391

2 233

1 451

2 012

 

Turuosa

3,9  %

6,8  %

5,2  %

7,2  %

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 467

4 105

2 837

2 783

Brasiilia

Kogus (tonnides)

525

431

405

523

 

Turuosa

1,5  %

1,3  %

1,4  %

1,9  %

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

3 215

4 051

5 720

5 119

Muud riigid, v.a Hiina ja Tai

Kogus (tonnides)

515

679

692

835

 

Turuosa

1,4  %

2,1  %

2,5  %

3  %

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

3 062

4 476

3 961

3 776

Kõik muud riigid kokku, v.a Hiina ja Tai

Kogus (tonnides)

2 432

3 343

2 548

3 370

 

Turuosa

6,8  %

10,2  %

9,1  %

12  %

 

Keskmine hind (eurot/tonn)

2 755

4 173

3 600

3 391

Allikas:

makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastus.

(169)

Indoneesia impordi puhul ilmneb andmetest üldjoontes volatiilne, kuid kasvav suundumus. Indoneesia impordi maht suurenes 2022. aastal märkimisväärselt, kasvades 1 391 tonnilt 2021. aastal 2 233 tonnile, enne kui see vähenes 2023. aastal 1 451 tonnile. Nendest kõikumistest hoolimata kasvas Indoneesia turuosa pidevalt, jõudes läbivaatamisperioodil 7,2 %-ni. Indoneesiast pärit impordi keskmine hind tonni kohta oli väga muutlik: 2022. aastal saavutas see tipptaseme, 4 105 eurot, langes seejärel 2023. aastal 2 837 euroni ja stabiliseerus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 783 euro tasemel.

(170)

Brasiilia impordi puhul ilmneb andmetest impordimahu järkjärguline vähenemine – see vähenes 525 tonnilt 2021. aastal 405 tonnile 2023. aastal ja taastus siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra, 523 tonni tasemele. Mahu vähenemisest hoolimata Brasiilia turuosa kasvas veidi, 1,5 %-lt 2021. aastal 1,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Brasiilia puhul on silmatorkav suundumus keskmise tonnihinna oluline tõus – see kerkis 2023. aastal hüppeliselt 5 720 euroni ja langes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra, 5 119 euroni.

(171)

Muude riikide (v.a Indoneesia ja Brasiilia ning Hiina ja Tai) andmetest nähtub nii impordimahu kui ka turuosa järjepidev kasv vaadeldaval perioodil. Impordimaht kasvas järjepidevalt, 515 tonnilt 2021. aastal 835 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille tulemusel suurenes turuosa 1,4 %-lt 3 %-le. Keskmine hind tonni kohta langes 4 476 eurolt 2022. aastal 3 776 eurole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

5.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.5.1.   Üldised tähelepanekud

(172)

Uurides liidu tootmisharu majanduslikku olukorda, hinnati kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(173)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(174)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kontrollitud andmete põhjal, mis sisaldusid taotluse esitaja vastustes makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule.

(175)

Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(176)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(177)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

5.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

5.5.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(178)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

29 432

25 166

22 151

20 774

Indeks

100

86

75

71

Tootmisvõimsus (tonnides)

61 500

61 500

61 500

61 500

Indeks

100

100

100

100

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

48  %

41  %

36  %

34  %

Allikas: makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastus.

(179)

Liidu tootjate tootmismahtu käsitlevatest andmetest nähtus pidev vähenemine alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Algselt oli toodang 2021. aastal 29 432 tonni ja vähenes siis 2022. aastal 25 166 tonnile, s.o 14 %. See vähenemissuundumus jätkus 2023. aastal, mil toodang vähenes veelgi, 22 151 tonnile (see tähendab 9 protsendipunktine vähenemine võrreldes 2022. aastaga), ja seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil see kahanes 20 774 tonnile, mis tähendab kokku 29 % vähenemist võrreldes 2021. aasta tasemega.

(180)

Kogu selle ajavahemiku vältel püsis tootmisvõimsus stabiilselt 61 500 tonni juures. Sellest tulenevalt vähenes aastate jooksul ka tootmisvõimsuse rakendamine. Algselt oli see 2021. aastal 48 %, vähenes siis 2022. aastal 41 %-le ja 2023. aastal veelgi, 36 %-le, ning jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 34 %-le. Tootmisvõimsuse rakendamise vähenemine kajastas tootmismahu vähenemist, samal ajal kui tootmisvõimsus püsis muutumatu.

5.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(181)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügi kogumaht liidu turul

25 804

20 723

18 963

18 036

Indeks

100

80

73

70

Turuosa

72  %

63  %

68  %

64  %

Allikas: makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastus.

(182)

Liidu tootmisharu müügimahu puhul nähtus andmetest, et alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni toimus pidev vähenemine, asjaomasel perioodil kokku 30 %. See vähenemine toimus kiiremini kui tarbimise vähenemine, mis kahanes samal ajavahemikul 22 %. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa 72 %-lt 2021. aastal 64 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab 8 protsendipunkti.

5.5.2.3.   Kasv

(183)

Väheneva tarbimise tingimustes kaotas liidu tootmisharu liidus peale müügimahu ka turuosa, vastupidiselt Hiina ja Tai impordile, mille turuosa liidus asjaomasel perioodil suurenes.

5.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(184)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

1 226

1 217

1 133

1 039

Indeks

100

99

92

85

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

24

21

20

20

Indeks

100

86

81

83

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(185)

Tööhõive puhul esineb selge vähenemissuundumus töötajate arvus alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni – kokku vähenes nende arv alates 2021. aastast ligikaudu 15 %. Töötajate arv, mis 2021. aastal oli 1 226, vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 039 töötajale.

(186)

Lisaks osutasid andmed sellele, et asjaomasel perioodil vähenes märgatavalt ka tonnides töötaja kohta mõõdetud tootlikkus, mis kokku vähenes 17 %. Täpsemalt kahanes tootlikkus 24 tonnilt töötaja kohta 2021. aastal 20 tonnile töötaja kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

5.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(187)

Nii Hiina kui ka Tai dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse Hiinast ja Taist pärit impordi mahtu ja hindu.

(188)

Hiina ja Tai eksportijate jätkuva ebaõiglase hinnakujunduse tõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik ka varasemast dumpingust taastuda.

5.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

5.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(189)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/tonn)

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind kogu liidu turul

[4 100  – 4 300 ]

[5 100  – 5 300 ]

[5 600  – 5 800 ]

[5 600  – 5 800 ]

Indeks

100

122

135

136

Ühiku tootmiskulu

[4 300  – 4 500 ]

[5 500  – 5 700 ]

[5 750  – 5 950 ]

[5 800  – 6 000 ]

Indeks

100

128

134

135

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(190)

Ühiku keskmise müügihinna muutumine liidus alates 2021. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni järgis selget kasvusuundumust. Algselt oli hinnad 2021. aastal [4 100 – 4 300 eurot], tõusid siis 2022. aastal märkimisväärselt, [5 100 – 5 300 eurole], ja jätkasid tõusu 2023. aastal ([5 600 – 5 800 eurole]), samuti tõusid need veel mõnevõrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes tõusis keskmine ühiku müügihind kogu asjaomase perioodi jooksul 36 %.

(191)

Liidu müügihindade suundumust järgides kasvas samal ajavahemikul oluliselt ka ühiku tootmiskulu. Kulud kasvasid 2022. aastal 28 %, 2023. aastal veel 6 protsendipunkti ja mõnevõrra ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenesid tootmiskulud asjaomasel perioodil 35 %.

5.5.3.2.   Tööjõukulud

(192)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

[36 000  – 37 000 ]

[38 000  – 39 000 ]

[43 000  – 44 000 ]

[47 000  – 48 000 ]

Indeks

100

106

119

131

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastus küsimustikule.

(193)

Tööjõukulude puhul osutasid andmed sellele, et ajavahemikul 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni järgisid keskmised tööjõukulud töötaja kohta järjepidevat kasvusuundumust. Algselt olid kulud 2021. aastal [36 000 – 37 000 eurot], suurenesid siis 2022. aastal 6 %, millele järgnes märkimisväärne, 13 protsendipunktine kasv 2023. aastal, ja jõudsid lõpuks läbivaatamisperioodil [47 000 – 48 000 euroni]. Asjaomasel perioodil kasvasid tööjõukulud 31 %.

5.5.3.3.   Varud

(194)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

[2 500  – 2 800 ]

[3 300  – 3 600 ]

[3 000  – 3 300 ]

[3 100  – 3 400 ]

Indeks

100

130

119

123

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud vastus küsimustikule.

(195)

Lõppvarude puhul osutasid andmed sellele, et ajavahemikul 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni järgis lõppvarude tase kõikuvat suundumust. 2022. aastal lõppvarud suurenesid, kasvades 2021. aastaga võrreldes 30 %. 2023. aastal need aga vähenesid 11 protsendipunkti võrra ning taastusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 protsendipunkti ulatuses.

5.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(196)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2021

2022

2023

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

[(–1 ) –1  %]

[(–4 ) – (–2) %]

[(–4 ) – (–2) %]

[(–3 ) – (–1) %]

Indeks

100

–3 313

–3 525

–3 088

Rahavoog (eurodes)

[4 700 000  – 5 000 000 ]

[(–4 350 000 ) – (–4 050 000 )]

[6 600 000  – 6 900 000 ]

[5 000 000  – 5 300 000 ]

Indeks

100

–87

139

106

Investeeringud (eurodes)

[3 750 000  – 3 850 000 ]

[3 750 000  – 3 850 000 ]

[3 700 000  – 3 800 000 ]

[4 100 000  – 4 200 000 ]

Indeks

100

100

98

109

Investeeringutasuvus

[14 –18  %]

[14 –18  %]

[(–4 ) – (–2) %]

[(–3 ) –1  %]

Indeks

100

99

–13

–4

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud vastus küsimustikule.

(197)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(198)

Andmetest nähtub, et alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni olid kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute ja investeeringutasuvuse suundumused probleemsed. Kasumlikkus oli algselt, 2021. aastal ligikaudu tasemel, kus tulud katsid kulusid, kuid halvenes 2022. aastal [(–4) – (–2) %-ni] ja püsis 2023. aastal samal tasemel, enne kui see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi paranes, jäädes siiski kahjumlikule tasemele ([(–3) – (–1) %]). Kasumlikkusega seotud negatiivsed indeksid osutavad tulemuslikkuse halvenemisele võrreldes 2021. aastaga.

(199)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Asjaomasel perioodil kõikus netorahavoo suundumus märkimisväärselt: 2022. aastal vähenes see järsult, muutudes negatiivseks ([(–4 350 000) – (–4 050 000) eurot]), mis kajastab raha suurt väljavoolu võrreldes 2021. aastaga. 2023. aastal taastus aga netorahavoog oluliselt, [6 600 000 – 6 900 000 euroni], enne kui see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiliseerus [5 000 000 – 5 300 000 euro] tasemel.

(200)

Investeeringute summa püsis aastate lõikes suhteliselt stabiilne: 2021. aastal oli see [3 750 000 – 3 850 000 eurot], kõikus veidi ja kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõpuks [4 100 000 – 4 200 000 euroni], mis näitab investeerimistegevuse tagasihoidlikku 9 % kasvu asjaomasel perioodil. Tehti kindlaks, et need investeeringud olid peamiselt seotud tööjõudu ja keskkonda käsitlevate õigusaktide täitmisega.

(201)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Algselt oli see 2021. aastal positiivne [14–18 %], püsis 2022. aastal sama, vähenes siis 2023. aastal drastiliselt [(–4) – (–2) %-ni] ja stabiliseerus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [(–3) – 1 %] tasemel, kajastades järsult vähenenud investeeringutasuvust, kuigi investeeringute tase oli järjepidev. Kokkuvõttes nähtus andmetest rahaline ebastabiilsus: pikad kahjumiperioodid, kõikuv rahavoog, stabiilsed investeeringud ja vähenev investeeringutasuvus, mis osutab sellele, et liidu tootjate tegevuses esines kogu asjaomase perioodi jooksul märkimisväärseid probleeme.

5.6.   Järeldus kahju kohta

(202)

Enamiku kahjunäitajate suundumus oli asjaomasel perioodil negatiivne.

(203)

Liidu tootmisharu toodang vähenes asjaomasel perioodil. See vähenemine oli tingitud müügi kahanemisest liidu turul. Kokkuvõttes vähenes toodang asjaomasel perioodil 29 % ja müük 30 %. Kõnealune vähenemine kajastus turuosa vähenemises, mis kahanes 72 %-lt 2021. aastal 64 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab kokku 8 protsendipunkti. Sellest turuosa vähenemisest sai asjaomasel perioodil kasu Hiinast ja Taist pärit import.

(204)

Liidu tootmisharu ei suutnud korvata liidu turul vähenenud müügimahtu suurema ekspordiga, sest eksport vähenes asjaomasel perioodil 20 %.

(205)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis asjaomasel perioodil stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes asjaomasel perioodil 29 % kooskõlas toodangu samaväärse vähenemisega.

(206)

Tööhõive vähenes asjaomasel perioodil 15 %. Tootlikkus muutus vastavalt tootmise ja tööhõive muutustele, see tähendab, see vähenes asjaomasel perioodil 17 %.

(207)

Keskmine tootmiskulu kasvas 2022. aastal märkimisväärselt (2021. aastaga võrreldes 28 %) ja saavutas tipptaseme läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (kasv 2021. aastaga võrreldes 35 %).

(208)

Kooskõlas tootmiskulude kasvuga tõusis liidu tootjate keskmine hind asjaomasel perioodil 36 %.

(209)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil, kahanedes oluliselt 2022. ja 2023. aastal ja paranedes mõnevõrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning negatiivsed indeksid osutavad tulemuslikkuse halvenemisele võrreldes 2021. aastaga.

(210)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6.   PÕHJUSLIK SEOS

(211)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. Import muudest riikidest kui Hiina ja Tai, liidu tootmisharu eksporditegevus, tarbimise vähenemine ja kulude suurenemine.

6.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(212)

Komisjon uuris, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel oli põhjuslik seos. Asjaomasel perioodil kasvas Hiinast ja Taist pärit dumpinguhinnaga samasuguse toote impordi turuosa. Hiina turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 19 % võrreldes 18 %-ga 2021. aastal ning Tai turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % võrreldes 3 %-ga 2021. aastal. Turuosa kasvas, olenemata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja oluliselt (22 %) vähenenud tarbimisest liidus.

(213)

Hiina impordi absoluutmaht kahanes 15 %, see tähendab vähemal määral kui liidu tarbimise vähenemine. Tai impordi absoluutmaht kasvas 10 %. Samal ajal vähenes liidu tootjate müügimaht hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest 30 %.

(214)

Hiinast pärit impordi hinnad tõusid asjaomasel perioodil 17 % ning Taist pärit impordi hinnad langesid samal ajavahemikul 1 %. Seevastu liidu tootmisharu müügihinnad tõusid asjaomasel perioodil 36 %.

6.2.   Muude tegurite mõju

(215)

Kahjuanalüüsist ilmnes, et liitu suunatud Hiina ja Tai impordi turuosa kasvas, olenemata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja vähenevast liidu tarbimisest. See langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu finantstulemuste näitajate halvenemisega, nagu kasumlikkuse vähenemine, mis põhjustas asjaomasel perioodil olulist kahju. Hiinast ja Taist pärit impordi turuosa suurenemine toimus liidu tootmisharu arvelt, mis kaotas müügimahtu ja turuosa.

(216)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust.

(217)

Liidu turg tõmbus asjaomasel perioodil kokku 22 %, tingituna aeglasemast majanduskasvust ja kõrgetest energiahindadest. Liidu tootjate turuosa vähenes aga ebaproportsionaalselt võrrelduna Hiina, Tai ja muu impordi turuosa kasvuga.

(218)

Peale selle kasvasid liidu tootjate tootmiskulud oluliselt, 35 %. Kuigi neil õnnestus oma müügihindu sellega proportsionaalselt tõsta, ei suutnud nad enamiku asjaomase perioodi jooksul kulusid katta.

(219)

Lisaks suurenenud impordile Hiinast ja Taist oli see peamiselt tingitud muudest kolmandatest riikidest, eeskätt Indoneesiast pärit impordist, mis kasvas asjaomasel perioodil märkimisväärselt (3,9 % turuosalt 7,2 %-le) ja mille hinnatase lõi liidu tootjate hindu alla.

(220)

Peale selle vähenes liidu tootjate eksporditegevus asjaomasel perioodil 20 %. Kuna eksportmüük moodustas ainult 9 % nende kogumüügist, avaldas vähenenud eksport tootmisharu kantud kahjule negatiivset, kuid piiratud mõju.

(221)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiinast ja Taist pärit dumpinguhinnaga import mõjutas liidu tootmisharu kantud olulist kahju läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ent liidu tootmisharu kahjustavat olukorda võisid mõjutada ka muud tegurid, eelkõige Indoneesiast pärit import ja liidu tootmisharu vähenev eksporditegevus. Seepärast otsustas komisjon täiendavalt hinnata, kas Hiinast ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt jätkuks.

7.   KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(222)

Komisjon järeldas põhjenduses 210, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju jätkumise või kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(223)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente:

—

tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ja Tais ning

—

liidu turu atraktiivsus.

7.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ja Tais

(224)

Nagu on kirjeldatud punktides 4.1.1 ja 4.2.1 eespool, tugines komisjon taotluses sisalduvale ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus saadud teabele ning leidis, et nii Hiinas kui ka Tais oli olemas märkimisväärne tootmisvõimsus, mis dumpinguvastaste meetmete lõppemise korral võimaldab suunata liidu turule veelgi suuremas koguses dumpinguhinnaga importi.

7.2.   Liidu turu atraktiivsus

(225)

Nagu on kirjeldatud punktides 4.1.2 ja 4.2.2 eespool, järeldas komisjon, et tulenevalt Hiinast ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi järjepidevast kohalolekust asjaomasel perioodil ning selle kasvanud turuosast liidu turul on liidu turg Hiina ja Tai tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

7.3.   Hinna allalöömine

(226)

Liitu suunatud Hiina ja Tai impordi keskmised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast oluliselt madalamad. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 166, lõid Hiina ja Tai hinnad pärast dumpinguvastaste tollimaksude tasumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla vastavalt 26 % ja 48 %.

(227)

Kui meetmetel lastaks aeguda, siis kasvaks hinna allalöömise määr Hiina impordi puhul 47 % ja Tai impordi puhul 55 %-ni.

7.4.   Järeldus

(228)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustava dumpinguhinnaga import Hiinast ja Taist, mis suurendaks seega veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. Selle tulemusel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

8.   LIIDU HUVID

(229)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

8.1.   Liidu tootmisharu huvid

(230)

Uurimisest nähtus, et kui meetmed aeguksid, siis avaldaks see liidu tootmisharule tõenäoliselt olulist negatiivset mõju. Liidu tootmisharu olukord halveneks kiiresti, sest väiksema müügimahu ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt. Meetmete kohaldamise jätkumine võimaldaks liidu tootmisharul kasutada täielikult ära oma potentsiaali liidu turul, kus tootjatel on võrdsed võimalused.

(231)

Seepärast on kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

8.2.   Sõltumatute importijate huvid

(232)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijatega ja kutsus neid käesolevas uurimises koostööd tegema. Ükski importija koostööd ei teinud.

(233)

Esialgses uurimises leiti, et importijate kasumit ja tarneallikaid arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamise võimalik negatiivne mõju importijatele ebaproportsionaalne.

(234)

Sarnaselt eelmisele aegumise läbivaatamisele puuduvad käesoleva uurimise puhul komisjonile kättesaadavad tõendid, mis osutaksid vastupidisele, ning seega võib kinnitada, et praegu kehtivatel meetmetel ei olnud olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ja meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjutaks neid ülemäära.

8.3.   Kasutajate huvid

(235)

Komisjon võttis uurimise käigus ühendust kõigi teadaolevate kasutajatega ja kutsus neid koostööd tegema. Ükski kasutaja koostööd ei teinud.

(236)

Käesoleva uurimise puhul puuduvad tõendid, mis osutaksid sellele, et kehtivad meetmed on kasutajaid kuidagi kahjustanud. Vaatlusaluse toote osakaal uue ehitise või käitise kogukulus on piiratud.

(237)

Selle põhjal kinnitatakse, et praegu kehtivatel meetmetel ei olnud olulist negatiivset mõju kasutajate finantsolukorrale ja meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjutaks neid ülemäära.

8.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(238)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 21 alusel ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiinast ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamine liidu huvides.

9.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(239)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kahju jätkumise ning liidu huvide kohta, tuleks Hiinast ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(240)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade ja pärast kõrvalehoidmisvastaseid uurimisi meetmete pikendamise suhtes tehtud vabastuste rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid.

(241)

Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu ja vabastusi kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada kogu muu impordi suhtes kohaldatavat tollimaksu.

(242)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid ja vabastusi dumpinguvastasest tollimaksust, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid.

(243)

Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära või tollimaksuvabastuse edasine kohaldamine on õigustatud.

(244)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(245)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ning Hiinast ja Taist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu impordi puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(246)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (39). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(247)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega, et esitada pärast käesolevat avalikustamist oma märkused. Märkusi ei esitatud.

(248)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib esitada komisjonile taotluse, et tema suhtes kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(249)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (40) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(250)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodi ex 7307 19 10 (TARICi koodid 7307 19 10 10 ja 7307 19 10 20) alla. Tollimaksu ei kohaldata järgmiste toodete suhtes: surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid; tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid; kummitihendiga keragrafiitmalmist T-liitmikud, millel on väljalaskeava; keragrafiitmalmist soontega otsakorgid, mida kasutatakse soontega terastorude puhul, millel on keermestatud väljalaskeava; keragrafiitmalmist ahenevad soontega liitmikud, millel on keermestatud ots; keragrafiitmalmist ahenevad soontega T-liitmikud, millel on keermestatud väljalaskeava; keragrafiitmalmist sadulklambrid, millel puuduvad keermestatud väljalaskeavad ja mida kasutatakse toru avade sulgemiseks.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine.

Riik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Hiina

Hebei Jianzhi Casting Group Ltd.

57,8  %

B335

 

Jinan Meide Casting Co., Ltd.

36,0  %

B336

 

Qingdao Madison Industrial Co., Ltd.

24,6  %

B337

 

Lisas loetletud muud koostööd tegevad äriühingud

41,1  %

 

 

Kogu muu Hiinast pärit import

57,8  %

B999

Tai

BIS Pipe Fitting Industry Co. Ltd.

15,5  %

B347

 

Siam Fittings Co., Ltd.

14,9  %

B348

 

Kogu muu Taist pärit import

15,5  %

B999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusalune toode) koguses (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4.   Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)

ta ei eksportinud ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „esialgne uurimisperiood“) Hiinast ega Taist artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid;

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes tegid või oleks võinud teha koostööd uurimises, mille tulemusena tollimaks kehtestati, ja

c)

ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu Hiinast või Taist pärit vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. september 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)  Nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 430/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmi valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Indoneesia suhtes (ELT L 129, 14.5.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/430/oj).

(3)   ELT C 398, 28.10.2016, lk 57.

(4)  Komisjoni 28. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1146, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes (ELT L 166, 29.6.2017, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/1146/oj).

(5)  Komisjoni 18. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1176 teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta (ELT L 193, 19.7.2016, lk 115, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/1176/oj).

(6)  Komisjoni 11. jaanuari 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/52, millega lõpetatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 7, 12.1.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/52/oj).

(7)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. juuli 2018, Profit Europe NV vs. Belgische Staat, C-397/17 ja C-398/17, ECLI:EU:C:2018:564.

(8)  Komisjoni 14. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/262, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 430/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Indoneesia suhtes (ELT L 44, 15.2.2019, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/262/oj).

(9)  Komisjoni 24. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1259, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 197, 25.7.2019, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1259/oj).

(10)  Kohtuotsus, Üldkohus (viies koda), 20. september 2019, Jinan Meide Casting Co. Ltd vs. Euroopa Komisjon, T-650/17, ECLI:EU:T:2019:644.

(11)  Komisjoni 19. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1210, millega kehtestatakse pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-650/17 uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes (ELT L 274, 21.8.2020, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/1210/oj).

(12)  Komisjoni 16. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2202, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1259, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L, 2023/2202, 17.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2202/oj).

(13)   ELT C, C/2023/387, 25.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/387/oj.

(14)   ELT C, C/2024/4656, 24.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4656/oj.

(15)  Vt https://www.chinaisa.org.cn/gxportal/xfgl/portal/index.html.

(16)  Komisjoni 11. juuli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1444, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 177, 12.7.2023, lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1444/oj).

(17)  Rakendusmääruse (EL) 2019/1259 põhjendus 90.

(18)  Komisjoni 6. juuni 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1666, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1666/oj; komisjoni 11. juuli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1444, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1444/oj; komisjoni 11. jaanuar 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/100, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit korduvtäidetavate roostevabast terasest ankrute impordi suhtes, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/100/oj; komisjoni 26. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2068, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/2068/oj; komisjoni 16. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/191, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/191/oj.

(19)  Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 76, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 66, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 58, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 80, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 208.

(20)  Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 60, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 45, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 38, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 64, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 192.

(21)  Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendused 66–68, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 58, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 40, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 66, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 193–194. Kuigi Hiina õigusaktidega ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi omanduses olevate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina RV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast järgib aga HKP poliitilist põhimõtet tugevdada kontrolli riigi omanduses olevate ettevõtete äriotsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes patriotismi esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist. Teadaolevalt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning kasvas surve anda HKP organisatsioonidele õigus teha asjaomastes äriühingutes lõplikke äriotsuseid. Need eeskirjad on üldkohaldatavad Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas vaatlusaluse toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(22)  Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendused 61–65, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 59, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 43, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 68, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201.

(23)  Komisjoni 6. juuni 2024. aasta rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 54, komisjoni 11. juuli 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 62, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 52, komisjoni 26. oktoobri 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 74, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 202.

(24)  Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 72, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 45, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 33, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 74, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 203.

(25)  Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 73, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 64, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 54, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 76, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 204.

(26)  Komisjoni 24. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1259, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1259/2023-01-20.

(27)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 10. aprill 2024 (SWD(2024) 91 final).

(28)  Maailmapanga avaandmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(29)  Kui üheski sarnase arengutasemega riigis vaatlusalust toodet ei toodeta, võib vaadelda vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.

(30)   „Puhastushaavlid“ on valdkondlik mõiste haaveldamisel kasutatavate graanulite kohta.

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.

(32)   https://app.bot.or.th/BTWS_STAT/statistics/BOTWEBSTAT.aspx?reportID=636&language=ENG, eelkõige keskmine palk töötlevas tööstuses (ISIC Rev.4) uurimisperioodi jooksul. Seejärel korrigeeriti andmeid nii, et need sisaldasid 5,2 % tööandja makstavat sotsiaalmaksu ja veel 5 % töötaja makstavat sotsiaalmaksu (allikas: https://www.papayaglobal.com/countrypedia/country/thailand).

(33)   https://www.papayaglobal.com/countrypedia/country/thailand/.

(34)  Provintside elektriamet, 2023. aasta mai andmed, kasutusaja tariif (TOU-tariif) – suuremahuline üldteenus, pinge alla 22 kV. https://www.pea.co.th/sites/default/files/documents/tariff/EN_Electricity_Tariffs_May_2023.pdf.

(35)   https://www.mea.or.th/en/our-services/tariff-calculation/latestft.

(36)  Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet (tabel 7.2-4), https://www.eppo.go.th/index.php/en/en-energystatistics/energy-economy-static.

(37)  Vt taotluse punkt 5.1.

(38)   https://www.jianzhipipefitting.com/about-us/, vaadatud 3. juunil 2025.

(39)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).


LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

Äriühingu nimi

TARICi lisakood

Hebei XinJia Casting Co., Ltd

B338

Shijiazhuang Donghuan Malleable Iron Castings Co., Ltd

B339

Linyi Oriental Pipe Fittings Co., Ltd

B340

China Shanxi Taigu County Jingu Cast Co., Ltd

B341

Yutian Yongli Casting Factory Co., Ltd

B342

Langfang Pannext Pipe Fitting Co., Ltd

B343

Tangshan Daocheng Casting Co., Ltd

B344

Tangshan Fangyuan Malleable Steel Co., Ltd

B345

Taigu Tongde Casting Co., Ltd

B346


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1890/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)