|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/6799 |
30.12.2025 |
Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4
(C/2025/6799)
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)
„Cévennes“
PGI-FR-A1151-AM02 – 24.9.2025
1. Toote nimetus
„Cévennes“
2. Geograafilise tähise tüüp
|
☐ |
Kaitstud päritolunimetus (KPN) |
|
☒ |
Kaitstud geograafiline tähis (KGT) |
|
☐ |
Geograafiline tähis (GT) |
3. Valdkond
|
☐ |
Põllumajandustooted |
|
☒ |
Veinid |
|
☐ |
Piiritusjoogid |
4. Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub
Prantsusmaa
5. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus
Põllumajandus-, toidu-, kalandus-, maaelu- ja maakasutuse planeerimise ministeerium (Ministère de l’agriculture, de l’alimentation, de la pêche, de la ruralité et de l’aménagement du territoire)
6. Muudatuse käsitamine standardmuudatusena
Need muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.
Kaitstud geograafilise tähise „Cévennes“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõike 3 tähenduses, st:
|
a) |
sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias; |
|
b) |
sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga; |
|
c) |
see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele. |
Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.
7. Heakskiidetud standardmuudatus(te)e kirjeldus
7.1. Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond
Kaitstud geograafilise tähisega „Cévennes“ hõlmatud veinide tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud punkti 4 „Piirkonnad, kus eri toimingud tehakse“ alapunktides 1 „Geograafiline piirkond“ ja 2 „Vahetus läheduses asuv piirkond“, et lisada viide ametliku geograafiaseadustiku 1. jaanuari 2023. aasta redaktsioonile.
See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilise piirkonna kommuunidele INSEE avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2023. aasta redaktsiooni kohaselt ja suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.
Koonddokumendis on selle viitega täiendatud punkte „Geograafiline piirkond“ ja „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.
7.2. Geograafilise piirkonna laiendamine
Kaitstud geograafilise tähise „Cévennes“ tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud alapunktis 4.1 „Geograafiline piirkond“, et hõlmata järgmisi Lozère’i departemangu (48) lõunaosa 40 kommuuni:
Altier, Barre-des-Cévennes, Bassurels, Bédouès-Cocurès, Cans et Cévennes, Cassagnas, Le Collet-de-Dèze, Florac Trois Rivières, Fraissinet-de-Fourques, Gabriac, Gatuzières, Gorges du Tarn Causses, Ispagnac, La Malène, Massegros Causses Gorges pour la partie correspondant au territoire de la commune déléguée Les Vignes, Meyrueis, Moissac-Vallée-Française, Molezon, Pied-de-Borne, Le Pompidou, Pont de Montvert - Sud Mont Lozère, Pourcharesses, Rousses, Le Rozier, Saint-André-Capcèze, Saint-André-de-Lancize, Sainte-Croix-Vallée-Française, Saint-Étienne-Vallée-Française, Saint-Germain-de-Calberte, Saint-Hilaire-de-Lavit, Saint-Julien-des-Points, Saint-Martin-de-Boubaux, Saint-Martin-de-Lansuscle, Saint-Michel-de-Dèze, Saint-Pierre-des-Tripiers, Saint-Privat-de-Vallongue, Vebron, Ventalon en Cévennes, Vialas, Villefort.
Ettevõtjate eesmärk on taastada suure potentsiaaliga lähipiirkonnas Sevennide ajaloolised viinamarjaistandused ning tugevdada seost Sevennide rahvuspargiga. Selline laiendamine tugevdab põhjuslikku seost, mida ei muudeta.
Lozère’i departemangu viinamarjaistanduste areng tugineb Sevennide piirkonna ajaloole ning tootmise järjepidevusele Lozère’i departemangu lõunaosas ja Gard’i departemangu põhjaosas.
Määratletud geograafiline piirkond hõlmab ainult neid Lozère’i kommuune, kus kasvatatakse viinamarju ja mis asuvad karbonaatse mullaga orgude põhjas või nõlvadel. Sevennide piirkonna istanduste taastamine on asjakohane ja selle tegevuse puhul arvestatakse kohaliku maastikuga, mida läbivad arvukad orud.
Seega tugevdatakse geograafilise piirkonna ühtsust nii selle esialgsetes kui ka laiendatud piirides. Põhjuslik seos säilib ja põhineb järgmistel aspektidel:
|
— |
karbonaatsed mullad; |
|
— |
iseloomulik geomorfoloogia – keskmise kõrgusega Sevennide mäemassiiv, mida läbivad järjestikused jõeorud ja nõlvad; |
|
— |
mõõdukas vahemereline kliima hootiste tugevate vihmadega; |
|
— |
viinamarjaistandustes (eelkõige Gard’i ja Lozère’i departemangude orgudes, mis on peamised viinapuude kasvualad) kasvatatakse mitmesuguseid Vahemere piirkonna ja rahvusvaheliselt tunnustatud sorte, et toota elegantseid, tugeva aroomiga ja värske maitsega veine. |
Laiendamisel on üksnes vähene mõju veini kogusele ja istanduse pindalale (10 hektarit ja hinnanguliselt 290 hektoliitrit veini) ning see ei mõjuta piirkonna ega departemangu kaitstud geograafiliste tähiste tasakaalu. Laiendamine võimaldab siduda kaitstud geograafilise tähise „Cévennes“ tugevamini Sevennide rahvuspargi tegevuse ja dünaamikaga ning tähist esile tõsta.
Need muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.
Koonddokumendi punktis „Geograafiline piirkond“ on esitatud Lozère’i departemangu 40 kommuuni loetelu.
Võttes arvesse geograafilise piirkonna eripära, on koonddokumendi punkti „Geograafiline piirkond“ lisaks Gard’i departemangule lisatud ka Lozère’i departemang. Seda täpsustust arvesse võttes on parandatud tootespetsifikaadi I peatüki punkti 7 „Seos geograafilise piirkonnaga“.
7.3. Vahetus läheduses asuva piirkonna laiendamine
Kaitstud geograafilise tähise „Cévennes“ tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud alapunktis 4.2 „Vahetus läheduses asuv piirkond“, et hõlmata järgmisi Ardèche’i departemangu lõunaosa 29 kommuuni, mis moodustavad kaitstud geograafilise tähisega „Cévennes“ hõlmatud geograafilise piirkonna vahetus läheduses asuva piirkonna:
Les Assions, Banne, Beaulieu, Berrias-et-Casteljau, Bessas, Chambonas, Chandolas, Grospierres, Joyeuse, Labastide-de-Virac, Labeaume, Lablachère, Lagorce, Malbosc, Orgnac-l'Aven, Payzac, Rosières, Ruoms, Saint-Alban-Auriolles, Saint-André-de-Cruzières, Saint-Genest-de-Beauzon, Saint-Paul-le-Jeune, Saint-Remèze, Saint-Sauveur-de-Cruzières, Salavas, Sampzon, Vagnas, Vallon-Pont-d'Arc, Les Vans.
Ettevõtjad võtavad arvesse Gard’i ja Ardèche’i departemangudes asuvate veinitootjate ühistute tootmise majanduslikku struktuuri, sest ühistute liikmete viinamarjaistandused asuvad mõlema departemangu territooriumil. Kaasatud on ainult kommuunid, keda kirjeldatud veinivalmistustavad puudutavad. Need kommuunid moodustavad katkematu ja ühtlase ala, mis toetab Sevennide tootmispiirkonna ainulaadsust.
Selline laiendamine võimaldab ühtlustada Gard’i ja Ardèche’i departemangu veinivalmistustavasid ning aitab säilitada põhjuslikku seost.
Need muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.
Selline laiendamine võimaldab ühtlustada Gard’i ja Ardèche’i departemangu veinivalmistustavasid ning aitab säilitada põhjuslikku seost.
Ardèche’i departemangu 29 kommuuni loetelu on esitatud koonddokumendi punktis „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.
7.4. Kontrolliasutus
Tootespetsifikaadi III peatükki „Viited kontrolliasutusele“ on muudetud, et ajakohastada punkti „Kontrolliasutus“ ning täpsustada, et tootespetsifikaadi järgimist kontrollib heakskiidetud kontrollikava alusel INAO delegeeritud kolmas isik, kelle puhul on tagatud pädevus, erapooletus ja sõltumatus.
See tootespetsifikaadi ajakohastamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
PGI-FR-A1151-AM02 – 24.9.2025
1. Toote nimetus(ed)
Cévennes
2. Geograafilise tähise tüüp
KGT – kaitstud geograafiline tähis
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
|
16. |
Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv
4. Veini(de) kirjeldus
4.1. Vaiksed punased veinid
Kaitstud geograafiline tähis „Cévennes“ hõlmab vaikseid veine ning üleküpsenud viinamarjadest valmistatud punaseid, roosasid ja valgeid veine. Sõltuvalt kasutatud veinivalmistamise meetoditest on punastele veinidele iseloomulik elegantsus, tugev maitse ja tanniinine struktuur. Veinid on violetse rubiinpunase värvusega, millel on lillakas varjund. Lõhnabukett on intensiivne ning punaste ja mustade marjade aroomidega. Maitse on tummine, ümar ja rikkalik.
Vaiksete veinide puhul on mahuprotsentides esitatud üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus sätestatud liidu õigusaktides.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
4.2. Vaiksed roosad veinid
Roosasid veine valmistatakse peamiselt viinamarjasortidest „Cinsault“, „Grenache“ ja „Syrah“, mida kasutatakse kas omavahel segatuna või ainukese viinamarjasordina. Nende veinide värvus ulatub kahvaturoosast lõheroosani. Veini lõhnas võib tunda õrnu ja peeneid punaste puuviljade nüansse. Maitse on ümar, mahlane ja õrn koos meeldivalt värske lõhnabuketiga.
Vaiksete veinide puhul on mahuprotsentides esitatud üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus sätestatud liidu õigusaktides.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
4.3. Vaiksed valged veinid
Valged veinid on hinnatud iseäranis nende peene aroomi tõttu, millega kaasneb alati iseloomulik värskus. Veinid on kahvatukollase värvusega, selged ja läikivad, mõnikord roheliste varjunditega. Lõhnale on iseloomulik valge viljalihaga puuviljade ja mõnikord tsitrusviljade ja pukspuu aroom, mis on alati väga värske. Tegemist on väga aromaatsete ja õrnade veinidega, mis on maitselt väga elavad ja kauapüsiva aroomiga.
Vaiksete veinide puhul on mahuprotsentides esitatud üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus sätestatud liidu õigusaktides.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
4.4. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud punased, roosad ja valged veinid
Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinile on iseloomulik küpsete puuviljade aroom.
Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide mahuprotsentides väljendatud tegelik alkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldalkoholisisaldus, naturaalne alkoholisisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on sätestatud liidu õigusaktides.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad
Konkreetne veinivalmistustava
Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.
5.2. Maksimaalne saagikus
90 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja pressimine ning kaitstud geograafilise tähisega „Cévennes“ veini valmistamine toimub ametliku geograafiaseadustiku 2023. aasta redaktsiooni kohaselt järgmiste kommuunide territooriumil.
|
— |
Gard’i departemangus: Aigaliers, Aigremont, Aiguèze, Alès, Allègre-les-Fumades, Alzon, Anduze, Arpaillargues-et-Aureillac, Arphy, Arre, Arrigas, Aspères, Aubussargues, Aujac, Aulas, Aumessas, Avèze, Bagard, Barjac, Baron, La Bastide-d'Engras, Bessèges, Bez-et-Esparon, Blandas, Blauzac, Boisset-et-Gaujac, Bonnevaux, Bordezac, Boucoiran-et-Nozières, Bouquet, Bourdic, Bragassargues, Branoux-les-Taillades, Bréau-Mars, Brignon, Brouzet-lès-Alès, La Bruguière, La Cadière-et-Cambo, La Calmette, Campestre-et-Luc, Canaules-et-Argentières, Cannes-et-Clairan, La Capelle-et-Masmolène, Cardet, Carnas, Cassagnoles, Castelnau-Valence, Causse-Bégon, Cavillargues, Cendras, Chambon, Chamborigaud, Collorgues, Colognac, Combas, Combas, Concoules, Conqueyrac, Corbès, Courry, Crespian, Cros, Cruviers-Lascours, Deaux, Dions, Domessargues, Dourbies, Durfort-et-Saint-Martin-de-Sossenac, L'Estréchure, Euzet, Foissac, Fons, Fons-sur-Lussan, Fontanès, Fontarèches, Fressac, Gagnières, Gailhan, Gajan, Le Garn, Garrigues-Sainte-Eulalie, Gaujac, Générargues, Génolhac, Goudargues, La Grand-Combe, Issirac, Lamelouze, Lanuéjols, Lasalle, Laval-Pradel, Laval-Saint-Roman, Lecques, Lédignan, Lézan, Liouc, Logrian-Florian, Lussan, Les Mages, Malons-et-Elze, Mandagout, Martignargues, Le Martinet, Maruéjols-lès-Gardon, Massanes, Massillargues-Attuech, Mauressargues, Méjannes-le-Clap, Méjannes-lès-Alès, Meyrannes, Mialet, Molières-Cavaillac, Molières-sur-Cèze, Monoblet, Mons, Montagnac, Montclus, Montdardier, Monteils, Montignargues, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Moussac, Navacelles, Ners, Orthoux-Sérignac-Quilhan, Peyremale, Peyrolles, Le Pin, Les Plans, Les Plantiers, Pommiers, Pompignan, Ponteils-et-Brésis, Portes, Potelières, Pougnadoresse, Puechredon, Quissac, Revens, Ribaute-les-Tavernes, Rivières, Robiac-Rochessadoule, Rochegude, Rogues, Roquedur, Rousson, La Rouvière, Saint-Ambroix, Sainte-Anastasie, Saint-André-de-Majencoules, Saint-André-de-Roquepertuis, Saint-André-de-Valborgne, Saint-Bauzély, Saint-Bénézet, Saint-Bonnet-de-Salendrinque, Saint-Brès, Saint-Bresson, Sainte-Cécile-d'Andorge, Saint-Césaire-de-Gauzignan, Saint-Chaptes, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Christol-lez-Alès, Saint-Clément, Sainte-Croix-de-Caderle, Saint-Denis, Saint-Dézéry, Saint-Étienne-de-l'Olm, Saint-Félix-de-Pallières, Saint-Florent-sur-Auzonnet, Saint-Geniès-de-Malgoirès, Saint-Hilaire-de-Brethmas, Saint-Hippolyte-de-Caton, Saint-Hippolyte-de-Montaigu, Saint-Hippolyte-du-Fort, Saint-Jean-de-Ceyrargues, Saint-Jean-de-Crieulon, Saint-Jean-de-Maruéjols-et-Avéjan, Saint-Jean-de-Serres, Saint-Jean-de-Valériscle, Saint-Jean-du-Gard, Saint-Jean-du-Pin, Saint-Julien-de-Cassagnas, Saint-Julien-de-la-Nef, Saint-Julien-les-Rosiers, Saint-Just-et-Vacquières, Saint-Laurent-la-Vernède, Saint-Laurent-le-Minier, Saint-Mamert-du-Gard, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Valgalgues, Saint-Maurice-de-Cazevieille, Saint-Nazaire-des-Gardies, Saint-Paul-la-Coste, Saint-Pons-la-Calm, Saint-Privat-de-Champclos, Saint-Privat-des-Vieux, Saint-Roman-de-Codières, Saint-Sauveur-Camprieu, Saint-Sébastien-d'Aigrefeuille, Saint-Théodorit, Saint-Victor-des-Oules, Saint-Victor-de-Malcap, Salindres, Salinelles, Les Salles-du-Gardon, Sardan, Saumane, Sauve, Sauzet, Savignargues, Sénéchas, Servas, Serviers-et-Labaume, Seynes, Soudorgues, Soustelle, Souvignargues, Sumène, Tharaux, Thoiras, Tornac, Trèves, Vabres, Vallabrix, Vallérargues, Val-d'Aigoual, Verfeuil, La Vernarède, Vézénobres, Vic-le-Fesq, Le Vigan, Villevieille, Vissec. |
|
— |
Lozère’i departemangus: Altier, Barre-des-Cévennes, Bassurels, Bédouès-Cocurès, Cans et Cévennes, Cassagnas, Le Collet-de-Dèze, Florac Trois Rivières, Fraissinet-de-Fourques, Gabriac, Gatuzières, Gorges du Tarn Causses, Ispagnac, La Malène, Massegros Causses Gorges pour la partie correspondant au territoire de la commune déléguée Les Vignes, Meyrueis, Moissac-Vallée-Française, Molezon, Pied-de-Borne, Le Pompidou, Pont de Montvert - Sud Mont Lozère, Pourcharesses, Rousses, Le Rozier, Saint-André-Capcèze, Saint-André-de-Lancize, Sainte-Croix-Vallée-Française, Saint-Étienne-Vallée-Française, Saint-Germain-de-Calberte, Saint-Hilaire-de-Lavit, Saint-Julien-des-Points, Saint-Martin-de-Boubaux, Saint-Martin-de-Lansuscle, Saint-Michel-de-Dèze, Saint-Pierre-des-Tripiers, Saint-Privat-de-Vallongue, Vebron, Ventalon en Cévennes, Vialas, Villefort. |
7. Veiniviinamarjasort (-sordid)
Alicante Henri Bouschet N
Alphonse Lavallée N
Altesse B
Alvarinho – Albariño
Aramon N
Aramon blanc B
Aramon gris G
Aranel B
Arinarnoa N
Artaban N
Arvine B – Petite Arvine
Aubun N – Murescola
Bourboulenc B – Doucillon blanc
Brun argenté N – Vaccarèse
Cabernet blanc B
Cabernet cortis N
Cabernet franc N
Cabernet-Sauvignon N
Caladoc N
Cardinal Rg
Carignan N
Carignan blanc B
Carmenère N
Chardonnay B
Chasan B
Chasselas B
Chenanson N
Chenin B
Cinsaut N – Cinsault
Clairette B
Clairette rose Rs
Colombard B
Cot N – Malbec
Couderc noir N
Counoise N
Danlas B
Egiodola N
Floreal B
Gamay N
Gamay de Chaudenay N
Gewurztraminer Rs
Grenache N
Grenache blanc B
Grenache gris G
Gros Manseng B
Lival N
Lledoner pelut N
Macabeu B – Macabeo
Marsanne B
Marselan N
Maréchal Foch N
Mauzac B
Merlot N
Mondeuse N
Morrastel N – Minustellu, Graciano
Mourvèdre N – Monastrell
Muscaris B
Muscat d'Alexandrie B – Muscat, Moscato
Muscat de Hambourg N – Muscat, Moscato
Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato
Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato
Muscat à petits grains rouges Rg – Muscat, Moscato
Nielluccio N – Nielluciu
Négrette N
Petit Manseng B
Petit Verdot N
Pinot gris G
Pinot noir N
Piquepoul blanc B
Piquepoul gris G
Piquepoul noir N
Portan N
Riesling B
Rivairenc N – Aspiran noir
Roussanne B
Sauvignon B – Sauvignon blanc
Sauvignon gris G – Fié gris
Sciaccarello N
Semillon B
Servant B
Soreli B
Souvignier gris Rs
Sylvaner B
Syrah N – Shiraz
Tannat N
Tempranillo N
Terret blanc B
Terret gris G
Terret noir N
Ugni blanc B
Verdelho B
Vermentino B - Rolle
Vidoc N
Villard blanc B
Villard noir N
Viognier B
Voltis B
8. Seos(t)e kirjeldus
Sevennide viinamarjaistandused asuvad Lõuna-Prantsusmaa Gard’i ja Lozère’i departemangus Languedoc-Roussilloni piirkonnas. Vein on saanud oma nime Sevennide mäemassiivi järgi, mis piirab kagust Keskmassiivi. Sevennide karmide olude ja mitmekesisuse tõttu on veinitootjad pidanud kohanema mullastiku- ja ilmastikutingimustega. Nii on muutunud tavaliseks, et kastanite asemel on hakatud viinamarju kasvatama. Sevennidest laskuvate jõgede poolt kujundatud künklikul maastikul on valdavad karbonaatsed mullad, kus viinapuude kõrval kasvavad viljapuud, oliivipuud ja teraviljad. Sevennide nõlvadel valitseb leebe vahemereline kliima, mida iseloomustavad väga vastandlikud aastaajad ning sageli tugevad ja ägedad vihmasajud. Tänu mägede kaitsvale mõjule on põhjatuul mõõdukas ja temperatuurikõikumised on sellised, mis tagavad viinamarjade kvaliteedi nende valmimisetapis. Viinapuid on mitme sajandi jooksul kasvatatud lisaks muudele põllumajanduskultuuridele ning veini tarbiti kohapeal. Seepärast istutati viinapuid mooruspuude ja kastanite asemele, kui viimaste kasvatust tabas kriis, ning just 19. sajandil on viinamarjaistandused teinud läbi märkimisväärse arengu. Samas ei ole viinapuudest saanud monokultuuri, nagu see on juhtunud Languedoci tasandikel. Esmakordselt sai Sevennide piirkonna vein tunnustuse 27. augusti 1992. aasta dekreediga. Geograafilise piirkonna kommuunides toodetakse umbes 100 000 hl punast, roosat ja valget veini; eriti on arenenud roosade veinide tootmine. Siinseid veine seostatakse kõige sagedamini traditsiooniliste Vahemere piirkonna viinamarjasortidega, nagu „Carignan“, „Grenache“ ja „Cinsault“, lisaks rahvusvaheliselt tuntud viinamarjasortidega, nagu „Merlot“, „Cabernet-Sauvignon“ ja „Syrah“ punaste veinide puhul ning „Chardonnay“, „Sauvignon“ ja „Viognier“ valgete veinide puhul. Punaseid veine iseloomustab elegantsus ja tugev aroom. Valged ja roosad veinid on hinnatud iseäranis nende peene aroomi tõttu, millega kaasneb alati iseloomulik värskus. Kõige sobivamate vaiksete veinide valikust valmistatud vahuveinidel on samad lõhnaomadused. Viinamarjasortide areng 40 aasta jooksul on võimaldanud veinitootjatel oma toodangut mitmekesistada, seda eelkõige tänu varajasematele viinamarjasortidele, mis on Sevennide nõlvadel valitseva kliimaga eriti hästi kohanenud. Piirkonna kliima eripära väljendub ka veinides, mida üldiselt iseloomustab tasakaal elegantsuse ja värskuse vahel. Seega on viinapuudel põllumajanduses eriline koht ning lisaks muudele toodetele, nagu mahedamaitselised sibulad, kastanid ja juust „Pélardon“, edendavad need Sevennide toodete tuntust. Need tooted ja turismimajanduse areng, eelkõige Sevennide rahvuspargi ümbruses, tagavad nüüd selles piirkonnas uue tasakaalu ja aitavad sajandite jooksul inimeste loodud kauneid maastikke säilitada.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Märgistamisega seotud lisasätted
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamist käsitlevad lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kaitstud geograafilisele tähisele „Cévennes“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.
Kaitstud geograafilist tähist „Cévennes“ võib täiendada märgetega primeur või nouveau. Märkeid primeur või nouveau kasutatakse vaiksete veinide puhul.
Etiketil on Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo, kuid märge „kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse traditsioonilise märkega „vin de pays“.
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega „Cévennes“ hõlmatud veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab ametliku geograafiaseadustiku 2023. aasta redaktsiooni põhjal järgmiste kommuunide territooriumi:
|
— |
Gard’i departemangus: Aigues-Mortes, Aigues-Vives, Aimargues, Les Angles, Aramon, Argilliers, Aubais, Aubord, Aujargues, Bagnols-sur-Cèze, Beaucaire, Beauvoisin, Bellegarde, Belvézet, Bernis, Bezouce, Boissières, Bouillargues, Cabrières, Le Cailar, Caissargues, Calvisson, Carsan, Castillon-du-Gard, Caveirac, Chusclan, Clarensac, Codognan, Codolet, Collias, Comps, Congénies, Connaux, Cornillon, Domazan, Estézargues, Flaux, Fournès, Fourques, Gallargues-le-Montueux, Garons, Générac, Le Grau-du-Roi, Jonquières-Saint-Vincent, Junas, Langlade, Laudun-l'Ardoise, Lédenon, Lirac, Manduel, Marguerittes, Meynes, Milhaud, Montaren-et-Saint-Médiers, Montfaucon, Montfrin, Mus, Nages-et-Solorgues, Nîmes, Orsan, Parignargues, Pont-Saint-Esprit, Poulx, Pouzilhac, Pujaut, Redessan, Remoulins, Rochefort-du-Gard, Rodilhan, Roquemaure, La Roque-sur-Cèze, Sabran, Saint-Alexandre, Saint-André-d'Olérargues, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Côme-et-Maruéjols, Saint-Dionisy, Saint-Étienne-des-Sorts, Saint-Geniès-de-Comolas, Saint-Gervais, Saint-Gervasy, Saint-Gilles, Saint-Hilaire-d'Ozilhan, Saint-Julien-de-Peyrolas, Saint-Laurent-d'Aigouze, Saint-Laurent-de-Carnols, Saint-Laurent-des-Arbres, Saint-Marcel-de-Careiret, Saint-Maximin, Saint-Michel-d'Euzet, Saint-Nazaire, Saint-Paul-les-Fonts, Saint-Paulet-de-Caisson, Saint-Quentin-la-Poterie, Saint-Siffret, Saint-Victor-la-Coste, Salazac, Sanilhac-Sagriès, Sauveterre, Saze, Sernhac, Sommières, Tavel, Théziers, Tresques, Uchaud, Uzès, Vallabrègues, Valliguières, Vauvert, Vénéjan, Vergèze, Vers-Pont-du-Gard, Vestric-et-Candiac, Villeneuve-lès-Avignon. |
|
— |
Ardèche’i departemangus: Les Assions, Banne, Beaulieu, Berrias-et-Casteljau, Bessas, Chambonas, Chandolas, Grospierres, Joyeuse, Labastide-de-Virac, Labeaume, Lablachère, Lagorce, Malbosc, Orgnac-l'Aven, Payzac, Rosières, Ruoms, Saint-Alban-Auriolles, Saint-André-de-Cruzières, Saint-Genest-de-Beauzon, Saint-Paul-le-Jeune, Saint-Remèze, Saint-Sauveur-de-Cruzières, Salavas, Sampzon, Vagnas, Vallon-Pont-d'Arc, Les Vans. |
Link tootespetsifikaadile
(1) Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6799/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)