<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-753/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0753</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:268">EU:C:2020:268</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200402">2.4.2020</DATE> – Kohtuasi C‑753/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Stim ja SAMI</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20200402">2. aprill 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: rootsi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Intellektuaalomand</KEYWORD><KEYWORD>Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/29/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/115/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 8 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtja, kes rendib välja autosid, mille standardvarustusse kuulub raadio</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑753/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Högsta domstoleni (Rootsi kõrgeim kohus) <DATE ISO="20181115">15. novembri 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20181130">30. novembril 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå u.p.a. (Stim),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Svenska artisters och musikers intresseorganisation ek. för. (SAMI)</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Fleetmanager Sweden AB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Nordisk Biluthyrning AB,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koja president E. Regan, kohtunikud I. Jarukaitis, E. Juhász, M. Ilešič (ettekandja) ja C. Lycourgos,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20191106">6. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>võttes arvesse seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå u.p.a. (Stim) ja Svenska artisters och musikers intresseorganisation ek. för. (SAMI), esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokater</HT> P. Sande ja D. Eklöf,</P></ITEM><ITEM><P>Fleetmanager Sweden AB, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokater</HT> S. Hallbäck, S. Wendén, J. Åberg ja U. Dahlberg,</P></ITEM><ITEM><P>Nordisk Biluthyrning AB, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokater</HT> J. Åberg, C. Nothnagel ja M. Bruder,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: K. Simonsson, J. Samnadda, E. Ljung Rasmussen ja G. Tolstoy,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20200115">15. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="167" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 167, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 3 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 376, lk 28</REF.DOC.OJ>) artikli 8 lõike 2 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kahes kohtuvaidluses, millest ühe pooled on Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå u.p.a. (Stim) (Rootsi heliloojate ja fonogrammitootjate õiguste kollektiivse esindamise ühing, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Stim<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Fleetmanager Sweden AB (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Fleetmanager<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) ning teise pooled on Svenska artisters och musikers intresseorganisation ek. för. (Rootsi autorite õiguste kollektiivse esindamise ühing, kes haldab esitajatele ja fonogrammitootjatele kuuluvaid autoriõigusega kaasnevaid õigusi, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>SAMI<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) ja Nordisk Biluthyrning AB (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>NB<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), ning milles käsitletakse seda, kuidas tuleks autoriõiguse seisukohalt kvalifitseerida raadioga varustatud sõiduautode lühiajalisele rendile andmine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) võttis <DATE ISO="19961220">20. detsembril 1996</DATE> Genfis vastu WIPO autoriõiguse lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>autoriõiguse leping<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20000316">16. märtsi 2000. aasta</DATE> otsusega 2000/278/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="089" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 89, lk 6</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/33, lk 208) ja mis jõustus Euroopa Liidu suhtes <DATE ISO="20100314">14. märtsil 2010</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="032" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 32, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Autoriõiguse lepingu artiklis 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Üldsusele edastamise õigus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Ilma et see piiraks Berni konventsiooni artikli 11 lõike 1 punkti ii, artikli 11a lõike 1 punktide i ja ii, artikli 11b lõike 1 punkti ii, artikli 14 lõike 1 punkti ii ja artikli 14a lõike 1 kohaldamist, on kirjandus- ja kunstiteoste autoritel ainuõigus lubada oma teoste edastamist üldsusele kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu, sealhulgas oma teoste sellisel viisil üldsusele kättesaadavaks tegemist, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Autoriõiguse lepingu kohta võeti <DATE ISO="19961220">20. detsembri 1996. aasta</DATE> diplomaatilisel konverentsil vastu ühisdeklaratsioonid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Ühisdeklaratsioon selle lepingu artikli 8 kohta on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Üksnes füüsiliste abivahendite pakkumist, mis võimaldavad edastada või edastavad, ei käsitleta käesoleva lepingu või Berni konventsiooni tähenduses edastamisena. […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2001/29</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 põhjendus 27 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Üksnes füüsiliste abivahendite pakkumist, mis võimaldavad edastada või edastavad, ei käsitleta käesoleva direktiivi kohaldamisel edastamisena.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Õigus teoseid üldsusele edastada ja muid objekte üldsusele kättesaadavaks teha<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli kohase üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise toiminguga seoses ei lõpe lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigused.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2006/115</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/115 artikli 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Üldsusele ülekandmine ja edastamine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Liikmesriigid näevad ette õiguse, mille eesmärk on tagada, et kasutaja tasub ühekordse õiglase tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks, ning millega tagatakse, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad liikmesriigid sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rootsi õigusnormid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiiv 2001/29 võeti Rootsi õigusesse üle seadusega (1960:279) autoriõiguse kohta (upphovrättslagen (1960:279); edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>autoriõiguse seadus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>). Autoriõiguse seaduse § 2 reguleerib autorite ainuõigust teha oma teosest koopiaid ja teha need üldsusele kättesaadavaks, mis on võimalik muu hulgas teose üldsusele edastamise (kolmanda lõigu punkt 1) ja teose avaliku esitamise (kolmanda lõigu punkt 2) kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Autoriõiguse seaduse §-d 45 ja 46 sisaldavad sätteid autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta, mis kuuluvad audio- ja videosalvestuste esitajatele ja tootjatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Vastavalt selle seaduse artiklile 47, millega rakendatakse direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2, võib audiosalvestusi avalikult esitada või üldsusele edastada, välja arvatud sellise edastamise korral, et füüsiline isik saab kuulata fonogrammi enda valitud kohas ja ajal. Niisuguse kasutamise korral on tootjal ja esitajal, kes teost fonogrammil esitab, õigus saada õiglast tasu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Fleetmanager ja NB on sõiduautode renditeenust osutavad Rootsis asutatud äriühingud. Nad annavad raadioga varustatud sõidukeid otse või vahendajate kaudu kuni 29 päevaks rendile, mida Rootsi õiguses kohaselt loetakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>lühiajaliseks rendile andmiseks<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Stimi ja Fleetmanageri vahelises kohtuvaidluses, mida menetleb tingsrätt (esimese astme kohus, Rootsi), palus Stim sellelt äriühingult autoriõiguse rikkumise eest tema kasuks välja mõista <FT TYPE="NUMBER">369450</FT> Rootsi krooni (SEK) (umbes <FT TYPE="NUMBER">34500</FT> eurot) koos intressidega. Stim väidab, et Fleetmanager, kes tegi kolmandatele isikutele ehk autorendiettevõtjatele kättesaadavaks raadioga varustatud sõiduautod, et need saaksid neid eraõiguslikele isikutele lühikeseks ajaks rendile anda, aitas kaasa autoriõiguse rikkumisele nende ettevõtjate poolt, kes tegid muusikateoseid üldsusele kättesaadavaks, ilma et neil oleks selleks luba olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Esimese astme kohus leidis, et raadioga varustatud sõidukite rendileandmine on üldsusele edastamine autoriõiguse seaduse tähenduses ja autoritele tasu maksmine on põhjendatud. Ta leidis siiski ka, et Fleetmanager ei ole autoriõiguse rikkumisele kaasa aidanud, mistõttu ta jättis Stimi hagi rahuldamata. Apellatsioonikohus jättis selle otsuse muutmata. Stim esitas apellatsioonikohtu otsuse peale kaebuse Högsta domstolenile (Rootsi kõrgeim kohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>SAMI ja NB vahelises kohtuvaidluses pöördus NB hagiga Patent- och marknadsdomstolenisse (patendi- ja kaubanduskohus, Rootsi) ning palus sel kohtul tuvastada, et nimetatud äriühing ei ole kohustatud maksma SAMI-le fonogrammide kasutamise eest alates <DATE ISO="20150101">1. jaanuarist 2015</DATE> kuni <DATE ISO="20161231">31. detsembrini 2016</DATE> tasu seoses sellega, et füüsilistele isikutele ja äriklientidele rendile antud sõidukid olid varustatud raadio ja CD-mängijaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Nimetatud kohus leidis, et 1960. aasta autoriõiguse seadust tuleb tõlgendada kooskõlas direktiiviga 2001/29 ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt vastab direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 osutatud fonogrammi kasutamine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>üldsusele edastamisele<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tähenduses. Samuti märkis nimetatud kohus, et koos rendiautodega raadioid kättesaadavaks tehes muutis NB fonogrammide kuulamise nende sõidukite kasutajate jaoks võimalikuks ja seda tuleb seetõttu käsitada sellise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>edastamisena<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>. Kohus asus seisukohale, et täidetud on ka muud kriteeriumid, mille puhul on tegu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>üldsusele edastamisega<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Seetõttu otsustas ta, et NB peab SAMI-le hüvitist maksma, ja jättis NB esitatud hagi rahuldamata. See kohtuotsus tühistati apellatsioonimenetluses Svea hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstolenis (Svea apellatsioonikohus (patendi- ja kaubandusasjade apellatsioonikohus, Rootsi). SAMI esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse Högsta domstolenile (Rootsi kõrgeim kohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas selliste sõidukite rendileandmine, mille standardvarustusse kuulub raadio, tähendab, et nende sõidukite rendileandja on kasutaja, kes edastab teoseid üldsusele direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mil määral, kui üldse, on olulised sõidukite rendileandmises seisneva tegevuse maht ja rendile andmise kestus?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetluse suulise osa uuendamise taotlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Pärast kohtujuristi ettepaneku esitamist taotlesid Stim ja SAMI Euroopa Kohtu kantseleile <DATE ISO="20200206">6. veebruaril 2020</DATE> esitatud dokumendis menetluse suulise osa uuendamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Taotluse põhjendamiseks väitsid nad, et nähtuvalt kohtujuristi ettepaneku punktidest 39, 52 ja 53 võib olla, et teatud asjaolusid, mis sisuliselt puudutavad era- ja avaliku sfääri eristamist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>üldsusele edastamise<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> kindlakstegemisel, on mõistetud ebaõigesti. Seetõttu võib olla, et Euroopa Kohtule ei ole neid asjaolusid piisavalt selgitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et ELTL artikli 252 teise lõigu kohaselt on kohtujuristi ülesanne avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult teha põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalemist. Kohtujuristi ettepanek ega selleni jõudmiseks läbitud arutluskäik ei ole Euroopa Kohtule siduvad (<DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub veel, et Euroopa Kohus võib kas omal algatusel, kohtujuristi ettepanekul või poolte taotlusel kodukorra artikli 83 kohaselt määrusega suulise menetluse uuendada, kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud. Seevastu ei ole Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ega kodukorras pooltele ette nähtud võimalust esitada kohtujuristi ettepanekule vastuseks seisukohti (<DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köln-Aktienfonds Deka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:51">EU:C:2020:51</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on Stimi ja SAMI taotlus menetluse suulise osa uuendamiseks esitatud selleks, et nad saaksid vastata kohtujuristi ettepanekus tehtud järeldustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Peale selle leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et antud juhul on tal olemas kogu vajalik teave eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamiseks ning pooled on vaielnud kõigi asja lahendamiseks vajalike argumentide üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seega ei ole menetluse suulist osa põhjust uuendada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et raadioga varustatud sõiduautode rendileandmine kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>üldsusele edastamist<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> nende sätete tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>See küsimus on esitatud kohtuvaidlustes, mis puudutavad esiteks seda, kas juhul, kui sõidukite rendileandmisega tegelev äriühing annab rendile raadioga varustatud sõiduki, on tegemist muusikateoste üldsusele ilma loata kättesaadavaks tegemisega direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tähenduses, ja teiseks seda, kas esitajatele ja fonogrammitootjatele kuuluvaid autoriõigusega kaasnevaid õigusi haldav kollektiivse esindamise organisatsioon on õigustatud nõudma nendelt äriühingutelt õiglast tasu, juhul kui selliste sõidukite rendileandmine toob kaasa üldsusele edastamise direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Alustuseks olgu märgitud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kahes ülalosutatud sättes kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> tõlgendada nii, et see on sama tähendusega, kuna liidu seadusandja ei ole väljendanud teistsugust tahet (vt selle kohta <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Ireland)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verwertungsgesellschaft Rundfunk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑641/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:131">EU:C:2017:131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Peale selle tuleb seda väljendit tõlgendada lähtuvalt rahvusvahelise õiguse aktides sisalduvatest samaväärsetest mõistetest ning sel viisil, et see mõiste jääks nimetatud lepingutega kooskõlla, võttes arvesse ka nende mõistete konteksti ja intellektuaalomandi valdkonnas asjakohaste lepingusätetega taotletavat eesmärki (vt selle kohta <DATE ISO="20111004">4. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0189">189</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikas on leitud, et mõistesse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> on liidetud kaks kumulatiivset koostisosa, nimelt teose edastamise toiming ja selle teose edastamine üldsusele (<DATE ISO="20170316">16. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AKM</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑138/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:218">EU:C:2017:218</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Renckhoff</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑161/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:634">EU:C:2018:634</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nederlands Uitgeversverbond ja Groep Algemene Uitgevers</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1111">EU:C:2019:1111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Selleks et hinnata, kas raadioga varustatud sõidukite rendileandmise puhul on tegemist üldsusele edastamise toiminguga direktiivide 2001/29 ja 2006/115 tähenduses, tuleb juhtumipõhiselt arvesse võtta paljusid täiendavaid kriteeriume, mis ei ole autonoomsed ja on üksteisest sõltuvad. Kuna need kriteeriumid võivad konkreetsetes olukordades esineda väga erineva intensiivsusega, tuleb neid kohaldada nii eraldi kui ka suhestatuna teistesse kriteeriumidesse (vt selle kohta <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Brein</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑610/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:456">EU:C:2017:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Nende kriteeriumide hulgas on Euroopa Kohus korduvalt rõhutanud kasutaja määravat rolli ja tema sekkumise tahtlikkust. Nimelt teeb kasutaja edastamistoimingu, kui ta oma tegevuse tagajärgedest täielikult teadlikuna teeb kaitstud teose oma klientidele kättesaadavaks, ja seda iseäranis olukorras, kus sellise sekkumiseta ei oleks kliendil põhimõtteliselt võimalik edastatud teost jälgida või oleks jälgimine raskendatud (vt eelkõige <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Ireland)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Brein</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑610/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:456">EU:C:2017:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 põhjendusest 27, mis sisuliselt võtab üle ühisdeklaratsiooni autoriõiguse lepingu artikli 8 kohta, ilmneb aga, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>üksnes füüsiliste abivahendite pakkumist, mis võimaldavad edastada või edastavad, ei käsitleta käesoleva direktiivi kohaldamisel edastamisena<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>See kehtib ka rendiautosse sisseehitatud raadio kohta, mis võimaldab ilma rendileandmisega tegeleva äriühingu sekkumiseta vastu võtta maapealse ringhäälingu signaale, mis levivad sõiduki liikumispiirkonnas, nagu sisuliselt tõdes ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 32.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selline teenus, nagu on kirjeldatud eelmises punktis, erineb edastamistoimingutest, mida teevad teenusepakkujad, kes kannavad oma klientuurile sihilikult üle kaitstud teoseid, levitades ringhäälingusignaali oma asutusse paigutatud raadioseadmete abil (<DATE ISO="20160531">31. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reha Training</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑117/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:379">EU:C:2016:379</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Järelikult tuleb tõdeda, et autorenditeenust osutavad äriühingud ei teosta kaitstud teoste üldsusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>edastamise toimingut<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, kui nad teevad raadioga varustatud sõidukid üldsusele kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla argument, et sõidukite rendileandmisega tegelevate äriühingute vastutus peaks tulenema asjaolust, et nad annavad oma klientide kasutusse ruumi, mida Stim ja SAMI määratlevad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>avalikuna<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, st rendisõidukite salongi, kus on võimalik kaitstud teoseid kuulata tänu nendesse autodesse paigaldatud raadiotele. Sellise ruumi pakkumine ei ole – samuti nagu raadiote eneste pakkumine – nimelt edastamistoiming. Peale selle tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et ei ole oluline, kas edastamise koht on eraldatud või üldsusele avatud (vt selle kohta <DATE ISO="20061207">7. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SGAE</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei ole tarvis hinnata, kas sellist kättesaadavaks tegemist tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>üldsusele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> edastamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et raadioga varustatud sõiduautode rendile andmine ei kujuta endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>üldsusele edastamist<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> nende sätete tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Esimesele eelotsuse küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et raadioga varustatud sõiduautode rendile andmine ei kujuta endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>üldsusele edastamist<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> nimetatud sätete tähenduses.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>