<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-19/18 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0019</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:578">EU:C:2019:578</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190710">10.7.2019</DATE> – Kohtuasi C‑19/18 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">VG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20190710">10. juuli 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Kahju hüvitamise nõue Euroopa Komisjoni vastu</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni otsus lõpetada koostöö võrgustiku Team Europe raames</KEYWORD><KEYWORD>Kahju hüvitamine</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni esitatud vastuvõetamatuse väide</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuvaidluse lepinguline või lepinguväline olemus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑19/18 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20180105">5. jaanuaril 2018</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">VG</HT>, MS‑i õigusjärglane, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocate</HT> L. Levi,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: I. Martínez del Peral, C. Ehrbar ja B. Mongin,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.‑C. Bonichot, kohtunikud C. Toader (ettekandja), A. Rosas, L. Bay Larsen ja M. Safjan,</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuses palub VG, kes on MS‑i õigusjärglane, tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20170531">31. mai 2017. aasta</DATE> kohtumäärus MS <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑17/16, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtumäärus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:379">EU:T:2017:379</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega kohus jättis rahuldamata MS‑i hagi nõudega mõista komisjonilt välja hüvitis kahju eest, mis on talle tekitatud võrgustiku Team Europe raames koostöö lõpetamise otsusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>ELTL artiklis 268 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 teise ja kolmanda lõigu põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Selle aluslepingu artikkel 340 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Liidu lepinguliste kohustuste suhtes kehtib õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes.</ALINEA><ALINEA>Lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele. […]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Team Europe on kohalik suhtlusvõrgustik, mille peamine ülesanne on abistada komisjoni esindusi, kui nad edastavad kohalikul tasandil teavet Euroopa poliitika kohta, ja mille liikmed tegutsevad sõnavõtjate, kõnejuhtide, ürituste läbiviijate ja kommunikatsiooniekspertidena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Sõnavõtjatel on komisjoniga sõlmitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>kokkulepe Team Europe’iga liitumise kohta<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. Kokkuleppes on pooltele ette nähtud võimalus igal ajal kirjalikult kokkuleppest taganeda, esitamata muid tingimusi. Võrgustiku Team Europe liikmed ei saa komisjonilt töötasu. Küll aga pakub komisjon, olenevalt kasutatavast eelarvest, neile tasuta tugiteenust, mis hõlmab koordineerimiskoosolekuid, koolituskursusi, Interneti teabevahetusplatvormi ja teabevahetuse vahendeid, et sõnavõtjaid nende ülesannete täitmisel abistada. Team Europe’iga liitumise kokkuleppes on ühtlasi täpsustatud, et Team Europe’i võrgustiku liikmed tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ja nad võivad vastu võtta hüvitisi tehtud kulude eest ja mõistlikku töötasu nende ürituste korraldajatelt, millel nad osalevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>MS oli Team Europe’i võrgustiku liige <DATE ISO="20110720">20. juulist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20130410">10. aprillini 2013</DATE> kohtuvaidluse poolte vahel sõlmitud Team Europe’iga liitumise kokkuleppe alusel, millele komisjoni esinduse juht Prantsusmaal kirjutas alla Pariisis (Prantsusmaa) <DATE ISO="20110708">8. juulil 2011</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>kokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) ja MS Montpellier’s (Prantsusmaa) <DATE ISO="20110720">20. juulil 2011</DATE>. Kokkuleppe kohaselt pidi tema liitumisaeg Team Europe’i võrgustikus lõppema <DATE ISO="20140630">30. juunil 2014</DATE>. Komisjoni esinduse juht Prantsusmaal teatas asjaomasele isikule telefoni teel <DATE ISO="20130410">10. aprillil 2013</DATE>, et ta lõpetab tema koostöö võrgustikuga; seejärel kinnitati seda otsust kirja teel põhjendusega, et ta olevat käitunud teiste osalejate suhtes sobimatult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Komisjoni esinduse juht Prantsusmaal esitas põhjenduse, et naised, kes osalesid ühel Team Europe’i võrgustiku konverentsil või seminaril, on talle esitanud kaebuse MS‑i käitumise peale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160111">11. jaanuaril 2016</DATE> saabunud dokumendiga taotles MS lepinguvälise vastutuse hagi esitamiseks tasuta õigusabi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Üldkohtu president rahuldas tasuta õigusabi taotluse <DATE ISO="20160503">3. mai 2016. aasta</DATE> kohtumäärusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MS <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑17/16 AJ</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:446">EU:T:2016:446</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>MS esitas Üldkohtule lepinguvälise vastutuse hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160719">19. juulil 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>MS palus Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tuvastada komisjoni lepinguväline vastutus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista komisjonilt välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis on talle tekitatud institutsiooni süülise käitumisega ja mille suurus on hinnanguliselt <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> eurot;</P></ITEM><ITEM><P>kohustada komisjoni avaldama vabanduse tema ees ja arvama ta uuesti Team Europe’i võrgustiku koosseisu;</P></ITEM><ITEM><P>nõuda dokumentide esitamist, mille komisjon on tunnistanud konfidentsiaalseks ja millele tuginedes ta põhjendas oma otsust lõpetada temaga koostöö Team Europe’i võrgustiku raames, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eraldi dokumendiga esitas komisjon <DATE ISO="20161006">6. oktoobril 2016</DATE> Üldkohtu kodukorra artikli 130 alusel vastuvõetamatuse väite ja palus kohtukulud välja mõista hagejalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Vastuvõetamatuse vastuväite kohta esitatud seisukohtades, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20161121">21. novembril 2016</DATE>, palub MS Üldkohtul see tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtumäärusega, mis on tehtud Üldkohtu kodukorra artikli 126 alusel, nõustus kohus vastuvõetamatuse väitega. Üldkohus leidis, et vaidluse ese on tegelikult lepingulise kahju hüvitamise nõue. Kuna kokkulepe ei sisalda vahekohtuklauslit, tuvastas see kohus oma pädevuse puudumise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Euroopa Kohus rahuldas <DATE ISO="20171130">30. novembri 2017. aasta</DATE> kohtumäärusega tasuta õigusabi taotluse, mille oli esitanud apellant.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuses palub apellant Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtumäärus;</P></ITEM><ITEM><P>sellest tulenevalt saata kohtuasi tagasi Üldkohtule temale esitatud hagi kohta sisulise otsuse tegemiseks või kui Euroopa Kohus leiab, et kohtuasja on võimalik lahendada, rahuldada apellandi poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuded;</P></ITEM><ITEM><P>sellest tulenevalt tuvastada komisjoni lepinguväline vastutus ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise lõigu alusel;</P></ITEM><ITEM><P>nõuda dokumentide esitamist, mille komisjon on tunnistanud konfidentsiaalseks ja millel põhineb otsus lõpetada temaga koostöö Team Europe’i võrgustiku raames;</P></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><P>mõista komisjoni õigusvastasest tegevusest tuleneva mittevaralise kahju eest välja <HT TYPE="ITALIC">ex aequo et bono</HT> hinnatud summa <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> eurot;</P></ITEM><ITEM><P>kohustada komisjoni avaldama vabanduse ja arvata ta uuesti Team Europe’i koosseisu, ning</P></ITEM><ITEM><P>mõista mõlema kohtuastme kõik kohtukulud välja vastustajalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule teatati <DATE ISO="20180221">21. veebruari 2018. aasta</DATE> kirjaga MS‑i surmast <DATE ISO="20180216">16. veebruaril 2018</DATE> ja VG otsusest menetlust jätkata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>VG jättis <DATE ISO="20180528">28. mai 2018. aasta</DATE> repliigiga oma nõuete hulgast välja Team Europe’i võrgustiku koosseisu tagasiarvamise taotluse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>VG põhjendab oma apellatsioonkaebust kahe väitega, mille kohaselt ühelt poolt on rikutud õigusnormi kahju hüvitamise nõude õiguslikul kvalifitseerimisel ja on rikutud põhjendamiskohustust ning teiselt poolt on rikutud õigusnormi kokkuleppe õiguslikul kvalifitseerimisel, on rikutud põhjendamiskohustust ja on moonutatud faktilisi asjaolusid.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, mida käsitletakse tervikuna, ning teise väite esimene ja teine osa, mida analüüsitakse koos, ning mille kohaselt on rikutud õigusnormi nõude kvalifitseerimisel ja rikutud põhjendamiskohustust</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Esiteks väidab apellant seoses põhjendamiskohustuse väidetava rikkumisega, et Üldkohus ei ole kõigepealt selgitanud, miks kahju hüvitamise nõue on tingimata seotud kokkuleppe tõlgendamisega, samas kui selles nõudes ette heidetud tegevus ei ole väidetava lepingu lõpetamine, vaid MS‑i põhiõiguste rikkumine tema käitumise peale esitatud kaebuse lahendamisel, mistõttu kokkuleppe tõlgendamine ei ole nõude analüüsimiseks ei tarvilik ega tingimata vajalik <DATE ISO="20130418">18. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Systran ja Systran Luxembourg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑103/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:245">EU:C:2013:245</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkti 80 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Ka ei ole vaidlustatud kohtumääruses esitatud põhjusi, miks Üldkohus leidis, et MS‑i peale esitatud kaebuse menetlemine komisjoni poolt oli tingimata seotud kokkuleppe tõlgendamisega. Kokkuleppes ei ole punkte võimalike kaebuste menetlemise kohta ega komisjoni kohustust põhjendada sõnavõtjaga koostööst loobumist võrgustiku Team Europe raames. Õigusnormid, sealhulgas põhiõigused, mida on väidetavalt rikutud, on kohaldatavad liitumise kokkuleppe punktidest sõltumatult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Lõpuks ei vastanud Üldkohus hagiavalduse teatud osadele ega kontrollinud erinevaid kohtutoimiku materjale arvestades objektiivselt ja üldiselt, kas lepinguline kontekst oli tõesti olemas, kuigi see on nõutav tulenevalt <DATE ISO="20130418">18. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Systran ja Systran Luxembourg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑103/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:245">EU:C:2013:245</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>VG väidab veel, et Üldkohus on rikkunud põhjendamiskohustust osas, mis puudutab kokkuleppe kvalifitseerimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Teiseks – seoses õigusnormi väidetava rikkumisega VG esitatud nõude kvalifitseerimisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>lepinguliseks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> – leiab VG sisuliselt, et Üldkohus kvalifitseeris kokkuleppe ekslikult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, kuigi tegemist on pigem suunistega, mis ei ole siduvad, mille komisjon on kindlaks määranud ühepoolselt ja mis reguleerivad võrgustiku Team Europe toimimist. Komisjon ei ole kunagi väitnud, et suhe oli<?PAGE NO="5"?> lepinguline, nagu tõendavad tema Euroopa ombudsmanile esitatud seisukohtade punkt 21 ja MS‑i tasuta õigusabi taotlust lahendava Üldkohtu <DATE ISO="20160503">3. mai 2016. aasta</DATE> määruse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MS <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑17/16 AJ</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:446">EU:T:2016:446</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 15. Kokkulepe piirdub sellega, et teeb kokkuvõtte võrgustikku Team Europe, mitte komisjoni ja MS‑i vahelisi konkreetseid suhteid reguleerivatest õigustest ja kohustustest. See ei näe ette sanktsioone kokkuleppe rikkumise korral ega viiteid kohaldatavale õigusele või pädevatele kohtutele, mistõttu kokkuleppes on viidatud pigem lihtsalt käitumisnõuetele, mitte tõelistele isikutevahelistele õigussuhetele. Komisjon muutis hiljem oma seisukohta ning tugines kokkuleppe lepingulisele laadile. Poolte ühine kavatsus ei olnud mitte kunagi võtta vastastikuseid kohustusi lepingu alusel. Poolte kavatsus on aga määrav asjaolu selle kvalifitseerimisel, kas akt on lepinguline. Niisiis kvalifitseeris Üldkohus kokkuleppe vääralt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ja rikkus oma põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Komisjon palub esimene väide ning teise väite esimene ja teine osa tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Esiteks tuleb osundada, et EL toimimise lepingus on ette nähtud liidu kohtute ja liikmesriikide kohtute pädevuse jaotus hagide korral, mis on esitatud liidu vastu ja milles tuginetakse liidu kohustusele vastutada kahju tekitamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Mis puudutab liidu lepinguvälist vastutust, siis nähtub ELTL artikli 340 teisest lõigust koostoimes ELTL artikliga 268, et lepinguvälise vastutusega seotud vaidlused kuuluvad liidu kohtute pädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Et määrata kindlaks, milline kohus on pädev lahendama liidu vastu esitatud spetsiifilist hagi kahju hüvitamise nõudes, tuleb analüüsida, kas selle hagi ese on liidu lepinguline või lepinguväline vastutus (<DATE ISO="20130418">18. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Systran ja Systran Luxembourg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑103/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:245">EU:C:2013:245</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selleks võtavad liidu kohtud lihtsalt aluseks õigusaktid, millele pooled tuginevad. Seega lihtne tuginemine õigusnormidele, mis ei tulene käsitletaval juhul asjakohasest lepingust, kuid mis on pooltele kohustuslikud, ei saa tuua kaasa vaidluse lepingulise olemuse muutumist ja seega viia vaidlust välja pädeva kohtu alluvusest. Vastupidisel juhul võiksid vaidluse olemus ja järelikult pädev kohus muutuda vastavalt poolte viidatud õigusnormidele, mis läheks vastuollu erinevate kohtute sisulise pädevuse reeglitega (vt selle kohta <DATE ISO="20130418">18. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Systran ja Systran Luxembourg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑103/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:245">EU:C:2013:245</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles kontekstis peavad liidu kohtud kontrollima, kas neile esitatud kahju hüvitamise nõue põhineb objektiivselt ja üldiselt lepingulistel või lepinguvälistel õigustel ja kohustustel. Selle jaoks peavad kohtud kohtutoimikus esitatud erinevate andmete, muu hulgas väidetavalt rikutud õigusnormi uurimise alusel välja selgitama – silmas pidades seda, mis laadi on väidetud kahju, etteheidetud käitumine ning asjaomaste poolte õigussuhted –, kas vaidluse ese tuleneb tõesti lepingust, mille põhjalik uurimine on käsitletava vaidluse lahendamiseks möödapääsmatu (<DATE ISO="20130418">18. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Systran ja Systran Luxembourg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑103/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:245">EU:C:2013:245</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 esimese lõigu alusel Üldkohtul lasuv kohustus oma otsused põhistada ei tähenda seda, et Üldkohus peab oma põhjendustes ammendavalt ja ükshaaval analüüsima vaidluse poolte kõiki argumente. Kui Üldkohtu arutluskäik ilmneb põhjendusest selgelt ja ühemõtteliselt, võib põhjendus seega olla tuletatav, tingimusel, et see võimaldab huvitatud isikutel mõista põhjusi, miks kõnealused meetmed on võetud, ja kui Euroopa Kohtul on piisavalt teavet kohtuliku kontrolli teostamiseks (vt selle kohta <DATE ISO="20180530">30. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>L’Oréal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑519/17 P ja C‑522/17 P–C‑525/17 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:348">EU:C:2018:348</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb sedastada, et Üldkohus on kõigepealt vaidlustatud kohtumääruse punktis 34 tuvastanud, et kokkulepe määrab kindlaks poolte vastavad kohustused, koostöö kestuse ja selle lõpetamise eeskirjad. Täpsemalt on ta toonud esile, et kokkuleppe punktis 5 on osutatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>ülesütlemise<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> tingimustele. Seejärel asus Üldkohus kohtumääruse punktis 35 seisukohale, et kahju hüvitamise nõue on seotud kokkuleppe tõlgendamisega, kuna hageja ei ole tuginenud muudele aktidele, mille komisjon oleks vastu võtnud. Nimetatud kohtumääruse punktis 36 leidis Üldkohus veel, et ette heidetud tegevus on otseselt seotud olemasoleva lepingulise suhtega, millest ta järeldas vaidlustatud kohtumääruse punktis 37, et hageja kahju hüvitamise nõue on seotud kokkuleppe tõlgendamisega, ning selle kohtumääruse punktis 38, et kokkuleppe tõttu on vaidlus lepinguline. Lõpuks tõi Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 40 esile, et kokkulepe ei sisalda vahekohtuklauslit, mistõttu vaidlus ei ole liidu kohtute alluvuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb nentida, et Üldkohus on õiguslikult piisavalt põhjendanud, et vaidluse ese on lepinguline ja et tingimused, mis määravad kindlaks liidu kohtualluvuse, ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Peale selle tuleb asuda seisukohale, et ühegi VG esitatud argumendiga ei saa tõendada, et nende kaalutlustega on rikutud õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Eelkõige ei saa Üldkohtu analüüsi vaidlustada asjaoluga, et hageja võttis aluseks tsitaadi, mis on võetud komisjoni varasematest, ombudsmanile esitatud seisukohtadest ja mis on ära toodud vaidlustatud kohtumääruse punktis 23 ning mille kohaselt komisjon oli märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Team Europe’i liikmetel ei olnud [komisjoniga] lepingulist suhet<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Seisukoht, mille komisjon on varem esitanud ombudsmanile, ei ole nimelt tingimata vastuolus seisukohaga, mis tuleneb vastuvõetamatuse väitest, mille see institutsioon esitas Üldkohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline rõhutada, et see tsitaat ei ole täielik, kuna samas lauses, kui seda lugeda tervikuna, on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Team Europe’i liikmetel ei ole komisjoniga lepingulist suhet ja nad ei saa temalt mingit tasu või toetust<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Isegi kui eeldada, et kõnealust tsitaati võib mõista nii, et see välistab töölepingu, kuna kokkulepe välistab mis tahes tasu ega näe ette ühtki õiguslikku alluvussuhet, siis sellise lepingu puudumine komisjoni ja võrgustiku Team Europe liikmete vahel ei välista muid kokkulepitud kohustusi nende vahel, mistõttu nende omavahelise suhte võib siiski kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>lepinguliseks<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> (vt analoogia alusel <DATE ISO="20160714">14. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Granarolo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑196/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:559">EU:C:2016:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Ombudsmani <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> otsuses esitatud kaalutlustest nähtub, et ombudsman tõi esile, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kui komisjon otsustab mõne eksperdi või oma võrgustiku liikmega koostööd mitte jätkata, on ta enne lõpliku otsuse vastuvõtmist kohustatud kõigepealt andma asjaomasele isikule võimaluse väljendada oma seisukohta kavandatava meetme suhtes<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et pooltevahelise vaidluse ese on lõpetamise asjaolude vaidlustamine ja täpsemalt nende tingimuste vaidlustamine, millest lähtudes on vastu võetud komisjoni otsus lõpetada koostöö MS‑iga võrgustiku Team Europe raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Ka asjaolu, et hageja osutas põhiõiguste rikkumisele, ei saa muuta pooltevahelise vaidluse olemust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 29 ja nagu leidis Euroopa Kohus ka <DATE ISO="20090520">20. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Guigard <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/08 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:330">EU:C:2009:330</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 43, ei saa nimelt lihtne tuginemine õigusnormidele, mis ei tulene lepingust, kuid mis on pooltele kohustuslikud, tuua kaasa vaidluse lepingulise olemuse muutmist ning jätta selle tulemusel vaidlust välja pädeva kohtu alluvusest. Vastupidisel juhul võiksid vaidluse olemus ja järelikult pädev kohus muutuda vastavalt poolte esitatud normidele, mis läheks vastuollu erinevate kohtute sisulise pädevuse reeglitega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seega on Üldkohus õigesti tuvastanud, et asi ei allu liidu kohtutele, ja on esitanud piisavalt põhjendusi, miks ta tegi järelduse, et vaidluse ese kuulub tegelikult lepingulisse konteksti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb esimene väide, mida käsitletakse tervikuna, ning teise väite esimene ja teine osa, mida analüüsitakse koos, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teise väite kolmas osa, mille kohaselt on moonutatud faktilisi asjaolusid</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Teise väite kolmandas osas väidab apellant, et kuna Üldkohus leidis, et kokkulepe on leping, ega teinud kindlaks, millist õigust kokkuleppele kohaldatakse, siis on ta seda kokkulepet moonutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et kolmas väiteosa on vastuvõetamatu või teise võimalusena põhjendamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleneb ELTL artikli 256 lõikest 1 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust, et apellatsioonkaebus on piiratud õigusküsimustega ning et ainult Üldkohus on seega pädev tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid tuvastama ja tõendeid hindama. Välja arvatud juhul, kui on tegemist moonutamisega, ei ole faktiliste asjaolude ja tõendite hindamine õigusküsimus, mis kuuluks sellisena Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele. Moonutamine peab siiski nähtuma selgelt toimiku materjalidest, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata (<DATE ISO="20190515">15. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CJ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECDC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑170/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:410">EU:C:2019:410</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kui apellant väidab, et Üldkohus on tõendeid moonutanud, peab ta ELTL artikli 256, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punkti d kohaselt täpselt osutama tõenditele, mida Üldkohus on väidetavalt moonutanud, ning hindamisvigadele, mis on tema arvates viinud Üldkohtu sellise moonutamiseni (<DATE ISO="20180906">6. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Klein <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑346/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:679">EU:C:2018:679</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0126">126</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Käesolevas asjas piirdub apellant Üldkohtu arutluskäigu lühikese kriitikaga ega tõenda seejuures, et see arutluskäik põhineb kohtule esitatud faktiliste asjaolude moonutamisel, mis ilmneb selgelt toimiku materjalidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Lisaks esitab apellant esimest korda Euroopa Kohtule argumendi, mille kohaselt kohaldatav õigus on jäänud kindlaks määramata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Selline argument tuleb aga tunnistada vastuvõetamatuks. Kodukorra artikli 170 lõige 1 näeb nimelt ette, et apellatsioonkaebuses ei või muuta Üldkohtu menetluses olnud hagi eset. Euroopa Kohtu pädevus apellatsioonimenetluses on piiratud Üldkohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega. Pool ei saa seega esitada esimest korda Euroopa Kohtus väidet, mida ta ei ole esitanud Üldkohtus, kuna see võimaldaks tal Üldkohtule esitatud asjaga võrreldes laiendada kohtuasja ulatust Euroopa Kohtus, kellel on apellatsioonimenetluses piiratud pädevus (Euroopa Kohtu asepresidendi <DATE ISO="20180110">10. jaanuari 2018. aasta</DATE> määrus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. RW</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑442/17 P(R)</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:6">EU:C:2018:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Teise väite kolmas osa ei saa seetõttu olla edukas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt sama kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja VG on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja VG‑lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>