EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.4.2022
COM(2022) 180 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade XI lisa ja artikli 66a kohaldamise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.4.2022
COM(2022) 180 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade XI lisa ja artikli 66a kohaldamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade XI lisa ja artikli 66a kohaldamise kohta
1.Sissejuhatus
Viimati 2013. aastal muudetud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade 1 (edaspidi „personalieeskirjad“) XI lisa artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon esitab hiljemalt 31. märtsiks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles võetakse arvesse sama lisa artikli 2 alusel koostatud ülevaadet ja antakse eelkõige hinnang sellele, kas liidu ametnike töötasude ja pensionide ostujõu areng on kooskõlas muutustega keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus. Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 336 vajaduse korral ettepaneku nii personalieeskirjade XI lisa kui ka artikli 66a muutmiseks.
Käesoleva aruandega täidetakse eespool nimetatud sättest tulenevat kohustust, hinnates ELi institutsioonide uute töötajate töölevõtmise vajaduste rahuldamist, kirjeldades nii personalieeskirjade XI lisa kohaste töötasude ja pensionide ajakohastamise eeskirjade (edaspidi „meetod“) kui ka artikli 66a kohase solidaarsusmaksu rakendamise protsessi ja tulemusi ajavahemikul 2014–2021.
2.Euroopa Liidu institutsioonide uute töötajate töölevõtmise vajadused
2.1.Kohustuslik nõue koostada ülevaade uute töötajate töölevõtmise vajadustest
Personalieeskirjade XI lisa artiklis 2 on sätestatud, et komisjon koostab regulaarselt ülevaateid institutsioonide vajadustest uute töötajate töölevõtmise järele.
Kui korralduslikust seisukohast on töölevõtmise eesmärk täita vabad ametikohad ELi institutsioonides, siis personalieeskirjade artiklis 27 ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 12 ja 82 on sätestatud ühelt poolt nõue, et ametnikud ja töötajad oleksid võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud, ning teiselt poolt nõue, et nad värvatakse ELi liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt.
2.2.Tähelepanekud uute töötajate töölevõtmise vajaduste kohta
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) vastutab ametnike valimise eest, kes moodustavad suurima osa ELi töötajatest. ELi institutsioonid teavitavad oma uute töötajate töölevõtmise vajadustest korrapäraselt EPSO-t, kes koostab iga-aastase konkursside korraldamise kava ning määrab kindlaks valikumeetodid ja -menetlused, sealhulgas iga konkursi puhul kohaldatava hindamiskorra. Koos värbamisel tehtavate kontrollidega tagab see, et kõik uued töötajad on kooskõlas personalieeskirjade artikliga 27 võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud.
2.2.1.ELi konkurssidel kandideerimise vähenemine
Võrreldes ELi institutsioonide mittelingvistidest administraatorite töölevõtmise vajadusi (väljendatuna väljavalitud kandidaatide arvuna) konkursside tegelike tulemustega, näitab 1. lisa, et üldjuhul oli EPSO-l võimalik välja valida soovitud arv edukaid kandidaate.
Sellest hoolimata vähenes AD tegevusüksuse üldkonkurssidel kandideerijate arv kõigis liikmesriikide rühmades (2. lisa). Enne 2004. aastat ühinenud liikmesriikide puhul algas selline vähenemine pärast personalieeskirjade 2004. aasta reformi, samal ajal kui pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide puhul algas vähenemine pärast personalieeskirjade 2014. aasta reformi (3. lisa) 2 . See mõjutas ELi institutsioonide suutlikkust rahuldada oma töölevõtmisvajadusi ja tagada töölevõtmisel geograafiline tasakaal.
2.2.2.Komisjoni rakendatud praktiline lahendus konkreetsete töölevõtmisvajaduste rahuldamiseks
Oma töölevõtmisvajaduste rahuldamiseks värbas komisjon järjest enam ajutisi töötajaid alalistele ametikohtadele, kus tavaliselt töötavad alalised ametnikud. Nende koguarv suurenes komisjonis keeletalitusi arvesse võtmata 461 inimeselt 2013. aastal (neist 118 administraatori astmel) 1 672 inimeseni 2020. aastal (neist 825 administraatori astmel).
2.2.3.Geograafiliselt tasakaalustamata värbamine
Komisjonil on olnud raskusi töötajate värbamisel võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Oma 2018. aasta aruandes, mis võeti vastu personalieeskirjade artikli 27 3 kohaselt, tõi komisjon eelkõige välja atraktiivsuse probleemi, mille tõttu on ELi konkurssidel osalemise määr madal võrreldes mõne liikmesriigi asjaomase elanikkonna suurusega. Seetõttu ei ole mõne riigi kodanikud EPSO reservnimekirjades piisavalt esindatud. 4. lisas on näidatud, kuidas ELi konkurssidele esitatud taotluste arv on olnud alates 2018. aastast tasakaalust väljas, 4 mis põhjustab geograafilist tasakaalustamatust töölevõtmisel. Nimelt on alaesindatud riikide arv nooremadministraatorite puhul suurenenud 13-ni: Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Taani, Soome, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Slovakkia ja Rootsi 5 .
2.3.ELi institutsioonide atraktiivsuse ning erinevate makromajanduslike ja sotsiaalmajanduslike tegurite, sealhulgas töötasude vastastikune seos
Järgmises tabelis on esitatud teave kodanike ELi konkurssidel osalemise määra kohta liikmesriikide kaupa aastatel 2013–2019. Analüüsi kaasati kõik liikmesriigid, välja arvatud Belgia, kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriigid ja need, kelle kodanike osalemise määr on 80–120 %, st kes on lähedal ideaalsele osalemiseesmärgile 6 . Täpsemalt öeldes jäeti analüüsist välja järgmised liikmesriigid:
-Belgia, kuna Belgia kodanike üleesindatus EPSO kandidaatide hulgas on seotud Brüsseli staatusega mitme ELi institutsiooni asukohana 7 ;
-Küpros, Luksemburg ja Malta, kuna nende väikese rahvaarvu tõttu ei ole ELi konkurssidel osalenud kandidaatide arvu ja riigi elanikkonna suuruse suhte analüüs statistiliselt usaldusväärne, ning
-Ungari, Slovakkia ja Soome, kuna nende puhul on seitsme aasta jooksul mõõdetud osalemise määr (võrreldes osalemise määra riigi elanikkonna osakaaluga ELi elanikkonnast) 80–120 % ja seega eesmärgile lähedal.
Selleks et hinnata tegureid, mis mõjutavad ELi konkurssidel osalemise määra igas liikmesriigis, on vaja uurida ELi institutsioonide atraktiivsust kogu ELis. Kuna otsus ELi konkursil kandideerida on lõppkokkuvõttes isiklik valik, mis võib põhineda mitmesugustel teguritel, hindas komisjon võimalike seoste olemasolu makromajanduslike ja sotsiaal-majanduslike tegurite vahel ning jälgis liikmesriikides täheldatud osalemismäärade suundumusi (lisad 5–5.7). Komisjon hindas eelkõige suhtelisi netosissetulekuid liikmesriikides (lisad 5.1 ja 5.2), töötuse taset (lisa 5.3), tööhõive olukorda riigis (lisa 5.4), ELi mainet (lisa 5.5), isiklikke rahalisi väljavaateid (lisa 5.6) ja OECD parema elu indekseid (lisa 5.7).
Nende andmete alusel hindas komisjon võimalikke seoseid ELi konkurssidel vähese osalemise ning nende sotsiaal-majanduslike ja makromajanduslike tegurite vahel. Selle põhjal saab teha järgmised järeldused:
-ELi kodanike osalemine ELi konkurssidel on küllalt suures korrelatsioonis netosissetulekutega liikmesriikides ja arusaamaga töövõimalustest riigi tasandil;
-kui piirduda analüüsimisel kõrgeima ja madalaima palgatasemega liikmesriikidega, on ELi konkurssidel osalemise määr peaaegu täielikus korrelatsioonis netosissetuleku tasemega 8 . See kehtib eeskätt Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaade, Austria, Taani, Iirimaa, Rootsi, Portugali, Sloveenia, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Läti ja Bulgaaria kohta. Keskmise palgatasemega liikmesriikide puhul on tulemused siiski nüansirikkamad ja arvesse tuleb võtta muid sotsiaal-majanduslikke tegureid;
-ELi konkurssidel osalemise määr on kindlas korrelatsioonis OECD parema elu indeksiga;
-osalemise määr on väikeses või olematus korrelatsioonis tööpuuduse taseme, ELi mainega kodanike seas ja arusaamaga isikliku finantsolukorra paranemisest eeloleval aastal.
3.Personalieeskirjade artikli 65 rakendamine
3.1.Paralleelsuse põhimõte
Ostujõu paralleelse arengu põhimõte tähendab seda, et ELi töötajate ostujõud järgib liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate keskmise ostujõu muutusi nii üles- kui ka allapoole. ELi institutsioonide töölevõtmisvajaduste puhul täheldatud raskusi võib veelgi selgitada paralleelsuse põhimõtte vaadeldaval perioodil rakendamise hindamine.
Personalieeskirjade artikli 65 lõike 1 kohane töötasude ja pensionide ajakohastamine kajastab järgmiste näitajate iga-aastast muutust eelmise aasta 1. juuli ja jooksva aasta 1. juuli vahelisel perioodil 9 :
-keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate reaalpalgad 10 liikmesriigist koosnevas valimis; nende liikmesriikide arvele langeb vähemalt 75 % ELi sisemajanduse koguproduktist (ELi SKP) 10 . Iga asjaomase liikmesriigi puhul arvutatakse inflatsiooni arvestamata reaalpalga aastane muutus, mida nimetatakse erinäitajaks. Üldine erinäitaja (Global Specific Indicator, GSI) on kõikide erinäitajate iga liikmesriigi vastava SKP põhjal kaalutud keskmine;
-aastane inflatsioon Brüsselis ja Luxembourgis (samas proportsioonis ELi töötajate jaotusega nende kahe linna vahel). Seda elementi nimetatakse ühisindeksiks (Joint Index).
Ajakohastuse väärtuse arvutamiseks korrutatakse üldine erinäitaja ühisindeksiga. Ajakohastuse väärtust väljendatakse protsendimäärana, mida kohaldatakse üldiselt kõikide ELi töötajate netotöötasude ja -pensionide suhtes alates 1. juulist 11 .
Sellega seoses on oluline märkida, et meetod ei võimalda inflatsiooni n-ö kahekordselt arvestada, vaid sellega tagatakse, et ELi töötajate ja liikmesriikide riigiteenistujate palgad, millest inflatsioon on maha arvestatud, arenevad paralleelselt. Selleks arvutatakse kõigepealt inflatsiooni arvestamata üldine erinäitaja 10 liikmesriigist koosneva valimi puhul ja alles teise sammuna kombineeritakse see ühisindeksiga. Üksikasjalik teave üldise erinäitaja ning ühisindeksi muutumise kohta on esitatud 3. jaotises.
3.2.Erinäitajad
Selles jaotises uuritakse, kas liikmesriikide valim, mida praegu kasutatakse üldise erinäitaja arvutamiseks, kajastab õigesti kõigi riigiteenistujate ostujõu tegelikke muutusi ning kas meetodile omased üldised ja konkreetsed erandid paralleelsuse põhimõttest on toonud kaasa ELi ametnike ostuvõime märkimisväärse vähenemise.
3.2.1.2013. aasta meetodi määratlusele vastava üldise erinäitaja arvutamine
2013. aastal vastu võetud meetodi kohaselt kasutatakse alates 2015. aasta 1. juulist üldise erinäitaja arvutamiseks üheteistkümnest võrdlusliikmesriigist koosnevat valimit (SKP põhjal kaalutud); need riigid on Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik.
Alates 1. jaanuarist 2021 ei peeta Ühendkuningriiki enam ELi liikmesriigiks ja seetõttu ei ole see riik alates sellest kuupäevast enam üldise erinäitaja arvutamiseks kasutatavasse valimisse kaasatud. 6. lisast nähtub, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust vastab valim endiselt personalieeskirjade XI lisa artikli 1 lõikes 4 sätestatud 75 % suurusele künnisele ja seega ei ole vaja seda muuta. ELi õigusaktides Ühendkuningriigile viitamist käsitleva kokkulepitud institutsioonidevahelise lähenemisviisi rakendamisel kasutab Eurostat nüüd XI lisa artikli 1 lõike 4 kohaldamisel valimit, mis koosneb kümnest ülejäänud eespool nimetatud liikmesriigist.
Iga-aastased ja summeeritud näitajad kasutatud valimisse kuuluvate liikmesriikide kaupa
7. lisas on esitatud üheteistkümnest liikmesriigist koosneva kasutatud valimi erinäitajate aegread alates 2015. aasta 1. juulist koos perioodi aritmeetilise keskmisega. 8. lisas on esitatud samad andmed väljendatuna summeeritud indeksina (2014 = 100).
Kasutatud valimi üldine erinäitaja
Arvutatud üldise erinäitaja ja alates 1. juulist 2015 kohaldatud üldise erinäitaja summaarset mõju on kirjeldatud 9. lisas. Arvutatud üldine erinäitaja vastab valimisse kuuluvate liikmesriikide riigiteenistujate ostujõu arengule selle perioodi jooksul (SKP põhjal kaalutud ja väljendatud ostujõu standarditena). Paralleelsuse põhimõtte kohaselt (vt jaotis 3.1) muutus ELi töötajate ostujõud erandiklausli rakendamise tulemusena samamoodi nagu valimi puhul, välja arvatud pärast 1. juulit 2020 (vt jaotis 3.2.4).
10. lisas on esitatud üldise erinäitaja aegread alates 2015. aasta 1. juulist koos ühisindeksi ja sellest tuleneva iga-aastase ajakohastusega ELi töötajate puhul. Kohaldatud üldine erinäitaja, mis on arvutatud seitsmeaastase perioodi aritmeetilise keskmisena, on 100,6; 2014. aasta juuli suhtes kohaldatud üldise erinäitaja summaarne mõju (2014 = 100) on 103,4.
3.2.2.Varasemate meetodite määratlustele vastav üldine erinäitaja
Praegune õiguslik lahendus kasutada üldise erinäitaja arvutamiseks kümnest liikmesriigist koosnevat valimit ei ole alati olnud seadusandja valitud lähenemisviis. Enne 2004. aastat arvutati üldine erinäitaja kõikide liikmesriikide (nt 2003. aastal 15 liikmesriigi) statistiliste andmete põhjal, kuid ajavahemikul 2004–2012 kasutati kaheksast võrdlusliikmesriigist koosnevat valimit.
Seadusandjat ajendas uue meetodi kasutuselevõtmise otsust tegema andmete tagasiulatuv analüüs, mis osutas, et kõnealuses valimis toimuv areng kajastaks võimalikult täpselt keskmist arengut kõikides liikmesriikides. Tuleb siiski märkida, et hilisema analüüsi kohaselt oli ostujõu tegelik areng moodustatud valimi puhul pärast 2004. aastat väiksem kui kõikide liikmesriikide keskmine. 2013. aastal järgis kaasseadusandja endiselt liikmesriikide valimi põhimõtet, suurendades samal ajal selle suurust kaheksalt liikmesriigilt üheteistkümneni.
Selleks et täita kohustuslikku nõuet analüüsida, kas liidu ametnike ostujõu areng on olnud kooskõlas kõigi liikmesriikide keskvalitsuste riigiteenistujate ostujõu muutustega, esitatakse selles jaotises üldise erinäitaja muutumise stsenaariumid juhul, kui aastatel 2015–2021 oleks kasutatud kaheksast ELi riigist koosnevat valimit või kui ei oleks kasutatud ühtegi valimit.
Kaheksast liikmesriigist koosneva valimi 12 puhul oleks ajavahemiku 2015–2021 iga-aastase üldise erinäitaja aritmeetiline keskmine 100,4 ja summaarne mõju (2014 = 100) 102,5. Kõigist liikmesriikidest koosneva valimi puhul oleks ajavahemiku 2015–2021 iga-aastase üldise erinäitaja aritmeetiline keskmine 101,1 ja summaarne mõju (2014 = 100) 106,5.
Käesoleva aruande 11. lisas võrreldakse eespool nimetatud alternatiivsete valimite põhjal arvutatud üldise erinäitaja muutumist. Need andmed näitavad, et 2013. aastal kaasseadusandja määratud liikmesriikide valimi kasutamise tulemusena küündis ELi töötajate ostujõud vaid pooleni keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõu muutustest, mis võis põhjustada ELi kui tööandja atraktiivsuse vähenemise.
3.2.3.Erinäitaja: eri liikmesriikide suundumused
Liikmesriikide erinäitajatega seotud arvutused ja arvandmed põhinevad liikmesriikide vastutavate statistikaametite esitatud ja kinnitatud andmetel. Sel eesmärgil on koostatud töötasusid käsitlev iga-aastane küsimustik, mida aja jooksul ajakohastatakse. Läbipaistvuse suurendamiseks on tehtud avalikuks ka riigipõhised metoodikakäsiraamatud ja hindamisaruanded 13 .
12. lisas on esitatud iga liikmesriigi kohta ajavahemikku 2015–2021 käsitlevate kättesaadavate andmete kokkuvõte koos selle perioodi aritmeetilise keskmisega. 13. lisas on esitatud samad andmed väljendatuna summeeritud indeksina (2014 = 100). Alates 2015. aastast on suurimat netokasvu valimisse kaasatud liikmesriikides täheldatud Poolas (121), Saksamaal (109,8), Austrias (109,6) ja Madalmaades (109). Väiksemat kasvu täheldati Luksemburgis (101,6) ja Belgias (101,8) ning valimisse kaasatud riikide seas vähenes ainult Prantsusmaa keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate netoostujõud (97,9).
Kuna ELi töötajate töötasude muutus arvutatakse liikmesriikide valimi kaalutud keskmise põhjal ja nagu on kirjeldatud jaotises 3.2.1, suurenes ELi töötajate töötasu samal perioodil 103,4 võrra.
Valimist välja jäetud liikmesriikides on töötasu suurimat netokasvu täheldatud Slovakkias (186,4), Tšehhis (167,1), Bulgaarias (156,3) ja Rumeenias (148,1). 14. lisast nähtub, et enamikus valimisse kaasatud liikmesriikides, kus EPSO korraldatud ELi konkurssidel osalemise määr on madal, nagu on näidatud 2. jaotises, ületasid erinäitajad oluliselt üldist erinäitajat, mille alusel ELi töötajate töötasu ajakohastati. Teisisõnu on ELi suhteline ostujõu tasandi atraktiivsus nende riikide puhul vähenenud.
3.2.4.Üldine erand paralleelsuse põhimõttest: mõõdukus- ja erandiklauslite kohaldamine
Erandina ostujõu arengu paralleelsuse põhimõttest piiratakse mõõdukusklausliga nii ostujõu ulatuslikku suurenemist kui ka võimalikku suurt vähenemist teataval aastal. Kui ostujõu arvutatud suurenemine (üldine erinäitaja) ületab 2 % või kui ostujõud väheneb üle 2 %, siis piirdub ELi töötajate ostujõu muutus 2 %ga. Seda osa ostujõu suurenemisest või vähenemisest, mis ületab 2 %, kohaldatakse üheksa kuud hiljem, alates järgmise aasta 1. aprillist.
Teine üldine erand on erandiklausel, millega piiratakse ELi töötajate ostujõu suurenemist juhul, kui ELis on majanduslangus. Kui prognoositakse ELi SKP reaalväärtuse vähenemist ja erinäitajaga on mõõdetud ostujõu suurenemine, siis sõltuvalt SKP reaalväärtuse vähenemise ulatusest lükatakse osa ostujõu suurenemisest edasi. Kui ELi SKP reaalväärtus väheneb rohkem kui 3 %, siis meetodist tulenev ostujõu suurenemine tagatakse ELi majanduse taastudes, see tähendab siis, kui ELi SKP reaalväärtus saavutab majanduslanguse-eelse taseme (taastumisklausel). Kui komisjoni esitatud lõplikud andmed ELi SKP reaalväärtuse kohta erinevad prognoosist sel määral, et see mõjutab erandiklausli kohaldamist, siis tehakse vajalikud parandused, sealhulgas nii positiivsed kui ka negatiivsed tagasiulatuvad kohandused 14 .
Mõõdukusklausel: aastatel 2015–2021 kontrollis Eurostat ajakohastamisi käsitlevaid arvandmeid nõuetekohaselt personalieeskirjade XI lisa artiklites 10 ja 11 sätestatud mõõdukus- ja erandiklausli kriteeriumide põhjal. Üldine erinäitaja oli õigusaktiga kehtestatud piirmäärast +2 %/–2 % kõrgem ainult 2020. aastal, kui mõõdetud üldine erinäitaja (+2,5 %) ületas mõõdukusklausli kohaldamiseks nõutavat künnist. Arvestades, et sel aastal (2020) juba kohaldati erandiklauslit ja kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikliga 10, mõõdukusklauslit ei kohaldatud.
Erandiklausel: Eurostati iga aastaaruande koostamise ajal kättesaadav prognoos ELi SKP aastase kasvu kohta oli positiivne, välja arvatud 2020. aastal, mil liidu SKP prognoositav areng reaalväärtuses oli COVID-19 pandeemia tagajärjel negatiivne (–7,4 %) 15 . Seepärast kohaldati 2020. aastal personalieeskirjade XI lisa artikli 11 lõike 1 kohast erandiklauslit. Kuna liidu SKP vähenes üle 3 %, ei kasutatud töötasude ja pensionide ajakohastatud väärtuse arvutamiseks üldist erinäitajat. Seega on üldine erinäitaja tervikuna, mida oleks arvesse võetud 2020. aasta iga-aastases ajakohastuses (+2,5 %), tulevase ajakohastuse arvutuse alus, kui liidu SKP summaarne kasv reaalväärtuses muutub positiivseks kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikliga 10 ja artikli 11 lõikega 4.
Seaduses sätestatud üldist erandit paralleelsuse põhimõttest ja konkreetsemalt 2020. aastal kohaldatud üldist erandit erandiklauslist rakendati rangelt, mis võimaldas piirata meetodist tulenevat iga-aastast ajakohastamist majanduslanguse ajal ja tagas seega ELi eelarves netosäästu. Teisest küljest mõjutas selline erandiklausli kohaldamine ELi ametnike ostujõu paralleelset arengut, kuna samal perioodil oli valimisse kaasatud riikide valitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate ostujõud keskmiselt 2,5 % suurem, mis tingis ELi atraktiivsuse vähenemise alates 2020. aastast.
2020. aasta iga-aastane ajakohastamine tõendas ka seda, et 2014. aastal kasutusele võetud automaatne mõõdukusklausel on tõhus. Kui erandiklauslit ei oleks samal ajal kohaldatud, oleks mõõdukusklausel automaatselt piiranud üldise erinäitaja suurendamist kuni 2021. aasta aprillini.
Kokkuvõttes võib järeldada, et meetodi automaatsus (st statistilistel andmetel põhinevad töötasu ajakohastamised, mille kehtivuse aluseks on personalieeskirjad ilma ühtegi muud õigusakti kohaldamata) on alates 2014. aastast hästi toiminud. Automaatne meetod täitis oma eesmärki, võimaldades võtta arvesse majanduslikku olukorda ja ostujõu muutumist, vähendades samal ajal oluliselt halduskoormust võrreldes iga-aastase seadusandliku tavamenetlusega, mida kasutati enne 2014. aastat.
3.2.5.Konkreetne erand paralleelsuse üldpõhimõttest
Selleks et võtta arvesse tol ajal liidus valitsenud eriti keerulist majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, otsustati 2014. aasta reformi raames ka, et liidu institutsioonide, muude organite ja asutuste kõigi töötajate töötasude ja pensionide ajakohastamine meetodi alusel peatatakse 2013. ja 2014. aastal ning et Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele meetodi kohaldamisest tulenevad võimalikud eelised tasakaalustatakse solidaarsusmaksu taaskehtestamisega alates 1. jaanuarist 2014, suurendades selle ELi töötajate palkadelt mahaarvatava maksu määra.
3.2.5.1.Palkade ajakohastamise peatamine kaheks aastaks (2013–2014)
Osana personalieeskirjade 2013. aasta reformist nõudis Euroopa Ülemkogu, et liidu institutsioonide kõikide töötajate töötasude ja pensionide kohandamine meetodi alusel peatataks kaheks aastaks. Vastavalt personalieeskirjade sõnaselgele sõnastusele 2013. ja 2014. aastal töötasude ja pensionide ajakohastamist seega ei toimunud 16 . Euroopa Kontrollikoja andmetel andis see kaheaastane külmutamine 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus 1,5 miljardi euro suuruse kokkuhoiu 17 .
Kuigi ajakohastamise peatamisega katkestati ajavahemikul 2013–2014 paralleelsuse põhimõtte kohaldamine, paranduskoefitsientide ajakohastamist siiski jätkati, et tagada ostujõu võrdsus eri töötamiskohtade vahel.
3.2.5.2.ELi solidaarsusmaksu mõju
Solidaarsusmaks on ELi töötajate töötasust mahaarvatav maks, mille määra suurendati ja mis taaskehtestati alates 1. jaanuarist 2014. Personalieeskirjade artikli 66a lõikes 3 määratletud põhitöötasu suhtes kohaldatava solidaarsusmaksu määr on 6 %. Alates palgaastme AD 15 teisest palgajärgust suurendatakse solidaarsusmaksu määra 7 %ni. 2022. aasta eelarve projektis 18 on prognoositud, et solidaarsusmaksust saadav tulu ulatub 106 miljoni euroni. 15. lisas on näidatud kõnealuse tulu areng alates 2012. aastast.
3.2.5.3.Paralleelsuse põhimõtte konkreetsete erandite hindamine
Nende konkreetsete erandite kohaldamise tõttu vähenes ELi töötajate tegelik ostujõud märkimisväärselt. ELi töötajate ostujõud vähenes ligikaudu 10,3 %, peamiselt personalieeskirjade 2004. ja 2013. aasta reformi, palkade kohandamise kärbete ja 2020. aastal erandiklausli kohaldamise koosmõjul. Liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate ostujõud suurenes samal perioodil keskmiselt 0,9 % 19 .
3.3.Ühisindeks
Kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikliga 1 mõõdetakse ühisindeksiga ELi ametnike elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis vastavalt töötajate jaotumisele nendes kahes liikmesriigis, võttes Belgia puhul aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi ja Luksemburgi puhul tarbijahinnaindeksi. Ühisindeksi agregeerimiseks kasutatavate konkreetsete tarbimiskaalude 20 tõttu võib asjaomasel aastal olla erinevusi ühisindeksi arengu ning Belgia tarbijahindade harmoneeritud indeksi ja Luksemburgi tarbijahinnaindeksi 21 arengu vahel.
16. lisas on esitatud ühisindeksi aegread (iga-aastane suurenemine juunist juunini viitega eelmisele aastale) koos teabega Belgia tarbijahindade harmoneeritud indeksi ja Luksemburgi tarbijahinnaindeksi kohta. Ajavahemikul 2015–2021 oli keskmine ühisindeks 101,4. Summaarne indeks kogu perioodil kuni 2021. aasta juunini (alus: juuni 2014 = 100) oli 110,6. Võrdlusena oli keskmine tarbijahindade harmoneeritud indeks Belgias samal ajavahemikul 101,6 ja perioodi summaarne näitaja 111,4. Luksemburgi keskmine sama ajavahemiku tarbijahinnaindeks oli 101,2 ja perioodi summaarne näitaja 108,8.
Ühisindeksi kasutuselevõtt personalieeskirjade 2014. aasta reformi tulemusena võimaldas Brüsselis ja Luxembourgis mõõdetud inflatsioonile vastava ajakohastamisega tagada osaliselt kooskõla ELi töötajatele makstud kohandatud palkade ning Brüsselis ja Luxembourgis mõõdetud inflatsiooni vahel. 17. lisast nähtub, et juhul kui töötasusid oleks jätkuvalt ajakohastatud Brüsseli rahvusvahelise indeksi alusel, nagu tehti eelmise meetodi puhul, oleks vaatlusperioodil mõõdetud summaarne inflatsioon olnud peaaegu sama suur kui see, mis arvutati ühisindeksi alusel 22 . Summaarselt on ühisindeks väiksem kui Belgia tarbijahindade harmoneeritud indeks ja suurem kui Luksemburgi tarbijahinnaindeks.
4.Personalieeskirjade artikli 64 rakendamine
4.1.ELi töötajate ostujõu võrdsuse põhimõte – paranduskoefitsiendid
Paranduskoefitsiendiga rakendatakse praktikas võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, mis käesoleval juhul tähendab ELi institutsioonide, organite ja asutuste kõikide töötajate ostujõu võrdsust, olenemata nende töötamiskohast. Kuigi kõikide ELi töötajate suhtes kohaldatakse sama palgaastmestikku ja samu põhisummasid, kohaldatakse paranduskoefitsienti nende töötajate suhtes, kelle töötamiskoht asub väljaspool Brüsselit ja Luxembourgi ning kes ei peaks kandma majanduslikku kahju oma töötamiskohas valitseva kõrgema elukalliduse tõttu ega saama kasu madalamast elukallidusest 23 .
Seega toimib paranduskoefitsient palga protsentuaalse kohandusena, et kompenseerida (kas positiivseid või negatiivseid) erinevusi iga töötamiskoha elukalliduses. Paranduskoefitsienti kohaldatakse järgmise valemi järgi:
Paranduskoefitsient
(= ostujõu pariteet / vahetuskurss)
Palk töötamiskohas
(eurot kasutavate riikide puhul eurodes)
Vahetuskurss
(= 1 riikide puhul, mis kasutavad eurot)
Palk Brüsselis
(eurodes)
=
X
X
Paranduskoefitsiente ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas ja ajakohastus jõustub 1. juulil 24 .
Paranduskoefitsientide arvutamise meetodi määrab kindlaks ja seda ajakohastab regulaarselt Eurostat koostöös liikmesriikide statistikaametitega. Vaatlusalusel perioodil toimusid järgmised märkimisväärsed muutused:
-põhjalikuma metoodika rakendamine tervishoiu- ja hariduskulude, sealhulgas tasuliste koolide võrdlemiseks liikmesriikide kaupa;
-Brexiti ja Covid-19 pandeemia tagajärgede kontekstis on andmekogumistööd kohandatud;
-üha enam organisatsioone on valmis tegema koostööd Eurostatiga 25 ja kasutama Eurostati avaldatud andmeid eri eesmärkidel.
18. lisas on esitatud ELis asuvate individuaalsete töötamiskohtade paranduskoefitsientide väärtused 26 ajavahemikul 2013–2021. Sellest tabelist ilmneb, et eri asukohtade suhtes kehtivate paranduskoefitsientide suundumused on aja jooksul erinevad. 15 asukohas on paranduskoefitsiendid asjaomase perioodi vältel vähenenud, samal ajal kui 16 asukohas on need suurenenud.
Alates personalieeskirjade muudetud XI lisa jõustumisest on kooskõlas kõnealuse lisa artikliga 9 kehtinud uus väljaspool pealinna paranduskoefitsientide kehtestamise ja nende kohaldamise lõpetamise süsteem 27 . Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust arvutatakse Ühendkuningriigis kohaldatav paranduskoefitsient alates 1. veebruarist 2020 kolmandate riikide suhtes kohaldatava metoodika kohaselt 28 .
4.2.Probleemid, millega komisjon seoses paranduskoefitsientide süsteemiga kokku puutub
4.2.1.Arusaam, et paranduskoefitsiendid mõjutavad negatiivselt ostujõudu ja ELi avaliku teenistuse atraktiivsust
Nagu XI lisa rakendamist käsitlevas komisjoni vahearuandes 29 2018. aastal kindlaks tehti, arvatakse sageli ekslikult, et ELi töötajate ostujõu vähenemine on tingitud paranduskoefitsientidest. Sidusrühmad, sealhulgas töötajad, töötajate esindajad ja vastuvõtva riigi esindajad, küsivad komisjoni talitustelt sageli paranduskoefitsientide rolli ja nende arvutamiseks kasutatava metoodika kohta. Eeskätt kerkib see teema selliste töötajatega seotud juhtudel, kelle töötamiskoha suhtes kehtiv paranduskoefitsient on väiksem kui 100, eriti kui kõnealuse koefitsiendi ajakohastamisel kavatsetakse seda vähendada 30 .
Paranduskoefitsientide ainus eesmärk on säilitada aja jooksul tasakaal eri liikmesriikides ja Brüsselis töötavate töötajate ostujõu vahel. Paranduskoefitsientide eesmärk ei ole seevastu säilitada ostujõudu teataval tasemel. Kuna Brüsselis töötavate töötajate ostujõud vähenes pärast 2004. aastat (jaotis 3.2.5), vähenes seega proportsionaalselt töötajate ostujõud kõikides muudes töötamiskohtades. Seega kujutavad paranduskoefitsiendid endast üksnes seda vahendit, mille abil tehakse kohandusi väljaspool Brüsselit ja Luxembourgi.
Samal ajal on eespool nimetatud arusaam paranduskoefitsientidest endiselt probleem seoses ELi avaliku teenistuse atraktiivsusega teatavates liikmesriikides. Sellega seoses on mitu ELi asutust, mis asuvad liikmesriikides, kus kohaldatakse paranduskoefitsienti, mis on väiksem kui 100, teavitanud komisjoni ilmselgest negatiivsest mõjust nende suutlikkusele värvata ja hoida tööl hea kvalifikatsiooniga ja geograafiliselt tasakaalustatud tööjõudu. Sarnastest raskustest teatasid ka suure paranduskoefitsiendiga liikmesriikides asuvad asutused, juhtides tähelepanu ELi töötajate netoostujõu vähenemisele, mida täheldati paljudes töötamiskohtades, olenemata kohaldatavast paranduskoefitsiendist.
Sellega seoses tagab komisjon, et iga kord, kui paranduskoefitsiente ajakohastatakse, antakse teistele institutsioonidele põhjalikku teavet ajakohastamise konteksti kohta, ning annab ka üksikasjalikke selgitusi erinevate paranduskoefitsientide kõikumise ja töötajate ostujõu muutumise kohta.
4.2.2.Väljaspool töötamiskohta tehtud kulutuste arvestamata jätmine
Personalieeskirjade kohaselt vastutavad paranduskoefitsientide arvutamisel kasutatava statistilise metoodika ja selle rakendamise eest Eurostat ja liikmesriikide statistikaametid. Olemasolev metoodika, mille Eurostat töötas välja koostöös liikmesriikide statistikaametitega, põhineb eeldusel, et töötaja kulutused tehakse täies ulatuses tema töötamiskohas. Seda lähenemisviisi analüüsitakse, kuna töötajate üldised tarbimisharjumused hõlmavad ka mujal kui töötamiskohas tehtavaid kulutusi (edaspidi „piirkonnavälised kulutused“).
Sellega seoses leppisid Eurostat ja liikmesriikide statistikaametid kokku vajaduses ajakohastada perekonnaeelarve uuringuid, et teha kindlaks piirkonnaväliste kulutuste mõju välisriikidest pärit ELi töötajate tarbimisele. Selle põhjal arutasid komisjoni ja liikmesriikide statistikud uurimistulemusi. Eurostat on hakanud eelkõige uurima võimalust kajastada paremini töötajate kulutamisharjumusi, hõlmates väljaspool töötamiskohta tehtavaid kulutusi. 19. lisa kajastab selle eeltöö tulemusi ja eelkõige tasandavat mõju, mis tuleneb piirkonnaväliste kulutuste lisamisest ELi töötajate tarbimisharjumuste hulka.
ELi töötajate tarbimisharjumuste puhul keskendub paranduskoefitsientide süsteem Brüsseli ja töötamiskoha kahepoolsele võrdlusele, kuid süsteemi võiks muuta nii, et selles võetakse arvesse ka nn piirkonnaväliseid kulutusi. Eeldatakse, et Eurostati praegusest piirkonnaväliste kulutuste uurimisest saab lähiaastatel kasutusvalmis statistiline meede ja see võib viia kohaldatava statistilise metoodika väljaarendamiseni, kuni statistikud jõuavad personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühmas kokkuleppele. Mõnda neist muudatustest saaks aga rakendada kehtiva õigusraamistiku alusel.
4.2.3.Elukallidus Luxembourgis
Personalieeskirjade viimase, 2014. aasta reformi puhul järgisid kaasseadusandjad heakskiidetud seadusandlikku lahendust mitte kohaldada paranduskoefitsienti Brüsselis ja Luxembourgis töötavate töötajate töötasu suhtes, võttes arvesse nende töötamiskohtade kui enamiku institutsioonide peamiste ja algsete asukohtade spetsiaalset võrdlusrolli. Samal ajal otsustasid kaasseadusandjad võtta nõuetekohaselt arvesse inflatsiooni Luxembourgis, kehtestades ühisindeksi.
Sidusrühmad ja teatavad töötajate esindajad on seadnud kahtluse alla asjaolu, et ELi personalieeskirjade alusel ei kohaldata Luxembourgi suhtes paranduskoefitsienti. Komisjon tellis pärast oma vahearuannet XI lisa kohta 31 Luxembourgi elukalliduse uuringu, et hinnata, kas personalieeskirjades sätestatud õiguslik lahendus on endiselt otstarbekohane. Komisjon sõlmis uuringu tegemiseks lepingu ettevõtjaga AIRINC.
AIRINCi andmetel maksis majutus Luxembourgis 2019. aastal umbes 53 % rohkem kui Brüsselis. Võrreldes Brüsselis töötavate ja elavate töötajatega on Luxembourgis töötavate ja elavate töötajate ostujõu vähenemise tinginud peamiselt üüritasu.
Samas jõudis AIRNC järeldusele, et Luxembourg on ainulaadses olukorras, kuna sealsed tuhanded Euroopa institutsioonide töötajad elavad piirialadel, kus elukallidus on oluliselt väiksem kui Brüsselis. Need töötajad ei ela siiski nii kaugel, et see takistaks neil oma tööülesandeid nõuetekohaselt täita 32 . Luksemburgi geograafilise eripära tõttu ei pruugi Luksemburgis täheldatud kulude põhjal arvutatava paranduskoefitsiendi kasutuselevõtt täielikult kajastada Luxembourgi kui ELi töötamiskoha eripära 33 .
Peale selle on nende 80 rubriigi hulgas, mida Eurostat kasutab töötamiskohtade erinevuste võrdlemiseks, eluase peamine rubriik, mille puhul on elukallidus Luxembourgis ilmselgelt suurem kui Brüsselis 34 .
Lisaks võis osa töötajaid soetada eluaseme ajal, mil eluasemekulud olid Luxembourgis väiksemad kui Brüsselis või Brüsseli kuludega sarnased, ning need töötajad võisid kogeda varahindade muutust, mis eristab neid uutest tulijatest / olemasolevatest töötajatest, kellel varem kinnisvara ei olnud 35 .
Seega leitakse, et paranduskoefitsiendi kasutuselevõtt praeguses etapis ei pruugi aidata tagada ELi töötajate võrdset ostujõudu. Lisaks võib paranduskoefitsiendi kasutuselevõtt üksnes ühe komponendi erineva hinnataseme/-suundumuse alusel tuua kaasa teatava ebastabiilsuse, kui selle üksiku komponendi hinnatase/-suundumus edaspidi enam ei lahkne.
Sellega seoses on komisjonil kavas hinnata koos teiste asjaomaste institutsioonidega meetmeid, mis võimaldavad tõhusalt lahendada suurte eluasemekulude probleemi, millega mõned Luksemburgis elavad töötajad kokku puutuvad. Sellised meetmed võimaldaksid arvestada Luksemburgi eripära ja eelkõige Luksemburgi suunatud, kuid naaberriikides elavate ELi töötajate olukorda.
Praegu arutab töörühm, mille liikmed on Luksemburgis asuvate töötajatega ELi institutsioonide administratsioonide esindajad, võimalusi, kuidas lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi Luksemburgi suunatud ja seal elavad kõige haavatavamad töötajad 36 .
Samal ajal uurib komisjon piirkonnaväliste kulutustega seotud metoodilisi muutusi, mida võiks kasutada lisaelemendina Luxembourgi jaoks paranduskoefitsiendi kasutuselevõtu kaalumisel.
Sihipärase sotsiaalmeetme poolt Luxembourgi kui töötamiskoha atraktiivsusele avalduva mõju hindamine koos piirkonnaväliste kulude valdkonnas tehtava statistilise tööga peaks olema osa arutelust võimaluse üle kavandada kehtiva õigusraamistiku muutmist eesmärgiga suurendada ELi töötajate ostujõu võrdsust.
5.Järeldused
Personalieeskirjade XI lisa artikli 15 lõikes 3 on sätestatud, et seni kuni Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni esitatud ettepaneku alusel määrust vastu võtnud, jätkatakse meetodi ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamist ka pärast 2023. aastat.
Alates 2014. aastast on komisjon täheldanud ebavõrdset atraktiivsust EPSO üldkonkurssidel kandideerijate seas, mis on tinginud geograafilise tasakaalustamatuse komisjoni töötajate hulgas. Samal ajavahemikul küündis ELi töötajate töötasu areng (+3,4) vaid pooleni keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõu muutusest (+6,5).
Samal ajal saavutati personalieeskirjade XI lisas ette nähtud automaatse meetodiga järgmised tulemused:
-jäeti selja taha institutsioonidevahelised pinged ja varasemad kohtuasjad, jäädes samal ajal komisjoni esitatud aastaaruannete kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu pideva kontrolli alla;
-tõendati selle meetodi tõhusust, sealhulgas 2020. aastal, mil erandiklausli automaatne rakendamine piiras palgatõusu majanduslanguse ajal ja andis netosäästu ELi eelarves;
-saavutati mõõdukas palgatõus ja takistati (alates 2015. aastast) ELi töötajate ostujõu edasist vähenemist, tagades iga-aastase summaarse ajakohastuse (114,3), mis on lähedal Brüsseli ja Luxembourgi ühisindeksiga mõõdetud summaarsele aastainflatsioonile (110,6);
-ELi töötajate ostujõud vähenes 2021. aastal 0,2 %;
-tagati ELi töötajate jätkuv panus liidu eelarve konsolideerimisse, kuna taaskehtestati solidaarsusmaks, mille määra tõsteti;
-meetod läbis edukalt õigusliku kontrolli Euroopa kohtutes nendel üksikjuhtudel, kui selle suhtes hagi esitati ja sellega välditi sotsiaalseid pingeid, kuna sel ajavahemikul ei toimunud institutsioonides ühtegi suurt streiki.
Seetõttu peab komisjon praeguses etapis vajalikuks hinnata enne personalieeskirjade XI lisa muutmise ettepaneku esitamist täiendavalt paranduskoefitsientide süsteemi võimalikke metoodilisi täiustusi ning kaaluda võimalust suurendada üldise erinäitaja arvutamisel kasutatavat liikmesriikide valimit.
Seega tugineb komisjon personalieeskirjade XI lisa artikli 15 lõike 3 kohaselt praeguse meetodi ajutisele kohaldamisele pärast 2023. aastat, tagades samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruannete esitamise andmete kohta, mis käsitlevad töötasude ja pensionide mõju eelarvele.
Lisad
1. lisa. EPSO AD tegevusüksuse muude kui keeletalituste konkursid (kõik profiilid) avaldamisaasta kaupa
|
AD |
Otsitavate kandidaatide arv |
Edukate kandidaatide arv |
Vajaduste rahuldamise määr |
|
2013 |
474 |
457 |
96 % |
|
2014 |
340 |
359 |
106 % |
|
2015 |
375 |
383 |
102 % |
|
2016 |
351 |
361 |
103 % |
|
2017 |
290 |
313 |
108 % |
|
2018 |
423 |
435 |
103 % |
|
2019 |
585 |
591 |
101 % |
2. lisa. AD tegevusüksuse avalikel üldkonkurssidel osalenute arv (allikas: EPSO)
|
|
1998 |
September 2005 |
Märts 2010 |
Märts 2014 |
Märts 2015 |
Märts 2017 |
Märts 2018 |
Märts 2019 |
2017.–2019. aasta keskmine vs. 1998.–2005. aasta keskmine |
2014.–2015. aasta keskmine vs. 1998.–2005. aasta keskmine |
2017.–2019. aasta keskmine vs. 2014.–2015. aasta keskmine |
|
AT |
755 |
1 162 |
259 |
397 |
453 |
376 |
471 |
373 |
–58 % |
–56 % |
–4 % |
|
BE |
2 735 |
3 905 |
1 745 |
2 036 |
2 111 |
1 635 |
1 537 |
1 423 |
–54 % |
–38 % |
–26 % |
|
DK |
531 |
1 179 |
130 |
273 |
233 |
153 |
161 |
169 |
–81 % |
–70 % |
–36 % |
|
FI |
795 |
538 |
298 |
258 |
265 |
304 |
223 |
330 |
–57 % |
–61 % |
9 % |
|
FR |
3 647 |
4 745 |
1 696 |
2 015 |
2 176 |
1 668 |
1 643 |
1 623 |
–61 % |
–50 % |
–22 % |
|
DE |
2 836 |
3 573 |
1 418 |
1 947 |
2 115 |
1 473 |
1 521 |
1 464 |
–54 % |
–37 % |
–27 % |
|
EL |
1 075 |
873 |
1 381 |
1 812 |
2 146 |
2 533 |
2 164 |
1 844 |
124 % |
103 % |
10 % |
|
IE |
425 |
279 |
153 |
182 |
172 |
167 |
176 |
191 |
–49 % |
–50 % |
1 % |
|
IT |
8 918 |
7 212 |
3 676 |
4 608 |
6 982 |
5 071 |
4 712 |
5 331 |
–38 % |
–28 % |
–13 % |
|
LU |
106 |
92 |
33 |
42 |
70 |
56 |
54 |
67 |
–40 % |
–43 % |
5 % |
|
NL |
662 |
750 |
252 |
584 |
530 |
602 |
642 |
622 |
–12 % |
–21 % |
12 % |
|
PT |
1 098 |
1 746 |
556 |
1 083 |
1 133 |
736 |
629 |
595 |
–54 % |
–22 % |
–41 % |
|
ES |
4 335 |
3 397 |
1 786 |
3 602 |
3 818 |
3 108 |
3 050 |
3 356 |
–18 % |
–4 % |
–15 % |
|
SE |
1 314 |
943 |
276 |
248 |
253 |
221 |
208 |
211 |
–81 % |
–78 % |
–15 % |
|
14 eurot |
29 232 |
30 394 |
13 659 |
19 087 |
22 457 |
18 103 |
17 191 |
17 599 |
–41 % |
–30 % |
–15 % |
|
CY |
189 |
84 |
117 |
157 |
123 |
143 |
143 |
0 % |
|||
|
CZ |
420 |
319 |
283 |
348 |
214 |
235 |
404 |
–10 % |
|||
|
EE |
105 |
140 |
234 |
279 |
111 |
92 |
91 |
–62 % |
|||
|
HU |
667 |
572 |
747 |
673 |
459 |
442 |
380 |
–40 % |
|||
|
LV |
145 |
247 |
193 |
197 |
128 |
146 |
118 |
–33 % |
|||
|
LT |
342 |
447 |
377 |
468 |
290 |
302 |
267 |
–32 % |
|||
|
MT |
174 |
79 |
91 |
100 |
70 |
78 |
74 |
–23 % |
|||
|
PL |
1 097 |
1 086 |
1 146 |
1 300 |
855 |
838 |
778 |
–33 % |
|||
|
SK |
378 |
454 |
370 |
391 |
259 |
243 |
274 |
–32 % |
|||
|
SI |
201 |
209 |
237 |
318 |
201 |
196 |
162 |
–33 % |
|||
|
10 eurot |
29 232 |
3 718 |
3 637 |
3 795 |
4 231 |
2 710 |
2 715 |
2 691 |
–33 % |
||
|
BG |
1 078 |
1 065 |
1 142 |
773 |
734 |
656 |
–35 % |
||||
|
RO |
2 332 |
2 323 |
2 278 |
1 558 |
1 530 |
1 490 |
–34 % |
||||
|
2 eurot |
3 410 |
3 388 |
3 420 |
2 331 |
2 264 |
2 146 |
–34 % |
||||
|
HR |
725 |
713 |
435 |
393 |
372 |
–44 % |
2010. aasta märtsi konkurssi mõjutasid erandlikud asjaolud ja see toimus alles 2013. aastal. Seetõttu ei võeta seda võrdlemisel arvesse.
3. lisa. Administraatorite tegevusüksuse avalikel üldkonkurssidel osalejate arv (liikmesriikide rühmade kaupa)
4. lisa. ELi konkurssidele esitatud avaldused kodakondsuse järgi
|
2013.–2019. aasta konkursid |
Avaldused
|
Avaldusi liikmesriigi elaniku kohta |
Avaldused
|
Elanikkond
|
Soovituslik määr |
Avaldused
|
Avaldused
|
|
EL |
19 847 |
1 851 |
8,7 % |
2,4 % |
3,1 % |
362 % |
281 % |
|
CY |
1 278 |
1 459 |
0,6 % |
0,2 % |
0,8 % |
286 % |
72 % |
|
BE |
16 314 |
1 423 |
7,1 % |
2,6 % |
3,1 % |
279 % |
229 % |
|
MT |
676 |
1 370 |
0,3 % |
0,1 % |
0,6 % |
268 % |
46 % |
|
BG |
8 722 |
1 246 |
3,8 % |
1,6 % |
2,4 % |
244 % |
158 % |
|
LT |
3 235 |
1 158 |
1,4 % |
0,6 % |
1,5 % |
227 % |
95 % |
|
HR |
4 185 |
1 027 |
1,8 % |
0,9 % |
1,6 % |
201 % |
116 % |
|
EE |
1 304 |
984 |
0,6 % |
0,3 % |
0,8 % |
193 % |
71 % |
|
RO |
18 236 |
940 |
8,0 % |
4,3 % |
4,5 % |
184 % |
177 % |
|
SI |
1 927 |
926 |
0,8 % |
0,5 % |
1,0 % |
181 % |
88 % |
|
LU |
524 |
856 |
0,2 % |
0,1 % |
0,8 % |
168 % |
31 % |
|
LV |
1 577 |
821 |
0,7 % |
0,4 % |
1,0 % |
161 % |
72 % |
|
PT |
8 397 |
817 |
3,7 % |
2,3 % |
3,1 % |
160 % |
120 % |
|
IT |
47 460 |
777 |
20,8 % |
13,6 % |
11,2 % |
152 % |
186 % |
|
ES |
29 352 |
625 |
12,8 % |
10,5 % |
8,9 % |
122 % |
144 % |
|
SK |
2 963 |
544 |
1,3 % |
1,2 % |
1,8 % |
106 % |
73 % |
|
HU |
4 862 |
498 |
2,1 % |
2,2 % |
3,0 % |
97 % |
71 % |
|
FI |
2 402 |
436 |
1,1 % |
1,2 % |
1,8 % |
85 % |
59 % |
|
AT |
3 296 |
373 |
1,4 % |
2,0 % |
2,6 % |
73 % |
56 % |
|
IE |
1 656 |
338 |
0,7 % |
1,1 % |
1,6 % |
66 % |
45 % |
|
FR |
17 009 |
254 |
7,4 % |
15,0 % |
11,6 % |
50 % |
64 % |
|
DK |
1 459 |
252 |
0,6 % |
1,3 % |
1,8 % |
49 % |
36 % |
|
NL |
4 338 |
249 |
1,9 % |
3,9 % |
3,9 % |
49 % |
49 % |
|
CZ |
2 539 |
241 |
1,1 % |
2,4 % |
3,1 % |
47 % |
36 % |
|
PL |
9 025 |
238 |
3,9 % |
8,5 % |
8,2 % |
47 % |
48 % |
|
SE |
1 880 |
184 |
0,8 % |
2,3 % |
2,7 % |
36 % |
30 % |
|
DE |
14 057 |
169 |
6,2 % |
18,5 % |
13,8 % |
33 % |
45 % |
5. lisa. ELi institutsioonide atraktiivsuse ning erinevate makromajanduslike ja sotsiaal-majanduslike tegurite, sealhulgas töötasude vastastikune seos
Korrelatsioonikordaja on kahe andmekogumi vahelise lineaarse korrelatsiooni näitaja. See on kahe muutuja kovariatsioon ning nende standardhälvete korrutis; seega on see sisuliselt kovariatsiooni normeeritud mõõt, nii et tulemuse väärtus jääb alati –1 ja 1 vahele. Käesolevas aruandes peetakse mis tahes arvu vahemikus –0,7 kuni –1 või vahemikus 0,7 kuni 1 kindla korrelatsiooni näiteks.
Mõned analüüsi kaasatud liikmesriigid jäeti välja, kuna nende arvessevõtt analüüsis oleks seadnud ohtu korrelatsioonide statistilise usaldusväärsuse järgmistel põhjustel. Belgia jäeti välja, sest Belgia kodanike üleesindatus EPSO kandidaatide hulgas on seotud Brüsseli staatusega mitme ELi institutsiooni asukohana. Küpros, Luksemburg ja Malta jäeti välja, sest ELi konkurssidel osalenud kandidaatide arvu ja riigi elanikkonna suuruse suhte analüüs ei ole nende väikese rahvaarvu tõttu statistiliselt usaldusväärne. Ungari, Slovakkia ja Soome jäeti välja, kuna nende puhul on seitsme aasta jooksul mõõdetud osalemise määr (võrreldes osalemise määra riigi elanikkonna osakaaluga ELi elanikkonnast) 80–120 % ja seega eesmärgile lähedal.
Lisa 5.1. Netosissetuleku ja ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – Eurostati andmebaas
Aastane netosissetulek liikmesriikides ehk „kättesaadud netopalk“ pärineb Eurostati andmebaasist ja tähistab brutosissetulekut, millest on maha arvatud tulumaks ja sotsiaalmaksed ning millele on lisatud peretoetused. Analüüsis vaadeldakse 2019. aasta netosissetulekut liikmesriikides. Netosissetulekud on arvutatud nelja era- ja avalikus sektoris tehtud uuringu põhjal. Liikmesriikide hinnatasemete erinevuste mõju kõrvaldamiseks kasutati Eurostati standardmetoodika kohaselt sissetuleku ostujõu standardites väljendamiseks ostujõu pariteete. Arvestades, et Euroopa institutsioonid püüavad ligi meelitada nii üksi elavaid kandidaate kui ka peredega kandidaate, vaadeldi kahte andmekogumit, mis kajastavad kahte olukorda. Esiteks, lastetu üksi elav isik, kelle sissetulek on 167 % keskmise töötaja sissetulekust, ja teiseks kahe lapsega paar, mille mõlemad pooled töötavad ja teenivad 100 % keskmise töötaja sissetulekust.
|
Liikmesriigid |
BG |
CZ |
DK |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
HR |
IT |
LV |
LT |
NL |
AT |
PL |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
47 % |
49 % |
33 % |
193 % |
66 % |
362 % |
122 % |
50 % |
201 % |
152 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
47 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
Netotöötasu 2019. aastal lastetu üksi elava isiku kohta, kes teenib 167 % keskmisest töötasust (väljendatud ostujõu standardina) BG = 1 |
1 |
1,33 |
2,12 |
2,40 |
1,36 |
2,03 |
1,46 |
1,81 |
2,00 |
1,09 |
1,64 |
1,02 |
1,20 |
2,49 |
2,30 |
1,48 |
1,28 |
1,15 |
1,26 |
1,98 |
|
Korrelatsioon |
-0,76 |
|||||||||||||||||||
|
Netotöötasu 2019. aastal kahe lapsega paari kohta, mille mõlemad pooled teenivad 100 % keskmisest töötasust (väljendatud ostujõu standardina) BG = 1 |
1 |
1,48 |
2,43 |
2,80 |
1,54 |
2,44 |
1,76 |
1,99 |
2,29 |
1,29 |
1,93 |
1,12 |
1,32 |
2,99 |
2,79 |
1,69 |
1,46 |
1,18 |
1,44 |
2,41 |
|
Korrelatsioon |
-0,76 |
|||||||||||||||||||
Lisa 5.2. Kõrgeima ja madalaima palgatasemega liikmesriikides saadava netosissetuleku ning ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – Eurostati andmebaas
Kui analüüsimisel piirdutakse kõrgeima ja madalaima palgatasemega liikmesriikidega, on ELi konkurssidel osalemise määr peaaegu täielikus korrelatsioonis netosissetuleku tasemega. See kehtib eeskätt Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaade, Austria, Taani, Iirimaa, Rootsi, Portugali, Sloveenia, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Läti ja Bulgaaria kohta. Keskmise palgatasemega liikmesriikide puhul on tulemused siiski nüansirikkamad ja arvesse tuleb võtta muid sotsiaal-majanduslikke tegureid.
|
Liikmesriigid |
BG |
DK |
DE |
IE |
FR |
HR |
LV |
LT |
NL |
AT |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
49 % |
33 % |
66 % |
50 % |
201 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
Netotöötasu 2019. aastal lastetu üksi elava isiku kohta, kes teenib 167 % keskmisest töötasust (väljendatud ostujõu standardina) BG = 1 |
1 |
2,12 |
2,40 |
2,03 |
2,00 |
1,09 |
1,02 |
1,20 |
2,49 |
2,30 |
1,28 |
1,15 |
1,26 |
1,98 |
|
Korrelatsioon |
–0,96 |
|||||||||||||
|
Netotöötasu 2019. aastal kahe lapsega paari kohta, mille mõlemad pooled teenivad 100 % keskmisest töötasust (väljendatud ostujõu standardina) BG = 1 |
1 |
2,43 |
2,80 |
2,44 |
2,29 |
1,29 |
1,12 |
1,32 |
2,99 |
2,79 |
1,46 |
1,18 |
1,44 |
2,41 |
|
Korrelatsioon |
–0,96 |
|||||||||||||
Lisa 5.3. Töötuse määra ja ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – Eurostati andmebaas
Selles lisas hinnatakse, kas liikmesriikide majanduslik olukord määrab mingil määral ära, kas ollakse valmis töötama välisriigis ja Euroopa institutsioonide heaks. Makromajanduslik näitaja, mis võib seda valikut mõjutada, on töötuse määr, mis pärineb samuti Eurostatilt. EPSO kandidaatide demograafilise struktuuriga sobitamiseks kaasati analüüsi ainult 2019. aasta teises kvartalis töötuna registreeritud 25–49-aastased isikud.
|
Liikmesriigid |
BG |
CZ |
DK |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
HR |
IT |
LV |
LT |
NL |
AT |
PL |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
47 % |
49 % |
33 % |
193 % |
66 % |
362 % |
122 % |
50 % |
201 % |
152 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
47 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
Tööpuuduse määr |
4,3 % |
1,8 % |
4,8 % |
3,2 % |
4,0 % |
4,2 % |
17,6 % |
12,7 % |
7,5 % |
6,9 % |
10,5 % |
6,1 % |
6,0 % |
2,5 % |
4,5 % |
2,9 % |
5,3 % |
3,2 % |
3,9 % |
5,3 % |
|
Korrelatsioon |
0,43 |
|||||||||||||||||||
Lisa 5.4. Riigi tööhõiveolukorra tajumise ja ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – Eurobaromeeter 2019
Üks Eurobaromeetri 37 enam kui 200 küsimusest käsitleb kodanike hinnangut oma riigi tööhõiveolukorra kohta.
|
Liikmesriigid |
BG |
CZ |
DK |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
HR |
IT |
LV |
LT |
NL |
AT |
PL |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
47 % |
49 % |
33 % |
193 % |
66 % |
362 % |
122 % |
50 % |
201 % |
152 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
47 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
Nende elanike osakaal, kes arvavad, et nende riigi tööhõiveolukord on hea |
28 % |
80 % |
90 % |
73 % |
60 % |
65 % |
7 % |
13 % |
22 % |
24 % |
14 % |
37 % |
45 % |
85 % |
66 % |
65 % |
38 % |
38 % |
45 % |
65 % |
|
Korrelatsioon |
–0,73 |
|||||||||||||||||||
Lisa 5.5. ELi maine ja ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – Eurobaromeeter 2019
Paljud Eurobaromeetri küsimused käsitlevad kodanike kuvandit Euroopa Liidust tervikuna ja täpsemalt ELi institutsioonidest. Kuigi EPSO kandidaadid ei pruugi tingimata esindada ELi kodanikke (eelkõige vanuserühmade seisukohast), võib arvata, et ELi konkurssidel kandideerivad tõenäolisemalt nende liikmesriikide kodanikud, kes osalevad Euroopa projektis kõige rohkem.
|
Liikmesriigid |
BG |
CZ |
DK |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
HR |
IT |
LV |
LT |
NL |
AT |
PL |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
47 % |
49 % |
33 % |
193 % |
66 % |
362 % |
122 % |
50 % |
201 % |
152 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
47 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
Nende elanike osakaal, kellel on EList positiivne kuvand |
61 % |
31 % |
55 % |
50 % |
49 % |
63 % |
31 % |
39 % |
36 % |
41 % |
33 % |
42 % |
50 % |
43 % |
38 % |
50 % |
59 % |
52 % |
44 % |
50 % |
|
Korrelatsioon |
–0,04 |
|||||||||||||||||||
Lisa 5.6. Isiklike rahaliste väljavaadete ja ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – Eurobaromeeter 2019
Eurobaromeetri uuringus küsitakse kodanikelt, millised on nende ootused seoses oma leibkonna finantsolukorraga järgmisel aastal. Isikliku rahalise olukorraga seotud ootused sõltuvad üldistest tööhõiveväljavaadetest, aga ka isiklikest kaalutlustest seoses oodatava palgataseme, töökoha stabiilsuse jms-ga.
|
Liikmesriigid |
BG |
CZ |
DK |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
HR |
IT |
LV |
LT |
NL |
AT |
PL |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
47 % |
49 % |
33 % |
193 % |
66 % |
362 % |
122 % |
50 % |
201 % |
152 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
47 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
Nende elanike osakaal, kes arvavad, et nende majanduslik olukord paraneb järgmise 12 kuu jooksul |
26 % |
24 % |
21 % |
17 % |
31 % |
18 % |
23 % |
20 % |
24 % |
29 % |
23 % |
31 % |
25 % |
15 % |
16 % |
23 % |
27 % |
31 % |
20 % |
27 % |
|
Korrelatsioon |
–0,56 |
|||||||||||||||||||
Lisa 5.7. OECD parema elu indeksi ja ELi konkurssidel osalemise määra vastastikune seos – OECD
OECD parema elu indeks on statistiliste andmete kogum, mille eesmärk on võrrelda heaolu eri riikides. Heaolu hõlmab materiaalseid elamistingimusi, eluasemetingimusi, tööhõivet, haridust jne. Võrreldavuse huvides otsustati uuringus kasutada näitajana üldist eluga rahulolu.
|
Liikmesriigid |
BG |
CZ |
DK |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
HR |
IT |
LV |
LT |
NL |
AT |
PL |
PT |
RO |
SI |
SE |
|
Kandidaatide osakaal vs. elanikkonna osakaal |
244 % |
47 % |
49 % |
33 % |
193 % |
66 % |
362 % |
122 % |
50 % |
201 % |
152 % |
161 % |
227 % |
49 % |
73 % |
47 % |
160 % |
184 % |
181 % |
36 % |
|
Alaesindatud = –1 Üleesindatud = 1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
–1 |
–1 |
1 |
1 |
1 |
–1 |
|
OECD parema elu indeks |
6,7 |
7,6 |
7,0 |
5,7 |
7,0 |
5,4 |
6,3 |
6,5 |
6,0 |
5,9 |
5,9 |
7,4 |
7,1 |
6,1 |
5,4 |
5,9 |
7,3 |
|||
|
Korrelatsioon |
–0,84 |
|||||||||||||||||||
6. lisa. Liikmesriikide valimi areng ja liikmesriikide vastav osakaal (2014 = 100)
7. lisa. Valimisse kaasatud liikmesriikide iga-aastased erinäitajad (2014 = 100)
8. lisa. Valimisse kaasatud liikmesriikide summaarsed iga-aastased erinäitajad (2014 = 100)
9. lisa. Arvutatud ja kohaldatud üldine erinäitaja
|
|
10. lisa. Üldine erinäitaja, ühisindeks ja iga-aastane ajakohastus (2014 = 100)
|
|
Üldine erinäitaja |
Summaarne:
|
Ühisindeks |
Summaarne:
|
Iga-aastane ajakohastus |
Summaarne:
|
|
2015 |
101,2 |
101,2 |
101,2 |
101,2 |
102,4 |
102,4 |
|
2016 |
101,9 |
103,1 |
101,4 |
102,6 |
103,3 |
105,8 |
|
2017 |
100,4 |
103,5 |
101,1 |
103,7 |
101,5 |
107,4 |
|
2018 |
99,6 |
103,1 |
102,1 |
105,9 |
101,7 |
109,2 |
|
2019 |
100,5 |
103,6 |
101,5 |
107,5 |
102,0 |
111,4 |
|
2020 |
102,5 |
103,6 |
100,7 |
108,3 |
100,7 |
112,2 |
|
2021 |
99,8 |
103,4 |
102,1 |
110,6 |
101,9 |
114,3 |
11. lisa. Eri valimite põhjal arvutatud alternatiivse üldise erinäitaja võrdlus
12. lisa. Kõikide liikmesriikide iga-aastased erinäitajad (2014 = 100)
13. lisa. Kõikide liikmesriikide summaarsed iga-aastased erinäitajad (2014 = 100)
14. lisa. Nende valimisse kaasatud liikmesriikide summaarsed erinäitajad, mille kodanike ELi konkurssidel osalemise määr on madal
15. lisa. Solidaarsusmaksust ajavahemikul 2012–2022 saadud tulu
16. lisa. Belgia ja Luksemburgi ühisindeks, Belgia tarbijahindade harmoneeritud indeks ja Luksemburgi tarbijahinnaindeks
17. lisa. Elukalliduse muutumine Brüsselis (Brüsseli rahvusvaheline indeks)
18. lisa. Paranduskoefitsientide muutumine
19. lisa. Eurostati väljaspool piirkonda tehtud uurimistöö mõju
|
Kehtivad paranduskoefitsiendid – juuli 2021 |
Hinnanguline paranduskoefitsient, sealhulgas piirkonnavälised kulutused |
Muutus |
|
|
BE |
100 |
100 |
0,0 % |
|
BG |
61,7 |
64,8 |
5,0 % |
|
CZ |
88,1 |
89,4 |
1,5 % |
|
DK |
134,2 |
129,8 |
–3,3 % |
|
DE |
101,4 |
100,9 |
–0,5 % |
|
DE Karlsruhe |
96,9 |
96,8 |
–0,1 % |
|
DE München |
113,4 |
111,6 |
–1,6 % |
|
EE |
86,3 |
87,7 |
1,6 % |
|
IE |
133,6 |
128,7 |
–3,7 % |
|
EL |
85,2 |
86,2 |
1,2 % |
|
ES |
96,3 |
96,4 |
0,1 % |
|
FR |
119,9 |
117,2 |
–2,3 % |
|
HR |
78,3 |
80,3 |
2,6 % |
|
IT |
95,2 |
95,3 |
0,1 % |
|
IT Varese |
91,2 |
91,8 |
0,7 % |
|
CY |
82,2 |
83,7 |
1,8 % |
|
LV |
80,0 |
82,1 |
2,6 % |
|
LT |
80,1 |
81,8 |
2,1 % |
|
HU |
76,1 |
78,6 |
3,3 % |
|
MT |
94,0 |
94,5 |
0,5 % |
|
NL |
111,4 |
109,6 |
–1,6 % |
|
AT |
109,6 |
107,3 |
–2,1 % |
|
PL |
70,6 |
73,7 |
4,4 % |
|
PT |
91,4 |
91,9 |
0,5 % |
|
RO |
68,5 |
71,2 |
3,9 % |
|
SI |
84,9 |
86,1 |
1,4 % |
|
SK |
79,9 |
81,6 |
2,1 % |
|
FI |
118,6 |
115,7 |
–2,4 % |
|
SE |
130,3 |
126,4 |
–3,0 % |