European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2024/6142

14.10.2024

KOMISJONI TEATIS

suuniste kohta liikmesriikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1230 artikli 6 lõike 5 punktides a–d viidatud andmete ja teabe kogumiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

(C/2024/6142)

SISUKORD

Oluline märkus 1
Sissejuhatus 2
Suunised vormi täitmiseks 2
Üldised juhised 2
Täpsemad juhised 3
A lisa – vormi veerunumeratsioon 13
B lisa – kaheksa- ja neljakohaliste koodide loetelu vastavalt ESAWi aineliste mõjurite klassifikatsioonile, kuhu võib olla kantud määruse I lisa kohaldamisalasse kuuluvate masinate või nendega seotud toodete kategooriaid. 14

OLULINE MÄRKUS

Käesolev dokument põhineb masinaid käsitleva määruse (EL) 2023/1230 (1) (edaspidi „määrus“) artikli 6 lõike 10 teisel lõigul ning selle eesmärk on anda suuniseid üksnes küsimustes, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 6 lõike 5 punktides a–d osutatud andmete ja teabe kogumisega ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1922 (2) lisas esitatud standardvormi (edaspidi „vorm“) täitmisega.

Käesolev dokument on adresseeritud liikmesriikidele, kuid see puudutab ka kolmandaid riike, st riike, kes ei ole Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, ent on sõlminud ELiga lepingu määruse kohaldamisala laiendamiseks nendele riikidele. Käesolevas dokumendis sisalduvaid viiteid liikmesriikidele või ELile tuleb seega mõista viidetena ka nendele kolmandatele riikidele.

Käesolev dokument on mõeldud üksnes juhenddokumendina kasutamiseks. Õiguslik jõud on ainult liidu ühtlustamisõigusaktil endal.

Liidu õigusaktide õiguslikult siduva tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Liidu Kohtul. Käesolevas dokumendis väljendatud vaated ei mõjuta seisukohta, mille komisjon võib võtta Euroopa Kohtus.

Käesolev dokument lähtub sellest, millised õigusnormid kehtivad dokumendi koostamise ajal, ning esitatud suuniseid võidakse hiljem muuta.

SISSEJUHATUS

Määrus jõustus 19. juulil 2023 ja seda kohaldatakse alates 20. jaanuarist 2027. Selles sätestatakse tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinate, nendega seotud toodete ja osaliselt komplekteeritud masinate projekteerimisele ja valmistamisele, et neid oleks võimalik ELi turul kättesaadavaks teha või kasutusele võtta, tagades samal ajal tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse. Samuti tunnistatakse sellega alates 20. jaanuarist 2027 kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2006/42/EÜ (3).

Määruse artikli 6 lõike 10 esimese lõigu kohaselt näeb komisjon ette standardvormi, mille alusel liikmesriigid koguvad määruse artikli 6 lõike 5 punktides a–d osutatud andmeid ja teavet, sealhulgas sama määruse artikli 6 lõikes 9 osutatud teavet. Sellise standardvormi eesmärk on tagada ühetaolised tingimused andmete ja teabe kogumiseks, et lisada masinate või nendega seotud toodete kategooria kõnealuse määruse I lisasse või jätta masinate või nendega seotud toodete kategooria kõnealusest lisast välja.

Praegune standardvorm on esitatud rakendusmääruse (EL) 2024/1922 lisas (edaspidi „vorm“).

Lisaks annab komisjon määruse artikli 6 lõike 10 teise lõigu kohaselt liikmesriikidele suuniseid võrreldavate ja kvaliteetsete andmete ja teabe kogumise ja edastamise kohta. Käesoleva dokumendi eesmärk on anda liikmesriikidele suuniseid, nagu on sätestatud määruse artikli 6 lõike 10 teises lõigus.

SUUNISED VORMI TÄITMISEKS

Üldised juhised

Määruse artikli 6 lõike 9 kohaselt täidetakse ja esitatakse vorm 20. juuliks 2025 ning seejärel iga viie aasta tagant.

Asjaomasel aastal (A) esitatud vorm hõlmab andmeid ja teavet viieaastase perioodi kohta, nagu on märgitud vormi asjaomastes veergudes.

Vormi puhul:

 

A–2 (esitamise aasta miinus 2): hõlmab teist aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastat 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini;

 

A–3 (esitamise aasta miinus 3): hõlmab kolmandat aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastat (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini);

 

A–4 (esitamise aasta miinus 4): hõlmab neljandat aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastat (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini);

 

A–5 (esitamise aasta miinus 5): hõlmab viiendat aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastat (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini);

 

A–6 (esitamise aasta miinus 6): hõlmab kuuendat aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastat (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini).

 

Masinaid käsitlevad ELi õigusaktid tähendavad järgmist: kõnealune määrus või direktiiv 2006/42/EÜ või masinaid käsitlevad ELi õigusaktid, mida kohaldati enne direktiivi 2006/42/EÜ.

Soovitatav on täita vorm inglise keeles.

Iga liikmesriik peaks täitma ja esitama ainult ühe Exceli vormingus vormi, mis sisaldab kõiki seda liikmesriiki käsitlevaid andmeid.

Vormi saab esitada elektrooniliselt selleks ette nähtud e-posti aadressile.

Täpsemad juhised

Vormi ülaosa (vasakult paremale)

—   Aruande esitamise aasta (A) [täisarvu väli]

Sellele väljale tuleb märkida kalendriaasta, millal liikmesriik esitab täidetud vormi komisjonile.

—   Liikmesriik [tekstiväli, maksimaalselt 10 sõna]

Sellele väljale tuleb märkida andmed ja teabe esitanud riigi nimi.

Vormi põhitabel (vasakult paremale)

Selleks, et veergudest oleks parem ülevaade, on need käesoleva suunise A lisas nummerdatud.

—   Esimene veerg (1): määruse I lisas esitatud kategooria [rippmenüü]

„Kategooria“ – määruse I lisas loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriad vormi komisjonile esitamise ajal (esimeses veerus: „Jah“) või muud kategooriad, mis liikmesriikide arvates tuleks lisada kõnealusesse lisasse (esimeses veerus: „Ei“).

Kõik järgmistes veergudes (teine kuni kolmekümne üheksas) esitatud andmed ja teave viitavad esimeses veerus kirjeldatud masina või sellega seotud toote kategooriale.

Vormi lahtreid võib suurendada, et sinna mahuks vajalikul hulgas täiendavaid masinate ja nendega seotud toodete kategooriaid, mis võidakse edaspidi asjaomase delegeeritud õigusaktiga määruse I lisasse lisada.

Kui määruse I lisa muudetakse asjakohaste delegeeritud õigusaktidega, tuleks esimest veergu vastavalt kohandada.

—   Teine veerg (2): kategooria määruse I lisa osas [rippmenüü]

Määruse I lisas loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriate puhul (esimeses veerus: „Jah“) tuleks märkida, millises kõnealuse lisa osas need on esitatud: kas A osas (teises veerus: „A“) või B osas (teises veerus: B).

Määruse I lisas loetlemata masinate ja nendega seotud toodete kategooriate puhul (esimeses veerus: „Ei“) tuleb märkida, et see teave ei ole asjakohane (teises veerus: „Ei ole asjakohane“).

Kui määruse I lisa muudetakse asjakohaste delegeeritud õigusaktidega, tuleks teist veergu vastavalt kohandada.

—   Kolmas veerg (3): kategooria number (kui kategooria on esitatud määruse I lisas) [rippmenüü]

Määruse I lisa A või B osas loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriate puhul tuleks märkida kõnealuses lisas igale masinate ja nendega seotud toodete kategooriale antud number.

Käesoleva suunise koostamise ajal on I lisa A osas kuus (6) masinate ja nendega seotud toodete kategooriat ja I lisa B osas üheksateist (19) masinate ja nendega seotud toodete kategooriat.

Määruse I lisas loetlemata masinate ja nendega seotud toodete kategooriate puhul (esimeses veerus: „Ei“) tuleb märkida, et see teave ei ole asjakohane (teises veerus: „Ei ole asjakohane“).

Kui määruse I lisa muudetakse asjakohaste delegeeritud õigusaktidega, tuleks kolmandat veergu vastavalt kohandada.

—   Neljas veerg (4): kategooria kirjeldus (kui kategooria ei sisaldu määruse I lisas) [tekstiväli, maksimaalselt 100 sõna]

Määruse I lisa A või B osas loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriate puhul ei ole selles veerus vaja midagi märkida, kuna selliste masinate ja nendega seotud toodete kategooria kirjeldus on esitatud kõnealuses lisas.

Määruse I lisas loetlemata masinate ja nendega seotud toodete kategooriate puhul (esimeses veerus: „Ei“ ja teises veerus „Ei ole asjakohane“) tuleks esitada iga uue masina või sellega seotud toote kategooria lühike, kuid selge kirjeldus kõnealusesse lisasse lisamiseks.

Kui määruse I lisa muudetakse asjakohaste delegeeritud õigusaktidega, tuleks neljandat veergu vastavalt kohandada.

—   Viies veerg (5): määruse artikli 6 lõike 5 punkt a: viited kahju kohta, mille masinad ja nendega seotud tooted on nende ettenähtud kasutamise või mõistlikult eeldatava väärkasutamise korral varem põhjustanud (A–2 kuni A–6) [tekstiväli, maksimaalselt 500 sõna]

„Viited kahju kohta“ hõlmab järgmist teavet:

—

kahju põhjustava ohu laad, mis on omane masina või sellega seotud toote kategooria funktsioonile, võttes arvesse ettenähtud kasutamist ja mõistlikult eeldatavat väärkasutamist;

—

ohuga kokkupuute kestus;

—

tekitatud kahju raskusaste, sealhulgas kahju pöörduvuse määr;

—

kahjust mõjutatud isikute arv;

—

muu asjakohane teave.

—   Kuues kuni kümnes veerg (6–10): määruse artikli 6 lõike 5 punkt b: teave turujärelevalve tegemisel avastatud ohutusvigade kohta ja teave, mis võib olla kättesaadav komisjoni hallatavates infosüsteemides, st toote suhtes võetud parandusmeetmed (vastavusse viidud), turult kõrvaldatud või tagasi nõutud tooted / Defektseteks tunnistatud masinate või nendega seotud toodete ühikute arv aastas [täisarvu väli]

Iga masinate või nendega seotud toodete kategooria puhul tuleks märkida juhtumite arv asjaomasel aastal. Andmeallikad võivad olla kõik või üks järgmistest: turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS) ja kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“, Euroopa vigastuste andmebaas (EU-IDB), tööõnnetusi käsitlev riiklik statistika, masinavaldkonna halduskoostöö rühm (AdCo), muud asjakohased allikad.

Ühtegi lahtrit ei tohi tühjaks jätta. Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks üheteistkümnendas veerus selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei ole esinenud.

—   Üheteistkümnes veerg (11): määruse artikli 6 lõike 5 punkt b: teave turujärelevalve tegemisel avastatud ohutusvigade kohta ja teave, mis võib olla kättesaadav komisjoni hallatavates infosüsteemides, st toote suhtes võetud parandusmeetmed (vastavusse viidud), turult kõrvaldatud või tagasi nõutud tooted / selgitused [tekstiväli, maksimaalselt 500 sõna]

Iga masina või sellega seotud toote kategooria puhul tuleks esitada asjakohane teave kasutatud andmeallikate kohta ning andmete kvaliteedi ja ulatuse kohta allikate kaupa.

Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei ole esinenud.

Selles lahtris tuleks esitada ka peamiste puuduste ja avastatud vigade tekkepõhjuste kirjeldus ning võimalik kahju, mida need puudused või vead võivad põhjustada.

—   Kaheteistkümnes veerg (12): määruse artikli 6 lõike 5 punkt c: teave teadaolevate õnnetuste (tööõnnetused või muu kui kutsetegevusega seotud õnnetused) ja raskete piiripealsete juhtumite kohta, sealhulgas nende õnnetuste või piiripealsete juhtumite tunnusjooned (A–2 kuni A–6) [tekstiväli, maksimaalselt 500 sõna]

Selles lahtris tuleks esitada õnnetuste või raskete piiripealsete juhtumite (tuntud ka kui „napilt välditud õnnetus“) põhitunnuste kirjeldus, näiteks:

—

peamised õnnetusestsenaariumid;

—

õnnetuste peamised põhjused;

—

jääkriskide kindlakstegemine õnnetusjuhtumite ajal;

—

ohvrite arv;

—

muu asjakohane teave.

—   Kolmeteistkümnes kuni seitsmeteistkümnes veerg (13–17): määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta (A–2 kuni A–6) / (surmaga lõppevate) tööõnnetuste arv aastas [täisarvu väli]

„Tööõnnetus“ – erakordne juhtum tööl, kui ettenähtud viisil kasutatav (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masin või sellega seotud toode toob kaasa füüsilise või vaimse kahjustuse.

„Surmaga lõppev õnnetus“ – ettenähtud viisil kasutatava (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud toote põhjustatud õnnetus, mis toob kaasa ohvri surma ühe aasta jooksul pärast õnnetust.

Iga masinate või nendega seotud toodete kategooria puhul tuleks märkida juhtumite arv asjaomasel aastal. Andmeallikad võivad olla kõik või üks järgmistest: Euroopa vigastuste andmebaas (EU-IDB), Eurostati Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW), masinavaldkonna halduskoostöö rühm (AdCo), muud asjakohased allikad.

See väli hõlmab igat liiki vigastusi, näiteks: haavad ja pindmised vigastused, nihestused, nikastused ja venitused, põrutused ja sisemised vigastused, luumurrud, mürgistused ja infektsioonid, šokid, põletused, auru- ja vedelikupõletused ja külmakahjustused, amputeerimine (kehaosade kaotus), heli, vibratsiooni ja rõhu mõju, äärmuslike temperatuuride, valguse ja kiirguse mõju, uppumine ja lämbumine, hulgitraumad, psüühilised kahjustused.

Ühtegi lahtrit ei tohi tühjaks jätta. Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks kolmekümne kaheksandas veerus selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei esinenud.

Õnnetusjuhtumid tuleks esitada kolmeteistkümnendas kuni seitsmeteistkümnendas veerus ja seoses kategooria kirjeldusega (esimene kuni neljas veerg), kui:

—

selline masin või sellega seotud toode on „aineline mõjur“, mis on seotud järgmisega: „konkreetne füüsiline tegevus“ (st vahend, ese või instrument, mida ohver kasutas vahetult enne õnnetust, õnnetuse toimumise ajal) või „kõrvalekalle“ (st kui õnnetuse asjaolud erinesid tavapraktikast ning masin või sellega seotud toode oli ebatavalise vahejuhtumiga seotud vahend, ese või instrument) või „kontakt – vigastuse tekkimise laad“ (st kui masin või sellega seotud toode oli vahend, ese või instrument, mis põhjustas ohvrile füüsilise või psühholoogilise kahjustuse), ning

—

selline õnnetus on seostatav ettenähtud viisil kasutatud (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud tootega, kui selline mõistlikult eeldatav väärkasutamine ei hõlma tootja poolt ette nähtud ohutusmeetmete, näiteks kaitsepiirete eemaldamist; õnnetus võib olla seostatav masina või sellega seotud tootega, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

—

see on põhjustatud masina või sellega seotud toote kujundusest või ehitusest, olenemata sellest, kas masin või sellega seotud toode vastab asjakohastele harmoneeritud standarditele või kas sellised harmoneeritud standardid sisaldavad puudusi või ei võimalda eeldada vastavust masinaid käsitlevatele ELi õigusaktidele, mida kohaldati masina või sellega seotud toote ELi turule laskmisel;

—

see on põhjustatud käitaja vigadest, kui neid vigu on mõistlikult võimalik ette näha või kui neid süvendab halb ergonoomika;

—

selle põhjustas kehv hooldus, mis on tingitud ebatäpsetest või puudulikest hooldusjuhistest.

„Aineline mõjur“: see on määratletud Eurostati veebisaidil avaldatud Eurostati dokumendi „European statistics on accidents at work (ESAW) – Summary Methodology“ („Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW) – metoodika kokkuvõte“) uusimas väljaandes. Selle dokumendi kehtiv versioon on 2013. aasta väljaanne (4).

Käesoleva dokumendi B lisa tabelis on loetletud ESAWi aineliste mõjurite klassifikatsioonil põhinevad koodid, mille hulgast võib suuniste koostamise ajal leida teatavaid määruse I lisa kohaldamisalasse kuuluvate masinate ja nendega seotud toodete kategooriaid. Käesoleva dokumendi B lisas loetletud koodidel on soovituslik roll ja neid tuleks kasutada, kui andmeallikana kasutatakse ESAWi raames kogutud laiendatud riiklikke andmeid ja ESAWi ainelise mõjuri kirjeldus vastab täpselt vormi asjaomasel real esitatud andmetele. Koode võib kasutada ka selleks, et hõlbustada määruse I lisas praegu loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriate asjakohaste andmebaaside mõistmist ja/või et neis andmebaasides otsinguid teha. Tuleb märkida, et ESAWi muutuja „aineline mõjur“ kaheksakohalist klassifikatsiooni praegu ESAWi andmebaasis ei kasutata (kasutatakse ainult neljakohalist klassifikatsiooni). Kuigi ESAWi andmebaasis ei ole kaheksakohalisi koode, saab neid kaheksakohalisi koode kasutada selleks, et paremini mõista, mida asjaomased neljakohalised koodid peaksid sisaldama. Igal juhul peaksid vormil esitatud andmed ja teave olema seotud täpselt masina või sellega seotud toote kategooriaga, nagu on kirjeldatud vormi kolmandas või neljandas veerus.

—   Kaheksateistkümnes kuni kahekümne teine veerg (18–22): määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta (A–2 kuni A–6) / (raskete) tööõnnetuste arv aastas [täisarvu väli]

„Tööõnnetus“ – erakordne juhtum tööl, kui ettenähtud viisil kasutatav (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masin või sellega seotud toode toob kaasa füüsilise või vaimse kahjustuse.

„Raske õnnetus“ – ettenähtud viisil kasutatava (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud toote põhjustatud (mitte surmaga lõppenud) õnnetus, mis toob ohvrile kaasa püsiva kahju või olulise kehavigastuse, näiteks kehaosa amputeerimise.

Iga masinate või nendega seotud toodete kategooria puhul tuleks märkida juhtumite arv asjaomasel aastal. Andmeallikad võivad olla kõik või üks järgmistest: Euroopa vigastuste andmebaas (EU-IDB), Eurostati Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW), masinavaldkonna halduskoostöö rühm (AdCo), muud asjakohased allikad.

See väli hõlmab igat liiki vigastusi, näiteks: haavad ja pindmised vigastused, nihestused, nikastused ja venitused, põrutused ja sisemised vigastused, luumurrud, mürgistused ja infektsioonid, šokid, põletused, auru- ja vedelikupõletused ja külmakahjustused, amputeerimine (kehaosade kaotus), heli, vibratsiooni ja rõhu mõju, äärmuslike temperatuuride, valguse ja kiirguse mõju, uppumine ja lämbumine, hulgitraumad, psüühilised kahjustused.

Ühtegi lahtrit ei tohi tühjaks jätta. Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks kolmekümne kaheksandas veerus selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei esinenud.

Õnnetusjuhtumitest tuleks teatada kaheksateistkümnendas kuni kahekümne teises veerus ja seoses kategooria kirjeldusega (esimene kuni neljas veerg), kui:

—

selline masin või sellega seotud toode on „aineline mõjur“, mis on seotud järgmisega: „konkreetne füüsiline tegevus“ (st vahend, ese või instrument, mida ohver kasutas vahetult enne õnnetust, õnnetuse toimumise ajal) või „kõrvalekalle“ (st kui õnnetuse asjaolud erinesid tavapraktikast ning masin või sellega seotud toode oli ebatavalise vahejuhtumiga seotud vahend, ese või instrument) või „kontakt – vigastuse tekkimise laad“ (st kui masin või sellega seotud toode oli vahend, ese või instrument, mis põhjustas ohvrile füüsilise või psühholoogilise kahjustuse), ning

—

selline õnnetus on seostatav ettenähtud viisil kasutatud (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud tootega, kui selline mõistlikult eeldatav väärkasutamine ei hõlma tootja poolt ette nähtud ohutusmeetmete, näiteks kaitsepiirete eemaldamist; õnnetus võib olla seostatav masina või sellega seotud tootega, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

—

see on põhjustatud masina või sellega seotud toote kujundusest või ehitusest, olenemata sellest, kas masin või sellega seotud toode vastab asjakohastele harmoneeritud standarditele või kas sellised harmoneeritud standardid sisaldavad puudusi või ei võimalda eeldada vastavust masinaid käsitlevatele ELi õigusaktidele, mida kohaldati masina või sellega seotud toote ELi turule laskmisel;

—

see on põhjustatud käitaja vigadest, kui neid vigu on mõistlikult võimalik ette näha või kui neid süvendab halb ergonoomika;

—

selle põhjustas kehv hooldus, mis on tingitud ebatäpsetest või puudulikest hooldusjuhistest.

„Aineline mõjur“: see on määratletud Eurostati veebisaidil avaldatud Eurostati dokumendi „European statistics on accidents at work (ESAW) – Summary Methodology“ („Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW) – metoodika kokkuvõte“) uusimas väljaandes. Selle dokumendi kehtiv versioon on 2013. aasta väljaanne (5).

Käesoleva dokumendi B lisa tabelis on loetletud ESAWi aineliste mõjurite klassifikatsioonil põhinevad koodid, mille hulgast võib suuniste koostamise ajal leida teatavaid määruse I lisa kohaldamisalasse kuuluvate masinate ja nendega seotud toodete kategooriaid. Käesoleva dokumendi B lisas loetletud koodidel on soovituslik roll ja neid tuleks kasutada, kui andmeallikana kasutatakse ESAWi raames kogutud laiendatud riiklikke andmeid ja ESAWi ainelise mõjuri kirjeldus vastab täpselt vormi asjaomasel real esitatud andmetele. Koode võib kasutada ka selleks, et hõlbustada määruse I lisas praegu loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriate asjakohaste andmebaaside mõistmist ja/või et neis andmebaasides otsinguid teha. Tuleb märkida, et ESAWi muutuja „aineline mõjur“ kaheksakohalist klassifikatsiooni praegu ESAWi andmebaasis ei kasutata (kasutatakse ainult neljakohalist klassifikatsiooni). Kuigi ESAWi andmebaasis ei ole kaheksakohalisi koode, saab neid kaheksakohalisi koode kasutada selleks, et paremini mõista, mida asjaomased neljakohalised koodid peaksid sisaldama. Igal juhul peaksid vormil esitatud andmed ja teave olema seotud täpselt masina või sellega seotud toote kategooriaga, nagu on kirjeldatud vormi kolmandas või neljandas veerus.

—   Kahekümne kolmas kuni kahekümne seitsmes veerg (23–27): määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta (A–2 kuni A–6) / (muude) tööõnnetuste arv aastas [täisnumbri väli]

„Tööõnnetus“ – erakordne juhtum tööl, kui ettenähtud viisil kasutatav (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masin või sellega seotud toode toob kaasa füüsilise või vaimse kahjustuse.

„Muu õnnetus“ – (mitte surmaga lõppenud ega raske) õnnetusjuhtum, mille on põhjustanud ettenähtud viisil kasutatav masin või sellega seotud toode, sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine, mis nõuab haiglaravi ja/või nelja päeva või pikemat töölt puudumist.

Iga masinate või nendega seotud toodete kategooria puhul tuleks märkida juhtumite arv asjaomasel aastal. Andmeallikad võivad olla kõik või üks järgmistest: Euroopa vigastuste andmebaas (EU-IDB), Eurostati Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW), masinavaldkonna halduskoostöö rühm (AdCo), muud asjakohased allikad.

See väli hõlmab igat liiki vigastusi, näiteks: haavad ja pindmised vigastused, nihestused, nikastused ja venitused, põrutused ja sisemised vigastused, luumurrud, mürgistused ja infektsioonid, šokid, põletused, auru- ja vedelikupõletused ja külmakahjustused, amputeerimine (kehaosade kaotus), heli, vibratsiooni ja rõhu mõju, äärmuslike temperatuuride, valguse ja kiirguse mõju, uppumine ja lämbumine, hulgitraumad, psüühilised kahjustused.

Ühtegi lahtrit ei tohi tühjaks jätta. Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks kolmekümne kaheksandas veerus selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei esinenud.

Õnnetusjuhtumid tuleks esitada kahekümne kolmandas kuni kahekümne seitsmendas veerus seoses kategooria kirjeldusega (esimene kuni neljas veerg), kui:

—

selline masin või sellega seotud toode on „aineline mõjur“, mis on seotud järgmisega: „konkreetne füüsiline tegevus“ (st vahend, ese või instrument, mida ohver kasutas vahetult enne õnnetust, õnnetuse toimumise ajal) või „kõrvalekalle“ (st kui õnnetuse asjaolud erinesid tavapraktikast ning masin või sellega seotud toode oli ebatavalise vahejuhtumiga seotud vahend, ese või instrument) või „kontakt – vigastuse tekkimise laad“ (st kui masin või sellega seotud toode oli vahend, ese või instrument, mis põhjustas ohvrile füüsilise või psühholoogilise kahjustuse), ning

—

selline õnnetus on seostatav ettenähtud viisil kasutatud (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud tootega, kui selline mõistlikult eeldatav väärkasutamine ei hõlma tootja poolt ette nähtud ohutusmeetmete, näiteks kaitsepiirete eemaldamist; õnnetus võib olla seostatav masina või sellega seotud tootega, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

—

see on põhjustatud masina või sellega seotud toote kujundusest või ehitusest, olenemata sellest, kas masin või sellega seotud toode vastab asjakohastele harmoneeritud standarditele või kas sellised harmoneeritud standardid sisaldavad puudusi või ei võimalda eeldada vastavust masinaid käsitlevatele ELi õigusaktidele, mida kohaldati masina või sellega seotud toote ELi turule laskmisel;

—

see on põhjustatud käitaja vigadest, kui neid vigu on mõistlikult võimalik ette näha või kui neid süvendab halb ergonoomika;

—

selle põhjustas kehv hooldus, mis on tingitud ebatäpsetest või puudulikest hooldusjuhistest.

„Aineline mõjur“: see on määratletud Eurostati veebisaidil avaldatud Eurostati dokumendi „European statistics on accidents at work (ESAW) – Summary Methodology“ („Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW) – metoodika kokkuvõte“) uusimas väljaandes. Selle dokumendi kehtiv versioon on 2013. aasta väljaanne (6).

Käesoleva dokumendi B lisa tabelis on loetletud ESAWi aineliste mõjurite klassifikatsioonil põhinevad koodid, mille hulgast võib suuniste koostamise ajal leida teatavaid määruse I lisa kohaldamisalasse kuuluvate masinate ja nendega seotud toodete kategooriaid. Käesoleva dokumendi B lisas loetletud koodidel on soovituslik roll ja neid tuleks kasutada, kui andmeallikana kasutatakse ESAWi raames kogutud laiendatud riiklikke andmeid ja ESAWi ainelise mõjuri kirjeldus vastab täpselt vormi asjaomasel real esitatud andmetele. Koode võib kasutada ka selleks, et hõlbustada määruse I lisas praegu loetletud masinate ja nendega seotud toodete kategooriate asjakohaste andmebaaside mõistmist ja/või et neis andmebaasides otsinguid teha. Tuleb märkida, et ESAWi muutuja „aineline mõjur“ kaheksakohalist klassifikatsiooni praegu ESAWi andmebaasis ei kasutata (kasutatakse ainult neljakohalist klassifikatsiooni). Kuigi ESAWi andmebaasis ei ole kaheksakohalisi koode, saab neid kaheksakohalisi koode kasutada selleks, et paremini mõista, mida asjaomased neljakohalised koodid peaksid sisaldama. Igal juhul peaksid vormil esitatud andmed ja teave olema seotud täpselt masina või sellega seotud toote kategooriaga, nagu on kirjeldatud vormi kolmandas või neljandas veerus.

—   Kahekümne kaheksas kuni kolmekümne teine veerg (28–32): määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta (A–2 kuni A–6) / muude kui kutsetegevusega seotud (surmaga lõppenud) õnnetuste arv aastas [täisarvu väli]

„Muu kui kutsetegevusega seotud õnnetus“ – muu kui tööga seotud kasutamise ajal toimunud erakordne juhtum, kui ettenähtud viisil kasutatav (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masin või sellega seotud toode põhjustab füüsilise või vaimse kahjustuse.

„Surmaga lõppev õnnetus“ – ettenähtud viisil kasutatava (sealhulgas eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud toote põhjustatud, muu kui kutsetegevusega seotud õnnetus, mis põhjustab ohvri surma ühe aasta jooksul pärast muud kui kutsetegevusega seotud õnnetust.

Iga masinate või nendega seotud toodete kategooria puhul tuleks märkida juhtumite arv asjaomasel aastal. Andmeallikad võivad olla kõik või üks järgmistest: Euroopa vigastuste andmebaas (EU-IDB), masinavaldkonna halduskoostöö rühm (AdCo), muud asjakohased allikad.

See väli hõlmab igat liiki vigastusi, näiteks: haavad ja pindmised vigastused, nihestused, nikastused ja venitused, põrutused ja sisemised vigastused, luumurrud, mürgistused ja infektsioonid, šokid, põletused, auru- ja vedelikupõletused ja külmakahjustused, amputeerimine (kehaosade kaotus), heli, vibratsiooni ja rõhu mõju, äärmuslike temperatuuride, valguse ja kiirguse mõju, uppumine ja lämbumine, hulgitraumad, psüühilised kahjustused.

Hallid lahtrid hõlmavad masinate või nendega seotud toodete kategooriaid, mille puhul ei tuvastatud kasutamist väljaspool tööd. Seetõttu ei tohiks neid täita. Peale nende ei tohi ühtegi lahtrit tühjaks jätta. Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks kolmekümne kaheksandas veerus selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei esinenud.

Selleks et õnnetusest saaks teatada masina või sellega seotud toote kategooria all, on vaja, et õnnetusjuhtum oleks seostatav ettenähtud viisil kasutatud (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud tootega, kui selline mõistlikult eeldatav väärkasutamine ei hõlma tootja poolt ette nähtud ohutusmeetmete, näiteks kaitsepiirete eemaldamist. Õnnetus võib olla seostatav masina või sellega seotud tootega, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

—

see on põhjustatud masina või sellega seotud toote kujundusest või ehitusest, olenemata sellest, kas masin või sellega seotud toode vastab asjakohastele harmoneeritud standarditele või kas sellised harmoneeritud standardid sisaldavad puudusi või ei võimalda eeldada vastavust masinaid käsitlevatele ELi õigusaktidele, mida kohaldati masina või sellega seotud toote ELi turule laskmisel;

—

see on põhjustatud käitaja vigadest, kui neid vigu on mõistlikult võimalik ette näha või kui neid süvendab halb ergonoomika;

—

selle põhjustas kehv hooldus, mis on tingitud ebatäpsetest või puudulikest hooldusjuhistest.

—   Kolmekümne kolmas kuni kolmekümne seitsmes veerg (33–37): määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta (A–2 kuni A–6) / muude kui kutsetegevusega seotud (raskete või muude) tööõnnetuste arv aastas [täisarvu väli]

„Muu kui kutsetegevusega seotud õnnetus“ – muu kui tööga seotud kasutamise ajal toimunud erakordne juhtum, kui ettenähtud viisil kasutatav (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masin või sellega seotud toode põhjustab füüsilise või vaimse kahjustuse.

„Raske või muu“ – ettenähtud viisil kasutatava (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud toote põhjustatud, muu kui kutsetegevusega seotud tööõnnetus, mis ei ole surmaga lõppenud õnnetus.

Iga masinate või nendega seotud toodete kategooria puhul tuleks märkida juhtumite arv asjaomasel aastal. Andmeallikad võivad olla kõik või üks järgmistest: Euroopa vigastuste andmebaas (EU-IDB), masinavaldkonna halduskoostöö rühm (AdCo), muud asjakohased allikad.

See väli hõlmab igat liiki vigastusi, näiteks: haavad ja pindmised vigastused, nihestused, nikastused ja venitused, põrutused ja sisemised vigastused, luumurrud, mürgistused ja infektsioonid, šokid, põletused, auru- ja vedelikupõletused ja külmakahjustused, amputeerimine (kehaosade kaotus), heli, vibratsiooni ja rõhu mõju, äärmuslike temperatuuride, valguse ja kiirguse mõju, uppumine ja lämbumine, hulgitraumad, psüühilised kahjustused.

Hallid lahtrid hõlmavad masinate või nendega seotud toodete kategooriaid, mille puhul ei tuvastatud kasutamist väljaspool tööd. Seetõttu ei tohiks neid täita. Peale nende ei tohi ühtegi lahtrit tühjaks jätta. Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks kolmekümne kaheksandas veerus selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei esinenud.

Selleks et õnnetusest saaks teatada kolmekümne kolmandas kuni kolmekümne seitsmendas veerus ning seoses masina või sellega seotud toote kategooriaga (esimene kuni neljas veerg), on vaja, et selline õnnetus oleks seostatav ettenähtud viisil kasutatud (sealhulgas mõistlikult eeldatav väärkasutamine) masina või sellega seotud tootega, kui selline mõistlikult eeldatav väärkasutamine ei hõlma tootja poolt ette nähtud ohutusmeetmete, näiteks kaitsepiirete eemaldamist.

Õnnetus võib olla seostatav masina või sellega seotud tootega, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

—

see on põhjustatud masina või sellega seotud toote kujundusest või ehitusest, olenemata sellest, kas masin või sellega seotud toode vastab asjakohastele harmoneeritud standarditele või kas sellised harmoneeritud standardid sisaldavad puudusi või ei võimalda eeldada vastavust masinaid käsitlevatele ELi õigusaktidele, mida kohaldati masina või sellega seotud toote ELi turule laskmisel;

—

see on põhjustatud käitaja vigadest, kui neid vigu on mõistlikult võimalik ette näha või kui neid süvendab halb ergonoomika;

—

selle põhjustas kehv hooldus, mis on tingitud ebatäpsetest või puudulikest hooldusjuhistest.

—   Kolmekümne kaheksas veerg (38): määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta (A–2 kuni A–6) / selgitused [tekstiväli, maksimaalselt 500 sõna]

Iga masina või sellega seotud toote kategooria puhul tuleks esitada asjakohane teave kasutatud andmeallikate kohta ning andmete kvaliteedi ja ulatuse kohta allikate kaupa.

Kui juhtumite arv konkreetsel aastal on null, tuleks selgitada, kas andmed puuduvad või juhtumeid ei ole esinenud.

Sellel väljal tuleks esitada ka masina või sellega seotud toote rikke peamiste põhjuste kirjeldus.

—   Kolmekümne üheksas veerg (39): asjakohane lisateave [tekstiväli, maksimaalselt 500 sõna]

See väli võib sisaldada teavet iga masina või sellega seotud toote kategooria kohta (kättesaadavas ja liikmesriigi poolt arvesse võetavas ulatuses, mis võib veelgi hõlbustada komisjoni tehtavat hindamist), näiteks:

—

liikmesriigi territooriumil müüdud masinate või nendega seotud toodete ühikute arv;

—

sektori töötajate arv;

—

masina või sellega seotud toote ELi turule laskmise aeg;

—

kas puudusid harmoniseeritud standardid (ja määruse puhul määrusega kehtestatud ühtsed kirjeldused), mis hõlmaksid asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

—

jääkriskid, sealhulgas riskid (mida tootja sõnul saaks vähendada erikoolituse või isikukaitsevahendite abil), mis põhjustavad korduvaid raskeid või surmaga lõppevaid õnnetusi või tervisekahjustusi;

—

asjakohaste harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste väär kohaldamine, mille puhul tehtud turujärelevalve toimingud ei ole mõistliku aja jooksul turuolukorda oluliselt parandanud;

—

uute tehnoloogiatega seotud kehtivate riskihindamismeetodite ebamäärasus;

—

masina või sellega seotud toote vastavus masinaid käsitlevatele ELi õigusaktidele, mida kohaldati masina ELi turule laskmise ajal; kui see ei vasta nõuetele: kas on kohaldatud kõnealustes ELi õigusaktides osutatud asjakohaseid harmoneeritud standardeid (või määruse puhul määruse alusel kehtestatud ühtseid kirjeldusi) või kas mittevastavus tulenes puudustest asjaomastes harmoneeritud standardites, millele on viidatud nimetatud ELi õigusaktis (või määruse puhul määruse alusel kehtestatud ühtsetes kirjeldustes);

—

seoses määruse artikli 6 lõike 5 punkti b kohaselt teatatud defektsete masinate või nendega seotud toodete koguarvuga:

—

selliste masinate ja nendega seotud toodete protsent (%):

—

mida ei ole pärast ELi turule laskmist muudetud;

—

mida ei ole pärast ELi turule laskmist oluliselt muudetud;

—

mida on pärast ELi turule laskmist oluliselt muudetud;

—

ELi turule lastud masinate ja nendega seotud toodete protsent (%) järgmiste õigusaktide kohaldamise ajal:

—

määrus;

—

direktiiv 2006/42/EÜ;

—

masinaid käsitlevad ELi õigusaktid, mida kohaldati enne direktiivi 2006/42/EÜ;

—

teatatud masinaid või nendega seotud tooteid tootvate tootjate arv;

—

selliste masinate ja nendega seotud toodete protsent (%), mille puhul kaasati tegevusse teavitatav asutus;

—

seoses määruse artikli 6 lõike 5 punkti d kohaselt teatatud õnnetuste koguarvuga:

—

selliste masinate ja nendega seotud toodetega toimunud õnnetuste protsent (%):

—

mida ei ole pärast ELi turule laskmist muudetud;

—

mida ei ole pärast ELi turule laskmist oluliselt muudetud;

—

mida on pärast ELi turule laskmist oluliselt muudetud;

—

ELi turule lastud masinate või nendega seotud toodetega toimunud õnnetuste protsent (%) järgmiste õigusaktide kohaldamise ajal:

—

määrus;

—

direktiiv 2006/42/EÜ;

—

masinaid käsitlevad ELi õigusaktid, mida kohaldati enne direktiivi 2006/42/EÜ;

—

teatatud õnnetustes osalenud masinaid või nendega seotud tooteid valmistavate tootjate arv;

—

õnnetuste protsent (%) selliste masinate või nendega seotud toodetega seoses, mille puhul kaasati teada antud asutust;

—

muu asjakohane teave.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1230, mis käsitleb masinaid ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ ja nõukogu direktiiv 73/361/EMÜ (ELT L 165, 29.6.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1230/oj).

(2)  Komisjoni 12. juuli 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1922, millega kehtestatakse vorm, mille alusel liikmesriigid koguvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1230 artikli 6 lõike 5 punktides a–d osutatud andmeid ja teavet (ELT L, 2024/1922, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1922/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/42/oj).

(4)   https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-working-papers/-/ks-ra-12-002.

(5)   https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-working-papers/-/ks-ra-12-002.

(6)   https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-working-papers/-/ks-ra-12-002.


A LISA

– vormi veerunumeratsioon

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

Aruande esitamise aasta (A):

 

Liikmesriik:

 

 

 

 

 

Määruse I lisas esitatud kategooria

Kategooria määruse I lisa osas

Kategooria number (kui kategooria on kantud määruse I lisasse)

Kategooria kirjeldus (kui kategooria ei ole kantud määruse I lisasse)

määruse artikli 6 lõike 5 punkt a: viited kahju kohta, mille on masinad ja nendega seotud tooted nende ettenähtud kasutamise või mõistlikult eeldatava väärkasutamise korral varem põhjustanud (A–2 kuni A–6)

määruse artikli 6 lõike 5 punkt b: teave turujärelevalve tegemisel avastatud ohutusvigade kohta ja teave, mis võib olla kättesaadav komisjoni hallatavates infosüsteemides, st toote suhtes võetud parandusmeetmed (vastavusse viidud), turult kõrvaldatud või tagasi nõutud tooted

määruse artikli 6 lõike 5 punkt c: teave teadaolevate õnnetuste (tööõnnetused või muud kui kutsetegevusega seotud õnnetused) ja tõsiste piiripealsete juhtumite kohta, sealhulgas nende õnnetuste või piiripealsete juhtumite tunnusjooned (A–2 kuni A–6)

määruse artikli 6 lõike 5 punkt d: masinate ja nendega seotud toodete põhjustatud õnnetusi või tervisekahjustusi käsitlevad andmed eelnevate aastate kohta

Täiendav asjakohane teave

 

Defektseteks tunnistatud masinate või nendega seotud toodete ühikute arv aastas

Selgitused

(Surmaga lõppenud) tööõnnetuste arv aastas

(Raskete) tööõnnetuste arv aastas

(Surmaga lõppenud) tööõnnetuste arv aastas

(Surmaga lõppenud) muude kui kutsetegevusega seotud õnnetuste arv aastas

(Raskete või muude) muude kui kutsetegevusega seotud õnnetuste arv aastas

Selgitused

 

 

Y-6

Y-5

Y-4

Y-3

Y-2

Y-6

Y-5

Y-4

Y-3

Y-2

Y-6

Y-5

Y-4

Y-3

Y-2

Y-6

Y-5

Y-4

Y-3

Y-2

Y-6

Y-5

Y-4

Y-3

Y-2

Y-6

Y-5

Y-4

Y-3

Y-2

 

Jah

A

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

A

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

A

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

A

4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

A

5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

A

6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

12

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

13

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

15

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

16

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

17

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

18

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jah

B

19

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ei

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ei

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ei

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


B LISA –

kaheksa- ja neljakohaliste koodide (1) loetelu vastavalt ESAWi aineliste mõjurite klassifikatsioonile, kuhu võib olla kantud määruse I lisa kohaldamisalasse kuuluvate masinate või nendega seotud toodete kategooriaid.

Määruse I lisas esitatud kategooria

ESAWi aineline mõjur

A osa

 

1.

Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, sealhulgas nende kaitsepiirded.

05.02.01.07 Võll, muhv, tüübel

2.

Eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kaitsepiirded.

16.01.00.00 Ohutusseadmed – masinatel

3.

Autohoolduse tõstukid.

11.02.02.01 Sõidukite tõstmise seadmed, tõstukid, hüdraulilised tõsteseadmed

4.

Kantavad padruniga kinnitus- ja muud lööktoimelised masinad.

07.06.06.00 Lõhkeainepõhiste kassettidega betooninaeluti

5.

Ohutusseadised täielikult või osaliselt iseareneva käitumisega, mis põhineb ohutusfunktsioone tagaval masinõppel.

16.01.00.00 Ohutusseadmed – masinatel

6.

Masinad, millesse integreeritud süsteemid on täielikult või osaliselt iseareneva käitumisega, mis põhineb ohutusfunktsioone tagaval masinõppel, ning mida ei ole turule lastud sõltumatult, ainult nende süsteemide osas.

16.01.00.00 Ohutusseadmed – masinatel

B OSA

 

1.

Järgmist tüüpi ketassaed (ühe- või mitmekettalised) puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks või liha ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks:

07.01.02.00 Ketassaed

07.01.02.0X Ketassaed

10.11.01.00 Ketassaed

10.11.01.0X Ketassaed

1.1.

saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on fikseeritud töölaud või töödeldava detaili käsitsi etteandega tugi või eemaldatav ajamiga etteanne;

1.2.

saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on käsitsi liigutatav edasi-tagasi liikuv töölaud või kelk;

1.3.

saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on käsitsi laaditav ja/või tühjendatav töödeldavate detailide sisseehitatud mehhaaniline etteandeseadis;

1.4.

saagimise ajal mehhaaniliselt liigutatava(te) tera(de)ga saagimismasinad, mis on käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad.

2.

Käsitsi etteandega rihthöövelpingid puidutöötluseks.

10.10.02.0X Höövelpink, höövel (Kuna paksushöövelmasinate jaoks koodi ei ole, eeldame, et need on arvatud höövelpinkide hulka)

3.

Sisseehitatud mehhaanilise etteandeseadisega käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad ühepoolsed paksushöövelmasinad puidutöötluseks.

4.

Järgmist tüüpi käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad lintsaed puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide või liha ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks:

10.11.02.00 Lintsaag, raamsaag

10.11.02.0X Lintsaag, raamsaag (välja arvatud palgisaed)

10.11.04.0C Lintsaag, raam-palgisaag

4.1.

saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on fikseeritud või edasi-tagasi liikuv töölaud või töödeldava detaili tugi;

4.2.

saagimismasinad, mille tera(d) on paigaldatud edasi-tagasi liikuvale kelgule.

5.

Punktides 1–4 ja 7 nimetatud tüüpi masinatest koosnevad ühendmasinad puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks.

Vt B osa punktide 1–4 koodid.

6.

Käsitsi etteandega mitme tööriistakinnitiga tapimasinad puidutöötluseks.

10.10.12.00 Freespink, tapimasin

7.

Käsitsi etteandega vertikaalfreespingid puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks.

10.10.12.00 Freespink, tapimasin

8.

Kantavad kettsaed puidutöötluseks.

07.01.04.0X Kantavad kettsaed

9.

Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad pressid, sealhulgas profiilide painutuspressid metallide külmtöötluseks, mille liikuvate osade töökäik võib ületada 6 mm ja kiirus võib ületada 30 mm/s.

10.07.01.0X Külmpress

10.07.01.0X Pneumaatiline press

10.07.05.0X Hüdrauliline press (täpsustamata)

10.

Käsitsi laaditavad või tühjendatavad plasti survevalu- või vormpressimismasinad.

10.09.01.00 Survevalumasin, ekstrusioonimasin

10.09.01.0X Survevalumasin, survevalupress, ekstrusioonipress, survevalu- või ekstrusioonimasin

10.09.02.00 Pressimis- ja vormimismasinad

11.

Käsitsi laaditavad või tühjendatavad kummi survevalu- või vormpressimismasinad.

10.09.01.00 Survevalumasin, ekstrusioonimasin

10.09.01.0X Survevalumasin, survevalupress, ekstrusioonipress, survevalu- või ekstrusioonimasin

10.09.02.00 Pressimis- ja vormimismasinad

10.09.02.0D Masin komposiitmaterjalide valmistamiseks

10.09.02.0D Vulkaniseerimispress

12.

Järgmist tüüpi allmaatöömasinad:

„13.01 Sõidukid – rööbastel, k.a ripp-rööbasteed: kaubad“ võib kehtida ka järgmiste kohta:

12.1.

vedurid ja pidurdusseadmetega vagunid;

13.01.00.00 Veeremid rööbastel

13.01.01.00 Rongid, vagunid jne: kaubad

13.01.99.00 Muud rööbastel liikuvad veeremid: kaubad

12.2.

hüdraulilised laetoestikud

09.01.09.00 Allmaatöömasinad

13.

Käsitsi laaditavad kokkusurumismehhanismiga veokid kodumajapidamisjäätmete kogumiseks.

12.01.99.00 Muud raskeveokid

10.07.04.0X Jäätmepress, pallipress (paber, tekstiil, metallijäätmed jne)

14.

Sellised seadmed inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks, millega on seotud oht kukkuda rohkem kui kolme meetri kõrguselt.

11.02.01.00 Kaubatõstukid

11.02.01.01 Reisijatõstukid

11.02.01.03 Seadmed inimeste tõstmiseks (kastid, korvid, tõsteplatvormid)

15.

Inimeste kohalolu kindlakstegemiseks mõeldud kaitseseadised.

16.01.00.00 Ohutusseadmed – masinatel

16.

Avatavad mehaanilise ajamiga blokeerivad kaitsepiirded käesoleva osa punktides 9, 10 ja 11 nimetatud masinate ohutuse tagamiseks.

16.01.00.00 Ohutusseadmed – masinatel

17.

Loogikaseadised ohutusfunktsioonide tagamiseks.

16.01.00.00 Ohutusseadmed – masinatel

18.

Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid (ROPS).

09.01 Kaasaskantavad või teisaldatavad masinad – materjalide kaevandamiseks või maapinna töötlemiseks – kaevandused/karjäärid, ehitus- ja tsiviilehitustööd

09.02 Maa töötlemiseks kasutatavad kaasaskantavad või teisaldatavad masinad – põllumajandus

09.04 Teisaldatavad põranda-/maapuhastusmasinad

09.99 Muud gruppi 09 kuuluvad kaasaskantavad või teisaldatavad masinad ja seadmed, mida ei ole eespool nimetatud

19.

Kukkuvate esemete eest kaitsvad konstruktsioonid (FOPS).

09.01 Kaasaskantavad või teisaldatavad masinad – materjalide kaevandamiseks või maapinna töötlemiseks – kaevandused/karjäärid, ehitus- ja tsiviilehitustööd

09.02 Maa töötlemiseks kasutatavad kaasaskantavad või teisaldatavad masinad – põllumajandus

09.04 Teisaldatavad põranda-/maapuhastusmasinad

09.99 Muud gruppi 09 kuuluvad kaasaskantavad või teisaldatavad masinad ja seadmed, mida ei ole eespool nimetatud


(1)  ESAWi muutuja „aineline mõjur“ kaheksakohalist klassifikatsiooni praegu ESAWi andmebaasis ei kasutata (kasutatakse ainult neljakohalist klassifikatsiooni), kuid see määrati kindlaks ESAWi projekti alguses. Selline klassifitseerimine võib hõlbustada mõne masinakategooria mõistmist ja/või otsingut.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6142/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)