Brüssel,22.10.2024

COM(2024) 465 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

komiteede tegevuse kohta 2023. aastal

{SWD(2024) 235 final}


KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

komiteede tegevuse kohta 2023. aastal

1.Sissejuhatus

Komisjon esitab aruande komiteede tegevuse kohta 2023. aastal vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 1 (edaspidi „komiteemenetluse määrus“)) artikli 10 lõikele 2.

Aruandes antakse ülevaade sellest, mis toimus 2023. aastal komiteemenetluse süsteemis, millega peetakse silmas komiteesid, kellega komisjon rakendusaktide eelnõude osas konsulteerib. Need komiteed koosnevad liikmesriikide esindajatest ja neid juhib komisjon. Need järgivad erinevaid töömenetlusi sõltuvalt asjaomasest alusaktist, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte (vt II tabel).

Aruandes on esitatud kokkuvõte komiteede tegevusest. Sellele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikku statistikat komiteede töö kohta igas poliitikavaldkonnas 2 . Aruandes on esile toodud igal aastal täheldatud peamised muutused ja suundumused ning esitatud üldnäitajad koosolekute, kirjalike menetluste, esitatud arvamuste (positiivsed ja negatiivsed arvamused ning arvamuse puudumine) ja vastuvõetud õigusaktide kohta. Aruandes on antud ka ülevaade apellatsioonikomiteele edastatud juhtumitest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu kontrolliõiguse kasutamisest vastavalt komiteemenetluse määruse artiklile 11, ning esitatud teave kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu võetud meetmete kohta.

2.Ülevaade komiteemenetluse arengust 2023. aastal

2.1.Üldine areng

2023. aastal jätkasid komiteemenetluse komiteed tegevust komiteemenetluse määruses sätestatud menetluste, s.t nõuandemenetluse (artikkel 4) ja kontrollimenetluse (artikkel 5), samuti komiteemenetluse otsuse 3 artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse 4 kohaselt.

Kõik koosolekud, sõltumata nende formaadist (isikliku kohalviibimisega ning kaug- ja hübriidkoosolekud), on loetletud komiteemenetluse registris; 5 koosoleku formaat on nimetatud kokkuvõtvas protokollis.

Mis puudutab endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavate õigusaktide vastavusse viimist Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga, siis 2023. aastal ei saavutatud komisjoni ettepaneku 6 üle peetud institutsioonidevahelistel aruteludel edu ülejäänud alusaktide vastavusse viimisel.

Mis puudutab komisjoni 14. veebruari 2017. aasta ettepanekut, 7 millega sooviti muuta komiteemenetluse määrust apellatsioonikomitee osas, eelkõige selleks, et lahendada olukorrad, kus arvamus puudub, eriti kui on tegemist tundlike küsimustega, 8 siis selles 2023. aastal edusamme ei saavutatud, võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu („kaasseadusandjad“) seisukohad jäid väga erinevaks.

Komisjon jätkas oluliste rakendusaktide eelnõude avalikustamist nelja nädala pikkuseks ajaks, et anda sidusrühmadele võimalus märkusi esitada. 2023. aastal avaldati veebisaidil „Avaldage arvamust!“ 9 üldsuselt tagasiside saamiseks 73 rakendusakti eelnõu, mis on peaaegu võrdne 2022. aastaga, mil avaldati 72 rakendusakti eelnõu.

2.2.Kohtupraktika

Seoses komiteemenetluse komiteede töö läbipaistvusega jäi Üldkohus kohtuasjas T-201/21 (Covington & Van Vooren vs. Euroopa Komisjon) seisukohale, mille ta võttis eelmisel aastal liidetud kohtuasjades T-371/20 ja T-554/20 (Pollinis France vs. komisjon; 10 mõlemad kohtuasjad on edasi kaevatud). Üldkohtul paluti uuesti uurida komisjoni keeldumist anda juurdepääs dokumentidele (määruse (EÜ) nr 1049/2001 11 alusel), mis kajastavad liikmesriikide poolt komiteemenetluse komitees antud üksikhääli. Üldkohus otsustas oma 14. juuni 2023. aasta otsuses, et liikmesriikide hääli komiteemenetluse komitees tuleb kõnealuse rakendusakti eelnõu puhul käsitada osana komisjoni „sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest“. Seetõttu kohaldatakse liikmesriikide üksikhääli kajastavate dokumentide suhtes määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud juurdepääsuerandit 12 . Selle konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades leidis Üldkohus siiski, et komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses esitatud põhjendused ei õigusta määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus ette nähtud erandi kohaldamist. Üldkohtu hinnangul ei ole võimalik tõendada, et taotletud dokumentide avalikustamine võib asjaomast otsustamisprotsessi oluliselt kahjustada. Üldkohus tühistas taotletud dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse. Komisjon esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.

28. veebruari 2023. aasta otsuses kohtuasjas C-695/20 (Fenix International Ltd vs. Commissioner for her Majesty’s Revenue and Customs) esitas Euroopa Kohus kaks üldkohaldatavat tähelepanekut rakendamisvolituste kohta. Kohtuasi puudutas eelotsusetaotlust nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 9a lõike 1 kehtivuse kohta. Taotlus põhines küsimusel, kas nõukogu on või ei ole täiendanud või muutnud käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ 13 artiklit 28, ületades seega talle Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 291 lõike 2 alusel selle direktiivi artikliga 397 antud rakendusvolitusi. Esiteks tuletas Euroopa Kohus meelde, et nõukogu rakendusvolituste kasutamise puhul nõutakse ELTLi artikli 291 lõikes 2 üksikasjalikku selgitust selle kohta, miks seda institutsiooni on volitatud asjaomast akti vastu võtma. Teiseks märkis kohus, et komisjoni rakendusvolituste piire puudutavad kaalutlused kehtivad ka siis, kui sellised volitused on antud nõukogule, kuna ELTLi artikli 291 lõikes 2 ei tehta mingit vahet rakendamisvolituste laadil ja ulatusel selle põhjal, millisele institutsioonile need on antud. Euroopa Kohus märkis, et komisjonile ja nõukogule ELTLi artikli 291 lõikega 2 antud rakendamisvolitused sisaldavad sisuliselt pädevust võtta meetmeid, mis on vajalikud või asjakohased seadusandliku akti nende sätete ühetaoliseks rakendamiseks, mille alusel need meetmed võetakse, ning mis piirduvad – võttes arvesse akti üldisi põhieesmärke – selle sisu täpsustamisega, ent ei muuda ega täienda seda akti selle olemuslikes ega mitteolemuslikes osades 14 . Kohus otsustas, et vaidlustatud rakendusmäärus ei riku ühtegi neist põhimõtetest ja seega võib pidada seda kehtivaks.

3.Ülevaade tegevusest

Järgmistes punktides on esitatud arvandmed, mille aluseks olevatest järeldustest on antud põhjalikum ülevaade komisjoni talituste töödokumendis (lisatud).

3.1.Komiteede arv

Käesolevas aruandes vaadeldakse üksnes neid komiteemenetluse komiteesid, mille seadusandja on loonud selleks, et abistada komisjoni talle alusaktidega antud rakendusvolituste kasutamisel. Muid üksusi, eelkõige komisjoni enda loodud eksperdirühmi, käesolevas aruandes ei käsitleta. 

15 I tabelis on esitatud komiteemenetluse komiteede arv ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023 ning võrdluseks on lisatud eelmise aasta andmed.

I TABEL. Komiteede arv kokku

Komisjoni talitus

2022

2023

AGRI (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat)

12

11

BUDG (eelarve peadirektoraat)

2

2

CLIMA (kliimameetmete peadirektoraat)

5

5

CNECT (sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat)

15

17

COMP (konkurentsi peadirektoraat)

0

2

DEFIS (kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat)

8

10

EAC (hariduse ja kultuuri peadirektoraat)

4

4

ECFIN (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat)

2

2

ECHO (humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat)

2

2

EMPL (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat)

5

5

ENER (energeetika peadirektoraat)

13

14

ENV (keskkonna peadirektoraat)

26

26

ESTAT (Eurostat)

1

1

FISMA (finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat)

11

10

FPI (välispoliitika vahendite talitus)

2

1

GROW (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat)

38

40

HERA (tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus)

0

1

HOME (rände ja siseasjade peadirektoraat)

18

19

INTPA (rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat)

3

3

JUST (õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat)

24

24

MARE (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat)

3

3

MOVE (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

31

33

NEAR (Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat)

2

2

OLAF (Euroopa Pettustevastane Amet)

1

1

REFORM (struktuurireformide toe peadirektoraat)

1

1

REGIO (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat)

2

2

RTD (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat)

17

17

SANTE (tervise ja toiduohutuse peadirektoraat)

33

32

SG (peasekretariaat)*

3

4

TAXUD (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat)

26

27

TRADE (kaubanduse peadirektoraat)

12

13

KOKKU

322

334

* Sealhulgas apellatsioonikomitee 16

2023. aastal tegutses 334 komiteemenetluse komiteed, sealhulgas komiteede erinevad koosseisud 17 .
See tähendab komiteede arvu väikest kasvu võrreldes 2022. aastaga (mil komiteemenetluse komiteesid oli 322), mis kajastab uute komiteede loomist õigusaktidega, mis jõustusid 2023. aastal.

II tabelis on esitatud komiteede jaotus 2023. aastal menetluse liikide kaupa, mille alusel nad tegutsesid (st nõuandemenetlus, kontrollimenetlus ja kontrolliga regulatiivmenetlus). Mitme menetlusega komiteed on välja toodud eraldi.

II TABEL. Komiteede arv menetluse liikide kaupa

Komisjoni talitus

Menetluse liik

Nõuandemenetlus

Kontrollimenetlus

Kontrolliga regulatiivmenetlus

Mitu menetlust

KOKKU

AGRI

0

8

0

3

11

BUDG

0

1

0

1

2

CLIMA

0

1

0

4

5

CNECT

1

10

0

6

17

COMP

1

0

0

1

2

DEFIS

0

3

0

7

10

EAC

0

3

0

1

4

ECFIN

0

1

0

1

2

ECHO

0

2

0

0

2

EMPL

1

1

1

2

5

ENER

2

8

0

4

14

ENV

0

13

1

12

26

ESTAT

0

0

0

1

1

FISMA

0

4

2

4

10

FPI

0

1

0

0

1

GROW

2

13

2

23

40

HERA

0

1

0

0

1

HOME

1

15

0

3

19

INTPA

0

3

0

0

3

JUST

7

12

0

5

24

MARE

0

2

0

1

3

MOVE

3

14

1

15

33

NEAR

0

2

0

0

2

OLAF

0

1

0

0

1

REFORM

1

0

0

0

1

REGIO

0

0

0

2

2

RTD

0

3

0

14

17

SANTE

0

12

0

20

32

SG*

0

3

0

1

4

TAXUD

0

11

0

16

27

TRADE

3

5

0

5

13

KOKKU

22

153

7

152

334

* Sealhulgas apellatsioonikomitee.



3.2.    Koosolekute ja kirjalike menetluste arv

Komiteede tegevuse aktiivsust saab mõõta peamiselt peetud koosolekute ja läbi viidud kirjalike menetluste 18 arvuga. Need on esitatud III tabelis.

III TABEL. Koosolekute ja kirjalike menetluste arv

Komisjoni talitus

Komiteede arv

Koosolekud

Kirjalikud menetlused

2022

2023

2022

2023

AGRI

11

100

77

52

1

BUDG

2

4

4

0

0

CLIMA

5

5

9

3

2

CNECT

17

15

24

30

19

COMP

2

0

7

0

1

DEFIS

10

46

50

7

13

EAC

4

11

10

17

15

ECFIN

2

14

18

0

0

ECHO

2

7

3

12

2

EMPL

5

0

1

0

0

ENER

14

18

20

8

8

ENV

26

23

23

10

7

ESTAT

1

3

4

7

4

FISMA

10

10

6

23

15

FPI

1

9

3

6

0

GROW

40

30

28

78

38

HERA

1

0

0

0

0

HOME

19

49

42

60

15

INTPA

3

18

21

14

8

JUST

24

21

13

6

4

MARE

3

3

5

10

7

MOVE

33

40

41

20

17

NEAR

2

19

11

48

17

OLAF

1

0

0

0

0

REFORM

1

1

0

2

1

REGIO

2

3

2

3

3

RTD

17

62

43

355

223

SANTE

32

95

98

813

769

SG*

4

12

10

6

0

TAXUD

27

31

48

36

33

TRADE

13

24

29

49

20

KOKKU

334

673

650

1 675

1 242

* Sealhulgas apellatsioonikomitee koosolekud ja kirjalikud menetlused.

2023. aastal peeti 650 koosolekut, mida oli veidi vähem kui 2022. aastal (673 koosolekut), ja korraldati 1 242 kirjalikku menetlust, mida oli oluliselt vähem kui aasta varem (1 675 menetlust).



3.3.Arvamuste ja rakendusaktide arv

Käesolevas aruandes antakse ka ülevaade komiteede töö konkreetsetest tulemustest, mis on samuti oluline komiteede aktiivsuse näitaja.

IV TABEL. Arvamuste ja vastuvõetud rakendusaktide arv 19

Komisjoni talitus

Arvamusi 20

Vastuvõetud
rakendusaktid

Parlamendi resolutsioonid / nõukogu otsused
(artikkel 11)

2022

2023

2022

2023

2023

AGRI

103

102

100

102

0

BUDG

0

0

0

0

0

CLIMA

4

11

5

11

0

CNECT

31

26

30

23

0

COMP

0

2

0

3

0

DEFIS

12

19

16

19

0

EAC

21

20

24

17

0

ECFIN

17

25

17

25

0

ECHO

13

3

13

4

0

EMPL

0

2

0

2

0

ENER

30

13

21

9

0

ENV

25

26

22

17

0

ESTAT

10

15

9

14

0

FISMA

25

14

22

10

0

FPI

5

0

4

0

0

GROW

85

63

73

67

0

HERA

0

0

0

0

0

HOME

58

62

49

68

0

INTPA

106

118

104

118

0

JUST

13

4

9

4

0

MARE

13

10

19

10

0

MOVE

48

44

55

40

0

NEAR

110

37

108

37

0

OLAF

0

0

0

0

0

REFORM

2

1

1

1

0

REGIO

3

3

5

3

0

RTD

354

223

333

213

0

SANTE

819

1041

907

967

8
(Euroopa Parlament)

SG*

13

22

0

0

0

TAXUD

43

52

40

45

0

TRADE

85

81

86

87

0

KOKKU

2 048

2 039

2 072

1 916

8

*Sisaldab apellatsioonikomitee esitatud arvamusi. Vastuvõetud rakendusaktid, millega tegeleb ka apellatsioonikomitee, on topeltarvestuse vältimiseks näidatud vastava poliitikavaldkonna esimese tasandi komitee all. Vt ka punkt 3.4 ja V tabel.

IV tabelis on esitatud ülevaade komiteede esitatud ametlikest arvamustest ja rakendusaktidest, mis komisjon on nende tulemusena vastu võtnud 21 . Samuti on selles välja toodud juhtumid, mille puhul Euroopa Parlament või nõukogu on kasutanud oma kontrolliõigust vastavalt komiteemenetluse määruse artiklile 11.

Võrreldes 2022. aastaga, mil komiteed esitasid 2 048 arvamust, esitati 2023. aastal veidi vähem ehk 2 039 arvamust 22 . Komiteemenetlusega võeti vastu 1 916 rakendusakti, mida oli samuti vähem kui aasta varem (2 072).

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on kontrolliõigus vastavalt komiteemenetluse määruse artiklile 11. Euroopa Parlament võttis 2023. aastal komiteemenetluse määruse artikli 11 alusel vastu kaheksa resolutsiooni, mis kõik käsitlesid SANTE õigusakte. Nõukogu ei kasutanud 2023. aastal õigust väljendada selle sätte alusel meetme eelnõule vastuseisu.

3.4.Apellatsioonikomitee koosolekud

Nagu V tabelis näidatud, pidas apellatsioonikomitee 2023. aastal 10 koosolekut ja arutas 22 rakendusakti eelnõu, mille komisjon oli talle edastanud. Hääletades koosolekutel ja kirjalikku menetlust kasutamata, jättis ta kõigil 22 juhul arvamuse esitamata 23 . Pärast apellatsioonikomitees toimunud hääletust võttis komisjon vastu kõik 22 rakendusakti, millest kolme vastuvõtmine jäi 2024. aastasse.

V TABEL. Apellatsioonikomitee tegevus

Komisjoni talitus

Apellatsioonikomitee koosolekute / kirjalike konsultatsioonide arv

Apellatsioonikomitee arvamuste arv 24

Apellatsioonikomitee arvamuse põhjal vastu võetud aktide arv

2022

2023

2022

2023

2022

2023

MOVE

0/0

1(0)

0 (0)

1 (1)

0

1

SANTE

10/6

9(0)

12 (12)

21 (21)

10

18

TRADE

1/ 0

0

1 (1)

0

1

0

KOKKU

11/6

10(0)

13 (13)

22 (22)

11

19



3.5.Kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine

Komiteemenetluse määruses säilitati kontrolliga regulatiivmenetlus, sest kehtivates alusaktides on sellele viidatud 25 . Seda menetlust enam uutesse õigusaktidesse ei lisata, kuid seda on endiselt nimetatud mitmes alusaktis ning see kuulub nende õigusaktide puhul kohaldamisele seni, kuni vastav volitus on viidud vastavusse kas delegeeritud akti või rakendusakti omaga.

2023. aastal võeti kontrolliga regulatiivmenetluse alusel vastu 57 meedet (vt VI tabel), mis on vähem kui 2022. aastal (mil võeti vastu 68 meedet). 2023. aastal kasutas Euroopa Parlament ühel korral õigust esitada kontrolliga regulatiivmenetluse käigus vastuväiteid. 2022. aastal kaasseadusandjad seda õigust ei kasutanud.

VI TABEL. Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastuvõetud meetmete arv

Komisjoni talitus

Kontrolliga regulatiivmenetlus – vastuvõetud
meetmed

Meetmete eelnõud, mille Euroopa Parlament tagasi lükkas

Meetmete eelnõud, mille nõukogu tagasi lükkas

AGRI

0

0

0

BUDG

0

0

0

CLIMA

0

0

0

CNECT

0

0

0

COMP

0

0

0

DEFIS

0

0

0

EAC

0

0

0

ECHO

0

0

0

ECON

0

0

0

EMPL

0

0

0

ENER

1

0

0

ENV

5

0

0

ESTAT

0

0

0

FISMA

4

0

0

FPI

0

0

0

GROW

7

0

0

HERA

0

0

0

HOME

0

0

0

INTPA

0

0

0

JUST

0

0

0

MARE

0

0

0

MOVE

0

0

0

NEAR

0

0

0

OLAF

0

0

0

REFORM

0

0

0

REGIO

0

0

0

RTD

0

0

0

SANTE

40

1

0

SG

0

0

0

TAXUD

0

0

0

TRADE

0

0

0

KOKKU

57

1

0

4.Kokkuvõte

Komiteed jätkasid 2023. aastal tööd sama intensiivselt kui eelmisel aastal. Kokku oli 334 komiteed, kes pidasid 650 koosolekut, korraldasid 1 242 kirjalikku menetlust ja esitasid 2 039 arvamust, mille tulemusel võeti vastu 1 916 rakendusakti ja 57 meedet kontrolliga regulatiivmenetluse alusel. Komiteede kaudu saavad liikmesriigid teostada neile komiteemenetluse määrusega antud kontrollivolitusi. Sellega pakuvad komiteed komisjonile väärtuslikku abi talle kaasseadusandjate antud rakendusvolituste kasutamisel.

Komisjon palub nii Euroopa Parlamendil kui ka nõukogul võtta käesolev aruanne teadmiseks.

(1)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(2)      Vastavalt asjaomaste poliitikavaldkondadega tegelevatelt komisjoni talitustelt saadud teabele.
(3)      Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
(4)      Üksikasjalikum teave selle menetluse kasutamise kohta on esitatud punktis 3.5.
(5)     https://ec.europa.eu/transparency/comitology-register/screen/home .
(6)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2016) 799 final).
(7)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017) 085 final).
(8)      Komisjon on teinud ettepaneku teha komiteemenetluse määruses konkreetne muudatus, millega kõrvaldataks õiguslik kohustus võtta vastu loa andmise otsus olukorras, kui komitees puudub seisukoha (otsuse poolt või vastu) võtnud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus. Selline arvamuse puudumise olukord on komisjoni arvates eriti problemaatiline poliitiliselt tundlikes küsimustes, millel on otsene mõju kodanikele ja ettevõtjatele, näiteks inimeste, loomade ja taimede tervise ja turvalisuse valdkonnas.
(9)       https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say_et . 
(10)      Liidetud kohtuasjad T-371/20 ja T-554/20, Pollinis France vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:556.
(11)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(12)      „Juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, keelatakse isegi pärast otsuse tegemist, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.“
(13)          Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
(14)      Samu põhimõtteid komisjoni rakendamisvolituste piiride kohta korrati ka Euroopa Kohtu 16. märtsi 2023. aasta otsuses Saatgut-Treuhandverwaltung (KWS Meridian), C-522/21, ECLI:EU:C:2023:218, punkt 35, ja 22. märtsi 2023. aasta otsuses Tazzetti vs. komisjon (liidetud kohtuasjad T-825/19 ja T-826/19), ECLI:EU:T:2023:148, punktid 156–157.
(15)      Mõned komiteed eksisteerisid vaid osa aastast, sõltuvalt nende alusakti kehtivuse algusest ja lõpust.
(16)      Apellatsioonikomitee on registreeritud komiteemenetluse registris peasekretariaadi vastutusalasse kuuluva komiteena, aga tegelikkuses juhivad seda asjaomased talitused.
(17)      Mõnes alusaktis on seadusandja sätestanud komitee konkreetsed koosseisud. Need on esitatud eraldi komisjoni talituste töödokumendis ja igaüks neist on arvestatud komiteede koguarvu hulka eraldi.
(18)      Hääletamine komitees võib toimuda komitee korralisel koosolekul ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka kirjaliku menetluse teel vastavalt komiteemenetluse määruse artikli 3 lõikele 5.
(19)      Vastuvõetud rakendusaktide puhul tähendab viide komisjoni talitustele (poliitikavaldkondadele) seda, et kõnealuste õigusaktide ettevalmistamine (s.t nende arutamine ja/või nende üle hääletamine) toimus komisjoni vastava talituse hallatavas komitees; mõnel juhul tagas õigusakti ametliku vastuvõtmise tegelikult mõni teine komisjoni talitus.
(20)      Hääletused, mille tulemuseks oli arvamuse puudumine, arvestatakse arvamuste koguarvu hulka, kuna arvamuse puudumine kuulub komitees toimunud hääletuse võimalike tulemuste hulka.
(21)    Arvamuste ning rakendusaktide ja -meetmete arv võib aasta lõikes olla erinev. Selle põhjuseid on selgitatud komisjoni talituste töödokumendi sissejuhatuses.
(22)      Valdav enamus hääletustest komiteedes andsid positiivse tulemuse; 31 juhul oli tulemuseks arvamuse puudumine (see arv sisaldab apellatsioonikomiteedes toimunud menetluste tulemusi). Negatiivse tulemusega lõppes 1 hääletus ( uuendtoitude α-tsüklodekstriini ja γ-tsüklodekstriini märgistamisnõuete üle ) ning seetõttu võttis komisjon õigusakti eelnõu tagasi.
(23)      Rohkem teavet on esitatud käesolevale dokumendile lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
(24)      Mõiste „arvamus“ hõlmab ka juhtumeid, mille ametlik tulemus on arvamuse puudumine ehk kumbi seisukoht ei saa häälteenamust. Arvamuse puudumiste arv on märgitud sulgudes.
(25)      Komiteemenetluse määruse artikli 12 teine lõik.