(1)

Oma 13. augusti 2008. aasta kirjas teavitas Poola Euroopa Komisjoni meetmetest, mida ta plaanis lubada, et toetada PZL Dębica S.A. („PZL Dębica” ehk „ettevõte”) restruktureerimist. Komisjon palus oma 3. oktoobri 2008. aasta kirjas Poolal esitada teatavad puuduvad dokumendid. Need esitati 20. oktoobril 2008.

(2)

Oma 19. detsembri 2008. aasta kirjaga teavitas komisjon Poolat, et komisjon oli võtnud vastu otsusese algatada nende meetmete suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping”) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus („menetluse algatamise otsus”).

(3)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkused. Mitte ükski huvitatud kolmas isik menetluse algatamise otsuse kohta märkusi ei esitanud.

(4)

Vastuseks menetluse algatamise otsusele esitasid Poola riigiasutused lisateavet 12. veebruaril 2009, 9. juulil 2010, 16. mail 2011, 7. juunil 2011 ja 8. juunil 2011.

(5)

18. augustil 2011 palus Poola komisjonil mitte hinnata teatatud riigiabi enne 31. oktoobrit 2011.10. oktoobril 2011 võttis Poola mõned varem teatatud meetmed tagasi, sh kapitalisüsti ja sooduslaenu, millest mõlemad pidanuks andma riigile kuuluv Tööstuse Arendamise Agentuur.

(6)

2. novembril 2011 esitas Poola testikokkuvõtte andmetega, et on kindlaks tehtud, et ülejäänud teates märgitud meetmed, s.o sotsiaalmaksu ajatamine, läbisid erasektori võlausaldaja testi ning seetõttu ei kujutanud endast riigiabi.

(7)

Oma 26. juuli 2012. aasta kirjas palus komisjon Poolal esitada mitmes küsimuses veel täiendavaid selgitusi. Poola vastas 31. augusti 2012. aasta kirjaga, milles ta teavitas komisjoni, et sotsiaalmaksu võlgnevuse ajatamise kokkulepe oli sõlmitud 1. märtsil 2012 ning tasumata võlg vojevoodkonna marssali büroole oli tasutud 14. augustil 2012.

(8)

Viimati esitasid Poola riigiasutused teavet 6. detsembril 2012.

(9)

Ettevõttes PZL Dębica on 212 töötajat. Tegu on keskmise suurusega ettevõttega, mis tegutseb peamiselt külmutusseadmete tootmise valdkonnas, valmistades muu hulgas kompressoreid, jäävee automaate ja jahuteid, õhk- ja vedelikjahuteid, pihustus- ja aurustuskondensaatoreid, vertikaalseid ja horisontaalseid torukondensaatoreid ning mahutiseadmeid: vedelikueraldeid, horisontaalmahuteid, vahejahuteid, ökonomaisereid, õlipüüdureid ja külmutusventiile.

(10)

Ettevõte asub Podkarpacie vojevoodkonnas, s.o piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a. Ettevõte asutati aastal 1938 ning alates aastast 1995 on see olnud aktsiaselts. Aastal 1999 kuulus 25,08 % ettevõtte aktsiatest riigile ja 74,92 % ettevõtte töötajatele. Aastal 2006 erastati ettevõte täielikult: valdav osa selle aktsiatest läks ettevõtte tolle aja ja endiste töötajate ja nende pärijate omadusse. 2010. aastal omandas erasektori investor Eurotech 16,7 % PZL Dębica aktsiatest.

(11)

Ettevõtte turuosa Poola külmutusseadmete turul on väike (aastal 2006 alla 1 %). Eksport moodustas 2006. aastal kogukäibest 15,6 %, millest 6,8 % läks väljapoole Euroopa Liitu. Poola turul tuleb ettevõttel silmitsi seista tugeva konkurentsiga, mida pakuvad näiteks sellised ettevõtted nagu York International, GEA GRASSO Refrigeration Division, Mycom International Refrigeration (Ltd), MOSTOSTAL Wrocław S.A., Aerzen Maschinenfabrik GmbH ja Zakład Metalowy PILZNO.

(12)

Poola riigiasutuste andmete kohaselt algasid ettevõtte finantsraskused aastal 2002. Nimetatud aastal võeti vastu restruktureerimiskava aastateks 2002–2007. Oktoobris 2003 kava uuendati ning sellesse kaasati järgmised meetmed:

(13)

Eelarve piirangute tõttu ei saanud Ettevõtete Restruktureerimise Fond PZL Dębicale lubatud laenu anda (põhjenduse 12 punkt c). Seejärel otsustas sotsiaalamet mitte ajatada ülejäänud osa talle võlgu olevast summast (vt põhjenduse 12 punkt d). Sellest tulenevalt ei õnnestunud PZL Dębical saavutada finantsilist restruktureerimist, mis oli tema restruktureerimiskava tuumaks.

(14)

Sellest hoolimata õnnestus ettevõttel ellu viia restruktureerimiskava ülejäänud osad, mille tulemusena jõudis ta 2006. aasta alguses väikesesse kasumisse. Kokkuvõte ettevõtte majandustulemustest aastatel 2002–2011 on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

PZL Dębica majandustulemused aastatel 2002–11 (miljonit PLN)

(15)

Pärast seda, kui esimese restruktureerimiskava finantsilise restruktureerimise osa ei õnnestunud täita, teavitati komisjoni 2008. aasta augustis teisest restruktureerimiskavast. Teine plaan koostati suures osas just ettevõtte finantsiliseks restruktureerimiseks. Selles nähti ette järgmised meetmed:

(16)

Menetluse algatamise otsuses väljendati kahtlusi järgmiste esimese restruktureerimiskava osaks olevate abimeetmete vastavuse osas siseturu huvidele:

Samuti pidas komisjon küsitavaks tabelis 2 loetletud meetmete liigitamist vähetähtsa abi alla.

(17)

Lisaks väljendas komisjon kahtlusi selles osas, kas restruktureerimiskava sisaldab kõiki elemente, mis on vajalikud PZL Dębica elujõulisuse taastamiseks, ning kas 12 aasta pikkune restruktureerimisperiood pole mitte liiga pikk, kui lähtuda ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (4) („päästmise ja ümberkorraldamise suunised”) punktist 35.

(18)

Võttes arvesse esimese kava raames juba antud abi (põhjenduse 12 punktid a ja b), seadis komisjon ühtlasi kahtluse alla ettevõtte õiguse saada uut restruktureerimisabi (vt põhjendus 15), kui lähtuda „ühekordse abi” põhimõttest (mis on sätestatud päästmise ja ümberkorraldamise suuniste artiklis 3.3).

(19)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et meetmete kohta, mis olid Poola poolt liigitatud ühinemiseelseteks meetmeteks (põhjenduse 16 punktid a kuni c), pole talle esitatud õiguslikult siduvat dokumenti, mille alusel riiklikud pädevad asutused olid otsustanud abi anda.

(20)

Ettevõttele juba antud abi summa osas väljendas komisjon samuti kahtlusi, kas 2006. aastal antud vähetähtsat abi saab pidada vähetähtsaks abiks, kuivõrd see oli antud raskustes äriühingule, millel ei olnud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006 (milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes), (5) artikli 1 lõike 1 punkti h kohaselt õigust sellist abi saada.

(21)

Lõpuks kahtles komisjon, kas väljapakutud kompensatsioonimeetmeid saab pidada vastuvõetavaks, kuivõrd need olid seotud ettevõtte pikaajalise elujõulisuse taastamisega, mistõttu pole neid võimalik lugeda kompensatsioonimeetmeteks. Samuti märkis komisjon, et Poola polnud tõendanud, et tegevused, millest on loobutud, ei tooda kahjumit.

(22)

Käesolevas peatükis on esitatud Poola riigiasutuste kommentaarid ainult nende meetmete kohta, millest uurimise käigus ei loobutud.

(23)

Restruktureerimismenetluse kestuse osas märkisid Poola riigiasutused, et kumbagi restruktureerimiskava tuleb käsitada üksikkavana, kuivõrd esimese kava täideviimise ebaõnnestumine polnud ettevõtte süü ning teine restruktureerimiskava sisuliselt jätkas esimese kava finantsilist restruktureerimist, mida ei õnnestunud selle kava raames terviklikult ellu viia.

(24)

Poola loobus põhjenduse 15 punktides a ja b loetletud abimeetmetest, sest menetluse algatamise otsuse kohaselt ei pruugi need meetmed olla kooskõlas ühekordse abi põhimõttega. Poola riigiasutused selgitasid, et loobumine tulenes tõsiasjast, et PZL Dębica oli kaotanud suurettevõtte staatuse. Väiksema arvu kui 250 töötajaga ettevõttena polnud PZL Dębical enam õigust saada rahastust Tööstuse Arendamise Agentuurilt, mis rahastab ainult suurettevõtteid. Samas ei loobutud sotsiaalametile võlgnetava summa ajatamisest ega vojevoodkonna marssali büroole võlgnetava summa mahakandmisest. Poola argumendid, mis räägivad nende meetmete poolt, on alljärgnevad.

(25)

Nende kolme meetme kohta, mis olid menetluse algatamise otsuses määratletud enne ELiga ühinemist lubatud abina (põhjenduse 16 punktid a kuni c), esitas Poola tõendavad dokumendid, mis toetasid tema väidet, et see abi anti enne ühinemist ning seega ei olnud see uus abi.

(26)

Võlgnevuse kohta Dębica linnavolikogu ees esitas Poola notariaalakti, mis kinnitas, et võlg oli tasutud 31. mail 2004 vara ülekandmise teel Dębica linnavolikogule. Aktis märgiti, et tasuti võlgnevuse põhiosa 1 116 788,60 Poola zlotti ja intress 592 669,80 Poola zlotti (6).

(27)

Samuti selgitas Poola, et see meede ei olnud kaasatud esimesse restruktureerimiskavasse seetõttu, et Dębica linnavolikogu oli PZL Dębica poolt talle esitatud abitaotluse tagasi lükanud.

(28)

914 552,15 Poola zloti suuruse võlgnevuse osas maksuametile esitas Poola 20. oktoobri 2003. aasta otsuse restruktureerimise tingimuste kohta, mis oli allkirjastatud kohaliku maksuameti juhataja poolt. Nimetatud otsuse kohaselt kuulus mahakandmisele 636 729,85 Poola zlotti pluss intressid summas 277 822,30 Poola zlotti.

(29)

Poola selgitas, et menetluse algatamise otsuses esitatud väide, et see abi oli lubatud enne ühinemist, kuid seda polnud antud, oli väär mitmel põhjusel.

(30)

Esiteks selgitas Poola abi andmise mehhanismi, nagu see on sätestatud 30. augusti 2002. aasta äriühingute avaõiguslike kohustuste restruktureerimise seaduses (7) („2002. aasta seadus”). Nimetatud seaduse kohaselt võib abi andev asutus (nt maksuamet) väljastada asjakohase taotluse laekumisel raskustes olevalt ettevõttelt otsuse restruktureerimise tingimuste kohta („restruktureerimisotsus”). Selline otsus annab abisaajale õiguse abi saada. Tegelik väljamakse või võlgnevuse mahakandmine (olenevalt meetmest) toimub rakendusotsuse alusel, milles abi andev asutus tunnistab, et restruktureerimine on ellu viidud („rakendusotsus”). Poola riigiasutuste andmetel rakendusotsus kinnitab, et abisaaja on (i) esitanud uuendatud restruktureerimisplaani koos teabega ettevõtte finantsolukorra kohta, (ii) tasunud restruktureerimistasu ning (iii) tal ei ole tekkinud abi andva asutuse ees uusi võlgnevusi. Rakendusotsus on pelgalt haldusdokument, mis kinnitab, et restruktureerimisotsuse tingimused on täidetud. Vastavalt 2002. aasta seadusele ei kontrolli abi andev asutus restruktureerimisotsuse tingimuste täitmist enne, kui restruktureerimisotsuse väljastamisest on möödunud 15 kuud.

(31)

Teiseks teavitas Poola komisjoni, et maksuamet ei olnud väljastanud PZL Dębicale restruktureerimisotsust. Poola andmetel oli see tingitud sellest, et mõned riigiasutused ei olnud kindlad, kuidas alates 2004. aasta 1. maist kohaldatavaid riigiabi reegleid tõlgendada. Seepärast olid mõned riigiasutused otsustanud oodata, kuni komisjon on võtnud nende meetmete suhtes omapoolse seisukoha. Poola on esitanud asjaomase maksuameti juhataja avalduse, mis kinnitab, et PZL Dębica puhul oli tegu just selliste asjaoludega.

(32)

Kolmandaks märkis Poola, et maksuameti 20. oktoobri 2003. aasta otsus andis PZL Dębicale õiguse tema võlgnevuse mahakandmiseks. Toetamaks oma väidet, et selleks, et määrata kindlaks, kas kõnealune dokument andis abi saamiseks õiguse, tuleb kohaldada siseriiklikku õiguskorda, osutas Poola komisjoni 6. novembri 2008. aasta otsusele Gdynia laevatehase kohta (8). Samuti osutas Poola abisaajate õigustatud ootustele ning märkis, et juhul, kui abi andev asutus rakendusotsust ei väljasta, võib PZL Dębica selle kohtus vaidlustada. Seoses sellega osutas Poola riigi ülemkohtu ja kõrgeima halduskohtu otsustele, mis kinnitasid, et restruktureerimisotsus seab riigile kohustuse ning rakendusotsused ei saa seda kohustust mõjutada, sest need on kohustuslikud, st need ei sõltu haldusasutuse suvast (9).

(33)

Lisaks esitas Poola kohaliku maksuameti juhataja avalduse, milles kinnitati, et PZL Dębica on täitnud vajalikud õigusnõuded (põhjenduses 30 nimetatud) rakendusotsuse väljastamiseks, kuid märgiti, et maksuamet ootab ära komisjoni uurimise tulemused.

(34)

Põhjenduse 16 punktis c nimetatud meedet käsitletakse allpool 5. alajaotuses „Sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse ajatamine”.

(35)

Poola riigiasutused teavitasid komisjoni, et kogu vähetähtis abi oli ettevõttele antud aastal 2006, kui kehtis komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (10) (määrus (EÜ) nr 1998/2006 jõustus alles 1. jaanuaril 2007); vastavalt määrusele (EÜ) nr 69/2001 ei olnud vähetähtsa abi andmine finantsraskustes ettevõtetele keelatud.

(36)

Osutades komisjoni tõstatatud kahtlustele arvestusmehhanismi osas, selgitasid Poola riigiasutused abi osade arvutamiseks kasutatud valemit, mis on esitatud Poola 11. augusti 2004. aasta määruses (11). Selles valemis on arvesse võetud viitemäära ja viivise arvutamiseks kasutatava määra vahelist erinevust. Esitati vähetähtsa abi osa uuendatud arvutuskäik (vt tabel 2).

Tabel 2

Vähetähtis abi – Poola andmetel

(37)

Poola teavitas komisjoni sellest, et ainult maksuamet oli andnud ajatamiseks tagatise. Tagatis hõlmas 100 % ajatatud võlasumma nominaalväärtusest. Samuti märkis Poola, et isegi kui määrale oleks lisatud 600 baaspunkti vastavalt komisjoni 1997. aasta teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta, (12) oleks vähetähtsa abi suurus ikkagi jäänud kaugelt alla 100 000 euro künnise.

(38)

Seoses mõlema restruktureerimiskava rakendamise kestel kasvanud sotsiaalmaksu kohustuste võlgnevuse ajatamisega meenutasid Poola riigiasutused esmalt seda, et see võlg kasvas tulenevalt sellest, et esimeses restruktureerimiskavas ette nähtud finantsilist restruktureerimist ei õnnestunud ellu viia. Selle kava kohaselt tulnuks sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevus tasuda järgmiselt: i) tasuda 3 890 000 Poola zlotti, kasutades Ettevõtete Restruktureerimise Fondilt saadud laenu ning ii) ajatada täiendav summa 1 364 600 Poola zlotti. Nagu eespool märgitud (vt põhjendus 13), ei õnnestunud selle võlgnevuse finantsilist restruktureerimist ellu viia.

(39)

Lisaks märkisid Poola riigiasutused, et sotsiaalamet oli otsustanud osaleda teises restruktureerimiskavas, milles nähti ette i) 5,5 miljoni Poola zloti tasumine Tööstuse Arendamise Agentuurilt saadava laenu arvelt ning ii) täiendava 3 miljoni Poola zloti ajatamine. Nagu eespool märgitud (vt põhjendus 5), seda lubatud laenu PZL Dębica ei saanud ning Poola loobus seda käsitlevast teate osast.

(40)

Poola teavitas komisjoni, et PZL Dębica võlgnevuse pealt maksuametile, nagu ka kõigi teiste avaliku sektori asutuste ees tekkinud võlgnevuste pealt, oli kogunenud intress, mida arvestati Poola 29. augusti 1997. aasta maksukoodeksi (13) artiklis 56 esitatud valemi kohaselt. Intressimäär võrdub 200 %-ga Poola Kekspanga avaldatud baasmäärast, pluss 2 % (200 baaspunkti) (vt allpool tabel 3). Intressimäär ei tohi olla alla 8 %; antud juhul oli see 10 % ja 46 % vahel.

Tabel 3

Intressimäärade muutused ajavahemikul 2000 kuni 2012

(41)

Poola esitas üksikasjalikud tabelid, tuues välja sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse muutused. Kokkuvõte võlgnevuse summa muutumisest kuni 31. augustini 2012 on esitatud tabelis 4. Poola märkis, et hoolimata võlast, mis oli kogunenud peamiselt aastatel 2000–05, tegi ettevõte sotsiaalametile märkimisväärseid jooksvaid makseid: ajavahemikul aastast 2000 kuni augustini 2012 kokku üle 16 miljoni Poola zloti.

Tabel 4

Sotsiaalameti ees tekkinud võlgnevuse summa muutumine

(42)

Samuti esitasid Poola riigiasutused teavet muude sotsiaalameti poolt võla tagamiseks ja kättesaamiseks rakendatud meetmete kohta.

Tabel 5

PZL Dębica varade müük

(43)

Oktoobris 2011, pärast mõnedest teatatud meetmetest, s.o kapitalisüstist ja sooduslaenust, loobumist, teavitas Poola komisjoni oma hinnangust, et sotsiaalmaksu võlgnevuse ajatamine (vt põhjenduse 15 punkt c) kui osa teatatud restruktureerimiskavast läbis erasektori võlausaldaja testi ning seega ei kujuta endast riigiabi.

(44)

Selleks tellis PZL Dębica 2011. aastal uuringu Katowices tegutsevalt sõltumatult ettevõttelt Consulting. Uuringu kokkuvõttes esitati analüüs erasektori võlausaldaja testi kohta, mis põhines kahe järgmise stsenaariumi võrdlemisel:

(45)

Augustis 2012 teavitas Poola komisjoni, et lähtuvalt erasektori võlausaldaja testist sõlmiti 1. märtsil 2012 PZL Dębica ja sotsiaalameti vahel võla ajatamise leping. Poola selgitas, et sotsiaalamet oli kaalunud kummagi variandi eeliseid lähtuvalt sellest, kuidas oleks võimalik võimalikult suur osa võlast tagasi saada. Leping hõlmas selleks kuupäevaks kogunenud võlgnevust summas [7-13 miljonit] Poola zlotti, millest [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti moodustas põhivõlg ja [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti intressid. Summale lisati viivistena [1-1,7 miljonit] Poola zlotti. Ajatamisleping sätestab võla tagasimaksmise 96 igakuise osamaksena, millest 9 on juba tasutud. Poola esitas järgmise sotsiaalametil 2012. aastal olnud valikute võrdluse (tabel 6).

Tabel 6

PZL Dębica poolt sotsiaalametile võlgnetava summa tagasisaamise valikuvõimaluste võrdlus (PLN)

(46)

Poola märkis, et ettevõtte varadele on endiselt seatud hüpoteek sotsiaalameti kasuks kogusummas 6 243 002,55 Poola zlotti. Vastavalt lepingule vähendab mis tahes varade müük ajatatud võlasummat automaatselt, võimaldades seeläbi kustutada võlgnevus kiiremini kui lepingus sätestatud 96 osamaksega.

(47)

Poola kinnitas komisjonile, et teises restruktureerimiskavas nimetatud võlg vojevoodkonna marssali büroo ees tasuti 14. augustil 2012. See koosnes võlast 61 104,97 Poola zlotti, mis kogunes aastatel 1999–2001, ja intressidest summas 103 566,29 Poola zlotti, mis olid kogunenud sellest ajast alates.

(48)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(49)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu peavad selleks, et meede oleks määratletav riigiabina, olema täidetud kõik need tingimused.

(50)

Lähtuvalt menetluse algatamise otsusest hindab komisjon järgmisi meetmeid:

(51)

Kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (14) artikliga 8 võib liikmesriik pärast ametliku uurimismenetluse algatamist teatise tagasi võtta piisavalt varakult enne seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse teatatud meetmes kätketud abi iseloomu kohta, ning vastavalt sellele menetlus lõpetatakse.

(52)

Poola riigiasutused on loobunud kahest meetmest, mida oli plaanis rakendada teise restruktureerimiskava raames, nimelt kapitalisüstist ja sooduslaenust kogusummas 10,5 miljonit Poola zlotti (vt põhjenduse 15 punktid a ja b). Seega tuleb lähtuvalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklist 8 komisjoni uurimine nende meetmete osas lõpetada.

(53)

Komisjon ei saa vaadelda abimeetmeid, mida oli rakendatud enne ja mis ei ole kohaldatavad pärast Poola ühinemist ELiga – ei vastavalt aluslepingu artiklis 108 sätestatud menetlustele ega vastavalt üleminekumehhanismile. See mehhanism ei nõua komisjonilt pärast ühinemist mittekohaldatavate abimeetmete läbivaatamist ega anna talle volitusi nende läbivaatamiseks.

(54)

Poola poolt antud abi loetakse antuks enne ühinemist juhul, kui pädev riigiasutus langetas õiguslikult siduva otsuse, millega ta kohustus andma abi, enne 1. maid 2004. Üksikabi ei ole pärast ühinemist kohaldatav, kui riigi täpne majanduspositsioon oli abi andmise ajal teada.

(55)

Teisest küljest, kui meetmete rakendamiseks anti luba pärast ühinemist, kujutavad need endast uut abi ning nende sobivust hindab komisjon vastavalt aluslepingu artiklis 108 sätestatud menetlusele.

(56)

Lisaks kahele menetluse algatamise otsuses ühinemiseelsete meetmetena osutatud meetmele (vt põhjenduse 12 punktid a ja b) väidab Poola, et ka kohaliku maksuameti poolt aastal 2003 väljastatud mahakandmise otsust, mis hõlmas summat 914 522,15 Poola zlotti, tuleks käsitada ühinemiseelse abina.

(57)

Vastates komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimustele seoses tõsiasjaga, et abi andmise dokumenti polnud esitatud, esitas Poola 20. oktoobril 2003 välja antud abi andmise dokumendi ning selgitas 2002. aasta seaduses sätestatud abi andmise mehhanismi (vt põhjendus 30).

(58)

Poola riigiasutused on esitanud komisjonile Poola õigusaktide analüüsi, märkides, et 2003. aasta restruktureerimisostus kujutab endast õiguslikult siduvat dokumenti, mille alusel maksuamet on kohustatud maksude võlgnevused maha kandma. Restruktureerimisotsuse juurde oli lisatud hulk objektiivselt kontrollitavaid tingimusi (vt põhjendus 28). Poola riigiasutused on kinnitanud, et PZL Dębica täitab neid tingimusi. Kuna puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid vastupidisele, on komisjon võtnud seisukoha, et võlgnevus lubati maha kanda enne Poola ühinemist ELiga.

(59)

Uurimise käigus teavitas Poola komisjoni sellest, et PZL Dębica on tasunud järgmised võlad:

(60)

Poola esitas kinnituse, et need võlad on tasutud.

(61)

Poola teavitas komisjoni sellest, et osana restruktureerimisläbirääkimistest avaliku sektori võlausaldajatega, mis viisid 2003. aasta oktoobris esimese restruktureerimiskava uuendamiseni, oli PZL Dębica palunud Dębica linnavolikogul kaasata restruktureerimiskavasse 1 116 788,60 Poola zloti suurune summa, mis ta linnavolikogule võlgnes. Dębica linnavolikogu keeldus, kuid ettevõttel õnnestus see võlg tasuda 31 mail 2004, s.o üks kuu pärast seda, kui Poola oli ühinenud ELiga.

(62)

Komisjon nendib, et selle võla suhtes kohaldati kõrget liitintressi, mis jäi vahemikku 44 % kuni 13,5 % (vt tabel 3). Kogunenud intressid, mis said PZL Dębica poolt tasutud 31. mail 2004, küündisid 592 669,80 Poola zlotini.

(63)

Sissenõudmismäär, mida komisjon oleks kohaldanud Poola ettevõttele ajavahemikul 1. kuni 31. maini 2004 mitteõiguspäraselt antud abi suhtes, oli 7,62 % (15). See on tunduvalt väiksem määr kui intressimäär, mida Poola selle võla suhtes kohaldas.

(64)

Arvestades, et võlg maksti täies ulatuses tagasi ja intressimäär 13,5 %, mida võla suhtes ajavahemikul 1. kuni 31. maini 2004 kohaldati, oli tunduvalt kõrgem kui komisjoni poolt kohaldatav sissenõudmismäär 7,62 %, jõudis komisjon järeldusele, et sissenõudmine teostati vastavalt komisjoni teatisele „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (16) („tagasinõudmise teatis”). Intressisumma, mis tegelikult tasuti, ületab intressisummat, mis tulnuks tasuda negatiivse otsuse korral, arvutatuna vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (17). Seepärast võtab komisjon võla tasumise lihtsalt teadmiseks, ilma et see mõjutaks selle meetme klassifitseerimist edaspidi ühekordse abi põhimõtte kohaldamiseks.

(65)

Komisjon märgib, et vojevoodkonna marssali büroo otsustas 2007. aastal võla maha kanda, millest tulenevalt see kaasati teise restruktureerimiskavasse. Restruktureerimiskavast teavitati komisjoni.

(66)

Samal ajal märgib komisjon, et selle võla suhtes kohaldati liitintressi, mis jäi vahemikku 46 % kuni 10 % (vt tabel 3). Intresside kogusumma, mis sai PZL Dębica poolt tasutud 14. augustil 2012, küündis 103 566,29 Poola zlotini ehk ligi kahekordse summani võrreldes algse võlasummaga 61 104,97 Poola zlotti.

(67)

Komisjon leiab, et tegelik ajatamine toimus ajavahemikul aastast 1999 (kui tekkis esimene osa võlast) kuni aastani 2012 (kui võlg tasuti) ning vojevoodkonna marssali büroo andis seeläbi ettevõttele, mis oli sel ajal juba tõsistes finantsraskustes, eelise, leevendades tema tavapärase äritegevusega seonduvat koormat, mis hõlmab ka võlgade tasumist riigiasutustele.

(68)

Sissenõudmismäär, mida komisjon oleks kohaldanud Poola ettevõttele alates Poola ELiga ühinemise kuupäevast kuni kõnealuse võla tasumise kuupäevani mitteõiguspäraselt antud abi suhtes, oli vahemikus 5,26 % kuni 7,62 % (18). See on tunduvalt väiksem määr kui intressimäär, mida Poola selle võla suhtes tegelikult kohaldas.

(69)

Arvestades, et võlg maksti täies ulatuses tagasi ja intressimäär vahemikus 10 % kuni 16 %, mida PZL Dębica võla suhtes ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 14. augustini 2012 kohaldati, oli tunduvalt kõrgem kui komisjoni poolt kohaldatav sissenõudmismäär 5,26 % kuni 7,62 %, järeldab komisjon, et olenemata abi õiguspärasusest teostati sissenõudmine vastavalt komisjoni tagasinõudmise teatisele. Tegelikult makstud intressisumma ületab intressisummat, mis tulnuks maksta vastavalt määrusele (EÜ) nr 794/2004.

(70)

Poola teavitas komisjoni viiest meetmest kogusummas 20 873,65 Poola zlotti, mida tuleks Poola väitel käsitada vähetähtsa abina (loetletud tabelis 2). Need meetmed kuuluvad määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaldamisalasse.

(71)

Komisjon tunnistab, et määrus (EÜ) nr 69/2001, mis lubas anda abi kuni 100 000 euro (ligikaudu 400 000 Poola zloti) väärtuses, ei välistanud sõnaselgelt raskustes ettevõtteid. Sellega seoses nähti määruses konkreetselt ette, et laenud, mis on võrreldavad ajatamisega, peavad olema „tagatud tavalise tagatisega ja /…/ nendega ei tohi kaasneda ebatavaliselt suurt riski”. Antud juhul asub komisjon seisukohale, et sellele nõudele vastas ainult maksuameti 8. septembri 2006. aasta ajatamisotsus.

(72)

Esiteks leiab komisjon, et Poola ei esitanud piisavalt teavet võimaldamaks vähetähtsa abi arvutamise mehhanismi ja Poola poolt tabelis 2 „abi summana” esitatud abi summat kontrollida. Konkreetselt ei esitatud üksikasjalikku teavet kohaldatavate viitemäärade kohta ja viivise arvutamiseks kasutatud määrade kohta, mis võimaldanuks Poola kasutatud valemi järgi tehtud arvutusi kontrollida (vt põhjendus 36). Seepärast käsitab komisjon Dębica linnapea poolt 7. aprillil, 28. juulil ja 5. oktoobril 2006 lubatud kolme ajatamise nominaalsummat, mille kohta ei antud tagatist, summana, mida tuleb vähetähtsa abi kindlaksmääramisel arvesse võtta. Summa 264 186 Poola zlotti kohta võttis Dębica linnapea vastu kaks ajatamisotsust. Kuna need otsused käsitlesid ühte ja sama objekti, võetakse seda summat arvesse vaid üks kord.

(73)

Maksuameti poolt 8. septembril 2006 võimaldatud 7-päevase ajatamise kohta, mille kohta oli antud tagatis, mis kattis 100 % ajatatud summast 614 550 Poola zlotti, arvutas komisjon abi osa, lisades kohaldatavale viitemäärale 5,56 % 400 baaspunkti, nagu sätestatud komisjoni 1997. aasta teatises viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (19). Antud juhul moodustab abi 1 126 Poola zlotti.

(74)

Dębica linnapea poolt 5. oktoobril 2006 väljastatud mahakandmisotsuse puhul küünib see rahalise toetuseni ning seetõttu tuleb seda arvestada tervikuna.

(75)

Eespool öeldu põhjal on abi väärtus kokku 369 788 Poola zlotti (ligikaudu 93 437 eurot (20)) (vt tabel 7). Kuna kogusumma jääb alla 100 000 euro, kuuluvad need meetmed määruse (EÜ) nr 69/2001 alla. Poola kinnitas, et PZL Dębica ei olnud saanud mingit muud vähetähtsat abi.

Tabel 7

Vähetähtis abi

(76)

Aluslepingu artikli 107 lõige 1 käsitleb mitmesugusel kujul sekkumisi, mis vähendavad ettevõtte tavakulusid ja mis – olemata selle sõna otseses mõttes toetused –, on olemuselt sellega sarnased ja avaldavad samasugust toimet. On väljakujunenud kohtupraktika, et sotsiaalmaksu kogumise eest vastutava riigiasutuse käitumine, milles talutakse nende maksude tasumisega hilinemist, annab tõsistes finantsraskustes ettevõtjale ärilise eelise, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi tavalise rakendamise puhul tal lasuvat koormat ning seda leevendust ei ole võimalik täielikult olematuks muuta maksetega hilinemise eest kohaldatavate intresside ega rikkumisega kaasnevate lisamaksudega (21).

(77)

Antud juhul võimaldas sotsiaalamet PZL Dębical koguda aastatel 2000–05 märkimisväärselt suure võlasumma. Kokkuvõte kõigi võlgade, sealhulgas intressivõlgade, kogusumma muutumistest on esitatud tabelis 4.

(78)

Etteruttava märkusena juhib komisjon tähelepanu sellele, et PZL Dębicale võidi anda riigiabi seetõttu, et PZL Dębica maksuvõlga sotsiaalameti ees ei õnnestunud täielikult täitmisele pöörata (22).

(79)

Poola väidab, et võla ajatamine sotsiaalameti poolt ei kätke riigiabi, kuivõrd sotsiaalamet käitus sarnaselt erasektori võlausaldajaga, kui ta nõustus 2012. aasta märtsis kogu võlgnetava summa ajatama, nii et see pidanuks tasutama maksegraafiku alusel 96 osamaksena. Poola esitas 2011. aasta oktoobris läbi viidud erasektori võlausaldaja testi tulemused, mis Poola meelest kinnitasid, et sotsiaalametil oleks märksa kasulikum oma nõuded PZL Dębica vastu ajatada kui pöörata need täitmisele. Samuti väidab Poola, et sotsiaalametil, kes osales mõlemas restruktureerimiskavas, oli kogu aeg küllaldaselt teavet PZL Dębica finantsolukorra ja väljavaadete kohta ning ta tegutses kogu aeg täie teadmisega ettevõtte seisundist. Lõpuks osutas Poole mitmetele sotsiaalameti poolt rakendatud meetmetele võla tagamiseks ja sissenõudmiseks. Poola väitel see tõestab, et sotsiaalamet käitus nagu erasektori võlausaldaja ning püüdis oma võlga kätte saada.

(80)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole tingimused, millele meede peab vastama, et seda saaks käsitada „abina” aluslepingu artikli 107 tähenduses, sellisel juhul täidetud, kui avaliku sektori ettevõtjast abisaaja võiks saada tavalistele turutingimustele vastavates tingimustes samasuguse eelise kui see, mis talle võimaldati riigi ressursside abil. Avaliku sektori ettevõtjate puhul teostatakse see hindamine põhimõtteliselt erasektori investori testi (antud juhul erasektori võlausaldaja testi) kasutades (23). Juhul kui liikmesriik tugineb haldusmenetluse käigus sellisele testile, peab ta mis tahes kahtluse korral ühemõtteliselt ning objektiivsetele ja kontrollitavatele tõenditele tuginedes kindlaks tegema, et kõnealune meede tõepoolest peab selle testi proovikivile vastu (24). Selleks et teha kindlaks, kas on antud eelis, mida oleks võimalik määratleda riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab Poola esitama tõendid, mis näitavad, et riigiasutused käitusid samamoodi kui hüpoteetiline erasektori võlausaldaja, kes ei taluks mittemaksmist ja astuks tõhusaid samme selle nimel, et võlg sisse nõuda, isegi kui selleks on vaja algatada maksejõuetuse menetlus.

(81)

Hüpoteetiline erasektori võlausaldaja jälgiks tähelepanelikult võlgniku majandusseisu ning kui tal ei ole restruktureerimiskava ja tema väljavaated taastada oma elujõulisus on halvad, siis see ainult kiirendaks võla sissenõudmist.

(82)

Siit järeldub, et selleks, et teha kindlaks, kas riigiasutused andsid mingit riigiabi, tuleb kindlalt tõestada, et sotsiaalamet püüdis antud juhul kätte saada kõik talle võlgnetavad rahad, ilma et ta kannaks rahalisi kaotusi, ning otsustades mitte algatada ettevõtte vastu pankrotimenetlust, oli sotsiaalameti tegelikuks eesmärgiks saada talle võlgu olevad summad võimalikult suurel määral tagasi, mida ka hüpoteetiline erasektori võlausaldaja oleks üritanud (25).

(83)

Komisjonil on kavas analüüsida Poola esitatud aruannet 2012. aastal vastu võetud otsuse kohta sõlmida ajatamisleping. Samas märgib komisjon, et sotsiaalamet oli lasknud võlal koguneda pikki aastaid. Poola esitatud teave hõlmab kogu perioodi alates esimese restruktureerimisperioodi lõpust (ja isegi varasemast ajast) kuni uuringu tellimiseni 2011. aasta oktoobris, mil peeti silmas ajatamislepingu sõlmimist. Lähtuvalt teatisest ei püüdnud ettevõte aastal 2008, teise restruktureerimisperioodi ajal, oma võlausaldajatega aktiivselt kokkuleppele jõuda. Seepärast peab komisjon samuti kontrollima, kas sotsiaalameti käitumine ajavahemikul esimese restruktureerimisperioodi lõpust kuni ajatamislepingu sõlmimiseni läbib ikka erasektori võlausaldaja testi.

(84)

Järgmistes põhjendustes vaatleb komisjon i) sotsiaalameti osalust esimeses restruktureerimiskavas, ii) võla osalist sissenõudmist sotsiaalameti poolt ajavahemikul 2007–2012, pärast esimese restruktureerimiskava ebaõnnestumist, ning iii) 1. märtsi 2012. aasta ajatamisotsust. Esimene restruktureerimiskava kiideti pädeva riigiasutuse poolt heaks enne Poola ühinemist ELiga ning see hõlmab peamiselt ühinemiseelset perioodi. Järelduste tegemisel sotsiaalameti käitumise kohta on otsustavaks just punktide ii) ja iii) hindamine. Sellest hoolimata keskendub komisjon oma hindamises veel kord PZL Dębica olukorra muutumisele esimese restruktureerimiskava ajal, sest väga tähtis on aru saada, kuidas selline olukord kujunes.

(85)

Nagu eespool mainitud, otsustas sotsiaalamet osaleda esimeses restruktureerimiskavas, mis koostati ja kiideti heaks aastal 2002, s.o enne Poola ühinemist ELiga. See kava hõlmas sotsiaalameti ees tekkinud rahalise võlgnevuse restruktureerimist. Selle restruktureerimiskava kohaselt nõustus sotsiaalamet ajatama võlast 1 364 600 Poola zlotti, samas kui suurem summa 3 890 000 Poola zlotti pidi makstama tagasi Ettevõtete Restruktureerimise Fondist saadava laenu arvelt. Nagu eespool selgitatud (vt põhjendus 13), ei saanud PZL Dębica sellelt fondilt laenu. Seejärel otsustas sotsiaalamet ülejäänud osa võlast mitte ajatada ning 2006. aastal ähvardas ta algatada menetluse, et kuulutada ettevõte pankrotis olevaks.

(86)

Komisjon nendib, et hoolimata esimese restruktureerimise ebaõnnestumisest ja rahalisest võlgnevusest esimese restruktureerimisperioodi lõpus õnnestus PZL Dębical jõuda aastal 2006 väikesesse kasumisse (vt tabel 1). See tõestab, et ettevõtte organisatsiooni ja tehnoloogiline restruktureerimine oli kandnud vilja.

(87)

Lisaks seadis sotsiaalamet alates aastast 2001 mitmetele PZL Dębica varadele tagatise, et kasvav võlg katta. Hüpoteegi väärtus saavutas 2007. aastal 11,6 miljoni Poola zloti taseme, kattes 100 % võlast.

(88)

Lõpuks märgib komisjon, et alates aastast 2003 hakkas sotsiaalamet võlga sisse nõudma PZL Dębica varadele müügi kaudu (nagu näidatud tabelis 5). Siiski otsustas aga sotsiaalamet kiirmüügiga mitte jätkata, kuivõrd see toob tavaliselt vähem siis, kui oleks normaalne. On tõsi, et olukorras, kus nõudlus tööstuslike varade järele oli järsult vähenenud, võinuksid need müügitulemused hetke majanduskliimast tulenevalt veelgi halveneda. Selle asemel nõustus sotsiaalamet ettevõtte korraldatava kontrollitud müügiga. Sotsiaalamet pidi nõustuma müügiga kolmanda isiku pakkumise alusel, misjärel kanti müügist saadud puhastulu üle sotsiaalameti arvele. Poola esitatud tõendite alusel saab teha järelduse, et kuigi PZL Dębica juhitud müügist teeniti turuhinda, oli müügi protsess aeglasem kui kiirmüük. Ajavahemikul 2004–2006 sai sotsiaalamet PZL Dębica varade kontrollitud müügi tulemusena tagasi üle 1,6 miljoni Poola zloti.

(89)

Kuivõrd finantsiline restruktureerimine esimese restruktureerimiskava raames luhtus ja PZL Dębica võlg aina kasvas, kaalus sotsiaalamet 2006. aasta lõpus tõsiselt ettevõtte pankroti stsenaariumi. Nagu eespool selgitatud (vt põhjenduse 42 punkt c), teavitas sotsiaalamet 20. novembril 2006 PZL Dębicat oma kavatsusest esitada tema vastu pankrotiavaldus. Pärast seda, kui PZL Dębica oli esitanud 12. detsembril 2006 sotsiaalametile olulist teavet, seda ähvardust siiski täide ei viidud. Komisjon hindas, kas sotsiaalamet käitus ajavahemikul aastast 2007 (kui esimene restruktureerimisperiood lõppes) kuni aastani 2012 (kui sõlmiti ajatamisleping) nagu hüpoteetiline erasektori võlausaldaja.

(90)

Esmalt hindas komisjon PZL Dębica poolt 12. detsembril 2006 sotsiaalametile edastatud teavet. Ettevõte oli esitanud põhjaliku analüüsi oma majandus- ja finantsolukorra kohta ning üksikasjalikud andmed oma edasiste väljavaadete osas. Komisjon märgib, et järgmised ettevõtte poolt sotsiaalametile esitatud punktid oleksid hüpoteetilise erasektori võlausaldaja jaoks väga tähtsad hindamaks võlgniku olukorda ja langetamaks otsus kõige sobivama tegevuskava osas, et saada tagasi võimalikult suur osa võlast, mistõttu võlausaldaja neid andmeid kindlasti jälgiks:

(91)

Komisjon möönab, et tuginedes eespool esitatud põhjalikule teabele, mis viitab sellele, et PZL Dębica oli tõusuteel ja hakkamas teenima tõelist tulu, oli sotsiaalameti seisukohast mõistlik eeldada, et ta saab oma võlast tagasi rohkem, kui võimaldab ettevõttel oma tegevust jätkata, kui siis, kui käivitab selle sundlikvideerimise. Lisaks sellele märgib komisjon, et lähtuvalt pragmaatilisuse põhimõttest ei nõustunud sotsiaalamet peatama sissenõudmise menetlust, mis mõjus PZL Dębica väitel restruktureerimisele lämmatavalt. Seetõttu käitus sotsiaalamet nagu erasektori võlausaldaja, kes valiks sellise tegevuskäigu, mis võimaldaks tal saada tagasi võimalikult suur osa oma võlast.

(92)

Komisjon märgib, et aastal 2008 väljendas sotsiaalamet oma poolehoidu teisele restruktureerimiskavale ning vastavalt sellele allkirjastas osa võla suhtes ajatamislepingu. Ülejäänud osa võlast kavatseti tasuda rahasüstist riigile kuuluvalt Tööstuse Arendamise Agentuurilt. Samas anti selles osas maksepuhkust ja meetmeid ei rakendatud. Komisjon märgib, et sotsiaalamet ei jäänud lootma teisele restruktureerimiskavale kui lahendusele tasumata võla osas, vaid jätkas samal tegevuskursil, millele ta oli asunud aastal 2007, nagu eespool kirjeldatud.

(93)

Aastatel 2007 ja 2008 sai sotsiaalamet lisaks põhjenduses 88 nimetatud rahadele tänu PZL Dębica varade kontrollitud müügile tagasi üle 5,4 miljoni Poola zloti (vt tabel 5). Poola väitel tuleb tõsiasja, et pärast 2008. aastat ettevõtte varade müük lakkas – hoolimata sellest, et sotsiaalameti kasuks oli seatud hüpoteek kolmele ettevõtte kinnisvarale, mille koguväärtus oli üle 6 miljoni Poola zloti –, tuleb vaadelda majanduskontekstis, mille taustal PZL Dębica varade müük toimus. Poola väitis, et majanduskriis ja äritegevuse mahtude vähenemine regioonis olid andnud oma osa sellesse, et huvi PZL Dębica varade vastu kahanes pea olematuks, mistõttu oli neid raske müüa hinnaga, mida sotsiaalamet võinuks pidada vastuvõetavaks.

(94)

Teisest küljest, nagu eespool märgitud, oli PZL Dębica pangaarve endiselt sotsiaalameti kasuks arestitud, mis tõi sotsiaalametile aastatel 2007 kuni 2010 täiendavalt sisse veel 475 369 Poola zlotti.

(95)

Tegelikult tõi jätkuv sissenõudmine sotsiaalametile vaadeldaval perioodil tagasi üle 7 miljoni Poola zloti (vt põhjenduse 96 punkt b) ning tõsiasja, et sissenõudmismenetlus kestis kauem, kompenseeris võla suhtes kohaldatav liitintress.

(96)

Samuti analüüsis komisjon seda, kas PZL Dębica pidas aastatel 2007 kuni 2012 kinni oma lubadustest, mis ta oli andnud jaanuaris 2007, kui sotsiaalamet otsustas mitte algatada tema vastu maksejõuetuse menetlust. Komisjon märgib, et:

(97)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et PZL Dębica jõudmine tagasi kasumisse aastal 2006, tema head väljavaated pikaajalise elujõulisuse vaatevinklist ja pidev jooksvate finantskohustuste täitmine alates aastast 2006 ning samuti erasektori investori kaasamine aastal 2010 on kõik olulised tegurid, mida erasektori võlausaldaja võtaks arvesse hindamisel, kas 2007. aastal heaks kiidetud tegevuskava on jätkuvalt parim viis, kuidas võlga võimalikult kiiresti ja tõhusalt tagasi nõuda.

(98)

Poola esitas 2011. aasta oktoobris, s.o enne ajatamislepingu sõlmimist 1. märtsil 2012, välise konsultandi poolt läbi viidud erasektori võlausaldaja testi tulemuste analüüsi. Testi kokkuvõttes võrreldakse kaht varianti: i) kõigi rahaliste nõuete täitmisele pööramine sotsiaalameti poolt ning ii) võlgade osas kokkuleppe sõlmimine kogu sotsiaalametile võlgnetava summa ajatamise teel. Testi kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et sotsiaalamet peaks minema ajatamise teed, mis tagab kogu võlasumma tagasisaamise, samas kui likvideerimise stsenaariumi puhul oleks võimalik tagasi saada kõigest 60–70 % võlasummast.

(99)

Komisjon analüüsis seda kokkuvõtet ja selle aluseks olevaid eeldusi kriitilisest vaatevinklist.

(100)

Komisjon märgib, et testi järeldused põhinevad i) PZL Dębica tegeliku majandusliku ja finantsseisu analüüsil, ii) ettevõtte varade ja kõigi tema kohustuste analüüsil, iii) ettevõte turupositsiooni analüüsil, iv) restruktureerimise tulemuste analüüsil ning v) Poolas maksejõuetuse menetluste suhtes kohaldatavate õigusreeglite ja tavade analüüsil.

(101)

Likvideerimise stsenaariumi korral võiks sotsiaalamet tagasi saada kõigest umbes 60–70 % võlasummast 3 või 4 aasta jooksul (26). Suurim võimalik tagasisaadav summa on väiksem peamiselt suurte likvideerimiskulude ja ettevõtte varade madala likvideerimisväärtuse tõttu. Likvideerimisväärtuse osas märgib komisjon, et pankrotistsenaariumi korral väheneks nende varade väärtus kiirmüügi olukorras umbes 50 % seoses tõsiasjaga, et need müüdaks eraldi ja need ei satuks tegevust jätkava ettevõtte kasutusse. Seda numbrit mõjutab negatiivselt ka reaalmajanduse kriisi olukorras vähenenud nõudlus tööstuslike varade järele, ehkki see oleks siiski suurem kui keskmine Poolas pankrotistunud ettevõtete müügist saadav tulu, mis on 26,86 % nende õiglasest väärtusest.

(102)

Testi tulemuste kokkuvõtte kohaselt oleksid põhjenduses 44 kirjeldatud ajatamise stsenaariumi korral erasektori võlausaldaja seisukohast, kes tahab võimalikult suurt osa talle võlgu oldavast summast tagasi saada, olulised järgmised elemendid:

(103)

Seda viimast elementi ei saa komisjon arvesse võtta, sest kohustuslikke tulevasi makseid ei saa võrrelda tuludega, mida eraettevõte võib majandustegevusest oodata. Kohustuslike sotsiaalmaksu maksete kogumine lihtsalt ei ole majandustegevus.

(104)

Komisjon märgib, et sõlmitud leping pakub lahendust 1. märtsi 2012. aasta seisuga kogunenud võla tagasisaamiseks täies ulatuses: s.o [7-13 miljonit] Poola zlotti, millest [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti moodustas põhivõlg ja [3,5-6,5 miljonit] Poola zlotti intressid. Summale lisati viivistena veel [1-1,7 miljonit] Poola zlotti. Võlg kuulub tagasimaksmisele 96 igakuise osamaksega.

(105)

Samuti märgib komisjon, et sotsiaalamet ei loobunud tema kasuks PZL Dębica varadele seatud pandist väärtuses 6 243 002,55 Poola zlotti, mille sotsiaalamet plaanib realiseerida samasuguse kontrollitud menetluse raames nagu eelmistegi varade puhul. Kõiki nende varade müügist saadavaid tulusid kasutataks PZL Dębical sotsiaalameti ees kogunenud võlgnevuse vähendamiseks.

(106)

Samuti märgib komisjon, et kokkuvõte ei sisalda 1. variandi ja 2. variandi sissetulevate rahavoogude praeguste väärtuste võrdlust, mis võimaldaks erasektori võlausaldajal kindlaks teha, kumb kahest variandist on tulusam. Komisjon arvutas need praegused väärtused välja mitme erineva diskontomäära puhul, tuginedes konservatiivsetele eeldustele, s.o kolm aastat ettevõtte likvideerimise korral ja kaheksa aastat ajatamise korral. Jooksvatest maksetest saadavaid sotsiaalameti tulevasi tulusid komisjon oma arvestusse ei kaasanud. Kõigi mõeldavate diskontomäärade korral oleks erasektori võlausaldaja jaoks ajatamisstsenaarium kasulikum kui likvideerimine.

(107)

Lõpuks märgib komisjon samuti, et kuni novembrini 2012 tasus PZL Dębica kõik üheksa ajatamislepinguga ette nähtud osamakset õigeaegselt.

(108)

Sellele tuginedes jõudis komisjon seisukohale, et märtsis 2012 ajatamisega nõustudes käitus sotsiaalamet samamoodi kui erasektori võlausaldaja, kes püüab finantsraskustes olevalt võlgnikult oma raha kätte saada. Seega ei loonud avaliku sektori võlausaldaja PZL Dębicale eelist. Vastavalt sellele ei kujuta ettevõtte ja sotsiaalameti vaheline kokkulepe võlgnevuse kustutamiseks kooskõlas poolte vahel märtsis 2012 sõlmitud ajatamislepingule riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(109)

Põhjenduses 52 nimetatud abimeetmeid käsitab komisjon meetmetena, millest loobuti. Seega tuleb lähtuvalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklist 8 komisjoni uurimine nende meetmete osas lõpetada.

(110)

Põhjenduses 56 nimetatud abimeetmeid käsitab komisjon meetmetena, mida kohaldati enne Poola ühinemist ELiga ja mis ei ole pärast seda kuupäeva kohaldatavad. Komisjonil ei ole õigust neid aluslepingu artiklis 108 sätestatud menetluse ega üleminekumehhanismi kohaselt uurida.

(111)

Põhjenduses 59 nimetatud meetmete osas märgib komisjon, et igasugune mitteõiguspäraselt võimaldatud abi tuleks lugeda kooskõlas tagasinõudmise teatisega tagasisaaduks.

(112)

Tabelis 7 nimetatud abimeetmed kuuluvad määruse nr 69/2001 kohaldamisalasse ning ei ületa selles määruses sätestatud künnist.

(113)

Lõpuks võtab komisjon seisukoha, et põhjendustes 76 kuni 108 käsitletud meede ei kujuta endast abi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,