<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-12-202512C111202206020-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0602-22-202504437-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="18/02/2026 14:41:06" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="806GPDiS+51T/miX0zkcbc/vQGYCpBYfB466i8O9yj9jMspL28gsyCNEbBKOLPDQZGBaq0p3jDco5O1KQ5W8HkqjriSV74fcdY9xNh5L/bmY1eWFcLl2d/49908wFK1NZA01+yKYCDAwSmQb4bb+L/C6TvW3TWjpcJDTF9PR53M=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0602" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2022" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_orange" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 10-04-25 14:56:31" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="34f33ea801e94163b803e0fd3a034797" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0602" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId36" style="first"/>
      <div id="rId32" style="even">Kohtujurist Biondi ettepanek – Kohtuasi C‑602/22 P</div>
      <div id="rId33" style="default">ABLV Bank vs. SRB</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      ANDREA BIONDI
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 13. mail 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑602/22 P
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      ABLV Bank AS, likvideerimisel,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-8" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus –Majandus‑ ja rahapoliitika – Pangandusliit – Määrus (EL) nr 806/2014 – Artiklid 7 ja 18 – Ühtne kriisilahenduskord – Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsus mitte algatada kriisilahendusmenetlust – Ühtse Kriisilahendusnõukogu pädevus – Kaalutlusõigus – Kohtuliku kontrolli laiendamine
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva apellatsioonkaebuse peamine ese on Ühtse Kriisilahendusnõukogu („Single Resolution Board“, edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) pädevuste ja eesõiguste määratlemine ning piiritlemine. Eelkõige käsitleb küsimus, mille kohta Euroopa Kohus peab otsuse tegema, kriisilahendusnõukogu pädevust võtta krediidiasutuse suhtes vastu ametlik eitav otsus kriisilahendusskeemi vastuvõtmise kohta ühtse kriisilahenduskorra raames (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas apellatsioonkaebuses palub ABLV Bank AS (edaspidi „ABLV Bank“) tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. juuli 2022. aasta otsuse kohtuasjas ABLV Bank vs. SRB (T‑280/18, EU:T:2022:429; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema hagi kriisilahendusnõukogu kahe otsuse peale (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>). Kokkuvõttes (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) otsustas kriisilahendusnõukogu nendes otsustes jätta ABLV Banki ja tema tütarettevõtja ABLV Bank Luxembourg SA (edaspidi „ABLV Bank Luxembourg“) suhtes kriisilahendusskeemi vastu võtmata. Kriisilahendusnõukogu leidis, et käesoleval juhul on kriisilahendusskeemi vastuvõtmiseks täidetud ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud kaks tingimust, nimelt asjaomase ettevõtja maksejõuetus või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämine ning kriisilahendusele alternatiivsete meetmete puudumine. Kriisilahendusnõukogu tegi siiski ametliku eitava otsuse, leides, et viidatud sätte punktis c ette nähtud kolmas tingimus, nimelt kriisilahenduse vajalikkus avaliku huvi seisukohast, ei ole käesoleval juhul täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuses jättis Üldkohus ABLV Banki hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see oli esitatud kriisilahendusnõukogu otsuse peale, mis puudutas tema tütarettevõtjat ABLV Bank Luxembourgi, ning lükkas sisuliselt tagasi kõik väited, millega põhjendati kriisilahendusnõukogu tehtud ABLV Banki käsitleva otsuse peale esitatud hagi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Bank palub Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus tühistada, vaidlusalused otsused tühistada, mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult ning juhul, kui Euroopa Kohtul ei ole võimalik esimeses kohtuastmes esitatud hagi lahendada, saata kohtuasi uueks läbivaatamiseks Üldkohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Keskpank (EKP), kes on menetlusse astuja esimeses kohtuastmes, paluvad Euroopa Kohtul sisuliselt jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kohtukulud välja ABLV Bankilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Bank põhjendab oma apellatsioonkaebust nelja apellatsioonkaebuse väitega, millele kõigile kriisilahendusnõukogu ja EKP vastu vaidlevad. Käesolevas ettepanekus keskendutakse peamiselt apellatsioonkaebuse esimesele väitele, mis sisaldab peamist õigusküsimust, mida on lühidalt kirjeldatud eespool punktis 1. Kõigepealt tuleb aga analüüsida kriisilahendusnõukogu esitatud apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuse vastuväidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriisilahendusnõukogu väidab, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu. See on ebamäärane ja ebajärjekindel, ei anna kokkuvõtvat ülevaadet esitatud fakti‑ ja õigusväidetest ning paljudel juhtudel ei viita vaidlustatud kohtuotsuse punktidele, millele vastu vaieldakse, ega esita õiguslikke argumente esitatud väidete põhjendamiseks. Seega on raske tuvastada väidetavaid vigu, mille Üldkohus tegi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et apellatsioonkaebuses tuleb täpselt märkida vaidlustatud kohtuotsuse vaidlustatavad osad ja seda konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid, vastasel juhul on apellatsioonkaebus vastuvõetamatu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole apellatsioonkaebus alati selge ega ühtne ega viita ammendavalt vaidlustatud kohtuotsuse vaidlustatud osadele. See sisaldab siiski piisavalt teavet, mis võimaldab kohtuotsuse vaidlustatud punktid iga väite raames kindlaks teha, ning enamuse esitatud argumentide piisavalt täpset ülevaadet. Sellest järeldub minu arvates, et apellatsioonkaebus ei ole tervikuna vastuvõetamatu. Osa ABLV Banki konkreetsetest argumentidest lükatakse siiski vastuvõetamatuse tõttu tagasi, kuna need on ebaselged.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse sisu</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väitega vaidleb ABLV Bank vastu vaidlustatud kohtuotsuse punktidele 73–86. ABLV Bank heidab ette ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 vale tõlgendamist ja mitut muud sellega seotud viga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse viidatud punktides (punktid 73–78) lükkas Üldkohus esiteks tagasi ABLV hagi väite, et kriisilahendusnõukogul puudub pädevus otsustada tema likvideerimise üle, järeldades, et kriisilahendusnõukogu ei olnud vaidlusalustes otsustes määranud ABLV Banki likvideerimist. Teiseks (punktid 79–86) lükkas Üldkohus tagasi ABLV Banki väite, et kriisilahendusnõukogul puudus pädevus võtta vastu selliseid ametlikke eitavaid otsuseid nagu vaidlusalused otsused. Üldkohus järeldas, et kriisilahendusnõukogu on pädev seda liiki otsuseid vastu võtma kolme asjaolu alusel: a) vajadus vältida lünki kohtulikus kaitses EKP hinnangu suhtes maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 82); b) ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 õiguslik raamistik, eelkõige seoses direktiivi 2014/59 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) artikli 82 lõikega 2 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 83); c) oht kahjustada asjaomase finantsinstitutsiooni ja potentsiaalselt finantsturgude stabiilsust, kui kriisilahendusnõukogul puudub pädevus teha ametlik eitav otsus (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 84).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite õiguslik analüüs koosneb kolmest osast: a) esimene osa käsitleb kriisilahendusnõukogu pädevuse puudumist niisuguste eitavate formaalsete otsuste nagu vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel; b) teine osa käsitleb etteheidet Üldkohtu tõlgenduse kooskõla kohta kohtupraktikaga, mis puudutab pädevuste delegeerimist asutustele; c) kolmas osa käsitleb apellatsioonkaebuse esimese väite raames esitatud muid etteheiteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite esimene osa, mis käsitleb kriisilahendusnõukogu pädevust võtta vastu vaidlusalused otsused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Banki argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Bank väidab, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79–86 valesti ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklit 18, kui ta järeldas, et kriisilahendusnõukogu on pädev tegema ametlikku eitavat otsust kriisilahendusskeemi vastuvõtmise (vastuvõtmata jätmise) kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Banki arvates annab Üldkohtu tõlgendus kriisilahendusnõukogule pädevused, mida ei ole ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 18 ette nähtud ning sellel puudub viidatud sätte sõnastuses igasugune alus. See tõlgendus põhineb kriisilahendusskeemi vastuvõtmist reguleerivate sätete vaikimisi analoogia alusel kohaldamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu tõlgendus annaks kriisilahendusnõukogule pädevuse võtta vastu otsus, millel on väline õiguslik toime, isegi kui artikli 18 lõikes 1 sätestatud kolmest tingimusest on täidetud ainult kaks ja järelikult ei võeta vastu mingit kriisilahendusskeemi. ABLV väidab aga, et kui kriisilahendusnõukogu jõuab järeldusele, et kriisilahenduse meede ei ole avaliku huvi seisukohast vajalik, peab ta otsuse tegemisest hoiduma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hiljutine suurkoja otsus kohtuasjas komisjon vs. SRB (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>) kinnitas, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikkel 18 ei anna kriisilahendusnõukogule õigust võtta vastu iseseisvaid õiguslikke tagajärgi tekitavat akti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Bank kritiseerib seejärel vaidlustatud kohtuotsuse punkti 83: esiteks selles nimetatud direktiivi 2014/59 artikli 82 lõige 2, mis näeb ette võimaluse teha kriisilahendusmenetluse algatamise kohta eitavaid otsuseid, käsitleb üksnes liikmesriikide kriisilahendusasutusi ning järelikult ei saa seda kriisilahendusnõukogu suhtes kohaldada; teiseks ei kujuta ühtse kriisilahenduskorra määruses käesolevas lauses viidatud normiga samaväärse sätte puudumine endast liidu seadusandja tahtmatut tegevusetust. ABLV Bank vaidleb vastu ka vaidlustatud kohtuotsuse punktile 84, mis põhineb loogikal, mida ei ole ühtse kriisilahenduskorra määruses ette nähtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et vastata väitele, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõiget 1 on valesti tõlgendatud, tuleb seda sätet tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu poolt kasutatavate tõlgendamiskriteeriumidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, ei tule liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu analüüsin allpool ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõiget 1 grammatiliselt, kontekstipõhiselt ja teleoloogiliselt, et teha kindlaks, kas tõele vastab ABLV Banki väide, et Üldkohus tõlgendas kõnealust sätet valesti, kui ta tunnustas vaidlustatud kohtuotsuses kriisilahendusnõukogu pädevust teha ametlikke eitavaid otsuseid, mis puudutavad kriisilahendusskeemi vastuvõtmise tingimuste (mitte)täitmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt märgin, et kuigi ABLV Bank tugineb oma etteheites üksnes ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 rikkumisele, on määruse üks teine säte asjakohane selleks, et hinnata, kas Üldkohtu järeldus kriisilahendusnõukogu pädevuse kohta võtta vastu selliseid otsuseid nagu vaidlustatud otsused, on õige. Pean silmas artikli 7 lõiget 2, mille kohaselt kriisilahendusnõukogu vastutab tema pädevusalasse kuuluvate ettevõtjate (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) suhtes „kõigi selliste otsuste vastuvõtmise eest, mis on seotud […] kriisilahendusega“. See on tegelikult säte, mis annab minu arvates kriisilahendusnõukogule sõnaselgelt otsustusõiguse ühtse kriisilahenduskorra määrusega kehtestatud ülesannete jaotuse raames.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et hinnata ABLV Banki esitatud väite põhjendatust, tuleb kõnealuse kahe sätte koostoimet tõlgendada vastavalt eespool nimetatud tõlgendamiskriteeriumidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas näitab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 7 lõike 2 sõnastus üldmõistete „kõigi“ ja „kriisilahendusega seotud“ otsused (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>) kasutamisega grammatilisest seisukohast seadusandja tahet näha ette kõikehõlmav sõnastus, mis annab kriisilahendusnõukogule pädevuse teha mis tahes kriisilahendusotsuseid ettevõtjate suhtes, kelle suhtes liidu kriisilahendusõigused kehtivad (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu on ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud kriisilahendusnõukogu pädevus võtta vastu kriisilahendusskeem, kui on täidetud punktides a, b ja c ette nähtud kolm tingimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsused (nagu vaidlusalused otsused), mis näevad ette, et kriisilahendusskeemi vastuvõtmise tingimused ei ole täidetud, on „kriisilahendusega seotud“ otsused, mis kuuluvad seega ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 7 lõikes 2 ette nähtud sätte laia sõnastuse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 7 lõike 2 sõnastus koostoimes sama määruse artikli 18 lõikega 1 toetab seega nende kahe sätte tõlgendamist nii, et kriisilahendusnõukogul on pädevus teha viimati nimetatud sättes ette nähtud kolme tingimuse täidetuse korral ametlik eitav otsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda kinnitab nende sätete kontekstipõhine ja teleoloogiline tõlgendamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab õiguslikku raamistikku ja seega ühtse kriisilahenduskorra määruse sätteid tervikuna, siis on kriisilahenduse kohta ametliku eitava otsuse tegemise pädevuse andmine kriisilahendusnõukogule vajalik ühtse kriisilahenduskorra raames ülesannete jaotuse süsteemis, mis on ette nähtud määruse artiklis 7. Kriisilahendusnõukogu otsus mitte võtta ELi kriisilahendusmeedet tähendab, et liikmesriikide ametiasutused võtavad meetmeid. Seepärast on vaja, et liikmesriikide ametiasutusi teavitataks asjaolust, et kriisilahendusnõukogu on lõpetanud liidu tasandil läbiviidava menetluse ning et kriisilahendusnõukogu ei kavatse kasutada oma kriisilahendusõigusi. Asjaomaste sätete teistsugune tõlgendamine tekitaks ühtse kriisilahenduskorra kontekstis ebakindla olukorra, mis on vastuolus ühtse kriisilahenduskorra määruses ette nähtud pädevuste jaotuse süsteemiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti konteksti seisukohast on kriisilahendusnõukogule kriisilahenduse kohta ametliku eitava otsuse vastuvõtmise pädevuse andmine lisaks kooskõlas vajadusega vältida lünka asjaomase ettevõtja kohtulikus kaitses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>). Nimelt kui kriisilahendusnõukogu ei saaks vastu võtta ametlikku eitavat otsust, mis on vaidlustatav liidu kohtutes, ei oleks võimalik teostada kohtulikku kontrolli EKP hinnangu üle ettevõtja maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta viidatud artikli 18 lõike 1 punkti a tähenduses, kuivõrd see hinnang ei ole vaidlustatav akt seetõttu, et see on menetluse käigus tehtav ettevalmistav akt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimasena on pakutud tõlgendus teleoloogilisest seisukohast kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse eesmärgiga tagada krediidiasutuste kriisi‑ ja maksejõuetusolukordade tõhus juhtimine ning ühtse kriisilahenduskorra enda tõhusus, mida on mainitud ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendustes 89 ja 123 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>). Sellistes olukordades on sekkumise kiirus sageli otsustav (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>). Kui puudub ametlik otsus, milles selgitatakse, et liit ei kasuta oma kriisilahendusõigusi, võib ebakindluse olukord, mis puudutab liidu kõnealuste pädevuste ettevõtja suhtes kasutamist või kasutamata jätmist, ohustada meetmete kiiret võtmist ja seega nende tõhusust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles mõttes on eespool kirjeldatud tõlgendus kooskõlas ka ühtse kriisilahenduskorra määruse eesmärkidega säilitada finantsstabiilsus, tagada oluliste finantsteenuste jätkamine ja kaitsta hoiustajaid, millele on viidatud ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjenduses 58 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>). Ebakindel olukord, mis tuleneb ametliku eitava otsuse puudumisest, mis tekitab kahtlusi otsustes ja meetmetes, mis võetakse ettevõtja suhtes pärast EKP poolt tema suhtes läbi viidud maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamist, suurendaks selle ettevõtja riske ja seega ka kriisi ülekandumise ohtu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõlgendust, mille kohaselt kriisilahendusnõukogu on pädev tegema ametlikke eitavaid otsuseid selle kohta, kas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, ei seata kohtuotsuses komisjon vs. SRB kahtluse alla. Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et kriisilahendusnõukogu vastu võetud kriisilahendusskeem ei ole vaidlustatav akt. Kõnealune skeem ei kujuta endast kriisilahendusmenetluse lõpptulemust, mis saabub alles siis, kui komisjon selle kinnitab (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>). Eelkõige sedastas Euroopa Kohus otsuse komisjon vs. SRB punktis 83, et kuigi määruse artiklites 7 ja 18 on ette nähtud, et kriisilahendusnõukogu on kohustatud koostama ja vastu võtma kriisilahendusskeemi, „ei anna need talle siiski õigust võtta vastu iseseisvaid õiguslikke tagajärgi tekitavat akti“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. SRB aluseks olnud vaidluse esemest nähtub siiski, et Euroopa Kohus viitas selles kohtuotsuses üksnes vastu võetud kriisilahendusskeemile, see tähendab kriisilahendusnõukogu ametlikule positiivsele otsusele, millel ei ole iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. Ametlik eitav otsus jätta kriisilahendusskeem vastu võtmata on seevastu kriisilahendusnõukogu menetluse lõppakt. Seega kujutab see otsus endast akti, millel on tingimata iseseisvad õiguslikud tagajärjed ja mida saab ELTL artikli 263 alusel vaidlustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes ei sea ABLV Banki argumendid, mille eesmärk on vastu vaielda vaidlustatud kohtuotsuse punktile 83, kahtluse alla Üldkohtu järelduse põhjendatust seoses kriisilahendusnõukogule ametliku eitava kriisilahendusotsuse vastuvõtmise pädevuse andmisega. Selles punktis ei leidnud Üldkohus aga, et direktiivi 2014/59 artikli 82 lõige 2 on käesolevas asjas kohaldatav. Üldkohus viitas sellele sättele analüüsis laiema õigusliku raamistiku kohta, millesse ühtse kriisilahenduskorra määruse artikkel 18 kuulub.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et esimese väite esimene osa tuleb minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa, mis käsitleb asutustele pädevuste delegeerimist käsitlevat kohtupraktikat</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Banki argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Bank väidab, et see, kuidas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõiget 1 tõlgendas, on vastuolus kohtupraktikaga, mis käsitleb pädevuste delegeerimist asutustele, mis tuleneb kohtuotsusest Meroni vs. Ülemamet (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>). ABLV Bank märgib, et kriisilahendusnõukogu on asutus, mille pädevused peavad olema kitsalt määratletud. Ta väidab, et ühtse kriisilahenduskorra määrus tunnustab sõnaselgelt vajadust piirata kriisilahendusnõukogu pädevust, viidates põhjenduses 26 kõnealusele kohtupraktikale. Vastupidi sellele vajadusele annab Üldkohtu esitatud tõlgendus kriisilahendusnõukogule aga väga ulatusliku pädevuse määrata püsivalt kindlaks asjaomase panga saatus ilma komisjoni ja nõukogu sekkumiseta ning ilma ühegi menetlusliku või sisulise piiranguta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt märgin, et hiljutises kohtuotsuses komisjon vs. SBR analüüsis Euroopa Kohus kriisilahendusnõukogule ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 18 antud pädevuste kooskõla, arvestades kohtupraktikat, mis tuleneb kohtuotsusest Meroni vs. Ülemamet, seoses käesoleva kohtuasja olukorraga võrreldes vastupidise olukorraga, st kriisilahendusskeemi vastuvõtmisega. Kõnealuses kohtuotsuses järeldas Euroopa Kohus, et selle artikli sätted, mis võimaldavad kriisilahendusnõukogul võtta vastu kriisilahendusskeem, võimaldavad vältida „vastutuse üleminekut“ eespool viidatud kohtupraktika tähenduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>). Üldkohus tugines kaalutlusele, et andes kriisilahendusnõukogule pädevuse hinnata, kas kriisilahendusskeemi vastuvõtmise tingimused on täidetud – ja pädevuse määrata kindlaks selle skeemi jaoks vajalikud vahendid – annavad need sätted komisjonile või vajaduse korral nõukogule pädevuse anda lõplik hinnang kriisilahendusskeemi kaalutlusõiguse aspektidele, mis on osa liidu krediidiasutuste kriisilahenduspoliitikast (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Banki apellatsioonkaebuse esimese väite teises osas esitatud etteheide põhineb valel eeldusel, kuna see võrdleb kaht täiesti erinevat stsenaariumi. Sisuliselt võrdub see väitega, et kasutatud arutluskäiku, mida Üldkohus kasutas kohtuotsuses komisjon vs. SRB seoses kriisilahendusnõukogu pädevusega võtta vastu kriisilahendusskeem tuleb kohaldada ka tema eitava otsuse tegemise pädevuse suhtes. Kui institutsioonid ei osale sedaliiki otsuste vastuvõtmise menetluses, oleks kriisilahendusnõukogule niisuguste otsuste vastuvõtmise pädevuse andmine seega vastuolus kohtupraktikaga, mis käsitleb ametitele pädevuste delegeerimist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas kõne all olev pädevus teha kriisilahendusskeemi vastuvõtmise kohta eitavaid otsuseid on siiski täiesti erinev pädevusest, mida kasutatakse vastupidisel juhul, kui võetakse vastu kriisilahendusskeem, mis on kohtuotsuse komisjon vs. SRB ese.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eitava otsuse vastuvõtmisel otsustab kriisilahendusnõukogu, et ei ole täidetud ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimused, mis õigustavad kriisilahendusõiguste kasutamist liidu poolt. Eitava otsuse korral lõpetatakse kriisilahendusmenetlus liidu tasandil. Vajaduse korral võetakse meetmeid riiklikul tasandil, kui kohaldatavates riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimused on täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on eitav otsus otsus mitte kasutada liidu kriisilahenduspoliitika hulka kuuluvaid pädevusi. Seevastu kriisilahendusskeemi vastuvõtmise (jaatav) otsus hõlmab tegeliku kriisilahendusmenetluse algatamist ja liidu kriisilahenduspoliitika kohaste nende kriisilahendusõiguste täielikku kasutamist, mida võivad teostada ainult liidu institutsioonid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis on ka nende hinnangute ulatus, mille kriisilahendusnõukogu peab eitava otsuse tegemiseks andma, palju piiratum. Eitava otsuse korral piirduvad hinnangud, mille kriisilahendusnõukogu peab andma, selle tuvastamisega, et ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 ette nähtud kolm tingimust ei ole täidetud. Need ei laiene aga ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 6 punktis c osutatud kriisilahenduse vahendite ega ühtse kriisilahendusfondi kasutamise vajaduse kindlaksmääramisele, mida tehakse kriisilahendusskeemi vastuvõtmise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 ette nähtud kolme tingimuse täidetuse hindamise laadi, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et kriisilahendusnõukogul on kaalutlusõigus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>) ja seega ei sõltu see sellest, kas analüüs viib jaatava või eitava otsuseni (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>). Euroopa Kohus on siiski ka tunnistanud, et see pädevus on ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõigete 1, 4 ja 5 kohaselt piiritletud objektiivsete kriteeriumide ja tingimustega, mis määravad kindlaks kriisilahendusnõukogu tegevusulatuse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle hindamine, kas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud kolm tingimust on täidetud või mitte, eeldab tehnilisi valikuid ning keerulisi (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>) tehnilisi ja majanduslikke/usaldatavushinnanguid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>). See hinnang ei tähenda aga „poliitilist“ laadi valikuid, mis on jäetud üksnes liidu poliitiliste organite pädevusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnates, kas need tingimused on täidetud, kasutab kriisilahendusnõukogu seega „tehnilist kaalutlusõigust“, mitte „poliitilist kaalutlusõigust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et eitava otsuse vastuvõtmise korral on kriisilahendusnõukogule pädevuste delegeerimine, mis piirdub pädevusega teha sisuliselt tehnilist laadi hinnangute põhjal kindlaks, kas liidu kriisilahendusmeetme võtmise tingimused ei ole täidetud, palju kitsam kui kriisilahendusskeemi vastuvõtmise korral. Delegeerimise ulatus ja sellest tulenev kaalutlusõigus erinevad kriisilahendusskeemi vastuvõtmisest: kuna poliitilist kaalutlusõigust ei teostata, ei ole „poliitiliste“ institutsioonide osalemine selliste eitavate otsuste vastuvõtmisel vajalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei õigusta ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendustes 24 ja 26 esitatud põhjused, mis õigustavad komisjoni ja nõukogu vajadust sekkuda kriisilahendusskeemi vastuvõtmise korral, nende osalemist eitava otsuse vastuvõtmise menetluses. </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetsemalt, seoses komisjoni osalemisega eitava otsuse tegemise korral – kuna puuduvad liidu kriisilahenduse meetmed, ei saa olemas olla ka kriisilahendusskeemi kaalutlusõiguslike aspektide kontrolli (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab nõukogu osalemist, siis juhul kui tehakse eitav otsus, ei ole vaja kontrollida kasutatavate vahendite summat ega läbi viia kontrolli toime üle, mida kriisilahendus avaldaks liikmesriikide ja kogu liidu finantsstabiilsusele ning liikmesriikide eelarvesuveräänsusele, kuna fondi ei kasutata. Kui liidu kriisilahenduse meetmeid ei võeta, kaalutakse kaalul olevaid erinevaid eesmärke ja huve vajaduse korral riiklikul tasandil, nagu on ette nähtud kriisilahenduskorra määruses sätestatud õiguste jaotamise süsteemiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes tuleneb eeltoodud kaalutlustest, et kriisilahendusnõukogule eitavate otsuste tegemise pädevuse andmisega selle kohta, kas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 ette nähtud tingimused on täidetud, ei delegeerita kriisilahendusnõukogule pädevust võtta vastu majanduspoliitikaga seotud akti liidu nimel, vaid üksnes pädevus anda hinnanguid, mis väljendavad tehnilist kaalutlusõigust; seega ei too see kaasa „tegelikku vastutuse üleminekut“, mis on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga asutustele pädevuse delegeerimise valdkonnas, mis tuleneb kohtuotsusest Meroni vs. Ülemamet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb ka apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite kolmas osa, mis puudutab muid etteheiteid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite raames esitab ABLV Bank vaidlustatud kohtuotsuse punktide 73–86 kohta mitu muud etteheidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks väidab ABLV Bank, et kriisilahendusnõukogu järgitav hilisem praktika näitab, et ta ise ei nõustu tõlgendusega, mille Üldkohus andis ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 18.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See argument on minu arvates esiteks vastuvõetamatu, kuna selles ei ole kuidagi välja toodud vaidlustatud kohtuotsuse osi, millele vastu vaieldakse ja milles on rikutud õigusnorme (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>). Igal juhul ei ole see lisaks sisu seisukohast asjakohane. Isegi kui nõustuda sellega, et kriisilahendusnõukogu muutis oma praktikat – millele kriisilahendusnõukogu ise vastu vaidleb –, ei oleks selline muudatus käesolevas asjas asjakohane, kuna see ei mõjuta mitte kuidagi ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 18 Üldkohtu poolt antud tõlgenduse õiguspärasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks väidab ABLV Bank, et Üldkohus ei teinud õigesti kindlaks vaidlusaluste otsuste õiguslikke tagajärgi. Need otsused, mis sisaldavad siduvaid järeldusi ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud kahe tingimuse kohta, oleksid muutnud ABLV Banki õiguslikku olukorda negatiivses suunas, kuigi see ei oleks toonud kaasa ABLV Banki otsest likvideerimist. Enne nende õiguspärasuse analüüsimist oleks Üldkohus pidanud mõistma nende otsuste laadi ja õiguslikku toimet. Seejärel leidis Üldkohus, et kriisilahendusnõukogu võib anda liikmesriikide kriisilahendusasutustele juhiseid, täpsustamata siiski juhiste liiki.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kahtlen väga ka selle väite vastuvõetavuses. Ka selles osas ei näita ABLV ära vaidlustatud kohtuotsuse osi, millele ta vastu vaidleb. Igal juhul on see väiteosa ka põhjendamatu. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 34 ja 49 tunnistas Üldkohus sõnaselgelt, et vaidlusalune otsus mõjutas otseselt ABLV Banki õiguslikku olukorda. See on põhjus, miks see pank on kõnealusest otsusest otseselt huvitatud ja tal on seega õigus esitada otsuse vaidlustamiseks hagi, kuigi ta ei ole otsuse adressaat. Seega analüüsis ja mõistis Üldkohus vaidlusaluste otsuste laadi ja õiguslikku toimet. Lisaks ei leidnud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses, et kriisilahendusnõukogu annab liikmesriikide ametiasutustele juhiseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks väidab ABLV Bank, et jättes tunnistamata, et vaidlusalused otsused nõuavad ABLV Banki ja ABLV Bank Luxembourgi likvideerimist, moonutas Üldkohus viidatud otsuste sisu. Esiteks nõuab vaidlustatud otsuste sõnastus liikmesriikide kriisilahendusasutustelt nende otsuste täitmist ega jäta mitte mingit kahtlust likvideerimise vajalikkuse osas. Teiseks võrdsustas Üldkohus ELTL artikli 263 alusel vaidlustatava akti mõiste ekslikult konkreetse materiaalse dokumendiga. See mõiste puudutab vaidlustatud otsuste sisu. Seega oleks Üldkohus pidanud kriisilahendusnõukogu 24. veebruari 2018. aasta pressiteadet (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>) arvestades järeldama, et vaidlusalused otsused nõudsid ABLV Banki ja ABLV Bank Luxembourgi likvideerimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas on põhjendamatud argumendid, mis puudutavad väidetava likvideerimise kehtestamist vaidlustatud otsustes. Nimelt nagu nähtub 24. veebruari 2022. aasta otsusest kohtuasjas Bernis jt vs. SRB (C‑364/20 P, ei avaldata, EU:C:2022:115), ei nõudnud vaidlustatud otsused kahe asjaomase ettevõtja likvideerimist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>). Lisaks, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 75 märkis, nähtub kohtuotsuse ABLV Bank punktist 49, et kõnealuse panga likvideerimine tulenes selle äriühingu aktsionäride tehtud otsusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Argumendid kriisilahendusnõukogu 24. veebruari 2018. aasta pressiteate kohta ei ole samuti põhjendatud. Isegi kui leida, et esineb vastuolu vaidlusaluste otsuste teksti ja pressiteate vahel, ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 77, et selline teabedokument nagu pressiteade ei saa muuta ametliku otsuse sisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks väidab ABLV Bank, et Üldkohus moonutas kaudselt õigusakti „adressaadi“ mõistet ELTL artikli 263 ja artikli 297 lõike 2 tähenduses. Ta oleks pidanud leidma, et õigusakti adressaat on isik, kelle õiguslikku olukorda on muudetud, mitte akti rakendamise eest vastutav asutus. Sellest tuleneb, et ABLV Banki ja ABLV Bank Luxembourgi tuleb pidada vaidlustatud otsuste adressaatideks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See etteheide on põhjendamatu. Kohtupraktikast tuleneb, et akti adressaadi mõistet ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses tuleb käsitada formaalselt, nii, et see viitab aktis endas adressaadina nimetatud isikule. Asjaolu, et akti sisust võib olla huvitatud muu isik kui akti ametlik adressaat, võib tõepoolest anda sellele isikule kaebeõiguse, kuid see ei anna talle kõnealuse akti adressaadi staatust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendaks on vaidlustatud otsustes pandud toime olulisi menetlusnormide rikkumisi, mille Üldkohus oleks pidanud tõstatama omal algatusel. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseni viinud menetluses ei järgitud õigust olla ära kuulatud ja ABLV Banki õigust tutvuda toimikuga. Lisaks ei toimetatud otsust ABLV Bankile nõuetekohaselt kätte ega esitatud ühtegi põhjendust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Etteheited väidetavate menetlusnormide rikkumiste kohta on minu arvates samuti vastuvõetamatud. Samuti ei viita ABLV Bank mitte ühelgi viisil vaidlustatud kohtuotsuse vaidlusalustele osadele. Eelkõige ei põhine põhjendamiskohustuse väidetavat rikkumist puudutav etteheide mitte ühelgi argumendil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb minu arvates, et apellatsioonkaebuse esimene väide tuleb tervikuna tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väites vaidlustab ABLV Bank vaidlustatud kohtuotsuse selle osa (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>), milles Üldkohus lükkas tagasi tema hagi väited, mis puudutasid tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise olukorra hindamist ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punkti a tähenduses. Kriisilahendusnõukogu ja EKP vaidlevad vastu kõigile apellatsioonkaebuse teise väite raames esitatud etteheidetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb tagasi lükata kriisilahendusnõukogu vastuvõetamatuse vastuväide, mille kohaselt on käesolev väide tervikuna vastuvõetamatu. On tõsi, et teatavates punktides ei ole ABLV Banki esitatud argumendid selged. Enamikul juhtudel võimaldab apellatsioonkaebus siiski kindlaks teha vaidlustatud kohtuotsuse vaidlusalused osad ja mõista ABLV Banki argumente, võimaldades Euroopa Kohtul teostada oma õiguspärasuse kontrolli.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuliku kontrolli ulatus </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Bank väidab, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 90–96 tõlgendas Üldkohus liiga kitsalt selle kohtuliku kontrolli ulatust, mida liidu kohus peab teostama ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punkti a tähenduses maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise olukorra hindamisel. Üldkohus rikkus seega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ning Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Ta leidis ekslikult, et see kontroll peab olema piiratum kui kontroll, mida teostavad riigisisesed kohtud maksejõuetuse valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub eespool punktis 43 viidatud kohtupraktikast, et kriisilahendusnõukogul on kaalutlusõigus, kui ta hindab seda, kas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 ette nähtud tingimused on täidetud. Täpsemalt nähtub eespool punktis 44 viidatud kohtupraktikast, et selle hindamisel, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, peab kriisilahendusnõukogu tegema tehnilisi valikuid ning andma keerulisi majandusprognoose ja ‑hinnanguid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on Euroopa Kohus kinnitanud, et seda kaalutlusõigust arvestades ei tohi kohtulik kontroll, mida liidu kohus peab teostama kriisilahendusskeemi vastuvõtmist puudutavate otsuste põhjenduste põhjendatuse üle – mis hõlmab maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise olukorra olemasolu analüüsi – viia selleni, et kohus asendab kriisilahendusnõukogu hinnangu enda omaga, vaid selle eesmärk on kontrollida, kas see otsus ei põhine sisuliselt ekslikel faktidel ja kas selles ei ole tehtud ilmset hindamisviga ega kuritarvitatud võimu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et Üldkohus ei rikkunud vaidlustatud kohtuotsuses õigusnorme, kui ta tegi kindlaks liidu kohtute teostatava kohtuliku kontrolli ulatuse seoses maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise olukorra olemasolu hindamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märgin siiski, et just seetõttu, et tunnustatakse kriisilahendusnõukogu tehnilist kaalutlusõigust selle kindlaksmääramisel, kas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on täidetud, on eriti oluline range kohtulik kontroll, olgugi et see jääb eespool nimetatud piiridesse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikas ei ole vaidlust selles, et tehnilise kaalutlusõiguse kasutamisel on äärmiselt oluline järgida menetluslikke tagatisi, mille hulka kuulub liidu institutsioonide kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki hinnatava olukorra asjakohaseid aspekte. Sellistes olukordades peab liidu kohus eelkõige kontrollima mitte ainult esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas need võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige ei tohi kriisilahendusasutuste tehtud majanduslike hinnangute keerukus takistada kohtutel uurimast, kas tõendid, millele kriisilahendusasutus tugines, on täpsed, usaldusväärsed ja järjepidevad, kas need sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida tuleb keerulise olukorra hindamisel arvesse võtta, ja kas need võivad kinnitada selle põhjal tehtud järeldusi (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>). Kriisilahendusnõukogu peab seega tegema oma otsused kindlate, täpsete, usaldusväärsete ja ühtelangevate tõendite alusel ning oma otsust igakülgselt põhjendama, avalikustades selle aluseks olevad erinevad loogilised sammud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>). Need asjaolud ja põhjendused peavad alluma liidu kohtu rangele kontrollile. See on nii seda enam, et ühtse kriisilahenduskorra määrus ei näe ette võimalust esitada ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 alusel vastu võetud otsuste peale kaebust selle määruse artikli 85 alusel loodud apellatsioonikomisjonile (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse teises väites esitatud muud etteheited</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse teises väites esitab ABLV Bank vaidlustatud kohtuotsuse punktide 97–146 kohta mitu muud etteheidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks väidab ABLV Bank, et Üldkohus moonutas toimikut, kui ta leidis, et ABLV Banki puudutav vaidlusalune otsus sisaldas kriisilahendusnõukogu kaudset hinnangut selle panga maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta, samas kui kriisilahendusnõukogu märkis kostja vastuses, et EKP viis selle hindamise läbi üksi ja et kriisilahendusnõukoguga üksnes konsulteeriti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See etteheide põhineb vaidlustatud kohtuotsuse punktide 103–108 ilmselgelt ekslikul tõlgendamisel. Nendes punktides ei leidnud Üldkohus, et tegemist oleks kaudse hinnanguga. Ta piirdus veatu tuvastusega, et vastavalt kohtupraktikale võis kriisilahendusnõukogu üle võtta EKP hinnangu ja tugineda EKP hinnangule selle kohta, kas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punktis a ette nähtud tingimus on täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks väidab ABLV Bank, et Üldkohus moonutas faktilisi asjaolusid, jättes tegevusetuse tõttu arvesse võtmata Tribunal d’arrondissement de Luxembourgi (Luksemburgi esimese astme kohus) 9. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse ja muud hilisemad sündmused, mis seadsid kahtluse alla kriisilahendusnõukogu hinnangud, mis olid vaidlusaluste otsuste aluseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas on Luksemburgi kohtu otsus käesolevas asjas ilmselgelt asjakohatu juba üksnes põhjusel, et see ei puuduta ABLV Banki, vaid ABLV Bank Luxembourgi, mistõttu ABLV Banki hagi jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Mis puudutab viidet muudele hilisematele tõenditele, siis esiteks ei vaidlusta ABLV Bank kuidagi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 97–99 esitatud arutluskäiku, milles Üldkohus lükkas tagasi argumendi, mis puudutab ABLV Banki likviidsusolukorraga seotud täiendavaid sündmusi. Igal juhul ei toeta apellatsioonkaebuses esitatud viidet sellistele täiendavatele sündmustele ükski tõend.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks väidab ABLV Bank, et Üldkohus ei vastanud nõuetekohaselt teatavatele esimeses kohtuastmes esitatud argumentidele. ABLV Bank viitab järgmistele asjaoludele: moratoorium, hoiuste kaitse mehhanism ja taotlus konverteerida tema Euroclear likviidsed vahendid likviidseteks vahenditeks Läti Keskpangas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et kui seda etteheidet tuleb mõista nii, et sellega vaidlustatakse Üldkohtu poolt nendele asjaoludele antud hinnangute sisu, on see ilmselgelt vastuvõetamatu, kuna ABLV Bank ei ole mitte kusagil märkinud, millised vigu vaidlustatud kohtuotsuses tehti. Osas, milles etteheidet tuleb mõista nii, et ABLV Bank väidab, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole Üldkohtu analüüsi osas põhjendatud, on see alusetu. Üldkohus vastas neile argumentidele vaidlustatud kohtuotsuse punktides 125–144.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks väidab ABLV Bank, et vaidlustatud kohtuotsus põhineb valel arusaamal pankade likviidsuse mõistest ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 tähenduses. Üldkohus jättis arvesse võtmata asjaolu, et liidu õiguses ette nähtud likviidsuskorda moonutataks, kui krediidiasutusele kehtestataks kriisi korral täiendavad likviidsusnõuded.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin sellega seoses, et ABLV Bank piirdub oma likviidsuse mõistet käsitleva argumendi põhjendamisel väitega, et likviidsuspuhvrid luuakse õigel ajal ning neid kasutatakse ja vähendatakse kriisistsenaariumis tahtlikult. Ta ei vaidle aga kuidagi vastu Üldkohtu arutluskäigule, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 111–115. Lisaks ei toeta väidet täiendavate likviidsusnõuete kehtestamise kohta mitte ükski tõend.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonkaebuse teine väide tuleb minu arvates samuti tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse kolmas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandas väites leiab ABLV Bank, et Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsuses tähelepanuta ja/või moonutas või käsitles ebaõigesti mitut esimeses kohtuastmes esitatud argumenti. ABLV Bank viitab järgmisele: esiteks tema argument, et EKP ja kriisilahendusnõukogu ei ole järginud Läti ametiasutuste pädevust rahapesuvastase võitluse valdkonnas ning et selle kohta on tehtud otsus; teiseks argument, mis käsitleb Ameerika Ühendriikide Financial Crime Enforcement Networki (FinCEN) arvamust, mis oli kolmanda riigi katse avaldada Läti Vabariigile survet tema õigusaktide muutmiseks; kolmandaks, argument, mis käsitleb kahtlusi kriisilahendusnõukogu ja EKP erapooletuses. Lisaks ei võtnud Üldkohus piisavalt arvesse erinevaid ABLV Banki esitatud tõendeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses kahe esimese argumentiga nähtub kohtupraktikast, et panga maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise põhjuste arvessevõtmist ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punkti a tähenduses ei ole selles sättes ette nähtud ja see oleks vastuolus ka kõnealuse määruse eesmärkidega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>). Sellest järeldub, et Üldkohus võis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 101 viga tegemata tagasi lükata kõik neid kohtuasju puudutavad argumendid, sealhulgas need kaks argumenti, leides, et need ei ole ABLV Banki puudutava vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse seisukohast asjakohased.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kolmandat argumenti osas, milles seda tuleb mõista nii, et ABLV Bank soovib vaidlustada seda, et rikutud on tema õigust sellele, et kriisilahendusnõukogu käsitleks tema küsimusi erapooletult – väide, mille ta esitas esimeses kohtuastmes –, siis vastas Üldkohus talle vaidlustatud kohtuotsuse punktides 179–186. ABLV Bank ei saa seega väita, et Üldkohus jättis selle argumendi tähelepanuta. Lisaks ei vaidlusta ta oma apellatsioonkaebuses mitte kordagi vaidlustatud kohtuotsuse selles osas sisalduvaid põhjendusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, mis puudutab argumente, mis käsitlevad tõendite hindamist Üldkohtu poolt, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole faktiliste asjaolude ja tõendite hindamine – välja arvatud juhul, kui faktilisi asjaolusid ja tõendeid on moonutatud – õigusküsimus, mis kuuluks sellisena Euroopa Kohtu kontrolli alla apellatsioonimenetluses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>). Seetõttu on need argumendid vastuvõetamatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustest tuleneb minu arvates, et ka kolmas väide tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse neljas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse neljandas väites leiab ABLV Bank, et Üldkohus tegi mitu viga, kui ta analüüsis ABLV Bank Luxembourgi otsuse peale esitatud kaebuse vastuvõetavust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb vaidlustatud otsuseid tõlgendada kooskõlas kriisilahendusnõukogu 24. veebruari 2018. aasta pressiteatega. Teiseks moonutas Üldkohus nende sisu, kui ta eitas, et vaidlusalused otsused nõuavad ABLV Banki ja ABLV Bank Luxembourgi likvideerimist. Kolmandaks, viidates kriisilahendusnõukogu poolt teiste ettevõtjate suhtes tehtud kriisilahendusega seotud otsustele, väidab ABLV Bank, et kriisilahenduse otsus võib muuta aktsionäride õiguslikku olukorda. Ta järeldab sellest, et sama kehtib ka kriisilahendusskeemi vastu võtmata jätmise otsuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses leian, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 40–45 esitatud Üldkohtu arutluskäigus ei ole õigusnorme rikutud. Üldkohus kohaldas kohtupraktikat (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) õigesti, kui ta leidis, et ABLV Bankil kui ABLV Bank Luxembourgi aktsionäril ei olnud otsest huvi ABLV Bank Luxembourgi käsitleva vaidlusaluse otsuse vastu, kuna otsus jätta selle ettevõtja suhtes kriisilahendusmenetlus algatamata ei mõjutanud tema õigust saada dividende ja osaleda ABLV Bank Luxembourgi juhtimises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ABLV Banki argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla. Punktis 90 nimetatud esimene ja teine argument lükati juba eespool punktides 58 ja 59 tagasi. Kolmas argument, mis puudutab kriisilahendusnõukogu poolt teiste ettevõtjate suhtes tehtud kriisilahendusotsuseid, tuleb samuti tagasi lükata, kuna need otsused ei ole asjakohased selleks, et tõendada ABLV Banki otsest huvi vaidlusaluse otsuse vastu, mis puudutab tema tütarettevõtjat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et ka apellatsioonkaebuse neljas väide tuleb tagasi lükata ja seega tuleb jätta apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna ABLV Bank kaotas apellatsioonimenetluse ja nii kriisilahendusnõukogu kui ka EKP on kohtukulude hüvitamist nõudnud, leian, et vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida selle kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluses, tuleb nende kohtukulud jätta ABLV Banki kanda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelnevate kaalutluste alusel teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Keskpanga kohtukulud välja ABLV Bank AS‑ilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: itaalia.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Ühtne kriisilahenduskord loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusega (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1) (edaspidi „ühtse kriisilahenduskorra määrus“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Vastavalt 23. veebruari 2018. aasta otsused SRB/EES/2018/09 ja SRB/EES/2018/10 (edaspidi „vaidlusalused otsused“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Käesoleva kohtuasja faktiliste asjaolude üksikasjalikum ülevaade on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2–20.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) ELTL artikli 256 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu ning Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punkti d ja artikli 169 alusel. Vt muu hulgas 14. detsembri 2016. aasta otsus SV Capital vs. EBA (C‑577/15 P, EU:C:2016:947, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta] direktiiv 2014/59/EL[, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190)].</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) 18. juuni 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. SRB (C‑551/22 P, EU:C:2024:520; edaspidi „kohtuotsus komisjon vs. SRB“, vt eriti punkt 83).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt muu hulgas 9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Commune de Schaerbeek ja Commune de Linkebeek (C‑627/23, EU:C:2025:9, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) St finantseerimisasutused ja konsolideerimisgrupid, mida peetakse liidu ja muude piiriüleste konsolideerimisgruppide finantsstabiilsuse seisukohast oluliseks. Vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. SRB, punkt 75.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Kõnealuse sätte mitme keeleversiooni analüüs näitab, et itaalia keeles kasutatavat sõnastust kasutatakse ka enamikus teistes keeltes (nt inglise keeles „all decisions relating to resolution“, saksa keeles „alle Beschlüsse im Zusammenhang mit einer Abwicklung“ ja hispaania keeles „todas las decisiones relacionadas con la resolución“). Sarnane sõnastus on portugali‑, kreeka‑, läti‑, ungari‑, rumeenia‑, taani‑, rootsi‑, soome‑ ja bulgaariakeelses versioonis. Muudes keeleversioonides on veidi teistsugune sõnastus, milles kasutatakse väljendit „kõik kriisilahendusotsused“ (nt prantsuskeelne versioonis „toutes les décisions de résolution“ ja hollandikeelne versioonis „alle afwikkelingsbesluiten“). Sellegipoolest on ka see sõnastus, mida pealegi on kasutatud vähemates keeleversioonides, kooskõlas sätte tõlgendusega, mis on välja pakutud käesoleva ettepaneku järgmistes punktides.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Ainus piirang on sama määruse artikli 31 lõikes 1 sätestatud kohustus teha riikide reguleerivate asutustega koostööd.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>)  Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 82 õigesti märkis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Üldkohus viitas selles 6. mai 2021. aasta kohtuotsusele ABLV Bank vs. EKP (C‑551/19 P ja C‑552/19 P, EU:C:2021:369; edaspidi „kohtuotsus ABLV Bank“; vt eelkõige punktid 56 ja 73).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt selle kohta ka direktiivi 2014/59 põhjendused 1 ja 120.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Kiire sekkumise vajaduse kohta kriisiolukordades vt ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendused 10, 16, 26 ja 31 ning direktiivi 2014/59 põhjendused 4 ja 5.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vt ka 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Aeris Invest vs. komisjon ja SRB (C‑535/22 P, EU:C:2024:819, edaspidi „kohtuotsus Aeris Invest“, punkt 164) ning García Fernández jt vs. komisjon ja SRB (C‑541/22 P, EU:C:2024:820, edaspidi „kohtuotsus García Fernández“, punkt 190).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Üldkohus märkis seda vaidlustatud kohtuotsuse punktis 84 õigesti. Nendest kaalutlustest tuleneb, et ei saa nõustuda ABLV Banki seisukohaga, et kui kriisilahendusnõukogu jõuab järeldusele, et kriisilahenduse meede ei ole avaliku huvi seisukohast vajalik, peaks ta täielikult hoiduma otsuse tegemisest.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Vt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõiked 1, 6 ja 7. Vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. SRB, punkt 94.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) 13. juuni 1958. aasta kohtuotsus Meroni vs. Ülemamet (9/56, EU:C:1958:7)</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt 22. jaanuari 2014. aasta kohtuotsus Meroni vs. Ülemamet, lk 41, Ühendkuningriik vs. parlament ja nõukogu (C‑270/12, EU:C:2014:18, edaspidi „kohtuotsus ESMA“, punkt 42) ja komisjon vs. SBR, punkt 71.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. SRB, punkt 81.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Sellega seoses märgin, et ABLV Bank piirdub oma apellatsioonkaebuses sellega, et vaidlustab Üldkohtu tõlgenduse kooskõla eespool viidatud kohtupraktikaga, esitamata sõnaselgelt ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväidet seoses ühtse kriisilahenduskorra määruse mis tahes sättega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendus 24 ja kohtuotsus komisjon vs. SRB, punkt 69.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Vt kohtuotsus komisjon vs. SRB, punktid 75 ja 77 ja kohtuotsus Aeris, punkt 266.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Sellest järeldusest piisab, et lükata tagasi kriisilahendusnõukogu poolt kohtuistungil esitatud argument, mille kohaselt juhul, kui kriisilahendusnõukogu teeb ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohta eitava otsuse, ei ole tal erinevalt jaatavast otsusest selles osas mitte mingit kaalutlusõigust. Lisaks ei ole kriisilahendusnõukogu argument loogilisest seisukohast vastuvõetav. Nimelt ei ole loogiliselt mõeldav, et pädevus hinnata, kas täidetud on teatavad tingimused seoses kasutatava kaalutlusõigusega, sõltub analüüsi (positiivsest või negatiivsest) tulemusest. Kaalutlusõiguse element on seotud analüüsi endaga ega saa sõltuda selle tulemusest.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. SRB, punkt 77.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Kohtuotsus Aeris Invest, punkt 266 jj, García Fernández, punkt 275. Vt ka 11. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Weiss jt (C‑493/17, EU:C:2018:1000).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Need on lõppkokkuvõttes keerulised faktilised hinnangud, mis on võrreldavad Euroopa Kohtu poolt otsuses ESMA käsitletud hinnanguga. Vt eelkõige selle kohtuotsuse punkt 52. Kahe esimese tingimuse analüüs eeldab puhttehnilist hinnangut. Kolmas, üldise huvi olemasoluga seotud tingimus nõuab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 14 lõikes 2 sätestatud kriisilahenduse eesmärkide saavutamisega seotud üldist laadi kaalutlusõigusel põhinevat hindamist. Selle analüüs, kas kriisilahenduse meede on ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne, annab eelkõige olulise kaalutlusruumi. Kuigi kriisilahendusnõukogu peab selle tingimuse analüüsimisel läbi viima tulevikku suunatud analüüsi, mis põhineb väärtushinnangutel ja spekulatiivsetel prognoosidel, viib ta siiski alati läbi tehnilistel kriteeriumidel põhineva hindamise. Kriisilahendusnõukogul ei ole võimalik teha otsuseid poliitiliste kaalutluste alusel, mis lähevad kaugemale selliste tehniliste kriteeriumide olemasolu kindlakstegemisest.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Nende kaalutlusõiguse kategooriate eristamise kohta vt kõigepealt kohtujurist Léger’ ettepanek kohtuasjas Rica Foods vs. komisjon (C‑40/03 P, EU:C:2005:93, punkt 46). Vt selle kohta ka kohtujurist Emiliou hiljutine ettepanek kohtuasjas EKP vs. Crédit Lyonnais (C‑389/21 P, EU:C:2022:844).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Sellega seoses tuleb veel märkida, et ühtse kriisilahenduskorra määrus näeb ette, et komisjon osaleb kriisilahendusnõukogu töös ja seega ka selliste eitavate otsuste vastuvõtmisel nagu vaidlustatud otsused (vt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõige 3 ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. SRB, punkt 78).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vt muu hulgas 23. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA ( C‑419/17 P, EU:C:2019:52, punktid 93 ja 94 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 17.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Vt selle kohtuotsuse punkt 50 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Vt 21. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus SACBO vs. komisjon ja INEA (C‑281/14 P, ei avaldata, EU:C:2016:46, punkt 34). </p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 90–146.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Vt kohtuotsus Aeris Invest, punkt 266, ja kohtuotsus García Fernández, punkt 275 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt selle kohta kohtujurist Roemeri kaalutlused kohtuasjas Meroni vs. Ülemamet (9–56, ECLI:EU:C:1958:4, lk 108) esitatud ettepanekus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) 4. mai 2023. aasta kohtuotsus EKP vs. Crédit Lyonnais (C‑389/21 P, EU:C:2023:368, punktid 56 ja 57 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Vt selle kohta direktiivi 2014/59 põhjendus 89.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt selle kohta kohtujurist Tizzano ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Tetra Laval (C‑12/03 P, EU:C:2004:318, punktid 87 ja 88).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Vt muu hulgas apellatsioonikomisjoni otsused asjades 3/17, 7/17, 27/17, 28/17 ja 5/22 esitatud kaebuste kohta. Tehniliste ja majanduslike hinnangute range kontrolli vajalikkuse kohta vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 9. märtsi 2023. aasta otsust ACER vs. Aquind (C‑46/21 P, EU:C:2023:182, punktid 53–75), mis puudutas ACERi apellatsioonikomisjoni kontrolli intensiivsust. Kuna apellatsioonikoda ei teosta kontrolli, kajastuvad need nõuded kohtulikus kontrollis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Kohtuotsus Aeris Invest, punktid 163 ja 164.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Kohtuotsus García Fernández, punkt 211 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) 5. novembri 2019. aasta kohtuotsus EKP jt vs. Trasta Komercbanka jt (C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P, EU:C:2019:923, punktid 110 ja 111). Vt ka 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Bernis jt vs. SRB (C‑364/20 P, ei avaldata, EU:C:2022:115, punktid 69 ja 80).</p>
</body>
</html>
