5.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 233/3

KOMISJONI OTSUS,

27. august 2007,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3925 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglise-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsuse-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveenia-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2007/599/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (1) eelkõige selle artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon peaks kehtestama strateegilised suunised, milles sätestatakse fondi tegevuse raamistik seoses mitmeaastase programmiga ajavahemikuks 2007–2013.

(2)

Suunistes peaks määratletama prioriteedid ja kooskõlas otsuse 574/2007/EÜ artikli 16 lõikega 4 konkreetsed prioriteedid, mis võimaldaksid ühtekuuluvusfondiga mitte hõlmatud liikmesriikidel tõsta ühenduse osalust kaasrahastamisel 75 %ni fondi raames kaasrahastatavate projektide puhul.

(3)

Kooskõlas Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga nr 2, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule, ei ole käesolev otsus Taanile siduv ning seda ei kohaldata Taani suhtes. Võttes arvesse, et otsus 574/2007/EÜ põhineb Schengeni acquis'l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast kõnealuse otsuse vastu võtmist, kas ta rakendab seda oma riiklikus õiguses.

(4)

Islandi ja Norra puhul kujutab otsus nr 574/2007/EÜ endast lepingu tähenduses, mis on sõlmitud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, (2) nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse nr 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(5)

Šveitsi puhul kujutab otsus nr 574/2007/EÜ endast lepingu tähenduses, mis on sõlmitud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel viimase ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse nimel lepingu allkirjastamist ja kõnealuse lepingu teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkonda.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale, vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis' sätetest (3) ning vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2004/926/EÜ Schengeni acquis' osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. (4) Seega ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale, vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ, mis käsitleb Iirimaa taotlust osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes. (5) Seega ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee arvamusega, mis on kehtestatud otsuse nr 574/2007/EÜ artikliga 56,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Suunised, millega määratakse kindlaks mitmeaastase programmi (ajavahemikuks 2007–2013) prioriteedid ja konkreetsed prioriteedid on esitatud lisas.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Austria Vabariigile, Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Eesti Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Iirimaale, Itaalia Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Küprose Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Läti Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Rumeeniale, Saksamaa Liitvabariigile, Slovakkia Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile ja Ungari Vabariigile.

Brüssel, 27. august 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Franco FRATTINI

(1)   ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

(2)   EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(3)   EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4)   ELT L 395, 31.12.2004, lk 70.

(5)   EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

LISA

Otsuse nr 574/2007/EÜ artiklis 3 loetletud eesmärkide a, b ja c saavutamiseks tuleb allpool nimetatud strateegilisi suuniseid vaadelda Euroopa välispiiride haldamise poliitika (1) rakendamise valguses, nagu on sätestatud Haagi programmis. (2) Suuniste abil viiakse eelkõige ellu ühenduse prioriteedid seoses ühise integreeritud välispiiride haldamise süsteemi edasise järkjärgulise juurutamisega ning kontrolli ja järelevalve tugevdamisega liikmesriikide välispiiridel.

Otsuse nr 574/2007/EÜ artiklis 3 nimetatud eesmärgil d viiakse suuniste abil eelkõige ellu ühenduse prioriteedid, pidades silmas ühise viisapoliitika edasiarendamist ühelt poolt mitmetasandilise süsteemi osana, eesmärgiga võidelda ebaseadusliku sisserändega, tõhustades ühelt poolt viisataotluste käsitlemist kohalikes konsulaaresindustes, ja teiselt poolt hõlbustades seaduslikku reisimist.

Toetus otsuse nr 574/2007/EÜ artiklis 6 osutatud transiidi erikorra rakendamiseks määratakse kindlaks Leedu Vabariigi mitmeaastase programmi raames kooskõlas kõnealuste suunistega.

Liikmesriigid peaksid vastavalt oma vajadustele kindlaks määrama neile eraldatud rahaliste vahendite kõige tõhusama jaotuse. Siiski peavad liikmesriigid mitmeaastase programmi (aastateks 2007–2013) kavandi koostamisel käesoleva fondi raames olevaid ühenduse vahendeid eraldama vähemalt kolmele viiest allpool loetletud prioriteedist.

Allpool loetletud konkreetsed prioriteedid osutavad riiklikele meetmetele, mis kas lisavad kasutajatele suunatud ühistele meetmetele ja vahenditele väärtust või millel on otsene mõju ülejäänud liikmesriikide või kogu ühenduse suutlikkusele välispiiride kindlustamisel.

Lisaks palutakse liikmesriikidel mitmeaastaste programmide koostamisel arvesse võtta sünergiat, mis on tekkinud Euroopa välispiiride agentuuri töö ning välispiiride kontrolli ja järelevalve tulemusel.

PRIORITEET 1:   toetus ühise integreeritud välispiiride haldamise süsteemi edasiseks järkjärguliseks juurutamiseks seoses isikute kontrolliga ja järelevalve tugevdamiseks välispiiridel.

See võib hõlmata investeeringuid infrastruktuuri, süsteemidesse ja varustusse fondi abikõlblikkuse eeskirjade raames. Kõnealused investeeringud peaksid olema suunatud eelkõige teabehaldamise ühtlustamisele, et hõlbustada otsuste tegemist ja teabevahetust liikmesriikide vahel, ning piiride turvalisuse täiendavaks tõhustamiseks vajalike struktuuride ja protsesside parandamisele, sealhulgas võltsingute avastamise tehnika soetamisele.

Kõnealuse prioriteedi raames võib ühenduse toetust tõsta 75 %ni projektide puhul, mis on suunatud järgmistele konkreetsetele prioriteetidele:

(1)

riiklike teabesüsteemide täiustamine, et need oleksid koostalitusvõimelised teiste liikmesriikide vastavate süsteemidega;

(2)

välispiiride kontrolliks vajalike töövahendite ostmine ja/või täiustamine, et need oleksid koostalitusvõimelised teiste liikmesriikide vastavate vahenditega ja mille juures võetaks arvesse ühist integreeritud riskianalüüsi;

(3)

töövahendite ost ja/või täiustamine, et tõsta liikmesriikide suutlikkust osaleda ja/või kaasa aidata liikmesriikide vahelisele operatiivkoostööle, mida koordineerib Euroopa välispiiride agentuur.

PRIORITEET 2:   toetus Euroopa välispiiride seiresüsteemi riiklike komponentide arendamiseks ja rakendamiseks ning alaliseks Euroopa patrullivõrgustikuks ELi liikmesriikide lõunapoolsetel merepiiridel.

See võib hõlmata ka seiresüsteemide täiustamist, et täpselt määrata sõidukite, laevade ja õhusõidukite asukohta ja tuvastada selliseid sõidukeid.

Kõnealuse prioriteedi raames võib ühenduse toetust tõsta 75 %ni projektide puhul, mis on suunatud järgmistele konkreetsetele prioriteetidele:

(1)

investeeringud üheainsa riikliku koordineerimiskeskuse loomiseks või täiustamiseks, mis koordineeriks ööpäevaringselt kõikide riiklike asutuste tegevust, kes täidavad välispiiri kontrolli ülesandeid (tuvastamine, kindlaksmääramine ja sekkumine), ning mis oleks võimeline vahetama teavet teiste liikmesriikide riiklike koordineerimiskeskustega;

(2)

investeeringud üheainsa riikliku seiresüsteemi loomiseks või täiustamiseks, mis hõlmaks kõiki või valitud välispiiri osi ja võimaldaks ööpäevaringset teabelevi kõikide välispiiri kontrolliga seotud asutuste vahel;

(3)

piiridel tuvastamiseks, kindlaksmääramiseks ja sekkumiseks vajaliku varustuse ostmine ja/või täiustamine (nt sõidukid, alused, õhusõidukid, helikopterid, sensorid, kaamerad jne) eeldusel, et kõnealuse varustuse vajalikkus on Euroopa tasandil selgelt kindlaks tehtud.

PRIORITEET 3:   toetus viisade väljastamiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks, sealhulgas vale- või võltsdokumentide tuvastamiseks, tõhustades liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaar- ja muude teenistuste organiseeritud tegevust.

Kõnealuse prioriteedi raames võib ühenduse toetust tõsta 75 %ni projektide puhul, mis on suunatud järgmistele konkreetsetele prioriteetidele:

(1)

süstemaatiline ja korrapärane koostöö edendamine liikmesriikide konsulaarteenistuste ning erinevate liikmesriikide konsulaar- ja muude teenistuste vahel viisaküsimustes;

(2)

piiratud pädevusega esinduste, ühisosakondade või ühiste viisataotluskeskuste arendamise ja asutamise algatused esiteks viisataotluste vastuvõtmiseks ning hiljem nende menetlemiseks.

PRIORITEET 4:   toetus IT-süsteemide loomiseks, mis on ette nähtud ühenduse õigusaktide rakendamiseks välispiiride ja viisavaldkonnas.

Kõnealuse prioriteedi raames võib ühenduse toetust tõsta 75 %ni projektide puhul, mis on suunatud järgmistele konkreetsetele prioriteetidele:

(1)

investeeringud, mis on seotud Schengeni infosüsteemiga (SIS);

(2)

investeeringud, mis on seotud viisainfosüsteemiga (VIS).

PRIORITEET 5:   toetus asjakohaste ühenduse õigusaktide tõhusaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks välispiiride ja viisavaldkonnas, eelkõige Schengeni piirieeskirjade ja Euroopa viisaeeskirja kohaldamiseks (3)

See hõlmab asjakohaste vahendite kohast teabelevi, sealhulgas tekstid nagu piirivalvurite käsiraamat, ning ka koolitustegevust, mis on suunatud piirivalveteenistuse ja konsulaatide ametnikele.

Kõnealuse prioriteedi raames võib ühenduse toetust tõsta 75 %ni projektide puhul, mis on suunatud järgmistele konkreetsetele prioriteetidele:

(1)

piirivalvurite koolituse põhikoolituse õppekava rakendamine riiklikul tasandil;

(2)

ühisesse integreeritud riskianalüüsi mudelisse tehtava riikliku panuse kvaliteedi parandamine.

(1)  Käesoleva otsuse raames viitab välispiiride haldamine ainult isikute kontrollile.

(2)  Ajakohaseima teabe saamiseks Euroopa kõnealust valdkonda käsitleva poliitika kohaste dokumentide kohta vt eelkõige „Üldine lähenemisviis rändele: Aafrika ja Vahemerepiirkonnale suunatud esmatähtsad meetmed”, mille on 15.–16. detsembril 2005 vastu võtnud Euroopa Ülemkogu (Bülletään. 12-2005, punktid I.6. ja I.15–I.20.), ja komisjoni 30. novembri 2006. aasta teatis Euroopa Liidu lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamise kohta (KOM(2006) 733 lõplik).

(3)  Diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ettenähtud viisasid käsitlevad ühised konsulaarjuhised asendatakse Euroopa viisaeeskirjaga, kui nõukogu on selle vastu võtnud.