|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2026/5247 |
8.10.2026 |
Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4
(C/2026/5247)
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)
„Saint-Bris“
ELi viitenumber: PDO-FR-A0197-AM01 – 13.7.2026
1. Toote nimetus
„Saint-Bris“
2. Geograafilise tähise tüüp
|
☑ |
KPN |
|
☐ |
KGT |
3. Valdkond
|
☐ |
Põllumajandustooted |
|
☑ |
Veinid |
|
☐ |
Piiritusjoogid |
4. Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub
Prantsusmaa
5. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus
Nimi
Põllumajanduse ja toidualase sõltumatuse ministeerium, ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat (Ministère de l’agriculture et de la souveraineté alimentaire Direction Générale de la performance économique et environnementale des entreprises)
6. Muudatuse käsitamine standardmuudatusena
Prantsuse ametiasutused leiavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.
Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.
Kaitstud päritolunimetuse „Saint-Bris“ muutmise taotlus ei kuulu ühegi liidu tasandi muudatuse juhtumi alla, eeskätt:
|
a) |
sellega ei kaasne muudatusi nimetuses ega selle kasutuses ega geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias; |
|
b) |
sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga; |
|
c) |
see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele. |
Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.
7. Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus
Pealkiri
Geograafiline piirkond
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punkti 1 on pärast sõnu „Yonne’i departemang“ lisatud sõnad „vastavalt 2024. aasta ametlikule geograafiaseadustikule“.
See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale vastavalt riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (INSEE) avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta versioonile ja tagab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindluse.
Lisatud on ka lause „Geograafilise piirkonna kaardid on kättesaadavad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO veebisaidil“.
Muudetakse koonddokumendi punkti „Määratletud geograafilise piirkonna lühikirjeldus“.
|
☑ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
Pealkiri
Määratletud kasvatusala
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punkti 2 viimast lauset on muudetud järgmiselt: „Määratletud kasvatusala kaardid on kättesaadavad INAO veebisaidil.“
Pärast pädeva riikliku komitee otsust muutis INAO oma töökorda ning ei esita enam määratletud kasvatusala kaarte asjaomaste kommuunide kohalikele omavalitsustele, vaid avaldab need otse oma veebisaidil.
|
☐ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
Pealkiri
Vahetus läheduses asuv piirkond
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punktis 3 on pärast sõnu „Yonne’i departemang“ lisatud sõnad „vastavalt 2024. aasta ametlikule geograafiaseadustikule“.
See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale vastavalt riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (INSEE) avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta versioonile. Selle täpsustuse lisamine tagab piirkonna määratluse õiguskindluse.
Piirkonna moodustavate kommuunide nimesid on ajakohastatud, et võtta arvesse haldusmuudatusi, kuid piirkonna piirid on jäänud samaks.
Muudetakse koonddokumendi punkti „Kohaldatavad lisanõuded“.
|
☑ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
Pealkiri
Viinapuude kujundamismeetodid: istutustihedus
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punktile 1 on lisatud järgmine lõik: „Enne 25. oktoobrit 2009 istutatud viinapuude vahekaugus samas reas on vähemalt 0,70 meetrit.“
See reegel lubab jätkata päritolunimetuse jaoks ettenähtud viinamarjade tootmist enne tootespetsifikaadi esmakordset heakskiitmist istutatud viinapuudel, mis vastasid istutamise ajal päritolunimetust reguleeriva õigusakti nõuetele.
Muudetakse koonddokumendi punkti „Veinivalmistustavad“.
|
☑ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
Pealkiri
Viinamarjaistanduste majandamine – viinapuude tagasilõikamise eeskirjad
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi I peatüki IV jao punkti 1 alapunkti b sõnastust on muudetud, et võimaldada kaheõlalist Guyot’ lõikust ja kaotada piirang pungade arvule viinapuu kohta.
Need muudatused hõlbustavad viinamarjakasvatajate tööd.
Muudetakse koonddokumendi punkti „Veinivalmistustavad“.
|
☑ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
Pealkiri
Muud viljelustavad
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi I peatüki VI jao punkti 2 alapunktist b on välja jäetud võimalus kasutada viinapuude töötlemiseks viinapuu kolletumistõve vastu muid meetodeid kui kuuma veega töötlemist, kuna ükski alternatiivne meetod ei ole osutunud tõhusaks.
|
☐ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
Pealkiri
Teave kontrolliasutuse kohta
Kirjeldus
Tootespetsifikaadi III peatüki II jaos on muudetud kontrolliasutust käsitlevaid sätteid, et viia need vastavusse uute redaktsiooniliste eeskirjadega.
|
☐ |
Muudatus mõjutab koonddokumenti. |
KOONDDOKUMENT
Veini päritolunimetused ja geograafilised tähised
„Saint-Bris“
ELi viitenumber: PDO-FR-A0197-AM01 – 13.7.2026
1. Nimetus(ed)
Saint-Bris
2. Geograafilise tähise tüüp
|
☑ |
KPN |
|
☐ |
KGT |
3. Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub
Prantsusmaa
4. Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1
2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv
5. Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
6. Veini(de) kirjeldus
Viinamarjasaadus
Valge vein
Organoleptilised omadused
Eripärased omadused puuduvad.
Enamikul juhtudel meenutab aroom puuvilju (sageli tsitrusvilju ja mustsõstrapungasid), millele lisanduvad enamasti õrnad rohelised noodid (spargel, leedrimarjad).
Vein on üldiselt värske, meeldivalt happeline ja tugeva mineraalsusega. Need iseloomulikud omadused põhinevad teatava happesuse säilitamisel, mis toob esile noorena tarbitava veini elavuse ja värskuse. Mõne aasta möödudes saab veini nautida kogu selle mineraalses mitmekülgsuses.
Lisateave organoleptiliste omaduste kohta
—
Analüütilised omadused
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
— |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
— |
|
Minimaalne üldhappesus |
— |
|
Minimaalse üldhappesuse ühik |
— |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
— |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
— |
Lisateave analüütiliste omaduste kohta
Valgete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti.
|
☑ |
Analüütilised näitajad, mida ei ole selles punktis esitatud, jäävad kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud piiridesse. |
7. Veinivalmistustavad
7.1. Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja asjakohased piirangud
—
Veinide valmistamisel kohaldatav piirang
Puidulaastude kasutamine on keelatud.
Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus olla üle 12,8 mahuprotsendi.
Veinide valmistamiseks kasutatavad tavad peavad olema kooskõlas ELi õigusaktidega.
Viinamarjaistanduse majandamine
Viljelusmeetod
|
— |
Istutustihedus: viinapuude minimaalne istutustihedus istanduses on 7 000 viinapuud hektari kohta, ridade vahekaugus võib olla kuni 1,30 meetrit ja samas reas olevate viinapuude vahekaugus on vähemalt 0,80 meetrit. Enne 25. oktoobrit 2009 istutatud viinapuude vahekaugus samas reas on vähemalt 0,70 meetrit. |
|
— |
Viinapuude tagasilõikamise eeskirjad: veine valmistatakse viinamarjadest, mis on kasvatatud ühe- või kaheõlalise Guyot’ meetodi kohaselt lõigatud viinapuudel. Võrsed kärbitakse maksimaalselt kaheksa pungani ja maksimaalselt kahe haruni, mis võimaldab võrse asendit aastast aastasse vahetada. |
|
— |
Pungade arv hektari kohta ei tohi ületada 75 000. Viinapuid võib lõigata nii, et neile jäetakse lisapungi, tingimusel et 11 või 12 lehele vastavas fenoloogilises kasvujärgus ei ületa jooksva aasta viljakandvate võrsete arv taime kohta lõikamiseeskirjadega lubatud pungade arvu. |
|
— |
Kastmine on keelatud. |
7.2. Maksimaalne saagikus
Vaiksed valged veinid
|
Maksimaalne saagikus |
70 |
|
Maksimaalse saagikuse ühik |
hektoliitrit hektari kohta |
8. Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud
|
— |
„Sauvignon B“ – „Sauvignon Blanc“ |
|
— |
„Sauvignon Gris G“ – „Fié Gris“ |
9. Määratletud geograafilise piirkonna lühikirjeldus
Viinamarjad korjatakse ning veinid valmistatakse ja laagerdatakse 2024. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel Yonne’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Chitry, Irancy, Quenne, Saint-Bris-le-Vineux ja Vincelottes.
Geograafilise piirkonna kaartidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidil.
10. Seos geograafilise piirkonnaga
Viinamarjasaaduse kategooria
|
1. |
Vein |
Seose kokkuvõte
a) Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus
Geograafiline piirkond hõlmab Yonne’i jõe paremal kaldal Auxerrois’ viinamarjaistanduste südames asuva väikese kuiva oru nõlvu, mis jäävad Auxerre’i linnast (Yonne’i departemang) 10 km ülesvoolu. Auxerrois’ viinamarjaistandused on osa Pariisi vesikonna suurest geomorfoloogilisest struktuurist „Côte des Bars’i“ cuestast, mis on kõvast lubjakiviplatoost (le Calcaire du Barrois) moodustunud kõrgendatud maastik. See kõrgendik kõrgub pika nõgusa nõlva kohal, mille aluspinnas koosneb tihedast, vettpidavast merglist (savi ja lubja segu) nimetusega „Marnes à Exogyra virgula“. Mergel, millest nõlv koosneb, on enamasti kaetud rusuga, milles on segunenud väikese ja suurema fraktsiooniga lubjakiviklibu. Kõrgendik on üldiselt üsna keeruline, koosnedes paljudest väikestest orgudest, mis moodustavad mitmeid eri suundades avanevaid nõlvu. Viinamarjaistandused asuvad peamiselt merglist koosneval nõlval, hästi kuivendatud savimuldadel, mille kriidisisaldus on suur, ning need on istutatud ka kõrgendiku servale, kus on õhukese mullakihiga väga kivine pinnas. Nendes viinamarjaistandustes valitseb jahe mereline kliima. Sademeid on mõõdukalt ja need jaotuvad aasta jooksul ühtlaselt; Auxerre’is on aasta keskmine sademete hulk 650 mm, kuid temperatuur on jahe (aasta keskmine on 10,8 °C), kõigub aastaaegade lõikes märkimisväärselt ning kevaditi esineb arvestatav külmaoht. Viinamarju korjatakse maatükkidelt, mis asuvad 150–300 meetri kõrgusel täpselt valitud kasvukohtades: ligikaudu 300 meetri kõrgusel „Côte des Bars’i“ taga asuvatel kõrgematel aladel, mis on tuule eest vähe kaitstud, ning lääne ja loode pool asuvatel põhjasuunalistel merglinõlvadel.
b) Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus
Viinamarjasorte „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ on Saint-Bris’ piirkonnas kasvatatud juba alates 19. sajandi keskpaigast. Neid kasvatatakse koos traditsiooniliste Burgundia sortidega („Pinot Noir N“, „Chardonnay B“, „Aligoté B“ jt), mis on enamasti istutatud ühele ja samale maatükile. Saint-Bris’ piirkonnale iseloomulikult öeldakse nende veinide kohta „blanc fumé“ [suitsune valge]; see nimetus pärineb lähedal asuvatest Sancerre’i ja Pouilly-sur-Loire’i viinamarjaistandustest Loire’i orus. Kuigi Burgundias ei ole lubatud kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks kasutada sorte „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ (31. juuli 1936. aasta dekreedid), on Saint-Bris’ piirkonna tootjad ühinenud, et säilitada need sordid piirkonna viinamarjaistanduste osana, valmistades neist veini eraldi ja kasvatades neid selleks hoolikalt valitud maatükkidel. Selle veini säilitamiseks ja tutvustamiseks asutati 1962. aastal veinitootjate ühistu. Nendelt maatükkidelt pärit veinide ainulaadsust on järk-järgult tunnustatud esiteks lihtsa päritolunimetusega „Sauvignon de Saint-Bris“, seejärel 1974. aastal kõrgema kvaliteediga määratletud piirkonna veinina „Sauvignon de Saint-Bris“ ja lõpuks 10. jaanuaril 2003 kaitstud päritolunimetusega „Saint-Bris“. 2009. aastal oli selle veini tootmiseks kasutatavate viinamarjaistanduste pindala 123 hektarit. Viinapuid kasvatatakse vastavalt Auxerrois’ piirkonna viinamarjakasvatustavadele, kusjuures istutustihedus on vähemalt 7 000 viinapuud hektari kohta ja viinapuid lõigatakse Guyot’ meetodil.
c) Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta
Vein on üldiselt värske ja meeldivalt happeline, selle aroom meenutab puuvilju (sageli tsitrusvilju ja mustsõstrapungi), millele lisanduvad enamasti õrnad rohelised noodid (spargel, leedrimarjad) ning hea mineraalsus. Veini iseloomu aluseks on teatud happesuse säilitamine, mille eesmärk on tuua esile noorena tarbitava veini elavus ja värskus. Mõne aasta möödudes saab veini nautida kogu selle mineraalses mitmekülgsuses.
d) Põhjuslikud seosed
Viinamarjasortidest „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ toodetaval kaitstud päritolunimetusega veinil „Saint-Bris“ on Burgundias ainulaadne staatus. Neid viinamarjasorte kasvatati Auxerrois’ piirkonnas 19. sajandil ja 20. sajandi alguses, kuid pärast Burgundia kaitstud päritolunimetuste tunnustamist säilisid need üksnes Saint-Bris’ küla ümbritsevatel nõlvadel. Tänu oma kogemustele suutsid tootjad kiiresti luua väga originaalse veini, mille omadused eristavad seda teistest veinidest. Viinamarju korjatakse maatükkidelt, mis asuvad peamiselt Saint-Bris’ kommuunis, ulatudes osaliselt ka nelja naaberkommuuni aladele. Eelistatakse viinamarju, mis on kasvatatud põhja- ja läänesuunalistel merglist aluspõhjaga nõlvadel ning kõrgemal asuvate lubjakiviplatoode servadel. Need kasvukohad tagavad värskuse ja mineraalse komplekssuse noorena tarbitavates veinides. Selle piirkonna tootjad on seega suutnud säilitada tugeva identiteediga originaalveini tootmise. Kohalikul tasandil tunnustatud ja hinnatud veini maine on levinud sedamööda, kuidas tootmismaht on suurenenud. Kaitstud päritolunimetusega vein „Saint-Bris“ on väga lokaalne toode, mis on Burgundias ainulaadne ja Auxerrois’ piirkonnas sümboolse tähendusega, ühendades endas Burgundia traditsioone ja oskusteavet naabruses asuvate viinamarjakasvatuspiirkondade mõjudega.
11. Kohaldatavad lisanõuded
Nõude/erandi pealkiri
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusaktid
Täiendava nõude/erandi liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Nõude/erandi kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjakasvatuse ning veinide tootmise ja laagerdamise erandina, hõlmab piirkonda, mis jääb 2024. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel Yonne’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumile: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Augy, Auxerre, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champs-sur-Yonne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Dannemoine, Deux-Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Jouancy, Junay, Jussy, La-Chapelle-Vaupelteigne, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Mouffy, Moulins-en-Tonnerois, Nitry, Noyers, Ouanne, Pasilly, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Roffey, Rouvray, Saint-Cyr-les-Colons, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Serrigny, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Viviers ja Yrouerre.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõike 1 kohaselt vastab vahetus läheduses asuv ala piirkonnale, mis asub asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses.
Nõude/erandi pealkiri
Märgistamine
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusaktid
Täiendava nõude/erandi liik
Märgistamist käsitlevad lisasätted
Nõude/erandi kirjeldus
|
a) |
Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kantakse etiketile tähtedega, mille mõõtmed ei tohi olla ei kõrguselt ega laiuselt üle kahe korra suuremad kui kaitstud päritolunimetuse nime moodustavad tähed. |
|
b) |
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusele võib lisada väiksema geograafilise üksuse nime, kui see nimi on kantud sellisel kujul maakatastrisse ja see on märgitud saagideklaratsioonile. Katastrisse kantud kohanimi esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. |
|
c) |
Kui märgistusel on esitatud viinamarjasordi nimi, ei või see märge olla kohustusliku teabega samas vaateväljas ega trükitud tähemärkidega, mis on suuremad kui 2 mm. |
Elektrooniline viide (URL) tootespetsifikaadi avaldamisele
https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-9753b9fd-cc2c-48f4-bfb5-b6178e3c9113
(1) Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/5247/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)