3.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 92/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 303/2008,

2. aprill 2008,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 miinimumnõuded ja tingimused teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise vastastikusele tunnustamisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 842/2006 nõuete täitmiseks tuleb kehtestada eeskirjad nende töötajate kutseoskuste kohta, kes teevad kohas, kus kasutatakse teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid seadmeid, selliseid toiminguid, mis võivad mõjutada kõnealuste gaaside leket.

(2)

Selleks et tagada töötajatele toimingute tegemiseks vajalikud kutseoskused ning vältida ebaproportsionaalseid kulusid, tuleb näha ette töötajate sertifitseerimise erinevad kategooriad.

(3)

Veel sertifitseerimata töötajatel, kes osalevad sertifikaadi saamiseks kursusel, tuleb lubada piiratud aja jooksul teha sertifitseerimist nõudvaid toiminguid, et nad saaksid koguda kontrollimiseks vajalikke praktilisi oskusi, eeldusel, et nende üle teostab järelevalvet sertifitseeritud töötaja.

(4)

Pehme- ja kõvajoodisega jootmise või keevitamise kutseoskustega töötajatel peaks olema võimalik teha kõnealuseid eritoiminguid mõne sertifitseerimist nõudva toimingu raames, eeldusel, et nende üle teostab järelevalvet sertifitseeritud töötaja.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (2) nähakse ette tehnilised nõuded äriühingutele, kes tegelevad seadmete, sealhulgas jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, jäätmete hoidmise ja töötlemisega jäätmekäitlusettevõtetes. Arvestades, et külmikute kogumise jäätmekäitlusettevõtetes kasutatakse automaatseid kogumisseadmeid, on sellistes ettevõtetes külmutusagensi kokkukogumisega tegelevatelt töötajatelt nõutud kutseoskused madalamad kui kohapeal külmutusagensit kokku koguvatelt töötajatelt nõutud kutseoskused.

(6)

Mitmes liikmesriigis ei ole kehtivat kutseoskuste või sertifitseerimise süsteemi. Seepärast tuleks töötajatele ja äriühingutele anda teatud aeg sertifikaadi saamiseks.

(7)

Põhjendamatu halduskoormuse vältimiseks tuleks sertifitseerimise süsteem koostada olemasolevate kutseoskuste kavade alusel, eeldusel, et nõutud teadmised ja oskused ning asjaomane kutseoskuste süsteem vastavad käesoleva määrusega ette nähtud miinimumnormidele.

(8)

Kandidaadi võimet teha korrektselt toiminguid, mis võivad otseselt või kaudselt lekke põhjustada, on hea kontrollida eksami sooritamise teel.

(9)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades praegu tegutsevate töötajate koolitamise ja sertifitseerimise võimaldamiseks nende kutsetegevust häirimata tuleb kehtestada piisav üleminekuperiood, mille jooksul peaks sertifitseerimine põhinema olemasolevatel kutseoskuste kavadel ja kutsealasel kogemusel.

(10)

Ametlikult määratud hindamis- ja sertifitseerimisasutustel tuleb tagada käesoleva määrusega ette nähtud miinimumnõuete täitmine ning aidata sellega kaasa sertifikaatide tõhusale ja tulemuslikule vastastikusele tunnustamisele kogu ühenduses.

(11)

Vastastikust tunnustamist ei kohaldata ajutistele sertifikaatidele, sest selliste sertifikaatide saamise nõuded võivad olla oluliselt madalamad kui mõnes liikmesriigis kehtivad nõuded.

(12)

Teave vastastikku tunnustatavate sertifikaatide väljaandmise süsteemi kohta tuleks edastada komisjonile vormis, mis on ette nähtud komisjoni 2. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 308/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 liikmesriikide koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest teavitamise vorm. (3) Komisjoni tuleks teavitada ajutise sertifitseerimise süsteemidest.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2037/2000 (4) artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõikele 1 miinimumnõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega seotud sertifitseerimiseks ning tingimused vastavalt nendele nõuetele välja antud sertifikaatide vastastikuseks tunnustamiseks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse töötajate suhtes, kes teevad järgmisi toiminguid:

a)

lekete kontrollimine seadmetes, mis sisaldavad 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, ja asjakohaselt märgistatud hermeetiliselt suletud süsteemidega seadmetes, mis sisaldavad 6 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase;

b)

kokkukogumine;

c)

seadmete paigaldus;

d)

seadmete hooldus ja teenindus.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka äriühingute suhtes, kes teevad järgmisi toiminguid:

a)

seadmete paigaldus;

b)

seadmete hooldus ja teenindus.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata tootja ruumides toimuva fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade tootmis- ja remonditegevuse suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„paigaldus” – kahe või enama fluoritud kasvuhoonegaasi põhist külmutusagensit sisaldava või sisaldamise võimalusega seadme või kontuuri ühendamine eesmärgiga paigaldada süsteem kohta, kus seda kasutama hakatakse, sealhulgas toimingud, millega ühendatakse süsteemi külmutusagensi konduktorid külmutusagensi kontuuri ahelaks, olenemata sellest, kas süsteemi on pärast paigaldamist vaja laadida;

2)

„hooldus ja teenindus” – kõik toimingud, välja arvatud määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 2 lõikes 14 ja artikli 3 lõikes 2 määratletud kokkukogumine ja lekete kontrollimine, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või sisaldamise võimalusega jahutuskontuuri avamist, eelkõige süsteemi varustamist fluoritud kasvuhoonegaasidega, ühe või enama kontuuri või seadme osa eemaldamist, kahe või enama kontuuri või seadme osa uuesti paigaldust, aga ka lekete parandamist.

Artikkel 4

Töötajate sertifitseerimine

1.   Artikli 2 lõikes 1 nimetatud toiminguid tegeval töötajal peab olema artiklites 5 või 6 nimetatud sertifikaat käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud asjaomase kategooriaga.

2.   Sertifikaate, mis tõendavad, et nende omanik täidab artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühe või mitme toimingu tegemise nõudeid, antakse töötajatele järgmistes kategooriates:

a)

I kategooria sertifikaadi omanik võib teha kõiki artikli 2 lõikes 1 sätestatud toiminguid;

b)

II kategooria sertifikaadi omanik võib teha artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud toiminguid, kui see ei sisalda fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri avamist. II kategooria sertifikaadi omanik võib teha artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud toiminguid, kui tegemist on kuni 3 kg või, asjakohaselt märgistatud hermeetiliselt suletud süsteemide puhul, kuni 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega;

c)

III kategooria sertifikaadi omanik võib teha artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud toimingut, kui tegemist on kuni 3 kg või, asjakohaselt märgistatud hermeetiliselt suletud süsteemide puhul, kuni 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega;

d)

IV kategooria sertifikaadi omanik võib teha artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud toimingut, kui see ei sisalda fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri avamist.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)

kuni kahe aasta jooksul töötajate suhtes, kes teevad mõnd artikli 2 lõikes 1 nimetatud toimingut ning osalevad kursustel, et saada asjaomase toimingu tegemiseks vajalik sertifikaat, tingimusel et nad teevad seda toimingut selle toimingu tegemist lubavat sertifikaati omava isiku järelevalve all;

b)

süsteemi osade või seadmete osa pehme- ja kõvajoodisega jootmist või keevitamist teostavate töötajate suhtes artikli 2 lõikes 1 nimetatud toimingute käigus, kui neil on siseriiklike õigusaktidega nõutud kvalifikatsioon selliste toimingute tegemiseks, eeldusel, et nad teevad seda toimingut selle toimingu tegemist lubavat sertifikaati omava isiku järelevalve all;

c)

töötajate suhtes, kes koguvad kokku fluoritud kasvuhoonegaase direktiiviga 2002/96/EÜ hõlmatud seadmetest, mille fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus on kuni 3 kg, ruumides, mille kohta on sama direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt välja antud luba, tingimusel et nende tööandjaks on luba omav äriühing ning nad on läbinud käesoleva määruse lisas kehtestatud III kategooria miinimumteadmistele ja -oskustele vastava kursuse, mida tõendab loa omaniku väljaantud pädevuskinnitus.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõiget 1 ei kohaldata ajavahemiku jooksul, mis ei ületa määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõikes 4 nimetatud kuupäeva, töötajate suhtes, kes teevad ühte või mitut käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud toimingut enne määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõikes 2 nimetatud kuupäeva.

Sellised töötajad loetakse määruse (EÜ) nr 842/2006 nõuete kohaldamisel sertifitseerituks kõnealuste toimingute tegemiseks esimeses lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 5

Töötaja sertifikaat

1.   Artiklis 10 nimetatud sertifitseerimisasutus annab sertifikaadi välja töötajale, kes on läbinud artiklis 11 nimetatud hindamisasutuse korraldatud teoreetilise ja praktilise eksami, mis hõlmab lisas asjaomase kategooria kohta kehtestatud miinimumteadmisi ja -oskusi.

2.   Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)

sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaja lõpp (kui on);

b)

töötaja sertifikaadi kategooria vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;

c)

väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

3.   Kui olemasolev eksamipõhine sertifitseerimise süsteem hõlmab konkreetse kategooria kohta lisas kehtestatud miinimumteadmisi ja -oskuseid ning vastab artiklite 10 ja 11 nõuetele, kuid sellega seotud pädevuskinnitus ei sisalda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud elemente, võib artiklis 10 nimetatud sertifitseerimisasutus anda selle kutseoskuse valdajale välja sertifikaadi asjaomase kategooria kohta ilma eksamit uuesti tegemata.

4.   Kui olemasolev eksamipõhine sertifitseerimise süsteem vastab artiklite 10 ja 11 nõuetele ning katab osaliselt konkreetse kategooria kohta lisas kehtestatud miinimumoskused, võivad sertifitseerimisasutused asjaomase kategooria kohta välja anda sertifikaadi, tingimusel et taotleja läbib täiendava kontrolli nende teadmiste ja oskuste kohta, mida artiklis 11 viidatud hindamisasutuse läbi viidud sertifitseerimine ei hõlmanud.

Artikkel 6

Töötaja ajutine sertifikaat

1.   Liikmesriigid võivad artikli 2 lõikes 1 nimetatud töötajatele kohaldada ajutise sertifitseerimise süsteemi vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja/või 3.

Lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajutised sertifikaadid kaotavad kehtivuse hiljemalt 4. juulil 2011.

2.   Ajutise sertifikaadi omanikuks loetakse töötaja, kellel on kehtiva kutseoskuste kava alusel väljaantud tunnistus artikli 2 lõikes 1 nimetatud toimingute tegemiseks.

Liikmesriigid teevad kindlaks, millised tunnistused võib lugeda artikli 4 lõikes 2 nimetatud kategooriate kohasteks ajutisteks sertifikaatideks.

3.   Enne määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõikes 2 nimetatud kuupäeva omandatud artikli 4 lõikes 2 nimetatud kategooriatele vastavate toimingute tegemise kutseoskustega töötajale annab liikmesriigi määratud asutus välja ajutise sertifikaadi.

Ajutisel sertifikaadil on märgitud artikli 4 lõikes 2 nimetatud kategooria ja kehtivusaeg.

Artikkel 7

Äriühingute sertifitseerimine

1.   Artikli 2 lõikes 2 nimetatud äriühingutel peab olema artiklis 8 või artiklis 9 nimetatud sertifikaat.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõiget 1 ei kohaldata ajavahemiku jooksul, mis ei ületa määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõikes 4 nimetatud kuupäeva, äriühingutele, kes teevad ühte või mitut käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud toimingut enne määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 5 lõikes 2 nimetatud kuupäeva.

Artikkel 8

Äriühingu sertifikaat

1.   Artiklis 10 nimetatud sertifitseerimisasutus annab äriühingule välja sertifikaadi ühe või mitme artikli 2 lõikes 2 nimetatud toimingu tegemiseks, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:

a)

äriühingus töötab piisav arv artikli 5 kohaselt sertifitseeritud töötajaid, et teha sertifitseerimist nõudvaid toiminguid eeldatava töömahu katmiseks;

b)

on olemas tõendid, et sertifitseerimist nõudvaid toiminguid tegevate töötajate käsutuses on vajalikud töövahendid ja -meetodid.

2.   Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)

sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaja lõpp (kui on);

b)

sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;

c)

väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Artikkel 9

Äriühingu ajutine sertifikaat

1.   Liikmesriigid võivad artikli 2 lõikes 2 nimetatud äriühingutele kohaldada ajutise sertifitseerimise süsteemi vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja/või 3.

Lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajutised sertifikaadid kaotavad kehtivuse hiljemalt 4. juulil 2011.

2.   Ajutise sertifikaadi omanikuks loetakse äriühing, kes on sertifitseeritud kehtiva sertifitseerimiskava alusel artikli 2 lõikes 2 nimetatud toimingute tegemiseks.

Liikmesriigid teevad kindlaks, millised tunnistused võib lugeda artikli 2 lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist lubavateks ajutisteks sertifikaatideks.

3.   Äriühingule, kus töötavad töötajad, kellel on artikli 2 lõike 2 kohaselt sertifitseeritavate toimingute tegemise sertifikaat, annab liikmesriigi määratud asutus välja ajutise sertifikaadi.

Ajutisel sertifikaadil on märgitud sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud ja kehtivusaeg.

Artikkel 10

Sertifitseerimisasutus

1.   Sertifitseerimisasutusele antakse siseriiklike õigusnormidega või liikmesriigi pädeva asutuse või muu selleks volitatud isiku volitusega õigus anda välja sertifikaate töötajatele ja äriühingutele, kes on seotud ühe või mitme artiklis 2 nimetatud toiminguga.

Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu ja erapooletu.

2.   Sertifitseerimisasutus kehtestab sertifikaatide väljaandmise, peatamise ja tühistamise korra ja kohaldab seda.

3.   Sertifitseerimisasutus säilitab andmed, mille alusel on võimalik kontrollida sertifitseeritud isiku või äriühingu staatust. Andmed tõestavad sertifitseerimismenetluse edukat läbimist. Andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

Artikkel 11

Hindamisasutus

1.   Artikli 2 lõikes 1 nimetatud töötajatele korraldab eksameid liikmesriigi pädeva asutuse või muu selleks volitatud isiku määratud hindamisasutus. Ka artiklis 10 nimetatud sertifitseerimisasutus võib olla hindamisasutus.

Hindamisasutus on oma tegevuses sõltumatu ja erapooletu.

2.   Eksamid tuleb kavandada ja koostada nii, et oleks tagatud lisas kehtestatud miinimumteadmiste ja -oskuste kontrollimine.

3.   Üksikute ja üldiste hindamistulemuste dokumenteerimiseks võtab hindamisasutus vastu aruandluskorra ja säilitab dokumente.

4.   Hindamisasutus tagab, et eksamit vastu võtma määratud eksamineerijatel on vajalikud teadmised asjaomaste kontrollimeetodite ja kontrollimise dokumentide kohta ning kohane pädevus kontrollitavas valdkonnas. Hindamisasutus tagab ka praktiliste katsete jaoks vajalike seadmete, tööriistade ja materjalide olemasolu.

Artikkel 12

Teatamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 4. juulil 2008 oma kavatsusest kohaldada ajutise sertifitseerimise süsteemi vastavalt artiklile 6 ja/või 9.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile vajaduse korral hiljemalt 4. jaanuaril 2009, millistele asutustele on antud õigus anda välja ajutisi sertifikaate, ning samuti teatavad nad kehtestatud siseriiklikest õigusnormidest, mille kohaselt loetakse olemasolevate sertifitseerimise süsteemide raames välja antud dokumente ajutisteks sertifikaatideks.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 4. jaanuaril 2009 määrusega (EÜ) nr 308/2008 kehtestatud vormis töötajate ja äriühingute artikli 10 kohaste sertifitseerimisasutuste nimed ja kontaktandmed ning artikli 5 nõuetele vastavate töötajate ja artikli 8 nõuetele vastavate äriühingute sertifikaatide nimetused.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata lõike 3 kohaselt esitatud andmete muutumisest.

Artikkel 13

Vastastikuse tunnustamise tingimused

1.   Vastastikku tunnustatakse üksnes neid teistes liikmesriikides välja antud sertifikaate, mis on välja antud töötajatele vastavalt artiklile 5 ja äriühingutele vastavalt artiklile 8.

2.   Liikmesriik võib nõuda teises liikmesriigis välja antud sertifikaadi omanikult sertifikaadi tõlke esitamist teises ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1)   ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(2)   ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106).

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 28.

(4)   EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/540/EÜ (ELT L 198, 31.7.2007, lk 35).

LISA

Hindamisasutuste kontrollitavate teadmiste ja oskuste miinimumnõuded

1.

Iga artikli 4 lõikes 2 nimetatud kategooria eksam hõlmab järgmist:

a)

ühest või mitmest küsimusest koosnev teooriaosa, millega kontrollitakse kategooria tulbas „T” märgitud teadmist või oskust;

b)

praktiline eksam, mille käigus teeb taotleja kategooria tulbas „P” märgitud toimingu asjakohase materjali, töövahendite ja seadmetega.

2.

Eksam hõlmab kõiki oskuste ja teadmiste rühmi 1, 2, 3, 4, 5 ja 10.

3.

Eksam hõlmab vähemalt ühte oskuste ja teadmiste rühmadest 6, 7, 8 ja 9. Kandidaat ei tea enne eksamit, millist neist neljast komponendist kontrollitakse.

4.

Kui kategooria tulbas on üks kast mitme oskuste tulba rea (teadmiste ja oskuse) kohta, siis tähendab see, et kõiki oskusi ja teadmisi ei ole tingimata vaja eksami käigus kontrollida.


 

KATEGOORIAD

TEADMISED JA OSKUSED

I

II

III

IV

1

Termodünaamika alused

1.01

ISO standardühikute tundmine – temperatuur, rõhk, mass, tihedus, energia

T

T

—

T

1.02

Külmasüsteemide tööpõhimõtete teooria: termodünaamika alused (põhilised terminid, parameetrid ja protsessid, nagu ülekuumendus, kõrgrõhupool, komprimeerimissoojus, entalpia, külmutusefekt, madalrõhupool, alajahutus), külmutusagensite omadused ja termodünaamiline muundumine, kaasa arvatud zeotroopsete segude ja vedeliku olekute määramine.

T

T

—

—

1.03

Vastavate tabelite ja diagrammide kasutamine ning tõlgendamine kaudse lekkekontrolli läbiviimisel (kaasa arvatud süsteemi hea toimimise kontroll): log p/h diagramm, külmutusagensi küllastamistabelid, üheastmelise külmasüsteemi diagramm

T

T

—

—

1.04

Süsteemi peamiste komponentide tööpõhimõtte kirjeldamine (kompressor, aurusti, kondensaator, termoreguleerventiilid) ja külmutusagensi termodünaamiline muundumine

T

T

—

—

1.05

Külmasüsteemi järgmiste osade tööpõhimõtete teadmine ning nende roll ja tähtsuse lekete vältimises ja kindlaksmääramises: a) ventiilid (kuulventiiliga kraanid, membraanventiilid, vesiventiilid, kaitseklapid), b) temperatuuri ja rõhu kontrollseadmed, c) vaateklaas ja niiskusindikaatorid, d) sulatusseadmed, e) süsteemi kaitseseadmed, f) mõõteseadmed, g) õlikontrolli süsteemid, h) ressiivrid, i) vedeliku ja õli separaatorid

—

—

—

2

Külmutusagensite keskkonnamõju ja külmutusagensite käitlemisega seonduvad õigusaktid

2.01

Kliimamuutuste taust ja Kyoto protokolli alased põhiteadmised

T

T

T

T

2.02

Globaalse soojenemise potentsiaali (GWP) mõiste tundmine, fluoritud kasvuhoonegaaside ja muude gaaside kasutamine külmutusagensina, fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju kliimale (nende gaaside GWP) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva määruse (EÜ) nr 842/2006 ja selle rakendusmääruste sisu tundmine

T

T

T

T

3

Enne süsteemi taaskäivitamist, pärast pikka mittekasutamisperioodi, pärast hooldust või parandust või töö käigus tehtav kontroll

3.01

Survetesti läbiviimine süsteemi tugevuse kontrollimiseks

P

P

—

—

3.02

Survetesti läbiviimine süsteemi pidamise kontrollimiseks

3.03

Vaakumpumba kasutamine

3.04

Süsteemi tühjendamine tavapraktika kohaselt õhu ja niiskuse eraldamiseks

3.05

Andmete kandmine hoolderaamatusse ning kontrollaruande kirjutamine eksami jooksul teostatud testi(de) ja/või kontrolli(de) kohta.

T

T

—

—

4

Lekkekontroll

4.01

Jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade võimalike lekkekohtade teadmine

T

T

—

T

4.02

Süsteemi hoolderaamatu kontroll enne lekkekontrolli läbiviimist ning probleemsete kohtade ja korduvate probleemide kindlakstegemise oskus

T

T

—

T

4.03

Süsteemi visuaalne ja manuaalne kontroll vastavalt komisjoni 19. detsembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1516/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele (1)

P

P

—

P

4.04

Süsteemi lekkekontrolli läbiviimine kaudseid meetodeid kasutades vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1516/2007 ning süsteemi käsiraamatule

P

P

—

P

4.05

Kaasaskantavate mõõteriistade (nagu manomeetrid, termomeetrid ja multimeetrid) kasutamine, et mõõta pinget/voolutugevust/takistust kaudsete lekkekontrolli meetodite puhul ning tõlgendada mõõdetud parameetreid

P

P

—

P

4.06

Süsteemi lekkekontrolli läbiviimine komisjoni määruses (EÜ) nr 1516/2007 sätestatud otseste meetodite abil

P

—

—

—

4.07

Süsteemi lekkekontrolli läbiviimine komisjoni määruses (EÜ) nr 1516/2007 sätestatud otseste meetodite abil, mis ei sisalda jahutuskontuuri avamist

—

P

—

P

4.08

Elektroonilise lekkekontrolli seadme kasutamine

P

P

—

P

4.09

Andmete kandmine hoolderaamatusse

T

T

—

T

5

Keskkonnasõbralikud töövõtted süsteemi paigaldamise, hoolduse, teenindamise ja külmutusagensi kokkukogumise käigus

5.01

Mõõteseadmete ja torude ühendamine minimaalsete kadudega

P

P

—

—

5.02

Külmutusagensi mahuti tühjendamine ja täitmine külmutusagensi esinemisel nii vedeliku kui gaasina

P

P

P

—

5.03

Kogumisseadmete kasutamine külmutusagensi kogumiseks ning nende kokku- ja lahtiühendamine minimaalsete kadudega

P

P

P

—

5.04

F-gaase sisaldava õli eemaldamine süsteemist

P

P

P

—

5.05

Külmutusagensi esinemise oleku (vedelik/gaas) ja selle seisundi (järeljahutatud, allajahutatud, küllastunud või ülekuumendatud) kindlakstegemine enne aine lisamist, et tagada juurdelisamise õige meetod ja kogus. Süsteemi täitmine külmutusagensiga (nii vedeliku kui gaasi kujul) ilma külmutusagensi kadudeta

P

P

—

—

5.06

Külmutusagensi kaalumine kaaluga

P

P

P

—

5.07

Lisatud ja kogutud külmutusagensi koguste märkimine hoolderaamatusse

T

T

—

—

5.08

Saastunud külmutusagensi ja õlide käitlemise, hoiustamise ja transpordi nõuded ja kord

T

T

T

—

6

Komponent: kolb-, kruvi- ja scroll-kompressorite paigaldamine, töölepanek ja hooldus

6.01

Kompressori tööpõhimõtte selgitamine (k.a võimsuse kontroll ja õlitussüsteem) ja sellega seotud võimalikud külmutusagensi lekked

T

T

—

—

6.02

Kompressori õige paigaldamine, k.a kontroll- ja ohutusseadmed, nii et kompressori töö ajal ei tekiks lekkeid või kadusid

P

—

—

—

6.03

Ohutus- ja kontroll-lülitite reguleerimine

P

—

—

—

6.04

Imi- ja surveklapi reguleerimine

6.05

Õlitagastussüsteemi kontrollimine

6.06

Kompressori käivitamine ja seiskamine ning kompressori optimaalse töörežiimi kontrollimine, kaasa arvatud kompressori töö ajal tehtavad mõõtmised

P

—

—

—

6.07

Kompressori seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määratledes kompressori töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmutusagensi lekkeid, kui vastavaid abinõusid tarvitusele ei võeta

T

—

—

—

7

Komponent: õhk- ja vesijahutusega kondensaatorite paigaldamine, kasutuselevõtt ja hooldus

7.01

Kondensaatori tööpõhimõtte selgitamine ja sellega seotud lekkeriskid

T

T

—

—

7.02

Kondensaatori surverõhu pressostaadi reguleerimine

P

—

—

—

7.03

Kondensaatori õige installeerimine, k.a juht- ja ohutusseadmed, nii et kompressori töö ajal ei tekiks lekkeid

P

—

—

—

7.04

Ohutus- ja kontroll-lülitite reguleerimine

P

—

—

—

7.05

Surve- ja vedelatorustiku kontrollimine

7.06

Mittekondenseeruvate gaaside eemaldamine kondensaatorist, kasutades selleks ette nähtud seadet

P

—

—

—

7.07

Kondensaatori käivitamine ja seiskamine ning selle töökorra kontrollimine, kaasa arvatud kondensaatori töö ajal tehtavad mõõtmised

P

—

—

—

7.08

Kondensaatori soojusvahetuspinna kontrollimine

P

—

—

—

7.09

Kondensaatori seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määratledes kondensaatori töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmutusagensi lekkeid, kui vastavaid abinõusid tarvitusele ei võeta

T

—

—

—

8

Komponent: õhu ja vedeliku jahutuse aurustite paigaldamine, kasutuselevõtt ja hooldus

8.01

Aurusti tööpõhimõtte selgitamine (k.a sulatussüsteem) ja sellega seotud lekkerisk

T

T

—

—

8.02

Aurusti aurustusrõhu reguleerimine

P

—

—

—

8.03

Aurusti õige paigaldamine, k.a kontroll- ja ohutusseadmed, nii et kompressori töö ajal ei tekiks lekkeid

P

—

—

—

8.04

Ohutus- ja kontroll-lülitite reguleerimine

P

—

—

—

8.05

Vedeliku- ja imitorustiku kontrollimine

8.06

Kuuma gaasi sisaldava sulatustorustiku kontrollimine

8.07

Aurustumisrõhu regulaatori reguleerimine

8.08

Aurusti käivitamine ja seiskamine ning selle töökorra kontrollimine, kaasa arvatud aurusti töö ajal tehtavad mõõtmised

P

—

—

—

8.09

Aurusti soojusvahetuspinna kontroll

P

—

—

—

8.10

Aurusti seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määratledes aurusti töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmutusagensi lekkeid, kui vastavaid abinõusid tarvitusele ei võeta

T

—

—

—

9

Komponent: termostaatiliste paisventiilide ja muude komponentide paigaldamine

9.01

Paisventiilide (termostaatilised paisventiilid, kapillaartorud) tööpõhimõtte kirjeldamine ja nendega seotud lekkeriskid

T

T

—

—

9.02

Ventiilide õige paigaldamine

P

—

—

—

9.03

Mehhaaniliste/elektrooniliste paisventiilide reguleerimine

P

—

—

—

9.04

Mehhaaniliste ja elektrooniliste termostaatide reguleerimine

9.05

Rõhu järgi juhitavate ventiilide reguleerimine

9.06

Mehhaaniliste ja elektrooniliste rõhuregulaatorite reguleerimine

9.07

Õlieraldi töö kontrollimine

P

—

—

—

9.08

Filterkuivati olukorra kontrollimine

9.09

Nende komponentide seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määratledes komponentide töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmutusagensi lekkeid, kui vastavaid abinõusid tarvitusele ei võeta

T

—

—

—

10

Torustik: külmaseadmete lekkekindlate torusüsteemide ehitamine

10.01

Külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides ja soojuspumpades kasutatavate metalltorude lekkekindel keevitamine, jootmine ja/või pehmejootmine

P

P

—

—

10.02

Torustike ja nende osade kinnituste valmistamine ja kontrollimine

P

P

—

—

(1)   ELT L 335, 20.12.2007, lk 10.