<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑296/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0296</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:922">EU:C:2016:922</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SAUGMANDSGAARD ØE ETTEPANEK – KOHTUASI C‑296/15</P><P>MEDISANUS</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20161201">1. detsembril 2016</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑296/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Medisanus d.o.o.</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Splošna Bolnišnica Murska Sobota</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Državna revizijska komisija za revizijo postopkov oddaje javnih naročil (riiklik riigihankemenetluste vaidlustuskomisjon, Sloveenia))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 267</KEYWORD><KEYWORD>Kohtu staatus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/18/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Riigihanked</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 2 ja 23</KEYWORD><KEYWORD>Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimiskeeld</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/83/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Inimtervishoius kasutatavad ravimid</KEYWORD><KEYWORD>Vereplasmast tööstuslikult toodetud ravimid</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2002/98/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Inimveri ja verekomponendid</KEYWORD><KEYWORD>Siseriiklik õigusnorm, mis kohustab eelisjärjekorras hankima asjaomase liikmesriigi territooriumil kogutud plasmast valmistatud ravimeid</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 34</KEYWORD><KEYWORD>Kaupade vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Imporditavate kaupade diskrimineerimine</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 36</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendus</KEYWORD><KEYWORD>Veredoonorluse edendamine</KEYWORD><KEYWORD>Riiklik omavarustatus</KEYWORD><KEYWORD>Autarkia</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Državna revizijska komisija za revizijo postopkov oddaje javnih naročil (riiklik riigihankemenetluste vaidlustuskomisjon, Sloveenia) esitas <DATE ISO="20150514">14. mai 2015. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150618">18. juunil 2015</DATE>, Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse palvega tõlgendada direktiivi 2004/18/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv 2004/18/EÜ, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132, ja parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 351, lk 44</REF.DOC.OJ>), mida on viimati muudetud komisjoni <DATE ISO="20131213">13. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1336/2013 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="335" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 335, lk 17</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>direktiiv 2004/18<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE> artiklit 2 ja artikli 23 lõikeid 2 ja 8, direktiivi 2001/83/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="311" PAGE.FIRST="67" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 311, lk 67</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> direktiiviga 2012/26/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 299, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>direktiiv 2001/83<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</P></NOTE> artiklit 83, direktiivi 2002/98/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030127">27. jaanuari 2003. aasta</DATE> direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="033" PAGE.FIRST="30" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 33, lk 30</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/07, lk 346), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 596/2009 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="188" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 188, lk 14</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>direktiiv 2002/98<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> artikli 4 lõiget 2 ning ELTL artiklit 18.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud äriühingu Medisanus d.o.o. kaebuse raames Splošna Bolnišnica Murska Sobota (Murska Sobota üldhaigla, Sloveenia) vastu seoses viimase algatatud ravimite tarnimise riigihankemenetluse dokumentide ühele tingimustele vastavusega. Selle tingimuse alusel peavad selle hanke esemeks olevad ravimid olema valmistatud Sloveenia vereplasmast (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>riigisisese päritolu nõue<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Selle tingimuse lisas Murska Sobota üldhaigla selleks, et täita siseriiklikku õigusnormi, millega on teisest liikmesriigist kogutud vereplasmast valmistatud ravimeid lubatud importida vaid siis, kui oma riigi territooriumil kogutud plasmast valmistatud ravimitega ei ole võimalik liikmesriigi elanikkonna vajadusi rahuldada (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>esmajärjekorras hankimise põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Alljärgnevalt esitatud põhjustel olen seisukohal, et direktiivi 2004/18 ja ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus nii esmajärjekorras hankimise põhimõte kui ka riigisisese päritolu nõue.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/18</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punktis a on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>riigihankelepingud<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Lepingute sõlmimise põhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on sätestatud, et hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 23 käsitleb tehnilisi kirjeldusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>See mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>tehnilised kirjeldused<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on määratletud sama direktiivi VI lisa punktis 1. Konkreetselt asjade ja teenuste riigihankelepingute kohta sisaldab selle punkti 1 alapunkt b järgmist määratlust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>[…] toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaset, keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, nõudeid konstruktsioonile (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, toote kasutusele, turvalisusele või mõõtudele, sealhulgas toote kaubamärgile vastavuse nõudeid, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja ‑tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selles artiklis 23 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="023.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="023.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalik. […]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiv 2002/98</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/98 artikli 2 lõikes 1 on määratletud selle direktiivi kohaldamisala järgmises sõnastuses:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse inimvere ja verekomponentide mis tahes sihtotstarbega kogumise ja uurimise ning vereülekandeks mõeldud juhtudel töötlemise, säilitamise ja jaotamise suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 4 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast oma territooriumil rangemaid kaitsemeetmeid, kui need on kooskõlas asutamislepinguga.</ALINEA><ALINEA>Eelkõige võib liikmesriik tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks ning artikli 20 lõikega 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks kehtestada vabatahtliku ja tasuta doonorlusega seotud nõudeid, sealhulgas vere ja verekomponentide impordikeelu või -piirangu, kui asutamislepinguga ette nähtud tingimused on täidetud.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 20 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Liikmesriigid võtavad vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et verd ja verekomponente saada niipalju kui võimalik sellistest annetustest.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiiv 2001/83</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikkel 1 sisaldab nimelt järgmisi mõisteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>2.</NO.P><TXT>Ravim:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine või ainete kombinatsioon, mille omadused on ette nähtud inimeste haiguste raviks või nende ärahoidmiseks; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kõik sellised ained või ainete kombinatsioonid, mida võib kasutada või manustada inimeste meditsiiniliseks diagnoosimiseks või füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või modifitseerimiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime avaldamise kaudu.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Inimverest ja inimese vereplasmast saadud ravimid:</TXT><P>vere koostisosadel põhinevad ravimid, mille on tööstuslikult valmistanud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud ja mille hulka kuuluvad eelkõige inimpäritoluga albumiin, hüübimisfaktorid ja immunoglobuliinid;</P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Ravimite hulgimüük:</TXT><P>kõik toimingud, mis on seotud ravimite hankimise, säilitamise, tarnimise või eksportimisega, v.a ravimite tarnimine üldsusele. Toiminguid teostatakse koos tootjate või nende kauba hoiulevõtjate, importijate, muude hulgikaupmeestega või apteekrite ja isikutega, kes on volitatud ravimeid asjaomaste liikmesriikide üldsusele tarnima või kellel on sellekohane õigus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi inimtervishoius kasutatavate ravimite suhtes, mida kavatsetakse liikmesriikides turule viia ja mis on toodetud tööstuslikult või valmistatud tööstuslikku protsessi sisaldava meetodiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artiklis 83, mis kuulub VII jaotisesse ravimite hulgimüügi ja vahendamise kohta, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Käesoleva jaotise sätete kohaldamine ei takista liikmesriikide kehtestatud rangemate nõuete kohaldamist järgmiste ravimite või ainete hulgimüügi suhtes:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>verest saadud ravimid;</P></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 X jaotises inimverest ja inimese vereplasmast saadud ravimeid käsitlevate erisätete kohta on artiklis 109 sätestatud, et inimvere ja inimese vereplasma kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/98.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artiklis 110 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, edendamaks ühenduse omavarustatust inimvere ja inimese vereplasmaga. Selleks soodustavad nad vabatahtlikku, tasuta vere- ja plasmadoonorlust ning võtavad vajalikud meetmed, et edasi arendada selliste preparaatide tootmist ja kasutamist, mis on valmistatud vabatahtliku, tasuta doonorluse kaudu saadud inimverest või inimese vereplasmast. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest meetmetest.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sloveenia õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Ravimiseadus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Sloveenia <DATE ISO="20140304">4. märtsi 2014. aasta</DATE> ravimiseaduse (Zakon o zdravilih, <HT TYPE="ITALIC">Uradni list RS</HT>, nr 17/2014) artikli 6 lõikes 71 Sloveenias kogutud plasmast tööstuslikult toodetud ravimite esmajärjekorras hankimise põhimõtte määratluse kohta on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Põhimõte, et esmajärjekorras hangitakse Sloveenia plasmast (st värskest töötlemiseks sügavkülmutatud plasmast, mis on kogutud Sloveenias) tööstuslikult toodetud ravimeid, tähendab, et Euroopa Liidust pärit välismaisest plasmast valmistatud ravimite hankimine toimub turustamisloa alusel juhul, kui Sloveenia päritolu verest toodetud ravimid ei kata kogu vajadust niisuguste toodete järele Sloveenias, sh siis, kui välismaisest plasmast valmistatud konkreetse ravimi sissevedu või import on õigustatud teaduslike või strateegiliste põhjustega, mille on kindlaks määranud Strateški svet za zdravila (ravimite strateegiline nõukogu) ja Strokovni svet za preskrbo s krvjo in z zdravili iz plazme (vere ja plasmast valmistatud toodete hankimise teadusnõukogu)].<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Sama artikli lõikes 106 on määratletud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>verest või plasmast valmistatud ravimid<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Verest või plasmast valmistatud ravimid on tööstuslikult toodetud farmaatsiatooted, näiteks inimese vereplasmat ja immunoglobuliini sisaldavad […] ravimid, mille on niisugusel eesmärgil tootnud erialaspetsialistid, kasutades verekomponente, mis on valmistatud vastavalt vere ja veretoodete hankimist reguleerivatele õigusnormidele ning ravimeid reguleerivatele õigusnormidele.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Ravimiseaduse artikli 11 lõikes 6 on täpsustatud selle seaduse kohaldamisala järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Seda seadust ei kohaldata […] vere, plasma või vererakkude suhtes, mille suhtes kohaldatakse vere hankimist reguleerivaid õigusnorme, v.a plasma, mis on valmistatud meetodiga, mis hõlmab tööstuslikku protsessi ja mida kasutatakse ravimite valmistamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Vere hankimise seadus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Sloveenia <DATE ISO="20061005">5. oktoobri 2006. aasta</DATE> vere hankimise seaduse (Zakon o preskrbi s krvjo, <HT TYPE="ITALIC">Uradni list RS</HT>, nr 104/2006) artikli 3 lõiked 11–13, 18 ja 27 sisaldavad järgmisi mõisteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.011"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>11.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>veri<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> – inimese täisveri […];</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.012"><NO.PARAG>12.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>verekomponent<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> – vere aktiivne komponent ([…] plasma), mis on verest valmistatud eri viisidel;</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.013"><NO.PARAG>13.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>veretoode<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> – igasugune inimverest või inimese plasmast valmistatud ravitoode (komponent või koostisaine);</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.018"><NO.PARAG>18.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>omavarustatus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> – vere ja veretoodete hankimise põhimõte, mille kohaselt rahuldab iga riik vere ja veretoodete vajadused oma isiklikest ressurssidest“;</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.027"><NO.PARAG>27.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>verest valmistatud ravimid<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> – kõik inimverest või inimese plasmast valmistatud ravimid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Selle seaduse artikkel 2 vere hankimise kohta on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Vere hankimine on osa transfusioonmeditsiinist, mis hõlmab planeerimist, vere ja veretoodete kogumist, väljatöötamist, uurimist, ladustamist, jaotamist, töötlemist ja elanikkonna pidevat nendega varustamist piisavas koguses ning nende turustamist. Nende tegevustega tegeldakse, järgides riikliku omavarustatuse ja vere vabatahtliku tasuta andmise põhimõtteid, et tagada piisav doonorite arv ja vereülekannete turvalisus.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nimetatud seaduse artikli 5 lõikes 1, mis käsitleb muu hulgas vere kogumist, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Inimvere ja selle komponentide kogumine ja uurimine – ükskõik missuguseks otstarbeks – ning nende töötlemine, säilitamine ja jaotamine juhul, kui need on mõeldud vereülekandeks, kujutavad endast avalikku teenust. Seda teeb instituut või vereülekandejaam, kelle nimetab ja kellele annab vastava loa amet.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Sama seaduse artikli 10 lõigetes 1 ja 2 on kindlaks määratud Zavod Republike Slovenije za transfuzisko medecino (Sloveenia Vabariigi transfusioonmeditsiini instituut, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>ZTM<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) ülesanded järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>[ZTM] on vereülekandeinstituut, kes vastutab siseriiklikul tasandil vere ja veretoodete professionaalse tarnimise eest ja transfusioonmeditsiini lõimimise eest haiglate töösse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[ZTM] koordineerib kõiki doonorite väljavalimise, vere ja sellest valmistatud toodete kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise ning vere kliinilise kasutamise toiminguid.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Murska Sobota üldhaigla otsustas <DATE ISO="20150114">14. jaanuaril 2015</DATE> algatada hankemenetluse farmaatsiatoodete hankimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Hankedokumentidest nähtub, et riigihankelepingu esemeks olid järgmiste omadustega ravimid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>inimese vereplasma 200 mg/ml, süstelahus, mis on valmistatud Sloveenia päritolu plasmast<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>,</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>inimese immunoglobuliin manustamiseks intravenoossel teel, 50 mg/ml või 100 mg/ml, mis on valmistatud Sloveenia päritolu plasmast<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vastuseks ühele ettevõtjale, kes kritiseeris riigisisese päritolu nõuet, väitis Murska Sobota üldhaigla, et see nõue on vastavuses Sloveenia päritolu plasmast tööstuslikult toodetud ravimite esmajärjekorras hankimise põhimõttega, nagu see on ette nähtud ravimiseaduse artikli 6 punktis 71. Ta täpsustas lisaks, et koos tervishoiuministeeriumiga oli avaldatud üks teine hanketeade inimese vereplasma ja immunoglobuliini kohta, mis on valmistatud välisriikidest kogutud plasmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Äriühing Medisanus, mille registrijärgne asukoht on Ljubljanas (Sloveenia), esitas <DATE ISO="20150225">25. veebruaril 2015</DATE> hankijale hankedokumentide peale vaidlustuse. Vaidlustuse põhjenduseks märkis Medisanus, et riigisisese päritolu nõuet sai täita ainult ZTM, sest tal on Sloveenias vere kogumise ainuõigus, millest tulenevalt on ta ainus ettevõtja, kes võib tarnida Sloveenias kogutud plasmast valmistatud ravimeid. Seepärast oli Medisanus seisukohal, et niisugune nõue on tööstuslikult valmistatud ravimite puhul vastuolus liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Murska Sobota üldhaigla jättis <DATE ISO="20150323">23. märtsil 2015</DATE> selle vaidlustuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata järgmistel põhjustel. Kõigepealt tuleneb riigisisese päritolu nõue siseriiklikust seadusest. Teiseks on see nõue teaduslikult põhjendatud. Lõpuks on see nõue kooskõlas omavarustatuse eesmärgiga, mida liidus edendatakse. Viimase punkti suhtes viitas see haigla direktiivi 2001/83 artiklile 83 ja rõhutas, et eesmärk on tagada mitte territoriaalne absoluutne omavarustatus, vaid et sobivalt kasutatakse seda osa Sloveenias kogutud plasmast, mis on verest valmistatud ravimite tootmiseks kättesaadav ainult teatud ravimite jaoks. Ta täpsustas veel, et teatud protsendi tema vajadustest katab teistest liikmesriikidest pärit verest valmistatud ravimite hange.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Pärast selle vaidlustuse rahuldamata jätmist esitas Medisanus kaebuse Državna revizijska komisija za revizijo postopkov oddaje javnih naročilile (riiklik riigihankemenetluste vaidlustuskomisjon). See komisjon kahtleb, kas riigisisese päritolu nõue on kooskõlas direktiivi 2004/18 artiklitega 2 ja 23, kuna see võib rikkuda ettevõtjate võrdse kohtlemise ja nendevahelise konkurentsi järgimise nõuet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Nimetatud komisjon märgib siiski, et see nõue põhineb Sloveenia seadusel. Ühelt poolt nimelt kohustab ravimiseaduse artikli 6 lõige 71 hankima esmajärjekorras Sloveenias kogutud plasmast tööstuslikult toodetud ravimeid. Teiselt poolt on vere hankimise seaduses kehtestatud omavarustatuse põhimõte, mille alusel katab Sloveenia Vabariik oma verevajaduse oma ressurssidest. Viimati nimetatud seadusega on ZTM määratud osutama avalikku teenust vere ja verekomponentide – olenemata nende ette nähtud kasutusotstarbest – kogumisel ja kontrollimisel ning nende töötlemisel, säilitamisel ja jaotamisel, kui need on mõeldud vereülekandeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Državna revizijska komisija za revizijo postopkov oddaje javnih naročil (riiklik riigihankemenetluste vaidlustuskomisjon) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>Kas direktiivi 2004/18, eelkõige selle artikli 23 lõikeid 2 ja 8 ning artiklit 2 koostoimes:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>direktiiviga 2001/83, eriti selle artikliga 83,</P></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><P>direktiiviga 2002/98, eriti selle artikli 4 lõikega 2,</P></ITEM><ITEM><P>ELTLiga, eriti selle artikliga 18,</P></ITEM></LIST><P>tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus nõue, et tööstuslikult toodetud ravimid peavad olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>valmistatud Sloveenia päritolu plasmast<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> (nõue, mis põhineb Sloveenia Vabariigi õigusaktidel […])?<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis <DATE ISO="20150618">18. juunil 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid Medisanus, Sloveenia ja Hispaania valitsus ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20160922">22. septembril 2016</DATE>, osalesid oma suuliste seisukohtade avaldamiseks Medisanus, Sloveenia valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Pean vajalikuks eelotsusetaotluse esitanud organi eelotsuse küsimus ümber sõnastada järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kõigepealt puudutab esitatud küsimus diskrimineerimiskeelu põhimõtet, nagu see on ette nähtud ELTL artiklis 18. Nimetatud õigusnormi sõnastusest tuleneb aga, et seda kohaldatakse ilma, et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist. Järelikult – ja nagu Euroopa Kohus on juba korduvalt selgitanud – on nimetatud õigusnorm iseseisvalt kohaldatav üksnes sellistes liidu õigusega reguleeritud olukordades, mille tarvis ei näe asutamisleping ette diskrimineerimiskeelu erinorme.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940714">14.7.1994</DATE>, <NAME.CASE>Peralta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:296">EU:C:1994:296</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071218">18.12.2007</DATE>, <NAME.CASE>Laval un Partneri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:809">EU:C:2007:809</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Josemans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:774">EU:C:2010:774</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et ELTL artikkel 34 kajastab nimelt kohustust järgida diskrimineerimiskeelu põhimõtet<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970507">7.5.1997</DATE>, <NAME.CASE>Pistre jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑321/94–C‑324/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:229">EU:C:1997:229</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101202">2.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Ker-Optika</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:725">EU:C:2010:725</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120426">26.4.2012</DATE>, <NAME.CASE>ANETT</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:241">EU:C:2012:241</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kuna esmajärjekorras hankimise põhimõte ja riigisisese päritolu nõue kuuluvad ELTL artikli 34<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 90–99.</P></NOTE> alla, analüüsin ma neid selle artikli seisukohast, nagu soovitas komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seejärel viitab eelotsuse küsimus direktiivi 2002/98 artikli 4 lõikele 2 ja direktiivi 2001/83 artiklile 83. Käesoleva ettepaneku punktides 155–164 esitatud põhjustel leian, et need õigusnormid ei ole põhikohtuasja asjaoludel asjassepuutuvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb arvesse võtta direktiivi 2004/18 ja ELTL artikli 34 vastavaid kohaldamisalasid ning asjaolu, et põhikohtuasjas on kõne all kaks siseriiklikku meedet:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esmajärjekorras hankimise põhimõte ja</P></ITEM><ITEM><P>riigisisese päritolu nõue.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Ühelt poolt ei saa esmajärjekorras hankimise põhimõtet kui sellist hinnata direktiivi 2004/18 seisukohast, mida kohaldatakse ainult riigihankelepingute kontekstis. Seda põhimõtet tuleb hinnata hoopis ELTL artikli 34 seisukohast, mis tagab kaupade vaba liikumise.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 91 ja 92.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Teiselt poolt kuulub riigisisese päritolu nõue nii direktiivi 2004/18 kui ka ELTL artikli 34 kohaldamisse.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 93 ja 94.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades teen ettepaneku sõnastada eelotsuse küsimus ümber järgmiselt. Eelotsusetaotluse esitanud organ küsib oma eelotsuse küsimusega Euroopa Kohtult:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kas ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et esmajärjekorras hankimise põhimõte on nendega vastuolus, ja</P></ITEM><ITEM><P>kas direktiivi 2004/18 artiklit 2 ja artikli 23 lõikeid 2 ja 8 ning ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et riigisisese päritolu nõue on nendega vastuolus.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Alljärgnevalt esitatud põhjustel olen ma seisukohal, et eespool nimetatud õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus nii esmajärjekorras hankimise põhimõte kui ka riigisisese päritolu nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Enne nende küsimuste käsitlemist tuleb mul aga kontrollida Euroopa Kohtu pädevust esitatud küsimusele vastata, analüüsides, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>kohus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ELTL artikli 267 tähenduses. Seejärel esitan mõne kaalutluse põhikohtuasja faktilise ja õigusliku tausta kohta.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>ELTL artiklist 267 nähtub, et Euroopa Kohus on pädev vastama ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>kohtute<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> esitatud küsimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Hinnates, kas eelotsusetaotluse esitanud organ kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>kohut<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> – see on küsimus, mis kuulub üksnes liidu õiguse valdkonda –, võtab Euroopa Kohus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt arvesse järgmisi asjaolusid nende kogumis: organi asutamine seaduse alusel, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Consorci Sanitari del Maresme</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:664">EU:C:2015:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160524">24.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>MT Højgaard ja Züblin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:347">EU:C:2016:347</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ma leian, et eelotsusetaotluse esitanud organi edastatud järgmistest elementidest nähtub, et see organ kvalifitseerub tõepoolest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>kohtuks<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ELTL artikli 267 tähenduses:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>see organ on asutatud siseriikliku õigusaktiga, mis käsitleb riigihankeid;</P></ITEM><ITEM><P>see on olemuselt alaline;</P></ITEM><ITEM><P>selle jurisdiktsioon on kohustuslik, kuna ühelt poolt ei sõltu selle pädevus pooltevahelisest kokkuleppest, ja teiselt poolt on selle otsused siduvad;<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Consorci Sanitari del Maresme</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:664">EU:C:2015:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>nimetatud organis toimuv menetlus on võistlev;</P></ITEM><ITEM><P>ta kohaldab õigusnorme, ja</P></ITEM><ITEM><P>tema sõltumatuse ja tema liikmete sõltumatuse tagatised on analoogsed nendega, mis on ette nähtud tavaliste kohtute puhul.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Peale selle tuleb meelde tuletada, et direktiivi 89/665/EMÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Nõukogu <DATE ISO="19891221">21. detsembri 1989. aasta</DATE> direktiiv riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="395" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="1989">EÜT L 395, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiviga 2014/23/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 2 lõikes 9 osutatud siseriikliku asutuse, kes vastutab riigihangete valdkonnas kaebuste lahendamise eest, õigusliku staatuse hindamise raames on Euroopa Kohus juba kinnitanud paljude muude siseriiklike organite puhul, mis on sisuliselt sarnased käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud organiga, on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>kohtuga<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970917">17.9.1997</DATE>, <NAME.CASE>Dorsch Consult</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑54/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:413">EU:C:1997:413</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19990204">4.2.1999</DATE>, <NAME.CASE>Köllensperger ja Atzwanger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑103/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:52">EU:C:1999:52</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140918">18.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Bundesdruckerei</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2235">EU:C:2014:2235</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Consorci Sanitari del Maresme</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:664">EU:C:2015:664</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seepärast olen ma seisukohal, et Državna revizijska komisija za revizijo postopkov oddaje javnih naročil (riiklik riigihankemenetluste vaidlustuskomisjon) on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kohus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ELTL artikli 267 tähenduses ja et seega on Euroopa Kohus pädev tema esitatud küsimusele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kaalutlused põhikohtuasja faktilise ja õigusliku tausta kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Enne eelotsusetaotluse esitanud organi küsimusele vastamist on minu arvates oluline teha Euroopa Kohtule esitatud seisukohtade põhjal mõni täpsustus põhikohtuasja õigusliku ja faktilise tausta kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Tuletan meelde, et põhikohtuasjas kõne all olev hankemenetlus oli korraldatud mitte vere või verekomponentide, vaid plasmast tööstuslikult valmistatud ravimite hankimiseks. Riigisisese päritolu nõude kehtestas hankija selleks, et täita ravimiseaduse artikli 6 lõikes 71 ette nähtud esmajärjekorras hankimise põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Vere hankimise seadusega ja eelkõige selle artikliga 10 kehtestatud süsteemis vastutab ZTM vere ja veretoodete professionaalse tarnimise eest ja transfusioonmeditsiini ja haiglate töö koordineerimise eest siseriiklikul tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Medisanuse, Sloveenia valitsuse ja komisjoni seisukohtade kohaselt annab see seadus ZTMile ainupädevuse vere kogumiseks ning vere ja veretoodete hankimiseks Sloveenia Vabariigi territooriumil. Sellest ainupädevusest tuleneb, et ainult ZTM saab tarnida Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimeid, nii et ZTM oli tegelikult ainus ettevõtja, kellel oli võimalik tarnida riigisisese päritolu nõudele vastavaid ravimeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Sloveenia valitsus täpsustas, et veri, mida ZTM kogub, on eelkõige mõeldud kasutamiseks vereülekannete jaoks. Ainult kogutud vere järelejäänud osa, nagu inimalbumiin või inimese immunoglobuliin, on mõeldud ümbertöötlemiseks ravimiteks, mis on põhikohtuasjas kõne all oleva hankemenetluse ese.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Sloveenia valitsuse ja komisjoni seisukohtadest tuleneb samuti, et ZTM ei tegele ise Sloveenia territooriumil kogutud vere ravimiteks ümbertöötlemisega, vaid ta edastab selle vere eraettevõtjale, kes valmistab ravimeid tööstuslikult. ZTM valib selle ettevõtja välja avatud riigihankemenetluse raames direktiivi 2004/18 kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Selliselt saadud ravimid on mõeldud ainult Sloveenia turu jaoks. ZTM jaotab need ravimid teistele Sloveenia riikliku tervishoiu teenistustele ja eelkõige haiglatele. Vastutasuks esitab ZTM arve ainult ravimite valmistamise kulude eest, teenimata kasumit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Peale selle ostetakse direktiivi 2004/18 kohase avatud riigihankemenetluse raames välismaisest plasmast valmistatud ravimeid ainult siis ja niivõrd, kuivõrd Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimite kogus ei ole Sloveenia elanikkonna vajaduste rahuldamiseks piisav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2004/18 rikkumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selles jaos analüüsin, kas direktiivi 2004/18 artiklit 2 ja artikli 23 lõikeid 2 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisese päritolu nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selleks on vaja hinnata ühelt poolt, kas direktiiv 2004/18 on põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav, ja teiselt poolt, kas eespool nimetatud õigusnorme on rikutud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 kohaldatavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Esiteks nähtub Sloveenia valitsuse seisukohtadest, et Murska Sobota üldhaigla on Sloveenia Vabariigi loodud avalik-õiguslik asutus. Sellena tuleb teda pidada direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 9 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>hankijaks<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ja seda staatust ei vaidlusta muide ükski Euroopa Kohtule oma seisukohad esitanud pooltest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teiseks näib, et ei ole vaieldav ka see, et põhikohtuasjas kõne all olevad ravimid on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>tooted<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punktide a ja c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Tõsi küll, Sloveenia valitsus väitis, et need ravimid ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>tooted<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> selle direktiivi tähenduses ega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>kaubad<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ELTL artikli 34 tähenduses põhjusel, et ZTM ja Sloveenia haiglad tagavad koos avaliku üldhuviteenuse, mis seisneb plasmast valmistatud ravimite tarnimises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selles suhtes rõhutan, et Euroopa Kohus on andnud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>kaup<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> kaupade vaba liikumist käsitlevate ELTL sätete tähenduses eriliselt laia määratluse igasuguse rahas hinnatava tootena, mille kohta saab sellisena sõlmida äritehinguid.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19681210">10.12.1968</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>7/68</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1968:51">EU:C:1968:51</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 626). See kohtuotsus puudutas maksu, mille oli Itaalia Vabariik kehtestanud kunstilise või ajaloolise väärtusega esemete ekspordile.</P></NOTE> Kuna direktiivis 2004/18 muud määratlust ei ole, on see määratlus minu arvates ülekantav mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>toode<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> selle direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole seega mingit kahtlust, et põhikohtuasjas kõne all olevad ravimid on rahas hinnatavad tooted, mille kohta saab sellisena sõlmida äritehinguid. Asjaolu, et neid ravimeid tarnitakse avaliku huvi eesmärgil, ei sea minu arvates kahtluse alla seda, et vaidlusalused ravimid on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>tooted<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>kaubad<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, kuid seda võib vajaduse korral arvesse võtta põhjendamise staadiumis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Minu veendumust selles kinnitab Euroopa Kohtu praktika kaupade vaba liikumise alal. Ühelt poolt on Euroopa Kohus väljendanud korduvalt seisukohta, et ravimid kuuluvad ELTL artiklite 34 ja 36 kohaldamisalasse<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760520">20.5.1976</DATE>, <NAME.CASE>de Peijper</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:67">EU:C:1976:67</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19840228">28.2.1984</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>247/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:79">EU:C:1984:79</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940601">1.6.1994</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:212">EU:C:1994:212</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080911">11.9.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:492">EU:C:2008:492</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Teiselt poolt otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuses Humanplasma, et keeld importida ja turustada verd ja verekomponente, mis on saadud tasu eest vere loovutamisega, on koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meede ELTL artikli 34 tähenduses.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101209">9.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Humanplasma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kolmandaks vaidlustas Sloveenia valitsus, et Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimeid tarnitakse tasu eest direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses, tuues argumendiks, et ZTMil on keelatud selle tarne pealt kasumit teenida.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Tuletan meelde, et praktikas on ZTM ainus ettevõtja, kellel on võimalik tarnida riigisisese päritolu nõudele vastavaid ravimeid ja sellest tulenevalt osalema põhikohtuasjas kõne all olevas hankemenetluses. Vt käesoleva ettepaneku punkt 54.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Tuletan selles suhtes meelde, et leping ei jää mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>riigihankeleping<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> kohaldamisalast välja üksnes seetõttu, et selles ette nähtud hüvitis piirdub kokkulepitud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel tekkinud kulude hüvitamisega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121219">19.12.2012</DATE>, <NAME.CASE>Ordine degli Ingegneri della Provincia di Lecce jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:817">EU:C:2012:817</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141211">11.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>Azienda sanitaria locale n. 5 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>Spezzino<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑113/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2440">EU:C:2014:2440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas nähtub Sloveenia valitsuse seisukohtadest, et ZTM nõuab vastutasuks Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimite tarnimise eest ravimite valmistamise kulude hüvitamist. Seda tehes kajastuvad ostjatele müügihinnas kolmandast isikust ettevõtja kulud Sloveenia territooriumil kogutud vere järelejääva osa ümbertöötlemisel. Seepärast tuleb Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimite tarnimine nendel tingimustel liigitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>rahaliste huvidega seotud lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Neljandaks on direktiivi 2004/18 artikli 7 punkti b esimese taande kohaselt selle direktiivi kohaldatavuse tingimus samuti, et riigihankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on <FT TYPE="NUMBER">207000</FT> eurot – mis on muude kui IV lisas osutatud hankijate, nagu Murska Sobota üldhaigla sõlmitavate riigihankelepingute puhul ette nähtud piirmäär – või suurem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Vastuseks Euroopa Kohtu saadetud selgitustaotlusele märkis eelotsusetaotluse esitanud organ, et põhikohtuasjas kõne all oleva riigihankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli <FT TYPE="NUMBER">791476</FT> eurot. Seega ületab see hankeleping direktiivi 2004/18 artikli 7 punkti b esimeses taandes ette nähtud piirmäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Viiendaks tugines Sloveenia valitsus lisaks veel erandile, mille kehtestas Euroopa Kohus <DATE ISO="20090609">9. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑480/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:357">EU:C:2009:357</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> direktiivi 2004/18 kohaldatavusest. See erand ei ole minu arvates põhikohtuasja asjaoludel siiski kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>See kohtuasi puudutas Hamburgi linna (Saksamaa) ja nelja maakonna (Landkreise) vahel 20 aastaks sõlmitud lepingut, mille ese oli teha nende omavalitsusüksustega pikaajalist koostööd, et tagada nende jäätmete käitlemise kohustuse täitmine. Seega kujutas see leping, mis sõlmiti ilma hankemenetlust korraldamata, endast nii õiguslikku alust kui ka raamistikku avalik-õigusliku ülesande – jäätmetest soojusenergia tootmise – täitmiseks vajaliku rajatise tulevaseks ehitamiseks ja käitamiseks. Euroopa Kohus otsustas, et niisuguse lepingu sõlmimiseks ei tule korraldada eelnevat hankementlust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090609">9.6.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑480/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:357">EU:C:2009:357</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja asjaolud on küll kohtuasja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa omadega teatud määral sarnased, nimelt et lepingupartnerid Murska Sobota üldhaigla ja ZTM on avalik-õiguslikud üksused. Euroopa Kohus pidas selles kohtuotsuses siiski kohaseks mitte jätta riigihankelepingute kategooriast välja kõiki avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud lepinguid,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Meeldetuletuseks märgin, et avalik-õiguslike üksuste vahelised lepingud ei jää seepärast riigihankelepinguid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalast välja. Vt direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 8, nagu ka kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Consorci Sanitari del Maresme</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:664">EU:C:2015:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ette nähtud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> määratlus.</P></NOTE> vaid ainult need, mis olid nii avaliku teenuse kohustuse täitmiseks mõeldud pikaajalise koostöö õiguslikuks aluseks kui ka raamistikuks. Sellega ei ole aga tegemist põhikohtuasjas kõne all oleva lepingu puhul, mille ese piirdub inimese vereplasmast valmistatud ravimite ühekordse tarnimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Seepärast leian, et põhikohtuasjas kõne all olev leping ei kuulu erandi alla, mille nägi Euroopa Kohus ette kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et direktiiv 2004/18 on niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 2 rikkumine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikkel 2 kohustab hankijaid kohtlema ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut, nõuab kõigile pakkujatele pakkumuse koostamisel võrdsete võimaluste tagamist, ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150312">12.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>eVigilo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑538/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:166">EU:C:2015:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Vormiliselt tehakse riigisisese päritolu nõudega vahet mitte ettevõtjatel, vaid toodetel, jättes välja ravimid, mis ei ole valmistatud Sloveenia päritolu vereplasmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb aga, et võrdse kohtlemise põhimõttega, mille konkreetne väljendus on direktiivi 2004/18 artikkel 2, on keelatud mitte ainult ilmne diskrimineerimine riikkondsuse alusel, vaid ka kõik varjatud diskrimineerimise vormid, mis muudest eristuskriteeriumidest lähtudes viivad tegelikult sama tulemuseni.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19891205">5.12.1989</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑3/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:606">EU:C:1989:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000926">26.9.2000</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑225/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:494">EU:C:2000:494</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080221">21.2.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:102">EU:C:2008:102</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080717">17.7.2008</DATE>, <NAME.CASE>ASM Brescia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:416">EU:C:2008:416</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Ent tingimus, mis nõuab, et ravim peab olema valmistatud riigi territooriumil kogutud vereplasmast, võib kahjustada peamiselt teiste liikmesriikide ettevõtjaid, kuna neile on selle riigi territooriumil kogutud vereplasma raskemini kättesaadav kui asjaomase liikmesriigi ettevõtjatele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt analoogia alusel riigi territooriumil elamise kriteeriumiga kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030116">16.1.2003</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑388/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:30">EU:C:2003:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja asjaoludel on selle riigisisese päritolu nõude diskrimineerivad tagajärjed seda ilmsemad, et Sloveenia asutus ZTM on praktiliselt ainus ettevõtja, kellel on võimalik Sloveenia päritolu vereplasmast valmistatud ravimeid tarnida, mis välistab kõik teiste liikmesriikide ettevõtjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Järeldan eespool öeldust, et direktiivi 2004/18 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et riigisisese päritolu nõue on sellega vastuolus.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Võimaliku põhjendatuse kohta vt käesoleva ettepaneku punktid 105–164.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 23 lõigete 2 ja 8 rikkumise esinemine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artiklis 23 on kehtestatud tehniliste kirjelduste suhtes mitu kohustust. Selle direktiivi VI lisa punkti 1 alapunktis b antud määratluse järgi hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>tehniline kirjeldus<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> nimelt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>toote või teenuse nõutavate omaduste<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> määratlust, sealhulgas toote suhtes kohaldatavaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>tootmisprotsessi ja ‑tehnoloogia<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seda määratlust arvestades ei ole minu arvates vaidlustatav – ja Euroopa Kohtule seisukohad esitanud pooled ei ole seda muide vaidlustanudki – asjaolu, et riigisisese päritolu nõue on direktiivi 2004/18 artikli 23 tähenduses tehniline kirjeldus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Selle artikli lõike 2 kohaselt peavad tehnilised kirjeldused võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Käesoleva ettepaneku punktides 79‑81 esitatud põhjustel olen seisukohal, et riigisisese päritolu nõue ei võimalda pakkujatele võrdset juurdepääsu selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Peale selle on see nõue vastuolus direktiivi 2004/18 artikli 23 lõikega 8, kuna selles on nimetatud kindel allikas või päritolu, nimelt vereplasma Sloveenia päritolu, mille tõttu on välismaist päritolu plasmast valmistatud ravimid hankest välja jäetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Järeldan eeltoodust, et direktiivi 2004/18 artiklit 2 ja artikli 23 lõikeid 2 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisese päritolu nõue<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Võimaliku põhjendatuse kohta vt käesoleva ettepaneku punktid 105–164.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikli 34 rikkumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Selles jaos analüüsin, kas ELTL artikli 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus nii esmajärjekorras hankimise põhimõte kui ka riigisisese päritolu nõue.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Tuletan meelde, et käesoleva ettepaneku punktides 36–43 esitatud põhjustel sõnastasin ma ümber eelotsuse küsimuse, milles viidati ELTL artiklile 18.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Selleks on vaja hinnata ühelt poolt ELTL artikli 34 kohaldatavust põhikohtuasja asjaoludel ja teiselt poolt seda, kas esineb selle artikli rikkumine.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELTL artikli 34 kohaldatavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Enne ELTL artikli 34 kohaldatavuse üle otsustamist tuleb analüüsida mitut küsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb hinnata, kas ELTL artikkel 34 on põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav ka juhul, kui tuvastatakse direktiivi 2004/18 artikli 2 ja artikli 23 lõigete 2 ja 8 rikkumine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Rõhutan selles suhtes, et esmajärjekorras hankimise põhimõtte kohaldamisala, nagu see on ravimiseaduse artikli 6 lõikes 71 ette nähtud, ei piirdu riigihankelepingute valdkonnaga. Seega on vaja hinnata, kas see põhimõte on ELTL artikliga 34 kooskõlas kõikides olukordades, mis ei kuulu direktiivi 2004/18 alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Peale selle tuleb direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse kuuluvate olukordade puhul hinnata, kas selle direktiiviga toimus täielik ühtlustamine, mis takistaks hinnata kõnealuseid siseriiklikke meetmeid esmase õiguse sätete seisukohast<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>täielik ühtlustamine<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> kohta eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041214">14.12.2004</DATE>, <NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150716">16.7.2015</DATE>, <NAME.CASE>UNIC ja Uni.co.pel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑95/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:492">EU:C:2015:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151112">12.11.2015</DATE>, <NAME.CASE>Visnapuu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑198/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:751">EU:C:2015:751</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Leian siiski, et direktiiviga 2004/18 ei ühtlustata kaupade vaba liikumise<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Leian sellele tõlgendusele kinnitust direktiivi 2004/18 põhjenduses 2, mille alusel näeb see direktiiv ette kooskõlastavad sätted, mida tuleb tõlgendada kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaselt.</P></NOTE> aspekte täielikult, nii et riigisisese päritolu nõuet saab hinnata ELTL artikli 34 seisukohast<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Seda käsitlusviisi järgis Euroopa Kohus kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19930622">22.6.1993</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:257">EU:C:1993:257</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles ta tuvastas nii riigihankelepinguid käsitleva liidu õigusakti kui ka ELTL artikli 34 rikkumise. Kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101209">9.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Humanplasma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas samuti veretoodete tarnimiseks korraldatud hankemenetlust, tuvastas Euroopa Kohus ELTL artikli 34 rikkumise, kuid riigihankelepinguid käsitleva liidu õigusakti võimaliku rikkumise kohta ei olnud talle küsimust esitatud.</P></NOTE>. Komisjon väidab selle kohta õigusega, et selle nõude seadis avalik-õiguslik asutus, nimelt Murska Sobota üldhaigla,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 61.</P></NOTE> kes peab sellisena täitma kaupade vaba liikumise nõudest tulenevaid kohustusi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kehtivad kaupade vaba liikumise nõudest tulenevad kohustused ka riigi loodud iseseisvate asutuste kohta. Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19750618">18.6.1975</DATE>, <NAME.CASE>IGAV</NAME.CASE> (<NO.CASE>94/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:81">EU:C:1975:81</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19831213">13.12.1983</DATE>, <NAME.CASE>Apple and Pear Development Council</NAME.CASE> (<NO.CASE>222/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:370">EU:C:1983:370</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19901212">12.12.1990</DATE>, <NAME.CASE>Hennen Olie</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑302/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:455">EU:C:1990:455</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021105">5.11.2002</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑325/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:633">EU:C:2002:633</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Teiseks väitis Sloveenia valitsus, et inimvere sihtotstarbe määramise, kasutamise, töötlemise ja jaotamise valdkonnas kuulub esmajärjekorras hankimise põhimõte liikmesriikidele ELTL artikli 168 lõikega 7 antud ainupädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Selle kohta on Euroopa Kohtul juba olnud võimalus otsustada, et ELTL artikli 168 lõike 7 kohaselt ei kahanda liidu õigus liikmesriikide pädevust võtta vastu tervishoiuteenust reguleerivaid õigusnorme. Selle pädevuse teostamisel peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust, eelkõige liikumisvabadust käsitlevaid ELTL sätteid.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt asutamisvabaduse kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130926">26.9.2013</DATE>, <NAME.CASE>Ottica New Line</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑539/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:591">EU:C:2013:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120621">21.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>Susisalo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑84/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:374">EU:C:2012:374</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). See liikumisvabaduste kohaldamisala lai tõlgendus ei piirdu ainult ELTL artikli 168 lõikes 7 osutatud valdkondadega. Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110127">27.1.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Luksemburg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑490/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:34">EU:C:2011:34</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150204">4.2.2015</DATE>, <NAME.CASE>Melchior</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑647/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:54">EU:C:2015:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151117">17.11.2015</DATE>, <NAME.CASE>Plaza Bravo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:771">EU:C:2015:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt – vastupidi sellele, mida näib väitvat Sloveenia valitsus – ei anna ELTL artikli 168 lõige 7 liikmesriikidele mingit vabastust kohustustest, mis tulenevad neile ELTL artiklist 34 või muudest liidu õiguse sätetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kolmandaks tuletan meelde, et käesoleva ettepaneku punktides 62–66 esitatud põhjustel on verest või verekomponentidest toodetud ravimid ELTL artikli 34 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>kaubad<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb analüüsida, kas esmajärjekorras hankimise põhimõtte ja riigisisese päritolu nõudega toimub ELTL artikliga 34 keelatud erinev kohtlemine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>ELTL artikli 34 rikkumise esinemine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Sloveenia valitsuse ja komisjoni seisukohtadest nähtub, et Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimeid ei valmistata mitte Sloveenia territooriumil, vaid hoopis teises liikmesriigis. Nimelt kuna Sloveenia Vabariigil ei ole oma territooriumil vereplasma fraktsioneerimise suutlikkust, siis laseb ZTM kogutud vere järelejääva osa töödelda eraettevõtjal teises liikmesriigis.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 56.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt ei tehta esmajärjekorras hankimise põhimõttega vahet Sloveenia Vabariigis toodetud ja teistest liikmesriikidest imporditud ravimite vahel, vaid pigem teistest liikmesriikidest imporditud ravimitel omavahel. Nimelt võib viimati nimetatutest vabalt importida ainult ravimeid, mis on ZTM tellimusel valmistatud Sloveenia päritolu plasmast, samas kui muid ravimeid, mis on valmistatud välisriigi plasmast, võib importida vaid juhul, kui esimestega ei ole võimalik Sloveenia elanikkonna vajadusi rahuldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Niisugune erinev kohtlemine, mille tagajärjel suunatakse importi selliselt, et ainult mõni ettevõtja saab importida ja teised mitte, on koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meede, nagu märkis komisjon.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19740711">11.7.1974</DATE>, <NAME.CASE>Dassonville</NAME.CASE> (<NO.CASE>8/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:82">EU:C:1974:82</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760520">20.5.1976</DATE>, <NAME.CASE>de Peijper</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:67">EU:C:1976:67</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Samadel põhjustel kujutab ka riigisisese päritolu nõue endast koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meedet, sest põhikohtuasjas kõne all olevas riigihankes on osaleda lubatud ainult Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimite tarnijatel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Järeldan eespooltoodust, et ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus nii esmajärjekorras hankimise põhimõte kui ka riigisisese päritolu nõue.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>E.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhjendatus ELTL artikli 36 alusel</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Olles tuvastanud, et nii direktiivi 2004/18 artiklit 2 ja artikli 23 lõikeid 2 ja 8 kui ka ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus esmajärjekorras hankimise põhimõte ja riigisisese päritolu nõue, jääb veel kontrollida, kas need meetmed võivad olla põhjendatud eesmärgiga, mis on liidu õigusega tunnistatud õiguspäraseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 sätetega keelatud erineva kohtlemise kohta märgin, et selle direktiiviga ei ühtlustata täielikult põhjenduste kõiki aspekte, nii et neid erinevusi võib sellisel juhul hinnata asjaomaste esmase õiguse sätete ja selle juurde kuuluva Euroopa Kohtu praktika seisukohast.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt 28. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>täielik ühtlustamine<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> kohta. Ainult direktiivi 2004/18 artikli 23 lõikes 8 on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>lepingu objektiga<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> põhjendamise võimalust, millele ei ole aga sellisena Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades tuginetud. Märgin, et Euroopa Kohus analüüsis esmase õiguse sätetel tuginevaid põhjendusi siseriikliku meetme puhul, mis oli vastuolus riigihankelepinguid käsitlevate liidu õigusaktidega, kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100429">29.4.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑160/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:230">EU:C:2010:230</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0130">130</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Humanplasma<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101209">9.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Humanplasma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuletas Euroopa Kohus meelde põhimõtteid, mis reguleerivad ELTL artiklis 36 osutatud inimeste tervise ja elu kaitsel tuginevaid põhjendusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kõigepealt on rahvatervis ELTL artikliga 36 kaitstavate hüvede või huvide seas esikohal ja liikmesriigi ülesanne on asutamislepingus kehtestatud piirides otsustada, millisel tasemel rahvatervise kaitset ta vajalikuks peab ja kuidas seda saavutada. Kuna see tase võib olla liikmesriigiti erinev, tuleb liikmesriikidele jätta teatud kaalutlusruum.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101209">9.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Humanplasma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080911">11.9.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:492">EU:C:2008:492</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161019">19.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Deutsche Parkinson Vereinigung</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:776">EU:C:2016:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Seejärel tuleneb kohtupraktikast, et kaupade vaba liikumise taolist asutamislepinguga tagatud põhivabadust piiravad õigusnormid võivad olla õigustatud vaid juhul, kui need on taotletud eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale, kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101209">9.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Humanplasma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080911">11.9.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:492">EU:C:2008:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Lõpuks, mis puutub kõnealuse õigusnormi proportsionaalsuse hindamisse, siis tuleb meenutada, et kuna Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ELTL artikkel 36 kitsalt tõlgendatav erand liidusisese kaupade vaba liikumise reeglist, tuleb liikmesriigi ametiasutustel tõendada, et asjaomane õigusnorm on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ja et seda eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem ulatuslike või liikmesriikidevahelist kaubandust vähem mõjutavate keeldude või piirangutega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101209">9.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Humanplasma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:760">EU:C:2010:760</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080911">11.9.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:492">EU:C:2008:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika kohaselt tuleb analüüsida nii Sloveenia valitsuse esitatud eesmärkide õiguspärasust kui ka põhikohtuasjas kõne all olevas hankemenetluses kehtestatud esmajärjekorras hankimise põhimõtte ja riigisisese päritolu nõude asjakohasust ja vajalikkust nende eesmärkide seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Sloveenia valitsus viitas eesmärgile ergutada vabatahtlikku ja tasuta veredoonorlust riigi territooriumil ning ka vere ja veretoodetega, sealhulgas verest valmistatud ravimitega riikliku omavarustatuse eesmärgile. Komisjon on analüüsinud sisuliselt samu põhjendusi, liigitades need üldisemaks ELTL artiklis 36 osutatud inimeste tervise ja elu kaitse eesmärgiks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Rõhutan, et Sloveenia valitsus ei tuginenud põhjendusena muust kui Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimite ohtlikkusele. Märgin selles suhtes lisaks, et pädevad ametiasutused impordivad neid ravimeid siis, kui Sloveenia päritolu plasmast valmistatud ravimid on otsas<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 58.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Analüüsin mõlemat eesmärki, mida Sloveenia valitsus on nimetanud, eespool nimetatud kohtupraktika seisukohast eraldi.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Vabatahtliku ja tasuta veredoonorluse edendamise eesmärk</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole minu arvates mingit kahtlust, et vabatahtliku ja tasuta veredoonorluse edendamine on õiguspärane eesmärk, mis kuulub inimeste tervise ja elu kaitse üldisema eesmärgi alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Rõhutan selles suhtes, et seda eesmärki on korduvalt toetanud parlament, nõukogu ja komisjon alates 1990. aastatest,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt eelkõige parlamendi <DATE ISO="19930914">14. septembri 1993. aasta</DATE> resolutsioon vere ja veretoodetega omavarustatuse ja varustuskindluse kohta Euroopa Ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="268" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, C 268, lk 29</REF.DOC.OJ>); parlamendi <DATE ISO="19931118">18. novembri 1993. aasta</DATE> resolutsioon vereülekannete ja veretoodete kasutamise nakkusohutuse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="329" PAGE.FIRST="268" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, C 329, lk 268</REF.DOC.OJ>); nõukogu <DATE ISO="19931213">13. detsembri 1993. aasta</DATE> järeldused verega omavarustatuse kohta Euroopa Ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="015" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, C 15, lk 6</REF.DOC.OJ>); komisjoni <DATE ISO="19930525">25. mai 1993. aasta</DATE> teatis verega omavarustatuse kohta Euroopa Ühenduses (KOM(93) 198 (lõplik)); komisjoni <DATE ISO="19941221">21. detsembri 1994. aasta</DATE> teatis vere nakkusohutuse ja omavarustatuse kohta Euroopa Ühenduses (KOM(94) 652 (lõplik)); nõukogu <DATE ISO="19950602">2. juuni 1995. aasta</DATE> resolutsioon vereülekannete nakkusohutuse ja omavarustatuse kohta Euroopa Ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="164" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, C 164, lk 1</REF.DOC.OJ>); parlamendi <DATE ISO="19950714">14. juuli 1995. aasta</DATE> resolutsioon vere nakkusohutuse kohta Euroopa Liidus (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="249" PAGE.FIRST="231" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, C 249, lk 231</REF.DOC.OJ>); parlamendi <DATE ISO="19960417">17. aprilli 1996. aasta</DATE> resolutsioon vereülekannete nakkusohutust ja verega omavarustatust Euroopa Ühenduses käsitleva komisjoni teatise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="131" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, C 141, lk 131</REF.DOC.OJ>); nõukogu <DATE ISO="19961112">12. novembri 1996. aasta</DATE> resolutsioon vere nakkusohutuse ja omavarustatuse strateegia kohta Euroopa Ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="374" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, C 374, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> nimelt pärast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>nakatunud vere<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> juhtumit Prantsusmaal.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>See kohtuasi, mis puudutas AIDSi viiruse peiteaega 1980. aastatel tehtud vereülekannete puhul, avaldati ajakirjanduses 1991. aastal.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Veredoonorluse edendamine on õiguspärane eesmärk, arvestades vere ja veretoodete märkimisväärset tähtsust ravis. Komisjon kirjutas ühes <DATE ISO="19941221">21. detsembri 1994. aasta</DATE> teatises selle kohta:</TXT><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>Veri ja veretooted on muutunud tänapäeva meditsiinis asendamatuks. Nende kasutamine on võimaldanud teha tähelepanuväärseid edusamme ravi ja kirurgia vallas, päästa loendamatul hulgal elusid ja parandada oluliselt verehaigusi, näiteks hemofiiliat põdevate inimeste elukvaliteeti ja oodatavat eluiga. Seepärast on eluliselt tähtis tagada vereülekande turvalisus ja vere ja veretoodetega varustatus […]<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Teatis (KOM(94) 652 (lõplik)), lk 2. Vt ka komisjoni <DATE ISO="20110323">23. märtsi 2011. aasta</DATE> teine aruanne vere ja verekomponentide vabatahtliku ja tasuta annetamise kohta (KOM(2011) 138 (lõplik)), lk 3.</P></NOTE>.</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Nagu on aga rõhutatud direktiivi 2002/98 põhjenduses 2, sõltub ravi otstarbel kasutatava vere ja verekomponentide kättesaadavus suurel määral ühenduse kodanike valmisolekust vereannetusi teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Peale selle on veredoonorlus vabatahtlik ja tasuta eetilistel ja tervishoiualastel kaalutlustel, mida nimetas Sloveenia valitsus. Kõigepealt on vere ost ja müük vastuolus inimkeha võõrandamatuse ja mitteturustatavuse põhimõttega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt eelkõige parlamendi <DATE ISO="19930914">14. septembri 1993. aasta</DATE> resolutsioon vere ja veretoodetega omavarustatuse ja varustuskindluse kohta Euroopa Ühenduses, punkt F; teatis KOM(94) 652 (lõplik), lk 8; parlamendi <DATE ISO="19960417">17. aprilli 1996. aasta</DATE> resolutsioon vereülekannete nakkusohutust ja verega omavarustatust Euroopa Ühenduses käsitleva komisjoni teatise kohta, punkt 7.</P></NOTE> Seejärel võimaldab tasu puudumine hoida doonorite tervist, vältides nende ekspluateerimist, eriti kõige haavatavamate elanikerühmade hulgas.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt eelkõige teatis KOM(93) 198 (lõplik), lk 4, ja teatis KOM(94) 652 (lõplik), lk 8.</P></NOTE> Lõpuks võimaldab tasu puudumine kaitsta vastuvõtjate tervist, hoides ära ohu, et tasu saamiseks doonor varjab teatavat asjassepuutuvat meditsiinilist teavet.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt eelkõige teatis KOM(93) 198 (lõplik), lk 4; komisjoni <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> teatis direktiivide 2002/98/EÜ, 2004/33/EÜ, 2005/61/EÜ ja 2005/62/EÜ (millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kvaliteedi- ja ohutusnõuded) rakendamise kohta (COM(2016) 224 final), lk 10.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>See poliitiline tahe väljendub õiguslikus kohustuses, mis on tänaseks sätestatud direktiivi 2002/98 artiklis 20 ja direktiivi 2001/83 artiklis 110, mis kohustavad liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et ergutada vabatahtlikku ja tasuta veredoonorlust ja verekomponentide annetamist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt ka direktiivi 2001/83 põhjendus 19 ja direktiivi 2002/98 põhjendus 23.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades on vabatahtliku ja tasuta veredoonorluse edendamine ELTL artikli 36 seisukohast õiguspärane eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puutub põhikohtuasjas kõne all olevate meetmete sobivusse, siis tuleb kontrollida, kas esmajärjekorras hankimise põhimõttega ja riigisisese päritolu nõudega saab seda vabatahtliku ja tasuta veredoonorluse edendamise õiguspärast eesmärgi saavutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Tunnistan, et mul on selles suhtes tõsiseid kahtlusi. Ma ei näe nimelt ilmset seost ühelt poolt nende meetmete, millega püütakse suunata riigisisest nõudlust omamaisest plasmast valmistatud toodete poole, ja teiselt poolt eesmärgi vahel, mis on edendada vabatahtlikku ja tasuta veredoonorlust, millega tahetakse suurendada vere ja verekomponentide pakkumist riigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Täpsemalt, kuidas saab sellega, et Murska Sobota üldhaiglat kohustatakse hankima omamaisest plasmast valmistatud ravimeid, nagu see on põhikohtuasjas, ergutada potentsiaalseid doonoreid tegema vabatahtlikke ja tasuta vere- või verekomponentide annetusi?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Sloveenia valitsus väidab selles suhtes, et potentsiaalsete doonorite motivatsiooni säilitamiseks on oluline keelata kogutud vere ja verekomponentide äriline kasutamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Sellest seisukohast näib mulle taas, et esmajärjekorras hankimise põhimõttega ja riigisisese päritolu nõudega ei saa saavutada neile määratud eesmärki, sest need meetmed ei keela otseselt või kaudselt riigi territooriumil kogutud vere ärilist kasutamist. Peale selle ei läbi need meetmed ka vajalikkuse testi, sest selles suhtes piisab sellest, kui kehtestada ZTMile, nagu ka igale muule vere kogumisse, kogutud vere töötlemisse või jaotamisse kaasatud isikule vere ärilise kasutamise keeld.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades olen seisukohal, et esmajärjekorras hankimise põhimõtet ja riigisisese päritolu nõuet ei saa põhjendada eesmärgiga ergutada vabatahtlikku ja tasuta veredoonorlust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Riikliku omavarustatuse (või piisavuse) eesmärk</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Sloveenia valitsus tõi esmajärjekorras hankimise põhimõtte ja riigisisese päritolu nõude põhjenduseks ka vere ja veretoodetega riikliku omavarustatuse eesmärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Samamoodi nagu vabatahtliku ja tasuta veredoonorluse edendamist on parlament, nõukogu ja komisjon arvukatel kordadel toetanud ka verega ja veretoodetega omavarustatus eesmärki<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt 42. joonealuses märkuses viidatud dokumendid.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Seda poliitilist tahet väljendati samuti õigusliku kohustusega, mis on tänaseks ette nähtud direktiivi 2001/83 artiklis 110,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>See säte lisati liidu õiguskorda esimest korda nõukogu <DATE ISO="19890614">14. juuni 1989. aasta</DATE> direktiivi 89/381/EMÜ, millega laiendatakse ravimpreparaate käsitlevaid õigus- ja haldusnormide lähendamist käsitlevate direktiivide 65/65/EMÜ ja 75/319/EMÜ kohaldamisala ja nähakse ette erinormid inimverest või inimese vereplasmast saadud ravimite kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 181, lk 44</REF.DOC.OJ>), artikli 3 punktiga 4.</P></NOTE> mille kohaselt liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, edendamaks liidu omavarustatust inimvere ja inimese vereplasmaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>omavarustatus<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> kätkeb aga kahte mitmetimõistetavust, mis mõjutavad selle võimet põhjendada esmajärjekorras hankimise põhimõtet ja riigisisese päritolu nõuet. Rõhutan selles suhtes, et seda mõistet ei ole liidu õiguslooja määratlenud, ja muu hulgas ka mitte direktiivis 2001/83 ega direktiivis 2002/98.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Esimene mitmetimõistetavus puudutab vere ja veretoodetega omavarustatuse eesmärgi territoriaalset ulatust. Nimelt, kas seda eesmärki tuleb taotleda liidu ulatuses või võib seda taotleda riigi ulatuses? Märgin, et see küsimus ei ole liidus uus<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt kirjalik küsimus E‑146/95, mille esitas José Valverde Lopez (PPE) <DATE ISO="19950208">8. veebruaril 1995</DATE> komisjonile verega omavarustatuse tõlgendamise probleemide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="152" PAGE.FIRST="34" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, C 152, lk 34</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Ükski Euroopa Kohtule seisukohad esitanud pooltest ei vaidlustanud asjaolu, et verega ja veretoodetega omavarustatus on õiguspärane eesmärk liidu ulatuses.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Inimvere ja inimese vereplasma suhtes tuleneb see eesmärk selgelt direktiivi 2001/83 artiklist 110.</P></NOTE> Ent kuigi liidu ulatuses omavarustatuse eesmärk võib põhjendada piirangute seadmist toodete impordile kolmandatest riikidest,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt eelkõige parlamendi <DATE ISO="19950714">14. juuli 1995. aasta</DATE> resolutsioon vere ohutuse kohta Euroopa Liidus, punkt 3.</P></NOTE> võib see vaevalt õigustada niisuguse impordi piirangut liikmesriikide vahel, nagu on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Seepärast tekib käesolevas kohtuasjas küsimus, kas taotletav <HT TYPE="ITALIC">riigi ulatuses</HT> omavarustatuse eesmärk on õiguspärane. Leian, et see riikliku omavarustatuse eesmärk on õiguspärane järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Esiteks tuletan meelde vere ja veretoodete märkimisväärset tähtsust ravis.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 117.</P></NOTE> ELTL artiklis 36 osutatud inimeste tervise ja elu kaitse eesmärki arvestades on seega õiguspärane, et riik tagab, et tervishoiuasutustel tema territooriumil on olemas piisavas koguses verd ja veretooteid, ilma et nad peaksid selles suhtes sõltuma võimalikust impordist teistest liikmesriikidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Teiseks nähtub komisjoni seisukohtadest, et väikese rahvaarvuga riikidel, nagu Sloveenia Vabariik, võib esineda raskusi enda varustamisega rahvusvahelistel turgudel. Komisjoni sõnul nimelt õhutab nende turgude tendents, millele on iseloomulik suurem nõudlus plasmast valmistatud ravimite järele kui plasma pakkumine, ettevõtjaid müüma lõpptoodet eelistatavalt riikides, mis suudavad maksta kõrgemat hinda või mis ostavad suuremates kogustes. Seepärast on õiguspärane, et väikese rahvaarvuga riik võtab meetmeid, et tagada oma omavarustatus vere ja veretoodetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja nagu väitis komisjon, olgu märgitud, et kuna see valdkond ei ole liidu tasandil ühtlustatud, aitab iga liikmesriigi tasandil omavarustatuse eesmärk kaudselt saavutada liidu omavarustatust vere ja veretoodetega – eesmärk, mille õiguspärasust ei ole vaidlustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Neljandaks märgin, et mitmes liidu institutsioonide dokumendis on heaks kiidetud eesmärk saavutada omavarustatus vere ja veretoodetega liikmesriikide tasandil<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt eelkõige parlamendi <DATE ISO="19930914">14. septembri 1993. aasta</DATE> resolutsioon resolutsioon vere ja veretoodetega omavarustatuse ja varustuskindluse kohta Euroopa Ühenduses, punktid D ja 2; teatis KOM(93) 198 (lõplik), lk 8; nõukogu <DATE ISO="19931213">13. detsembri 1993. aasta</DATE> järeldused verega omavarustatuse kohta Euroopa Ühenduses; nõukogu <DATE ISO="19950602">2. juuni 1995. aasta</DATE> resolutsioon vereülekande nakkusohutuse ja verega omavarustatuse kohta Euroopa Ühenduses.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades leian, et riiklik omavarustatus vere ja veretoodetega on ELTL artikli 36 seisukohast õiguspärane eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Üks teine mitmetimõistetavus puudutab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>omavarustatus<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> materiaalset ulatust, mida võib tõlgendada kahel tunduvalt eri moel. Esimese, mõõdukama käsitlusviisi kohaselt seisneb riiklik omavarustatus selles, et edendatakse liikmesriigi elanikkonna suutlikkust rahuldada oma vajadusi kas omaressursside või siis impordi abil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Teise, radikaalsema käsitlusviisi järgi eeldab see eesmärk liikmesriigi elanikkonna vajaduste rahuldamist ainult omaressursside abil, ilma igasuguse impordita. See teine riikliku omavarustatuse käsitlusviis edendab seega autarkia eesmärki, nimelt riigi nõudluse rahuldamist suletud ringis riigisisese pakkumisega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Sloveenia Vabariik järgib vere hankimise seaduse artikli 3 lõikes 18 ette nähtud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>omavarustatus<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> määratlemisel teist käsitlusviisi.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Rõhutan, et ühes hiljutises komisjoni talituste töödokumendis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Komisjoni <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> Staff working document on the implementation of the principle of voluntary and unpaid donation for human blood and blood components as foreseen in Directive 2002/98/EC on setting standards of quality and safety for the collection, testing, processing, storage and distribution of human blood and blood components and amending Directive 2001/83/EC (SWD(2016) 130 final).</P></NOTE> nimetati neid kahte käsitlusviisi vastavalt mõistetega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>riiklik piisavus<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><HT TYPE="ITALIC">Idem</HT>, lk 4: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>National sufficiency means fulfilling the needs of blood, blood components and plasma derivatives for medical application of the resident population by accessing resources from within the country and through regional/international cooperation<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>. Vt ka vastus kirjalikule küsimusele E‑146/95, mille esitas José Valverde Lopez (PPE) <DATE ISO="19950208">8. veebruaril 1995</DATE> komisjonile verega omavarustatuse tõlgendamise probleemide kohta: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>ühenduse omavarustatus<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> eeldab, et patsientidele peavad ravimtooted, mida nad vajavad, alaliselt kättesaadavad olema<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.</P></NOTE> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>riiklik omavarustatus<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>National self-sufficiency means fulfilling the needs of human blood, blood components and plasma derivatives for medical application of the resident population by accessing resources from within the country’s population<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>. Vt ka teatis KOM(93) 198 (lõplik), lk 7: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>Omavarustatus – varustatud inimvere ja -veretoodetega, mis on saadud elanikkonnalt selleks, et rahuldada selle elanikkonna kliinilisi vajadusi<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>.</P></NOTE>, mida ma selguse huvides edaspidi kasutan.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Tahan tungivalt rõhutada, et riikliku omavarustatuse eesmärk, mis põhineb autarkia ideel, kujutab endas liikumisvabaduste ja siseturu puhast ja otsest eitamist. Arvestades kohustust tõlgendada erandeid kaupade vabast liikumisest kitsalt,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 110.</P></NOTE> on minu arvates võimatu kvalifitseerida seda eesmärki ELTL artikli 36 seisukohast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>õiguspäraseks<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Ma ei saa küll välistada, et direktiivi 2002/98 artikli 4 lõike 2 teise lausega on liikmesriikidel lubatud niisuguse eesmärgi taotlemiseks vereimport keelata. Selles sättes on aga mõeldud verd ja verekomponente, mitte plasmast tööstuslikult valmistatud ravimeid, nagu on kõne all põhikohtuasjas.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 157–159.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Tuletan lisaks meelde, et niisugused ravimid kuuluvad direktiivi 2001/83 ja seega vaba liikumise korra alla, mis põhineb müügilubade vastastikusel tunnustamisel, nagu see on ette nähtud selle direktiivi artiklites 28–39.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 160.</P></NOTE> Asjaolu, et nendele ravimitele kehtib vaba liikumise kord, näitab, et liidu õigusloojal ei olnud kavatsust lubada liikmesriikidel taotleda nende ravimite osas autarkia eesmärki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Seepärast on minu arvates välistatud, et riikliku omavarustatuse eesmärk, mis põhineb autarkia ideel, võiks olla õiguspärane eesmärk põhikohtuasjas kõne all olevate plasmast tööstuslikult valmistatud ravimite puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Leian hoopis, et eesmärk tagada piisavad riigi ressursid, mis on mõeldud liikmesriigi elanikkonna oma vajaduste rahuldamise võime edendamisena, omaenda ressursside või siis impordi abil, on niisugune õiguspärane eesmärk põhjustel, mis on nimetatud käesoleva ettepaneku punktides 135–138.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Peale selle näib mulle, et see käsitlusviis on kooskõlas liidu ja liikmesriikide verepoliitika lõppeesmärgiga tagada veretoodete kättesaadavus. Nimelt võimaldab asjaolu, et veretoodeteimport on lubatud, teatud määral piirata vere kogumisega riigi territooriumil seonduvat riski. Teisisõnu on minu arvates vere ja veretoodete kättesaadavus paremini tagatud, kui on olemas kaks varustamiskanalit, mis on riiklik pakkumine ja import teistest liikmesriikidest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt liikmesriikidevahelise kaubavahetuse positiivse mõju kohta vere ja veretoodetega varustamise kindluse kohta eelkõige parlamendi <DATE ISO="19930914">14. septembri 1993. aasta</DATE> resolutsioon vere ja veretoodetega omavarustatuse ja varustuskindluse kohta Euroopa Ühenduses, punkt B ja punkti 3 alapunkt i; parlamendi <DATE ISO="19950714">14. juuli 1995. aasta</DATE> resolutsioon vere ohutuse kohta Euroopa Liidus, punkt 1; parlamendi <DATE ISO="19960417">17. aprilli 1996. aasta</DATE> resolutsioon vereülekannete nakkusohutust ja verega omavarustatust Euroopa Ühenduses käsitleva komisjoni teatise kohta, punkt 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Jääb siiski veel kontrollida, kas see eesmärk tagada piisavad riigi ressursid, mis on mõeldud riigi elanikkonna oma vajaduste rahuldamise võime edendamisena, oma enda ressursside või siis impordi abil, võib õigustada esmajärjekorras hankimise põhimõtet ja riigisisese päritolu nõuet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole need meetmed selle eesmärgi taotlemiseks aga sobivad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Ühelt poolt piiravad esmajärjekorras hankimise põhimõte ja riigisisese päritolu nõue tegelikult teises liikmesriigis kogutud plasmast valmistatud ravimite importi. Piirates selle esimese veretoodetega varustamise kanali potentsiaali, vähendavad need meetmed riigi elanikkonna võimet oma vajadusi rahuldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Teiselt poolt puudub esmajärjekorras hankimise põhimõttel ja riigisisese päritolu nõudel positiivne mõju teisele veretoodetega varustamise kanalile, s.o riigisisesele pakkumisele. Ma juba esitasin põhjendused, mille pärast nende meetmetega, millega püütakse suunata riigi nõudlus omamaisest plasmast valmistatud toodetele, ei saa minu arvates edendada vere kogumist riigi territooriumil<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 122–127.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt leian, et esmajärjekorras hankimise põhimõtet ja riigisisese päritolu nõuet ei saa põhjendada riigi veretoodetega omavarustatuse eesmärgiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades olen seisukohal, et nendest meetmetest tulenev direktiivi 2004/18 artikli 2 ja artikli 23 lõigete 2 ja 8 ning ELTL artikli 34 rikkumine ei ole ELTL artiklis 36 osutatud inimeste tervise ja elu kaitse eesmärgi seisukohast õigustatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/98 artikli 4 lõike 2 ja direktiivi 2001/83 artikli 83 asjassepuutumatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimuses on sõnaselgelt nimetatud direktiivi 2002/98 artikli 4 lõiget 2 ja direktiivi 2001/83 artiklit 83. Mõlemas õigusnormis on ette nähtud liikmesriikide õigus kehtestada rangemaid nõudeid või meetmeid, kui on nendes direktiivides ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Ammendavuse huvides tahan veel kord lühidalt esitada põhjused, mille pärast need õigusnormid ei ole põhikohtuasja asjaoludel asjassepuutuvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/98 kohta tuleneb selle artikli 2 lõikest 1, et selliste plasmast tööstuslikult valmistatud ravimite turustamine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus selgitas kohtuotsuses Octapharma France,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140313">13.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Octapharma France</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑512/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:149">EU:C:2014:149</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>[t]äisverest saadud plasma, mis on mõeldud vereülekandeks ja mis on valmistatud tööstuslikku protsessi sisaldaval meetodil, jääb vastavalt direktiivi 2001/83 artiklile 109 direktiivi 2002/98 kohaldamisalasse osas, mis puudutab selle kogumist ja uurimist, ning direktiivi 2001/83 (muudetud direktiiviga 2004/27) kohaldamisalasse osas, mis puudutab selle töötlemist, säilitamist ja turustamist, tingimusel et see vastab nimetatud direktiivi artikli 1 punktis 2 toodud ravimi mõistele.<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/></P></NOTE> kuulub plasma kogumine ja uurimine direktiivi 2002/98 kohaldamisalasse, isegi kui selles kasutatakse tööstuslikku protsessi, mida kinnitab direktiivi 2001/83 artikkel 109. Kui aga tööstusliku protsessi kasutatakse plasma töötlemisel, säilitamisel ja turustamisel, jäävad see direktiivi 2002/98 kohaldamisalast välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole direktiivi 2002/98 artikli 4 lõige 2 põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav, nagu väitsid Medisanus, Hispaania valitsus ja komisjon. Leian sellele tõlgendusele kinnitust direktiivi 2002/98 artikli 4 lõike 2 teise lause sõnastusest, mille kohaselt liikmesriik võib kehtestada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>vere ja verekomponentide impordikeelu või -piirangu<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>. Seda sätet ei saa nimelt tõlgendada nii, et selles on mõeldud selliste plasmast tööstuslikult valmistatud ravimite importi, nagu on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Mis puutub direktiivi 2001/83, siis ei ole vaidlust selles, et põhikohtuasjas kõne all olevad ravimid kuuluvad selle kohaldamisalasse, kuna need on vere komponentidel põhinevad tööstuslikult valmistatud ravimid. See lahendus tuleneb selle direktiivi artikli 2 lõikest 1, milles on määratletud direktiivi kohaldamisala, nagu ka nimetatud direktiivi artikli 1 punktides 1 ja 10 esitatud mõistetest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140313">13.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Octapharma France</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑512/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:149">EU:C:2014:149</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikkel 83 on selle direktiivi VII jaotises, milles on kehtestatud teatud nõuded, mida tuleb ravimite hulgimüügi ja vahendamistegevuses järgida. Muu hulgas kohustab artikkel 77 liikmesriike kehtestama hulgimüügile loanõude, mille andmise tingimused on määratletud artiklites 79 ja 80.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Selles kontekstis tulebki tõlgendada direktiivi 2001/83 artiklit 83, mis annab liikmesriikidele õiguse kehtestada rangemaid nõudeid teatud ravimite, sealhulgas verest valmistatud ravimite hulgimüügi suhtes. Tegelikult on selles artiklis mõeldud ainult hulgimüügitegevuse tingimusi, mis tulenevad selle direktiivi VII jaotise sätetest ja mida võib täiendada veel teiste kohustustega, mille määravad kindlaks liikmesriigid, nagu kinnitab nimetatud direktiivi põhjendus 38.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Ent esmajärjekorras hankimise põhimõte ja riigisisese päritolu nõue ei puuduta mitte verest valmistatud ravimite hulgimüügitegevuse tingimusi, vaid seda, millistel tingimustel võib neid ravimeid teisest liikmesriigist importida. Järelikult ei ole direktiivi 2001/83 artikkel 83 põhikohtuasja asjaoludel asjassepuutuv, nagu õigusega väitsid nii Medisanus, Sloveenia ja Hispaania valitsus kui ka komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Eespool öeldust tuleneb, et direktiivi 2002/98 artikli 4 lõige 2 ega direktiivi 2001/83 artikkel 83 ei ole põhikohtuasja asjaoludel asjassepuutuvad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Državna revizijska komisija za revizijo postopkov oddaje javnih naročili (riiklik riigihankemenetluste vaidlustuskomisjon, Sloveenia) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, millega on lubatud teises liikmesriigis kogutud vereplasmast valmistatud ravimeid importida vaid siis, kui riigi elanikkonna vajadusi ei saa rahuldada oma riigi territooriumil kogutud vereplasmast valmistatud ravimitega, ja</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artiklit 2 ja artikli 23 lõikeid 2 ja 8, nagu ka ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus hanketingimus, mis nõuab selle siseriikliku õigusnormi kohaselt, et ravimid, mille hankimiseks korraldatakse riigihankemenetlus, oleksid valmistatud selle riigi territooriumil kogutud vereplasmast.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>