<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-144/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0144</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:251">EU:C:2021:251</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek — Kohtuasi C‑144/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">LatRailNet</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210325">25. märtsil 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑144/20</P><P>AS LatRailNet,</P><P>Latvijas dzelzceļš VAS</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Valsts dzelzceļa administrācija</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusemenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Raudteetransport</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa ühtne raudteepiirkond</KEYWORD><KEYWORD>Raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2012/34/EL</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 32 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Minimaalsed kasutustasud</KEYWORD><KEYWORD>Lisatasud</KEYWORD><KEYWORD>Lisatasu kohaldamise eeltingimused</KEYWORD><KEYWORD>Konkurentsivõimelisus</KEYWORD><KEYWORD>Turu suutlikkus seda taluda</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse aluseks oleva vaidluse pooled on AS LatRailNet (üksus, mille ülesanne on täita raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olulisimaid ülesandeid Lätis)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Tegelikult on toimikusse lisatud teabe kohaselt Läti riikliku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja VAS Latvijas dzelzceļš. Kuna see äriühing hõlmab vertikaalselt teisi äriühinguid, sealhulgas äriühingut LDZ CARGO, kes osutab kaubaveo ja rahvusvahelise reisijateveo teenust, ei saa Latvijas dzelzceļš siiski täita infrastruktuuriettevõtja põhiülesandeid. Need ülesanded on ta delegeerinud LatRailNetile, mis on samuti Latvijas dzelzceļši kontserni kuuluv äriühing.</P></NOTE> ja Valsts dzelzceļa administrācija (raudteesektori reguleeriv asutus selles riigis).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>reguleeriv asutus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Vaidlus käib raudteeinfrastruktuuri kasutustasude lisatasude ümber, mida kohaldatakse reisijate raudteeveo sektoris. Direktiiviga 2012/34/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121121">21. novembri 2012. aasta</DATE> direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="343" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 343, lk 32</REF.DOC.OJ>). Selle direktiiviga muudeti osaliselt, sõnastati ümber ja liideti teised varasemad direktiivid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010226">26. veebruari 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="075" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 75, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).</P></NOTE> on teatavatel tingimustel lubatud nendele kasutustasudele (mille arvutamisel tuleb lähtuda ainult otseste kulude hüvitamisest) lisada iga turusegmendi kohta lisatasusid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 32 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt koostab turusegmentide loetelu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kuid see loetelu peab sisaldama vähemalt kolme segmenti: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kaubavedu, avaliku teenindamise lepingu raames osutatavad reisijateveo teenused ning ülejäänud reisijatevedu<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Vaidlus tekkis siis, kui reguleeriv asutus kohustas äriühingut LatRailNet tegema teatud muudatusi lisatasu arvutamise meetodis, mida kohaldatakse ettevõtjatele, kes osutavad reisijate raudteeveo teenust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>avaliku teenindamise lepingu alusel<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>, välistades teised ettevõtjad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Käesolevas asjas oli tegemist AS Pasažieru vilciensiga, kellele on usaldatud kuni 2031. aastani ainuõiguslikult avaliku veoteenuse osutamine Läti maakondlikel raudteeliinidel. Ainuõiguslik avaliku teenuse osutamine, mis piirdub teenuse osutamisega teataval liinil, teatavas võrgus või teatavas piirkonnas, on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="315" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 315, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punktiga f.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusega palub asja menetlev kohus tõlgendada direktiivi 2012/34: a) reguleeriva asutuse pädevuse osas (esimene ja teine küsimus) ja b) kasutustasude puhul selle direktiivi artikli 32 lõikes 1 ette nähtud lisatasu osas (kolmas küsimus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu juhiste järgi on käesolev ettepanek tehtud ainult kolmanda eelotsuse küsimuse kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2012/34</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artiklis 31 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Kasutustasude määramise põhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="031.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 või 5 või artikli 32 kohaldamist, kehtestatakse kasutustasu juurdepääsu eest minimaalsele teenustepaketile ning teenindusrajatisi ühendavale infrastruktuurile lähtuvalt kuludest, mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 32 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Erandid kasutustasude määramise põhimõttest<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="032.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib liikmesriik, kui turg seda talub, nõuda tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime. Kasutustasude määramise süsteem peab arvesse võtma raudteeveo-ettevõtjate tootlikkuse kasvu.</ALINEA><ALINEA>Kasutustasude suurus ei või siiski välistada infrastruktuuri kasutamist selliste turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud ja turu jaoks vastuvõetava tulumäära.</ALINEA><ALINEA>Enne lisatasude nõudmise heakskiitmist tagavad liikmesriigid, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad hindavad nende asjakohasust konkreetsete turusegmentide puhul, analüüsides vähemalt VI lisa punktis 1 loetletud segmendipaare ning kasutades neist asjakohaseid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kindlaksmääratud turusegmendid sisaldavad vähemalt järgmist<?PAGE NO="3"?> kolme segmenti: kaubavedu, avaliku teenindamise lepingu raames osutatavad reisijateveo teenused ning ülejäänud reisijatevedu.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1370/2007</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artiklis 2 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>avaliku teenindamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – pädeva asutuse määratletud või kindlaksmääratud nõue üldist huvi pakkuva avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks, või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>ainuõigus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – õigus, millega antakse ühele avaliku teenuse osutajale õigus teatud avalike reisijateveoteenuste osutamiseks teataval liinil, teatavas võrgus või teatavas piirkonnas, välistades sealjuures mis tahes teise võimaliku teenusepakkuja;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>avaliku teenindamise hüvitis<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – mistahes eelis, eelkõige rahaline, mida pädev asutus riiklikest vahenditest otseselt või kaudselt eraldab avaliku teenindamise kohustuse täitmise perioodi jooksul või selle perioodiga seoses;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artiklis 3 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Avaliku teenindamise lepingud ja üldeeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui pädev asutus otsustab valitud teenusepakkujale anda avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest ainuõiguse ja/või määrata ükskõik millise hüvitise, peab ta seda tegema avaliku teenindamise lepingu raames.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Läti õigus. Raudteeseadus (Dzelzceļa likums)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Artiklis 11 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>(1) Avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri ettevõtja põhiülesandeid täitev isik töötab pärast konsulteerimist taotlejatega ja avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga välja ja kiidab heaks nimetatud seaduse artikli 12<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikes 1 osutatud minimaalse teenustepaketi ning teenindusrajatisi taristuga ühendava infrastruktuuri kasutamise tasude määramise skeemi, ning edastab selle avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale lisamiseks võrgustiku teadaandele. Välja arvatud selle seaduse artikli 11<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikes 10 nimetatud erijuhtudel, tagab avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri ettevõtja põhiülesandeid täitev isik, et eespool nimetatud kasutustasude määramise skeem vastab kogu võrgus samadele põhimõtetele ja et nimetatud skeemi<?PAGE NO="4"?> kohaldamise tulemusel maksavad samalaadses turuosas samasuguseid teenuseid osutavad erinevad veoettevõtjad samaväärseid ja mittediskrimineerivaid kasutustasusid.</ALINEA><ALINEA>(2) Minimaalse teenustepaketi ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise tasu määratakse kindlaks lähtuvalt raudteeteenuse käitamise otsestest kuludest […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 11<HT TYPE="SUP">1</HT> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täielikult tagasisaamise kindlustamiseks võib avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesandeid täitev isik, kui turg seda talub, rakendada selle seaduse artikli 12<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikes 1 osutatud minimaalse teenustepaketi ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise tasule lisatasusid.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Enne lisatasude rakendamist hindab avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesandeid täitev isik nende olulisust vähemalt järgmistes turusegmentides ja valib nende hulgast kõige asjakohasemad:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>reisijate- ja kaubavedu.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="011.007"><NO.PARAG>(7)</NO.PARAG><ALINEA>Lisatasusid rakendatakse tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel, tagades samal ajal raudteede optimaalse konkurentsivõime ja võttes arvesse veoettevõtjate tootlikkuse kasvu. Kasutustasude suurus ei tohi välistada avalikus kasutuses oleva raudteeinfrastruktuuri kasutamist turusegmentide poolt, kes suudavad maksta vähemalt otseseid kulusid, millele lisandub turutingimustele vastav kasumimäär<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud ja eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>LatRailNet võttis <DATE ISO="20170630">30. juunil 2017</DATE> raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 7 lõikes 1 on üksikasjalikult loetletud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja <HT TYPE="ITALIC">põhi</HT>ülesanded: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta, sealhulgas kättesaadavuse määratlemine ja hindamine ning individuaalsete rongiliinide jaotamine, ning otsuste tegemine infrastruktuuri kasutustasude kohta, sealhulgas kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine […]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</P></NOTE> põhiülesannete täitmisel vastu vaidlusaluse kasutustasude süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Lisatasu suurus igas turusegmendis määrati kindlaks valemi järgi, mille komponentide hulgas on turu kaalumiskoefitsient mcb<HT TYPE="SUB">s</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>See koefitsient võib varieeruda väärtusest 0 (mille korral asjaomase turusegmendi suhtes lisatasu ei kohaldata) kuni väärtuseni 1 (mis tähendab maksimaalse lisatasu lisamist).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Koefitsiendi mcb<HT TYPE="SUB">s</HT> kindlaksmääramiseks kasutatakse kolme tegurit või hindamiskriteeriumi, mida nimetatakse C<HT TYPE="SUB">s</HT>, V<HT TYPE="SUB">s</HT> ja S<HT TYPE="SUB">s</HT>. Kõige kõrgema väärtusega kriteerium määrab koefitsiendi mcb<HT TYPE="SUB">s</HT> väärtuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Mudeli järgi, mida kasutas LatRailNet reisijateveoteenuste turusegmendi jaoks avaliku teenindamise lepingu raames,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Täpsemalt lisa 3 II jao <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Spetsiifilistes turusegmentides kohaldatavate lisatasude kindlaksmääramise kvantitatiivsed kriteeriumid<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> punkt 3.</P></NOTE> oli kriteeriumi S<HT TYPE="SUB">s</HT> väärtus 1. Seevastu teistes turusegmentides määratakse see väärtus kindlaks eksperdi tehtud hindamise alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Selle mudeli tõttu ei ole kriteeriumidel C<HT TYPE="SUB">s</HT> ja V<HT TYPE="SUB">s</HT> enam tähtsust, isegi kui nende väärtus on 0. Nimelt, kuna kriteeriumi S<HT TYPE="SUB">s</HT> väärtus avaliku teenindamise lepingu raames reisijateveo turusegmendi puhul on 1, tõuseb turu kaalumiskoefitsient mcb<HT TYPE="SUB">s</HT> automaatselt väärtuseni 1, ilma et turuolukorda oleks vaja hinnata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Reguleeriv asutus tühistas <DATE ISO="20180627">27. juunil 2018</DATE> LatRailNeti rakendatud tasude süsteemi, andes sellele äriühingule korralduse seda reisijateveoteenuste turusegmendile avaliku teenindamise lepingu raames kohaldatava lisatasu osas kohandada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>LatRailNet esitas <DATE ISO="20180726">26. juulil 2018</DATE> reguleeriva asutuse otsuse peale Administratīvā rajona tiesale (rajooni halduskohus, Läti) kaebuse, milles ta pidas seda otsust kehtetuks järgmistel põhjustel:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kuna Pasažieru vilciens teostab ainuõigust osutada ühistransporditeenuseid maakonna raudteeliinidel, siis ei ole nende teenuste osutamisel konkurentsi;</P></ITEM><ITEM><P>reguleerival asutusel ei ole võimalik teha raudteeteenuste turul konkurentsiolukorra järelevalvet, kui selle turu üks segment (avalike reisijateveoteenuste osutamine ainuõigusliku avaliku teenindamise lepingu raames) ei ole konkurentsile avatud;</P></ITEM><ITEM><P>konkurentsi puudumise tõttu ei saa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>hinnata asjaomase turusegmendi konkurentsivõimet ja kasumlikkust enne lisatasu kohaldamist ja selle summa kindlaksmääramist<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Eelotsusetaotluse punkti 3 kolmanda lõigu lõpp.</P></NOTE>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Latvijas Dzelzceļš kui Läti raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja astus põhikohtuasjas menetlusse kahel viisil:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>esiteks esitas ta <DATE ISO="20181205">5. detsembril 2018</DATE> reguleeriva asutuse <DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> otsuse peale tühistamiskaebuse, milles ta leidis, et tal ei olnud alust kasutustasude süsteemi vaidlustada;</P></ITEM><ITEM><P>teiseks palus eelotsusetaotluse esitanud kohus (<DATE ISO="20181113">13. novembri 2018. aasta</DATE> otsusega) tal osaleda LatRailNeti algatatud menetluses huvitatud kolmanda isikuna.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus liitis need kaks halduskohtumenetlust <DATE ISO="20190205">5. veebruaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Latvijas dzelzceļš leiab oma argumentides, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kriteeriumi S<HT TYPE="SUB">s</HT> kohta on võimalik kindlaks määrata maksimaalset väärtust, kuna Pasažieru vilciens, kes on reisijateveo turusegmendi ainus esindaja ja kes maksab […] infrastruktuuri kasutustasu (sh lisatasu), oli kaitstud ka igasuguse kahju eest, mis võis selle kasutustasu kindlaksmääramisest tekkida<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Eelotsusetaotluse punkti 4 kolmas lõik.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel esitas Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus) Euroopa Kohtule muu hulgas selle eelotsuse küsimuse:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Eelotsusetaotluse punkti 6 lõike 5 kohaselt tegi eelotsuse küsimuse esitamise algatuse Latvijas dzelzceļš.</P></NOTE></TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>3.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2012/34] artikli 32 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidele selle lõikega pandud kohustus tagada raudteeturusegmentide optimaalne konkurentsivõime, nähes ette lisatasud, mida rakendatakse infrastruktuuri kasutustasudele, on kohaldatav ka infrastruktuuri kasutustasude kindlaksmääramisele turusegmentides, kus konkurents<?PAGE NO="6"?> puudub, näiteks seetõttu, et asjaomases turusegmendis tagab transpordi ainult üks raudtee-ettevõtja, kellele on antud määruse nr 1370/2007 artikli 2 punktis f ette nähtud ainuõigus transporditeenuste osutamiseks selles turusegmendis?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus <DATE ISO="20200327">27. märtsil 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud Latvijas dzelzceļš, reguleeriv asutus, Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon. Euroopa Kohus ei pidanud kohtuistungi pidamist vajalikuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kolmanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liikmesriikide võimalus nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>lisatasusid, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (direktiivi 2012/34 artikli 32 lõige 1), on kohaldatav juhul, kui teatavas turusegmendis teostab reisijatevedu ainuõiguskorra alusel üksainus raudtee-ettevõtja.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kasutustasud ja lisatasud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamises</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vaidluse sisu kindlaksmääramiseks tuleks meenutada, et teenused, mida tuleb osutada raudteeveoettevõtjatele, on vastavalt direktiivi 2012/34 II lisale muu hulgas:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>punktis 1 nimetatud minimaalse juurdepääsupaketi teenused;</P></ITEM><ITEM><P>vastavates punktides 2, 3 ja 4 vastavalt sätestatud teenindusrajatiste teenused, lisateenused ja abiteenused.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Direktiivi 2012/34 artikkel 13 käsitleb tingimusi, mille alusel saavad raudteeveoettevõtjad eri teenuseid kasutada:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>minimaalse juurdepääsupaketi teenuseid peavad osutama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad mittediskrimineerival viisil (lõige 1);</P></ITEM><ITEM><P>teenindusrajatiste puhul pakuvad nende käitajad raudteeveoettevõtjatele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>juurdepääsu II lisa punktis 2 osutatud rajatistele ja nendes rajatistes osutatavatele teenustele, sealhulgas raudteele<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> (lõige 2).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Direktiivis 2012/34 on ette nähtud nii raudteeinfrastruktuuri kui ka teenindusrajatiste kasutamise eest tasude maksmine. Neid kasutustasusid makstakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teenindusrajatise käitajale ning neid kasutatakse nende tegevuse rahastamiseks (artikli 31 lõige 1) vastavalt järgmistele kriteeriumidele:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>minimaalse juurdepääsupaketi puhul võrdub kasutustasu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kulude[ga], mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> (direktiivi 2012/34 artikli 31 lõike 3 esimene lõik);</P></ITEM><ITEM><P>teenindusrajatiste puhul ei või kasutustasu ületada teenuse osutamise maksumust <HT TYPE="ITALIC">koos mõistliku kasumiga</HT> (sama direktiivi artikli 31 lõige 7).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat rahastatakse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Direktiiviga 2012/34 on liikmesriikidel lubatud vabalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>rahastada ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat vastavalt tema […] ülesannetele, raudteeinfrastruktuuri suurusele ja finantsnõuetele eelkõige selleks, et katta uusi investeeringuid. Liikmesriik võib otsustada rahastada kõnealuseid kulutusi muudest vahenditest kui otsene riigipoolne rahastamine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> (artikli 8 lõige 2).</P></NOTE> seega muu hulgas tuludest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 8 lõikes 4, milles on viidatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisaruannetele, on mainitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>tulu[si]d infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk[i] muust majandustegevusest, tagastamatu[t] tulu eraallikatest ja riiklik[ku] toetus[t], sealhulgas riigilt saadud ettemakse[i]d (kui neid on), ning teiselt poolt infrastruktuurikulu[si]d<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</P></NOTE> mis saadakse infrastruktuuri kasutamise tasust, mida ta kogub infrastruktuure kasutavatelt ettevõtjatelt. Miski ei takista seda, et ta saab toetust ka riigilt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Latvijas dzelzceļš väidab, et riigi rahaliste vahendite kasutamine kahjustaks tema sõltumatust raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjana, kuna see asetab ta riigi suhtes taotleja olukorda (tema seisukohtade punkt 32). See ei ole nii: direktiivis 2012/34 ette nähtud võimalus saada riiklikke rahalisi vahendeid tähendab põhimõtteliselt, et ei ole mingit põhjust, et see kahjustaks nende sõltumatust direktiivi artikli 4 tähenduses.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Selle tuluallika reguleerimine kasutustasude ja lisatasudega on sätestatud direktiivi 2012/34<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 8 lõike 4 teine lõik väljendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>võimalikku pikaajalist eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, et kulud kannavad kasutajad, kui raudteeveod suudavad artiklite 31 ja 32 kohase kasutustasude määramise raamistiku piires konkureerida teiste veoliikidega.</P></NOTE> artiklites 31 ja 32, mis näevad kokkuvõttes ette järgmist:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>üldreegel (artikli 31 lõige 3) on, et kasutustasu juurdepääsu eest minimaalsele teenustepaketile ning teenindusrajatisi ühendavale infrastruktuurile vastab rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevatele kuludele (otsesed kulud);<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="20150612">12. juuni 2015. aasta</DATE> rakendusmäärus (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="148" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 148, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>erandina (artikli 32 lõige 1) on võimalik lisada <HT TYPE="ITALIC">lisatasusid</HT> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude [lisaks otsestele kuludele] täieliku tagasisaamise kindlustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Nii võib see olla vaid juhul, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>turg seda talub […], tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Neid tohib kehtestada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Selle skeemi kohaselt võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsesed kulud raudtee kasutustasudesse <HT TYPE="ITALIC">üle kanda</HT>. Seevastu lisatasusid on lubatud kehtestada muude kulude katmiseks ainult siis, kui turg seda talub ja kui on tagatud asjaomaste turusegmentide optimaalne konkurentsivõime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kolmas eelotsuse küsimus puudutab täpsemalt lisatasu kehtestamise tingimusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lisatasu kehtestamise tingimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Direktiivi 2012/34 kohaselt peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja lisatasude kehtestamisel võtma arvesse asjaomase turusegmendi konkreetseid iseärasusi. Nende kehtestamise põhitingimus on – kordan –, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>turg seda talub<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 32 lõike 1 kohaselt peab kasutustasude süsteem arvesse võtma raudteeveoettevõtjate tootlikkuse kasvu. Kasutustasude suurus ei või ka välistada infrastruktuuri kasutamist mõne turusegmendi poolt, mis suudaks tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud ja turu jaoks vastuvõetava tulumäära.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu tähelepanu keskmes on siiski direktiivi 2012/34 artikli 32 lõikes 1 sätestatud <HT TYPE="ITALIC">konkurentsivõime</HT> mõiste. Ta rõhutab sellega seoses, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>turusegment, milles vaidlusalust lisatasu kohaldatakse, on reisijatevedu avaliku teenindamise lepingu raames, kus teenuseid osutab ainuõiguskorra alusel ainult üks raudteeveoettevõtja;</P></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><P>võiks väita, et kuna selles turusegmendis konkurents puudub, siis direktiivi 2012/34 artikli 32 lõiget 1 ei kohaldata, sest seal ei ole vaja tagada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>optimaalset konkurentsivõimet<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selline käsitusviis langeb osaliselt kokku Läti raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja omaga. Latvijas dzelzceļš väidab nimelt, et direktiivi 2012/34 artikli 32 tõlgendus eeldab, et konkurentsi puudumine reisijateveo segmendis takistab <HT TYPE="ITALIC">eo ipso</HT> selle konkurentsivõime ja kasumlikkuse hindamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Tema kirjalike seisukohtade punktid 28 ja 29. Latvijas dzelzceļš väidab, et vastupidine kahjustaks direktiivi teiste eesmärkide täitmist, näiteks infrastruktuuri majandamise kulude katmist. See asjaolu õigustab tema arvates lisatasude kehtestamist maksimumsummas.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Konkurentsitegurit rõhutades on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kasutustasude põhimõtetest erandite tegemise võtmeelement (tegelik raskuskese) direktiivi 2012/34 artiklis 32 ei ole mitte nimetatud tegur, vaid see, et turg, kus lisatasud kehtestatakse, suudab neid taluda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Siiski tuleks tõstatada küsimus, et millised tagajärjed on selles kontekstis direktiivi 2012/34 artikli 32 lõikes 1 nimetatud konkurentsivõimel. Täpsemalt tuleks välja selgitada, kas see mõiste on sama, mis konkurents raudteeveoettevõtjate vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Direktiivi 2012/34 artikli 31 lõike 5 teine lõik ja artikli 32 lõike 4 neljas lõik sätestavad, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>rakendusaktid [mida komisjon võib vastu võtta] ei tohi kaasa tuua põhjendamatut konkurentsi moonutamist raudteeveo-ettevõtjate vahel ega mõjutada raudteesektori üldist konkurentsivõimet<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Samamoodi nõuab direktiivi 2012/34 artikli 8 lõige 4, nagu ma juba rõhutasin, ka seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>raudteeveod suudaks teiste veoliikidega konkureerida<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Samalaadset väljendit kasutatakse direktiivi põhjenduses 5, kus on nõutud, et raudteeveod oleksid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>teiste veoliikidega konkurentsivõimelise[d]<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Ma arvan, et need sätted annavad alust eristada direktiivi 2012/34 kontekstis ühelt poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>konkurentsi<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> kui mänguruumi, kus raudteeveoettevõtjad peavad tegutsema, ja teiselt poolt raudteesektori või mõne selle segmendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>konkurentsivõimet<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kui direktiivis 2012/34 nimetatakse <HT TYPE="ITALIC">konkurentsi</HT>, siis väljendab see konkurentsi, mis peab olema <HT TYPE="ITALIC">raudteeveoettevõtjate vahel</HT> raudteeteenuste osutamisel või raudteeveo turgudel;</P></ITEM><ITEM><P>seevastu, kui direktiivis 2012/34 nimetatakse <HT TYPE="ITALIC">konkurentsivõimet</HT>, siis kasutatakse seda raudteesektori (või raudteeturu segmentide) iseloomustava joone või omadusena, kuid ei samastata seda konkurentsiga raudteeveoettevõtjate vahel.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Direktiivi 2012/34 artikli 32 lõike 1 erinevate keeleversioonide analüüs<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Teistes keeleversioonides esineb – nagu hispaania keeles – termin <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>konkurentsivõime<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>konkurents<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>. Nii on prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>compétitivité<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>concurrence<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>; inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>competitiveness<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>competition<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>; itaalia keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>comptitività<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, non <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>concorrenza<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>; portugali keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>competitividade<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>concorrência<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> või saksa keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Wettbewerbsfähigkeit<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Wettbewerb<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</P></NOTE> kinnitab seda hinnangut. Konkurentsivõime, mille peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagama, on konkurentsivõime, mis peab olema raudteeveosegmendil (millele lisatasu kohaldatakse) võrreldes teiste alternatiivsete transpordiliikidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Selline oli ka suundumus, millest oli inspireeritud direktiiv 2001/14, mille põhjenduses 39 oli viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>turu jaoks vastuvõetava osaga tootlus[ele]<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Kulude infrastruktuuri kasutustasude arvelt katmise üldine määr mõjutab vajaliku riikliku toetuse suurust; liikmesriigid võivad kulude üldist katmist tasude, sealhulgas lisatasude või turu jaoks vastuvõetava osaga tootlusest nõuda erineval määral […]<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Direktiivi 2001/14 artikli 8 lõige 1 sisaldas sätet, mis on samaväärne sättega, mille tõlgendamiseks on esitatud käesolev eelotsusetaotlus.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Konkurentsivõime, mida tuleb lisatasu kehtestamisel arvesse võtta, ei ole seega raudteeveoettevõtjate vahelise konkurentsi sünonüüm. Lisatasu tõttu ei tohi üks teatav segment kaotada teiste transpordiliikidega konkureerimise võimet (st konkurentsivõimet). Reisijate raudteeveo puhul võimaldaks see konkureerimisvõime konkureerida lennuveo, maanteeveo või muude transpordiliikidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Seda silmas pidades tuleks lisatasu kehtestamisel hinnata segmendi kasumlikkust võrreldes muude transpordiliikidega peale raudteeveo. Raudteeveoettevõtjad võiksid seega võtta kohustuse maksta kasutustasu ja ka lisatasu, tingimusel et see ei ole nii suur, et see sunniks neid tariife tõstma sel määral, et see muudaks need heidutavaks kasutajate jaoks, kes otsustaksid teiste transpordiliikide kasutamise kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>See, et raudteeveoettevõtjate vahel konkurentsi ei ole, ei takista hinnata ühe reisijate raudteeveo segmendi konkurentsivõimet. See võib olla konkurentsivõimeline (võrreldes teiste transpordiliikidega), isegi kui seda käitab ainult üks raudteeveoettevõtja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Nii võiks see olla juhul, kui sama reisi hind või sõiduaeg või samalaadsed tegurid muudavad selle teistest transpordivahenditest atraktiivsemaks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Tõsi on, et kasutustasude süsteem võib mõjutada negatiivselt <HT TYPE="ITALIC">konkurentsi</HT> raudteeveoettevõtjate vahel. Reguleeriva asutuse ülesanne on seepärast muu hulgas takistada kasutustasusid, mis võiksid olla konkurentsivastased (ristsubsideerimine, röövellik hinnakujundus ja liiga kõrge hinna kehtestamine) ja mis võiksid olla seotud lisatasudega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vastavalt direktiivi 2012/34 artikli 56 lõikele 2 on reguleerival asutusel pädevus jälgida konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul, kaasa arvatud juhul, kui lõike 1 punktis d osutatud kasutustasude süsteem võib seda mõjutada. Vt ka direktiivi 2012/34 artikli 56 lõige 12 koostoimes selle direktiivi VIII lisa lõike 2 punktiga c.</P></NOTE> See on aga üks osa probleemist, mida ei ole eelotsusetaotluses käsitletud ja mille keskmes on lisatasude kehtestamiseks nõutavad tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kokkuvõtteks tuleb märkida, et kuigi lisaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsestele kuludele kõikide kulude <HT TYPE="ITALIC">täielikult</HT> katmise eesmärgil on põhimõtteliselt lubatud lisatasusid kehtestada, kasutatakse seda võimalust tingimusel, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>turg seda talub<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Turu <HT TYPE="ITALIC">taluvusega</HT> kaasneb omakorda muu hulgas tegur, et lisatasu ei tohi kahjustada asjaomase raudteesegmendi konkurentsivõimet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Sama suundumust kajastab hiljutine ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 pandeemiaga (COM/2020/260 final). Lisatasudele viidates on seletuskirjas kinnitatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>[kehtiva direktiivi] artikkel 32 võimaldab liikmesriikidel näha ette lisatasud, mis on kehtestatud seoses vastavate raudteeturusegmentide maksevõimega. Seega tähendab see põhimõte, et lisatasud võivad kõikuda ja väheneda, kui asjaomase turusegmendi maksevõime väheneb<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.</P></NOTE> Täpsemalt, kui reisijate raudteeveo ettevõtjad ei suuda lisatasu maksta, sest nende kajastamine lõpphindades, mida peavad maksma kasutajad, paneks kasutajaid nende teenuste kasutamisest loobuma, võiks see selle segmendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>optimaalse konkurentsivõime<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> ohtu seada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida väidab Latvijas dzelzceļš, ei eira see seisukoht direktiivi 2012/34 eesmärke, sest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (muude kui otseste) kulude lisatasudega tasa teenimine ei ole tingimusteta, vaid selle suhtes kehtivad selle direktiivi artikli 32 lõike 1 kriteeriumid, mida on juba analüüsitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Latvijas dzelzceļši põhiseisukoht (et maksimumsummast väiksem lisatasu takistaks infrastruktuuriettevõtjal <HT TYPE="ITALIC">kõiki</HT> kulusid tasa teenida)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Tema kirjalike seisukohtade punkt 32.</P></NOTE> eirab täielikult direktiivis 2012/34 selles valdkonnas kehtestatud tingimusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lisatasud ja teenuse osutamine avaliku teenindamise lepingu raames</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Direktiivi 2012/34 artikli 32 lõike 1 kolmandas lõigus on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>[e]nne lisatasude nõudmise heakskiitmist tagavad liikmesriigid, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad hindavad nende asjakohasust konkreetsete turusegmentide puhul<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Üks segmentidest, milles tuleb selline hindamine kohustuslikus korras läbi viia, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>avaliku teenindamise lepingu raames osutatavad reisijateveo teenused<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellest artiklist ilmneb seega, et põhimõtteliselt ei takista miski kehtestada kasutustasusid, mida nõutakse raudteeveoettevõtjatelt, kui nad haldavad reisijatevedu avaliku teenindamise lepingu alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Määrus nr 1370/2007 näeb liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele ette võimaluse sõlmida avaliku teenindamise lepingud, mis võivad sisaldada teatavate teenuste osutamise ainuõigust. Sellele võimalusele – ja vastavale kohustusele – on viidatud ka direktiivi 2012/34 põhjenduses 19, mis kutsub üles tõlgendama seda kooskõlas selle määrusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Määrus nr 1370/2007 näeb ette avaliku teenindamise lepingu kui vahendi, mis võimaldab tagada reisijate maismaaveo teenuste osutamise, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>üldise [majandusliku] huvi seisukohalt vajalik[ud]<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, juhtudel, kus nende osutamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>ei paku […] majanduslikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Põhjendus 5.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Mehhanismid, mis võimaldavad pädeval asutusel maksta avaliku teenuse osutajale tasu, on määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>ainuõiguse ja/või […] ükskõik millise hüvitise<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Eelotsusetaotlusest nähtub, et Pasažieru vilciens sai teenuse käitamise ainuõiguse ja hüvitise.</P></NOTE> andmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 2 punktis f on ainuõigus määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>õigus, millega antakse ühele avaliku teenuse osutajale õigus teatud avalike reisijateveoteenuste osutamiseks teataval liinil, teatavas võrgus või teatavas piirkonnas, välistades sealjuures mis tahes teise võimaliku teenusepakkuja<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Avaliku teenuse osutamise kohustustel on tavaliselt mõju majandusliku tasuvuse puudumise korral, millele lisanduvad neid kohustusi põhjendavad üldise huvi põhjused. Ettevõtja, kes need kohustused võtab, ainult oma ärilisest huvist seda ei teeks (või ei võtaks neid kohustusi samal määral või samadel tingimustel).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt määruse nr 1370/2007 artikli 2 punkt e.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selle mudeli kohaselt osutab raudteeveoettevõtja avalikku reisijateveoteenust ning maksab kasutustasusid vastavalt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teenindusrajatiste käitajale. Vastutasuks saab see ettevõtja tegevusest (st piletite müük) tulu ja vajaduse korral hüvitist avaliku teenuse osutamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Nõustun seega komisjoniga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Tema kirjalike seisukohtade punktid 38 ja 39.</P></NOTE>, et direktiivi 2012/34 artikli 32 lõiget 1 ei jäeta kohaldamata, kui raudteeveoettevõtja on sõlminud lepingu, mis annab talle õiguse osutada avalikke reisijateveoteenuseid teisi ettevõtjaid välistades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Teoreetiliselt ei takista miski seda, et avaliku teenindamise lepingu raames reisijate raudteeveo ettevõtjad saavad teatavat kasumit. Niisuguses olukorras võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pärast selle kasumlikkuse hindamist kohaldada neile lisatasu, mis lisandub kasutustasule, kui ülejäänud direktiivi 2012/34 artikli 32 lõike 1 tingimused on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Igal juhul, nagu ma juba märkisin, nõuab segmendi kasumlikkuse hindamine hoolikat hindamist. Nii on reguleeriva asutuse otsuse täitmiseks LatRailNeti <DATE ISO="20180821">21. augusti 2018. aasta</DATE> kokkuleppes märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>kriteeriumi S<HT TYPE="SUB">s</HT> väärtus määratakse kindlaks kõikide turusegmentide kohta eksperdihinnangu alusel<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Eelotsusetaotluse punkt 5.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Nii võrdsustub reisijateveo turusegmendi kord avaliku teenindamise lepingu raames teiste segmentide korraga, mille jaoks oli sama meede juba ette nähtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas erinev kohtlemine kasutustasude süsteemis on piisavalt põhjendatud ja vastab põhimõttele, et lisatasud ei ole diskrimineerivad.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lisatasu arvutamine ja rahastamine riiklikest vahenditest</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selles eelotsusetaotluses oma kirjalikud seisukohad esitanud isikud võtsid ühel või teisel viisil seisukoha reguleeriva asutuse otsuse sisu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Eelkõige nõudis reguleeriv asutus, et LatRailNet jätaks välja riigieelarvest või kohalike omavalitsuste eelarvest kaetavad varem kavandatud kulud, mida reisijateveoettevõtjad ei saa katta veotuludest.</P></NOTE> suhtes riikliku rahastamise kuluartiklite kohta, mis pidid lisatasude arvutamise alusest välja jääma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Reguleeriv asutus selgitab põhjuseid, mille pärast ta võttis vastu otsuse selle osa (tema kirjalike seisukohtade punktid 6–9). Komisjon on nõus reguleeriva asutusega, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>avaliku teenuse hüvitis tuleb arvutusest, mis tehakse direktiivi artikli 32 lõike 1 alusel, välja jätta<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> (tema kirjalike seisukohtade punkt 44). Latvijas dzelzceļš vaidleb sellele väljajätmisele vastu (tema kirjalike seisukohtade punkt 6.2).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Ma ei vaidle vastu, et see küsimus on vaidluse poolte jaoks huvipakkuv, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole sellele oma kolmandas eelotsuse küsimuses viidanud. Selle küsimuse sõnastuses ega eelotsusetaotluse põhjendustes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Eelotsusetaotluse punktid 9–13.</P></NOTE> ei väljenda kohus selles suhtes mingit kahtlust, mistõttu ei ole Euroopa Kohtul põhjust sellesse arutellu sekkuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades teen ettepaneku vastata Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) kolmandale eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121121">21. novembri 2012. aasta</DATE> direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, artikli 32 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui selles sättes nõutud tingimused on täidetud, ei takista miski kehtestada infrastruktuuri kasutamise tasu pealt lisatasusid raudteeveoettevõtjale, kes haldab talle antud ainuõiguse alusel avaliku teenindamise lepingu raames reisijatevedu.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>