<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-370/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019TJ0370</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:440">EU:T:2020:440</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200923">23.9.2020</DATE> – Kohtuasi T‑370/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (üheksas koda)</P><P><DATE ISO="20200923">23. september 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Välissuhted</KEYWORD><KEYWORD>Tehnikaalane koostöö</KEYWORD><KEYWORD>Elektrooniline side</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) 2018/1971</KEYWORD><KEYWORD>Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet</KEYWORD><KEYWORD>Määruse 2018/1971 artikli 35 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Kolmandate riikide reguleerivate asutuste osalemine selles organis</KEYWORD><KEYWORD>Kosovo reguleeriva asutuse osalemine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Õigusnormi rikkumine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑370/19,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Hispaania Kuningriik</HT>, esindaja: S. Centeno Huerta,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: F. Castillo de la Torre, M. Kellerbauer ja T. Ramopoulos,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni <DATE ISO="20190318">18. märtsi 2019. aasta</DATE> otsus Kosovo reguleeriva asutuse osalemise kohta Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti tegevuses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="115" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2019">ELT 2019, C 115, lk 26</REF.DOC.OJ>),</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (üheksas koda),</P><P>koosseisus: koja president M. J. Costeira (ettekandja), kohtunikud M. Kancheva ja T. Perišin,</P><P>kohtusekretär: E. Coulon,</P></PREAMBLE.INIT><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20091125">25. novembri 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja büroo (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 337, lk 1</REF.DOC.OJ>), otsustas Euroopa Liidu seadusandja luua BEREC ja panna talle ülesandeks aidata kaasa elektroonilise side võrkude ja teenuste siseturu arendamisele ja paremale toimimisele, seades eesmärgiks tagada elektroonilise side ELi reguleeriva raamistiku järjekindla kohaldamise. Selle määruse<?PAGE NO="2"?> kohaselt pidi BEREC täitma oma ülesandeid sõltumatult, koostöös riikide reguleerivate asutuste ja Euroopa Komisjoniga. Samuti pidi BEREC edendama riikide reguleerivate asutuste vahelist ning riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Vastavalt määruse nr 1211/2009 artiklile 4 koosnes BEREC reguleerivate asutuste nõukogust. Selle määruse artikli 6 kohaselt abistas BERECi reguleerivate asutuste nõukogu juhitud büroo. Büroo koosseisu kuulus muu hulgas juhtkomitee. Reguleerivate asutuste nõukokku ja juhtkomiteesse kuulus iga liikmesriigi kohta üks liige, kes oli iga liikmesriigi reguleeriva asutuse juhataja või asutuse nimetatud kõrgetasemeline esindaja. Nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt oli Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide ja kandidaatriikide reguleerivatel asutustel vaatleja staatus ning nad olid esindatud BERECi reguleerivate asutuste nõukogus ja büroo juhtkomitees. Muude kolmandate riikide kui EMP riikide ja kandidaatriikide osalemine BERECis ja selle organites oli välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Lisaks allkirjastas liit aastatel 2001–2015 Lääne-Balkani riikidega stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud, mis sisaldavad erisätteid koostöö kohta elektroonilise side valdkonnas. Nii on see eelkõige ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="071" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 71, lk 3</REF.DOC.OJ>) puhul, mille artikkel 111 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Elektroonilise side võrgud ja teenused<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Koostöö keskendub eelkõige prioriteetsetele valdkondadele, mis on seotud ELi õigustikuga nimetatud valdkonnas.</ALINEA><ALINEA>Eeskätt tugevdavad lepinguosalised koostööd elektroonilise side võrkude ja teenuste valdkonnas, et selle lõppeesmärgina võtaks Kosovo viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vastu ELi selle sektori õigustiku, pöörates erilist tähelepanu asjaomaste reguleerivate asutuste sõltumatuse tagamisele ja kindlustamisele.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Üldiselt on Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärk eelkõige astuda konkreetseid samme Kosovo liidule lähenemise ja liiduga ühinemise püüdluste elluviimiseks. Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 2 täpsustab siiski, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[k]äesoleva lepingu ega selle lisade ega protokollide tingimused, sõnastus ega määratlused ei tähenda Kosovo tunnustamist liidu poolt iseseisva riigina ega tähenda ka seda, et üksikud liikmesriigid Kosovot sellisena tunnustavad, kui nad ei ole seda teinud.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20180206">6. veebruaril 2018</DATE> vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> (COM (2018) 65 (final)). Selles teatises on märgitud, et komisjon kavatseb kehtestada Lääne-Balkani digitaalarengu tegevuskava, mis hõlmab rändlustasude vähendamise hõlbustamist, lairibaühenduse kasutuselevõtu toetamist, digitaalse ühiskonna arendamist ja üldisemalt digitaalse ühtse turu õigustiku vastuvõtmise, rakendamise ja kohaldamise toetamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Komisjon avaldas <DATE ISO="20180622">22. juunil 2018</DATE> töödokumendi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Meetmed Lääne-Balkani digitaalarengu tegevuskava toetuseks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> (SWD (2018) 360 (final)). Üks viiest peamisest selle digitaalarengu tegevuskavaga hõlmatud valdkonnast puudutab <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ vastuvõtmise, rakendamise ja kohaldamise toetamist digitaalsel ühtsel turul. Üks tegevustest selles põhivaldkonnas seisneb Lääne-Balkani lõimimises reguleerivate asutuste või olemasolevate ekspertrühmadega nagu BEREC, mida on sõnaselgelt mainitud. Sellega seoses on selle dokumendi punktis 8.3.1, mis käsitleb BERECi küsimust, täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>tihedamad suhted [l]iidu riikide reguleerivate asutuste ja Lääne-Balkani vahel aitavad lähendada selle piirkonna reguleerimistava liidu omaga […] Isegi kui tegelikult on BERECi vaatlejastaatus kuuest Lääne-Balkani riigist neljal, on BERECi reguleerivate asutuste nõukogu nõustunud tegema tihedamat koostööd kõigi kuue selle piirkonna riigi reguleerivate asutustega. See on võimalik määruse [nr 1211/2009] läbivaatamise raames<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> [mitteametlik tõlge].</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Parlament ja nõukogu võtsid <DATE ISO="20181211">11. detsembril 2018</DATE> vastu määruse (EL) 2018/1971, millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1211/2009 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="321" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 321, lk 1</REF.DOC.OJ>). See määrus jõustus <DATE ISO="20181220">20. detsembril 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Täpsemalt on määruse 2018/1971 artikkel 35 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Koostöö liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="035.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja BERECi ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võivad BEREC ja BERECi büroo teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.</ALINEA><ALINEA>Selleks võivad BEREC ja BERECi büroo komisjoni eelneval nõusolekul leppida kokku koostöökorra. Kõnealused kokkulepped ei too kaasa õiguslikke kohustusi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="035.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Reguleerivate asutuste nõukogu, töörühmade ja haldusnõukogu tegevuses võivad osaleda kolmandate riikide reguleerivad asutused, kelle peamiseks vastutusalaks on elektroonilise side valdkond, kui need kolmandad isikud on sõlminud sel eesmärgil liiduga lepingu.</ALINEA><ALINEA>Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja töökord, millega täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECi ja BERECi büroo töös hääleõiguseta osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad BERECi algatustes osalemist, rahalisi makseid ja BERECi büroo töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="035.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Reguleerivate asutuste nõukogu võtab artiklis 21 osutatud iga-aastase tööprogrammi osana vastu BERECi strateegia, mis käsitleb suhteid pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmade, kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega küsimustes, mis kuuluvad BERECi pädevusvaldkonda. Komisjon, BEREC ja BERECi büroo lepivad kokku nõuetekohase töökorra, millega tagatakse, et BEREC ja BERECi büroo tegutsevad oma volituste piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20190318">18. märtsil 2019</DATE> vastu kuus otsust, mis puudutavad kuue Lääne-Balkani riigi reguleerivate asutuste osalemist BERECis. Need otsused võeti vastu eelkõige uue õigusliku raamistiku ja täpsemalt määruse 2018/1971, mis reguleerib kolmandate riikide reguleerivate asutuste osalemist BERECis ja BERECi büroos, artikli 35 lõike 2 alusel, eesmärgiga tagada nende kuue riigi reguleerivate asutuste osalemine BERECi ja BERECi büroo töös vastavalt eespool punktides 5 ja 6 mainitud Lääne-Balkani digitaalarengu tegevuskavale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nende kuue otsuse hulgas on komisjoni <DATE ISO="20190318">18. märtsi 2019. aasta</DATE> otsus Kosovo reguleeriva asutuse osalemise kohta Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti tegevuses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="115" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2019">ELT 2019, C 115, lk 26</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). Selles otsuses tuvastas komisjon, et Kosovo reguleeriv asutus, kelle peamine ülesanne on elektroonilise side võrkude ja teenuste turgude igapäevase toimimise järelevalve, võib osaleda BERECi reguleerivate asutuste nõukogu ja töörühmade ning BERECi büroo haldusnõukogu tegevuses. Viidates Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklile 111, on vaidlustatud otsuse põhjenduses 3 lisaks märgitud, et liit ja Kosovo on sõlminud lepingu määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses. Ühtlasi on vaidlustatud otsuse põhjenduses 1 viidatud ka EL lepingu artiklile 17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20190424">24. aprillil 2019</DATE> Iirimaa sideametile kui BERECi eesistujale kirja, milles ta esitas kriteeriumid, mis ta kehtestas kolmandate riikide reguleerivate asutuste osalemise kohta BERECis ja BERECi büroos. Selles kirjas toob komisjon eelkõige välja Lääne-Balkani juhtumi, mis puudutab liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud kuut partnerit – nimelt nelja liidu kandidaatriiki<?PAGE NO="4"?> (Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia) ning kahte potentsiaalset kandidaatriiki (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Komisjon märgib selles kirjas, et igal juhul peetakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid kokkulepeteks määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses, ning selgitab seal, et kuus <DATE ISO="20190318">18. märtsil 2019</DATE> vastu võetud otsust näevad ette vajalikud siduvad sätted, mis puudutavad BERECi ja BERECi büroos osalemise laadi, ulatust ja viisi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik esitas hagiavalduse, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20190619">19. juunil 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Komisjoni esitatud kostja vastus saabus Üldkohtu kantseleisse 12. augustil 2019.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Repliik esitati Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20191025">25. oktoobril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Vasturepliik saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20191206">6. detsembril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Kuna Üldkohtu kodade koosseisu oli Üldkohtu kodukorra artikli 27 lõike 5 kohaselt muudetud, määrati ettekandja-kohtunik üheksandasse kotta ning seetõttu anti käesolev kohtuasi lahendada üheksandale kojale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Vastuseks Üldkohtu <DATE ISO="20200403">3. aprilli 2020. aasta</DATE> menetlust korraldavale meetmele teatasid pooled, et nad ei soovi olla kohtuistungil oma seisukohtades ära kuulatud. Üldkohus (üheksas koda) otsustas seejärel kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel teha otsuse ilma menetluse suulise osata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik esitab oma hagi toetuseks kolm väidet. Esimene väide puudutab määruse 2018/1971 artikli 35 rikkumist, kuna Kosovo ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>). Teise väite kohaselt on rikutud seda artiklit, kuna ei ole olemas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>lepingut<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> Kosovo reguleeriva asutuse osalemiseks BERECis. Kolmas väide tuleneb sellest, et on rikutud nimetatud artiklit, kuna komisjon kaldus kõrvale kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECis osalemiseks kehtestatud menetlusest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, mis käsitleb määruse 2018/1971 artikli 35 rikkumist, kuna Kosovo ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> (<HT TYPE="NORMAL">pays tiers</HT>)</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Esimeses väites väidab Hispaania Kuningriik, et kuna komisjon lubas vaidlustatud otsuses Kosovo reguleerival asutusel osaleda BERECi reguleerivate asutuste nõukogu ja töörühmade ning BERECi büroo haldusnõukogu tegevuses, siis on komisjon rikkunud määruse 2018/1971 artiklit 35, kuna see<?PAGE NO="5"?> säte lubab sellist osalemist üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>kolmandate riikide<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) reguleerivatel asutustel. Hispaania Kuningriik leiab, et kuna Kosovo ei ole õiguslikult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>), ei ole selle artikli Kosovo suhtes kohaldamise tingimused täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab Hispaania Kuningriik, et määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 sõnastus on selge ja seda kinnitab selle määruse põhjendus 34, mis samuti viitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>kolmandate riikide<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) reguleerivate asutuste osalemise võimalusele. Hispaania Kuningriik on seisukohal, et artikli 35 lõikes 2 ette nähtud osalemine BERECis eeldab riiklikku laadi organisatsiooniga seotud asutuse osalemist, mistõttu riigi reguleeriv asutus võib olla vaid riigis (<HT TYPE="ITALIC">État</HT>). Hispaania Kuningriik täpsustab lisaks, et nimetatud põhjenduses 34 on näitena kolmandatest riikidest osutatud EMP või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikidele ja kandidaatriikidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik märgib, et vaidlustatud otsuses samastas komisjon vaikimisi Kosovo <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>kolmanda riigiga<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) määruse 2018/1971 artikli 35 tähenduses, kuigi selleks puudub igasugune õiguslik alus. Ta on seisukohal, et asjaolu, et Kosovo sõlmis liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, ei tee temast tegelikult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>kolmandat riiki<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) selle sätte tähenduses ning et Kosovot ei saa samastada EMP või EFTA riikidega ega kandidaatriikidega. Ta märgib samuti, et Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 2 kinnitab seda lähenemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Lisaks rõhutab Hispaania Kuningriik, et Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 111 järgimiseks ei ole vajalik, et Kosovo reguleeriv asutus osaleks BERECis. Kosovo olukord on sarnane komisjoni <DATE ISO="20190424">24. aprilli 2019. aasta</DATE> kirjas mainitud viienda juhtumiga, nimelt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>teiste riikide<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> (<HT TYPE="ITALIC">autres pays</HT>) olukorraga. Nimelt sisaldab see artikkel üldist viidet koostööle elektroonilise side sektoris ja selle eesmärk on tugevdada riigi reguleerivate asutuste sõltumatust, kuid seal ei nähta ette mingit osalemist Euroopa struktuurides selles valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb Hispaania Kuningriigi argumentidele vastu ja palub esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Esimeses väites leiab Hispaania Kuningriik sisuliselt, et komisjon rikkus määruse 2018/1971 artikli 35 lõiget 2, kuna vaidlustatud otsuses samastas ta Kosovo <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kolmanda riigiga<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>), samas kui see säte eeldab riiklikku laadi organisatsiooniga seotud asutuse osalemist, mistõttu riigi reguleeriv asutus võib olla vaid suveräänses riigis (<HT TYPE="ITALIC">État souverain</HT>), millega ei ole tegemist Kosovo puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega peab Üldkohus analüüsima mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) ulatust määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses ja täpsemalt tegema kindlaks, kas see mõiste on samaväärne mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (<HT TYPE="ITALIC">État tiers</HT>), nagu väidab Hispaania Kuningriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) ei ole määruses 2018/1971 ega ka käesolevas asjas asjakohastes liidu õigusnormides kuidagi määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>EL toimimise lepingus endas on omakorda kasutatud nii mõisteid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>kolmandad riigid<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) kui ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>kolmandad riigid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> (<HT TYPE="ITALIC">États tiers</HT>). Siiski tuleb märkida, et paljudes välissuhetega seotud küsimusi käsitlevates sätetes on kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kolmandad riigid<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>), kuna rahvusvaheline ühiskond ei koosne ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>riikidest<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (<HT TYPE="ITALIC">États</HT>). Täpsemalt kajastab EL toimimise lepingu V osa <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Liidu välistegevus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> asjaolu, et rahvusvaheline ühiskond koosneb erinevatest osalistest, ja seetõttu sisaldab III jaotist koostöö kohta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>kolmandate riikidega<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) ning VI jaotist suhete kohta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>kolmandaid riike<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) käsitlevate EL toimimise lepingu sätete eesmärk on selgelt anda võimalus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid muude üksustega kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>riigid<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> (<HT TYPE="ITALIC">États</HT>). Nii võib liit sõlmida rahvusvahelisi lepinguid territoriaalsete üksustega, kes on hõlmatud paindliku mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>riik<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays</HT>), kellel on rahvusvahelise õiguse kohaselt võime sõlmida lepinguid, kuid kes ei ole tingimata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>riigid<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> (<HT TYPE="ITALIC">États</HT>) rahvusvahelise õiguse tähenduses. Vastupidine väide viiks liidu välissuhetes õigusliku lünga tekkimiseni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb tõdeda, et liit on sõlminud mitu rahvusvahelist lepingut muude üksustega kui suveräänsed riigid (<HT TYPE="ITALIC">États souverains</HT>). Tegemist on eelkõige lepingutega, mis on sõlmitud Palestiina Vabastusorganisatsiooniga (OLP), Taiwani, Penghu, Chinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumiga, Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusega või ka Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkonnaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Samuti tuleb rõhutada, et liit on sõlminud Kosovoga mitu rahvusvahelist lepingut, tunnustades nii tema võimet niisuguseid lepinguid sõlmida. Nimelt sõlmis liit muu hulgas ELTL artikli 217 alusel Kosovoga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu või vastavalt ELTL artiklile 212 ka Euroopa Liidu ja Kosovo vahelise Kosovo liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva raamlepingu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="195" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 195, lk 3</REF.DOC.OJ>). Nende lepingute sõlmimine oli õiguslikult võimalik vaid seetõttu, et nendes EL toimimise lepingu sätetes kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>kolmandad riigid<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) võis tõlgendada laialt, võimaldades seega liidul Kosovot niisuguseks pidada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Siiski tuleb märkida, et liit on iga kord hoidunud võtmast seisukohta Kosovo riigi staatuse kohta rahvusvahelise õiguse kohaselt, nagu näitavad Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu põhjenduses 17 ja artiklis 2 viidatud sätted, milles on täpsustatud, et see leping ei tähenda Kosovo tunnustamist liidu poolt iseseisva riigina (<HT TYPE="ITALIC">État indépendant</HT>) ega mõjuta liikmesriikide individuaalseid seisukohti tema staatuse küsimuses. Sellised ettevaatusabinõud sisalduvad ka muudes Kosovot puudutavates liidu aktides, nagu eespool punktis 32 nimetatud raamleping, ja alusaktides, millega kehtestatakse mitu liidu programmi, nagu Erasmus + või Horizon 2020, milles Kosovol on lubatud osaleda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>kolmanda riigina<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Neid ettevaatusabinõusid, mida liit nendes aktides Kosovo suhtes võttis, mainides seal otsesõnu Kosovo riigi (<HT TYPE="ITALIC">État du Kosovo</HT>) tunnustamata jätmist, ei saa vastupidi Hispaania Kuningriigi väidetele tõlgendada nii, et see jätab Kosovo mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>kolmandad riigid<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) alt välja. Nende ettevaatusabinõude eesmärk on just vastupidi eristada ühelt poolt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>riigi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> (<HT TYPE="ITALIC">État</HT>) staatust ja teiselt poolt Kosovo võimet võtta rahvusvahelise õiguse alusel kohustusi selles õiguses osalejana, kes kuulub laiema mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>kolmandad riigid<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et liidu esmases õiguses, eelkõige ELTL artiklites 212 ja 216–218 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>), määratlemaks rahvusvahelise õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi, kellel võib olla õigusi ja kohustusi, ei saa olla teistsuguse tähendusega, kui see sama mõiste esineb niisuguses teisese õiguse tekstis nagu määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 2. Lisaks ei viita miski sellele, et viimati nimetatud sättes nimetatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) tuleks tõlgendada erinevalt sellest mõistest, mis esineb EL toimimise lepingu nimetatud sätetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Järelikult ei saa mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses olla – vastupidi sellele, mida väidab Hispaania Kuningriik – samaväärne mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> (<HT TYPE="ITALIC">État tiers</HT>). Sellel mõistel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) on laiem ulatus, mis läheb kaugemale üksnes suveräänsetest riikidest (<HT TYPE="ITALIC">États souverains</HT>), mistõttu võib Kosovo kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) alla, ilma et see piiraks liidu või selle liikmesriikide seisukohta seoses Kosovo kui sõltumatu riigi (<HT TYPE="ITALIC">État indépendant</HT>) staatusega. Samuti võib Kosovol <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>kolmanda riigina<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) olla ka selliseid riigi ametiasutusi nagu Kosovo reguleeriv asutus, mistõttu ei saa nõustuda Hispaania Kuningriigi kinnitusega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>riigi reguleeriv asutus võib olla ainult riigis (<HT TYPE="ITALIC">État</HT>)<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seega ei ole komisjon seda sätet rikkunud, kui ta vaidlustatud otsuses järeldas, et Kosovo on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>kolmas riik<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> (<HT TYPE="ITALIC">pays tiers</HT>) määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Järelikult tuleb Hispaania Kuningriigi esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, mis puudutab määruse 2018/1971 artikli 35 rikkumist, kuna ei ole olemas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>lepingut<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> Kosovo reguleeriva asutuse osalemiseks BERECis</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Teises väites leiab Hispaania Kuningriik, et komisjon rikkus määruse 2018/1971 artiklit 35, kuna ei ole olemas selle artikli lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>lepingut<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> Kosovo reguleeriva asutuse osalemiseks reguleerivate asutuste nõukogu, töörühmade ja BERECi haldusnõukogu tegevuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik leiab, et vastupidi vaidlustatud otsuses märgitule ei võimalda Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 111 asuda seisukohale, et Kosovo oleks sõlminud liiduga lepingu BERECis osalemiseks. See säte näeb ette üksnes koostöö tugevdamise selleks, et Kosovo võtaks vastu liidu <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’, kuid mitte mingil juhul Euroopa struktuurides osalemise. Järelikult tähendaks Kosovo reguleeriva asutuse osalemine BERECis seda, et minnakse kaugemale sellest koostööst ja nimetatud sättes ette nähtud eesmärgist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab Hispaania Kuningriik, et vaidlustatud otsuses ja <DATE ISO="20190424">24. aprilli 2019. aasta</DATE> kirjas ajas komisjon segamini ühelt poolt määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 1 ja Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 111 osutatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>koostöö<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> ning teiselt poolt määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 2 nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>integreerimise<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Nimelt ei ole vaidlustatud otsus piiratud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>koostööga<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, vaid täpsustab Kosovo reguleeriva asutuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>integreerimist<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> BERECisse. Riigi reguleeriva asutuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>koostööd<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> BERECiga tuleb aga eristada tema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>integreerimisest<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>osalemisest<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> BERECi Euroopa struktuurides, kuna neil kahel nimetatud artiklis 35 viidatud juhul on erinev ulatus ja laad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik järeldab sellest, et vaidlustatud otsusega luuakse BERECi struktuuri integreerimine, mida ei näe ette ei Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ega ükski teine liiduga selleks sõlmitud leping. Seega on komisjoni poolt määruse 2018/1971 artikli 35 lõikele 2 antud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>lai<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> tõlgendus ekslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu ja palub teine väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Teises väites leiab Hispaania Kuningriik sisuliselt, et komisjon rikkus määruse 2018/1971 artikli 35 lõiget 2, kuna ta tegi vaidlustatud otsuses järelduse, et Kosovo puhul on olemas selle sätte tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>liiduga sõlmitud leping<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> Kosovo reguleeriva asutuse osalemiseks BERECi reguleerivate asutuste nõukogu ja töörühmade ning BERECi büroo haldusnõukogu tegevuses. Hispaania Kuningriigi sõnul ei võimalda Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 111 asuda seisukohale, et Kosovo sõlmis liiduga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>lepingu<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> BERECis osalemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Seega peab Üldkohus analüüsima määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 2 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>liiduga sel eesmärgil sõlmitud leping<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> ulatust ning seejärel tegema kindlaks, kas Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, eelkõige selle artikkel 111, kuulub selle mõiste alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et vastupidi määruse 2018/1971 artikli 35 lõikele 1 seab selle artikli lõige 2 kolmandate riikide reguleerivate asutuste osalemise BERECi pädevates organites sõltuvusse kahest tingimusest: esiteks peab asjaomase kolmanda riigi ja liidu vahel olema sõlmitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>leping<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> ning teiseks peab leping olema sõlmitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>sel eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab esimest tingimust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>liiduga sõlmitud lepingu<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> olemasolu kohta, siis selle väljendi kontekstist nähtub, et see sõnastus viitab rahvusvahelisele lepingule, mis on sõlmitud kahe rahvusvahelise avaliku õiguse subjekti ehk liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel. Seega võib Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping kindlasti olla niisugune leping, kuna see on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt pooltele siduv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab teist tingimust, mis seisneb selles, et leping on sõlmitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>sel eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, siis tähendab viimati nimetatud väljend seda, et asjaomased lepingud peavad sisaldama sätteid, mis on aluseks liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahelisele koostööle kõnealuses valdkonnas, käesoleval juhul<?PAGE NO="8"?> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>elektroonilise side valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, nagu määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 esimeses lõigus on otsesõnu märgitud. Selle väljendi mõtet on pealegi täpsustatud selle määruse põhjenduses 34, kuna näitena <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>kolmandatest riikidest, kes on liiduga sel eesmärgil lepingu sõlminud<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>, viidatakse selles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>EMP/EFTA riikidele ja kandidaatriikidele<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et mis puudutab Lääne-Balkani riike, kes on ELi kandidaatriigid (nimelt Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia), siis sõlmisid viimased liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud, mille eesmärk on samaväärne kui Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingul, ning mis sisaldavad sätteid, mis sõnastuse ja konteksti poolest on väga sarnased Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklile 111. Nii on see eelkõige Albaaniaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="107" PAGE.FIRST="166" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 107, lk 166</REF.DOC.OJ>) artikli 104 puhul, Montenegroga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="108" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 108, lk 3</REF.DOC.OJ>) artikli 106 puhul või Serbiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="278" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 278, lk 16</REF.DOC.OJ>) artikli 106 puhul, mida kõiki peetakse liiduga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>sel eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> sõlmitud lepinguteks määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses, millele Hispaania Kuningriik pealegi vastu ei vaidle. Sellest järeldub, et Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, eelkõige selle artiklit 111, tuleb seega samuti pidada niisuguseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>sel eesmärgil sõlmitud lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Lisaks kinnitab seda lähenemist Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 111 sõnastuse ning selle sätte eseme ja eesmärgi analüüs.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Nimelt tuleb esiteks seoses Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 111 sõnastusega märkida, et see nõuab selle kohaldamisala laia tõlgendamist, kuna selles on ette nähtud, et liit ja Kosovo <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>eeskätt tugevdavad koostööd<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> elektroonilise side võrkude ja teenuste valdkonnas, et selle lõppeesmärgina võtaks Kosovo vastu ELi selle sektori õigustiku. Koostöö tugevdamine selles valdkonnas on seega vahend, mille abil Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kavatsetakse saavutada eesmärk – et Kosovo rakendaks ELi õigustikku. Lisaks on nimetatud artiklis otsesõnu viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>reguleerivatele asutustele<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> selles valdkonnas, mis annab samuti alust arvata, et see säte lubab BERECi neile asutustele avada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 111 eset ja eesmärki, siis tuleb märkida, et sellega soovitakse, et Kosovo võtaks elektroonilise side võrkude ja teenuste valdkonnas vastu ELi õigustiku. Seda õigustiku vastuvõtmist hõlbustaks aga oluliselt see, kui riigi reguleeriv asutus osaleb BERECi ja BERECi büroo töös, võttes arvesse viimati nimetatute rolli, mis hõlmab tegevusi liidu õigusnormide ettevalmistamisest kuni nende järjepideva rakendamiseni selles valdkonnas. Selline osalemine oleks veelgi enam õigustatud juhul, kui nende tööde eesmärk on nimetatud valdkonnas uute liidu õigusnormide väljatöötamine. Sellega seoses tuleb märkida, et määruse 2018/1971 artikli 4 lõikes 4 nõutakse, et riigi reguleerivad asutused ja komisjon võtaksid täiel määral arvesse kõiki suuniseid, arvamusi, soovitusi, ühiseid seisukohti ja parimaid tavasid, mille BEREC on vastu võtnud, et tagada liidu reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine elektroonilise side valdkonnas. Seega, kuna nagu nähtub eelkõige määruse 2018/1971 artikli 3 lõikest 2 ja artikli 4 lõike 1 punktist k, on BERECi ja BERECi büroo peamine ülesanne tagada ELi õigustiku ühetaoline kohaldamine elektroonilise side võrkude ja teenuste valdkonnas, siis on loogiline asuda seisukohale, et kõik ametiasutused, kelle ülesanne on kohaldada ELi õigustikku selles valdkonnas, võivad kooskõlas eelkõige määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 2 sätestatud tingimustega osaleda BERECi ja BERECi büroo töös.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 111 näeb ette tiheda koostöö, viidates otsesõnu liidu ja Kosovo vahelise koostöö <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>tugevdamisele<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>. Sellega seoses tuleb märkida, et ka määruse 2018/1971 artikli 35 pealkirjas on kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>koostöö<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>, mistõttu selle artikli lõikega 1 ja lõikega 2 reguleeritakse koostöö üksikasju, mis on erinevad. Nimelt võib see koostöö esineda kas nimetatud lõike 1 alusel koostöölepingu vormis või nimetatud lõike 2 alusel piiratud õigustega osalemise vormis. Viimane koostöövorm vastab nimetatud artiklis 111 ette nähtud tiheda koostöö tingimustele, kuid see ei saa kuidagi olla samaväärne Kosovo reguleeriva asutuse<?PAGE NO="9"?> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>integreerimisega<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> BERECi struktuuri, vastupidi sellele, mida väidab Hispaania Kuningriik. Lisaks on Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 111 otsesõnu rõhutatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>reguleerivate asutuste<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> tähtsust ja sõltumatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kõigist neist kaalutlustest nähtub, et Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 111 kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>sel eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> sõlmitud lepingut määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Seega ei rikkunud komisjon seda sätet, kui ta vaidlustatud otsuses järeldas, et Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel 111 võimaldab asuda seisukohale, et Kosovo oli sõlminud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>sel eesmärgil liiduga lepingu<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Järelikult tuleb Hispaania Kuningriigi teine väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, mis puudutab määruse 2018/1971 artikli 35 rikkumist, kuna komisjon kaldus kõrvale kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECis osalemiseks kehtestatud menetlusest</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kolmandas väites väidab Hispaania Kuningriik, et vaidlustatud otsus rikub määruse 2018/1971 artiklit 35, kuna komisjon kaldus kõrvale kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECis osalemiseks kehtestatud menetlusest. Lisaks viis see selleni, et ilma igasuguse õigusliku aluseta võeti vastu õigusakt, millega kaasnevad kohustused kolmandatele isikutele, ilma et komisjonile oleks antud selleks eripädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Täpsemalt märgib Hispaania Kuningriik, et määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 2 on nähtud ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>[BERECis osalemise] lepingute asjakohaste sätete alusel<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> töötatakse välja töökord ja et nende sätetega määratakse seega esiteks kindlaks töökorra kehtestamise kord. Seega peaks liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud osalemise leping olemas olema, kuna kolmanda riigi suhtes on loodud õiguslikud kohustused tema osalemiseks BERECis. Sellise lepingu puudumise korral, nagu on väidetud teise väite raames, on komisjon kehtestanud vaidlustatud otsuses need sätted ühepoolselt, rikkudes määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 2 ette nähtud töökorra kindlaksmääramise menetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Sellega seoses rõhutab Hispaania Kuningriik, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>asjakohaseid sätteid<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 tähenduses saab kehtestada üksnes BERECis osalemise lepingus. Asjaolu, et neid sätteid ei ole niisuguses lepingus ette nähtud, ei anna komisjonile õigust kehtestada neid ühepoolselt, väljaspool rahvusvahelise lepingu raamistikku, vastupidi sellele, mida ta märkis oma <DATE ISO="20190424">24. aprilli 2019. aasta</DATE> kirjas, milles ta tunnistas ennast pädevaks võtma vastavalt vajadusele vastu siduvat töökorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Lisaks väidab Hispaania Kuningriik, et komisjon võttis tegelikult ilma igasuguse õigusliku aluseta vastu õigusliku toimega akti. Kuigi vaidlustatud otsuses on õigusliku alusena nimetatud EL lepingu artikli 17 lõiget 1, ei ole see säte siiski piisav õiguslik alus, mis võimaldaks komisjonil ühepoolselt vastu võtta akte, mis näevad ette <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>kolmandate riikide<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> osalemise Euroopa struktuurides. Nimetatud säte annab komisjonile üldise volituse täita koordineerimisülesandeid üldiselt, mitte konkreetses valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriigi sõnul ei anna ka määrus 2018/1971 komisjonile pädevust kehtestada selle määruse artikli 35 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>asjakohaseid sätteid<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> lünkade korral osalemise lepingus. Seega ei saa komisjon ühepoolse otsusega kehtestada neid asjakohaseid sätteid ja töökorda, millega neid rakendatakse, ilma et nimetatud määrus oleks talle selleks pädevuse andnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Lisaks märgib Hispaania Kuningriik, et vastupidi sellele, mida komisjon märkis oma <DATE ISO="20190424">24. aprilli 2019. aasta</DATE> kirjas, ei andnud määrus 2018/1971 talle pädevust võtta vastavalt vajadusele vastu siduvat töökorda. Ühelt poolt ei anna selle määruse artikli 35 lõige 1, mida käesolevas asjas ei kohaldata,<?PAGE NO="10"?> komisjonile pädevust kehtestada siduvat töökorda, vaid üksnes pädevuse kiita heaks BEREC ja BERECi büroo kehtestatud töökord, mis ei loo õiguslikke kohustusi. Teiseks ei omista nimetatud määruse artikli 35 lõige 2 komisjonile mingit rolli, kuna teda ei ole selles sättes nimetatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik järeldab sellest, et kuna Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus puuduvad asjakohased sätted, mis võimaldaksid BERECis osaleda, ei saa komisjon võtta ühepoolse otsusega vastu õigusnorme, mis on vajalikud BERECis osalemise eesmärgi saavutamiseks ja mis näevad ette Kosovol lasuvad kohustused. Seda rolli saab täita üksnes Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikliga 126 loodud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu, kuna see on ainus asutus, kes Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 128 kohaselt on pädev tegema Kosovo ja liidu jaoks siduvaid otsuseid Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb Hispaania Kuningriigi argumentidele vastu ja palub kolmas väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Kolmandas väites väidab Hispaania Kuningriik sisuliselt, et komisjon on rikkunud määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 teist lõiku, kuna ta määras vaidlustatud otsuses ühepoolselt kindlaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>töökorra<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> selle sätte tähenduses, et Kosovo reguleeriv asutus saaks osaleda BERECi reguleerivate asutuste nõukogu ja töörühmade ning BERECi büroo haldusnõukogu tegevuses. Hispaania Kuningriik on seisukohal, et see siduv töökord tuleks kehtestada BERECis osalemise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>lepingute asjakohaste sätete alusel<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>, mistõttu üksnes need lepingud ise peavad määrama kindlaks nimetatud töökorra kehtestamise korra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik järeldab sellest, et vaidlustatud otsust tehes ei kaldunud komisjon mitte ainult kõrvale selles sättes kehtestatud menetlusest kolmandate riikide reguleerivate asutuste osalemiseks BERECis, vaid võttis ka vastu siduva õigusakti ilma igasuguse õigusliku aluseta, kuna sellel institutsioonil ei ole selleks vajalikku pädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seega peab Üldkohus uurima kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECis osalemisele kohaldatava töökorra kindlaksmääramise menetlust, mis on ette nähtud määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 teises lõigus, et teha kindlaks, kas komisjon oli pädev vaidlustatud otsuses sellist töökorda ühepoolselt kehtestama ja kas vaidlustatud otsuse õiguslik alus on kehtiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 teine lõik on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>Kõnealuste [kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECis osalemise] lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja töökord, millega täpsustatakse eelkõige [selle] […] osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad BERECi algatustes osalemist, rahalisi makseid ja BERECi büroo töötajaid. […]<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik tugineb konkreetselt sellele määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 teise lõigu sõnastusele, et väita, et ainult BERECis osalemise lepingud peavad määrama kindlaks selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>töökorra<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> kehtestamise korra. Niisugune lähenemine on aga raskesti ühitatav selle sätte soovitava toimega. Nimelt kui osalemise laad, ulatus ja viis peaksid olema juba nendes osalemise lepingutes endis täpsustatud, kaotaks see säte, mille eesmärk on just ette näha selle töökorra vastuvõtmine, oma mõtte ja sellel ei oleks seega enam mingit tähendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 teises lõigus kasutatud väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>lepingute asjakohased sätted<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> ei saa tähendada seda, et asjaomases osalemise kokkuleppes peavad juba sisalduma BERECis osalemist käsitlevad üksikasjalikud sätted. Viitega nendele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>lepingute asjakohastele sätetele<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>, millele on lisatud väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>alusel<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, soovitakse pigem näidata, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>töökord<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/> tuleb vastu võtta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>kooskõlas<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> nende osalemise lepingute sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik väidab siiski, et asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud leping on vajalik selleks, et teha kindlaks tema ametiasutuste BERECis osalemise üksikasjad, kuna neile asutustele on pandud kohustused. Hispaania Kuningriigi sõnul selline leping aga Kosovo puhul puudub.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et nagu nähtub teise väite analüüsist, on olemas Kosovo ja liidu vahel sõlmitud osalemise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>leping<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 esimese lõigu tähenduses. Lisaks tuleneb eespool punktides 69 ja 70 esitatud kaalutlustest, et selline leping ei pea tingimata sisaldama BERECis osalemist käsitlevaid üksikasjalikke sätteid. Peale selle tuleb märkida, et määrus 2018/1971 ei nõua, et selle osalemise laad, ulatus ja viis oleks kehtestatud asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud formaalses lepingus või kahepoolses õigusaktis. Üldiselt ei ole õiguslikult vajalik nõuda, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>avatus kolmanda riigi reguleeriva asutuse osalemiseks<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/> sõltuks rahvusvahelise lepinguga kehtestatud eriloast. Nimelt ei too see avatus ja BERECis osalemiseks vastu võetud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>sisenemiseeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> sellele riigi reguleerivale asutusele kaasa mingeid õiguslikke kohustusi, kuna lõpuks peab viimane võtma vabalt vastu hilisema otsuse BERECis osalemiseks vastavalt nendele eeskirjadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik väidab veel, et õiguslik alus, millele vaidlustatud otsus tugineb, puudub, kuna komisjonil ei ole vajalikke volitusi kehtestada töökorda, mida kohaldatakse Kosovo reguleerivate asutuste osalemisele BERECis ja BERECi büroos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Sellega seoses selgitab komisjon, et kuna määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 sõnastuses ei ole otsesõnu pädevust antud, pidas ta kohasemaks viidata vaidlustatud otsuse põhjenduses 1 EL lepingu artiklile 17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 1 on tõesti mainitud EL lepingu artiklit 17. Täpsemalt on selles põhjenduses märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 1 on loetletud komisjoni volitused ning sätestatakse, et komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi, teostab vastavalt aluslepingutes sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone, ning tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning muud aluslepingutes ettenähtud juhud<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et BERECi büroo on liidu detsentraliseeritud asutus, mille ülesanne on liidu õiguse kohaldamine. Sellel asutusel on tuletatud volitused, mis tavaliselt antakse komisjonile tema täitevülesannete ja välissuhetes esindamise volituse alusel, kuna see puudutab koostööd kolmandate riikide reguleerivate asutustega vastavalt EL lepingu artiklile 17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et pädevus, mida ei ole seadusandlikus aktis liidu asutusele otsesõnu delegeeritud, jääb komisjonile. Kuna ei määruses 2018/1971 ega ka üheski teises liidu õigusaktis ei ole otsesõnu antud ei BERECi büroole ega mõnele muule organile pädevust kehtestada kolmandate riikide reguleerivate asutuste, eelkõige Kosovo reguleeriva asutuse osalemise suhtes kohaldatavat töökorda, siis kuulub see pädevus komisjonile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab määruse 2018/1971 artikli 35 lõikes 1 ja artikli 35 lõikes 2 kasutatud sõnastuse erinevus. Nimelt delegeerib lõige 1 otsesõnu BERECile ja BERECi büroole volituse kehtestada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>töökord<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>, kuid tingimusel, et on olemas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>komisjoni eelnev nõusolek<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>, kellel on seega järelevalve roll, samas kui lõige 2 sellist volituste delegeerimist ette ei näe. See volitus kuulub seega jätkuvalt komisjoni pädevusse, mis võimaldab tal võtta vastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>töökorra<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> nimetatud määruse artikli 35 lõike 2 alusel, välja arvatud juhul, kui asjaomane rahvusvaheline leping näeb ette mõne muu menetluse, nagu see on EMP liikmesriikide puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Seega on komisjoni ülesanne rakendada õigusnormides sätestatud nõudeid volituste alusel, mis on talle antud EL lepingu artikliga 17, ning talle ei saa ette heita, et ta viitas sellele sättele vaidlustatud otsuse põhjenduses 1, kuna puudub pädevus, mida on määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 sõnastuses otsesõnu mainitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Lisaks väidab Hispaania Kuningriik, et selline üldsäte nagu EL lepingu artikkel 17, mis näeb ette üldise koostöö, ei saa olla vaidlustatud otsuse vastuvõtmise aluseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et nõukogu pädevuse osas on Euroopa Kohus kinnitanud, et EL lepingu artikkel 16 võib olla nõukogu teatavate volituste aluseks (<DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑660/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:616">EU:C:2016:616</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega, kui see oli nii EL lepingu artikli 16 puhul, ei ole põhjust, miks sellist tõlgendust ei saaks korrata EL lepingu artikli 17 puhul, mis on komisjoni jaoks samaväärne säte. Seega vastupidi sellele, mida väidab Hispaania Kuningriik, ei tähenda asjaolu, et EL lepingu artikkel 17 on üldsäte, et see ei saaks olla piisav õiguslik alus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et komisjon oli pädev vaidlustatud otsuses ühepoolselt kehtestama määruse 2018/1971 artikli 35 lõike 2 teises lõigus viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>töökorra<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>, mida kohaldatakse kolmandate riikide reguleerivate asutuste osalemisele BERECis, mistõttu ei saa talle ette heita, et ta selles otsuses kaldus kõrvale nimetatud sättes kehtestatud menetlusest. Samuti ei saa komisjonile ette heita, et nimetatud otsusel puudub õiguslik alus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Järelikult tuleb Hispaania Kuningriigi kolmas väide samuti tagasi lükata ja hagi tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Kuna kohtuotsus on tehtud Hispaania Kuningriigi kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni nõuetele välja mõista Hispaania Kuningriigilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (üheksas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Costeira</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kancheva</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Perišin</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20200923">23. septembril 2020</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>