<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.7-->
  <head>
    <title>2022-09-202209C115202102270-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0227-21-202203692-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="12/05/2022 17:30:09" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="M+OpgcOn0mFtRavulMWp+qA+ke2maC5pXGM9LRjzioF+ut/PuyNcLAsdwNLMav42fGAYlOeRhb9tcbXCHQBE48KySbO1U8XDiOD49cWU/78sBbdImxPSGXlXoY2VI7H3sWlpoXxWJz5UG+hKVhVBzzgouEeBwcTaKfClzin5WWM=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="ela" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="1cc08690-2e3f-4d64-9f58-76543a9aefc8" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0227" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2021" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="ela" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 08/04/2022 10:12:27" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2022-05-06T07:28:45Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="3d6b966b4fef422e9a29a409eb337cac" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0227" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑227/21</div>
      <div id="rId21" style="default">HA.EN.</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      JULIANE KOKOTT
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 5. mail 2022 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑227/21
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      UAB „HA.EN.“
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Valstybinė mokesčių inspekcija
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Maksuõigus – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus – Maksupettusi käsitleva kohtupraktika ulatus – Õiguste kuritarvitamise esinemine – Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keeldumine põhjusel, et soorituse saaja teadis või oleks pidanud teadma, et soorituse tegija majandusliku olukorra tõttu ei ole ta võimeline käibemaksu riigikassasse tasuma – Käibemaksu sissenõudmine, kui hind arvati maha olemasolevatest kohustustest
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva eelotsusemenetluse puhul võiks mõelda Johann Wolfgang von Goethe „Võluri õpipoisi“ värsiridadele: „Isand, hädas ma! Vaimud hüüdsin ligi, lahti neist ei saa.“ Seda seetõttu, et käesolevas eelotsusemenetluses tulevad uuesti ilmsiks ebakindlus ja probleemid, mis tekivad juhul, kui käibemaksuõigust ei kohaldata tavapärasel viisil, vaid seda rakendatakse kohtupraktikas ka pettuste ja kuritarvituste vastu võitlemiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika selle suuna kohaselt peaks maksuhalduril olema mh õigus või lausa kohustus keelduda tunnustamast käibemaksukohustuslase õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kui viimane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing oli enne või pärast teda seotud käibemaksupettusega tarneahelas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) Juba asjaolu, et maksupettuse eest määratakse karistus maksualaste õigusnormide alusel, mitte selleks tegelikult ette nähtud karistusõigusnormide alusel, tekitab küsimusi maksukohustuslaste (põhi)õiguste kohta. See on nii seda enam, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) kui selleks peetakse piisavaks juba asjaolu, et maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et lepingu teine pool võib jätta tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata. Esiteks ei ole pelk võimalus maks tasumata jätta veel maksudest kõrvalehoidmine, teiseks muudab see tehingud finantsraskustes ettevõtjatega (st maksejõuetute või peagi maksejõuetuks jäävate ettevõtjatega) sama hästi kui võimatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettevõtjale, kes võtab oma suure võlakoormusega võlgnikult üle kaupu, et katta osa võlgadest, võib alati ette heita, et ta oleks pidanud teadma, et võlgnik võib jätta kauba müügil tekkinud käibemaksu tasumata (või ei ole ta võimeline seda maksma). Näib, et Leedus on sellest vahepeal saanud maksuhaldurite tavapärane praktika. Seal käsitatakse finantsraskustes ettevõtjalt vara soetamist õiguste kuritarvitamisena, mistõttu keeldutakse andmast käibemaksu mahaarvamise õigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on Euroopa Kohtul käesolevas kohtuasjas võimalus täpsustada maksupettusi käsitleva kohtupraktika piire.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigusest tuleneva raamistiku määrab kindlaks direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi „käibemaksudirektiiv“). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käibemaksudirektiivi artikli 168 punkt a määrab kindlaks sisendkäibemaksu mahaarvamise esemelise ulatuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-4">
      „Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-21" title="page-4">
      a) käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud selle liikmesriigi territooriumil kaupade või teenuste eest, mille talle on tarninud või osutanud või tarnib või osutab mõni teine maksukohustuslane“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punkt g lubab liikmesriikidel kohaldada pöördmaksustamist, mille kohaselt tasub käibemaksu teenuse või kauba saaja:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-4">
      „1. Liikmesriigid võivad sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele osutatakse ükskõik millist järgmist teenust […]:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-4">
      g) kinnisvara võõrandamine sundmüügi puhul võlgniku poolt kohtuotsuse alusel.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käibemaksudirektiivi artikkel 273 sätestab seevastu muu hulgas liikmesriikide võimalused võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-4">
      „Liikmesriigid võivad maksukohustuslaste riigisiseste ja liikmesriikidevaheliste tehingute võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kehtestada käibemaksu nõuetekohaseks kogumiseks ning maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks vajalikuks peetavaid muid kohustusi, tingimusel et sellised kohustused ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu Vabariigi käibemaksuseaduse (Lietuvos Respublikos pridėtinės vertės mokesčio įstatymas) artikli 58 lõike 1 punkt 1 (5. märtsi 2020. aasta seaduse nr IX‑751 redaktsioonis) sätestab:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-5">
      „Käibemaksukohustuslasel on õigus maha arvata sisend- ja/või impordikäibemaks kaupadelt ja/või teenustelt, mis on soetatud ja/või imporditud, kui need kaubad ja/või teenused on ette nähtud kasutamiseks käibemaksukohustuslase järgmisteks tegevusteks: […] kaubatarned ja/või teenuste osutamine, mis on käibemaksuga maksustatavad […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) (muudetud 15. mai 2014. aasta seadusega nr XII‑889) artikli 719 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-5">
      „Kui […] enampakkumine tunnistatakse pakkujate puudumise tõttu tühiseks, läheb enampakkumisele pandud vara sundtäitmist taotlevale isikule üle enampakkumise alghinnaga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsusemenetlus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">„Medicinos bankas“ UAB (edaspidi „pank“) andis 21. septembri 2007. aasta laenulepinguga „Sostinės būstai“ UAB‑le (edaspidi „võõrandaja“) laenu tegevuste läbiviimiseks kinnisvaraarenduse valdkonnas. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seadis laenu saaja pangale lepingulise kinnispandi ühele Vilniuse (Leedu) linnas asuvale kinnisasjale, millel asub ehitusjärgus hoone.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">UAB „HA.EN“ (edaspidi „kaebaja“) omandas 27. novembri 2015. aasta nõude loovutamise lepinguga pangalt tasu eest kõik laenulepingust tulenevad rahalised nõuded ning kõik kohustuste täitmise tagamiseks antud õigused, sealhulgas eespool nimetatud lepingulise kinnispandi. Selle kokkuleppe sõlmimisega kinnitas kaebaja muu hulgas, et on teadlik võõrandaja majanduslikust ja finantsolukorrast, õiguslikust seisundist ning samuti asjaolust, et võõrandaja on maksejõuetu ja tema suhtes on algatatud saneerimismenetlus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtutäitur kuulutas 23. mail 2016 välja võõrandaja kinnisvara ühe osa enampakkumise, kuid ükski ostja ei näidanud üles huvi asjaomase kinnisasja vastu. Pärast enampakkumise ebaõnnestumist tehti kaebajale enampakkumismenetluse raames ettepanek võõrandaja kinnisasi (edaspidi „kinnisasi“) omandada, mis rahuldaks osa viimase nõuetest. Kas seda tehti netosumma (st väärtus ilma käibemaksuta) või brutosumma (st väärtus koos käibemaksuga) eest, ei ole Euroopa Kohtule teada. Kaebaja kasutas seda õigust ja omandaski asjaomase kinnistu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks koostati 21. juulil 2016 omandiõiguse üleandmise akt sundtäitmist taotlenud isikule, millega kohtutäitur andis kaebajale üle kinnisasja väärtusega 5 468 000 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võõrandaja esitas 5. augustil 2016 käibemaksuarve, millel märkis, et kinnisvara võõrandati 4 519 008,26 euro eest, millele lisandus käibemaks 948 991,74 eurot. Kaebaja kandis käibemaksuarve oma raamatupidamisarvestusse ja arvas käibemaksu 2016. aasta augusti käibemaksudeklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha. Ka võõrandaja kandis käibemaksuarve oma raamatupidamisarvestusse, deklareeris arvele märgitud tasumisele kuuluva käibemaksu 2016. aasta augusti käibemaksudeklaratsioonis, kuid jättis käibemaksu tasumata. 1. oktoobril 2016 algatati võõrandaja pankrotimenetlus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebaja esitas 20. detsembril 2016 Valstybinė mokesčių inspekcijale (riiklik maksuinspektsioon; edaspidi „inspektsioon“ või „maksuhaldur“) taotluse deklareeritud sisendkäibemaksust tuleneva enam makstud käibemaksu tagastamiseks. Pärast kaebajat puudutava maksukontrolli läbiviimist leidis inspektsioon, et kaebaja oli käitunud ebaausalt ja kuritarvitanud oma õigusi sellega, et ta kinnisasja omandamise tehinguid tehes teadis või oleks pidanud teadma, et võõrandaja ei maksa selle tehingu pealt käibemaksu, ning seega ei tekkinud tal käibemaksu mahaarvamise õigust. Seetõttu ei tunnustanud maksuhaldur 12. juuli 2017. aasta otsusega kaebaja õigust arvata maha käibemaksu summas 948 980 eurot, nõudis temalt käibemaksu tasumisega hilinemise eest intressi 38 148,46 eurot ja määras talle käibemaksutrahvi 284 694 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebaja esitas inspektsiooni otsuse peale vaide Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybėsile (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluskomisjon; edaspidi „maksuvaidluskomisjon“), kes tühistas 22. jaanuari 2018. aasta vaideotsusega inspektsiooni otsuse osaliselt viivise ja trahvi osas, kuid märkis seejärel, et kaebaja on õigusi kuritarvitanud, ning jättis muutmata maksuhalduri otsuse mitte tunnustada selle maksukohustuslase õigust käibemaks maha arvata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebaja esitas maksuvaidluskomisjoni vaideotsuse viimase osa peale kaebuse Vilniaus apygardos administracinis teismasele (Vilniuse piirkondlik halduskohus, Leedu), kes jättis kaebuse 14. novembri 2018. aasta kohtuotsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) rahuldas 13. mai 2020. aasta kohtumäärusega kassatsioonkaebuse osaliselt, märkides eelkõige, et esimese astme kohtul tuleb hinnata käesolevas asjas õiguste kuritarvitamise esinemise tingimusi ja sellele viitavaid tõendeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vilniaus apygardos administracinis teismas (Vilniuse piirkondlik halduskohus) leidis pärast maksuvaidluse uuesti läbivaatamist 3. septembri 2020. aasta kohtuotsuses, et kaebaja on õigusi kuritarvitanud, mistõttu inspektsioonil oli õigus keelduda tunnustamast tema õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja esitas uuesti kassatsioonkaebuse Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus). Nimetatud kohus peatas menetluse ja esitas Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-43" title="page-7">
      „Kas direktiivi 2006/112 tuleb koostoimes neutraalse maksustamise põhimõttega tõlgendada nii, et sellega on vastuolus või ei ole vastuolus liikmesriigi ametiasutuste praktika, mille kohaselt ei ole maksukohustuslasel õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kui ta kinnisasja omandamisel teadis (või oleks pidanud teadma), et võõrandaja oma maksejõuetuse tõttu ei maksa (või ei ole võimeline maksma) tasumisele kuuluvat käibemaksu riigieelarvesse?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad kaebaja, Leedu, Tšehhi Vabariik ja Euroopa Komisjon. Euroopa Kohus otsustas kodukorra artikli 76 lõike 2 kohaselt kohtuistungit mitte korraldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimus ja läbivaatamise käik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimus puudutab sisuliselt selliste tehingute käsitlemist, mida teeb finantsraskustes maksukohustuslane. Käesoleval juhul kerkib see küsimus seoses keeldumisega tunnustada soorituse saaja mahaarvamisõigust (käibemaksudirektiivi artikkel 168).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Näib, et selliste tehingute käibemaksuga maksustamine, mida teevad ettevõtjad, kellest üks on finantsraskustes, põhjustab maksuhalduritele üldiselt probleeme. Need probleemid esinevad ka tehingute puhul, mida tehakse soorituse saajaga, kes on finantsraskustes. Selle olukorra kohta on Euroopa Kohus juba teinud mitu otsust. Neid käsitletakse kõigepealt, et jõuda ühetaolise lahenduseni (vt selle kohta allpool jaotis B).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel uuritakse, kas Euroopa Kohtu praktika maksupettuste kohta, millele Tšehhi Vabariik sisuliselt tugineb, on käesoleval juhul üldse kohaldatav (vt selle kohta allpool jaotis C) või tuleb – nagu väidab Leedu – lähtuda sellest, et soorituse saaja on õigusi kuritarvitanud (vt selle kohta allpool jaotis D). Lõpuks on võimalik, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tunnustamisest võib keelduda käibemaksudirektiivi artikli 273 alusel (vt selle kohta allpool jaotis E).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleb eristada küsimust, kas sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused käibemaksudirektiivi artikli 168 punkti a kohaselt on üleüldse täidetud, kui saadud soorituse koguväärtust ei ole tasutud, vaid seda kasutatakse täielikult selleks, et katta soorituse tegija olemasolevad võlad soorituse saaja ees. Olgugi et eelotsusetaotluse esitanud kohus seda küsimust sõnaselgelt ei esita, on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuste esinemine vajalik, et mahaarvamisõiguse tunnustamisest keeldumine tuleks üleüldse kõne alla. Seetõttu on vastus sellele loogilisele sissejuhatavale küsimusele põhikohtuasja lahendamiseks tarvilik (vt selle kohta allpool jaotis F).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maksukohustuslase finantsraskuste mõju käibemaksutulule</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulises mõttes ei maksustata käibemaksuga kui üldise tarbimismaksuga mitte sooritust tegevat ettevõtjat, vaid tarbija suutlikkust, mis ilmneb tema varalistes kulutustes, et saada tarbitavat kasu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) See tuleneb eriti selgelt käibemaksudirektiivi artiklist 73. Selle kohaselt on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja (st soorituse tegija) „on saanud või saab“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) mitmel korral sõnaselgelt otsustanud, et „summa, mille maksuamet võtab aluseks sissenõutava käibemaksu arvutamisel, ei või ületada tasu, mida lõpptarbija tegelikult maksis ja mille alusel arvutatakse käibemaks, mille ta lõpuks tasuma peab“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käibemaksudirektiiv lähtub sellest, et olukorras, kus soorituse saaja jätab maksejõuetuse tõttu täitmata oma kohustused, jääb saamata ka kaudsest tarbimismaksust saadav vastav maksutulu, mis muidu oleks selle ette nähtud tasumisest saadud. Seega kannab maksuhaldur maksutulu puhul sellise eraõigusliku isiku maksejõuetuse riski, kelle ta on kaasanud maksu sissenõudmisesse. Euroopa Kohus on seda juba sõnaselgelt selgitanud olukorras, kus soorituse saaja on maksejõuetu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas tuleb lahendada küsimus, kas olukord on teistsugune, kui finantsraskustes ei ole mitte soorituse saaja, vaid soorituse tegija. Ka viimane on maksukohustuslasena üksnes riigi abiline maksude kogumisel. Lõppkokkuvõttes on siinkohal tegemist ka küsimusega, kas riik või maksukohustuslase maksukohustuslasest äripartner vastutab maksejõuetuse tõttu tekkinud kahjude eest. Käesoleval juhul ei kerki see küsimus siiski mitte seoses maksukohustusega, vaid seoses käibemaksudirektiivi artikli 168 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamisega, mille eesmärk on vabastada ettevõtjad käibemaksust. Seetõttu tuleb sellele küsimusele vastamisel siinkohal lisaks arvestada käibemaksuga neutraalsuse maksustamise põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neutraalse maksustamise põhimõte kujutab endast käibemaksu aluspõhimõtet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) See tähendab mh, et ettevõtja tuleb riigi maksukogujana lõplikust käibemaksukoormast vabastada, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) kui ettevõtja tegevus järgib eesmärki teha käibemaksuga maksustatavaid tehinguid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei mõjuta maksukohustuslase mahaarvamisõigust küsimus, kas käibemaks, mis kuulub tasumisele asjaomaste kaupadega seotud varasematelt või hilisematelt müügitehingutelt, on riigikassale üle kantud või mitte, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>) kui soorituse saajalt on see käibemaks sisse nõutud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõppkokkuvõttes jääb soorituse saajale seetõttu põhimõtteliselt õigus sisendkäibemaks maha arvata, isegi kui soorituse tegija ei kasuta saadud summat oma käibemaksukohustuse tasumiseks ja puuduva vara tõttu ei ole võimalik seda maksuvõlga riigikassasse edukalt sisse nõuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktika maksupettuste vastase võitluse kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On võimalik, et teistsugune järeldus tuleneb siiski Euroopa Kohtu praktikast maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksuõiguse valdkonnas, nagu leiab Tšehhi Vabariik. Seda seetõttu, et nagu Euroopa Kohus pidevalt kordab, on maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ning muude kuritarvituste vastane võitlus käibemaksudirektiivi tunnustatud ja edendatud eesmärk. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks on erinevalt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) kuritarvituste vastu võitlemisest (vt selle kohta allpool jaotis D) piisav, kui maksudest ei hoia kõrvale maksukohustuslane ise (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>). Selle asemel on piisav, kui ta teadis või oleks pidanud teadma, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>) et ta osaleb käibemaksupettusega seotud tehingus. Sel juhul tuleb teda pidada käibemaksudirektiivi tähenduses selles pettuses osalenuks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>) See kohustab liikmesriike jätma tunnustamata maksukohustuslase (kui ta on soorituse saaja nagu käesoleval juhul) õiguse sisendkäibemaksu maha arvata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist olukorda – osalemine käibemaksupettusega seotud tehingus – käesoleval juhul aga ei esine, nagu märgib ka komisjon. Deklareeritud käibemaksu pelgalt hilinenud tasumist või tasumata jätmist ei saa pidada maksudest kõrvalehoidmiseks ega käibemaksupettuseks eespool viidatud kohtupraktika tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Euroopa Kohtu suurkoda on kohtuasjas Scialdone juba otsustanud, tuleb vahet teha olukorral, kus maksukohustuslane jätab käibemaksu pelgalt tasumata, ja olukorral, kus ta jätab selle deklareerimata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>) Deklareeritud käibemaksu seaduses sätestatud tähtajal tasumata jätmine ei taga maksukohustuslasele mingit hüve, kuna maks kuulub endiselt tasumisele. Seetõttu ei ole – nagu märgib Euroopa Kohus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) – sellised olukorrad, kus juba deklareeritud käibemaks jäetakse tasumata, sama raskusastmega kui käibemaksupettused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei esine maksupettust ka siis, kui finantsraskustes maksukohustuslane – nagu käesolevas kohtuasjas – müüb kaupu oma võlgade tasumiseks ja deklareerib tasumisele kuuluva käibemaksu, kuid jätab selle hiljem tasumata või ei tasu seda täies ulatuses. Seetõttu ei saa kaebajale ka ette heita, et ta teadis või oleks pidanud teadma, et ta osales käibemaksupettusega seotud tehingus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">D.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguste kuritarvitamise esinemine finantsraskustes ettevõtjalt kauba omandamisel</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tekib küsimus, kas kaebajale saab ette heita õiguste kuritarvitamist. Kuritarvitus võib seisneda selles, et kaebaja võttis kinnisvara üle sundtäitmise raames, kuigi ta teadis, et võõrandaja oli finantsraskustes, mistõttu viimane võib-olla ei maksa tasumisele kuuluvat maksusummat täies ulatuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad õiguste kuritarvitamise tuvastamiseks olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab tehingute tulemusel olema saadud maksueelis, mille andmine oleks vastuolus käibemaksudirektiiviga taotletava eesmärgiga, ja teiseks peab objektiivsetest asjaoludest tulenema, et vaidlusaluste tehingute peamine eesmärk (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) on maksueelise saamine (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käibemaksudirektiivi sõnastus ja sellele antav hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siinkohal saaks „eeliseks“ pidada üksnes seda, et kaebaja arvas maha sisendkäibemaksu, samal ajal kui maksejõuetu võõrandaja oli kohustatud maksu tasuma. Juba käibemaksudirektiivi sõnastus räägib sõnaselgelt selle vastu, nagu oleks maksueelis vastuolus käibemaksudirektiiviga taotletava eesmärgiga. See nähtub eelkõige käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punktist g, mis lubab liikmesriikidel kohaldada pöördmaksustamist, kui tegemist on kinnisvara võõrandamisega sundmüügi puhul võlgniku poolt kohtuotsuse alusel. Sellest seadusandja otsusest võib tuletada kolm väidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks ei käsita liidu seadusandja erinevalt Leedu maksuhaldurist kaupade soetamist ettevõtjalt, kelle vara müüakse sundmüügi käigus (seega finantsraskustes ettevõtjalt), õiguste kuritarvitamisena. Muidu ei annaks liidu seadusandja liikmesriikidele pöördmaksustamise võimalust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on liidu seadusandja teadlik probleemist, et maksuhalduril on raske kindlaks määrata ja sisse nõuda maksu selliselt maksukohustuslasest, kelle suhtes on algatatud sundmüügimenetlus. See on põhjus, miks on ette nähtud võimalus kohaldada pöördmaksustamist. Tahtmatut õiguslünka, mille tõttu tekiks maksuhalduri jaoks eriti suur kohustuste täitmata jätmise risk, ei esine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks nägi liidu seadusandja ette võimaluse kohaldada pöördmaksustamist ainult kinnisvara võõrandamisele sundmüügi puhul. Sellest tuleneb a contrario, et sundmüügi raames soetatud muude kaupade suhtes kohaldatakse endiselt tavapärast korda (tarnija maksukohustus). Kui aga liidu seadusandja lähtub sellest, et võlgnik jääb sundmüügi korral maksukohustuslaseks, ei saa kauba omandamine sundmüügi raames (üldjuhul maksejõuetult) ettevõtjalt kujutada endast õiguste kuritarvitamist. Seda rõhutab ka komisjon.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisiti ei ole see olukorras, kus kauba ostjale on sundmüügi korral teada, et võlgnik (st soorituse tegija) on nii suurtes võlgades, et tõenäoliselt ei ole ta võimeline maksukohustust tasuma. Õiguste kuritarvitamise esinemise eeldamine sellises olukorras oleks vastuolus seadusandja tahtega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas ALTI esitatud väidete kohaldamine?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda ei muuda ka Euroopa Kohtu hiljutised kaugeleulatuvad seisukohad kohtuasjas ALTI. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>) Selle kohtuotsuse põhjendustes märkis Euroopa Kohus, et „lepingupartneril, keda loetakse käibemaksualases kuritarvituses tahtliku osalemise tõttu algusest peale seotuks kohustatud isiku ebaseadusliku kavatsusega jätta nimetatud maks tasumata, on kohustus vastutada tagajärgede eest, mis on seotud tasumisega viivitamisega, mille eest ta on ka ise osaliselt vastutav“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See puudutas aga esiteks „ainult“ küsimust käibemaksudirektiivi artiklist 205 tuleneva vastutuse ulatuse kohta, mida käesolevas kohtuasjas ei käsitleta. Teiseks ei saa finantsraskustes ettevõtja puhul rääkida „ebaseaduslikust kavatsusest jätta maks tasumata“. Samuti ei saa asuda seisukohale, et tegemist on „kuritarvitusega käibemaksu valdkonnas“, kui tehakse üksnes tehinguid finantsraskustes ettevõtjatega. See kehtib seda enam, kui omandamine – nagu käesolevas kohtuasjas – toimub riigi korraldatud sundmüügi raames või selle lõpetamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sundmüügi mõte ja eesmärk viidaks – kui võtta aluseks Euroopa Kohtu seisukohad kohtuasjas ALTI – ad absurdum. Ettevõtjast võlgniku kohtuotsuse alusel vara oleks de facto võimalik võõrandada veel ainult eraisikutele (ja ettevõtjatele, kes ei tee mahaarvamisõigust andvaid tehinguid), kuna nende õigust sisendkäibemaksu maha arvata ei saa piirata. See tähendaks potentsiaalsete ostjate ringi märkimisväärset kitsendamist ja oleks seega vastuolus sundmüügi eesmärgiga. See seisneb ju püüdes vara võimalikult hästi kasutada, et rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses kui võimalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas tegemist on puhtalt fiktiivse skeemiga?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks peab Euroopa Kohus kuritarvituse esinemiseks vajalikuks, et ettevõtjad oleksid teinud puhtformaalseid ja fiktiivseid tehinguid, millel puudub igasugune majanduslik ja kaubanduslik põhjendus, peamise eesmärgiga saada põhjendamatu soodustus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Riigi korraldatud sundmüügi käigus tehtud pakkumise vastuvõtmine ei ole kunstlik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti ei ole kuritarvituse esinemise eeldamine õiguslike tagajärgede seisukohast asjakohane. Käibemaksualase kuritarvituse olemasolu korral tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada selline olukord, nagu oleks olnud siis, kui tehinguid, mis kujutavad endast kuritarvitust, ei oleks tehtud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole aga soorituse saajal alternatiivset võimalust, mida ta oleks saanud õigusi kuritarvitades vältida ja millele ta saaks seejärel tugineda. Ta ei saa maksta ainult netohinda ega tasuda ise käibemaksu, kui ta ei ole maksukohustuslane. Heita talle ette, et ta võttis võlgade tasumiseks üle võlgniku vara, selle asemel et soetada samasugust vara kolmandalt isikult, kes oleks siis võib-olla maksu tasunud, ei saa tõsiselt ette kujutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käibemaksuõigusest tulenevad kaubanduskeelud?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tähendaks kuritarvituse olemasolu jaatamine käesolevas olukorras kauplemiskeeldu teatud isikutega (kes ei ole kuritegelikud), mis oleks käibemaksuõigusega veelgi suuremas vastuolus kui karistuse määramine kuritegeliku tegevuse eest või karistuse määramine teiste isikute kuritegelikust tegevusest teadasaamise eest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) Ka finantsraskustes ettevõtja tegeleb (legaalse) majandustegevusega käibemaksudirektiivi artikli 9 tähenduses, on seetõttu kohustatud tasuma käibemaksu ja märkima selle arvele (vt käibemaksudirektiivi artikkel 220) eraldi (vt käibemaksudirektiivi artikli 226 punkt 10).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui keelduda tunnustamast soorituse saaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata ainuüksi põhjusel, et ta teadis, et lepingu teine pool ei ole finantsraskuste tõttu võib-olla võimeline käibemaksu tasuma, jätaks see need maksukohustuslased suurelt osalt turult välja ja kujutaks endast seega turulepääsu takistust. See on vastuolus neutraalse maksustamise põhimõttega, mille kohaselt ei tehta samamoodi kui kogu käibemaksuõiguse puhul vahet eduka või vähem eduka, asutatud või asutamisel oleva, majanduslikult tugeva või liiga suure võlakoormusega ettevõtja vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pealegi on käesolevas kohtuasjas kõne all oleva Euroopa Kohtu praktika (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) väljakujundamisel arvestatud seda, et käibemaks pakub eriti palju võimalusi maksupettuste toimepanemiseks. Käesolevas kohtuasjas ei ole aga tegemist suure võimalusega toime panna maksepettusi, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt nõuab, et asjaomaste ettevõtjate suhtes kohaldataks kõrgendatud hoolsuskohustust. Selle asemel on käesolevas kohtuasjas tegemist (käibemaksu osas) maksejõuetuse riski jaotamisega tehingute puhul, mida tehakse finantsraskustes ettevõtjatega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealust riigil tekkivat maksejõuetuse riski saab liidu seadusandja igal ajal vähendada. Liikmesriigid tegid juba rohkem kui kümme aastat tagasi vastavaid algatusi, et minna ettevõtjate vaheliste tehingute puhul üle otsese maksustamise süsteemile (pöördmaksustamine), millega liidu seadusandja aga ei nõustunud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>) Liidu seadusandja tegi selle valiku teadlikult, sest kaudsete maksude osade kaupa kogumiseks on mõjuvad põhjused. Komisjon märkis veel 2008. aastal järgmist: „Üldine pöördmaksustamine oleks kahtlemata uus kontseptsioon, millel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) Nende negatiivsete tagajärgedega ei tahetud ilmselt leppida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui aga liidu seadusandja loobub sellistest meetmetest, mille eesmärk on võidelda maksejõuetuse riski vastu, ei saa maksukohustuslasele tehingute tõttu finantsraskustes ettevõtjatega ette heita õiguste kuritarvitamist pelgalt seetõttu, et ta oleks pidanud teadma (või koguni teadis), et olemasolev maksejõuetuse risk võib realiseeruda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Muu hulgas on liidu seadusandja andnud liikmesriikidele siiski võimaluse kohaldada pöördmaksustamist. Leedu oleks võinud kasutada käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punktis g sätestatud võimalust. Sellisel juhul ei oleks kinnisasjaga tehtud tehingust saadud maksutulu kaotsi läinud ja kaebajale oleks automaatselt antud õigus sisendkäibemaksu maha arvata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vahejäreldus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu leian ma, et eespool viidatud kohtupraktika laiendamine etteheitele õiguste kuritarvitamise kohta, kui tehinguid tehakse finantsraskustes ettevõtjatega, ei ole käibemaksudirektiiviga kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">E.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maksu nõuetekohast kogumist tagava meetme olemasolu</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega juhul, kui sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tunnustamisest keeldumine on põhjusel, et soorituse tegija ei ole toime pannud maksupettust ja soorituse saaja ei ole õigusi kuritarvitanud, välistatud, võib äärmisel juhul lubada liikmesriigil (käesoleval juhul Leedul) sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tunnustamisest keelduda veel käibemaksudirektiivi artikkel 273.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohaselt võib võtta käibemaksu nõuetekohaseks kogumiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Maksudest kõrvalehoidmist veel ei esine. Sama kehtib maksu nõuetekohase kogumise tagamise osas. Maks, mille soorituse tegija peab tasuma, tuleb aga temalt ka sisse nõuda, kui – nagu käesoleval juhul – ei ole tegemist pöördmaksustamisega. Kui soorituse saajale ei anta õigust sisendkäibemaksu maha arvata, ei taga ka see maksu nõuetekohast kogumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pealegi ei või artiklil 273 põhinevad meetmed minna kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik, ega seada kahtluse alla käibemaksu neutraalsust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>) Nii oleks see aga juhul, kui soorituse saaja kanda jääb käibemaks ainuüksi seetõttu, et ta teadis (või oleks pidanud teadma) lepingu teise poole finantsraskustest. Seda seetõttu, et ta ei saa avaldada mõju sellele, kas viimane siiski tasub tekkinud maksu või kas maksuhaldur määrab maksu kindlaks ja nõuab selle edukalt sisse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">F.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatav loogiline küsimus: kas sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on täidetud?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on selge, et käibemaksudirektiivi tuleb koostoimes neutraalse maksustamise põhimõttega tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi ametiasutuste praktika keelduda andmast maksukohustuslasele õigust tasutud sisendkäibemaksu maha arvata, kui see kinnisasja omandamisel teadis (või oleks pidanud teadma), et soorituse tegija oma maksejõuetuse tõttu ei maksa (või ei ole võimeline maksma) tasumisele kuuluvat käibemaksu riigieelarvesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See ei tähenda siiski, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused käibemaksudirektiivi artikli 168 punkti a kohaselt on ka käesoleval juhul täidetud. Isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohus seda sõnaselgelt ei küsinud, võib lähemast käsitlusest olla abi tarviliku vastuse andmisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuste olemasolu on nimelt loogiline tingimus, mille alusel eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab küsimuse sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tunnustamisest keeldumise kohta. See, kas kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on käesoleval juhul aga üleüldse täidetud – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ilmselt eeldab –, on minu arvates ebaselge.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisendkäibemaksu mahaarvamise ainus eesmärk on vabastada soorituse saaja käibemaksukohustusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>) Sisendkäibemaksu mahaarvamine võimaldab seega põhimõtteliselt üksnes maha arvata summad, mida maksukohustuslane on tegelikult käibemaksuna vastavalt tehingult oma tarnijatele (või pöördmaksustamise raames riigikassasse) tasunud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>) Käesoleval juhul oli aga tegemist üksnes mahaarvamisega kaebaja (kui soorituse saaja) olemasolevatest võlgadest. Seda võiks pidada piisavaks käibemaksukoormuseks, viimaks on nõuded vastavas ulatuses rahuldatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline käsitusviis on aga vastuolus käibemaksudirektiivi ülesehitusega ja soorituse tegija ülesandega käibemaksuõiguses, mida Euroopa Kohus väljakujunenud praktikas rõhutab. Selle kohaselt tegutseb soorituse tegija (käesoleval juhul võõrandaja) „maksukogujana riigile ja riigikassa huvides“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui kaebaja oleks tasunud võõrandajale hinna, mis oli märgitud arvele (4 519 008,26 eurot, millele lisandus käibemaks 948 991,74 eurot), oleks võõrandaja selle summaga saanud üksnes tasuda võla kaebaja ees summas 4 519 008,26 eurot, kui ta oleks täitnud oma kohustuse riigi nimel maksukogujana. 948 991,74 euro suurust summat oleks võõrandaja pidanud kasutama tekkinud käibemaksukohustuse tasumiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama tulemus saadaks siis, kui Leedu oleks tuginenud käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punktile g ja kohaldanud pöördmaksustamist, mille kohaselt on käibemaksu kohustatud tasuma kaebaja. Ka siinkohal oleks võlgade kustutamine olnud võimalik vaid netosumma (4 519 008,26 eurot) ulatuses, kuna kaebaja oleks pidanud kasutama 948 991,74 euro suurust summat omaenda maksukohustuse tasumiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult oleksid käesoleva tehingu raames kaebajal tasutud alati ainult võõrandaja võlad netosumma ulatuses. Kas see tulemus muutub, kui kokkulepitud tasu kasutatakse seejärel soorituse tegija võlgade tasumiseks soorituse saaja ees?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei arva nii. Maksukogumise viis – kaudne maksustamine, mille puhul soorituse tegija on maksukohustuslane, või otsene maksustamine, mille puhul kohaldatakse pöördmaksustamist, mille kohaselt on käibemaksu kohustatud tasuma soorituse saaja – on üksnes maksustamistehnika küsimus. See ei muuda asjaolu, et soorituse saajale on soorituse tegija võlgade tasumiseks alati kättesaadav ainult netosumma. Tekkiv käibemaks on mõlemal juhul algusest saadik – nagu Leedu õigesti rõhutab – ette nähtud riigile maksmiseks. Sellises kaudse maksustamise süsteemis, nagu on kõne all käesolevas asjas, makstakse seda lõppkokkuvõttes ainult usaldussuhtest tuleneva kohustuse alusel soorituse tegijale kui riigi nimel maksukogujale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui võtta aluseks usaldussuhtest tulenev kohustus, on kaebajal õigus sisendkäibemaksu maha arvata üksnes juhul, kui kaebaja on lisaks võlgade tagasimaksmiseks ette nähtud (neto)summale maksnud tasumisele kuuluva käibemaksu soorituse tegijale. Ainult sellisel juhul lasub soorituse saajal käibemaksukohustus. Sisendkäibemaksu on õigus maha arvata aga ka siis, kui soorituse saaja lähtus või pidi lähtuma sellest, et soorituse tegija ei kasutanud seda summat mitte käibemaksukohustuse tasumiseks, vaid nt muude võlgade tasumiseks. Seda seetõttu, et ka sellisel juhul ei saa keelduda tunnustamast soorituse saaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata kas kuritarvituse või pettusest teadasaamise vms tõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase (Leedu kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-107" title="page-18">
      1. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 168 punkti a koostoimes neutraalse maksustamise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi ametiasutuste praktika, mille kohaselt ei ole maksukohustuslasel õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kui ta kinnisasja omandamisel teadis (või oleks pidanud teadma), et soorituse tegija oma maksejõuetuse tõttu ei maksa (või ei ole võimeline maksma) tasumisele kuuluvat käibemaksu riigieelarvesse.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-108" title="page-18">
      2. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on siiski kindlaks teha, kas maksukohustuslane (soorituse saaja) on käesoleval juhul tegelikult kohustatud tasuma käibemaksu, mille soorituse tegija on temalt kogunud. See on välistatud, kui soorituse saaja ei ole soorituse tegijaks olevale maksukohustuslasele kunagi andnud rahalisi vahendeid käibemaksukohustuse tasumiseks.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: saksa.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Vt selle kohta põhjalikud viited 15. joonealuses märkuses ja sellele järgnevates joonealustes märkustes.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Kriitiliselt kohtujurist Cruz Villalóni ettepanek kohtuasjas R (C‑285/09, EU:C:2010:381, punkt 58 jj ja punkt 104 jj), samuti kriitiliselt nt eesistuja, kes juhib Bundesfinanzhofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus, BFH) ühte kahest käibemaksuasju lahendavast kolleegiumist, Wäger, C., Der Kampf gegen die Steuerhinterziehung, UR 2015, lk 81 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv (ELT 2006, L 347, lk 1) vaidlusalusel aastal (2016) kehtinud redaktsioonis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Vt nt 3. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Vodafone Magyarország (C‑75/18, EU:C:2020:139, punkt 62); 11. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus KÖGÁZ jt (C‑283/06 ja C‑312/06, EU:C:2007:598, punkt 37: „maksusumma määramine proportsionaalselt hinnaga, mida maksukohustuslane tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest sai“) ning 18. detsembri 1997. aasta kohtuotsus Landboden-Agrardienste (C‑384/95, EU:C:1997:627, punktid 20 ja 23).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) 15. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus E. (käibemaks – maksustatava väärtuse vähendamine) (C‑335/19, EU:C:2020:829, punkt 21); 24. oktoobri 1996. aasta kohtuotsus Elida Gibbs (C‑317/94, EU:C:1996:400, punkt 19), analoogselt ka 16. jaanuari 2003. aasta kohtuotsus Yorkshire Co-operatives (C‑398/99, EU:C:2003:20, punkt 19) ja 15. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa (C‑427/98, EU:C:2002:581, punkt 30), samuti kohtujurist Léger’ ettepanek kohtuasjas MyTravel (C‑291/03, EU:C:2005:283, punkt 69).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) 15. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus E. (käibemaks – maksustatava väärtuse vähendamine) (C‑335/19, EU:C:2020:829, punkt 53 koostoimes punktidega 48 ja 50).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Euroopa Kohtu 13. märtsi 2014. aasta kohtuotsuses Malburg (C‑204/13, EU:C:2014:147, punkt 43) on juttu tõlgendamispõhimõttest.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) 13. märtsi 2008. aasta kohtuotsus Securenta (C‑437/06, EU:C:2008:166, punkt 25) ja 1. aprilli 2004. aasta kohtuotsus Bockemühl (C‑90/02, EU:C:2004:206, punkt 39).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) 13. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Malburg (C‑204/13, EU:C:2014:147, punkt 41); 15. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Centralan Property (C‑63/04, EU:C:2005:773, punkt 51); 21. aprilli 2005. aasta kohtuotsus HE (C‑25/03, EU:C:2005:241, punkt 57) ning minu ettepanek kohtuasjas Centralan Property (C‑63/04, EU:C:2005:185, punkt 25).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Ferimet (C‑281/20, EU:C:2021:910, punkt 56); 9. novembri 2017. aasta kohtuotsus Wind Inovation 1 (C‑552/16, EU:C:2017:849, punkt 44); 6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Bonik (C‑285/11, EU:C:2012:774, punkt 28) ning 12. jaanuari 2006. aasta kohtuotsus Optigen jt (C‑354/03, C‑355/03 ja C‑484/03, EU:C:2006:16, punkt 54).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus SC Cridar Cons (C‑582/20, EU:C:2022:114, punkt 33); 3. septembri 2020. aasta kohtumäärus Vikingo Fővállalkozó (C‑610/19, EU:C:2020:673, punkt 50); 16. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Glencore Agriculture Hungary (C‑189/18, EU:C:2019:861, punkt 34) ning 6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Bonik (C‑285/11, EU:C:2012:774, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt selle vahetegemise kohta sõnaselgelt 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Ferimet (C‑281/20, EU:C:2021:910, ühest küljest punkt 46 ja teisest küljest punkt 54), vt ka 14. aprilli 2021. aasta kohtumäärus Finanzamt Wilmersdorf (C‑108/20, EU:C:2021:266, punkt 35).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus SC Cridar Cons (C‑582/20, EU:C:2022:114, punkt 34); 16. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Glencore Agriculture Hungary (C‑189/18, EU:C:2019:861, punkt 35) ning 6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Bonik (C‑285/11, EU:C:2012:774, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Mõnes varasemas kohtuotsuses kasutab Euroopa Kohus veel sõnu „ei pidanud teadma“ – vt nt 6. juuli 2006. aasta kohtuotsus Kittel ja Recolta Recycling (C‑439/04 ja C‑440/04, EU:C:2006:446, punkt 60). Näib aga, et sellest liiga kaugeleulatuvast sõnastusest, mis põhines üksnes eelotsuse küsimusel, on vahepeal õigusega loobutud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus Enteco Baltic (C‑108/17, EU:C:2018:473, punkt 94); 22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus PPUH Stehcemp (C‑277/14, EU:C:2015:719, punkt 48); 13. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Maks Pen (C‑18/13, EU:C:2014:69, punkt 27); 6. septembri 2012. aasta kohtuotsus Mecsek-Gabona (C‑273/11, EU:C:2012:547, punkt 54); 6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Bonik (C‑285/11, EU:C:2012:774, punkt 39) ning 6. juuli 2006. aasta kohtuotsus Kittel ja Recolta Recycling (C‑439/04 ja C‑440/04, EU:C:2006:446, punkt 56).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt 16. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Glencore Agriculture Hungary (C‑189/18, EU:C:2019:861, punkt 34); 22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus PPUH Stehcemp (C‑277/14, EU:C:2015:719, punkt 47); 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Schoenimport „Italmoda“ Mariano Previti (C‑131/13, C‑163/13 ja C‑164/13, EU:C:2014:2455, punkt 62); 13. märtsi 2014. aasta kohtuotsus FIRIN (C‑107/13, EU:C:2014:151, punkt 40); 13. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Maks Pen (C‑18/13, EU:C:2014:69, punkt 26); 6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Bonik (C‑285/11, EU:C:2012:774, punkt 37); 21. juuni 2012. aasta kohtuotsus Mahagében (C‑80/11 ja C‑142/11, EU:C:2012:373, punkt 42) ning 6. juuli 2006. aasta kohtuotsus Kittel ja Recolta Recycling (C‑439/04 ja C‑440/04, EU:C:2006:446, punktid 59 ja 61).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) 2. mai 2018. aasta kohtuotsus Scialdone (C‑574/15, EU:C:2018:295, punktid 39 ja 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) 2. mai 2018. aasta kohtuotsus Scialdone (C‑574/15, EU:C:2018:295, punktid 41 ja 42).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt selle kohta üksikasjalikult ka kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas W (käibemaksu mahaarvamine seoses osaniku sissemaksega) (C‑98/21, EU:C:2022:160, punktid 68 ja 78 jj).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Ferimet (C‑281/20, EU:C:2021:910, punkt 54), vt mh 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus KrakVet Marek Batko (C‑276/18, EU:C:2020:485, punkt 85); 17. detsembri 2015. aasta kohtuotsus WebMindLicenses (C‑419/14, EU:C:2015:832, punkt 36) ning 21. veebruari 2006. aasta kohtuotsus (C‑255/02, EU:C:2006:121, punktid 74 ja 75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) 20. mai 2021. aasta kohtuotsus (C‑4/20, EU:C:2021:397, punkt 43).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark (C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punkt 98); kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas W (käibemaksu mahaarvamine seoses osaniku sissemaksega) (C‑98/21, EU:C:2022:160 punkt 67) ning 22. mai 2008. aasta kohtuotsus Ampliscientifica ja Amplifin (C‑162/07, EU:C:2008:301), mille punktis 28 on veel kasutatud sõna „ainus“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus Cussens jt (C‑251/16, EU:C:2017:881, punkt 46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Analoogselt kaupadega kauplemise keelu tähenduses vt siiski 14. aprilli 2021. aasta kohtumäärus Finanzamt Wilmersdorf (C‑108/20, EU:C:2021:266, punktid 36 ja 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Niimoodi sõnaselgelt 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Schoenimport „Italmoda“ Mariano Previti (C‑131/13, C‑163/13 ja C‑164/13, EU:C:2014:2455, punkt 62).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Austria ja Saksamaa poolt kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 27 alusel esitatud taotlused lubada kehtestada erand kuuenda käibemaksudirektiivi artiklist 21, nimelt kehtestada üldine pöördmaksustamine, mille kohaselt on senise maksukohustuslase (= soorituse tegija) asemel käibemaksu kohustatud tasuma soorituse saaja, lükkas Euroopa Komisjon 19. juulil 2006 tagasi. Seejärel palus nõukogu komisjonil 2007. aastal uurida, kas saab luua võimaluse vabatahtlikult kohaldada üldist pöördmaksustamist, kuid komisjon ei ole selles veendunud; vt komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile käibemaksusüsteemi muutmiseks pettustega võitlemise eesmärgil võetavate meetmete kohta (SEK(2008) 249), 22. veebruar 2008, KOM(2008) 109 (lõplik), eelkõige punkt 5.1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile käibemaksusüsteemi muutmiseks pettustega võitlemise eesmärgil võetavate meetmete kohta (SEK(2008) 249), 22. veebruar 2008, KOM(2008) 109 (lõplik,) eelkõige punkt 4.3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Vt nt 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus Salomie ja Oltean (C‑183/14, EU:C:2015:454, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Nii juba minu ettepanekus kohtuasjas Biosafe – Indústria de Reciclagens (C‑8/17, EU:C:2017:927, punkt 44 jj), vt ka kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas Volkswagen (C‑533/16, EU:C:2017:823, punkt 64).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Nt 22. veebruari 2018. aasta kohtuotsus T – 2 (C‑396/16, EU:C:2018:109, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus Terra Baubedarf-Handel (C‑152/02, EU:C:2004:268, punkti 35 lõpuosa). On tõsi, et Euroopa Kohus kasutab selle saksakeelses versioonis sõna „abgeführt“ (mida kasutatakse tavaliselt riigikassasse maksmise kontekstis). Kuna ta räägib aga soorituse saajast, kes ei tasu kõnealust käibemaksu maksuhaldurile, vaid tasub selle soorituse tegijale, on ilmne, et sellega on mõeldud viimast. Prantsuskeelses versioonis on kasutatud ka sõnu „avoir été acquittée“, mille saab probleemideta õigesti tõlkida sõnadega „on maksnud“. Punktis 36 – seal on see ka õigesti tõlgitud – saab see eriti selgeks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) 21. veebruari 2008. aasta kohtuotsus Netto Supermarkt (C‑271/06, EU:C:2008:105, punkt 21) ja 20. oktoobri 1993. aasta kohtuotsus Balocchi (C‑10/92, EU:C:1993:846, punkt 25).</p>
</body>
</html>
