<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-411/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017TJ0411</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:435">EU:T:2020:435</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>20</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>20</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200923">23.9.2020</DATE> – Kohtuasi T‑411/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Landesbank Baden-Württemberg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">SRB</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kaheksas koda laiendatud koosseisus)</P><P><DATE ISO="20200923">23. september 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Majandus- ja rahaliit</KEYWORD><KEYWORD>Pangandusliit</KEYWORD><KEYWORD>Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord</KEYWORD><KEYWORD>Ühtne kriisilahendusfond</KEYWORD><KEYWORD>Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsus 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise kohta</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Otsene ja isiklik puutumus</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetavus</KEYWORD><KEYWORD>Olulised menetlusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Otsuse kinnitamine</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendamiskohustus</KEYWORD><KEYWORD>Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele</KEYWORD><KEYWORD>Õigusvastasuse vastuväide</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuotsuse mõju ajaline piiramine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑411/17,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Landesbank Baden-Württemberg</HT>, asukoht Stuttgart (Saksamaa), esindajad: advokaadid H. Berger ja K. Rübsamen,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)</HT>, esindajad: advokaadid A. Martin-Ehlers, S. Raes, T. Van Dyck ja A. Kopp,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P>keda toetab</P><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: A. Steiblytė ja K.-P. Wojcik,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada hagejat puudutavas osas Ühtse Kriisilahendusnõukogu <DATE ISO="20170411">11. aprilli 2017. aasta</DATE> täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05),</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus),</P><P>koosseisus: koja president A. M. Collins, kohtunikud M. Kancheva, R. Barents, J. Passer (ettekandja) ja G. De Baere,</P><P>kohtusekretär: ametnik S. Bukšek Tomac,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi on seotud pangandusliidu teise sambaga, mis puudutab ühtset kriisilahenduskorda, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140715">15. juuli 2014. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="225" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 225, lk 1</REF.DOC.OJ>). Ühtse kriisilahenduskorra loomise eesmärk on tugevdada kriisilahenduse raamistiku integreerimist euroala liikmesriikides ja ühtses järelevalvemehhanismis osaleda soovivates euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>osalevad liikmesriigid<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Täpsemalt puudutab käesolev kohtuasi ühtset kriisilahendusfondi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kriisilahendusfond<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), mis on loodud määruse nr 806/2014 artikli 67 lõikega 1. Kriisilahendusfondi rahastatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksetest, mis kogutakse riigi tasandil sama määruse artikli 67 lõike 4 alusel eelkõige <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksetena. Nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti 13 kohaselt tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>krediidiasutus või investeerimisühing<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> krediidiasutust või investeerimisühingut, millele laieneb konsolideeritud järelevalve kooskõlas sama määruse artikli 2 punktiga c. Osamaksed kantakse Euroopa Liidu tasandil üle vastavalt osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise valitsustevahelisele lepingule, mis allkirjastati <DATE ISO="20140521">21. mail 2014</DATE> Brüsselis (Belgia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 806/2014 artiklis 70 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/><HT TYPE="ITALIC">Ex ante</HT> osamaksed<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="070.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalne osamaks[e] nõutakse sisse vähemalt kord aastas ning see arvutatakse proportsionaalselt sellega, kui suure osa moodustab tema kohustuste summa (välja arvatud omavahendid) miinus tagatud hoiused kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud asutuste kohustuste kogusummast (välja arvatud omavahendid) miinus tagatud hoiused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="070.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Igal aastal arvutab kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist EKP või liikmesriigi pädeva asutusega ja tihedas koostöös liikmesriikide kriisilahendusasutustega individuaalsed osamaksed tagamaks, et kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasutavad osamaksed ei ületa 12,5% sihttasemest.</P><P>Igal aastal põhineb üksikute asutuste osamaksete arvutamine järgmisel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kindlasummaline osamakse, mis arvutatakse proportsionaalselt sellega, kui suure osa moodustab krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste summa (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused) osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste summast kokku (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused), ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>riskipõhised osamaksed, mis põhinevad direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning tekitamata moonutusi liikmesriikide pangandussektorite struktuuride vahel.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Kindlasummalise osamakse ja riskipõhise osamakse suhte puhul võetakse arvesse osamaksete tasakaalustatud jaotumist eri liiki pankade vahel.</P><P>Punktide a ja b kohaselt arvutatav kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud asutuste tasutavate individuaalsete osamaksete aastane summa ei ületa ühelgi juhul 12,5% sihttasemest.</P><?PAGE NO="3"?><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="070.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kohaldatakse delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks osamaksete proportsionaalne korrigeerimine krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga ning mille komisjon on võtnud vastu direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 7 alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="070.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA><P>Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku alusel ning lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktide raamistikus vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise tingimused, eelkõige seoses järgmisega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>individuaalsete osamaksete arvutamise metoodika kohaldamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>delegeeritud õigusaktides kindlaks määratud riskitegurite krediidiasutustele ja investeerimisühingutele määramise praktiline kord.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määrust nr 806/2014 täiendati <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakseid puudutavas osas nõukogu <DATE ISO="20141219">19. detsembri 2014. aasta</DATE> rakendusmäärusega (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks määruse nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksetega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="015" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 15, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruses nr 806/2014 ja rakendusmääruses 2015/81 on ka viidatud teatavatele sätetele, mis on kehtestatud kahes muus õigusaktis:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="173" PAGE.FIRST="190" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 173, lk 190</REF.DOC.OJ>);</P></ITEM><ITEM><P>teiseks komisjoni <DATE ISO="20141021">21. oktoobri 2014. aasta</DATE> delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse direktiivi 2014/59 seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate <HT TYPE="ITALIC">ex-ante</HT>-osamaksetega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="011" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 11, lk 44</REF.DOC.OJ>).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kriisilahendusnõukogu<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) loodi liidu asutusena (määruse nr 806/2014 artikkel 42). See koosneb eelkõige täiskogust ja täitevistungist (määruse nr 806/2014 artikli 43 lõige 5). Kriisilahendusnõukogu täitevistung teeb kõik otsused määruse nr 806/2014 rakendamiseks, kui kõnealuse määrusega ei ole sätestatud teisiti (määruse nr 806/2014 artikli 54 lõike 1 punkt b).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Hagejaks olev Landesbank Baden-Württemberg on Saksamaal asutatud krediidiasutus. Ta on ühinenud Sparkassen-Finanzgruppe (hoiukassade ühendus, Saksamaa) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga (institutional protection scheme, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>IPS<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Hageja saatis <DATE ISO="20170126">26. jaanuaril 2017</DATE> Saksamaa kriisilahendusasutusele Bundesanstalt für Finanzmarktstabilisierung (finantsturgude stabiliseerimise föderaalne amet, Saksamaa; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>FMSA<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) oma deklaratsiooni 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse arvutamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu täitevistungil määruse nr 806/2014 artikli 54 lõike 1 punkti b ja artikli 70 lõike 2 alusel tehtud <DATE ISO="20170411">11. aprilli 2017. aasta</DATE> otsusega kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) otsustati iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu, sh hageja 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse suurus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>FMSA andis hagejale <DATE ISO="20170421">21. aprilli 2017. aasta</DATE> osamakse teatega, mille viimane sai kätte <DATE ISO="20170424">24. aprillil 2017</DATE>, teada, et kriisilahendusnõukogu määras kindlaks tema 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse kriisilahendusfondi ning teatas talle summa, mis tuleb maksta Restrukturierungsfondsile (ümberkorraldusfond, Saksamaa) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>osamakse teade<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). FMSA lisas osamakse teatele kaks dokumenti, nimelt vaidlustatud otsuse teksti saksakeelse versiooni ilma selles tekstis nimetatud lisata ning dokumendi pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Arvutuskäik (riskiga kaalutud): 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed [kriisilahendusfondi]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>dokument pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Arvutuskäik<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/><QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20170630">30. juunil 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20170929">29. septembril 2017</DATE> esitatud avalduses palus Euroopa Komisjon luba astuda menetlusse kriisilahendusnõukogu nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Üldkohtu kaheksanda koja (endine koosseis) president rahuldas komisjoni menetlusse astumise avalduse <DATE ISO="20171113">13. novembri 2017. aasta</DATE> otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 28 kohaselt otsustas Üldkohus kaheksanda koja (endine koosseis) ettepanekul anda kohtuasja lahendamiseks laiendatud koosseisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Menetlust korraldava meetmega, mis võeti <DATE ISO="20190212">12. veebruaril 2019</DATE> kodukorra artikli 89 alusel, palus Üldkohus esimesena kriisilahendusnõukogul esitada esiteks vaidlustatud otsuse originaali täielik koopia, sealhulgas selle otsuse lisa, ja teiseks kõik tema vaheotsused, mille alusel arvutati 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse. Teisena palus Üldkohus kriisilahendusnõukogul kirjeldada vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetlust, esitades tõendavad dokumendid. Kolmandana paluti kriisilahendusnõukogul täpsustada seoses tema veebisaidil avaldatud tabeli andmetega, mis puudutavad riskiga korrigeerimise kordaja vahemikke ning mida on mainitud kostja vastuse punktis 154 ja vasturepliigi punktis 102, nende andmete esmakordse avaldamise kuupäeva. Neljandana paluti kriisilahendusnõukogul ära näidata IPS-näitaja kordaja ja riskiga korrigeerimise kordaja väärtused, mida kasutati vaidlustatud otsuses teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, keda on nimetatud hagi lisas A.12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu vastas sellele menetlust korraldavale meetmele <DATE ISO="20190320">20. märtsi 2019. aasta</DATE> dokumendiga. Dokumentide esitamise nõude kohta märkis ta sisuliselt, et ta ei saa neid dokumente konfidentsiaalsuse tõttu esitada. Sel põhjusel palus ta Üldkohtul määrata menetlustoiming.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Üldkohus kohustas <DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> määrusega kriisilahendusnõukogu ühelt poolt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 24 esimese lõigu ja teiselt poolt kodukorra artikli 91 punkti b, artikli 92 lõike 3 ja artikli 103 alusel esitama mittekonfidentsiaalses ja konfidentsiaalses versioonis täielikud koopiad vaidlustatud otsuse originaalist, sealhulgas selle otsuse lisast, samuti kõikidest tema tehtud vaheotsustest, mille alusel arvutati 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse, ja kõikidest vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetlust puudutavatest tõendavatest dokumentidest ning eespool punktis 15 nimetatud kordajate väärtused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu vastas <DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele <DATE ISO="20190503">3. mai 2019. aasta</DATE> dokumendiga. Seoses vaidlustatud otsusega selgitas kriisilahendusnõukogu, et selle lisa võeti vastu XLSX-vormingus. Üldkohtule esitatud dokument oli siiski PDF-vormingus. Vaheotsustega seoses esitas<?PAGE NO="5"?> kriisilahendusnõukogu esiteks otsused 2016. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise kohta ning teiseks otsuste eelnõud ja saatemärkused (<HT TYPE="ITALIC">cover notes</HT>). Lõpuks esitas kriisilahendusnõukogu teatavad andmed eespool punktis 15 nimetatud kordajate väärtuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu eespool punktis 18 viidatud vastuse täiendamiseks tegi Üldkohus <DATE ISO="20190909">9. septembril 2019</DATE> teise määruse menetlustoimingute kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu vastas <DATE ISO="20190909">9. septembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele <DATE ISO="20190926">26. septembri 2019. aasta</DATE> dokumendiga ja esitas esiteks vaidlustatud otsuse teksti koopia PDF-vormingus ja selle otsuse lisaga seoses USB-mälupulga, mis sisaldas mittekonfidentsiaalses ja konfidentsiaalses versioonis XLSX-vormingus faili. Teiseks esitas kriisilahendusnõukogu mittekonfidentsiaalses ja konfidentsiaalses versioonis 11 dokumenti, milles on kirjeldatud eespool punktis 18 viidatud saatemärkustes sisalduvate või neile lisatud otsuste eelnõude täitevistungil heakskiitmise menetlust. Lõpuks esitas ta anonüümseks muudetud tabeli eespool punktis 15 nimetatud kordajate väärtustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Pärast kodukorra artikli 103 lõikes 1 ette nähtud hindamist eemaldas Üldkohus <DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> määrusega toimikust kõik dokumendid, mille kriisilahendusnõukogu oli esitanud konfidentsiaalses versioonis vastuseks <DATE ISO="20190410">10. aprilli</DATE> ja <DATE ISO="20190909">9. septembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele menetlustoimingute kohta, ja tõdes, et eespool punktis 18 viidatud saatemärkuste mittekonfidentsiaalsed versioonid sisaldavad kustutatud lõike, mis on kohtuasja lahendamiseks asjakohased ja ka mittekonfidentsiaalsed. Seetõttu kohustas ta kriisilahendusnõukogu esitama kõnealuste märkuste uued mittekonfidentsiaalsed versioonid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu täitis selle määruse <DATE ISO="20191018">18. oktoobri 2019. aasta</DATE> dokumendiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Hageja ja komisjon esitasid <DATE ISO="20191106">6. novembri 2019. aasta</DATE> kirjadega oma seisukohad kriisilahendusnõukogu vastuste kohta <DATE ISO="20190212">12. veebruari 2019. aasta</DATE> menetlust korraldavale meetmele, <DATE ISO="20190410">10. aprilli</DATE> ja <DATE ISO="20190909">9. septembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele menetlustoimingute kohta ja <DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul sisuliselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus teda puudutavas osas;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu palub Üldkohtul sisuliselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena, juhul kui Üldkohus otsustab vaidlustatud otsuse tühistada, lükata tühistamise mõju edasi kuue kuu võrra pärast kohtuotsuse jõustumist;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Komisjon ei esitanud menetlusse astuja seisukohti määratud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Oma seisukohtades leidis kriisilahendusnõukogu sisuliselt, et hagejal puudub õigus esitada vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagi, ja väitis, et see otsus ei puuduta hagejat otseselt ja isiklikult ning tema olukorda saab mõjutada üksnes osamakse teade.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT><DATE ISO="20191203">3. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses Iccrea Banca (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑414/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1036">EU:C:2019:1036</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) leidis Euroopa Kohus sisuliselt, et kuigi kriisilahendusnõukogu nende otsuste adressaadid, mis käsitlevad kriisilahendusfondi tehtavate <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamist, on vastavalt rakendusmääruse 2015/81 artikli 5 lõikele 1 liikmesriikide kriisilahendusasutused, puudutavad need otsused kõnealuseid osamakseid tasuma kohustatud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid kahtlemata otseselt ja isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et hagejal on õigus esitada hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks; seda tunnistas kriisilahendusnõukogu ka kohtuistungil ja see kanti kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Mis puudutab kriisilahendusnõukogu argumenti, et hagi on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>esitatud otse […] nende määruste ja direktiivide peale, mis puudutavad <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, ja tuleb seetõttu jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, siis tuleb märkida, et käesoleva hagiga taotletakse üksnes vaidlustatud otsuse tühistamist. Delegeeritud määruse 2015/63 peale ei ole tühistamisnõuet esitatud, vaid tegemist on üldkohaldatava aktiga, mille vastu hageja esitab õigusvastasuse vastuväite.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb lisada, et ELTL artikli 277 kohaselt võib olenemata ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaja möödumisest taotleda iga menetlusosaline kohtuvaidluses, kus arutamisele tuleb liidu institutsiooni, organi või asutuse vastuvõetud üldkohaldatav akt, liidu kohtutelt ELTL artikli 263 teises lõigus esitatud alustel selle õigusakti kohaldamata jätmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Järelikult, kuna käesolev hagi on esitatud kriisilahendusnõukogu sellise otsuse peale, mis on vastu võetud liidu institutsiooni üldkohaldatava akti alusel, ei saa seda hagi tervikuna või osaliselt vastuvõetamatuks pidada pelgalt seetõttu, et selles hagis taotleb hageja ELTL artikli 277 alusel kõnealuse akti kohaldamata jätmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Lisaks, kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab üldakt, mille õigusvastasust väidetakse, olema hagi esemeks olevale juhtumile otseselt või kaudselt kohaldatav ning vaidlustatud üksikotsuse ja kõnealuse üldakti vahel peab olema otsene õiguslik seos (vt <DATE ISO="20170217">17. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑14/14 ja T‑87/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:102">EU:T:2017:102</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), siis piisab märkimisest, et vaidlustatud otsuses on nimetatud delegeeritud määrust 2015/63 – mille artiklite 4–7 ja 9 ning I lisa kohta esitab hageja õigusvastasuse vastuväite (vt allpool punkt 35) – otsuse ühe õigusliku alusena. Peale selle nähtub toimikust, et hageja 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse arvutati <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>riskiga kaalutud<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> meetodi kohaselt ja seega just eelkõige delegeeritud määruse 2015/63 eespool viidatud sätteid kohaldades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et käesolev hagi on vastuvõetav nii osas, mis puudutab vaidlustatud otsuse tühistamise nõuet, kui ka osas, mis puudutab hageja esitatud õigusvastasuse vastuväidet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Hageja põhjendab oma hagi kuue väitega:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>esiteks on rikutud ELTL artikli 296 teist lõiku ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) artikli 41 lõiget 1 ja lõike 2 punkti c, sest vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud;</P></ITEM><ITEM><P>teiseks on rikutud harta artikli 41 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a, kuna hagejat ei ole ära kuulatud;</P></ITEM><ITEM><P>kolmandaks on rikutud harta artikli 47 lõiget 1, sest vaidlustatud otsus ei ole kontrollitav;</P></ITEM><ITEM><P>neljandaks on rikutud direktiivi 2014/59 artikli 103 lõike 7 punkti h, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 176, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 113 lõiget 7, delegeeritud määruse 2015/63 artikli 6 lõike 5 esimest lauset, harta artikleid 16 ja 20 ning proportsionaalsuse põhimõtet, kuna kohaldati IPS-näitaja kordajat;</P></ITEM><ITEM><P>viiendaks on rikutud harta artiklit 16 ja proportsionaalsuse põhimõtet, sest kohaldatud on riskiga korrigeerimise kordajat;</P></ITEM><ITEM><P>kuuendaks on delegeeritud määruse 2015/63 artiklid 4–7 ja 9 ning selle määruse I lisa õigusvastased.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb analüüsida oluliste menetlusnormide rikkumisest tulenevat avalikul huvil põhinevat väidet, mille liidu kohus peab tõstatama omal algatusel (vt selle kohta <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20000330">30. märtsi 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>VBA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Florimex jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑265/97 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:170">EU:C:2000:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20030306">6. märtsi 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Westdeutsche Landesbank Girozentrale ja Land Nordrhein-Westfalen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑228/99 ja T‑233/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:57">EU:T:2003:57</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0143">143</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Oluliste menetlusnormide rikkumine hõlmab eelkõige õigusakti kinnitamata jätmist (vt selle kohta <DATE ISO="19940615">15. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. BASF jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑137/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:247">EU:C:1994:247</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja põhjenduse puudumist või ebapiisavust (vt <DATE ISO="20170615">15. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:461">EU:C:2017:461</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), kusjuures viimast küsimust käsitleb hagi esimene väide, mida tuleb analüüsida koos kolmanda ja kuuenda väitega.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud otsuse kinnitamine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et kuna intellektuaalne ja formaalne element moodustavad lahutamatu terviku, on akti kirjalik sõnastus selle vastu võtnud asutuse tahte vajalik väljendus (<DATE ISO="19940615">15. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. BASF jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑137/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:247">EU:C:1994:247</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Akti kinnitamise eesmärk on tagada õiguskindlus, kinnistades akti andja poolt vastu võetud teksti, ning see on oluline menetlusnorm (<DATE ISO="19940615">15. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. BASF jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑137/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:247">EU:C:1994:247</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Samuti on leitud, et olulise menetlusnormi rikkumiseks piisab sellest, et akti ei ole kinnitatud, ilma et oleks vaja tõendada ka seda, et akti puhul esineb mõni muu puudus või et kinnitamata jätmine põhjustas kahju isikule, kes sellele tugineb (<DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kinnitamise vorminõude täitmise ja seega akti kindluse kontrollimine on mis tahes muu kontrolli nagu akti andja pädevuse, kollegiaalsuspõhimõtte järgimise või aktide põhjendamise kohustuse täitmise kontrollimise eeltingimus (<DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Kui liidu kohus tuvastab talle esitatud akti analüüsimisel, et akti ei ole nõuetekohaselt kinnitatud, peab ta omal algatusel tõstatama väite, et rikutud on olulist menetlusnormi, mis seisneb nõuetekohase kinnituse puudumises, ja järelikult sellise puudusega akti tühistama (<DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Selles suhtes ei ole erilist tähtsust sellel, et kinnituse puudumine ei põhjustanud ühelegi vaidluse poolele kahju. Nimelt on aktide kinnitamine ELTL artikli 263 tähenduses oluline menetlusnorm, mis on esmavajalik õiguskindluse tagamiseks ja mille rikkumine toob kaasa vigase akti tühistamise, ilma et oleks vaja kindlaks teha sellise kahju esinemine (<DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta ka <DATE ISO="20160908">8. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Goldfish jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑54/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:455">EU:T:2016:455</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Käesolevas asjas märgib kriisilahendusnõukogu oma vastuses <DATE ISO="20190212">12. veebruaril 2019</DATE> võetud menetlust korraldavale meetmele, et vaidlustatud otsus võeti vastu kirjalikus menetluses vastavalt kriisilahendusnõukogu täiskogu poolt <DATE ISO="20150429">29. aprillil 2015</DATE> vastu võetud kriisilahendusnõukogu täitevistungi kodukorra (SRB/PS/2015/8) artikli 7 lõikele 5 ja artiklile 9, kusjuures kirjaliku menetluse alustamiseks saadeti kriisilahendusnõukogu täitevistungi liikmetele e-kirjaga dokumendid, mille hulgas olid muu hulgas DOC-vormingus dokument vaidlustatud otsuse teksti eelnõuga ja XLSX-vormingus dokument selle lisa eelnõuga, millele on vaidlustatud otsuse tekstis viidatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses ilmneb kriisilahendusnõukogu vastusest <DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele, et <DATE ISO="20170411">11. aprillil 2017</DATE>, pärast seda, kui täitevistungi kõik liikmed olid eespool punktis 44 viidatud kaks dokumenti menetluse käigus muudetud sõnastuses samuti e-kirjade teel heaks kiitnud, printis kriisilahendusnõukogu sekretariaat DOC-vormingus dokumendi (vaidlustatud otsuse tekst ilma selle lisata) ning kriisilahendusnõukogu esimees allkirjastas selle dokumendi ja samuti toimikuga seotud kaaskirja. Kõnealuse dokumendi allkirjastatud versiooni säilitatakse kriisilahendusnõukogu ruumides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Oma vastuses <DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele esitas kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsuse teksti allkirjastatud versiooni koopia ja ka koopia kõnealusest kaaskirjast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Tuleb siiski tõdeda, et kriisilahendusnõukogu ei ole esitanud ühtegi tõendit vaidlustatud otsuse lisa kinnitamise kohta, kusjuures see lisa on XLSX-vormingus digitaalne dokument, mis sisaldab <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete summasid ja kujutab endast seega selle otsuse olulist osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Nimelt ei esitanud kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsuse lisa ühtegi versiooni, millel oleks digitaalne allkiri, kuigi nimetatud lisa ei ole mingil viisil vaidlustatud otsuse tekstiga lahutamatult seotud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Mis puudutab eespool punktis 45 viidatud kaaskirja, millel esinev märge <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Attachment(s): 2<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> (lisa(d): 2) peaks teoreetiliselt tähendama, et kui kriisilahendusnõukogu esimees sellele oma käega alla kirjutas, oli sellele kaaskirjale lisatud kaks dokumenti, st vaidlustatud otsuse tekst ja lisa prinditud versioon, siis tuleb tõdeda, et tegelikult ei tõenda see kaaskiri kahe lisatud dokumendi, mida ei ole pealegi isegi identifitseeritud, olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Lisaks märkis kriisilahendusnõukogu kohtuistungil, et ta ei ole printinud lisa, mis, nagu juba märgitud, on XLSX-vormingus, seega digitaalne dokument. Järelikult sai selle dokumendi allkiri olla üksnes digitaalne ja see ei saanud seega olla paberkandjal koostatud kaaskirjale füüsiliselt lisatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu mainib allkirjastamist ainult vaidlustatud otsuse tekstiga seoses. Kriisilahendusnõukogu ei tõenda, et selle lisa allkirjastas kriisilahendusnõukogu esimees digitaalselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, mille kriisilahendusnõukogu kohtuistungil esitas ja mille kohaselt oli lisa kaaskirja allkirjastamise ajal kättesaadav dokumentide süsteemis nimega ARES (Advanced Records System), siis tuleb tõdeda, et see argument on uus ja seetõttu vastuvõetamatu ning igal juhul tõendamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et kaaskiri ei sisalda midagi, mis seda väidet tõendaks ja veel vähem sisaldab see midagi sellist, mis võimaldaks tuvastada lahutamatu seose kaaskirja, millele kriisilahendusnõukogu esimees on oma käega alla kirjutanud, ja ARESes väidetavalt oleva dokumendi vahel, mis vastaks vaidlustatud otsuse lisale, nagu see Üldkohtule esitati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes ei saa omakäeline allkiri kaaskirjal, milles on mainitud kahte lisatud dokumenti neid identifitseerimata, ja mis ei ole lisaks nende dokumentidega lahutamatult seotud, ja hoolimata sellest, et tegelikult oli sellel kaaskirjal ainult üks lisatud dokument, kinnitada teist dokumenti, st väidetavalt ARESes sisalduvat XLSX-vormingus lisa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et vaidlustatud otsuse kinnitamise nõue ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Üldkohus peab korrakohase õigusemõistmise huvides vajalikuks võtta seisukoht ka esimese väite kohta, mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist; kolmanda väite kohta, mille kohaselt on rikutud hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, ning kuuenda väite kohta, mis puudutab delegeeritud määruse 2015/63 teatavate sätete õigusvastasust, kusjuures neid erinevaid väiteid käsitletakse koos.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene, kolmas ja kuues väide, mis koos käsitletuna puudutavad põhjendamiskohustuse ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist ning delegeeritud määruse 2015/63 õigusvastasuse vastuväidet</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Hageja väidab, et kriisilahendusnõukogu rikkus põhjendamiskohustust ja hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, sest ta ei põhjendanud vaidlustatud otsust piisavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Hageja väidab, et kohtupraktika kohaselt on maksu tasumist nõudev otsus kohtuliku kontrolli jaoks nõutava põhjalikkusega põhjendatud siis, kui see sisaldab täpset ja üksikasjalikku arvestust selle nõude elementide kohta, mille täitedokumenti ta endast kujutab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on põhjendamisele esitatavad nõuded ka kõrgemad riskiga korrigeerimise keerulisuse, kohaldatava finantskoormuse olulisuse ja kriisilahendusnõukogul oleva kaalutlusruumi tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Hageja väitel ei sisalda aga ükski hagejale osamakse teate lisas esitatud dokument andmeid, mida tal on vaja tema osamakse arvutamise õigsuse kontrollimiseks nii aasta baasosamakse arvutamise kui ka selle osamakse riskiga korrigeerimise osas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Ainult konkreetselt hagejat puudutavate andmete esitamine ei ole ilmselgelt piisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Hageja lisab, et kriisilahendusnõukogu ei saa õigustada põhjendamiskohustuse täitmata jätmist kohustusega hoida konfidentsiaalsena teisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid puudutavaid andmeid, mis on arvutuse kontrollimiseks vältimatult vajalikud. Ta viitab direktiivi 2014/59 artikli 84 lõikele 3 ja määruse nr 575/2013 artiklis 431 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud krediidiasutuste avalikustamiskohustusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Hageja väitel rikkus kriisilahendusnõukogu seega põhjendamiskohustust olulisel määral ja mitmel viisil, millega peaks kaasnema vaidlustatud otsuse tühistamine. Esitatud põhjendus ei võimalda krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning FMSA‑l osamakse arvutamist üle vaadata ega kontrollida. Isegi Üldkohtul on võimatu vaidlustatud otsust kontrollida ja järelikult ka endal põhjendamiskohustust täita. Üldkohtu tehtav otsus rikuks vältimatult harta artikli 47 teise lõiguga tagatud õigust õiglasele kohtumenetlusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Hageja väitel on põhjendamiskohustuse rikkumiste tõttu võimalik, et esinevad sisulised puudused, mida ei saa just täieliku põhjenduse puudumise tõttu tuvastada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Samadel põhjustel on kriisilahendusnõukogu rikkunud ka hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Nimelt, kuna vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, siis ei saa Üldkohus veenduda selles, et see otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ega isegi mitte hinnata vaidlusaluse osamakse arvutamise aluseks olevate andmete, väärtuste ning etappide abstraktset tõenäosust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Lõpuks väidab hageja ELTL artiklile 277 viidates, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ka sel põhjusel, et delegeeritud määruse 2015/63 artiklid 4–7 ja 9 ning selle I lisa on ise vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, sest nendega luuakse osamaksete kindlaksmääramise kompleksne süsteem, mille tunnusteks on mitmes küsimuses esinev kaalutlusruum ja täielik läbipaistmatus ning mille kohaldamisel ei ole kriisilahendusnõukogul võimalik esitada kontrollitavat põhjendust krediidiasutustele ja investeerimisühingutele individuaalselt määratavate kohustuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu, keda põhiosas toetab komisjon, vaidleb nendele argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kõigepealt väidab kriisilahendusnõukogu, et vaidlustatud otsuse põhjendus on arvutamise põhjuste mõistmiseks piisav nii liikmesriikide kriisilahendusasutustele kui ka üldiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Seejärel toob kriisilahendusnõukogu esile mitu kontekstiga seotud asjaolu, mis tema arvates võivad mõjutada põhjendamiskohustuse ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Esiteks olid nii FMSA kui ka krediidiasutused ja investeerimisühingud kaasatud <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise protsessi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Teiseks on <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise metoodika selgelt esitatud kohaldatavates õigusnormides, eelkõige määruse nr 806/2014 artikli 70 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruse 2015/63 2. jaos ja I lisas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleneb kohtupraktikast, et väljakujunenud otsustuspraktikaga kooskõlas olevat otsust võib põhjendada kokkuvõtlikult, eelkõige viitega nimetatud praktikale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Peale selle väidab kriisilahendusnõukogu, et hageja suhtes esinev põhjendamiskohustus ei ole vastupidi hageja väidetele sellise ulatusega, et see peab võimaldama hagejal täpselt hinnata, kas arvutused on õiged või mitte. See on tuletatav liidu teiste õigusvaldkondadega, nimelt konkurentsiõiguse valdkonnaga seotud kohtupraktikast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selles kontekstis toob kriisilahendusnõukogu esile asjaolu, et (ligikaudu) 3500 krediidiasutuse ja investeerimisühingu <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed on omavahel seotud, kuna kõigi osamaksete summa peab vastama aasta sihttasemele, ning järelikult ei põhine hageja osamakse ainult tema esitatud andmetel, vaid samuti 3500 muu krediidiasutuse ja investeerimisühingu andmetel, mis on seotud nende ettevõtjate tegevuse spetsiifikaga, nende kohustuste ja riskidega, mida kriisilahendusnõukogu hindab vaidlustatud otsuse raames krediidiasutusi ja investeerimisühinguid kategoriseerides. Need andmed on konfidentsiaalsed. Põhjendamiskohustust tuleb seega kaaluda kriisilahendusnõukogul lasuva kohustusega kaitsta kõigi asjasse puutuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ametisaladust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et põhjendamiskohustuse ulatust võib piirata ka liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate ülekaalukate kaalutluste tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Lõpuks läheks see, kui osalevate liikmesriikide kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kogu konfidentsiaalset teavet jagataks iga kriisilahendusasutusega, kaugemale rakendusmääruse 2015/81 artikli 5 lõikega 1 nõutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Seega on vaidlustatud otsuse põhjendamisel valitud detailsuse tase kriisilahendusnõukogu arvates piisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Seoses hageja seisukohaga, et õigus tõhusale kohtulikule kaitsele eeldab, et Üldkohus peab saama osamakse üle arvutada, väidab kriisilahendusnõukogu, et see õiguspärasuse kontrolli tõlgendus on liiga lai ega vasta selles valdkonnas olemasolevale kohtupraktikale. Nimelt tuleb õigust tõhusale kohtulikule kaitsele hinnata määrusega nr 806/2014 ja rakendusmäärusega 2015/81 kehtestatud institutsioonidevahelise tasakaalu kontekstis. <HT TYPE="ITALIC">Ex ante</HT> osamaksete arvutamine on kriisilahendusnõukogu ülesanne. Järelikult ei peaks Üldkohtu roll olema asendada kriisilahendusnõukogu otsus enda otsusega nii, et ta arvutab osamakse üle. Käesolevas kohtuasjas saab Üldkohus kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust asjakohast õiguslikku raamistikku arvestades. Järelikult ei ole hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Sellest olenemata võib Üldkohus oma kontrolli raames nõuda selle kontrolli jaoks asjakohaste andmete või tõendite esitamist, kaaludes seejuures konfidentsiaalsuse tagamist vajadusega tagada piisavas ulatuses õigus tõhusale kohtulikule kaitsele; sellega saab kompenseerida osa andmete võimalikku puudumist, mis ohustab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Samadel põhjustel on delegeeritud määruse 2015/63 sätteid puudutav hageja õigusvastasuse vastuväide põhjendamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Igal juhul on 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutus põhimõtteliselt jätkuvalt kehtiv, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava vea kohta nende arvutamisel. Järelikult puudub hagejal vaidlustatud otsuse tühistamiseks õigustatud huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Üldkohtu kohtuistungil esitatud küsimusele vastates täpsustas kriisilahendusnõukogu, et direktiivi 2014/59 artikli 84 lõikes 3, millele hageja viitas (vt eespool punkt 62), ja määruse nr 806/2014 artikli 88 lõikes 1 ette nähtud võimalus avalikustada konfidentsiaalset teavet kokkuvõtlikult või selliselt, et ettevõtjaid ei ole võimalik kindlaks teha, ei ole käesoleval juhul mõeldav. Kriisilahendusnõukogu esitas enda sõnul hagejale teavet niisuguses maksimaalses ulatuses, nagu olemasolev süsteem võimaldab.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldkohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab põhjendus, mida nõutakse ELTL artiklis 296, olema kohandatud asjasse puutuva õigusakti laadiga ning sellest peab selgelt ja üheselt mõistetavalt ilmnema õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik mõista võetud meetme põhjendusi ja pädeval kohtul oleks võimalik teostada kontrolli (vt <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comunidad Autónoma de Galicia ja Retegal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑70/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1002">EU:C:2017:1002</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Põhjendamise nõude hindamisel tuleb arvesse võtta juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, toodud põhjenduste laadi ning huvi, mis võib olla selgituste saamiseks akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna seda, kas akti põhjendused vastavad ELTL artiklis 296 sätestatud nõuetele, tuleb hinnata nii selle sõnastusest kui ka kontekstist ja kõikidest asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusnormidest lähtudes (vt <DATE ISO="20130307">7. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Acino <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑539/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:110">EU:T:2013:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Akti põhjendus peab olema ka loogiline ja eelkõige ilma sisemise vastuoluta, mis takistab akti aluseks olevate põhjuste õiget mõistmist (vt <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pilkington Group jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑462/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:508">EU:T:2015:508</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Lisaks on põhjendamiskohustus ja põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele tihedalt seotud (kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Housieaux</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑186/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:70">EU:C:2005:70</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus, et huvitatud isikul oleks võimalik teada vaidlustatud otsuse aluseks olevaid põhjusi nii selleks, et ta saaks kaitsta oma õigusi parimatel võimalikel tingimustel ja otsustada täielikult informeerituna, kas on otstarbekas pöörduda pädevasse kohtusse, kui ka selleks, et täielikult võimaldada viimati nimetatud kohtul kontrollida käsitletava otsuse seaduslikkust, sest selline kohustus on tal EL toimimise lepingust tulenevalt (vt selle kohta <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LS Customs Services</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑46/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:839">EU:C:2017:839</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20190313">13. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AlzChem <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑666/17 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:196">EU:C:2019:196</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi määrusega nr 806/2014 ja rakendusmäärusega 2015/81 loodud süsteemis tehakse <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete kindlaksmääramise otsused teatavaks liikmesriikide kriisilahendusasutustele, puudutavad need otsused neid osamakseid tasuma kohustatud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, sh hagejat isiklikult ja otseselt (vt eespool punkt 28).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Seega tuleb huvi, mis neil krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib selgituste saamiseks olla, samuti arvesse võtta, kui hinnatakse asjaomaste otsuste põhjendamise kohustuse ulatust (<DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hypo Vorarlberg Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑377/16, T‑645/16 ja T‑809/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:823">EU:T:2019:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0176">176</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portigon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑365/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:824">EU:T:2019:824</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Lisaks arvutab ja määrab <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed kindlaks kriisilahendusnõukogu. Tema otsused nende osamaksete arvutuse kohta on adresseeritud vaid liikmesriikide kriisilahendusasutustele (rakendusmääruse 2015/81 artikli 5 lõige 1) ning kriisilahendusasutused peavad need edastama krediidiasutustele ja investeerimisühingutele (rakendusmääruse 2015/81 artikli 5 lõige 2) ning osamaksed nende otsuste alusel krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt sisse nõudma (määruse nr 806/2014 artikli 67 lõige 4) (<DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hypo Vorarlberg Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑377/16, T‑645/16 ja T‑809/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:823">EU:T:2019:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0204">204</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portigon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑365/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:824">EU:T:2019:824</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0179">179</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Seega kui kriisilahendusnõukogu tegutseb määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 alusel, võtab ta vastu lõplikud otsused, mis puudutavad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid isiklikult ja otseselt (<DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hypo Vorarlberg Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑377/16, T‑645/16 ja T‑809/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:823">EU:T:2019:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0205">205</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portigon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑365/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:824">EU:T:2019:824</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Järelikult peab need otsused teinud kriisilahendusnõukogu neid põhjendama. Seda kohustust ei saa delegeerida liikmesriikide kriisilahendusasutustele ja viimased ei saa seda rikkumist ka heastada, sest vastasel juhul eiratakse kriisilahendusnõukogu staatust nende otsuste tegijana ja tema sellest tulenevat vastutust, ning kriisilahendusasutuste mitmekesisust arvestades võidakse tekitada oht, et krediidiasutusi ja investeerimisühinguid koheldakse kriisilahendusnõukogu otsuste põhjendamist puudutavas osas ebavõrdselt (<DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hypo Vorarlberg Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑377/16, T‑645/16 ja T‑809/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:823">EU:T:2019:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0206">206</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portigon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑365/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:824">EU:T:2019:824</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Mis puudutab käesolevas asjas vaidlustatud otsuse teksti, siis viidatakse volitustes õiguslike alustena määrusele nr 806/2014, direktiivile 2014/59, rakendusmäärusele 2015/81, delegeeritud määrusele 2015/63 ja eespool punktis 2 nimetatud valitsustevahelisele lepingule ning need sisaldavad rida viiteid sellele, et arvesse on võetud 2015. ja 2016. aasta eest kogutud <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakseid. Edasi tulevad vaidlustatud otsuse peamine osa (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[kriisilahendusnõukogu kiidab oma täitevistungil] heaks kriisilahendusfondi 2017. aasta eest tehtavad <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed lisas toodud suuruses<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) ja üksteist punkti, milles on üldiselt kirjeldatud <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise menetlust. Lõpuks on punktis 12 täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>[vaidlustatud otsus] jõustub selle vastuvõtmise päeval<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse lisa, mille kriisilahendusnõukogu esitas vastuseks <DATE ISO="20190909">9. septembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärusele, sisaldab tabelit, milles on iga asjasse puutuva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta märgitud osalev liikmesriik, kus krediidiasutus või investeerimisühing on saanud oma tegevusloa; millist meetodit on kasutatud 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Euroopa<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> osa arvutamiseks; osamakse suurus ja tulbas pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Risk Adjustment Factor (EA)<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> tema suhtes kohaldatud riskiga korrigeerimise Euroopa kordaja suurus (vt delegeeritud määruse 2015/63 artikkel 9 ja rakendusmääruse 2015/81 artikli 8 lõike 1 punkt b).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud otsus ei sisalda lisaks selle tekstis sisalduvatele üldistele selgitustele peaaegu ühtegi asjaolu hageja osamakse arvutamise kohta. Nimelt on selles otsuses esitatud üksnes see, millise meetodiga arvutati tema osamakse Euroopa osa ja kui suurt riskiga korrigeerimise kordajat tema suhtes seejuures kohaldati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Olgu lisatud, et rakendusmääruse 2015/81 artikli 8 lõike 1 punktist b tuleneb, et kriisilahendusnõukogu poolt 2017. aasta osamakse arvutamisel moodustas Euroopa konteksti arvestav osa ainult 60% osamakse arvutusest, samas kui liikmesriigi osa oli 40%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Mis puudutab dokumenti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Arvutuskäik<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (vt eespool punkt 10) – eeldades, et see pärineb tõepoolest kriisilahendusnõukogult, nagu viimane kohtuistungil väitis –, siis tuleb tõdeda, et kuigi selles on lisaks eespool punktis 94 mainitud elementidele välja toodud see, millise meetodiga on arvutatud osamakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>liikmesriigi<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> osa, ja kui suur on liikmesriigi riskiga korrigeerimise kordaja ning samuti muud arvutamise elemendid, ei sisalda see aga ühtegi elementi, millest piisaks, et kontrollida osamakse õigsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Eelkõige ei sisalda see dokument ühtegi elementi (ligikaudu) 3500 muu krediidiasutuse ja investeerimisühingu osamakse arvutamise kohta, kuigi eeskätt delegeeritud määruse 2015/63 artiklite 4–7 ja 9 kohaselt eeldab hageja osamakse arvutamine esiteks seda, et tema kohustuste summat (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused) käsitletakse proportsionaalselt kõigi teiste<?PAGE NO="14"?> krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste kogusummaga (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused), ning teiseks, et tema riskiprofiili hinnatakse võrreldes teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiilidega vastavalt ette nähtud näitajatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Nende andmete puudumise põhjendamiseks väidab kriisilahendusnõukogu sisuliselt, et teisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid puudutavad andmed on konfidentsiaalsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Üldkohus ei vaidle vastu (ligikaudu) 3500 muu asutuse andmete konfidentsiaalsusele, kuid märgib, et kuna hageja osamakse arvutamine toimub vastastikuses sõltuvuses nendest andmetest, siis on see olemuslikult läbipaistmatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Hageja võib tõepoolest analüüsida <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse arvutamise meetodit, nagu see on õigusnormides kindlaks määratud ja vaidlustatud otsuse tekstis esitatud. Ta võib vajaduse korral vaidlustada nende teatud aspekte ja nende kohaldamist tema suhtes, näiteks kriisilahendusnõukogu poolt tema andmete hindamist delegeeritud määruse 2015/63 artikli 5 lõike 1 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Kuid neid suunatud vaidlustamisi arvestamata jättes peab nentima, et kuna hageja osamakse arvutatakse vastastikuses sõltuvuses teiste andmetega ja alustel, mille kohta infot ei anta, siis kahjustab see arvutamismeetod tema võimalust vaidlustatud otsust tulemuslikult vaidlustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi kinnitab kriisilahendusnõukogu muu hulgas oma vastuses neljandale ja viiendale väitele. Nendes väidetes vaidleb hageja vastu tema osamakse arvutamise konkreetsetele elementidele, viidates eelkõige oma väidetavalt heale riskiprofiilile, mis nähtub võrdlusest, mida ta tegi enda finantsandmeid teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute andmetega võrreldes. Kriisilahendusnõukogu selle võrdlusega ei nõustu, väites, et see ei ole võrdväärne ammendava analüüsiga, mille ta õigusnormide kohaselt tegi. Samas saab Üldkohus seoses kriisilahendusnõukogu selle vastusega üksnes tõdeda, et hagejal on tõepoolest võimatu tutvuda täpsete ja ammendavate andmetega, mis võimaldaksid tal sellist analüüsi teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Lisaks, kuna kriisilahendusnõukogu rõhutab oma vastuses viiendale väitele asjaolu, et riskiga korrigeerimise kordaja summad, mida hageja suhtes kohaldati, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>jäävad delegeeritud määruse [2015/63] artikli 9 lõikega 3 ette nähtud piiridesse, nimelt vahemikku 0,8 ja 1,5<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, siis tuleb märkida, et see ei lahenda hageja probleeme. Nendeks probleemideks ei ole selle väljaselgitamine, kas kordaja jääb eespool viidatud piiridesse – mida esitatud põhjenduse põhjal võib järeldada –, vaid kas see kordaja ei ole neis piirides vigane, arvestades, et vastavalt dokumendis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Arvutuskäik<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> märgitule esineb eespool viidatud sättes ette nähtud vahemiku osas seoses hageja osamakse suurusega [<HT TYPE="ITALIC">konfidentsiaalne</HT>] erinevus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0002"><P>Konfidentsiaalsed andmed on kustutatud.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu veebisaidil avaldatud tabel, mida ta ka oma vastuses viiendale väitele mainib, ei too selles osas selgust. See tabel sisaldab nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvu, kelle suhtes kohaldati euroala kontekstis riskiga korrigeerimise kordajat sellistes suurustes, mis jäävad vahemikku 0,8 ja 0,9; vahemikku 0,9 ja 1 jne kuni vahemikuni 1,4 ja 1,5. Nagu vaidlustatud otsuse lisa, nii annab ka see tabel ainult osalist teavet <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse arvutamise kohta, sest see puudutab ainult riskiga korrigeerimise kordajat Euroopa kontekstis. See tabel – mis avaldati pealegi pärast käesoleva hagi esitamist – ei võimalda kontrollida selle kordaja arvutamise õigsust hageja puhul ega järelikult ka tema osamakse õigsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Pealegi ei vaidle kriisilahendusnõukogu vastu sellele, et selline krediidiasutus nagu hageja ei saa täpselt teada, miks tema osamakse võrreldes eelmise aastaga suureneb, väheneb või jääb samaks, kuna need muutused või muutumatuna püsimine tulenevad suhtelisest positsioonist, millest hageja ei ole juba<?PAGE NO="15"?> selle määratluse tõttu teadlik. Krediidiasutuse või investeerimisühingu osamakset võidakse seega suurendada, kuigi tema enda riskiprofiil on alanenud, ja vastupidi, ilma et ta saaks tutvuda vastavate tõenditega, kuna tegemist on konfidentsiaalsete dokumentidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>ELTL artiklist 296 tuleneb aga, et õigusaktid peavad olema põhjendatud, ning kohtupraktika kohaselt laieneb põhjendamiskohustus kõigile aktidele, mille peale saab esitada tühistamishagi (<DATE ISO="20091001">1. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:590">EU:C:2009:590</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et puudulikku põhjendamist ei saa õigustada ametisaladuse hoidmise kohustusega. Ärisaladuse hoidmise kohustust ei saa tõlgendada nii laialt, et põhjendamiskohustus kaotab oma põhisisu (vt selle kohta <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:989">EU:C:2016:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei võimalda hagejale esitatud põhjendus tal kontrollida tema osamakse suurust, kuigi see on teda puudutavas osas vaidlustatud otsuse peamine osa. Selle põhjendusega asetatakse hageja olukorda, milles tal ei ole võimalik teada, kas see osamakse summa arvutati nõuetekohaselt või peab ta selle vaidlustama Üldkohtus, ilma et ta siiski saaks – kuigi tal on seda hagis vaja – selle summa osas esile tuua vaidlustatud otsuse vaidlustatavad osad, sõnastada sellekohased väited ning esitada tõendid, milleks võivad olla veenvad kaudsed tõendid, mis kinnitavad tema väidete põhjendatust (vt selle kohta <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KME Germany jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑389/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:816">EU:C:2011:816</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kriisilahendusnõukogu on rikkunud põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla kriisilahendusnõukogu muud argumendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Mis puudutab viidet hageja osalemisele otsustusprotsessis, siis tuleb märkida, et see osalemine piirdub sellega, et krediidiasutus või investeerimisühing annab kriisilahendusnõukogule teavet delegeeritud määruse 2015/63 artikli 14 kohaselt ja vastavalt kriisilahendusnõukogu poolt rakendusmääruse 2015/81 artikli 6 alusel kehtestatud andmevormingutele ja esitusviisidele. See osalemine ei anna krediidiasutusele või investeerimisühingule ühtegi vahendit tema osamakse õigsuse kontrollimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Sama kehtib eespool punktides 101 ja 102 märgitud põhjustel ka kriisilahendusnõukogu märgitud asjaolu kohta, et arvutusmeetod on kohaldatavates õigusnormides esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Mis puudutab kriisilahendusnõukogu argumenti, mis põhineb kohtupraktikal, mis käsitleb väljakujunenud otsustuspraktikaga kooskõlas olevaid otsuseid, mida võib põhjendada kokkuvõtlikult, siis tuleb märkida järgmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>See kohtupraktika ei ole asjakohane, kuna see ei puuduta käesolevas asjas kõne all olevat küsimust andmete kustutamise kohta nende konfidentsiaalsuse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Pealegi, kuna toimikust nähtub, et kriisilahendusnõukogu kasutab selleks, et arvutada <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakseid ja võtta vastu nende osamaksete kohta otsuseid, infotehnoloogiat (XLSX-failid, e-kirjad), mis võimaldab suure hulga teabe lihtsat ja kiiret vormistamist ning levitamist, siis ei saa väita, et käesoleval juhul oleksid kohaldatavad materiaalsed, tehnilised või tähtajaga seotud kaalutlused, mida vahel kokkuvõtliku põhjenduse õigustamiseks esitatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Lõpuks ei saa käesoleval juhul kindlasti olla tegemist väljakujunenud otsustuspraktikaga. Nagu hageja märgib, määras kriisilahendusnõukogu 2017. aastal alles teist korda kindlaks kriisilahendusfondi tehtavad <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed. Lisaks tühistati kriisilahendusnõukogu otsus, millega määrati kindlaks kriisilahendusfondi tehtavad <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed 2016. aasta eest (<DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Cooperativo Español <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑323/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:822">EU:T:2019:822</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20191128">28. novembri<?PAGE NO="16"?> 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hypo Vorarlberg Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑377/16, T‑645/16 ja T‑809/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:823">EU:T:2019:823</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portigon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑365/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:824">EU:T:2019:824</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, mis põhineb konkurentsiõiguse valdkonnas põhjendamist käsitleval kohtupraktikal, siis tuleneb tõepoolest selles valdkonnas väljakujunenud kohtupraktikast, et põhjendamiskohustus ei pane komisjonile kohustust esitada oma otsuses trahvide arvutamise meetodiga seotud arvandmed (vt <DATE ISO="20120605">5. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Imperial Chemical Industries <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑214/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:275">EU:T:2012:275</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>Siiski tuleb rõhutada, et selle kohtupraktika kohaselt on trahvid komisjoni konkurentsipoliitika üks instrument ja komisjonil peab olema kaalutlusruum nende summade kindlaksmääramisel, et suunata ettevõtjate tegevust konkurentsieeskirjade järgimisele. Seega ei saa üksnes aritmeetiliste valemite mehaanilist kasutamist nõudes jätta komisjoni ilma tema kaalutlusõigusest. Kui komisjonil oleks kohustus märkida oma otsuses trahvisummade arvutamise meetodiga seotud arvandmed, kahjustaks see trahvide hoiatavat mõju (vt selle kohta <DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Salzgitter <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑182/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:526">EU:C:2003:526</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20080708">8. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BPB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑53/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:254">EU:T:2008:254</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0335">335</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0336">336</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hypo Vorarlberg Bank <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑377/16, T‑645/16 ja T‑809/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:823">EU:T:2019:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0198">198</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>Kuid sellised kaalutlused ei ole käesolevale asjale ülekantavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Esiteks ei ole käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavad sellised õigusnormid, mis sisaldavad kaalutlusruumi ettevõtjate tegevuse suunamiseks, vaid siin tuleb kohaldada objektiivset arvutust, mis põhimõtteliselt ei jäta arvutuse tegijale mingit sellist kaalutlusruumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Teiseks ei ole käesolevas asjas tegemist sanktsiooni määramise menetlusega, mis õigustaks hoiatava mõju säilitamist, vaid tegemist on maksu määramisega võrreldava menetlusega. Selles kontekstis ei ole vähimatki põhjust võtta võlgnikult võimalus kontrollida oma osamakse õigsust. Vastupidi kriisilahendusnõukogu väidetele viitab hageja õigesti <DATE ISO="19580613">13. juuni 1958. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meroni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ESTÜ Ülemamet</NAME.CASE> (<NO.CASE>9/56</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1958:7">EU:C:1958:7</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus otsustas, et selles kohtuasjas vaidlustatud otsus, millega määrati summa kindlaks omal algatusel, oleks olnud õiguspäraselt põhjendatud ainult siis, kui see oleks sisaldanud nõude – mille täitedokument see otsus oli – kõigi elementide täpset ja detailset arvutust, ning leidis, et otsuse kohtulikku kontrolli oleks saanud teostada ainult sellise arvutuse põhjal, ja et ilma nende elementideta ei olnud otsus piisavalt põhjendatud (vt ka <DATE ISO="19631216">16. detsembri 1963. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Macchiorlati Dalmas <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ESTÜ Ülemamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>1/63</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:58">EU:C:1963:58</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0636">636</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Mis puudutab kriisilahendusnõukogu viidet <DATE ISO="20050222">22. veebruari 2005. aasta</DATE> kohtumäärusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hynix Semiconductor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑383/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:57">EU:T:2005:57</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), siis see ei ole käesolevas asjas ilmselgelt asjakohane. Nimelt ei puudutanud see kohtumäärus akti põhjendamise kohustust, vaid üksnes Üldkohtu menetluses konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse esitanud poole kohustust oma taotlust põhjendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Mis puudutab kriisilahendusnõukogu viiteid riigihangete ja riigiabi valdkonna kohtuasjadele, siis on Üldkohus neis kohtuasjades järeldanud, et majandusandmete kustutamine vaidlusaluse otsuse mittekonfidentsiaalsest versioonist ei takistanud hagejatel komisjoni arutluskäigust arusaamist ega nende võimalust seda otsust Üldkohtus vaidlustada ning Üldkohtul teostada käsitletava hagi raames oma kohtulikku kontrolli (<DATE ISO="20150108">8. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑58/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:1">EU:T:2015:1</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning samuti leidnud, et hagejatel oli piisavalt teavet edukate pakkujate pakkumuste suhteliste eeliste kohta (<DATE ISO="20150708">8. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>European Dynamics Luxembourg jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑536/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:476">EU:T:2015:476</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja punkti 50 lõpuosa).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Seevastu käesolevas asjas, nagu on eespool punktides 93–106 ja 109 juba märgitud, ei võimalda hagejale esitatud põhjendus isegi koos dokumendiga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Arvutuskäik<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> (vt eespool punkt 10) tal kontrollida, kas tema osamakse summa on kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, ja seega täielikult informeerituna otsustada, kas on otstarbekas pöörduda pädevasse kohtusse ja millisel viisil tuleks seda teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Seoses kriisilahendusnõukogu viitega terrorismivastase võitluse valdkonnas kujunenud kohtupraktikale, milles on mööndud, et liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavad ülekaalukad kaalutlused võivad takistada põhjenduse teatavate osade teatavakstegemist (vt selle kohta <DATE ISO="20091014">14. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Melli Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑390/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:401">EU:T:2009:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), piisab nentimisest, et pangandusliidu valdkond ei puuduta mingil moel terrorismivastase võitlusega seotud teemasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb vastupidi kriisilahendusnõukogu väidetele tõdeda, et Üldkohtu võimalus nõuda temalt teabe esitamist selleks, et hinnata vaidlustatud otsuse õiguspärasust, ei saa käesolevas asjas muuta järeldust, et rikutud on põhjendamiskohustust, ega tagada hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Nimelt pidi vaidlustatud otsus olema selle vastuvõtmise päeval ja igal juhul enne tühistamishagi esitamist piisavalt põhjendatud. Põhjenduste puudulikkust ei saa heastada pärast Üldkohtusse hagi esitamist, eelkõige pärast menetlust korraldavate meetmete võtmist või kohtu poolt menetlustoimingute tegemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Mis puudutab hageja esitatud õigusvastasuse vastuväidet, siis tuleb tagasi lükata komisjoni poolt kohtuistungil esitatud argument, et hageja ei saa vaidlustada vaidlustatud otsuse õiguspärasust, kuna tema osamaksete arvutamise meetod, mis põhineb osamaksete vastastikusel sõltuvusel ja konfidentsiaalsete andmete kasutamisel, ei tulene mitte delegeeritud määrusest 2015/63, vaid pigem määrusest nr 806/2014 ja direktiivist 2014/59, mille suhtes hageja ei ole esitanud õigusvastasuse vastuväidet. Nagu nähtub allpool esitatud kaalutlustest, tuleneb nimelt asjaolu, et hageja <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse on läbipaistmatu ja seega ei ole viimasel võimalik selle õigsust kontrollida, vähemalt osaliselt komisjoni enda poolt kindlaks määratud – see tähendab, et seda ei ole talle määruses nr 806/2014 või direktiivis 2014/59 ette nähtud – arvutusmeetodist delegeeritud määruses 2015/63.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 ja direktiivi 2014/59 artikli 103 lõike 2 kohaselt arvutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse sisuliselt kahes etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Kõigepealt arvutatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kindlasummaline osamakse<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (tegelikult kõige olulisemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, sealhulgas hageja puhul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>aasta baasosamakse<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> delegeeritud määruse 2015/63 tähenduses, vt selle põhjendus 5), mis arvutatakse proportsionaalselt sellega, kui suure osa moodustab krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste summa (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused) osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste summast kokku (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Seejärel korrigeeritakse aasta baasosamakset vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Korrigeerimise kriteeriumid on sätestatud delegeeritud määruses 2015/63, mille komisjon võttis vastu direktiivi 2014/59 artikli 103 lõike 2 teise lõigu ja lõike 7 alusel ning mis on määruse nr 806/2014 kontekstis kohaldatav selle määruse artikli 70 lõike 6 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>Kuid direktiivi 2014/59 artikli 103 lõikest 7, mis on delegeeritud määruse 2015/63 õiguslik alus, ei tulene, et riskiprofiiliga korrigeerimine peaks tingimata toimuma vastastikust sõltuvust arvestava arvutusmeetodiga ja põhinema kolmandate isikute konfidentsiaalsetel andmetel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Nimelt puudutavad kõik tegurid, mida tuleb arvesse võtta riskiprofiiliga korrigeerimisel ja mille loetelu on toodud eespool viidatud artikli 103 lõikes 7, eranditult asjaomast krediidiasutust või investeerimisühingut, st esiteks krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonid, sealhulgas tema kauplemistegevuse olulisus, bilansivälised riskipositsioonid ja finantsvõimenduse määr; teiseks ettevõtja rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning väga likviidne koormamata vara; kolmandaks krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisund; neljandaks tõenäosus, et krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus; viiendaks see, millisel määral on krediidiasutus või investeerimisühing saanud varem erakorralist avaliku sektori finantstoetust; kuuendaks krediidiasutuse või investeerimisühingu struktuuri keerukus ning krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkus; seitsmendaks krediidiasutuse või investeerimisühingu tähtsus ühe või mitme liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks, ning kaheksandaks asjaolu, et krediidiasutus või investeerimisühing kuulub krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Mis puudutab väidet, et vastastikune sõltuvus ja teiste krediidiasutuste või investeerimisühingute konfidentsiaalsete andmete kasutamine tulenevad määruse nr 806/2014 artikli 69 lõikest 1, mis kehtestab sihttaseme kaudu kriisilahendusfondi rahastamise taseme, mis tuleb esialgse perioodi lõpuks saavutada, ja sama määruse artikli 70 lõikest 2, mis näeb ette, et kõigi osamaksete aastane summa ei või ületada 12,5% sellest sihttasemest, siis tuleb tõdeda, et need kaks sätet ei kehtesta nendega kindlaks määratud künniste kaudu asjasse puutuvate krediidiasutuste või investeerimisühingute, sh hageja suhtes läbipaistmatut riskiprofiiliga korrigeerimise süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Esiteks ei määra määruse nr 806/2014 artikli 69 lõige 1 sihttaset kindlaks täpse rahastamise ülempiirina, mis tuleb täita eurosendise täpsusega, vaid üksnes miinimumina (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>vähemalt 1%-ni<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Teiseks on selle sihttaseme kindlaksmääramise alus kõigi asjasse puutuvate krediidiasutuste tagatud hoiuste summa nn esialgse perioodi lõpus, st summa, mille saab välja arvutada alles 2023. aasta lõpus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Kolmandaks, kuigi määruse nr 806/2014 artikli 70 lõikes 2 on nõutud, et konkreetse aasta eest saadud <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed ei või ületada 12,5% sellest sihttasemest, ei tähenda see, et iga aasta jaoks tuleb kindlasti kindlaks määrata täpne summa, mis tuleb seejärel <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamisel jagada kõigi asjasse puutuvate krediidiasutuste või investeerimisühingute vahel. Nimelt, lisaks asjaolule, et 12,5% määr ise puudutab minimaalse suurusena kindlaks määratud sihttaset ja selle aluseks on summa, mille saab välja arvutada alles 2023. aasta lõpus, ei keela see säte seda, et kumuleeritud <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksed moodustavad konkreetsel aastal väiksema summa kui 12,5% sellest sihttasemest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kuna esiteks ei pandud direktiiviga 2014/59 ja määrusega nr 806/2014 komisjonile kohustust võtta delegeeritud määrusega 2015/63 vastu hageja jaoks riskiprofiiliga korrigeerimise läbipaistmatu meetod ja teiseks möönis komisjon, et majanduslikust seisukohast on võimalik hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili üksnes tema enda andmete alusel (vt selle kohta <DATE ISO="20191128">28. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portigon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühtne Kriisilahendusnõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑365/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:824">EU:T:2019:824</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0156">156</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), siis asjaolu, et hageja esitas oma õigusvastasuse vastuväite ainult seoses delegeeritud määrusega 2015/63, ei takista Üldkohut tuvastamast, et <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise meetod on ELTL artikli 296 nõudeid arvestades õigusvastane vähemalt osas, mis puudutab riskiprofiiliga korrigeerimist, mis on selles delegeeritud määruses kindlaks määratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>Seega tuleb järeldada, et põhjendamiskohustuse rikkumine, mis on käesolevas asjas tuvastatud eespool punktis 110, tuleneb seoses <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamakse arvutamisega osas, mis puudutab riskiprofiiliga korrigeerimist, delegeeritud määruse 2015/63 artiklite 4–7 ja 9 ning I lisa õigusvastasusest, millele on tuginetud õigusvastasuse vastuväites.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Kuna aktide piisavalt täpse põhjendamise nõue, mis on sätestatud ELTL artiklis 296, on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid, mille järgimise peab tagama kohus, tõstatades vajaduse korral omal algatusel väite selle kohustuse rikkumise kohta (vt eespool punktid 36 ja 37), ning kuna selle kohustuse rikkumise korral ei ole hagejal piisavalt andmeid, et oma osamakse õigsust kontrollida, siis ei saa kriisilahendusnõukogu pealegi kindlasti sellist rikkumist heastada teisese õiguse normidele viidates.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et pärast kinnitamisnõude rikkumist puudutava väitega nõustumist järeldab Üldkohus, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ka põhjendamiskohustuse ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumise tõttu, ilma et oleks vaja analüüsida teisi hageja esitatud väiteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsuse mõju ajaline piiramine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144</NO.P><TXT>Kriisilahendusnõukogu palub sisuliselt, et juhul kui Üldkohus otsustab vaidlustatud otsuse tühistada, lükata tühistamise mõju edasi kuue kuu võrra pärast kohtuotsuse jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145</NO.P><TXT>Hageja selles küsimuses oma seisukohta ei väljendanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146</NO.P><TXT>Kohtuotsused, millega Üldkohus tühistab liidu institutsiooni või organi otsuse, on põhimõtteliselt kohese toimega selles mõttes, et tühistatud akt kõrvaldatakse õiguskorrast tagasiulatuvalt ning loetakse, et seda ei ole kunagi vastu võetud. ELTL artikli 264 teise lõigu alusel võib Üldkohus siiski jätta tühistatud otsuse tagajärjed ajutiselt kehtima (vt <DATE ISO="20140402">2. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ben Ali <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑133/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:176">EU:T:2014:176</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleneb eeltoodust, et enne kui muudetakse õiguslikku raamistikku ja eelkõige delegeeritud määrust 2015/63, ei saa kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsust asendada, rikkumata uuesti põhjendamiskohustust ja hageja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb vastavalt kriisilahendusnõukogu taotlusele jätta vaidlustatud otsuse tagajärjed kehtima kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kriisilahendusnõukogu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannab komisjon ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) <DATE ISO="20170411">11. aprilli 2017. aasta</DATE> täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2017. aasta <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/SRF/2017/05) Landesbank Baden-Württembergi puudutavas osas.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta otsuse SRB/ES/SRF/2017/05 tagajärjed Landesbank Baden-Württembergi puudutavas osas kehtima kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="20"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Landesbank Baden-Württembergi kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Collins</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kancheva</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Barents</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Passer</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>De Baere</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20200923">23. septembril 2020</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>