<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-220/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020TJ0220</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:716">EU:T:2021:716</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20211020">20.10.2021</DATE> – Kohtuasi T‑220/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Kerstens <HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (seitsmes koda)</P><P><DATE ISO="20211020">20. oktoober 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Ametnikud</KEYWORD><KEYWORD>Distsiplinaarmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 266</KEYWORD><KEYWORD>Haldusjuurdlused</KEYWORD><KEYWORD>Hea halduse põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Erapooletuse põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑220/20,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Petrus Kerstens</HT>, elukoht La Forclaz (Šveits), esindaja: advokaat C. Mourato,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: B. Mongin ja A.‑C. Simon,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue esiteks tühistada komisjoni <DATE ISO="20170327">27. märtsi 2017. aasta</DATE> teade, milles ta andis hagejale teada distsiplinaarmenetluse jätkamisest, ja <DATE ISO="20190711">11. juuli 2019. aasta</DATE> otsus, millega talle tehti hoiatus, ning teiseks hüvitada kahju, mis kolme distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja kestusega hagejale väidetavalt tekitati,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (seitsmes koda),</P><P>koosseisus: koja president R. da Silva Passos, kohtunikud V. Valančius (ettekandja) ja L. Truchot,</P><P>kohtusekretär: ametnik L. Ramette,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20210422">22. aprilli 2021. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Hageja Petrus Kerstens on endine Euroopa Komisjoni ametnik. Ta töötas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametis, kus ta oli aastatel 2003–2011 üksuse juhataja, seejärel personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi juures nõustajana. Alates 1. aprillist 2016 on ta pensionil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Esimesena koostas hageja <DATE ISO="20120720">20. juulil 2012</DATE> tema ja komisjoni vahelise vaidluse lahendamise raames asutusesisese teate, mille järel otsustas komisjon algatada distsiplinaarmenetluse viitenumbriga CMS 12/063, kuna teade sisaldas sõnu, mida peeti solvavaks. Selle menetluse tulemusel võeti vastu <DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> otsus, millega määrati hagejale noomitus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/><DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus jättis <DATE ISO="20160318">18. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑23/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:65">EU:F:2016:65</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) <DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> otsuse peale esitatud hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Hageja esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Üldkohus <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) rahuldas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Üldkohus märkis <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 62–70, et distsiplinaarmenetlus CMS 12/063 algatati ilma, et oleks enne läbi viidud haldusjuurdlus, et hageja oleks enne ära kuulatud ja et juurdluse lõpus oleks nõuetekohaselt koostatud juurdlusaruanne, rikkudes sellega komisjonile pandud kohustusi. Üldkohus tegi selle põhjal nimetatud kohtuotsuse punktides 88 ja 89 järelduse, et distsiplinaarmenetlust, mille ametisse nimetav asutus oleks pidanud algatama sellise juurdluse ja juurdlust lõpetava aruande alusel pärast hageja ärakuulamist, rikuti oluliselt nende puuduste tõttu, mistõttu ei saa välistada, et menetlus oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni, kui oleks järgitud sellele kohaldatavaid reegleid ja kui hageja oleks ära kuulatud. Seetõttu tühistas Üldkohus <DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Ametisse nimetav asutus teavitas hagejat <DATE ISO="20170406">6. aprilli 2017. aasta</DATE> teates, et ta andis <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) täitmiseks komisjoni juurdlus‑ ja distsiplinaarametile (IDOC) korralduse ühelt poolt alustada uuesti <HT TYPE="ITALIC">ab initio</HT> distsiplinaarmenetlust CMS 12/063 uue CMSi numbriga ning teiselt poolt eemaldada hageja isikutoimikust <DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusega hagejale karistuseks määratud noomitus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20170418">18. aprillil 2017</DATE> ametisse nimetava asutuse <DATE ISO="20170406">6. aprilli 2017. aasta</DATE> teate peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Ametisse nimetav asutus jättis <DATE ISO="20170725">25. juulil 2017</DATE> selle kaebuse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Teisena otsustas ametisse nimetav asutus <DATE ISO="20150907">7. septembril 2015</DATE> algatada hageja suhtes uue distsiplinaarmenetluse viitenumbriga CMS 15/017, kuna tal olid kahtlused, et institutsioonivälisele subjektile on avaldatud konfidentsiaalset teavet. Distsiplinaarnõukogu koostas <DATE ISO="20160407">7. aprillil 2016</DATE> põhjendatud arvamuse, milles leidis, et hageja ei ole täitnud lojaalsuskohustust ja et rahaliste tagajärgedega distsiplinaarkaristus oli põhjendatud. Kuna hageja oli aga esitanud <DATE ISO="20160318">18. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑23/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:65">EU:F:2016:65</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)<?PAGE NO="3"?> peale apellatsioonkaebuse, otsustas ametisse nimetav asutus distsiplinaarmenetluse kuni apellatsioonkaebuse lahendamiseni peatada ja teavitas sellest hagejat <DATE ISO="20160919">19. septembri 2016. aasta</DATE> teates.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Komisjon teavitas hagejat <DATE ISO="20170327">27. märtsi 2017. aasta</DATE> teates, et <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) järel jätkatakse distsiplinaarmenetlust CMS 15/017 ning arvestades asjaolu, et IDOC ei viinud haldusjuurdlust läbi enne hageja ärakuulamist, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) IX lisa artiklis 3, andis ta IDOCile korralduse jätkata distsiplinaarmenetlust staadiumis, kus esines asjaomane rikkumine, mis on sama liiki rikkumisega, mille Üldkohus tuvastas distsiplinaarmenetluse CMS 12/063 puhul. Ametisse nimetav asutus jättis selle teate peale hageja <DATE ISO="20170418">18. aprillil 2017</DATE> esitatud kaebuse <DATE ISO="20170725">25. juulil 2017</DATE> rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20171110">10. novembril 2017</DATE> tühistamishagi nii <DATE ISO="20170327">27. märtsi 2017. aasta</DATE> teate peale kui ka eespool punktis 6 nimetatud <DATE ISO="20170406">6. aprilli 2017. aasta</DATE> teate peale. Üldkohus otsustas <DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑757/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:391">EU:T:2018:391</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et vaidlustatud teated ei kujuta endast huve kahjustavaid akte, kuna neid tuleb pidada ettevalmistavateks aktideks käimasolevates distsiplinaarmenetlustes. See kohtumäärus jäeti apellatsioonimenetluses <DATE ISO="20190122">22. jaanuari 2019. aasta</DATE> kohtumäärusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑577/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:129">EU:C:2019:129</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Kolmandana algatas ametisse nimetav asutus <DATE ISO="20160927">27. septembril 2016</DATE> hageja suhtes eraldi distsiplinaarmenetluse viitenumbriga CMS 16/009 seoses hageja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>mittekohase käitumisega<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> administratsiooni liikmete suhtes distsiplinaarmenetluses CMS 15/017.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>IDOC edastas <DATE ISO="20170621">21. juuni 2017. aasta</DATE> teatisega hagejale uurimisvolitused menetlustes CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) ja CMS 12/063 (hiljem CMS 17/010). Hageja taotlusel lükati tema ärakuulamine nimetatud menetlustes ja menetluses CMS 16/009 mitu korda edasi. IDOC edastas <DATE ISO="20180404">4. aprillil 2018</DATE> hagejale teate etteheidetavate asjaolude kohta ja palus tal esitada oma seisukohad kümne päeva jooksul. Haldusjuurdluse aruanne edastati personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadile 1. augustil 2018. Hageja kuulati ära <DATE ISO="20190128">28. jaanuaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Ametisse nimetav asutus tuvastas <DATE ISO="20190711">11. juuli 2019. aasta</DATE> otsuses (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), millega lõpetati menetlused CMS 16/009, CMS 17/009 ja CMS 17/010, et hageja rikkus oma käitumisega personalieeskirjade artikleid 11, 12 ja 17. Ta otsustas siiski tema suhtes distsiplinaarmenetlust mitte algatada ja teha talle personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkti b alusel hoiatuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Hageja esitas 29. augustil 2019 selle otsuse peale kaebuse. See kaebus jäeti ametisse nimetava asutuse <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> otsusega rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20200416">16. aprillil 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Menetluse kirjalik osa lõpetati <DATE ISO="20201104">4. novembril 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Hageja taotles <DATE ISO="20201130">30. novembril 2020</DATE> Üldkohtu kodukorra artikli 106 alusel, et korraldataks kohtuistung.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettepanekul rahuldas Üldkohus (seitsmes koda) hageja taotluse ning avas menetluse suulise osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20210422">22. aprilli 2021. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus ja ametisse nimetava asutuse <DATE ISO="20170327">27. märtsi 2017. aasta</DATE> teade, milles hagejat teavitati menetluse CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) jätkamisest;</P></ITEM><ITEM><P>mõista komisjonilt hageja kasuks välja <FT TYPE="NUMBER">30000</FT> eurot väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Komisjon palub sisuliselt Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi tervikuna rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tühistamisnõuded</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Alustuseks olgu märgitud, et <DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑757/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:391">EU:T:2018:391</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) Üldkohus juba otsustas, et <DATE ISO="20170327">27. märtsi 2017. aasta</DATE> teade ei ole huve kahjustav akt. Seega tuleb tõdeda, et selle teate tühistamisnõue on vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Hageja põhjendab oma tühistamisnõuet kolme väitega. Esimeses väites viitab ta ELTL artikli 266 rikkumisele põhjendusega, et komisjon võttis <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) täitmiseks ebasobivad meetmed seoses <DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusega, millega määrati talle noomitus distsiplinaarmenetluses CMS 12/063 (hiljem CMS 17/010), ning rikkus <HT TYPE="ITALIC">non bis in idem</HT>’i põhimõtet. Teises väites viitab ta ELTL artikli 266, hea halduse põhimõtte, mis hõlmab juhtumite erapooletu ja õiglase menetlemise kohustust, süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguste rikkumisele. Kolmandas väites viitab ta ELTL artikli 266, haldusjuurdlustele ja distsiplinaarmenetlustele kohaldavate menetlusnormide, kaitseõiguste ning põhjendamiskohustuse rikkumisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Üldkohus leiab, et kõigepealt tuleb hinnata teist väidet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Hageja väidab seoses selle väitega sisuliselt, et iga uus distsiplinaarmenetlus peab pakkuma erapooletuse ja õigluse tagatisi, nagu nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõte. Ta rõhutab, et erapooletuse põhimõttel on korraga nii subjektiivne kui ka objektiivne mõõde, mis kohustab distsiplinaarvõimu teostajat ühelt poolt<?PAGE NO="5"?> mitte väljendama oma käitumisega erapoolikust või isiklikke eelarvamusi ning teiselt poolt olema objektiivselt erapooletu, pakkudes kõiki piisavaid tagatisi, et kõrvaldada selles suhtes kõik põhjendatud kahtlused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Hageja sõnul tõi distsiplinaarmenetluse jätkamine praegusel juhul kaasa selle, et samad haldusorganid ja samad vastutavad isikud vaatasid uuesti läbi toimikud, mida nad olid juba menetlenud, rikkudes sellega eespool punktis 26 mainitud põhimõtteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Lisaks väidab hageja, et liites kolm distsiplinaarmenetlust CMS 12/063 (hiljem CMS 17/010), CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) ja CMS 16/009 ühtse juurdluse huvides, rikkus ametisse nimetav asutus objektiivse erapooletuse kohustust. Nimelt näitab selline distsiplinaarmenetluste liitmine, et ametisse nimetav asutus tahtis raskendada hageja suhtes esitatud süüdistusi ja anda menetlus CMS 12/063 (hiljem CMS 17/010) distsiplinaarnõukogule läbivaatamiseks. Hageja sõnul viidi kolm haldusjuurdlust läbi eraldi ning alles juurdluste lõppedes lisati kolm aruannet IDOCi ühtsele lõpparuandele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Lõpuks märgib hageja, et isik, kes vastutas IDOCis juurdluste läbiviimise eest distsiplinaarmenetlustes CMS 12/063 (hiljem CMS 17/010) ja CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009), on sama isik, kes andis teada asjaoludest, mida uuriti viimati nimetatud menetluses. Ta seab kahtluse alla nii selle isiku subjektiivse erapooletuse kui ka personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektori subjektiivse erapooletuse, kes osales mitmes hagejat puudutavas menetluses. Ühtlasi seab ta kahtluse alla ühtse uurimismenetluse objektiivse erapooletuse põhjusel, et asjaomase juurdluse läbiviimise eest vastutava isikuna osales juurdluses asjaoludest teada andnud isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et kolm hagejat puudutavat distsiplinaarmenetlust liideti menetlusökonoomia huvides. Komisjoni sõnul ei soovinud IDOC ja ametisse nimetav asutus nõnda toimides halvendada hageja olukorda või kahjustada tema huve, vaid tegid hoopis võimalikuks selle, et hagejale tehtaks ainult üks hoiatus kolme menetluse aluseks olevate asjaolude eest tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Komisjon väidab juurdluste läbiviimise eest vastutanud isiku ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektori erapooletuse kahtluse alla seadmise kohta, et hageja esitab üksnes kontrollimatuid vihjed või kahtlusi. Öeldu kehtib komisjoni arvates ka selle kohta, mis puudutab uurimismenetluse erapooletuse kahtluse alla seadmist seetõttu, et juurdluse läbiviimise eest vastutava isikuna osales juurdluses isik, kes oli andnud teada menetluse CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) aluseks olevatest asjaoludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Tuleb meeles pidada, et harta artikkel 41, millel on ELL artikli 6 lõike 1 kohaselt aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud, tagab õiguse heale haldusele. Harta artikli 41 lõike 1 kohaselt tähendab see õigus muu hulgas seda, et igaühel on õigus sellele, et Euroopa Liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt on administratsioon hea halduse põhimõtte kohaselt kohustatud hoolikalt ja erapooletult analüüsima kõiki tema menetluses oleva juhtumi olulisi asjaolusid, koguma kõik vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud oma kaalutlusõiguse teostamiseks ning tagama läbiviidava menetluse tõrgeteta sujumise ja tõhususe (vt <DATE ISO="20140926">26. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>B&amp;S Europe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑222/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:837">EU:T:2014:837</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Samuti on kohane meelde tuletada, et erapooletuse nõue hõlmab ühelt poolt subjektiivset erapooletust, mis tähendab, et asjasse puutuva institutsiooni ükski liige, kes juhtumiga tegeleb, ei tohi väljendada oma erapoolikust või isiklikke eelarvamusi, ning teiselt poolt objektiivset erapooletust, mis tähendab, et institutsioon peab pakkuma piisavaid tagatisi, et kõrvaldada selles suhtes kõik põhjendatud kahtlused (vt <DATE ISO="20191107">7. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ADDE <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑48/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:780">EU:T:2019:780</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kollegiaalse menetluse erapooletuse hindamisel ei ole tingimata määrav asjaolu, et kahtlused erapooletuna näimise suhtes puudutavad ainult ühte isikut kollegiaalses organis, kui võtta arvesse asjaolu, et sellel isikul võis aruteludel olla otsustav mõju (<DATE ISO="20191107">7. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ADDE <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑48/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:780">EU:T:2019:780</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Subjektiivse erapooletuse kohta tuleneb kohtupraktikast, et subjektiivset erapooletust eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt <DATE ISO="20181127">27. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mouvement pour un Europe des nations et des libertés <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑829/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:840">EU:T:2018:840</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et käesolevas asjas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis seaksid uurimismenetluse subjektiivse erapooletuse kahtluse alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Juurdluse objektiivse erapooletuse kohta on Üldkohus varem märkinud, et objektiivne erapooletus puudub juhul, kui on tõendatud, et juurdluse esemeks olevad asjaolud olid ühele juurdluse läbiviijatest enne juurdluse algatamist teada, kuna ta oli kaebajaga isiklikult suhelnud, ning asjaomane institutsioon oleks saanud määrata juurdluse läbiviijaks isiku, kellele ei olnud faktilised asjaolud varem teada ja kelle puhul ei teki seega vastaspoolel põhjendatud kahtlust tema erapooletuse suhtes (vt selle kohta <DATE ISO="20190920">20. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UZ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑47/18</NO.CASE>, edasi kaevatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:650">EU:T:2019:650</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on selge, et isik, kes vastutas kolme menetluse – CMS 16/009, CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) ja CMS 12/063 (hiljem CMS 17/010) – kohta algatatud ühtse juurdluse läbiviimise eest, on sama isik, kes andis teada menetluse CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) esemeks olnud asjaoludest ja kelleks oli üksuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>HR IDOC 1<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> juhataja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Lisaks on tuvastatud, et kõnealusel isikul võis olla kolme distsiplinaarmenetlust käsitleva ühtse juurdluse läbiviimise eest vastutava isikuna menetluse CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009) raames algatatud uurimise läbiviimisel hiljem aktiivne roll. Nimelt andis see isik ühelt poolt <DATE ISO="20170621">21. juuni 2017. aasta</DATE> teates hagejale teada, et ta sai <DATE ISO="20170601">1. juunil 2017</DATE> volituse juurdluse läbiviimiseks, ja määras sellega seoses kaks juurdluse läbiviijat. Teiselt poolt allkirjastas ta juurdluse lõpparuande ja see tõendab, et ta tegelikult osales juurdluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Komisjon möönis selle kohta kohtuistungil, et kuigi selle isiku aktiivne roll ei olnud täpselt määratletud, siis asjaomase juurdluse järelevalve, kvaliteedi ja täielikkuse eest vastutava isikuna oli tal võimalus sekkuda, kui ta sai kätte juurdluse kava.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellega seoses on varem leitud, et juurdluse läbiviija teostab oma uurimisvolitusi haldusjuurdluse eest vastutava isiku või organi alluvuses, kes võib anda talle juhiseid (<DATE ISO="20201005">5. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Broughton <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eurojust</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑87/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:464">EU:T:2020:464</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sellest järeldub, et haldusjuurdluse eest vastutaval isikul ei ole üksnes passiivne roll ja tal on alati võimalik sekkuda käimasolevasse juurdlusse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seega tuleb asuda seisukohale, et kõnealuse olukorra puhul, kus oli tegemist ühe ja sama isikuga, nagu tõdeti eespool punktis 38, oli objektiivne oht, et ühtse juurdluse läbiviimise eest vastutanud isikul võis olla juba enne juurdluse toimumist välja kujunenud seisukoht või eelarvamus selle kohta, et hageja on seotud asjaoludega, mida talle heideti ette menetluses CMS 15/017 (hiljem CMS 17/009). Arvestades eelkõige selle isiku rolli juurdluse läbiviimisel ja mõju, mis tal võis olla juurdluse lõpparuande sisu üle, tuleb asuda seisukohale, et selline olukord võib tekitada hagejas põhjendatud kahtlusi juurdluse objektiivse erapooletuse suhtes. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole Üldkohus siinjuures kohustatud kontrollima, kas ühtse juurdluse läbiviimise eest vastutaval isikul oli tegelikult hageja suhtes eelarvamus, vaid piisab sellest, et esineb põhjendatud kahtlus ja seda ei saa hajutada (vt selle kohta <DATE ISO="20190327">27. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>August Wolff ja Remedia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑680/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:257">EU:C:2019:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on hagejal alust väita, et komisjon ei korraldanud kolme distsiplinaarmenetluse jätkamisel läbi viidud uurimismenetlust viisil, mis oleks pakkunud talle piisavalt tagatisi, et menetlus on objektiivselt erapooletu. See asjaolu võib distsiplinaarmenetluse tervikuna õigusvastaseks muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et selleks, et menetlusnormi rikkumine saaks põhjendada akti tühistamist, on nõutav, et ilma sellise rikkumiseta oleks menetlus viinud teistsuguse tulemuseni (vt selle kohta <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellise hindamise raames tuleb võtta arvesse kõiki juhtumi asjaolusid, eelkõige etteheidete olemust ja toime pandud menetlusnormi rikkumiste ulatust võrreldes nende tagatistega, mis võisid olla ametnikul (<DATE ISO="20150415">15. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pipiliagkas <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑96/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2015:29">EU:F:2015:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Personalieeskirjade IX lisas kehtestatud distsiplinaarmenetlus näeb ette kaks eraldi etappi. Esimeses etapis viiakse läbi ametisse nimetava asutuse otsusega algatatud erapooletu haldusjuurdlus, mille kohta koostatakse juurdlusaruanne ja mis lõpeb selle aruande alusel tehtud järeldustega pärast asjaomase isiku ärakuulamist faktiliste asjaolude osas, mida talle ette heidetakse. Teises etapis viiakse läbi sõna otseses mõttes distsiplinaarmenetlus, mille ametisse nimetav asutus algatab juurdlusaruande alusel ja mis seisneb kas distsiplinaarmenetluse alustamises ilma distsiplinaarnõukogu ära kuulamata või siis selle nõukogu poole pöördumises aruande põhjal, mille koostas ametisse nimetav asutus juurdluse järelduste ja juurdluse kohta asjaomase isiku esitatud seisukohtade alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Järelikult on haldusjuurdlusel tähtis roll ja see võib mõjutada distsiplinaarmenetlust. Nimelt hindab ametisse nimetav asutus selle juurdluse ja asjasse puutuva ametniku ärakuulamise alusel esiteks, kas on põhjust alustada distsiplinaarmenetlust, teiseks, kas selle raames tuleb pöörduda distsiplinaarnõukogu poole või mitte, ja kolmandaks, juhul kui ta otsustab alustada menetlust distsiplinaarnõukogus, millised on sellele nõukogule esitatavad faktilised asjaolud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seega ei saa välistada, et kui haldusjuurdlus oleks läbi viidud kõiki erapooletuse tagatisi järgides, oleks juurdlus võinud kaasa tuua teistsuguse hinnangu faktilistele asjaoludele ja seega ka teistsuguse tulemuse (vt selle kohta <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kerstens <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑270/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:74">EU:T:2017:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Neil asjaoludel võisid hagejal tekkida põhjendatud kahtlused juurdluse objektiivse erapooletuse ja seega tema suhtes toimunud distsiplinaarmenetluse suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtudes tuleb nõustuda teise väitega ja sellest tulenevalt vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida hageja teisi väiteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kahju hüvitamise nõue</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul mõista komisjonilt välja kahjuhüvitis kogusummas <FT TYPE="NUMBER">30000</FT> eurot mittevaralise kahju eest, mis tema hinnangul on talle tekitatud. Ta väidab, et kolm kõnealust distsiplinaarmenetlust, mis kestsid ligikaudu vastavalt kaheksa, kuus ja neli aastat, tekitasid talle stressi ja terviseprobleeme. Lisaks väidab ta, et distsiplinaarmenetlused kahjustasid tema mainet ja au, samas kui nende esilekerkimiseni oli tema karjäär laitmatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu ja palub kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et avaliku teenistuse valdkonnas väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks olema täidetud teatavad tingimused: asjasse puutuvale institutsioonile etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos etteheidetava tegevuse ja viidatud kahju vahel (vt selle kohta <DATE ISO="19940601">1. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Brazzelli Lualdi jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑136/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:211">EU:C:1994:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Petrilli</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑143/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:531">EU:T:2010:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Need kolm tingimust on kumulatiivsed, mis tähendab, et kui üks neist ei ole täidetud, ei saa kohaldada liidu vastutust (vt <DATE ISO="20171026">26. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paraskevaidis <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cedefop</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑601/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:757">EU:T:2017:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Siit järeldub, et isegi juhul, kui liidu institutsiooni, organi või asutuse rikkumine on tuvastatud, saab liidu vastutus tekkida üksnes juhul, kui hageja on suutnud tõendada, et talle on tegelikult kahju tekkinud (vt selle kohta <DATE ISO="20171026">26. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paraskevaidis <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Cedefop</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑601/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:757">EU:T:2017:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Veel tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib õigusvastase akti tühistamine iseenesest olla adekvaatne ja põhimõtteliselt piisav hüvitis kogu mittevaralise kahju eest, mis võis olla aktiga tekitatud (vt selle kohta <DATE ISO="19870709">9. juuli 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hochbaum ja Rawes <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>44/85, 77/85, 294/85 ja 295/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:348">EU:C:1987:348</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20041109">9. novembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Montalto <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑116/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:325">EU:T:2004:325</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Õigusvastase akti tühistamine ei saa siiski iseenesest olla adekvaatne hüvitis, kui hageja tõendab, et ta kandis mittevaralist kahju, mis on tühistamise aluseks olevast õigusvastasusest eraldiseisev ja mida ei saa tühistamisega täielikult hüvitada (vt <DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Michail <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑49/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:456">EU:T:2009:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et hageja väidetud mittevaraline kahju tuleneb otseselt sellest, et kolme kõnealuse distsiplinaarmenetluse jätkamisel algatatud uurimismenetlus oli õigusvastane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kuigi hageja väidab, et oma kestuse tõttu põhjustasid need menetlused talle stressi ja terviseprobleeme ning kahjustasid tema mainet ja au, ei esita ta oma väidete toetuseks siiski ühtegi konkreetset tõendit, mis kinnitaks, et selline kahju tegelikult tekkis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Seetõttu leiab Üldkohus, et igasugune mittevaraline kahju, mis hagejal võis tekkida, hüvitatakse adekvaatselt ja piisavalt vaidlustatud otsuse tühistamisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Seega tuleb kahju hüvitamise nõue rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Kõikidest eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et käesolev hagi tuleb rahuldada osas, milles nõutakse vaidlustatud otsuse tühistamist, ja ülejäänud osas tuleb hagi rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Üldkohus siiski otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb kohtuasja asjaolusid õiglaselt hinnates jätta hageja kanda üks kolmandik tema enda kohtukuludest, mõista ülejäänud osa nende kohtukuludest välja komisjonilt ning jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (seitsmes koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20190711">11. juuli 2019. aasta</DATE> otsus, millega tehti Petrus Kerstensile hoiatus.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku P. Kerstensi kohtukuludest.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>da Silva Passos</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Reine</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Truchot</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20211020">20. oktoobril 2021</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>